PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 01.03.2022 nr 17-1/2022/1634-1
[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas
nr 6-2/488-1
Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule Sohlu kruusakarjääri
maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta
Arvamus kujundati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu istungil, mis toimus 20.04.2022.a
Osaühing Eesti Killustik (edaspidi taotleja) esitas 21.05.2019 Keskkonnaametile (edaspidi
loa andja) Sohlu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Sohlu kruusakarjääri
mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu
külas paiknevas Sohlu kruusamaardlas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 48
(kinnistu nr 7377450, katastritunnusega 63801:001:0933). Riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
02.07.2021 esitas taotleja Keskkonnaametile uue muudetud loa taotluse Sohlu
kruusakarjääris maavara kaevandamiseks.
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ei olnud 20.05.2020 otsusega nr 15 ega ka 11.08.2021
otsusega nr 40 nõus kaevandamisloa andmisega taotlejale Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel.
Maapõueseaduse § 55 lõige 4 ütleb, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus
kaevandamisloa andmisega võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab nõusoleku, kui selleks on
ülekaalukas riigi huvi.
Taotleja tegi 03.09.2021 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse
korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale kaevandamisloa
Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel ja esitanud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse
avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta
kaevandamisloa andmiseks osaühingule Eesti Killustik Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel.
Kuna eelnevad otsused loa menetlemisel on andnud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu, siis
annab ka Vabariigi Valitsuse korraldus eelnõule arvamuse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu.
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald / 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 /
[email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise pindala on 19 ha ja selle
teenindusmaa pindala on 24,07 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev ehituskruusa
aktiivse tarbevaru kogus on 385 000 m³, millest kaevandatav on 370 000 m³ ja ehitusliiva
aktiivse tarbevaru kogus on 63 000 m³, millest kaevandatav on 56 000 m³. Kaevandamise
keskmine aastamäär on 65 000 m³ ja loa kehtivusaeg kuni 31. detsember 2028. a.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara Rail Baltica raudtee ehituses ning
teede ehituses ja rekonstrueerimises.
MKM-i vastuväited Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu seisukohtadele ja riigi huvi
väljaselgitamine.
Eksperthinnang toob tõepoolest välja, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär vähendab
rohekoridoris looduslike alade osakaalu kohati alla 70% rohekoridori läbimõõdust ning
seetõttu ei vasta kavandatu Pärnu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõudele, et looduslike
alade osakaal rohelise võrgustiku koridorides peab olema vähemalt 70%. Samas on
eksperthinnangus jõutud ka järeldusele, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär ei lõika täielikult
läbi olemasolevat rohekoridori ja säilitatakse läbitavus mõnevõrra vähenenud pindalal.
Samuti on planeeritud rajada läbi antud rohekoridori Rail Baltic raudtee trass, mille
trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast vastavalt 40,5
m ning 19,8 m kaugusele ning lõikab rohekoridori läbi ja mille leevendusmeetmeks on
planeeritud ökodukti rajamine kavandatavast Sohlu kruusakarjäärist kagus.
Eksperthinnangus välja toodud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maavara
kaevandamine Sohlu kruusakarjääris selliselt, et on tagatud rohekoridori ja ökodukti
maksimaalne toimimine ning karjääri ja Rail Baltic raudteetrassi võimalike negatiivsete
koosmõjude vältimine. Selleks tuleb karjäär avada osaliselt edelast kirde suunas liikudes,
säilitades maksimaalselt alal metsa, esimesel võimalusel tuleb alustada ala korrastamisega
ning korrastamisel tuleb tagada loomadele ohutud lauged nõlvakalded, karjääri ümber ei tohi
rajada piirdeaedu ning lindude pesitsusajal tuleb vältida mürarikaste tööde tegemist karjääri
idaosas.
Põhja-Pärnumaa vald on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24. oktoobri 2018 otsuse nr 53
„Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ alusel asunud koostama Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut. Üldplaneeringu
koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka kehtiv
Kaisma valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Mis puudutab
seda, et Kaisma valla üldplaneeringu mäetööstusmaa üldiste kasutamis- ja
arendamistingimuste kohaselt toimub uute kaevanduste avamine ja olemasolevate
kaevanduste lisandumine ainult detailplaneeringute alusel ja tingimusel, et on läbi viidud
keskkonnamõju hindamine, siis need tingimused ei välista kaevandamisloa andmist. Seega
ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Kaisma valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu
maakonnaplaneeringuga.
Isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa
andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub
objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga.
Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette
vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline
dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi.
2 (7)
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsuses on välja toodud, et planeeritav Sohlu kruusakarjäär
hõlmab Kaisma valla üldplaneeringus määratud kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku
– Kaisma männikut s.h üksikobjekti Sohlu mändi. Keskkonnaamet on 22. veebruari 2017. a
kirjaga nr 6-2/17/2166-2 andnud nõusoleku Sohlu männi likvideerimiseks, kuna puu on
kuivanud ja selle likvideerimata jätmine võib liikluses tekitada ohtlike olukordi. MKM-le
teadaolevalt on tänaseks Sohlu mänd ka likvideeritud. Tulenevalt eeltoodust arvati Sohlu
mänd keskkonnaministri 24. aprilli 2020. a määruse nr 23 „Pärnu maakonna kaitstavate
looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“6 alusel kaitse alt välja.
Mis puudutab kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku Kaisma männikut, siis hetkel veel
kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt on Pärnu maavanema 20. mai 2003. a
korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastikena määratletud kuhjunud
väärtustega maastike piirkonnad, eriti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Rahandusministri
29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati
nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnumaa maakonnaplaneeringus (Lisa 3, Pärnumaa
väärtuslikud maastikud) ei ole Kaisma männikut enam loetud väärtuslikuks maastikuks ega
ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks. Nagu eespool märgitud, siis Põhja-Pärnumaa vald
koostab hetkel Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut, mille koostamisel tuleb arvestada ka
Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega.
Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi
olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.
Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise
algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
MKM-i arvamus:
MKM on 3. septembri 2019. a kirjas asunud seisukohale, et Sohlu kruusakarjääri
kaevandamisloa andmine on riiklikes huvides arvestades maavara kvaliteeti ja taotletava
alaga piirnevat Rail Balticu trassikoridori:
Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses
kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on sõltuvalt kvaliteedist erinev, madalama
peenosise sisaldusega ehk kvaliteetsemat maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara,
mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja
kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Seda nõuet Sohlu kruusakarjääri materjal ka
täidab.
Kavandatava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb idas Rail Balticu
trassikoridoriga. Riigi huvides on kasutada Sohlu kruusakarjääri materjal kõrvaloleva Rail
Baltic raudtee ehituseks, et mitte kahjustada massvedudega riigiteid karjääridest 30-50 km
kauguselt.
KeM-i arvamus:
Keskkonnaminister on 22. oktoobri 2021. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa
andmine Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisele on kooskõlas ülekaaluka riigi huviga järgmistel
põhjustel:
3 (7)
Teede Tehnokeskus AS 2017. a uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ jõuti järeldusele, et Rail Balticu raudtee ja taristu
rajamise jaoks on liiva ning kruusa varustuskindlus Pärnumaal kriitiline, eelkõige madala
savija tolmuosakeste sisaldusega liiva ja kruusa suhtes.
Eesti Geoloogiateenistuse 2020. a uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja
kasutamine Pärnu maakonnas“ on välja toodud, et Pärnumaa olulised liiva- ja
kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki
piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud.
Samuti on liiva ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud
looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja
majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kaevandamise vahel.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik
rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi
määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi
huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk
tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate
keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna
tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu
hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi
arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus,
mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada
maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.
Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside
ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi
huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult
tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse.
Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel.
Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust
ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on
oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa
suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Vabariigi
Valitsuse korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta.
Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes
majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide
ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka
maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada.
4 (7)
Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada
või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.
Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aastal MKM tellimusel koostatud uurimistöö
„Ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas“ kohaselt
võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada
varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav
jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga
peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast
jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev
varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi
maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme
nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda.
Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses
muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega,
seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni
vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni.
Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse
maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Rail Baltic raudtee kavandatav
trassikoridor jääb taotletava Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisest ca 40 m kaugusele. See
tähendab, et Sohlu kruusakarjääri avamine võimaldab ehitada Rail Balticu raudteed ja selle
teenindusteid minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud
keskkonnamõjuga.
Taotletav Sohlu kruusakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses,
mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on
Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030
teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 2+2 teelõikude Konuvere-Jädivere,
Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks. Kaevandamisloa andmisel tekib
võimalus kasutada Sohlu kruusakarjääris leiduvat materjali ka Rail Balticu kohalike jaamade
Järvakandi, Kaisma ja Tootsi juurdepääsuteede ja parklate ehituseks ning Pärnu-Jaagupi-
Kergu ning PärnuJaagupi-Kalli teede rekonstrueerimiseks. Ülekaalukas riigi huvi on
kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille
ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks
piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud
piirangud maavarade ratsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Sohlu
kruusakarjääri kasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus.
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu arvamus Vabariigi Valituse korralduse eelnõule:
10. märtsil 2022.a. toimus arendaja OÜ Eesti Killustik ettevõtmisel kohtumine Sohlu
kruusakarjääri teemal kohaliku kogukonnaga. Kohalikku kogukonda esindasid Sohlu, Kergu
ja Kaisma elanikud ehk kohaliku valla inimesed keda karjääri avamine kõige enam mõjutab.
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on oma seisukoha kujundamisel võtnud arvesse ka
eelnimetatud koosolekul välja öeldud arvamusi
5 (7)
1. Rail Balticu raudteekoridor lõikab pooleks rohevõrgustiku koridori mille kaudu toimub
loomade aktiivne liikumine kaitsealusest Lõo rabast lääne poole Kaisma loodusalale.
Leevenduseks ehitatakse ökodukt. Keskkonnaameti poolt tellitud ja OÜ Rewild poolt
koostatud ulukiekspertiisis on soovitus 400 m kaugusele planeeritav ökodukt nihutada 200
m lõunasse, mis peaks vähesel määral vähendama kavandatava karjääri käitlemisaegset
mõju. Paraku on karjääri planeerimisel jäetud loomade liikumiseks napilt 100 meetrised
metsaribad karjäärist nii lõunasse kui kirdesse. Kohalikud jahimehed, kes teavad oma
jahialal üsna täpselt ulukite liikumisi on arvamusel, et selline loomade liikumisviis, esmalt
üle ökodukti ja siis ümber karjääri ei hakka ulukite seisukohalt toimima. Arvestada tuleks
ka asjaoluga, et kui karjäärialal raadatakse mets, siis sellega seoses karjääriga külgnevatel
aladel tekib tuulemurru risk ja on võimalus, et loomade liikumiseks mõeldud metsaribad
jäävad veelgi kitsamaks.
2. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH aruandes on üheks oluliseks sisendiks välja
töötatud leevendavad meetmed loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks. Need teemad on
otseselt seotud rohelise võrgustikuga. Roheline võrgustik ehk rohetaristu kujutab endast
omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide
väärtused ja funktsioonid, tagab bioloogilise mitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega
inimtegevuse. Rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vajalik tagada
rohevõrgu ökoloogiline sidusus – et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks
elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Oluline on tähelepanu pöörata, et elupaikade
sidusus säiliks mõlemale poole raudteed jäävate elupaikade puhul.
Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõule tegi ettepaneku Rail Balticu põhitrassi peaprojektijuht millega ka arvestati:
Selleks, et tagada ökoduktide toimivus ning tuginedes Rail Baltica projekti keskkonnamõjude
hindamise käigus tehtud järeldustele, teeme ettepaneku üldplaneeringuga kehtestada
ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd. Keskkonnaekspertide ettepanek
piiranguvööndis kehtivatele piirangutele on järgmine:
1) Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine on lubatud erandkorras kohaliku omavalitsuse
nõusolekul. Omavalitsus võib loa anda põhjendatud juhul nagu nuhtlusisendi küttimiseks,
võõrliikide arvukuse reguleerimiseks juhtudel, kui kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik
või on raskendatud taotletava tegevuse läbiviimine.
2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Lageraie on lubatud kohaliku omavalitsuse
nõusolekul ning seatud tingimustel juhtudel, kui metsa uuendamisel ei taga teised
uuendusraieviisid piiranguvööndi metsa säilimist ja arengut ökodukti kasutatavatele
liikidele sobivas seisundis. Näiteks võib kohalik omavalitus lubada erandkorras kitsa
langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes, ehk puistutes, mille uuendamiseks sobib lageraie
paremini. Raie lubamisel tuleb arvestada, et metsana säiliksid kõrgpuistu koridorid.
3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada
loomade ligipääsu ökoduktile.
4) Keelatud on maavarade kaevandamine.
3. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir-Tootsi“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH) programmi eelnõus lk 110 on arvestatud OÜ Eesti
Killustik ettepanekuga taotletava Sohlu kruusakarjääri kaasamiseks Rail Balticu
raudteetrassi „Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi" ehitusprojekti KMH programmi.
Vastus ettepanekule: „Arvestatakse lähtudes KMH eesmärgist ja ülesannetest. Sohlu
kruusamaardla lisatakse KMH programmi peatükis 5.4 toodud lähimate maardlate
6 (7)
loetelusse ning sellega arvestatakse võimaliku koosmõju hindamisel.“ KMH eelnõus Sohlu
karjääris kaevandamise ja Rail Balticu ehitamise koosmõju hinnatud ei ole.
4. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus ei ole arvestatud ulukiekspertiisis
kaevandustegevuse ajalise piiranguga kus on öeldud, et Sohlu ökodukti ja sellega seotud
läänesuunalise rohekoridori toimimiseks on oluline kaevandustegevus lõpetada hiljemalt
siis, kui Rail Baltiku ehitustööd piirkonnas on lõppenud. Jätkuv kaevandustegevus häiriks
oluliselt rohekoridori toimimist arvestades asjaolu, et sihtliikide hulgas on mitmeid liike, kes
inimesi pelgavad (hunt, ilves, karu, põder, metsis jt). Sellega peetakse silmas, et karjäär oleks
seotud vaid Rail Balticu ehitamiseks vajaliku maavara kaevandamisega mitte aga eelnõus
toodud Transpordiameti hinnangul lisaks ka Riigiteede teehoiukava 2021–2030
teedeehitusobjekti riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 2+2 teelõikude Konuvere-Jädivere,
Jädivere õgvenduse ja Libatse möödasõidu ehituseks.
5. Kuigi Pärnumaa maakonnaplaneeringus ei ole Kaisma männikut enam loetud
väärtuslikuks maastikuks ega ka silmapaistvalt kauni vaatega kohaks ei ole Kaisma männik
kuhugi kadunud v.a. varasemat kaitse all olnud Sohlu mänd mida tõesti enam ei ole.
Jätkuvalt on aga alles ca 8 ha üle 100 aasta vanust männikut ja umbes sama palju kuuse
noorendikku vanuses 9-18 aastat, mis raadatakse lühikese aja jooksul karjäärialal
kaevandamisloa saamisel. See männik on olnud pikka aega kohaliku kogukonna
rekreatsiooniala kus toimuvad erinevad koosviibimised, ala kasutatakse aktiivseks
puhkuseks, marja- ja seenemetsana kuna see on üks väheseid selliseid alasid, mis piirkonnas
on. Peale kaevandamist alal küll taastatakse metsamaa kuid selleks, et seal oleks jälle mets
koos sinna juurde kuuluva elurikkusega kulub aastakümneid.
6. Otstarbekas ja säästlik ning keskkonnahäiringuteta saaks kasutada olemasoleva vana
raudteetammi (Pärnu – Lelle) materjali, mille üks lõik jääb ca 2,5 km kaugusele Rail Balticu
trassist ja mida tõenäoliselt edaspidi enam raudteena ei kasutata.
7. On arusaadav, et majanduslikult on kõige odavam saada võimalikud varud raudtee
ehitamiseks trassikoridori vahetust lähedusest kuid kohalik kogukond (külade elanikud,
kelle majapidamised jäävad nii Rail Balticu kui ka kavandatava karjääri mõjualasse) ei ole
nõus taluma lisaks Rail Balticu ehitamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ka Sohlu
karjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjudega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Olga Kaljuste
volikogu aseesimees
7 (7)