SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Europoli koostatud internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude Europoli koostatud hinnangu kohaselt seab küberkuritegevus Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtjate julgeoleku endiselt järjest enam ohtu. Küberkuritegevus on ülemaailmne ja piirideta nähtus ning küberkuritegevuse vastu võitlemisel rahvusvahelise koostöö tugevdamine on olnud mitu aastat maailma riikide jaoks prioriteet. Euroopa Nõukogu 2001. aasta küberkuritegevuse konventsioon (edaspidi „Budapesti konventsioon“) on esimene küberkuritegevust käsitlev rahvusvaheline leping, milles on määratletud küberkuritegevusega seotud kuriteod, nähtud ette mitmesugused volitused ja menetlused küberkuritegevuse uurimiseks, näiteks arvutivõrkudest andmete otsimisel ja pealtkuulamisel ning mis tahes kuritegevusega seotud elektrooniliste tõendite kogumisel, ning loodud rahvusvahelise koostöö raamistik . Budapesti konventsioon on avatud riikidele, mis ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, ning sellega on ühinenud riike kõigist geograafilistest piirkondadest. Praeguseks on osalisriike 66 ja veel 14 riiki on kutsutud konventsiooniga ühinema. Sellel põhinevad küberkuritegevuse vastased õigusaktid kehtivad 80 %-s kõigist maailma riikidest. Konventsiooni jätkuvat asjakohasust küberkuritegevuse vastase rahvusvahelise koostöö raamistikuna näitab see, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 17. novembril 2021 vastu Budapesti konventsiooni teise lisaprotokolli . Infotehnoloogia tähtsuse suurenemist, samuti uute telekommunikatsiooni- ja arvutivõrgusüsteemide kiiret arengut ning tehnoloogia kasutamist ja kuritarvitamist kuritegelikul otstarbel on käsitlenud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). ÜRO Peaassamblee võttis 21. detsembril 2010 vastu resolutsiooni 65/230, milles paluti kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjonil luua küberkuritegevuse probleemi kohta põhjaliku uuringu tegemiseks valitsustevaheline avatud eksperdirühm . Eksperdirühm tegi oma seitsmendal (ja ühtlasi viimasel) koosolekul, mis toimus 6.–8. aprillil 2021, kokkuvõtte kõigist esialgsetest järeldustest ja soovitustest, mille ÜRO liikmesriigid olid teinud , ning nõustus edastama kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjonile 63 järeldust ja soovitust, milles kokkuleppele jõuti . Eksperdirühm ei jõudnud oma uuringus üksmeelele, kas küberkuritegevuse kohta on vaja uut rahvusvahelist lepingut. Samal ajal suurendasid mõned ÜRO liikmesriigid ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee aruteludel jõupingutusi sellise lepingu sõlmimiseks. Niisiis võttis ÜRO Peaassamblee 17. detsembril 2018 vastu resolutsiooni 73/187 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastane võitlus“ . Seejärel võttis ÜRO Peaassamblee 27. detsembril 2019 samal teemal vastu veel resolutsiooni 74/247, millega loodi avatud valitsustevaheline ekspertide sihtkomitee (edaspidi „sihtkomitee“), et koostada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitlev ulatuslik rahvusvaheline konventsioon. Resolutsioonis täpsustati, et sihtkomitee peab täiel määral arvesse võtma kehtivaid rahvusvahelisi õigusakte ning riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtavaid jõupingutusi, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastu võitlemisega, eelkõige eksperdirühma tööd ja tulemusi . ÜRO Peaassamblee võttis 26. mail 2021 vastu resolutsiooni 75/282, milles määrati kindlaks läbirääkimiste kord . ÜRO Peaassamblee otsustas muu hulgas, et sihtkomitee peaks alates 2022. aasta jaanuarist kokku kutsuma vähemalt kuus kümnepäevast istungit ning korraldama lõppistungi, et esitada ÜRO Peaassambleele selle 2024. aastal toimuval 78. istungjärgul konventsiooni eelnõu. Lisaks otsustati, et sihtkomitee peaks korraldama läbirääkimisteks esimese, kolmanda ja kuuenda istungi New Yorgis ning teise, neljanda ja viienda Viinis. 20. jaanuaril 2022 otsustas peaassamblee New Yorgis valitseva COVID-19 pandeemiast tingitud olukorra tõttu esimese istungi toimimise edasi lükata. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada Euroopa Liidu asjakohane osalus nendel läbirääkimistel, sest eeldatavasti tuleb läbirääkimistel käsitleda elemente, mis on seotud ELi õigusaktide ja pädevusega, eelkõige küberkuritegevuse valdkonnas. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et „rahvusvahelise lepingu sõlmimine“ kuulub liidu ainupädevusse, „kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkonnas on kattuvusi liidu õigusaktidega või see valdkond on suures osas reguleeritud liidu õigusega. Arvestades, et läbirääkimistel võetakse lisaks ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale ette muid liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi ja võib eeldada, et need on kavandatava lepingu põhikomponendid, tuleks läbirääkimisrühma juhtima määrata komisjon. Ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustes peab läbirääkimisi rühma osana tegutsev liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjoni pealäbirääkija tagab lepingu üldise kooskõla. Kavandatava lepingu ÜVJP-välistes osades võtavad pealäbirääkija alluvuses juhtrolli komisjoni talitused ning kavandatava lepingu nendes osades, mis kuuluvad ÜVJP alla, võtab juhtrolli Euroopa välisteenistus. Käesolev soovitus esitatakse nõukogule ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt, et saada luba pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tulevase ÜRO konventsiooni üle, anda läbirääkimisjuhised ja määrata komisjon läbirääkijaks. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Küberkuritegevuse vastane võitlus on Euroopa Liidu jaoks prioriteet. See tuleb välja nii 2020. aasta julgeolekuliidu strateegiast kui ka 2021. aasta organiseeritud kuritegevuse vastasest strateegiast . 2021. aastal avaldatud kolmandas julgeolekuliidu eduaruandes võttis komisjon kohustuse tagada liidu tulemusliku osalemise läbirääkimistel, et sõlmida ÜRO tasandil ulatuslik rahvusvaheline konventsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta . Komisjon tunnistab vajadust edendada ja tugevdada õiguskaitse- ja õigusasutuste suutlikkust selles valdkonnas, et töötada välja riiklikud küberkuritegevust käsitlevad õigusaktid, kui neid seni piisaval tasemel ei ole. Komisjon möönab ka vajadust edendada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevuse tõkestamisel ning toetab mitmesuguseid suutlikkuse suurendamise programme mitmes riigis kogu maailmas, sealhulgas arengumaades . Komisjon on toetanud ÜRO valitsustevahelise küberkuritegevust käsitleva eksperdirühma, ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjoni, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni komitee ja muude organite tööd. Rahvusvahelise konventsiooni üle peetavad läbirääkimised on eeldatavasti seotud küberkuritegevuse vastast võitlust käsitlevate ELi ühiseeskirjadega. Eelkõige võivad need hõlmata direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust), milles vaadeldakse veebikeskkonna uusi suundumusi, nagu peibutamist (kurjategijad esinevad internetis lapsena, et seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil alaealisi peibutada); direktiivi 2013/40/EL (milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid), mille eesmärk on võidelda suuremahuliste küberrünnete vastu, nõudes liikmesriikidelt küberkuritegevust käsitlevate siseriiklike õigusaktide tugevdamist ja mõjusate kriminaalkaristuste kehtestamist, ning direktiivi (EL) 2019/713 (mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust), millega ühtlustatakse mittesularahaliste maksevahendite puhul füüsiliste või juriidiliste isikute kuriteokoosseisu ning hõlmatakse kriminaalvastutuse laiendamisega virtuaalvääringud ja digirahakotid. On veel ELi õigusakte, milles on sätestatud ühiseeskirjad, et võidelda kuritegudega, mida võidakse infosüsteemide toel toime panna, näiteks terrorismi, inimkaubanduse, ebaseadusliku uimastikaubanduse, ebaseadusliku relvakaubanduse, rahapesu, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Läbirääkimised peaksid hõlmama ka kriminaalmenetluslikke ja koostöömeetmeid. ELi praegusesse õigusraamistikku kuuluvad õiguskaitset ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad õigusaktid, nagu direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, määrus 2018/1727 Eurojusti kohta, määrus (EL) 2016/794 Europoli kohta, määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, nõukogu raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta ning nõukogu raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses . Asjakohased on ka komisjoni 2018. aasta aprilli ettepanekud, mis käsitlevad piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele, ja politseikoostöö pakett, mille suhtes on ELi seadusandlik menetlus praegu pooleli. Euroopa Liit on sõlminud mitu kahepoolset lepingut kolmandate riikidega, näiteks on sõlmitud vastastikuse õigusabi osutamise leping Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja Jaapani vahel . Samuti on liit võtnud vastu mitu direktiivi, millega tugevdatakse kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi . Isikuandmete kaitse on ELi toimimise lepingu artiklis 16 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatud põhiõigus. Isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja direktiiviga (EL) 2016/680 (õiguskaitsevaldkonna andmekaitsedirektiiv) . Üksikisikute põhiõigus era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele on sätestatud ka põhiõiguste harta artiklis 7. See hõlmab oluliste elementidena sõnumite privaatsuse austamist ja kasutaja lõppseadmete kaitset. Elektroonilise side andmeid tuleb töödelda kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv) . Läbirääkimised peaksid tagama, et tulevase ÜRO konventsiooni sätetega saavutatakse inimõiguste parim võimalik kaitse ning et liikmesriigid on suutelised järgima liidu õigust, võttes arvesse ka selle tulevast arengut. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Euroopa Liit on järjekindlalt edendanud Budapesti konventsiooni kui väärtuslikku ja paindlikku raamistikku rahvusvaheliseks koostööks küberkuritegevuse tõkestamisel. EL on toetanud kolmandaid riike konventsiooniga ühinemisel, võimaldades neil kehtestada minimaalse riikliku küberkuritegevuse vastase õigusraamistiku ja arendada vajalikku uurimis- ja süüdistuste esitamise suutlikkust ning hõlbustades koostööd teiste konventsiooniosalistega . EL, keda esindab komisjon, on samuti aktiivselt osalenud Budapesti konventsiooni teise lisaprotokolli üle peetavatel läbirääkimistel . Protokoll avatakse allkirjastamiseks 2022. aasta mais. Võttes arvesse, et teises lisaprotokollis käsitletavad küsimused kuuluvad liidu ainupädevusse, võttis komisjon 25. novembril 2021 vastu kaks nõukogu otsuse ettepanekut, millega volitatakse ELi liikmesriike Euroopa Liidu huvides allkirjastama ja ratifitseerima Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teist lisaprotokolli. Seetõttu tuleb läbirääkimistel tagada kooskõla ja sidusus Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. 2 . ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4 anda läbirääkijale juhiseid. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ühepoolsed meetmed ei paku alternatiivi, sest need ei annaks piisavat alust koostööks kolmandate riikidega. Individuaalsete ELi mittekuuluvate riikidega kahepoolsel tasandil läbirääkimiste alustamise asemel on tulemuslikum järgida võimalikku tulevast ÜRO konventsiooni, nagu kõnealune protokoll, mille üle liidul on olnud võimalik läbirääkimisi pidada. • Proportsionaalsus Käesolev algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. • Vahendi valik Komisjoni soovitus nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi, on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3, milles on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata. • Konsulteerimine sidusrühmadega Komisjon avaldas 14. jaanuaril 2022 oma veebisaidil selle algatuse kohta tõendite esitamise kutse, mille alusel oli võimalik esitada märkusi nelja nädala jooksul. Tõendite esitamise kutsele laekunud individuaalsed vastused (st viis vastust) avaldati konsultatsioonide veebisaidil. Neid kaalutlusi on käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse võetud. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon võttis läbirääkimiste ettevalmistamisel arvesse seisukohti, mida liikmesriikide eksperdid väljendasid asjaomastes nõukogu töörühmades peetud aruteludel. • Mõjuhinnang Ei kohaldata. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Läbirääkimised hõlmavad tõenäoliselt elemente, mis võivad kujutada endast põhiõiguste riivet, nagu kriminaalmenetluslikud meetmed, kuriteo määratlused, mille alusel võidakse alustada kriminaalmenetlust, või kriminaalmenetluse käigus saadud juurdepääs isikuandmetele. Sätted, mille üle läbirääkimisi peetakse, võivad kaasa tuua sekkumise näiteks õigusesse õiglasele kohtumenetlusele, õigusesse eraelu puutumatusele ja õigusesse isikuandmete kaitsele. Kuna Euroopa Liidu nimel peetavatel läbirääkimistel osalemine ei tohiks kahjustada põhiõiguste kaitse taset liidus, tehakse käesolevas algatuses ettepanek püüelda kõrgetasemelise põhiõiguste kaitse poole. 4. MÕJU EELARVELE Mõju liidu eelarvele puudub. ELi liikmesriikidel võivad pärast läbirääkimiste lõppu tekkida konventsiooni rakendamisel ühekordsed kulud, kuid neid kulusid ei ole praeguses etapis võimalik kindlaks määrata, sest läbirääkimised ei ole veel täielikult alanud. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Läbirääkimisprotsess kestab eeldatavasti 2024. aastani ja pärast seda on võimalik konventsioon allkirjastada ja sõlmida. Algatusega tehakse ettepanek jätkata avatud, kaasavat ja läbipaistvat läbirääkimisprotsessi. Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba pidada läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) 27. detsembril 2019 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 74/247 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta, otsustades luua kõiki piirkondi esindava avatud valitsustevahelise ekspertide sihtkomitee, et koostada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitlev ulatuslik rahvusvaheline konventsioon . Liit peaks osalema kõnealuse konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel. (2) Liit on vastu võtnud ühiseeskirju, mis kattuvad mitme sellise konventsiooni puhul kaalutava elemendiga. Need ühiseeskirjad hõlmavad terviklikku õigusaktide kogumit kriminaalõiguse, kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö, menetlusõiguste miinimumstandardite ning andmekaitse ja privaatsuse kaitsemeetmete valdkonnas. Arvesse tuleks võtta ka tulevasi ühiseeskirju . (3) Seetõttu võib uus rahvusvaheline konventsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse kohta mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala. (4) Selleks et kaitsta liidu õiguse terviklikkust ning tagada rahvusvahelise ja liidu õiguse kooskõla, on liidul on vaja osaleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastast võitlust käsitleva uue rahvusvahelise konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel. (5) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […]. (6) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] [VÕI] [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, on Iirimaa teatanud [oma [---] kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] (7) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Komisjon on volitatud pidama liidu nimel läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku konventsiooni üle. Artikkel 2 Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas. Artikkel 3 Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse erikomiteega, mille määrab nõukogu. Artikkel 4 Käesolev otsus ja selle lisa avalikustatakse kohe pärast nende vastuvõtmist. Artikkel 5 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja
LISA Läbirääkimiste protsessi suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole. Läbirääkimised on avatud, kaasavad ja läbipaistvad ning põhinevad heas usus tehtaval koostööl. Läbirääkimisprotsessis saavad sisukalt osaleda kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, erasektor, akadeemilised ringkonnad ja vabaühendused. Kõigilt ÜRO liikmetelt saadud tagasisidet võetakse arvesse võrdsetel alustel, et tagada kaasav protsess. Läbirääkimisprotsess põhineb tulemuslikul ja realistlikul tööprogrammil. Läbirääkimiste üldeesmärkide suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole. Konventsioonist saab kriminaalõiguskaitse- ja õigusasutustele mõjus vahend, mis annab ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses rahvusvahelisele koostööle lisaväärtust. Täielikult võetakse arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioonides 74/247 ja 75/282 kajastatud kehtivat raamistikku, mis põhineb oma otstarvet tõestanud rahvusvahelistel ja piirkondlikel õigusaktidel ja jõupingutustel. Seega on konventsioon kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Nõukogu 2001. aasta küberkuritegevuse Budapesti konventsiooni ja selle protokollidega, 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ja selle protokollidega, aga ka muude asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktidega ning täiendab neid. Konventsioonis hoidutakse igasuguse mõju avaldamisest nende kohaldamisele või mis tahes riigi edasisele ühinemisele ning hoidutakse nii palju kui võimalik tarbetust dubleerimisest. Täielikult võetakse arvesse küberkuritegevuse kohta põhjaliku uuringu tegemise valitsustevahelise avatud eksperdirühma tööd ja tulemusi, nagu on kokku lepitud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 75/282. Konventsiooni sätetes on ette nähtud inimõiguste parim võimalik kaitse. ELi liikmesriigid peaksid olema võimelised järgima liidu õigust, sealhulgas põhiõigusi ja -vabadusi ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Konventsiooni sätted peaksid olema kooskõlas ka ELi ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kaubanduskohustustega. Läbirääkimiste sisu suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole. Konventsioonis on määratletud kuriteod, mida saab toime panna üksnes infosüsteemide abil. Konventsioonis on määratletud kuriteod, mida saab toime panna ilma infosüsteeme kasutamata, kuid mida on teatavatel asjaoludel võimalik toime panna infosüsteemide toel, aga ainult juhul, kui infosüsteemide kaasamine muudab oluliselt kuriteo tunnuseid või mõju. Kuriteod on määratletud selgelt ja kitsalt ning tehnoloogianeutraalselt. Mõisted on kooskõlas muude asjakohastes rahvusvahelistes või piirkondlikes konventsioonides esitatud mõistetega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse või küberkuritegevuse valdkonnas, ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Konventsiooniga nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad selliste kuritegude katset ja neile kaasaaitamist, juriidiliste isikute vastutust selliste kuritegude eest, selliste kuritegude kohtualluvuse kindlaksmääramist ning selliste kuritegudega seotud karistusi ja meetmeid, mis on kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse või küberkuritegevuse valdkonnas, ning rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Konventsiooniga nähakse ette kriminaalmenetluslikud meetmed, mis võimaldavad ametiasutustel küberkuritegevust tulemuslikult uurida, sellistest kuritegudest saadud tulu arestida ja konfiskeerida ning säilitada või hankida kriminaaluurimise või -menetluse raames kuriteo kohta elektroonilisi tõendeid, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Need kriminaalmenetluslikud meetmed pakuvad piisavat lisaväärtust võrreldes muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, ning on kooskõlas selliste konventsioonide ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Elektrooniliste tõendite säilitamise või hankimise menetluslikud meetmed sisaldavad hõlmatud teabe liigi selget ja kitsast määratlust. Erasektori üksustega tehtava koostöö menetluslike meetmetega tagatakse, et selliste üksuste koormus on proportsionaalne ja et erasektori üksused austavad täielikult oma kasutajate inimõigusi. Konventsiooniga tagatakse õigusselgus internetipõhiste teenuste osutajatele (nt internetiteenuse osutajatele) suhtlemisel konventsiooni osalisriikide õiguskaitseasutustega. Ebaseadusliku sisu eemaldamise menetluslikud meetmed on seotud üksnes sellise ebaseadusliku sisuga, mida saab piisavalt konkreetselt ja kitsalt määratleda. Konventsiooniga nähakse ette koostöömeetmed, mis võimaldavad selle osaliseks olevate eri riikide ametiasutustel teha tulemuslikku koostööd selles määratletud kuritegude kriminaaluurimise või -menetluse otstarbel või selleks, et kriminaaluurimise või -menetluse raames kuriteo kohta elektroonilisi tõendeid säilitada või hankida. Need koostöömeetmed pakuvad piisavat lisaväärtust võrreldes muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonnas, ning on kooskõlas selliste konventsioonidega ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. Koostöömeetmete suhtes kohaldatakse taotluse saanud osalise õiguse kohaseid tingimusi ja nendega nähakse ette keeldumise üldised alused, näiteks põhiõiguste kaitse, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, muu hulgas isikuandmete edastamise kontekstis, ning vajaduse korral topeltkaristatavuse võimalikkus. Konventsiooniga nähakse ette ranged tingimused ja tugevad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et ELi liikmesriigid saavad austada ja kaitsta Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi õigusest tulenevaid põhiõigusi ja -vabadusi ning üldpõhimõtteid, sealhulgas eelkõige proportsionaalsuse põhimõtet, menetluslikke tagatisi ja õigusi, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, süütuse presumptsiooni, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja selliste isikute õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, samuti õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete ja elektroonilise side andmete kaitsele selliste andmete töötlemisel, sealhulgas andmete edastamisel väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide ametiasutustele, ning õigust väljendus- ja teabevabadusele. Konventsiooniga tagatakse eelkõige, et ELi liikmesriigid suudavad täita isikuandmete rahvusvahelise edastamise nõudeid direktiivi (EL) 2016/680, määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ tähenduses. Tingimuste ja kaitsemeetmetega tagatakse ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega. See kehtib kogu konventsiooni kohta, hõlmates menetluslikud ja koostöömeetmed, sealhulgas meetmed, mis võivad oluliselt riivata üksikisikute õigusi, näiteks kriminaaltulu arestimisel ja konfiskeerimisel ning isiku väljaandmisel. Konventsiooniga luuakse alus vabatahtlikele suutlikkuse suurendamise meetmetele, et toetada riikide suutlikkust toimetada tulemuslikult küberkuritegevust käsitlevaid uurimisi või menetlusi ning hankida elektroonilisi tõendeid muude kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks, sealhulgas tehnilise abi ja koolituse kaudu. Selliste meetmete rakendamisel on selgelt kirjeldatud roll ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse bürool. Konventsioonis võetakse nõuetekohaselt arvesse füüsiliste ja juriidiliste isikute seisundit küberkuritegevuse ohvritena. Konventsiooniga tagatakse, et küberkuritegevuse ohvrid saavad asjakohast abi, tuge ja kaitset. Konventsiooniga luuakse alus küberkuritegevuse ennetamise praktilistele meetmetele, mis on selgelt kindlaks määratud ja rangelt piiratud ning eristuvad üksikisikute või juriidiliste isikute õigusi ja vabadusi riivata võivatest kriminaalmenetluse meetmetest. Konventsiooni toimimise suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole. Konventsiooniga säilitatakse kehtivaid ülemaailmseid ja piirkondlikke õigusakte ning käimasolevat rahvusvahelist koostööd ülemaailmses küberkuritegevuse vastases võitluses. Eelkõige saavad Euroopa Liidu liikmesriigid jätkata omavahelistes suhetes Euroopa Liidu õigusnormide kohaldamist. Konventsiooniga nähakse ette asjakohane mehhanism, et tagada konventsiooni rakendamine ja näha ette lõppsätted, sealhulgas vaidluste lahendamist, samuti allkirjastamist, ratifitseerimist, vastuvõtmist, heakskiitmist ja ühinemist, jõustumist, muutmist, peatamist, denonsseerimist ja hoiulevõtjat ning keeli käsitlevad sätted, mis on võimaluse ja vajaduse korral koostatud muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonide, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonna konventsioonide sätete järgi. Konventsioon võimaldab Euroopa Liidul olla selle osaline.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Justiitsministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-00925
Resolutsiooni teema: Nõukogu otsus küberkuritegevuse konventsiooni läbirääkimismandaadi
kohta
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Nõukogu otsus, millega antakse luba pidada läbirääkimisi info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku
rahvusvahelise konventsiooni üle COM(2022) 132
EISi toimiku nr: 22-0182
Tähtaeg: 16.05.2022
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 13.05.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.05.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (18.05.2022) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 16.05.2022.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 26.04.2022
Resolutsiooni koostaja: Kertu Künnapuu
[email protected], 693 5555
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 9.4.2/22-0182 - COM(2022) 132 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba pidada läbirääkimisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni üle
Arvamuse andmine eelnõu kohta Juatiisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 26.04.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 13.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47f686af-8f6d-4991-a92e-0c702af5271a
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47f686af-8f6d-4991-a92e-0c702af5271a?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main