dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. aprill 2022
Viit
2-7/2022/3064
Registreeritud
27. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Maarja Mere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. mai 2022

Failid

  • 📎1-62514-1 27.04.2022 Väljaminev kiri.asice1013 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-0505 - Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8bdecfa5-a99e-4e2a-9124-57ee37edd202 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8bdecfa5-a99e-4e2a-9124-57ee37edd202?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium 27.04.2022 nr 1-6/2514-1 Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad: Lisa 1: infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 2-l lehel Lisa 2: infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 8-l lehel Teadmiseks: Kaitsepolitseiamet [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 13.4.2022 Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus § 1. Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51 . Terroristliku veebisisu kohta eemaldamiskorralduse andmine ja seire (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemis t terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79–109), artiklis 3 sätestatud eemaldamiskorralduse annab ja artiklis 4 sätestatud piiriüles t eemaldamiskorraldust kontrollib Kaitsepolitseiamet. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 21 lõikes 1 sätestatud teabe kogub ja esitab Euroopa Komisjonile Siseministeerium.“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 3 lõigetes 3 ja 6, artikli 4 lõigetes 2 ja 7, artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 14 lõikes 5 sätestatud terroristlik u veebisisu eemaldamise ja eemaldamiskorralduse täitmisega seotud meetmete rakendamise üle teostab riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artiklis 5, artikli 6 lõikes 3, artiklis 7, artiklites 10 ja 11, artikli 15 lõikes 1 ning artiklis 17 sätestatud terroristlik u veebisisu levitamist tõkestavate tehniliste nõuete, sisu säilitamise ja aruandluskohustuse ga seotud meetmete rakendamise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilis e Järelevalve Amet.“; 3) paragrahvis 13 asendatakse sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Riiklikku järelevalvet teostav asutus“; 4) seadust täiendatakse §-ga 153 järgmises sõnastuses: „§ 153 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/784 sätestatud nõuete täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui see pannakse toime korduvalt või süstemaatiliselt, – karistatakse rahatrahviga kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 40 000 eurot. 1 (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 5 lõigetes 1–3, 5 ja 6, artikli 6 lõikes 3, artiklites 7, 10 ja 11, artikli 14 lõikes 5, artikli 15 lõikes 1 ja artiklis 17 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot.“; 5) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva seaduse §-des 15 ja 152 “ tekstiosaga „ning § 153 lõikes 3“; 6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 153 lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Kaitsepolitseiamet.“. § 2. Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2372 lõikest 1 jäetakse välja sõna „avaliku“; 2) paragrahvi 2373 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo eest, samuti sellise terroristliku ühenduse või isiku rahastamise või muul viisil teadvalt toetamise eest, kelle tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemise le, samuti teabe või muude vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks, – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2022. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2022. a 2 Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrusega (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levita mise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79–109) (edaspidi TCO määrus). Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta (varasema nimega Facebook), Twitter ja Youtube.1 Samas on ilmnenud, et taolise veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui terroristlikku sisu oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ning ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reegleid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.2 Terroristliku sisu ühtsel määratlemisel ja eemaldamisel ning muude tugimeetmete rakendamisel on vaja kogu Euroopas tagada meetmete otstarbekus, proportsionaalsus ja põhiõiguste kaitse. TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutustee nuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses (edaspidi InfoTS) avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaseid meetmeid ja nende üle järelevalve teostamise pädevust. Lisaks muudetakse karistusseadustiku (edaspidi KarS) 15. peatüki 3. jaos sätestatud terrorismiga seotud kuritegude koosseise selliselt, et terrorismiga seotud teabe kogumine ja levitamine oleks selgesõnaliselt karistatav, samuti sätestatakse, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond ([email protected], tel 612 5056). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valits use tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud TCO määrusega. Eelnõuga muudetakse InfoTS- i 1 2015. aastal algatati Euroopa Liidus internetifoorumi koostööformaat, mis ühendab vabatahtliku koostöö raames valitsusi, infotehnoloogiaettevõtteid ja Europoli tõhusamas võitluses terroristliku veebisisu ja vihakõnega veebis. 2 Eelnõu koostamist toetati 28. juuni 2018. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Varem on Euroopa Komisjon koostanud teatise võitluse kohta ebaseadusliku veebisisuga (COM (2017) 555 final) ja 1. märtsil 2018. aastal avaldanud soovituse (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (C/2018/1177). 1 redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.06.2021, 14 ja KarS-i redaktsiooni avaldamismärke ga RT I, 21.05.2021, 9. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on riiklikult reguleerida ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik rakendada TCO määrusest tulenevaid meetmeid ja teostada järelevalvet veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle. Lisaks määratakse sanktsioonid ja nende määrad TCO määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest ning kohtueelse menetleja pädevus. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2, mille kohaselt ei pea seaduseelnõu väljatöötamiskavats ust koostama, kui eelnõus käsitletakse Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. TCO määrus jõustub 7. juunil 2022, misjärel peavad liikmesriigid olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse InfoTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse InfoTS-i §-ga 51 „Terroristliku veebisisu kohta eemaldamiskorralduse andmine ja seire“. Olgugi et TCO määrus on otsekohalduv, on vaja riigisiseses õiguses määrata pädevad asutused, kes võivad anda eemaldamiskorraldusi, kontrollida piiriüleseid eemaldamiskorraldusi, teostada sisuliste ja tehniliste kohustuste üle järelevalvet ning koguda regulaarselt teavet rakendatud meetmete kohta ja esitada sellest ülevaade Euroopa Komisjonile. Paragrahvi 51 lõikes 1 sätestatakse, et TCO määruse artiklis 3 sätestatud eemaldamiskorrald use annab ja artiklis 4 sätestatud piiriülest eemaldamiskorraldust kontrollib Kaitsepolitseia met (edaspidi KAPO). Eemaldamiskorralduste andmiseks ja nende kontrollimiseks on vaja hinnata, kas veebisisu on terroristlik. Sisuline pädevus selleks on KAPO-l. Paragrahvi 51 lõike 2 kohaselt hakkab rakendatud meetmete regulaarset seiret ja Euroopa Komisjonile ülevaadet tegema Siseministeerium. TCO määruse artiklis 21 on sätestatud, et liikmesriigid koguvad oma pädevatelt asutustelt ja oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate lt veebimajutusteenuse pakkujatelt teavet eelmisel kalendriaastal TCO määruse kohaselt võetud meetmete kohta ning saadavad selle Euroopa Komisjonile iga aasta 31. märtsiks. See teave hõlmab näiteks järgmist: 1) tehtud eemaldamiskorralduste arv ja terroristliku sisu ühikute arv; 2) rakendatud erimeetmed; 3) mitu kaebuste lahendamise menetlust on algatatud ning 4) mitu halduslikku või kohtulikku läbivaatamismenetlust on algatatud ja millised otsused on pädev asutus liikmesriigi õiguse alusel teinud. 2 Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse InfoTS-i § 12 lõigetega 3 ja 4. Muudatusega nähakse ette, mis asutused teostavad riiklikku järelevalvet TCO määrusest tulenevate kohustuste täitmise üle. Eelnõu kohaselt teostab terroristliku sisu levitamise üle järelevalvet KAPO. Ennetava ning reageeriva tehnilise ja töökorraldusliku võimekuse, sh aruandluse üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Paragrahvi 12 lõikes 3 sätestatakse, et TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6, artikli 4 lõigetes 2 ja 7, artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 14 lõikes 5 kirjeldatud meetmete üle teostab järelevalvet KAPO. Nimetatud sätetes on määratud kohustused, mis on seotud otseselt terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu piiramisega, ja nendega seotud toimingud. Artikli 3 lõigetes 3 ja 6 on sätestatud veebimajutusteenuse pakkuja kohustus eemaldada terroristlik sisu ja teavitada sellest seejärel pädevat asutust. Artikli 4 lõigetes 2 ja 7 on sätestatud analoogsed meetmed piiriülese eemaldamiskorralduse kohta. Artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt on veebimajutusteenuse pakkuja kohustatud säilitama sisuga seotud andmeid, et neid saaks kasutada uurimises ja edasises menetluses. Artikli 14 lõike 5 järgi peab veebimajutustee nuse pakkuja teavitama viivitamata asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi, kes tegelevad kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega, kui ta saab teadlikuks terroristlik ust sisust, millega kaasneb otsene oht elule. Seega teostab KAPO järelevalvet üksnes nende meetmete rakendamise üle, mis on otseselt seotud konkreetse terroristliku veebisisuga. Paragrahvi 12 lõikes 4 sätestatakse, et TCO määruse artiklis 5, artikli 6 lõikes 3, artiklis 7, artiklites 10 ja 11, artikli 14 lõikes 5, artikli 15 lõikes 1 ning artiklis 17 sätestatud meetmete üle teostab järelevalvet TTJA. Artikli 5 kohaselt peab veebimajutusteenuse pakkuja võtma kasutusele erimeetmeid, et ennetada terroristliku sisu levikut. Samuti peab ta lisama oma tingimustesse sätted, mis käsitlevad tema teenuse kuritarvitamist terroristliku sisu levitamiseks üldsusele, ja neid kohaldama. Erimeetmed hõlmavad 1) asjakohaseid tehnilisi ja operatiivseid meetmeid või suutlikkust, näiteks asjakohane personal või tehnilised vahendid terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja kiireks eemaldamiseks või sellele juurdepääsu blokeerimiseks; 2) lihtsa lt juurdepääsetavaid ja kasutajasõbralikke mehhanisme, mille abil saavad kasutajad veebimajutusteenuse pakkujale teatada väidetavast terroristlikust sisust või selle märgistada; 3) muid mehhanisme, mille eesmärk on suurendada teadlikkust terroristlikust sisust oma teenustes, näiteks kasutajapoolse modereerimise mehhanismid, ning 4) muid meetmed, mida veebimajutusteenuse pakkuja peab asjakohaseks, et võidelda terroristliku sisu kättesaadavuse vastu oma teenuste kaudu. Lisaks on kohustus esitada võetud erimeetmete kohta aruandeid. Artikli 6 lõike 3 kohaselt peab veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et säilitatava terroristlik u sisu ja sellega seotud andmete suhtes kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. Artiklis 7 on sätestatud veebimajutusteenuse pakkuja läbipaistvuskohustus, mille kohaselt peab ta esitama iga-aastaseid läbipaistvusaruandeid, mis peavad muu hulgas sisaldama teavet rakendatud meetmete, eemaldatud terroristliku sisu statistika ja kaebuste arvu kohta. Artiklis 10 on sätestatud kohustus luua sisuteenuse pakkuja kaebuste lahendamise mehhanis m ja artiklis 11 kohustus teavitada sisuteenuse pakkujat sisu eemaldamisest või sellele juurdepääsu piiramisest. Artikli 17 alusel on veebimajutusteenuse pakkujal kohustus määrata oma seaduslik esindaja, kui tema peamine tegevuskoht ei ole Euroopa Liidus. 3 Eelnimetatud artiklites sätestatud meetmete rakendamise üle teostab järelevalvet TTJA. Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse InfoTS-i §-s 13 sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Riiklikku järelevalvet teostav asutus“. Siiani on teostanud InfoTS-is sätestatud kohustuste üle järelevalvet üksnes TTJA. Kuna eelnõuga lisandub riiklikk u järelevalvet teostavate asutuste hulka KAPO, ei viidata edaspidi üksnes TTJA-le, vaid üldise lt riiklikku järelevalvet teostavale asutusele. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse InfoTS-i §-ga 153 , millega sätestatakse vastutus TCO määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. TCO määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Paragrahvi 153 lõike 1 järgi karistatakse TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 40 000 eurot. Paragrahvi 153 lõikega 2 sätestatakse, et kui lõikes 1 sätestatud tegu on pandud toime korduvalt või süstemaatiliselt, karistatakse selle eest rahatrahviga kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 40 000 eurot. Maksimaalne karistusmäär tuleneb TCO määruse artikli 18 lõikest 3. Need karistused määratakse konkreetse terroristliku sisuga seotud kohustuste mittetäitmise eest, mille üle teostab InfoTS-i § 12 lõike 3 kohaselt järelevalvet KAPO. Paragrahvi 153 lõike 3 kohaselt karistatakse TCO määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 7, artikli 5 lõigetes 1–3, 5 ja 6, artiklites 6, 7, 10 ja 11, artikli 14 lõikes 5, artikli 15 lõikes 1 ja artiklis 17 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot. Tegemist on tehniliste ja töökorralduslike meetmete, sh aruandluskohustuste täitmata jätmisega, mille üle teostab InfoTS-i § 12 lõike 4 kohaselt järelevalvet TTJA. Kuna nende täitmine ei ole otseselt seotud konkreetse terroristliku sisu levitamise või sellele juurdepääsu võimaldamisega, on maksimaalne karistusmäär nende rikkumise eest madalam. Eelnõu § 1 punktiga 5 viiakse TTJA kohtuvälise menetluse pädevuse regulatsioon vastavusse TCO määrusest tulenevate muudatustega. InfoTS-i § 16 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et TTJA on edaspidi ka InfoTS-i § 153 lõikes 3 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse InfoTS-i § 16 lõikega 3 ja sätestatakse, et InfoTS-i § 153 lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires KAPO. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KarS-i. Eelnõu § 2 punktiga 1 jäetakse KarS-i § 2372 lõikest 1 välja sõna „avaliku“. Kehtivas KarS-is on nähtud ette vastutus terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest. Üleskutse loetakse avalikuks, kui see on mõeldud määramata arvule isikutele, st üldsuse le. Kohustus võtta kriminaalvastutusele terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21), artiklist 5, milles on sätestatud, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks, et kui üldsuse le levitatakse sõnumit mis tahes viisil, kas internetis või mujal, või tehakse see muul moel kättesaadavaks kavatsusega kutsuda üles panema toime terroriakti ja kui selline käitumine 4 otseselt või kaudselt, näiteks terroriaktide ülistamisega, propageerib terroriakti toimepanem ist, tekitades seeläbi ühe või mitme sellise kuriteo toimepanemise ohu, on see kuriteona karistatav, kui see on toime pandud tahtlikult. Muudatusega kaotatakse KarS-ist tingimus, et üleskutse panna toime terrorikuritegu peab ilmtingimata olema avalik. Kriminaalvastutus järgneb seega igasugusele üleskutsele, mis otseselt või kaudselt, sealhulgas terrorikuritegude või terroristide ülistamisega, propageerib või mõjutab terrorikuritegu toime panema. Üleskutse vorm ei ole oluline, kuid see peab olema tõsiseltvõetav, äratuntav ja mõeldud adressaati motiveerima panema toime konkreetset õigusvastast tegu (vt ka „Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne“, § 2372 kommentaar 3.2). Muudatuse on tinginud vajadus viia KarS-i § 2372 lõike 1 sõnastus, mis on püsinud muutumatuna juba 2007. aastast, kooskõlla tänapäeva maailma arengute ja tegeliku olukorraga. See võimaldab õiguskaitseorganitel reageerida ennetavalt ja maandada veelgi tõhusama lt terrorikuritegude toimepanemise ohtu nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Muudatus ei mõjuta eelmainitud direktiiviga võetud kohustuste täitmist, sest terrorikuriteo toimepanemise le avaliku üleskutsumise eest karistatakse ka edaspidi. KAPO on oma ülesandeid täites täheldanud, et äärmusideoloogia levitamine, terrorismi ülistamine ja propageerimine ning sellekohaste üleskutsete tegemine on järjest enam koondunud kinnistesse gruppidesse, millele on üldsuse ligipääs piiratud. KAPO on sellele viidanud näiteks 2018. aasta aastaraamatus, tuues muu hulgas välja, et radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, kuna suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnis tes jututubades või krüpteeritud suhtluskanalites. Suhtlejate eesmärk on peita oma tegevust avalikkuse, ennekõike õiguskaitseorganite eest ja raskendada seeläbi suhtluse kohta info kogumist. On teada, et sotsiaalmeediaplatvormidel, nagu Facebook, WhatsApp ja Telegram, luuakse kinniseid suhtlusgruppe, kus levitatakse islamistlikku propagandat, kutsutakse üles tapma ja vihkama uskmatuid ehk kafir’e ning ülistama terrorikuritegusid. Taolistesse kinnistesse, avalikkuse eest varjatud suhtlusgruppidesse kuulub piiratud arv sageli islamistlike vaadetega isikuid, kes liituvad grupiga teadlikult ja eesmärgipäraselt. Praeguses olukorras, kus karistusõiguslik vastutus on ette nähtud üksnes terrorikuriteole avaliku üleskutsumise eest, ei saa õiguskaitseorganid, kui tegu pole terrorikuriteole otsese värbamise või kuriteo ettevalmistamisega, tõhusalt reageerida konkreetsele isikute ringile mõeldud üleskutsetele, mis tehakse väiksemas ja enamasti kinnises grupis. Samas ei ole sel juhul oht, et üleskutse saaja võib asuda terrorikuritegu ette valmistama või toime panema, sugugi väiksem, kui määramata isikute ringile ehk üldsusele mõeldud üleskutse puhul. Terrorism on maailmakuritegu, mille vastu võitlemisest ja süüdlaste karistamisest on huvitatud kogu tsiviliseeritud maailm. Sellisele kuriteole üleskutsumine ohustab ühiskonna julgeolek ut. Terrorikuriteo toimepanemise viisid on tänapäeval muutunud olemuselt mõnevõrra lihtsamaks. Ohvrirohkeid rünnakuid pannakse toime üha käepärasemate vahenditega, näiteks autoga rahva sekka sõites või noaga valimatult inimesi pussitades. See tähendab, et rünnakute ettevalmistamine ei nõua märkimisväärselt aega ega raha. Seetõttu on väga oluline, et pädevad õiguskaitseorganid saaksid võimalikult kiiresti, ennetavalt ja resoluutselt reageerida kõikidele reaalset ohtu kujutavatele üleskutsetele panna toime terrorikuritegu. Kõnealuse KarS-i muudatusega ei piirata inimeste põhiõigusi rohkem, sh intensiivsemalt, kui varem, sest avaliku üleskutse eest panna toime terrorikuritegu karistatakse ka praegu. Sisulise lt laieneb muudatuse tagajärjel olemasolev karistusnorm inimestele, kes tegutsevad ja teevad taolisi üleskutseid avalikkuse eest varjatult. Selline tegevus on KAPO huviorbiidis ka praegu. 5 Kuna üldine terrorismioht on Eestis jätkuvalt väike, puudutab seadusemuudatus potentsiaalse lt väga väheseid inimesi. Kõnealuse muudatusega ei kaasne märkimisväärset ressursikulu. Ette pole näha ka menetluskoormuse, sh võimalike kriminaalmenetluste arvu märgatavat kasvu. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse KarS-i § 2373 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: (1) Käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo eest, samuti sellise terroristliku ühenduse või isiku rahastamise või muul viisil teadvalt toetamise eest, kelle tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, samuti teabe või muude vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks, – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. KarS-is on vaja selgesõnaliselt sätestada, et lisaks kehtivale regulatsioonile karistatakse nii terrorismiga seotud teabe kogumise kui ka levitamise eest, kuna sellist teavet on võima lik kasutada osaliselt või täielikult terrorikuriteo toimepanemiseks. Praeguses rahvusvahelises julgeolekuolukorras on terrorismi toetamine järjest laiaulatuslikum probleem. Interneti kaudu levivad terroristlikud sõnumid ning äärmuslik propaganda on radikaliseerumise ja sellest võrsuva terrorismi vaates selge oht. Internet võimaldab isikutel saada juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta ilma otsest terroristlikku väljaõpet saamata, st ilma KarS-i § 2372 koosseisu täitmata. Olukorras, kus KarS-is on nähtud ette karistus terroristliku väljaõppe korraldamise, saamise ja isiku terroristliku tegevuse eesmärgil värbamise eest, peab olema ka karistatav nii samasisulise teabe internetis kättesaadavaks tegemine kui ka selle kogumine. Eesmärk on mõlemal juhul sama: isikute le vajalike juhiste andmine terrorikuriteo toimepanemiseks. Lisaks tuleb arvestada, et terrorismi propageeriva veebisisuga soodustatakse isikute radikaliseerumist. Radikaliseerumise ja propaganda vastase võitluse kohustus tuleneb aga riikidele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178 (2014) punktist 4. Seetõttu tuleb KarS-i § 2373 lõiget 1 täpsustada selliselt, et nimetatud koosseisu kohaselt oleks ka selgesõnaliselt karistatav nii terrorismiga seotud teabe kogumine kui ka selle levitamine. Muudatuse kohaselt on edaspidi toodud kuriteokoosseisus selgesõnaliselt välja, et karistatav on muu hulgas terrorismiga seotud teabe kättesaadavaks tegemine kui ka selle kogumine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vajadus tuleneb TCO määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh sätestada menetlusi ja järelevalvet korraldavate asutuste pädevus ning karistused määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. TCO määrus jõustub 7. juunil 2022. 6. Seaduse mõjud 6 Kavandatav muudatus I: InfoTS-i muutmine seoses TCO määruse rakendamis e rollijaotusega Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: KAPO, TTJA, Siseministeerium Avalduv mõju: kuna eelnõuga sätestatakse vaid pädevate asutuste rollijaotus, on sellel mõju üksnes riigiasutuste töökorraldusele. Muudatusel on mõju KAPO ja TTJA töökorraldusele, sest neile sätestatakse lisaülesanded. Ülesannete täitmine nõuab lisaressurssi või olemasoleva ressursi ümberplaneerimist. TCO määrusega pannakse liikmesriikidele kohustus tagada, et nende pädevatel asutustel oleks terroristliku veebisisu tuvastamise korral suutlikkus sekkuda. Osas riikides, näiteks Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Madalmaades, on ohukeskkonnast lähtudes juba rakendatud veebi seireüksuseid ning Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi õiguses on reguleeritud ka sunnimeetmeid riigi volitatud asutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate koostööks. Eesti on seni teinud teenusepakkujatega koostööd vabatahtlikel alustel. Kuna TCO määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet TTJA, saab ta Eestis lisavolituse jälgida määruse alusel veebimajutusteenuse pakkujate võetavate ennetavate erimeetmete rakendamist, kontrollida sisuteenuse pakkujate kaebuste lahendamise mehhanis mi ja hoolsuskohustust ning määrata määrusest tulenevaid karistusi (ettekirjutused, trahvid). Mõju KAPO ja TTJA töökorraldusele on arvestatav, kuna ülesannete täitmiseks vajatakse lisaressurssi. Mõju Siseministeeriumile on marginaalne, kuna lisaülesanne on üksnes koordineerida teavet ja esitada see iga aasta Euroopa Komisjonile. Kavandatav muudatus II: KarS-i muutmine seoses terrorismiga seotud teabe kogumise ja levitamise ning terrorikuriteole üleskutsumise sätete ajakohastamisega Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond Avalduv mõju: muudatuse tulemusena on võimalik edaspidi võtta vastutusele isikud, kes kutsuvad üles terrorikuriteo toimepanemisele ja ei tee seda ilmtingimata avalikult, samuti isikud, kes annavad internetis juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta ilma otseselt terroristlikku väljaõpet andmata. Muudatusega ei piirata inimeste põhiõigusi rohkem, sh intensiivsemalt, kui varem, sest avaliku üleskutse eest panna toime terrorikuritegu karistatakse ka praegu. Sisuliselt laieneb muudatuse tagajärjel olemasolev karistusnorm inimestele, kes tegutsevad ja teevad taolisi üleskutse id avalikkuse eest varjatult. Lisaks on muudatuse kohaselt toodud edaspidi kuriteokoosseisus selgesõnaliselt välja, et karistatav on muu hulgas terrorismiga seotud teabe kättesaadavaks tegemine ja kogumine. Terrorismi propageeriva veebisisuga soodustatakse isikute radikaliseerumist. Muudatusega muudetakse selline tegevus karistatavaks, millel on ühtaegu nii heidutav kui ka reageeriv mõju. Selle tulemusena võidakse jätta teatud teod tegemata, ja isegi kui need pannakse toime, on pädeval asutusel võimalik võtta isikud vastutusele. Muudatuse mõju Eesti julgeolekule ja välissuhetele on positiivne. 7 Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: KAPO Avalduv mõju: terrorikuritegudele üleskutsumine ohustab ühiskonna julgeolek ut. Terrorikuriteo toimepanemise viisid on tänapäeval muutunud olemuselt mõnevõrra lihtsakoelisemaks. Ohvrirohkeid rünnakuid pannakse toime üha käepärasemate vahendite ga, mis tähendab, et rünnakute ettevalmistamine ei nõua märkimisväärse lt aega ega raha. Muudatuse tulemusena saab KAPO võimalikult kiiresti, ennetavalt ja resoluutselt reageerida kõikidele reaalset ohtu kujutavatele üleskutsetele panna toime terrorikuritegu. Muudatus avaldab positiivset mõju KAPO töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võttes arvesse koormuse kasvu, mis KAPO-le pärast TCO määruse jõustumist terroristlik u veebisisu levitamise üle järelevalve teostamise ja uute väärteokoosseisude menetlemise ga kaasneb, tekib vajadus luua KAPO-sse uusi ametikohti ja töötada välja infosüsteem. Selle rahaline kulu kaetakse KAPO-le 2022. aasta riigieelarvest eraldatud vahenditest, samuti on uute ülesannete täitmiseks vajalikud kulud plaanitud 2023. ja 2024. aasta riigieelarvesse. TTJA-l on vajadus luua üks uus ametikoht palgakuluga 40 000 eurot aastas. TCO määrusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud kulu kaetakse riigieelarvest, vajadus on kavas lisada ka riigi eelarvestrateegia 2023–2026 lisaeelarvesse. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kuna TCO määrus jõustub 7. juunil 2022, misjärel peavad liikmesriigid olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele, ning eelnõu ei jõuta ära menetleda käesoleva aasta Riigikogu esimesel istungijärgul, mis kestab juunini 2022, siis on vajalik eelnõu jõustada üldises korras pärast eelnõu heaks kiitmist esimesel võimalusel. Ühtlasi ei nõua kavandatud muudatused eelnõu adressaatide tegevuse ümberkorraldamist ega üleminekuaega. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2022. a ……………………………. ……………………………. 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel