dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. aprill 2022
Viit
2-22/2022/3023
Registreeritud
26. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Lextal OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-22 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused
Toimik
2-22/2022
Vastutaja
Elena Reilent (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎Arvamus postiseaduse muutmise seaduse eelnõu VTK-le (EML) 2022-04-25.asice119 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 25. aprill 2022 Käesolev arvamus on edastatud e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. ARVAMUS postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Advokaadibüroo LEXTAL klient on Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi: EML), kelle nimel käesolev arvamus esitatakse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas 25.03.2022 postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi: VTK) ning edastas selle arvamuse avaldamiseks teistele riigiametitele ja asutustele, sh EML-ile. Arvamuste esitamise tähtaeg on 25.04.2022. Perioodika kojukandeteenuse kontekstis on VTKs esitatud kaks alternatiivset lahendust: (i) perioodika kojukandeteenuse osutamise nõuete kaasajastamine (kandepäevade arvu osas) ja teenuse hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalvele ning (ii) perioodika kojukande rahastamine riigihanke menetluse kaudu. EML nõustub, et postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon üle vaatamist, mistõttu on VTK eesmärgid õigustatud. Küll aga mõjutaksid osad VTKs toodud ettepanekud negatiivselt perioodika sektorit ja kirjastajaid, mistõttu esitab EML käesoleva arvamuse. I Kandepäevade vähendamine ei ole õigustatud 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on VTKs osutanud probleemile, mille kohaselt perioodika kättetoimetamise sagedus põhjustab lisakulusid universaalse postiteenuse (edaspidi: UPT) osutajale ning probleemi lahenduseks on pakutud kandepäevade arvu vähendamist. VTK lk 26 kohaselt on perioodika kojukanne teenuse osutamine kuuel päeval nädalas UPT osutajale kulu põhjustav lisakohustus, kuivõrd UPT osutaja peab kandevõrku üleval pidama lisaks tööpäevadele täiendavalt veel ühel päeval. 2. VTK pakub välja variandi, et kahju vähendamiseks tuleks perioodika kojukande päevade aru vähendada. VTK lk 26 on esitatud AS-i Eesti Post arvutused, mille kohaselt on kõige suurem kokkuhoid (suurusjärgus 0,9 miljonit eurot) võimalik saavutada laupäevase kandepäeva ära jätmisega, sest laupäeval on tööjõukulud kõrgemad kui tööpäevadel. VTK teeb ettepaneku kehtestada postiseaduses senisest leebem regulatsioon, mille kohaselt kohustub UPT osutaja perioodika kojukandeteenust osutama vähemalt viiel päeval nädalas ning kokkuleppel võib teenust osutada ka sagedamini. 3. ELM on seisukohal, et kohustuslike kandepäevade arvu vähendamine ei ole sobiv ega proportsionaalne lahendus, kuivõrd see ohustab perioodika sektori toimivust. 4. Kohustuslike kandepäevade vähendamine tooks suure tõenäosusega kaasa kandepäevade reaalse vähenemise. Arvestades AS Eesti Post seisukohti, on LEXTAL selge, et AS Eesti Post soovib võimaluse tekkimisel kandepäevi vähendada, et kulusid kokku hoida. Siinkohal ei aita ka asjaolu, et pärast seadusmuudatust on poolte kokkuleppel endiselt võimalik saada kandeteenust kuuel päeval nädalas, sest kui UPT osutajal vastavat kohustust ei ole, loobub UPT osutaja ise valitud kandepäeval kandmisest või küsib teenuse eest sellist hinda, mida ükski kirjastaja ei suuda tasuda. UPT osutajal puudub motivatsioon hoida kuuendat kandepäeva toimivana kui see ei ole kohustuslik.1 5. Samas võib kohustuslike kandepäevade vähendamine tekitada turule negatiivseid tagajärgi. Kui üks kandepäev jääb ära, siis muudab see tarbija jaoks perioodika ebakvaliteetsemaks, sest tarbija ei saa enam ühel nädalapäeval juurdepääsu toodetele. Samuti tekitaks see olukorra, kus perioodika muutub ühesugusemaks ning seega tarbijale ebaatraktiivsemaks - kirjastajad ei saa enam varieerida toodete ilmumist niivõrd suure hulga nädalapäevade vahel, tuues välja rohkem eristatavaid tooteid, mis vastaksid tarbijate erinevatele soovidele. 6. Selline tarbijaharjumuste lõhkumine võib kaasa tuua olukorra, kus tarbijad loobuvad veelgi enam trükitud perioodika tellimisest ning asuvad tarbima online meediat või ainult suhtlusvõrgustike kaudu levivat informatsiooni. Riigikontroll on avaldanud 16.12.2021 kontrollaruandes2, et üleriigiliste päevalehtede keskmised tiraažid langesid aastatel 2010 – 2020 ligi poole võrra. Viidatud Riigikontrolli aruanne toob samuti välja, et digitellimuste kasv on tugevas tõusutrendis. Kandepäevade vähenemise tulemusena pöörduks tarbija veelgi suuremal määral digitaalsete kanalite poole. Kirjastajate kogemuste põhjal ei pöördu digitaalsete väljaannete kasutajad enam trükimeedia tellimise juurde tagasi. 7. Ka VTK punktis 11.3 (lk 35) on välja toodud, et: „Muudatus võib tingida perioodika (eelkõige päevalehtede) paberväljaannete tellimuste senisest suurema languse ja omada seeläbi negatiivset mõju perioodika väljaandjatele /.../“. Sellist mõju ei saa aga pidada väheoluliseks, kuivõrd kandepäevade vähendamine süvendab pöördumatult trükiperioodika tellimise langustrendi. 8. Laupäevase kandepäeva kontekstis tuleb märkida, et teatud väljaannete jaoks on laupäevane kandepäev elulise tähtsusega. Laupäevase kandepäeva kadumisega kaoks ka hulk tellijaid ning toode tuleks kas sulgeda või seda oluliselt muuta. Eksisteerib suur hulk tarbijaid, kelle perioodika tellimus ongi tingitud asjaolust, et nädalavahetusel oleks võimalik värske trükimeediaga tutvuda. 9. Trükiperioodika säilimine on oluline ka meediavabaduste ja riigi vajaduste kontekstis, mistõttu on kandepäevade temaatika seotud ka Eesti turvalisuse, elanikkonna informeerituse ning sõnavabaduse tagamisega. 10. Mitmete meedia usaldusväärsuse uuringute kohaselt on printmeedia vaieldamatult kõige usaldusväärsem meediakanal. Kohalikud ajalehed on paljudele inimestele esmane uudistekanal. Kandepäevade vähendamine toob kaasa langustrendi usaldusväärsete meediakanalite kasutamisel. Alternatiivsete infokanalite kasutamise populaarsuse kasv suurendab inimeste kokkupuudet ja vastuvõtlikkust internetis leiduvale manipulatsioonile, valeinfole, vihakõnele jne. 1 AS Eesti Post on selgelt huvitatud 5 päevasest kojukandest. Vt nt https://www.err.ee/1608546592/eesti- post-voib-saada-vabamad-kaed-kojukandes-ja-hinnastamises. 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Postiteenuse korraldus: Millised on universaalse postiteenuse ja perioodika kojukande probleemid? Kättesaadav: https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1350/amid/557/language/et -EE/Default.aspx. 2 LEXTAL 11. Kuna trükimeedial on uuringute kohaselt vanem lugejaskond, siis on trükiperioodika tehtud ka eakatele inimestele sobivaks, st silmade jaoks paremini haaratavaks. Teatavale hulgale inimestele võib trükimeedia olla ainsaks uudiste ja olulise informatsiooni omandamise allikaks. Eakamatel inimestel on veebist raskem otsida ja leida rubriike ning teateid, mis on neile igapäevaselt olulised. 12. Kandepäevade vähenemine saab toimuda orgaaniliselt. Nimelt võib kandepäevade vähenemine realiseeruda ka ilma seadusmuudatuseta, kui turuosalised on vastaval päeval kandmisest loobunud. Kui ühel kandepäeval ei ole enam kliente, siis ei pea teenuseosutaja ka vastaval päeval kannet teostama ning tekib sama olukord nagu taotleb VTK. Arvestades langevaid turumahte ning asjaolu, et kirjastajad loobuvad järjest kandepäevadest, on selline areng tulevikus väga tõenäoline. Seejuures võib tekkida olukord, et kandest langeb välja hoopis muu nädalapäev kui laupäev (näiteks esmaspäev). Samas ei tohiks anda teenuseosutajale õigust turu dünaamikat arvestamata üks kandepäev iseseisvalt ära jätta, sest see mõjutaks ebasobivalt niigi õrna tasakaalu, mida praegune regulatsioon on turule toonud. Tegemist oleks liialt järsu ja kiire muudatusega, millel oleks turule negatiivsed tagajärjed. 13. Eeltoodust nähtub, et kohustuslike kandepäevade vähendamine mõjutaks turgu negatiivselt, kuid sama tagajärg on võimalik saavutada orgaanilisemalt. EML ei pea seega vastavat muudatust põhjendatuks. II Hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalvele on vajalik 14. EML nõustub VTK-s esitatuga, mille kohaselt perioodika kojukandeteenuse hind tuleks allutada Konkurentsiameti järelevalvele, sarnaselt mitmete teiste reguleeritud üldhuviteenuste valdkondadega. 15. Hinnajärelevalve kehtestamine on vajalik, sest Konkurentsiameti kaasamine aitab vältida vaidluste teket tulevikus ning kaitseb seeläbi nii teenuse osutajat kui ka kirjastajaid. Konkurentsiameti järelevalve aitab tagada hindade läbipaistvuse kõigile puudutatud isikutele. Arvestades turu toimimist mõjutab kojukandeteenuse hind otseselt ka lõpptarbijate hinda, mistõttu on hinnajärelevalve kasulik ka tarbijatele. 16. Hinnajärelevalve kehtestamine ei ole liigselt koormav, sest postiseaduse § 6 1 lg 2 kohaselt määrab UPT taskukohase tasu majandus- ja kommunikatsiooniminister Konkurentsiameti ettepanekul. Seega omab senise regulatsiooni kohaselt Konkurentsiamet ülevaadet nii valdkonna kuludest kui tuludest. Hinnajärelevalve viimine kogu ulatuses Konkurentsiameti kätte on seega loogiline ja mõistlik jätk hetkel kehtivale olukorrale. 17. EMLile teadaolevalt ei ole VTK menetluses veel välja töötatud, milline saab olema täpne metoodika hinna kehtestamisel. EML palub, et metoodika väljatöötamisse kaasataks ka puudutatud isikud. III UPT ja perioodika kojukande teenuse rahastamine riigihanke korras väärib edasist analüüsi 18. VTK punktis 9 (lk 26 - 27) on esitatud ka alternatiiv II, milles nähakse võimaliku variandina UPT ja perioodika kodukande teenuste ülesehitamist riigihanke menetluse kaudu. VTK kohaselt sõlmitakse selle variandi puhul 3- või 5-aastane 3 LEXTAL leping hankemenetluse teel edukaks tunnistatud pakkumuse teinud teenuse osutajaga. 19. Riigihanke korraldamine võib samuti osutuda VTKs püstitatud probleemide lahendamiseks sobivaks alternatiiviks. Kuigi VTKs on toodud selle alternatiivi puuduseks lisakoormus riigieelarvele, siis on võimalik riigihanget korraldada nõnda, et lisakoormus oleks väiksem. Eesti praktikast saab esile tuua näiteid, kus selline avaliku teenuse rahastamise mudel on osutanud edukaks (nt avalikud liiniveod). 20. Riigihanke korraldamine võib olla mõistlik ka seetõttu, et hankeleping võimaldab olla riigil paindlik mistahes turu muutuste suhtes. Näiteks on võimalik riigihankes kokkulepitud tasumäärade osas kehtestada tasumäärade muutmise ja arvutamise piirmäärad lähtudes konkreetse ajaperioodi mahtudest, mistõttu ei pea riigihanke olema fikseeritud toetus kindlasti kolmeks või viieks aastaks vaid võimaldaks arvestada ka mahtude dünaamikat.3 21. Samas vajab riigihanke alternatiiv detailsemat analüüsi, sest selle puhul tuleb ära reguleerida ka küsimused nagu mis tingimustel, kvaliteediga ning maksimaalse hinnaga peab hanke võitnud isik pakkuma näiteks perioodika kojukande teenust. IV Maapiirkondade dotatsioon on vajalik säilitada 22. EML rõhutab, et mistahes VTKs toodud alternatiiviga edasi liikumisel tuleks välja tuua ka asjaolu, et hetkel kehtiv maapiirkondade dotatsioon säilib. Maapiirkondade dotatsiooni säilimine on oluline nii maapiirkondades osutatud teenuse osutamise kui ka teenuse kvaliteedi säilimiseks. Kui Teil on sellega seoses mistahes küsimusi või ettepanekuid, siis palun andke nendest teada. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Margus Reiland Vandeadvokaat Eesti Meediaettevõtete Liidu lepinguline esindaja 3 Samamoodi on näiteks ühistranspordisektoris avalike teenindamise lepingutes ette nähtud, et tasumäära on võimalik põhjendatud olukorras muuta võttes piirmäära arvestamisel seejuures aluseks vedaja tegelike kulude muutuse. Vt nt „Jõgeva maakonna II liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr 1“ p 3 jj, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062019003. 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel