dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. aprill 2022
Viit
17-1/2022/3074-1
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond)

Failid

  • 📎DM-118619-13.pdf.bdoc2113 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.04.2022 13:45 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-118619-13 Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamine.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/76928- b2dba1cab5702d9173a35713ac0e8705c9c9001646ee6c49b50f40d9a05ad48c KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist SKP Invest OÜ [email protected] 27.04.2022 nr DM-118619-13 Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamine Riigile kuuluvale katastriüksusele Vändra metskond 17 (katastritunnus 93002:001:0093, maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet: 1. SKP Invest OÜ (registrikood 11476740, aadress Villa tn 50-2, Ülenurme alevik, Kambja vald 61714 Tartu maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra III uuringuruumile 04.01.2022 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.01.2022 dokumendina nr DM- 118619-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 20.01.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. RONK OÜ (registrikood 11005130, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald 76902 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Kobra IV uuringuruumile 14.01.2022 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.01.2022 dokumendina nr DM- 118757-1). Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 alusel, kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumise teel. MaaPS § 34 lõike 2 kohaselt korraldab enampakkumise geoloogilise uuringu loa andja, Keskkonnaamet. Enampakkumine Kobra III uuringuruumile korraldati Keskkonnaameti 21.03.2022 korraldusega nr DM-119572-1. Enampakkumise objektiks oli SKP Invest OÜ ja RONK OÜ taotletavate uuringuruumide kattuv osa pindalaga 14,70 ha. Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise õiguse müümise enampakkumise pakkumuste avamine toimus 06.04.2020 kell 13.00 Keskkonnaameti kontoris aadressil Kopli tn 76, Tallinn. Enampakkumise käigus pakkumusi ei esitatud. Keskkonnaamet tunnistas 26.04.2022 kirjaga nr DM-119572-4 Kobra III uuringuruumi enampakkumise nurjunuks. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 MaaPS § 34 lõike 8 alusel tagastatakse enampakkumise nurjanud taotleja taotlus 14 päeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Arvestades eeltoodut tagastab Keskkonnaamet SKP Invest OÜ esitatud Kobra III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ja lõpetab menetluse. Teil on õigus riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 12, § 13 ja § 15 lõige 1 punkti 5 järgi taotleda riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada vormikohane allkirjastatud avaldus (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/riigiloivud) Keskkonnaameti kontorisse või saata posti teel aadressile Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected]. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lõige 1). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus T-L.MU_1011002 Teadmiseks: Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus Glea Habicht 5197 5921 [email protected] 2(2) 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Kristjan Muts Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kobra III Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 14.70 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0638 Põhja-Pärnumaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kobra dolokivimaardla Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 942 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Dolokivi, Ehitus, teede ehitus 2 000 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 8 Uuringukaeveõõnte arv 8 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Veeproovide võtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Veetaseme mõõtmised Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid dolokivist valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks, dolokivi keemilise koostise määramiseks, topotööd. Vajadusel pinnakatte setete terastikulise koostise määramine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: KOBRA_III_GULT_SELETUSKIRI.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graaf_lisa_1_Kobra_III_GULT_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: GULT_VORM_KOBRA_III.pdf Lisa 4: KOBRA_III_TEENIDUSALA.zip Lisa 5: teenus_2200086_P_Parnumaa_Kobra_Kobra_III_UUR.bdoc SKP Invest OÜ KOBRA III GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Kobra küla Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 2022 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest SKP Invest OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba tarbevaru tasemel dolokivi geoloogilisteks uuringuteks Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas, Kobra dolokivimaardlast kagusse jääval alal Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallataval maaüksusel Vändra metskond 17 (katastriüksuse tunnus 93002:001:0093). Kobra III uuringuruumi teenindusalast loode poole jäävad Kobra dolokivimaardla plokid 3 aT ja 4 aT, mille piires taotleb kaevandamise luba Kivikandur OÜ. Kaevandamise loa taotluse peale on Keskkonnaamet algatanud keskkonnamõju hindamise, mida viib läbi Alkranel OÜ. Taotletavast Kobra III uuringuruumi teenindusalast vahetult põhja poole jääb Krüüdneri Karjäär OÜ poolt taotletava Kobra II uuringuruumi teenindusala. Kobra dolokivimaardlas dolokivi on valdavalt väga kõrge kvaliteediga ja arvele võetud kõrgemargilise ehitusdolokivina. Kõrgemargilise dolokivi varu on 14,47 hektaril arvele võetud mahus 1,9 miljonit kuupmeetrit. Kuna Kobra dolokivimaardla asub suhteliselt õhukese pinnakattega alal, kaevandatavate kvaliteetsete paekihtide leviku lõunapiiril, siis on põhjendatud sealse piirkonna täiendav geoloogiline uuring, et võtta arvele kõrgemargilise ehitusdolokivi täiendav ressurss. Kobra maardlast lõuna pool kõrgemargilise ehitusdolokivi varud täielikult puuduvad ja selle tõttu oleks Kobra maardla täiendav uuring ning dolokivi kasutuselevõtt Pärnumaa järsult suureneva kvaliteetse ehituskillustiku põua leevendamiseks vajalik. Kobra maardlale lähimas, ligikaudu 30 km lääne poole jäävas Anelema maardlas on 2018. a geoloogilise uuringu määruse nr 52 alusel tegemist valdavalt madalamargilise dolokiviga, samuti ka dolokiviga, mis sobib täiteks (täitedolokivi). Kobra maardla dolokivi oleks esmajoones kasutatav Rail Balticu trassi ehitiste varustamiseks, samuti kasutatav piirkonna teedeehituses. Kobra maardla ja sealhulgas taotletav uuringuala jäävad Rail Balticu trassist vaid ligikaudu 10 km kaugusele ja olemasolev teedevõrk lubab maardlas valmistatud killustikku tarnida väheste transpordikuludega trassi piirkonda nii põhja kui ka lõuna suunas. Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“ on välja toodud (lk 120), et Pärnumala on vaja tõsta varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga (nagu on arvel Kobra dolokivimaardlas). Pärnu maakonna varustuskindluse perspektiivi kohta järeldatakse (lk 140), et tagatud on varustatus madalamargilise ehitusdolokiviga ja karbonaatse täitematerjaliga, kuid suuremate taristuobjektide rajamiseks, eelkõige riigiteede jaoks tuleb III klassi ehituskillustikku tuua Pärnumaale teistest Eesti piirkondadest, sest kõrgemargilise ehitusdolokivi varu maakonnas ei ole selleks piisav. Samas olukorras on ka Pärnumaa naabermaakonnad Viljandi, Järva, Rapla ja Lääne, kus kõrgemargilise paekivi varud on piiratud ja ei taga ka nendes piirkondades kohalikke vajadusi kvaliteetse ehituskillustiku järele. Lisaks tuleb arvestada transpordikuluga, sest ehitusmaavara või sellest toodetud killustiku transport mööda maanteid on majanduslikult otstarbekas vaid kuni 30–40 km (max 50 km) karjäärist. Pärnu maakonna varustatuse tagamiseks ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimitega aastani 2030 on hinnanguline paekivi vajadus kokku üle 3,2 mln m3 , mida peamiselt kasutatakse riigiteede ehituseks ning remondiks (ligi 2,2 mln m3) ja Rail Baltica rajamiseks aastatel 2020–2026 (üle 0,8 mln m3). Ülejäänud väiksemad tarbijad, sh KOVid vajavad ligikaudu 0,2 mln m3. Arvestades kõrgemargilise ehituskillustiku uuritud tooraine (karbonaatkivimite) defitsiiti Pärnu maakonnas, oleks otstarbekas jätkata geoloogilisi uuringuid piirkondades, kus senised uuringud lubavad eeldada kõrgemargilise dolokivi jätkuvat levikut. Selliste uuringute läbiviimine riigile kuuluvatel maadel ei lähe vastuollu riigi huvidega. Teenindusala on ümbritsetud metsaga. Maapind teenidusala piires on tasane, jäädes ligikaudu 40–41 m abs. kõrgusele. Kuivenduskraavide võrgustikus toimub pinnasevee liikumine lõuna suunas. Vändra jõgi jääb ligikaudu 0,7 km kaugusele ida suunas, Vaki oja ligikaudu 0,6 km kaugusele lõuna suunas. Taotletaval uuringuruumi teenindusalal ega selle vahetus läheduses ei asu looduskaitse- ega Natura alasid ning kaitsealuseid üksikobjekte. Teenindusalal puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid. Taotletav Kobra III uuringuruumi teenindusala jääb riigi kraavkuivendusega metsamaale, Kobra Hurtsiku mk (MS6113130020091 kood 001) maaparandusehitisele. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud nõusoleku geoloogiliste uuringute läbiviimiseks (kiri lisatakse taotlusele). Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine. Ligikaudu 2 km kaugusele loode poole jääb Mukri maastikukaitseala, ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala. Ligikaudu pooleteise kilomeetri kaugusel põhja pool asuvad kaitsealuse linnuliigi pesapaigad. Lähim elamu Heinmaa maaüksusel jääb ligikaudu 0,65 km kaugusele ida poole. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Geoloogiline uuritus Kobra maardla dolokivi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2016; EGF 8677) andmetel koosneb ligikaudu 3 m tüsedune pinnakate rähksest moreenpinnasest, millel esineb kohati madalaid kruuskast liivast koosnevaid seljandikke. Kasvukihi paksus varieerub 0,2–0,7 m vahemikus. Pinnakattele moodustavad lamami dolokivi, mille pealispinna abs. kõrgus jääb 37– 39,5 m vahemikku, üldise langusega lõuna suunas. Kobra maardla dolokivide läbilõikes eraldatakse välja (Tuuling jt, 2016) 5 litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi (kihti). 1. kiht: pisi- ja peenekristalliline dolokivi, valdavalt tihe, kuid mõne sentimeetriste vahekihtidena kohati poorne ja kavernoosne, lainjate hargnevate katkendlike domeriidi kelmete ja vahekihtidega. Ülemises pooles on kivim värvuselt sinakashall, savikas, domeriidi vahekihtide paksus ulatub kohati 2 cm-ni, allosas aga beežikashall ja vähem savikas. Nende vahelist piiri markeerib püriitse impregnatsiooniga, sügavate soppidega katkestuspind. Tekstuurilt on kivim lainjaskihiline kuni poolmuguljas, õhukese- kuni keskmisekihiline. Nimetatud kompleksi paksus on 2,2–5,3 m, keskmiselt 3,6 m, olles suurem loode- ja kagunurgas. Kohati on kivim purustatud, seda eriti ülaosas. Alumiseks piiriks on litoloogiline kontakt. 2. kiht: valkjashall, vahelduvalt pisi- ja jämedakristalliline dolokivi, milles esineb harva savikaid kelmeid, iseloomulikud on stüloliitpinnad ja valged ränimugulad. Kompleksi paksus on 5,2–6,1 m, keskmiselt 5,6 m. Ülemises kolmandikus on kivim valdavalt jämedakristalliline, koosnedes algselt korallide fragmentidest, milles esinevad kuni 5 cm paksusega peenemakristallilised intervallid. Jämedakristalliline dolokivi on poorne, kavernoosne. Peene- kuni pisikristalliline dolokivi, mis lasub antud litoloogilise erimi keskosas, on valdavalt õhukesekihiline, plaatjas. Alumises kolmandikus vahelduvad jäme ja pisikristalliline dolokivi, kusjuures viimane neist on sageli õrnalt roheka tooniga. Alumine piir on üleminekuline. 3. kiht: vahelduvad savikas pisikristalliline rohekashall ja keskmisekristalliline sinakashall dolokivi, peene- ja keskmisekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega. Sinakashalli keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on 1–10 cm paksused, poorsed ja kavernoossed, tühikud _ 2–4 mm. Domeriidi kelmed ja kuni 1 cm paksused hajusad vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud. Ülaosas valdavat horisontaalkihilist tekstuuri rikuvad allpool horisontaalsed, harvem kallakad elutegevuse jäljed, mis esinevad katkestuspindade all olevas kivimis kuni 10 cm ulatuses. Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kivimkompleksi paksus on 3,5–4,1 m, keskmiselt 3,9 m. Alumine piir on püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnal. 4. kiht: beežikashall, vahelduvalt pisikristalliline ja peene–keskmisekristalliline dolokivi, keskmise ja õhukesekihiline, domeriidi kelmete ja vahekihtidega (sarnane lasuva intervalliga, kuid siin on kivim beežika tooniga ja pisikristalliline dolokivi on vähem savikas). Peene–keskmisekristallilise dolokivi selgepiirilised kihid on kuni 10 cm paksused, enamasti 1–5 cm paksused, poorsed ja kavernoossed, tühikud valdavalt _ 2–4 mm, üksikud kuni 2 cm. Sügavuse suunas peene–keskmisekristallilise dolokivi osatähtsus väheneb, kuni valdavaks saab pisikristalliline dolokivi. Domeriidi kelmed ja kuni 0,5 cm paksused vahekihid on horisontaalsed, lainjad, kohati katkendlikud. Rohkesti on püriitse impregnatsiooniga katkestuspindu. Kogu intervallis esineb ränimugulaid, eriti kompleksi alumises osas, kus on valdav lamavale kompleksile iseloomulik pisikristalliline dolokivi. Kivimkompleksi paksus on 1,5–3,2 m, keskmiselt 2,6 m. Alumine piir on üleminekuline. 5. kiht: rohekashall, pisikristalliline, savikas, tihe dolokivi, valdavalt keskmisekihiline, domeriidi lainjate, hargnevate ja katkendlike kelmete ja kuni 0,5 cm paksuste hajusate vahekihtidega, kogumikena on vahekihid kuni 2 cm paksused. Kivim on massiivne, puursüdamiku tulbad ulatuvad siin kuni 0,5 meetrini. Kivimkompleks on avatud kuni 1,8 m paksuselt. Dolokivilasund on üldilmelt suhteliselt massiivne, väheste lõhedega ja nõrgalt karstunud. Kogu dolokivi läbilõikes esineb ränimugulaid. Piirkonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Raikküla lademe dolokivide ülemine lõheline osa. Kvaternaarisetted paksusega ligikaudu 3 m on peamiselt aeratsioonivööks, mille kaudu sademed infiltreeruvad Siluri veekompleksi karbonaatkivimitesse. Maardla piirkonnas on Siluri veekihi paksus 60–70 m, mille moodustavad nii suure veeandvusega tugevalt lõhelised ja kavernoossed karbonaatkivimid kui ka veevaesed savikad dolokivid ja merglid. Kobra maartdla piires lasuvad uuritud sügavuses (kuni 20 m) Raikküla lademe dolokivid, mis uuringupuuraukude andmeil on suhteliselt massiivsed, nõrgalt kavernoossed (veidi kavernoossem on jämedakristalliline valkjashall dolokivi ~6,5–12 m intervallis), väheste lõhedega, vaid kohati veidi karstunud. Veekiht on surveta. Mõõdetuna septembris 2015. a. jäi veetase maapinnast 0,8–2,3 m sügavusele sõltuvalt paikkonna reljeefist (absoluutkõrgusele 36,9–40,6 m). Puuraukudes mõõdeti veetasemed üheaegselt ka 2015.a. 1. aprillil, mil veetase jäi keskmiselt 0,6 m kõrgemale võrreldes septembriga. Põhjaveeseire andmetel ulatub Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutuste amplituud 1,8 meetrini, pikaajalises vaatlusreas 2,0 meetrini (Türi-Allikul asuv seirepuurauk 10597). Põhjaveevoolu üldine suund on kagusse väga väikese kallakusega. Kogu dolokivilasund jääb põhjaveetasemest madalamale. Kobra maardlal lähiümbruse looduslikud veekogud puuduvad. Kuna maardla ise ja seda ümbritsevad alad on liigniisked, on siia rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Maardla loodepiiriga paralleelselt kulgeb ca 1,7 m sügavune ja 8 m laiune kraav, mis on Rehemetsa maaparandussüsteemi eesvooluks. Maardlast ligikaudu 500 m lääne pool suubub see Vaki ojasse. Ka maardla idapiiri lähedusse jääva kraavi abil juhitakse liigveed Kobra-Hurtsiku maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu Vaki ojja. Nimetatud eesvool suubub Vaki ojja maardlast 1,3 km lõuna pool. Vaki oja (Sõõrike jõgi) saab alguse Mukri rabast ja suubub Vaki küla juures Vändra jõkke (suubumiskoht jääb Kobra uuringuruumist linnulennult 6,5 km lõuna poole). Kesk- ja ülemjooksul on oja süvendatud, alamjooksul voolab looduslikus sängis (veekogu kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu). Oja suubumiskohal jõkke on maapinna absoluutkõrgus ca 28 m. Maardlal jäävad absoluutkõrgused 40–42 m vahemikku. Oja langus on suurem alamjooksu viimasel 2 kilomeetril - ~2,7 m kilomeetri kohta, kesk- ja ülemjooksul aga ~1 m kilomeetri kohta. Vändra jõgi jääb maardlast ~1,5 km ida poole. Kvaliteedinäitajad Kobra maardla põhimaavara moodustab Alam-Siluri Raikküla lademe dolokivi. 1. kihi puhul (aktiivse tarbevaru 3. plokk), lähtekivimi külmakindluse katsetulemused ei garanteeri külmakindluse marki „25”. Tegemist madalamargilise ehitusdolokiviga, mille survetugevus on 130 MPa ja külmakindlus „15”. Kivimi mahumass on 2638 kg/m3 ja veeimavus 2%. Los-Angelese katsetulemuste põhjal on 1. kihi kivimist võimalik valmistada III-IV klassi killustikku (LA 28–31), kuid samas võib selle kihi puhul eeldada madalat killustiku väljatulekut mäemassist, mis on tingitud rohkete domeriidi vahekihtide esinemisest. Madalamargilise ehitusdolokivi varu maht on 523 tuh.m3. Kihi keskmine paksus on 3,6 m. Ülejäänud osa läbilõikest (2.–5. kiht) (aktiivse tarbevaru 4. plokk) vastab kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele, mille survetugevus on keskmiselt 125 MPa ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. 4. ploki kivimi mahumass on 2574 kg/m3 ja veeimavus 2%. 2.–5 kihi puhul jääb killustiku purunemiskindlus LA katsel vahemikku 27–38, millest kvaliteetsemad on 2. ja 4. kiht. Killustiku külmakindlus määrati vaid kahel proovil: vastupidavam on läbilõike ülemises pooles (1.+2. kiht) lasuv kivim, mille massikadu oli külmutamisel-sulatamisel 0,9%, vastates külmakindluse kategooriale F1. 3.–5. kihi kivimi külmakindluskategooria on F2, massikadu külmutamisel-sulatamisel oli 2%. Keemiliselt koostiselt on Kobra maardlas tegemist kõrge MgO-sisaldusega (16,78– 20,85%, keskmiselt 19,01%) dolokiviga, milles on väga ebaühtlaselt jaotunud terrigeensed lisandid. Lahustumatu jäägi sisaldus muutub vahemikus 3,84–14,00% ja on keskmiselt 8,90%. Kavandatava uuringu käigus selgitatakse välja Kobra II uuringuruumis asuva dolokivi kvaliteet, maht ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. 3. Geoloogilise uuringu meetodid, uuringu läbiviimise aeg Kobra III uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni 20 m ja pinnakattesetete koostise ning paksuse väljaselgitamiseks kuni 8 kaevandit. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraugud rajatakse puuragregaadiga UGB-1-VS. Puurimisel kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Kogu puursüdamik proovitakse killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Pinnakattesetete koostise uurimiseks võetakse proovid lõimise ja savi- ning tolmuosakeste sisalduse määramiseks. Hüdrogeoloogilisi katsepumpamisi kavandatakse puuraukude paaris teenindusala kesk-idaosas. Peale veetasemete mõõtmist puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Uuringuruumi plaani, uuringupunktide läbilõigete ning laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal arvutatakse uuringuruumis oleva maavara varu. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapp, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. 4. Geoloogilise uuringu keskkonnamõju ulatus, jäätmetekkest Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud ja kaevandid likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Uuringutega kaasnev puuragregaadi ja ekskavaatori müra ning õhusaaste on vähene ja lokaalne. Kuna elamud jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele ja tundlikud keskkonnaobjekti rohkem kui kilomeetri kaugusele, siis uuringud neile negatiivset mõju ei avalda. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Puuraukudest ja/või kaevanditest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse puurauku või kaevandisse tagasi. Koostatud: 04.01.2022 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Geoloogilise uuringuloa taotleja: Beti Pedassaar /allkirjastatud digitaalselt/ SKP Invest OÜ juhatuse liige Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] MAAVARAUURINGUD OÜ Tartu maakond Tartu linn Tartu linn Liiva tn 41 50303 Teie: 09.12.2021 nr [email protected] Meie: 04.01.2022 nr 6.2-2/166 Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks maaparandussüsteemi maa-alal Esitasite 09.12.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogilise uuringu teostamiseks maaparandussüsteemi maa-alal. Kobra III geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas Kobra Hurtsiku mk (MS 6113130020091 kood 001) maaparandusehitisel Vändra metskond 17 (93002:001:0093) katastriüksusel. Uuringuruum asub kraavkuivendusega metsamaal. Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Kobra III uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks järgmistel tingimustel: 1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5 lg 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator Kadri Prikk Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon P.Kerese 4, Pärnu linn telefon: 444 3768 / e-post: [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS teenus-2200086.pdf 61 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 RIHO ERISMAA 36206024227 04.01.2022 09:31:37 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 55074454622475537696915645405155955994 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 8E 46 34 A5 C5 42 24 49 4E 0F FB 94 24 5B 7A 87 08 43 2E DB 27 C5 8 B 1A 62 E8 F1 1E 39 DD CD DE Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  93002:001:0222 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Urtsiku Plokk 1 aT 46.2 Plokk 3 aT 43.0 93002:001:0223 93002:001:0093 Plokk 4 aT Teossaare mv Urtsiku põld Vändra metskond 17 93002:001:0093 Vändra metskond 17 Kobra 40.7 maardla 1925 Kobra III 41.0 uuringuruumi 7 Vä 42.0 teenindusala ndra 63801:001:0084 -Võ Uus-Vaheltpere idul Kobra mv Plokk 3 aT at Kobra 39.5 ee Plokk 4 aT 42.8 41.9 93002:001:0093 Vändra metskond 17 VÄNDRA Plokk 2 aT 63801:001:0083 Plokk 3 aT KOBRA-HURTSIKU MK Kobra-Vaheltpere 39.8 38.4 Plokk 4 aT 93002:001:0224 39.2 36.5 Jaani 41.0 Plokk 3 aT Kalmaru 39.0 Plokk 4 aT Pa 5/K 5 559200 40,87 35.3 Allikõnnu VÄNDRA Kirikumõisa v 4 v v v 6506200 38.6 3,4 36.9 15,6 ja o ki 93002:001:0093 Va Vändra metskond 17 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6321 LEPPEMÄRGID 93002:001:0125 1 1 2 Urtsiko-Metsa Kobra III uuringuruumi 93002:001:0093 Katastriüksuse tunnus, teenindusala piir, Vändra metskond 17 lähiaadress, piir nurgapunkt, nr 4 3 v v v Varuploki piir, Menetluses oleva Kobra Plokk 2 aT varukategooria 93002:001:0093 dolokivikarjääri mäeeraldise piir Vändra metskond 17 Kavandatud puuraugu Maaparandussüsteemi piir orienteeruv asukoht Menetluses oleva Kobra dolokiviarjääri teenindusmaa piir 3 KOBRA-HURTSIKU MK Kobra III uuringuruumi teenindusala Pa 5/K 5 Senine kaevand/puurauk, nr nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m Krüüdneri Karjäär OÜ poolt 40,87 Suudme abs.kõrgus, m Kavandatud kaevandi 558600 2 taotletava Kobra II uuringuruumi 3,4 Kattekihi paksus, m orienteeruv asukoht Nr X Y teenindusala piir 15,6 Kasuliku kihi paksus, m v 6505800 v v v 6508000 1 6506109.65 559219.32 93002:001:0205 559200 Kobrametsa 93002:001:0078 2 6505830.44 559174.13 KOBRA III UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:5000 Graafiline lisa 1 Tamme 3 6505864.87 558748.13 4 6506204.81 558694.01 93002:001:0104 Töö: Kobra III geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 21-525 93002:001:0045 Karjaaru Kuuse-Metsa Pindala 14,70 ha Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kobra küla, 0 50 100 200 m Asukoht: Vändra metskond 17 Tellija: SKP Invest OÜ Aadress: Riia tn 2, Tartu linn 51004 Tellija esindaja: Beti Pedassaar Kasutatud materjalid: e-mail: [email protected], tel. 5080065 /allkirjastatud digitaalselt/ Kobra maardla nr 942 registrikaardi andmed Maa-ametist. Kitsendused Maa-ametist. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar 0m 200 m Katastriüksuste piirid Maa-ametist. Liiva 41, 50303 Tartu 2022 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: tel. 5104753 - GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: SKP Invest OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Riia tn 2, Tartu linn, Tartu 11969862 linn, Tartu maakond, 51004 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Kobra 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 942 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Kobra III 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Pärnu maakond, Põhja- Pärnumaa vald, Kobra küla, Vändra metskond 17 mü (93002:001:0093) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 14,70 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: dolokivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 2000 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 80 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 20 6.3. Puuraukude arv: kuni 8 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 8 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine ja katsepumpamine uuringupuuraukudes 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, dolokivist valmistatud killustiku laboratoorsed katsetused, dolokivi keemilise koostise määramine 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Beti Pedassaar SKP Invest OÜ juhatuse liige MAAVARAUURINGUD OÜ Tartu maakond Tartu linn Tartu linn Liiva tn 41 50303 Teie: 09.12.2021 nr [email protected] Meie: 04.01.2022 nr 6.2-2/166 Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks maaparandussüsteemi maa-alal Esitasite 09.12.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse geoloogilise uuringu teostamiseks maaparandussüsteemi maa-alal. Kobra III geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas Kobra Hurtsiku mk (MS 6113130020091 kood 001) maaparandusehitisel Vändra metskond 17 (93002:001:0093) katastriüksusel. Uuringuruum asub kraavkuivendusega metsamaal. Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Kobra III uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks järgmistel tingimustel: 1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5 lg 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator Kadri Prikk Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon P.Kerese 4, Pärnu linn telefon: 444 3768 / e-post: [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel