Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 27.04.2022 13:45
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-118619-13 Kobra III uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamine.Dokumendiga on võimalik
tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/76928-
b2dba1cab5702d9173a35713ac0e8705c9c9001646ee6c49b50f40d9a05ad48c KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist
SKP Invest OÜ
[email protected]
27.04.2022 nr DM-118619-13
Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamine
Riigile kuuluvale katastriüksusele Vändra metskond 17 (katastritunnus 93002:001:0093,
maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks taotluse
esitanud järgmised kaks ettevõtet:
1. SKP Invest OÜ (registrikood 11476740, aadress Villa tn 50-2, Ülenurme alevik, Kambja vald
61714 Tartu maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra III uuringuruumile 04.01.2022
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.01.2022 dokumendina nr DM-
118619-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 20.01.2022 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
2. RONK OÜ (registrikood 11005130, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald
76902 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra IV uuringuruumile 14.01.2022
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.01.2022 dokumendina nr DM-
118757-1).
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 alusel, kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud
uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale
maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse
välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumise
teel. MaaPS § 34 lõike 2 kohaselt korraldab enampakkumise geoloogilise uuringu loa andja,
Keskkonnaamet.
Enampakkumine Kobra III uuringuruumile korraldati Keskkonnaameti 21.03.2022 korraldusega
nr DM-119572-1. Enampakkumise objektiks oli SKP Invest OÜ ja RONK OÜ taotletavate
uuringuruumide kattuv osa pindalaga 14,70 ha. Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
taotlemise õiguse müümise enampakkumise pakkumuste avamine toimus 06.04.2020 kell 13.00
Keskkonnaameti kontoris aadressil Kopli tn 76, Tallinn.
Enampakkumise käigus pakkumusi ei esitatud.
Keskkonnaamet tunnistas 26.04.2022 kirjaga nr DM-119572-4 Kobra III uuringuruumi
enampakkumise nurjunuks.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
MaaPS § 34 lõike 8 alusel tagastatakse enampakkumise nurjanud taotleja taotlus 14 päeva
jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist.
Arvestades eeltoodut tagastab Keskkonnaamet SKP Invest OÜ esitatud Kobra III
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ja lõpetab menetluse.
Teil on õigus riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 12, § 13 ja § 15 lõige 1 punkti 5 järgi taotleda
riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada vormikohane allkirjastatud avaldus
(https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/riigiloivud) Keskkonnaameti
kontorisse või saata posti teel aadressile Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või digitaalselt
allkirjastatult e-posti aadressil
[email protected]. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe
aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lõige 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Taotlus T-L.MU_1011002
Teadmiseks: Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus
Glea Habicht 5197 5921
[email protected]
2(2)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Kristjan Muts
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ
Registrikood / Isikukood 14346587
Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Kobra III
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 14.70
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0638 Põhja-Pärnumaa vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Kobra dolokivimaardla
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 942
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Dolokivi, Ehitus, teede ehitus 2 000 tuh m³
kõrgemargiline
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 20
Puuraukude arv 8
Uuringukaeveõõnte arv 8
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Veeproovide võtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Veetaseme mõõtmised
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd proovid dolokivist valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindluse
määramiseks, dolokivi keemilise koostise määramiseks, topotööd. Vajadusel
pinnakatte setete terastikulise koostise määramine.
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: KOBRA_III_GULT_SELETUSKIRI.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graaf_lisa_1_Kobra_III_GULT_plaan.asice
Muud lisad Lisa 3: GULT_VORM_KOBRA_III.pdf
Lisa 4: KOBRA_III_TEENIDUSALA.zip
Lisa 5: teenus_2200086_P_Parnumaa_Kobra_Kobra_III_UUR.bdoc
SKP Invest OÜ
KOBRA III GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Kobra küla
Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
2022
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
SKP Invest OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba tarbevaru tasemel dolokivi
geoloogilisteks uuringuteks Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas, Kobra
dolokivimaardlast kagusse jääval alal Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt
hallataval maaüksusel Vändra metskond 17 (katastriüksuse tunnus 93002:001:0093).
Kobra III uuringuruumi teenindusalast loode poole jäävad Kobra dolokivimaardla
plokid 3 aT ja 4 aT, mille piires taotleb kaevandamise luba Kivikandur OÜ.
Kaevandamise loa taotluse peale on Keskkonnaamet algatanud keskkonnamõju
hindamise, mida viib läbi Alkranel OÜ. Taotletavast Kobra III uuringuruumi
teenindusalast vahetult põhja poole jääb Krüüdneri Karjäär OÜ poolt taotletava Kobra
II uuringuruumi teenindusala.
Kobra dolokivimaardlas dolokivi on valdavalt väga kõrge kvaliteediga ja arvele
võetud kõrgemargilise ehitusdolokivina. Kõrgemargilise dolokivi varu on 14,47
hektaril arvele võetud mahus 1,9 miljonit kuupmeetrit. Kuna Kobra dolokivimaardla
asub suhteliselt õhukese pinnakattega alal, kaevandatavate kvaliteetsete paekihtide
leviku lõunapiiril, siis on põhjendatud sealse piirkonna täiendav geoloogiline uuring,
et võtta arvele kõrgemargilise ehitusdolokivi täiendav ressurss. Kobra maardlast lõuna
pool kõrgemargilise ehitusdolokivi varud täielikult puuduvad ja selle tõttu oleks
Kobra maardla täiendav uuring ning dolokivi kasutuselevõtt Pärnumaa järsult
suureneva kvaliteetse ehituskillustiku põua leevendamiseks vajalik. Kobra maardlale
lähimas, ligikaudu 30 km lääne poole jäävas Anelema maardlas on 2018. a
geoloogilise uuringu määruse nr 52 alusel tegemist valdavalt madalamargilise
dolokiviga, samuti ka dolokiviga, mis sobib täiteks (täitedolokivi). Kobra maardla
dolokivi oleks esmajoones kasutatav Rail Balticu trassi ehitiste varustamiseks, samuti
kasutatav piirkonna teedeehituses. Kobra maardla ja sealhulgas taotletav uuringuala
jäävad Rail Balticu trassist vaid ligikaudu 10 km kaugusele ja olemasolev teedevõrk
lubab maardlas valmistatud killustikku tarnida väheste transpordikuludega trassi
piirkonda nii põhja kui ka lõuna suunas.
Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja
kasutamine Pärnu maakonnas“ on välja toodud (lk 120), et Pärnumala on vaja tõsta
varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga (nagu on arvel Kobra
dolokivimaardlas). Pärnu maakonna varustuskindluse perspektiivi kohta järeldatakse
(lk 140), et tagatud on varustatus madalamargilise ehitusdolokiviga ja karbonaatse
täitematerjaliga, kuid suuremate taristuobjektide rajamiseks, eelkõige riigiteede jaoks
tuleb III klassi ehituskillustikku tuua Pärnumaale teistest Eesti piirkondadest, sest
kõrgemargilise ehitusdolokivi varu maakonnas ei ole selleks piisav. Samas olukorras
on ka Pärnumaa naabermaakonnad Viljandi, Järva, Rapla ja Lääne, kus
kõrgemargilise paekivi varud on piiratud ja ei taga ka nendes piirkondades kohalikke
vajadusi kvaliteetse ehituskillustiku järele. Lisaks tuleb arvestada transpordikuluga,
sest ehitusmaavara või sellest toodetud killustiku transport mööda maanteid on
majanduslikult otstarbekas vaid kuni 30–40 km (max 50 km) karjäärist. Pärnu
maakonna varustatuse tagamiseks ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimitega aastani
2030 on hinnanguline paekivi vajadus kokku üle 3,2 mln m3 , mida peamiselt
kasutatakse riigiteede ehituseks ning remondiks (ligi 2,2 mln m3) ja Rail Baltica
rajamiseks aastatel 2020–2026 (üle 0,8 mln m3). Ülejäänud väiksemad tarbijad, sh
KOVid vajavad ligikaudu 0,2 mln m3.
Arvestades kõrgemargilise ehituskillustiku uuritud tooraine (karbonaatkivimite)
defitsiiti Pärnu maakonnas, oleks otstarbekas jätkata geoloogilisi uuringuid
piirkondades, kus senised uuringud lubavad eeldada kõrgemargilise dolokivi jätkuvat
levikut. Selliste uuringute läbiviimine riigile kuuluvatel maadel ei lähe vastuollu riigi
huvidega.
Teenindusala on ümbritsetud metsaga. Maapind teenidusala piires on tasane, jäädes
ligikaudu 40–41 m abs. kõrgusele. Kuivenduskraavide võrgustikus toimub pinnasevee
liikumine lõuna suunas. Vändra jõgi jääb ligikaudu 0,7 km kaugusele ida suunas,
Vaki oja ligikaudu 0,6 km kaugusele lõuna suunas. Taotletaval uuringuruumi
teenindusalal ega selle vahetus läheduses ei asu looduskaitse- ega Natura alasid ning
kaitsealuseid üksikobjekte. Teenindusalal puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid.
Taotletav Kobra III uuringuruumi teenindusala jääb riigi kraavkuivendusega
metsamaale, Kobra Hurtsiku mk (MS6113130020091 kood 001)
maaparandusehitisele. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud nõusoleku
geoloogiliste uuringute läbiviimiseks (kiri lisatakse taotlusele). Geoloogilise uuringu
teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu
koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine.
Ligikaudu 2 km kaugusele loode poole jääb Mukri maastikukaitseala, ühtlasi Natura
2000 võrgustiku loodusala. Ligikaudu pooleteise kilomeetri kaugusel põhja pool
asuvad kaitsealuse linnuliigi pesapaigad.
Lähim elamu Heinmaa maaüksusel jääb ligikaudu 0,65 km kaugusele ida poole.
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Geoloogiline uuritus
Kobra maardla dolokivi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2016; EGF 8677) andmetel
koosneb ligikaudu 3 m tüsedune pinnakate rähksest moreenpinnasest, millel esineb
kohati madalaid kruuskast liivast koosnevaid seljandikke. Kasvukihi paksus varieerub
0,2–0,7 m vahemikus.
Pinnakattele moodustavad lamami dolokivi, mille pealispinna abs. kõrgus jääb 37–
39,5 m vahemikku, üldise langusega lõuna suunas. Kobra maardla dolokivide
läbilõikes eraldatakse välja (Tuuling jt, 2016) 5 litoloogiliselt eriilmelist
kivimkompleksi (kihti).
1. kiht: pisi- ja peenekristalliline dolokivi, valdavalt tihe, kuid mõne sentimeetriste
vahekihtidena kohati poorne ja kavernoosne, lainjate hargnevate katkendlike
domeriidi kelmete ja vahekihtidega. Ülemises pooles on kivim värvuselt sinakashall,
savikas, domeriidi vahekihtide paksus ulatub kohati 2 cm-ni, allosas aga beežikashall
ja vähem savikas. Nende vahelist piiri markeerib püriitse impregnatsiooniga, sügavate
soppidega katkestuspind. Tekstuurilt on kivim lainjaskihiline kuni poolmuguljas,
õhukese- kuni keskmisekihiline. Nimetatud kompleksi paksus on 2,2–5,3 m,
keskmiselt 3,6 m, olles suurem loode- ja kagunurgas. Kohati on kivim purustatud,
seda eriti ülaosas. Alumiseks piiriks on litoloogiline kontakt.
2. kiht: valkjashall, vahelduvalt pisi- ja jämedakristalliline dolokivi, milles esineb
harva savikaid kelmeid, iseloomulikud on stüloliitpinnad ja valged ränimugulad.
Kompleksi paksus on 5,2–6,1 m, keskmiselt 5,6 m. Ülemises kolmandikus on kivim
valdavalt jämedakristalliline, koosnedes algselt korallide fragmentidest, milles
esinevad kuni 5 cm paksusega peenemakristallilised intervallid. Jämedakristalliline
dolokivi on poorne, kavernoosne. Peene- kuni pisikristalliline dolokivi, mis lasub
antud litoloogilise erimi keskosas, on valdavalt õhukesekihiline, plaatjas. Alumises
kolmandikus vahelduvad jäme ja pisikristalliline dolokivi, kusjuures viimane neist on
sageli õrnalt roheka tooniga. Alumine piir on üleminekuline.
3. kiht: vahelduvad savikas pisikristalliline rohekashall ja keskmisekristalliline
sinakashall dolokivi, peene- ja keskmisekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega.
Sinakashalli keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on 1–10 cm paksused,
poorsed ja kavernoossed, tühikud _ 2–4 mm. Domeriidi kelmed ja kuni 1 cm paksused
hajusad vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud. Ülaosas valdavat
horisontaalkihilist tekstuuri rikuvad allpool horisontaalsed, harvem kallakad
elutegevuse jäljed, mis esinevad katkestuspindade all olevas kivimis kuni 10 cm
ulatuses. Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kivimkompleksi
paksus on 3,5–4,1 m, keskmiselt 3,9 m. Alumine piir on püriitse impregnatsiooniga
katkestuspinnal.
4. kiht: beežikashall, vahelduvalt pisikristalliline ja peene–keskmisekristalliline
dolokivi, keskmise ja õhukesekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega (sarnane
lasuva intervalliga, kuid siin on kivim beežika tooniga ja pisikristalliline dolokivi on
vähem savikas). Peene–keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on kuni 10
cm paksused, enamasti 1–5 cm paksused, poorsed ja kavernoossed, tühikud valdavalt
_ 2–4 mm, üksikud kuni 2 cm. Sügavuse suunas peene–keskmisekristallilise dolokivi
osatähtsus väheneb, kuni valdavaks saab pisikristalliline dolokivi. Domeriidi kelmed
ja kuni 0,5 cm paksused vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud.
Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kogu intervallis esineb
ränimugulaid, eriti kompleksi alumises osas, kus on valdav lamavale kompleksile
iseloomulik pisikristalliline dolokivi. Kivimkompleksi paksus on 1,5–3,2 m,
keskmiselt 2,6 m. Alumine piir on üleminekuline.
5. kiht: rohekashall, pisikristalliline, savikas, tihe dolokivi, valdavalt
keskmisekihiline, domeriidi lainjate, hargnevate ja katkendlike kelmete ja kuni 0,5 cm
paksuste hajusate vahekihtidega, kogumikena on vahekihid kuni 2 cm paksused.
Kivim on massiivne, puursüdamiku tulbad ulatuvad siin kuni 0,5 meetrini.
Kivimkompleks on avatud kuni 1,8 m paksuselt.
Dolokivilasund on üldilmelt suhteliselt massiivne, väheste lõhedega ja nõrgalt
karstunud. Kogu dolokivi läbilõikes esineb ränimugulaid.
Piirkonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Raikküla lademe dolokivide
ülemine lõheline osa. Kvaternaarisetted paksusega ligikaudu 3 m on peamiselt
aeratsioonivööks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Siluri veekompleksi
karbonaatkivimitesse. Maardla piirkonnas on Siluri veekihi paksus 60–70 m, mille
moodustavad nii suure veeandvusega tugevalt lõhelised ja kavernoossed
karbonaatkivimid kui ka veevaesed savikad dolokivid ja merglid. Kobra maartdla
piires lasuvad uuritud sügavuses (kuni 20 m) Raikküla lademe dolokivid, mis
uuringupuuraukude andmeil on suhteliselt massiivsed, nõrgalt kavernoossed (veidi
kavernoossem on jämedakristalliline valkjashall dolokivi ~6,5–12 m intervallis),
väheste lõhedega, vaid kohati veidi karstunud. Veekiht on surveta. Mõõdetuna
septembris 2015. a. jäi veetase maapinnast 0,8–2,3 m sügavusele sõltuvalt paikkonna
reljeefist (absoluutkõrgusele 36,9–40,6 m). Puuraukudes mõõdeti veetasemed
üheaegselt ka 2015.a. 1. aprillil, mil veetase jäi keskmiselt 0,6 m kõrgemale võrreldes
septembriga. Põhjaveeseire andmetel ulatub Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu
põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutuste amplituud 1,8 meetrini, pikaajalises
vaatlusreas 2,0 meetrini (Türi-Allikul asuv seirepuurauk 10597). Põhjaveevoolu
üldine suund on kagusse väga väikese kallakusega. Kogu dolokivilasund jääb
põhjaveetasemest madalamale. Kobra maardlal lähiümbruse looduslikud veekogud
puuduvad. Kuna maardla ise ja seda ümbritsevad alad on liigniisked, on siia rajatud
kuivenduskraavide võrgustik. Maardla loodepiiriga paralleelselt kulgeb ca 1,7 m
sügavune ja 8 m laiune kraav, mis on Rehemetsa maaparandussüsteemi eesvooluks.
Maardlast ligikaudu 500 m lääne pool suubub see Vaki ojasse. Ka maardla idapiiri
lähedusse jääva kraavi abil juhitakse liigveed Kobra-Hurtsiku maaparandussüsteemi
eesvoolu kaudu Vaki ojja. Nimetatud eesvool suubub Vaki ojja maardlast 1,3 km
lõuna pool. Vaki oja (Sõõrike jõgi) saab alguse Mukri rabast ja suubub Vaki küla
juures Vändra jõkke (suubumiskoht jääb Kobra uuringuruumist linnulennult 6,5 km
lõuna poole). Kesk- ja ülemjooksul on oja süvendatud, alamjooksul voolab
looduslikus sängis (veekogu kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude
loetellu). Oja suubumiskohal jõkke on maapinna absoluutkõrgus ca 28 m. Maardlal
jäävad absoluutkõrgused 40–42 m vahemikku. Oja langus on suurem alamjooksu
viimasel 2 kilomeetril - ~2,7 m kilomeetri kohta, kesk- ja ülemjooksul aga ~1 m
kilomeetri kohta. Vändra jõgi jääb maardlast ~1,5 km ida poole.
Kvaliteedinäitajad
Kobra maardla põhimaavara moodustab Alam-Siluri Raikküla lademe dolokivi.
1. kihi puhul (aktiivse tarbevaru 3. plokk), lähtekivimi külmakindluse
katsetulemused ei garanteeri külmakindluse marki „25”. Tegemist madalamargilise
ehitusdolokiviga, mille survetugevus on 130 MPa ja külmakindlus „15”. Kivimi
mahumass on 2638 kg/m3 ja veeimavus 2%. Los-Angelese katsetulemuste põhjal on 1.
kihi kivimist võimalik valmistada III-IV klassi killustikku (LA 28–31), kuid samas
võib selle kihi puhul eeldada madalat killustiku väljatulekut mäemassist, mis on
tingitud rohkete domeriidi vahekihtide esinemisest. Madalamargilise ehitusdolokivi
varu maht on 523 tuh.m3. Kihi keskmine paksus on 3,6 m.
Ülejäänud osa läbilõikest (2.–5. kiht) (aktiivse tarbevaru 4. plokk) vastab
kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele, mille survetugevus on keskmiselt 125 MPa
ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. 4. ploki kivimi mahumass on 2574 kg/m3 ja
veeimavus 2%. 2.–5 kihi puhul jääb killustiku purunemiskindlus LA katsel
vahemikku 27–38, millest kvaliteetsemad on 2. ja 4. kiht. Killustiku külmakindlus
määrati vaid kahel proovil: vastupidavam on läbilõike ülemises pooles (1.+2. kiht)
lasuv kivim, mille massikadu oli külmutamisel-sulatamisel 0,9%, vastates
külmakindluse kategooriale F1. 3.–5. kihi kivimi külmakindluskategooria
on F2, massikadu külmutamisel-sulatamisel oli 2%.
Keemiliselt koostiselt on Kobra maardlas tegemist kõrge MgO-sisaldusega (16,78–
20,85%, keskmiselt 19,01%) dolokiviga, milles on väga ebaühtlaselt jaotunud
terrigeensed lisandid. Lahustumatu jäägi sisaldus muutub vahemikus 3,84–14,00% ja
on keskmiselt 8,90%.
Kavandatava uuringu käigus selgitatakse välja Kobra II uuringuruumis asuva dolokivi
kvaliteet, maht ja kaevandamise mäetehnilised tingimused.
3. Geoloogilise uuringu meetodid, uuringu läbiviimise aeg
Kobra III uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni
20 m ja pinnakattesetete koostise ning paksuse väljaselgitamiseks kuni 8 kaevandit.
Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraugud
rajatakse puuragregaadiga UGB-1-VS. Puurimisel kasutatakse puurtoru läbimõõduga
112 mm. Kogu puursüdamik proovitakse killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste
määramiseks. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Pinnakattesetete
koostise uurimiseks võetakse proovid lõimise ja savi- ning tolmuosakeste sisalduse
määramiseks. Hüdrogeoloogilisi katsepumpamisi kavandatakse puuraukude paaris
teenindusala kesk-idaosas. Peale veetasemete mõõtmist puuraugud likvideeritakse
ettenähtud korras.
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse
topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Uuringuruumi plaani,
uuringupunktide läbilõigete ning laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal
arvutatakse uuringuruumis oleva maavara varu.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapp, laboratoorsed uuringud ja aruande
koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
4. Geoloogilise uuringu keskkonnamõju ulatus, jäätmetekkest
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud ja kaevandid
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis
kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile
heakskiitmiseks.
Välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Uuringutega kaasnev puuragregaadi ja
ekskavaatori müra ning õhusaaste on vähene ja lokaalne. Kuna elamud jäävad rohkem
kui poole kilomeetri kaugusele ja tundlikud keskkonnaobjekti rohkem kui kilomeetri
kaugusele, siis uuringud neile negatiivset mõju ei avalda.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Puuraukudest ja/või
kaevanditest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute
läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse puurauku või kaevandisse
tagasi.
Koostatud: 04.01.2022
Koostaja:
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Geoloogilise uuringuloa taotleja:
Beti Pedassaar /allkirjastatud digitaalselt/
SKP Invest OÜ juhatuse liige
Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
MAAVARAUURINGUD OÜ
Tartu maakond
Tartu linn
Tartu linn
Liiva tn 41
50303 Teie: 09.12.2021 nr
[email protected] Meie: 04.01.2022 nr 6.2-2/166
Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks
maaparandussüsteemi maa-alal
Esitasite 09.12.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogilise uuringu teostamiseks
maaparandussüsteemi maa-alal.
Kobra III geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas
Kobra Hurtsiku mk (MS 6113130020091 kood 001) maaparandusehitisel Vändra metskond 17
(93002:001:0093) katastriüksusel.
Uuringuruum asub kraavkuivendusega metsamaal.
Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Kobra III uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks
järgmistel tingimustel:
1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5
lg 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
RIHO ERISMAA
Peaspetsialist-koordinaator
Kadri Prikk
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon
P.Kerese 4, Pärnu linn
telefon: 444 3768 / e-post:
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
teenus-2200086.pdf 61 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 RIHO ERISMAA 36206024227 04.01.2022 09:31:37 +02:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
55074454622475537696915645405155955994
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 8E 46 34 A5 C5 42 24 49 4E 0F FB 94 24 5B 7A 87 08 43 2E DB 27 C5 8
B 1A 62 E8 F1 1E 39 DD CD DE
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib.
Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud
failist.
93002:001:0222
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
Urtsiku
Plokk 1 aT 46.2
Plokk 3 aT 43.0
93002:001:0223 93002:001:0093
Plokk 4 aT Teossaare mv
Urtsiku põld Vändra metskond 17 93002:001:0093
Vändra metskond 17 Kobra 40.7
maardla
1925
Kobra III
41.0
uuringuruumi
7 Vä
42.0
teenindusala
ndra
63801:001:0084
-Võ
Uus-Vaheltpere
idul
Kobra mv
Plokk 3 aT
at
Kobra 39.5
ee
Plokk 4 aT 42.8
41.9
93002:001:0093
Vändra metskond 17
VÄNDRA
Plokk 2 aT 63801:001:0083
Plokk 3 aT KOBRA-HURTSIKU MK Kobra-Vaheltpere 39.8
38.4
Plokk 4 aT 93002:001:0224 39.2
36.5
Jaani
41.0
Plokk 3 aT Kalmaru
39.0
Plokk 4 aT
Pa 5/K 5
559200
40,87 35.3
Allikõnnu VÄNDRA Kirikumõisa
v 4 v v v 6506200 38.6
3,4
36.9
15,6
ja
o
ki
93002:001:0093
Va
Vändra metskond 17 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6321 LEPPEMÄRGID
93002:001:0125 1 1 2
Urtsiko-Metsa Kobra III uuringuruumi 93002:001:0093 Katastriüksuse tunnus,
teenindusala piir, Vändra metskond 17 lähiaadress, piir
nurgapunkt, nr
4 3
v v v Varuploki piir,
Menetluses oleva Kobra Plokk 2 aT varukategooria
93002:001:0093 dolokivikarjääri mäeeraldise piir
Vändra metskond 17 Kavandatud puuraugu
Maaparandussüsteemi
piir orienteeruv asukoht
Menetluses oleva Kobra
dolokiviarjääri teenindusmaa piir
3 KOBRA-HURTSIKU MK Kobra III uuringuruumi teenindusala Pa 5/K 5 Senine kaevand/puurauk, nr
nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m Krüüdneri Karjäär OÜ poolt 40,87 Suudme abs.kõrgus, m Kavandatud kaevandi
558600
2 taotletava Kobra II uuringuruumi 3,4 Kattekihi paksus, m orienteeruv asukoht
Nr X Y teenindusala piir 15,6 Kasuliku kihi paksus, m
v 6505800 v v v 6508000 1 6506109.65 559219.32
93002:001:0205
559200
Kobrametsa 93002:001:0078 2 6505830.44 559174.13 KOBRA III UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
M 1:5000 Graafiline lisa 1
Tamme 3 6505864.87 558748.13
4 6506204.81 558694.01
93002:001:0104 Töö: Kobra III geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 21-525
93002:001:0045
Karjaaru
Kuuse-Metsa Pindala 14,70 ha
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kobra küla, 0 50 100 200 m
Asukoht:
Vändra metskond 17
Tellija: SKP Invest OÜ Aadress: Riia tn 2, Tartu linn 51004 Tellija esindaja: Beti Pedassaar
Kasutatud materjalid:
e-mail:
[email protected], tel. 5080065 /allkirjastatud digitaalselt/
Kobra maardla nr 942 registrikaardi andmed Maa-ametist.
Kitsendused Maa-ametist. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar
0m 200 m
Katastriüksuste piirid Maa-ametist. Liiva 41, 50303 Tartu 2022
Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: tel. 5104753
-
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: SKP Invest OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Riia tn 2, Tartu linn, Tartu
11969862 linn, Tartu maakond, 51004
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Kobra
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 942
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Kobra III
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Pärnu maakond, Põhja-
Pärnumaa vald, Kobra küla, Vändra metskond 17 mü (93002:001:0093)
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 14,70
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: dolokivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 2000 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 80 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 20
6.3. Puuraukude arv: kuni 8
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 8
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine
ja katsepumpamine uuringupuuraukudes
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, dolokivist valmistatud killustiku laboratoorsed katsetused,
dolokivi keemilise koostise määramine
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Beti Pedassaar SKP Invest OÜ juhatuse liige
MAAVARAUURINGUD OÜ
Tartu maakond
Tartu linn
Tartu linn
Liiva tn 41
50303 Teie: 09.12.2021 nr
[email protected] Meie: 04.01.2022 nr 6.2-2/166
Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks
maaparandussüsteemi maa-alal
Esitasite 09.12.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogilise uuringu teostamiseks
maaparandussüsteemi maa-alal.
Kobra III geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas
Kobra Hurtsiku mk (MS 6113130020091 kood 001) maaparandusehitisel Vändra metskond 17
(93002:001:0093) katastriüksusel.
Uuringuruum asub kraavkuivendusega metsamaal.
Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Kobra III uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks
järgmistel tingimustel:
1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5
lg 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
RIHO ERISMAA
Peaspetsialist-koordinaator
Kadri Prikk
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon
P.Kerese 4, Pärnu linn
telefon: 444 3768 / e-post:
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee