dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. aprill 2022
Viit
17-1/2022/1634-6
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎MKM VV korralduse eelnõule arvamus Sohlu kruusakarjäär.asice150 KB

Sisu (failidest)

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 01.03.2022 nr 17-1/2022/1634-1 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 6-2/488-1 Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta Arvamus kujundati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu istungil, mis toimus 20.04.2022.a Osaühing Eesti Killustik (edaspidi taotleja) esitas 21.05.2019 Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Sohlu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas paiknevas Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48 (kinnistu nr 7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. 02.07.2021 esitas taotleja Keskkonnaametile uue muudetud loa taotluse Sohlu kruusakarjääris maavara kaevandamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei olnud 20.05.2020 otsusega nr 15 ega ka 11.08.2021 otsusega nr 40 nõus kaevandamisloa andmisega taotlejale Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Maapõueseaduse § 55 lõige 4 ütleb, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Taotleja tegi 03.09.2021 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale kaevandamisloa Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel ja esitanud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel. Kuna eelnevad otsused loa menetlemisel on andnud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu, siis annab ka Vabariigi Valitsuse korraldus eelnõule arvamuse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald / 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise pindala on 19 ha ja selle teenindusmaa pindala on 24,07 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus on 385 000 m³, millest kaevandatav on 370 000 m³ ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus on 63 000 m³, millest kaevandatav on 56 000 m³. Kaevandamise keskmine aastamäär on 65 000 m³ ja loa kehtivusaeg kuni 31. detsember 2028. a. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara Rail Baltica raudtee ehituses ning teede ehituses ja rekonstrueerimises. MKM-i vastuväited Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine. Eksperthinnang toob tõepoolest välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär vähendab rohekoridoris looduslike alade osakaalu kohati alla 70% rohekoridori läbimõõdust ning seetõttu ei vasta kavandatu Pärnu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõudele, et looduslike alade osakaal rohelise võrgustiku koridorides peab olema vähemalt 70%. Samas on eksperthinnangus jõutud ka järeldusele, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär ei lõika täielikult läbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse läbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal. Samuti on planeeritud rajada läbi antud rohekoridori Rail Baltic raudtee trass, mille trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5 m ning 19,8 m kaugusele ning lõikab rohekoridori läbi ja mille leevendusmeetmeks on planeeritud ökodukti rajamine kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist kagus. Eksperthinnangus välja toodud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maavara kaevandamine Sohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökodukti maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Baltic raudteetrassi võimalike negatiivsete koosmõjude vältimine. Selleks tuleb karjäär avada osaliselt edelast kirde suunas liikudes, säilitades maksimaalselt alal metsa, esimesel võimalusel tuleb alustada ala korrastamisega ning korrastamisel tuleb tagada loomadele ohutud lauged nõlvakalded, karjääri ümber ei tohi rajada piirdeaedu ning lindude pesitsusajal tuleb vältida mürarikaste tööde tegemist karjääri idaosas. Põhja-Pärnumaa vald on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24. oktoobri 2018 otsuse nr 53 „Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ alusel asunud koostama Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka kehtiv Kaisma valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Mis puudutab seda, et Kaisma valla üldplaneeringu mäetööstusmaa üldiste kasutamis- ja arendamistingimuste kohaselt toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute alusel ja tingimusel, et on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, siis need tingimused ei välista kaevandamisloa andmist. Seega ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu maakonnaplaneeringuga. Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi. 2 (7) Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsuses on välja toodud, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär hõlmab Kaisma valla üldplaneeringus määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku – Kaisma männikut s.h üksikobjekti Sohlu mändi. Keskkonnaamet on 22. veebruari 2017. a kirjaga nr 6-2/17/2166-2 andnud nõusoleku Sohlu männi likvideerimiseks, kuna puu on kuivanud ja selle likvideerimata jätmine võib liikluses tekitada ohtlike olukordi. MKM-le teadaolevalt on tänaseks Sohlu mänd ka likvideeritud. Tulenevalt eeltoodust arvati Sohlu mänd keskkonnaministri 24. aprilli 2020. a määruse nr 23 „Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“6 alusel kaitse alt välja. Mis puudutab kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, siis hetkel veel kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastikena määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Rahandusministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnumaa maakonnaplaneeringus (Lisa 3, Pärnumaa väärtuslikud maastikud) ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks. Nagu eespool märgitud, siis Põhja-Pärnumaa vald koostab hetkel Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut, mille koostamisel tuleb arvestada ka Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest. MKM-i arvamus: MKM on 3. septembri 2019. a kirjas asunud seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori: Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on sõltuvalt kvaliteedist erinev, madalama peenosise sisaldusega ehk kvaliteetsemat maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Seda nõuet Sohlu kruusakarjääri materjal ka täidab. Kavandatava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu trassikoridoriga. Riigi huvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjal kõrvaloleva Rail Baltic raudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 30-50 km kauguselt. KeM-i arvamus: Keskkonnaminister on 22. oktoobri 2021. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huviga järgmistel põhjustel: 3 (7) Teede Tehnokeskus AS 2017. a uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ jõuti järeldusele, et Rail Balticu raudtee ja taristu rajamise jaoks on liiva ning kruusa varustuskindlus Pärnumaal kriitiline, eelkõige madala savija tolmuosakeste sisaldusega liiva ja kruusa suhtes. Eesti Geoloogiateenistuse 2020. a uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“ on välja toodud, et Pärnumaa olulised liiva- ja kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud. Samuti on liiva ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise vahel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Vabariigi Valitsuse korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. 4 (7) Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aastal MKM tellimusel koostatud uurimistöö „Ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas“ kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisest ca 40 m kaugusele. See tähendab, et Sohlu kruusakarjääri avamine võimaldab ehitada Rail Balticu raudteed ja selle teenindusteid minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. Taotletav Sohlu kruusakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 2+2 teelõikude Konuvere-Jädivere, Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. Kaevandamisloa andmisel tekib võimalus kasutada Sohlu kruusakarjääris leiduvat materjali ka Rail Balticu kohalike jaamade Järvakandi, Kaisma ja Tootsi juurdepääsuteede ja parklate ehituseks ning Pärnu-Jaagupi- Kergu ning PärnuJaagupi-Kalli teede rekonstrueerimiseks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Sohlu kruusakarjääri kasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu arvamus Vabariigi Valituse korralduse eelnõule: 10. märtsil 2022.a. toimus arendaja OÜ Eesti Killustik ettevõtmisel kohtumine Sohlu kruusakarjääri teemal kohaliku kogukonnaga. Kohalikku kogukonda esindasid Sohlu, Kergu ja Kaisma elanikud ehk kohaliku valla inimesed keda karjääri avamine kõige enam mõjutab. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on oma seisukoha kujundamisel võtnud arvesse ka eelnimetatud koosolekul välja öeldud arvamusi 5 (7) 1. Rail Balticu raudteekoridor lõikab pooleks rohevõrgustiku koridori mille kaudu toimub loomade aktiivne liikumine kaitsealusest Lõo rabast lääne poole Kaisma loodusalale. Leevenduseks ehitatakse ökodukt. Keskkonnaameti poolt tellitud ja OÜ Rewild poolt koostatud ulukiekspertiisis on soovitus 400 m kaugusele planeeritav ökodukt nihutada 200 m lõunasse, mis peaks vähesel määral vähendama kavandatava karjääri käitlemisaegset mõju. Paraku on karjääri planeerimisel jäetud loomade liikumiseks napilt 100 meetrised metsaribad karjäärist nii lõunasse kui kirdesse. Kohalikud jahimehed, kes teavad oma jahialal üsna täpselt ulukite liikumisi on arvamusel, et selline loomade liikumisviis, esmalt üle ökodukti ja siis ümber karjääri ei hakka ulukite seisukohalt toimima. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kui karjäärialal raadatakse mets, siis sellega seoses karjääriga külgnevatel aladel tekib tuulemurru risk ja on võimalus, et loomade liikumiseks mõeldud metsaribad jäävad veelgi kitsamaks. 2. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandes on üheks oluliseks sisendiks välja töötatud leevendavad meetmed loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks. Need teemad on otseselt seotud rohelise võrgustikuga. Roheline võrgustik ehk rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid, tagab bioloogilise mitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega inimtegevuse. Rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vajalik tagada rohevõrgu ökoloogiline sidusus – et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Oluline on tähelepanu pöörata, et elupaikade sidusus säiliks mõlemale poole raudteed jäävate elupaikade puhul. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule tegi ettepaneku Rail Balticu põhitrassi peaprojektijuht millega ka arvestati: Selleks, et tagada ökoduktide toimivus ning tuginedes Rail Baltica projekti keskkonnamõjude hindamise käigus tehtud järeldustele, teeme ettepaneku üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd. Keskkonnaekspertide ettepanek piiranguvööndis kehtivatele piirangutele on järgmine: 1) Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine on lubatud erandkorras kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Omavalitsus võib loa anda põhjendatud juhul nagu nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukuse reguleerimiseks juhtudel, kui kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik või on raskendatud taotletava tegevuse läbiviimine. 2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Lageraie on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul ning seatud tingimustel juhtudel, kui metsa uuendamisel ei taga teised uuendusraieviisid piiranguvööndi metsa säilimist ja arengut ökodukti kasutatavatele liikidele sobivas seisundis. Näiteks võib kohalik omavalitus lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes, ehk puistutes, mille uuendamiseks sobib lageraie paremini. Raie lubamisel tuleb arvestada, et metsana säiliksid kõrgpuistu koridorid. 3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. 4) Keelatud on maavarade kaevandamine. 3. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir-Tootsi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) programmi eelnõus lk 110 on arvestatud OÜ Eesti Killustik ettepanekuga taotletava Sohlu kruusakarjääri kaasamiseks Rail Balticu raudteetrassi „Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi" ehitusprojekti KMH programmi. Vastus ettepanekule: „Arvestatakse lähtudes KMH eesmärgist ja ülesannetest. Sohlu kruusamaardla lisatakse KMH programmi peatükis 5.4 toodud lähimate maardlate 6 (7) loetelusse ning sellega arvestatakse võimaliku koosmõju hindamisel.“ KMH eelnõus Sohlu karjääris kaevandamise ja Rail Balticu ehitamise koosmõju hinnatud ei ole. 4. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus ei ole arvestatud ulukiekspertiisis kaevandustegevuse ajalise piiranguga kus on öeldud, et Sohlu ökodukti ja sellega seotud läänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt siis, kui Rail Baltiku ehitustööd piirkonnas on lõppenud. Jätkuv kaevandustegevus häiriks oluliselt rohekoridori toimimist arvestades asjaolu, et sihtliikide hulgas on mitmeid liike, kes inimesi pelgavad (hunt, ilves, karu, põder, metsis jt). Sellega peetakse silmas, et karjäär oleks seotud vaid Rail Balticu ehitamiseks vajaliku maavara kaevandamisega mitte aga eelnõus toodud Transpordiameti hinnangul lisaks ka Riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 2+2 teelõikude Konuvere-Jädivere, Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. 5. Kuigi Pärnumaa maakonnaplaneeringus ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks ei ole Kaisma männik kuhugi kadunud v.a. varasemat kaitse all olnud Sohlu mänd mida tõesti enam ei ole. Jätkuvalt on aga alles ca 8 ha üle 100 aasta vanust männikut ja umbes sama palju kuuse noorendikku vanuses 9-18 aastat, mis raadatakse lühikese aja jooksul karjäärialal kaevandamisloa saamisel. See männik on olnud pikka aega kohaliku kogukonna rekreatsiooniala kus toimuvad erinevad koosviibimised, ala kasutatakse aktiivseks puhkuseks, marja- ja seenemetsana kuna see on üks väheseid selliseid alasid, mis piirkonnas on. Peale kaevandamist alal küll taastatakse metsamaa kuid selleks, et seal oleks jälle mets koos sinna juurde kuuluva elurikkusega kulub aastakümneid. 6. Otstarbekas ja säästlik ning keskkonnahäiringuteta saaks kasutada olemasoleva vana raudteetammi (Pärnu – Lelle) materjali, mille üks lõik jääb ca 2,5 km kaugusele Rail Balticu trassist ja mida tõenäoliselt edaspidi enam raudteena ei kasutata. 7. On arusaadav, et majanduslikult on kõige odavam saada võimalikud varud raudtee ehitamiseks trassikoridori vahetust lähedusest kuid kohalik kogukond (külade elanikud, kelle majapidamised jäävad nii Rail Balticu kui ka kavandatava karjääri mõjualasse) ei ole nõus taluma lisaks Rail Balticu ehitamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ka Sohlu karjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjudega. (allkirjastatud digitaalselt) Olga Kaljuste volikogu aseesimees 7 (7)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel