AS SAARTE LIINID
Majandusaasta aruanne
Majandusaasta algus: 01.01.2021
Majandusaasta lõpp: 31.12.2021
Ärinimi: AS SAARTE LIINID
Registrikood 10216057
Aadress: Rohu 5, Kuressaare linn
Saaremaa vald, 93819 Saare maakond
Telefon: +372 453 0140
Elektronposti aadress:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.saarteliinid.ee
Põhitegevusalad: Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused
(EMTAK 52221)
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................................ 2
2021. AASTA TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................ 3
Finantsseisundi aruanne ....................................................................................................................... 15
Kasumi-ja koondkasumiaruanne .......................................................................................................... 16
Rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 17
Omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................................ 18
Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................................. 19
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused .................................................. 19
Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid ................... 27
Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt
34
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 35
Lisa 5 Varud................................................................................................................................ 35
Lisa 6 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 36
Lisa 7 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 38
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 38
Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed ............................................................................................ 38
Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg ....................................................................................... 39
Lisa 11 Rendid .............................................................................................................................. 41
Lisa 12 Sihtfinantseerimine ........................................................................................................ 42
Lisa 13 Omakapital ...................................................................................................................... 43
Lisa 14 Müügitulu ........................................................................................................................ 43
Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest.............................................................................................. 44
Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused ............................................... 44
Lisa 17 Finantstulud- ja kulud ..................................................................................................... 46
Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad ........................................................................... 46
Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega ...................................................................... 47
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 49
JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2021 MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......... 50
MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE
(EMTAK) .................................................................................................................................................. 51
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
2021. AASTA TEGEVUSARUANNE
1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS
AS Saarte Liinid on 1994. aastal asutatud riigile kuuluv äriühing, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik,
keda esindab majandus- ja taristuminister. Ettevõtte põhiülesandeks ongi riigile regionaalselt oluliste
sadamate haldamine ja arendamine.
Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega reisijatevedu korraldavad operaator-ettevõtted
ning sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid, kellele tagatakse:
sõitjateveo avalikuks teenindamiseks vajalikud laevaühendused saartega nii Eesti rannikumeres
kui Peipsi järve sadamates;
meretranspordi korraldamise tingimused regionaalsetes sadamates, mis teenindavad põhiliselt
Eesti saartel ja Lääne-Eestis asuvate ettevõtjate kaubavoogusid, mis moodustavad olulise osa
kogu piirkonna ekspordist.
AS Saarte Liinid on sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab neid hoonestusõiguse lepingute
alusel. Sadama pidajana hallatakse ka kogu teenuste osutamiseks vajalikku taristut, kuhu kuuvad kaid,
rambid, ootealad, laoplatsid, laadimisvõimalused jms. Lisaks osutatakse põhilisi sadamateenuseid, kuna
regionaalsete sadamate asukohad ja piiratud mahud välistavad siin stividorettevõtjate pikaajalise huvi.
AS Saarte Liinid on sadamate arvult Eesti suurim sadamapidaja. Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte
Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare
maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla ja Sviby Lääne maakonnas; Virtsu, Kihnu,
Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu maakonnas, Laaksaare Põlva maakonnas ning
Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka
ujuvsüvendaja Watermaster ja Roomassaare sadamas baseeruv töölaev Panda.
Loetletud sadamate kaudu toimib 12 avalikku laevaliini Eesti asustatud saartele. 2020. aastal alustasid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Viimsi vallavalitsus läbirääkimisi ka Prangli laevaühendust
teenindavate Harjumaal asuvate Kelnase ja Leppneeme sadamate üleandmiseks AS Saarte Liinid
koosseisu.
2021. aastal tegid laevad avalikul liiniveol kõikide AS Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 29 608 reisi,
liinidel teenindati kokku 2 437 015 reisijat ja 1 174 921 sõidukit. Kaupa veeti AS Saarte Liinid sadamate
kaudu 2021. aastal kokku 911 737 tonni, sealhulgas eksporditi 825 609 tonni erinevaid kuiv- ja puistlasti
kaupu, imporditi 77 886 tonni puistlasti kaupu ning võeti vastu kokku 7431 tonni meresaadusi.
2. OMANIKU OOTUSED
Majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud AS Saarte Liinid uue omaniku ootuste dokument sõnastab
äriühingu tegevusele neli peamist eesmärki:
o Kindlustada regulaarne parvlaevaliiklus saartevahelise püsiühenduse tarbeks.
o Korraldada kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult nii regionaalsete kui ka tulu mittetoovate sadamate
haldamist ja arendamist, toetades ja elavdades seeläbi piirkondlikku elukorraldust.
o Tagada püsiv kasumlikkus efektiivse majandustegevuse ning konservatiivse kapitalistruktuuri kaudu.
o Hoida sadamapidamise parimat kompetentsi ja uuenduslikke ideid, toimides sektori arengumootorina.
Regionaalsete ja saartel asuvate sadamate arendamisel ei saa lähtuda ainult otsestest majanduslikest
huvidest ning efektiivsusnäitajatest ja tegevuse kavandamisel tuleb sageli lähtuda eeskätt avalikust huvist
ja parvlaevaliinidel ühistranspordi tagamise vajadusest. Juhtkonna hinnangul on aktsiaseltsil Saarte Liinid
oluline roll Eesti piirkondliku ettevõtluskeskkonna toimimisel ja arendamisel. Ettevõte haldab ja arendab
sadamaid eelkõige neis asukohtades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib
kaasa tuua logistilisi turutõrkeid. Aktsiaselts Saarte Liinid konkureerib piiratud juhtudel ka teiste
regionaalsete sadamatega juhtudel ja kohtades, kus sadamateenuste pakkumine riigile kuuluva äriühingu
poolt võimaldab kohalikel ettevõtjatel efektiivsemalt ja säästlikumalt majandada.
3
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND
3.1 Üldine majanduskeskkond
Eesti majanduse avatusega kaasneb sõltuvus nii euroalal kui mujal toimivatest makromajanduslikest
sündmustest. 2020. aastal kahanes Eesti majanduse kogutoodang Covid-19 pandeemia mõjul -3,0% 1,
maailmamajandus hinnanguliselt -3,3% ning euroala koguni -6,6%.
Sarnaselt muule maailmale toimus 2021. aastal ka majanduse kiire taastumine. Eesti sisemajanduse
kogutoodang kasvas võrreldes 2020. aastaga 8,3%1. Nii Euroopa Keskpanga kui Eesti Panga hinnangul
(Rahapoliitika ja Majandusülevaade 4/20212) jõuab majanduskeskkond kriisieelsele tasemele ja kasv
jätkub mõõdukas tempos sõltudes endiselt olukorrast logistikasektoris ning toormaterjali ja
tootmissisendite kättesaadavusest.
24. veebruaril 2022 alanud sõjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel võib mõjutada oluliselt ettevõtte
äritegevust, kehtestatud sanktsioonide mõjul väheneb mitmete kaubagruppide, muuhulgas nafta- ja
naftasaaduste, puidu ja metalli import Venemaalt, mis tõenäoliselt toob kaasa:
mitmete ehitusmaterjalide, mille tootmiskuludest märkimisväärse osa moodustab kütusekulu,
nagu täitematerjalid, hinnatõusu;
puitmaterjalide hinnatõusu toorme vähesuse tõttu;
mõnede ehitusmaterjalide, näiteks bituumeni, kättesaadavuse halvenemist ja hinnatõusu.
Nimetatud tegurid võivad olulisel määral mõjutada AS Saarte Liinid kavandatavate investeerimisobjektide
hinnataset ja juba töös olevate objektide valmimise graafikuid.
Samas võib puitmaterjali impordi vähenemine tuua kaasa ümarpuidu ja puiduhakke nõudluse kasvu ja
mõjutada positiivselt meie sadamate kaubakäivet. Tulenevalt ebakindlast olukorrast ning selle kiirest
muutumisest pole juhtkonnal esialgu võimalik anda usaldusväärset kvantitatiivset hinnangut konflikti
võimaliku mõju kohta ettevõttele.
3.2 Ettevõtte majanduskeskkond ja konkurentsiasend
Eesti regionaalsete sadamate tegevuskeskkonna suurimaks mõjutajaks on Põhja-Euroopa ja Eesti
majanduskeskkonna seisund. Põhiosa ettevõtte sadamate kaudu toimuvast reisiliiklusest baseerub
siseriiklikel liinidel ja klientide käitumist mõjutavad enim Eesti majanduse hetkeolukord ning väljavaated.
Majanduskeskkonna välised mõjurid muutuvad reisijateveo puhul oluliseks sesoonselt suveperioodil, kui
laevaliinidel kasvab välisriikidest pärit reisijate arv. Oluline osa liine kasutavatest rahvusvahelistest
reisijatest tuleb siia naaberriikidest, eelkõige Soomest, Lätist ja Venemaalt. Majandusaasta suurimateks
mõjutajateks olid siin Covid-19 pandeemiaga seotud piirangud erinevates välisturistide lähteriikides.
3.2.1 Kaubavedu
Kaubaveol teenindab AS Saarte Liinid kohaliku toormega seotud veoseid, mille sihtturud asuvad
Skandinaavias, Saksamaal, Poolas ja Hollandis. Dolomiidi ja puisteturba ekspordi maht sõltub Saksamaa
ja Poola keemiatööstuse ning Hollandi väetisetööstuse toorainena sealsetest trendidest. Puidupõhised
kaubad eksporditakse samuti avatud turule, kus konkureeritakse Skandinaavia, Balti riikide ja Venemaa
tarnijatega. Antud kaubagruppides Covid-19 pandeemia majandusnäitajaid ei mõjuta.
1
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/rahvamajanduse-arvepidamine/skp-reaalkasv-
aheldatud-vaartus
2
https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus/2021/rahapoliitika-ja-majandus-42021
4
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
3.2.2 Reisijate vedu
Regionaalsetest sadamatest lähtuvaid regulaarseid rahvusvahelisi reisilaevaliine Eestis ei ole. Siseriikliku
reisijateveo teenindamisel on Eestis turgu valdavaks ettevõtteks AS Saarte Liinid. Ettevõte täidab riiklikku
tellimust parv- ja liinilaevadega toimuva avaliku liiniveo tingimuste tagamisel ja reaalne konkurents antud
segmendis puudub. Covid-19 pandeemia tulemusel muutusid oluliselt parvlaevade sihtgruppide
osakaalud ning põhimahus teenindati siseriiklikke reisijaid.
4. TEGEVUSTULEMUSED
4.1 Reisijate ja sõidukite arv teenindatud liinidel
AS Saarte Liinid sadamad teenindasid 2021. aastal Liinilaevadel teenindatud reisijate ja sõidukite arv
kokku 2 437 015 reisijat (lahkujate ja saabujate AS Saarte Liinid sadamates 2012-2021
koguarvestuses 4 874 030 reisijat), ehk +12,1%
rohkem, kui aasta varem. Samas proportsioonis
kasvas aruandeaastal ka äriühingu sadamates
2 607 798
2 505 122
teenindatud sõidukite arv. 2021. aastal teenindati
2 440 113
2 437 015
2 284 958
2 275 223
kokku 1 174 921 sõidukit (lahkuvate ja saabuvate
2 205 704
2 174 108
2 120 002
2 021 423
koguarvestuses 2 349 842 sõidukit), ehk +13,6%
rohkem, kui aasta varem. Sõidukite koguarvu
mõnevõrra suurem kasv võrreldes reisijatega on
samuti pandeemia mõju - piirangud vähendavad
1 174 921
1 122 424
1 071 536
1 034 005
1 019 399
eelkõige busside ja ühissõidukitega liiklejate arvu,
932 309
930 583
898 451
843 992
783 670
sealhulgas suveperioodil suurt osakaalu omavate
grupituristide arvu liinidel veetud reisijate hulgas.
Reisijate ja sõidukite kogumaht ning nendega
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
seotud muutused tulenevad endiselt kahelt
reisijate arv sõidukite arv
suuremalt liinilt:
Kuivastu-Virtsu liinil veeti 2021. aastal kokku 1 555 669 reisijat (aastane kasv 146 749 reisijat ehk 10,4%)
ja 786 727 sõidukit (aastane kasv 93 735 sõidukit ehk 13,5%)
Heltermaa-Rohuküla liinil veeti 2021. aastal 648 467 reisijat (aastane kasv 81 481 reisijat ehk 14,4%) ja
312 916 sõidukit (aastane kasv 42 907 sõidukit ehk 15,9%)
Teenindatud reisijate ja sõidukite arv kuude lõikes Nimetatud põhiliinidel veetud reisijate arv kokku
AS Saarte Liinid sadamad 2020 ja 2021 moodustas aruandeaastal 90,4% kõigist AS Saarte
500 000 Liinid poolt teenindatud reisijatest, teistel liinidel
450 000 teenindati 9,6% reisijatest. 2020. aastal olid samad
400 000 näitajad 90,9% ja 9,1%. Sõidukite arv Kuivastu-
350 000 Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla liinidel moodustas
300 000 eelmisel aastal kokku 93,6% ja teistel liinidel kokku
250 000 6,4% kõigist teenindatud sõidukitest. 2020. aastal
200 000 olid samad näitajad vastavalt 93,1% ja 6,9%.
150 000 Äriühingu sadamate teenindusmahud muutuvad
100 000 kuude lõikes oluliselt. Sõidukite puhul on sesoonsus
50 000 reisijatest mõnevõrra väiksem kuna ühissõidukitega
0 liiklejate arv kasvab suveperioodil oluliselt ja suvise
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII reisijavooga väikesaartele sõidukeid regulaarselt ei
veeta. Sesoonsuse muster ise on aastate lõikes
reisijad 2020 sõidukid 2020
praktiliselt sama ning nii reisijate kui sõidukite
reisijad 2021 sõidukid 2021
põhimahud jäävad II ja III kvartalisse.
Ülevedude tippkuul juulis ületab reisijate veomaht näiteks veebruari neljakordselt. Aruandeaastal teostati
perioodil aprillist-septembrini kokku 58,1% kõigist äriühingu sadamates aasta jooksul teenindatud
liinireisidest. Samal ajavahemikul üleveetud reisijate arv moodustas 68,8% aasta jooksul sadamaid
läbinud inimeste kogumahust ning sõidukite osakaal 64,9% äriühingu sadamate kaudu aasta jooksul
veetud sõidukite koguarvust.
5
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
4.2.Kaubavedude ja kommertsaluste teenindamine
AS Saarte Liinid seisukohalt oli aruandeaasta
Teenindatud kaupade maht ja kaubalaevade arv
edukas kuna kasvas nii lastitud kui lossitud AS Saarte Liinid sadamates 2012-2021
kaupade kogus. Kokku veeti 911 737 tuhat tonni
kaupa (+8,8% võrreldes eelnenud aastaga). Nagu
948,665
eelpool viidatud, siis osutus Covid-19 pandeemia
940,028
911,962
911,737
900,497
863,837
863,185
mõju kaubavedude teenindamisele kardetust
838,050
820,621
786,310
oluliselt väiksemaks ning aastate võrdluses
saavutati äriühingu paremuselt neljas tulemus.
Lastitud kaupadest kasvas enim hakkepuidu kogus
kokku 131 188 tonnini (+43,0% võrreldes
eelnenud aastaga) ja lossitud kaupadest
340
340
314
309
302
graniitkillustik kokku 75 797 tonnini (+55,7%
289
282
280
270
269
võrreldes eelnenud aastaga). Kaubavedude
tulemuste põhiliseks mõjutajaks oli
majandusaastal pea kõigi äriühingu sadamates
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
teenindatavate puistekaupade veomahu kasv.
kaup/tuhat tonni laevad/arv
Võrreldes aasta varasemaga veeti rohkem nii
hakkepuitu, graniitkillustikku, freesturvast kui ka
teesoola. Ainukesena vähenesid mõnevõrra dolomiidi fraktsioonide väljavedu Virtsu sadamas ning
freesitud asfalti sissevedu Naissaare sadamas. Äriühingule olulise ümarpuidu väljaveomahtude langus
peatus ja stabiliseerus möödunud aasta tasemel.
Sadamate lõikes baseerusid kaubaveo mahud sarnaselt eelnevatele perioodidele Virtsu sadamal, mille
kaudu veeti majandusaastal kokku 414 905 tonni kaupa (2020. aastal 398 515 tonni), Roomassaare
sadamal, mille kaudu veeti eelmisel aastal 365 428 tonni kaupa, (2020. aastal 318 558 tonni), Heltermaa
sadamal, kus veeti 125 471 tonni kaupa (2020. aastal 128 582 tonni) ja Rohuküla sadamal, kus veeti 3281
tonni erinevaid kaupu (2020. aastal 24 260 tonni). Nii Roomassaare kui Heltermaa võitsid eelkõige juurde
hakkepuitu, mis vajab eelladustava kaubana rohkem kaipinda. Kaubagrupi jätkusuutlikuks teenindamiseks
on oluline, et AS Saarte Liinid ehitab võimalikult kiiresti välja laoplatsidega piirnevad puistekaupade
teenindamiseks sobivad kaid.
Aasta jooksul teenindatud kaupade jaotus tonnides Kaubakäibe jaotus sadamate vahel
AS Saarte Liinid sadamad kokku 2012-2021 AS Saarte Liinid 2021. aastal (%)
1000000
900000
800000 Virtsu
45,5%
700000
600000
500000
400000
300000
200000 Abruka
0,0%
100000
Naissaare Roomassaare
0 0,1% 40,1%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Ringsu
meresaadused freesasfalt ehitusmaterjalid 0,1%
naftasaadused muu kaup teesool
kala graniitkillustik hakkepuit Munalaiu Rohuküla Heltermaa
freesturvas dolomiit ümarpuit 0,1% 0,4% 13,8%
6
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
4.3 Tulud ja kulud
Tulud: AS Saarte Liinid 2021. aasta tulude maht Müüdud teenuste osatähtsus kliendigruppide lõikes
oli ettevõtte senise tegevusaja suurim, kokku AS Saarte Liinid 2021 ja 2020 (%)
10,005 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga
võrreldes kokku +985,6 tuhande euro võrra ehk
+10,9%. Müügitulud moodustasid kokku 79,6% Tulud teistelt klientidelt 0,2%
0,4%
kogutuludest ehk 7,961 miljonit eurot. Teenuste 0,6%
Tulud kalalaevadelt 0,6%
müük kasvas aastaga kokku +972,9 tuhande euro
võrra ehk +13,9%. Kasvu tagasid põhitegevuse Tulud reisilaevadelt 0,7%
0,4%
mõlemad suunad. Liinilaevadel taastus reisijate 0,8%
Tulud muudelt laevadelt
koguarv ja korrigeeriti rekonstrueeritud sadamate 1,3%
tasusid, mille tulemusel kasvas kliendigrupi tulu Tulud muudelt teenustelt 1,4%
1,3%
+576,5 tuhande euro võrra ehk +16,5%.
Tulud süvendustöödelt 1,4%
Kaubalaevade teenindamisel oli aasta edukas 1,9%
puistekaupade teenindamisel ja kokku kasvasid Tulud jahisadamast 1,7%
1,6%
antud kliendigrupi tulud +359,4 tuhande euro
Tulud rendilt 2,2%
võrra ehk +12,7%. Teenuste liikidest 2,1%
moodustasid sadamatasud kokku 51,0% Tulud kaubalaevadelt 40,0%
40,4%
müügituludest ehk 4,062 miljonit eurot ning
51,0%
laadimis- ja lossimisteenuste osutamine 42,0% Tulud liinilaevadelt 49,9%
müügituludest ehk 3,339 miljonit eurot. Teiste 0,0% 20,0% 40,0% 60,0%
teenuste osa müügituludes ja mõju ühingu
majandustulemile on pigem väikesed. 2021 2020
Äriühingu suuruselt teine tulugrupp on sihtfinantseerimise tulu kogusummas 1,954 miljonit eurot, mis
kasvas aastate võrdluses +36,7 tuhande euro võrra ehk 1,9%. Muud äritulud moodustasid aruandeaastal
erinevad leppetrahvid kokku summas 89,9 tuhat eurot, vähenedes -23,9 tuhande euro võrra, ehk 21,1%.
Tabel 2. AS Saarte Liinid müügitulu jaotus riikide vahel aastate võrdluses 2012-2021. (eurodes).
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Eesti 3 886 018 4 045 490 4 444 314 4 594 683 4 374 587 5 048 573 5 411 747 5 559 742 6 011 011 6 878 572
Soome ja Skandinaavia 455 061 487 976 599 728 432 729 341 436 411 228 567 295 613 068 543 753 632 225
sh Soome 247 846 235 439 200 720 324 593
sh Rootsi 219 109 222 449 200 479 118 882
sh Taani 100 340 152 731 138 972 182 787
sh Norra 0 2 449 3 581 5 964
Saksamaa 341 224 334 348 325 899 357 919 364 339 366 892 204 364 206 800 215 377 167 320
Holland 57 011 76 036 127 026 166 772 152 194 154 188 164 670 164 761 178 705 203 461
Poola 45 932 21 308 34 202 53 028 33 624 28 673 31 228
muud riigid 16202 18150 70 960 22 812 10 787 48 385
müügitulu kokku 4 945 864 5 498 982 5 600 051 5 255 881 5 270 066 6 970 418 6 472 064 6 600 808 6 988 305 7 961 192
siseturu osakaal 78,6% 73,6% 79,4% 87,4% 83,0% 72,4% 83,6% 84,2% 86,0% 86,4%
AS Saarte Liinid teenuste müük põhineb koduturul, mis moodustas 2021. aastal 86,4% müügituludest.
Põhitulu teeniti sadamateenuste osutamisega siseriiklikele parv- ja liinilaevadele ning siinsetele
kaubavaldajatele. Lisaks toetas siseturu müüki ka uute baassadamatasude kehtestamine väiksematel
liinidel (Papissaare-Vikati ja Roomassaare-Abruka) järgmisteks lepinguperioodideks.
Eksporditulu määratlemisel lähtutakse kaubalaevade osas sadamate teenuseid kasutanud
agenteerimisega tegelevate ettevõtete poolt edastatud andmetest kauba sihtriikide kohta, kalalaevade
puhul aga laevade lipuriikidest. Ekspordi osakaal on aastate võrdluses vähenenud eelkõige seoses
Skandinaavia ja Soome suunal toimuva ümarpuidu väljaveo kahanemisega. Saksamaale suunatud
dolomiidi ekspordi maht püsib rahuldaval tasemel ja lähiaja suurim kasvupotentsiaal on endiselt erinevatel
puistekaupadel (freesturvas, hakkepuit, tee-ehitusmaterjalid).
7
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Kulud: AS Saarte Liinid kulud moodustasid 2021. aastal kokku 8,562 miljonit eurot, kasvades aastaga
+416,2 tuhande euro võrra ehk +5,1%. Kulud varieerusid gruppide lõikes oluliselt ning eelarve ületati
üldjuhul neil kirjetel, kus tuli teha kulusid täiendava tulu teenimiseks või kus laevade teenindamiseks
vajalike teenuste sisendkulud kasvasid.
AS Saarte Liinid kuludest suurima osatähtsusega (38,1%) oli põhivarade kulum kokku summas 3,264
miljonit eurot, jäädes aastate võrdluses samale tasemele. Osatähtsuselt teisele kohale (34,7%) jäid
kulude seas aruandeaasta tööjõukulud kokku summas 2,971 miljonit eurot, kasvades aastaga +148,1
tuhande euro võrra ehk +5,2%. Kulugrupi kasvu mõjutasid AS Saarte Liinid ehitus- ja arendusüksuse
struktuurimuudatused ning kaubavedude teenindamisega seotud tulemustasud. Suuruselt kolmanda
(30,0%) olulise kulugrupi kokku summas 2,562 miljonit eurot moodustasid ettevõtte põhitegevuseks
vajalike kaupade, materjali ja teenustega seotud kulud ning mitmesugused tegevuskulud kokku, mis
kasvasid aastaga kokku +384,7 tuhande euro võrra ehk +22,1%. Tegevuskulude kasv on seotud
täiendava tulu teenimiseks ostetud teenustega (laadimisteenuste korraldamine) ning elektrienergia ja
laevaheitmete käitlemisega seotud kulude hinnatõusuga.
4.4 Kasum, rentaablus ja EBITDA
AS Saarte Liinid puhaskasum oli 2021. majandusaastal 1,391 miljonit eurot, kasvades aastaga +577,3
tuhande euro võrra ehk +71,0%. Ettevõtte puhaskasumi marginaal oli aruandeaastal 13,9%. 2020. aastal
oli äriühingu puhaskasum 813,4 tuhat eurot, kahanedes aastaga -57,1 tuhande euro võrra ehk -6,6% ning
puhaskasumi marginaal 11,5%.
Puhaskasumi marginaal (%) = Puhaskasum/Müügitulu
AS Saarte Liinid finantsvõimekuse näitajad perioodil 2012-2021
EBITDA Kasum omakapital varadest
laenud kohustustest omakapitali rentaablus müügi rentaablus
3 000 000 40,0%
35,0%
2 500 000
30,0%
2 000 000
25,0%
1 500 000 20,0%
15,0%
1 000 000
10,0%
500 000
5,0%
0 0,0%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
EBITDA = põhitegevuskasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni
Laenud kohustustest = laenud/kohustused kokku
Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital
Omakapitali varadest = omakapital/varad
Müügirentaablus = puhaskasum/müügitulu
Äriühingu tootluse hindamisel ja võrdlemisel tuleb kindlasti rõhutada Covid-19 pandeemiaga seotud
erakorraliste asjaolude olulist mõju nii 2020. aasta kui ka aruande aasta majandustulemustele. Kui 2020.
aastal jäi kasumiplaan täitmata eelkõige eriolukorrast tingitud liinilaevade reisijate mahu olulise
8
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
vähenemise tõttu, millega kaasnes ka prognoositud reisijatasude alalaekumine, siis 2021. aastal toimus
reisijateveol mahtude kiire taastumine. AS Saarte Liinid majandustulemusi toetab veelgi olulisemal
määral see, et ettevõtte teine põhitegevuse suund, kaubavedude teenindamine, toimub tõrgeteta ja
sadamates teenindatud kaubaliikide veomahud ei sõltu kestvast tervisekriisist.
4.5 Finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted
AS Saarte Liinid kogu arveldus toimub eurodes, mistõttu puudub risk olulisteks kursikahjumiteks.
Võimalikud riskid erinevate instrumentide lõikes:
Raha – ettevõtte vahendid on hästi kapitaliseeritud rahvusvahelistes pankades ja risk on viidud
miinimumini.
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded. Ettevõttes on
aktiivne nõuete jälgimise poliitika, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal on marginaalne ja
raamatupidamise aastaaruande koostamisel nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks ei hinnatud,
lootusetult laekuvateks hinnati seisuga 31.12.2021 10 158 euro väärtuses nõudeid.
AS-il Saarte Liinid puuduvad lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse.
Võetud laenud. Juhtkonna hinnangul on risk baasintressi märkimisväärseks tõusuks väike, muud
riskid seoses laenudega puuduvad.
Võlad tarnijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused. Kuna kogu äritegevus
toimub eurodes, siis olulisi riske ei ole.
Ettevõte ei oma ja ei kauple derivatiivsete finantsinstrumentidega. Samuti ei ole ettevõtte aktsiad
vabalt kaubeldavad.
5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED
2021. aastal investeeris AS Saarte Liinid uute infrastruktuuriobjektide väljaehitamisse, olemasolevate
objektide parendamisse, seadmete soetamisse ning uuringutesse ja projekteerimisse kokku 3,964
miljonit eurot, mis oli -894,4 tuhat eurot ehk -18,4% vähem kui 2020. aastal, mil investeeriti kokku 4,858
miljonit eurot. Investeeringute mahu vähenemine on eelkõige seotud Euroopa Liidu rahastamisperioodi
2014-2020 vahenditest toetatud projektide lõpetamisega.
2021. aasta suurimad investeeringud tehti äriühingu omavahendite ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
vahendite arvelt. Rahaliste vahendite paigutamise sihtotstarbed olid järgmised:
Ettevõtte omavahenditest ja laenude arvelt rahastatud projektid: 2021. aastal teostati omavahendite
ja laenu arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 3,199 miljoni euro ulatuses. Aruandeaasta
suurimateks omavahendite arvelt teostatud investeeringuteks olid:
- Roomassaare sadama kai nr 1 laiendamine projekti kogumaksumusega 2,9 miljonit, millest 2021.
aastal teostati töid kokku 1,827 miljoni euro eest.
- Sviby sadama kaide rekonstrueerimine 326,7 tuhande euro eest, millest 2021. aastal teostati töid
kokku 124,8 tuhande euro eest.
- Papissaare, Vikati ja Naissaare sadamate haldamiseks soetati kaks tööpaati koos nende
transpordiks vajalike haagistega kogumaksumusega 148,3 tuhat eurot.
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest: 2021. aastal jätkati töödega kolmel objektil projekti
„Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames.
- Papissaare sadamas ja riigile kuuluvas Käkisilma kanalis lõpetati kai rekonstrueerimine, slipitee ja
akvatooriumi süvendamine koos veetee laiendamisega objekti kogumaksumusega 883,8 tuhat
eurot, millest 2021. aastal teostati töid kokku 310,4 tuhande euro eest.
- Kihnu sadamas lõpetati kai nr 1 rekonstrueerimine objekti kogumaksumusega 824,3 tuhat eurot,
millest 2021. aastal teostati töid kokku 101,4 tuhande euro eest.
Projekti „Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine“ raames teostati täiendavaid
töid Rohuküla ja Heltermaa sadamates.
9
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
-Heltermaa kai nr 3 ja Rohuküla kai nr 7 sildumiskohtade rekonstrueerimise projekti
kogumaksumuseks kujunes 2, 058 miljonit eurot, millest aruandeaastal teostati töid kokku 295,4
tuhande euro eest. Projekt lõpetati.
Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti programmi projekti „EstLat Harbours II“ raames
teostati järgmised tööd:
- Sõru sadama kai nr 3 rekonstrueerimiseks ja akvatooriumi süvendamiseks sõlmiti hankejärgne
leping kogumaksumusega 546,9 tuhat eurot ning alustati süvendustöödega. 2021. aastal teostati
töid kokku 56,4 tuhande euro eest. Tööd jätkuvad 2022. aastal, lisaks süvendusele alustatakse ka
kai rekonstrueerimisega.
Laenude põhiosa tagasimakseid teostati 2021. aastal 776,7 tuhande euro ulatuses.
2022. aasta jooksul investeeritakse projektidesse esialgse kava kohaselt 7,350 miljonit eurot. Suurimaks
omavahenditest kavandatud objektiks on 2022. aastal Roomassaare kai nr 1 laiendustööde lõpetamine,
mille eeldatav kogumaksumus koos süvendustöödega on 1,150 miljonit eurot. Uue investeeringuna on
kavas ujuvkaide uuendamine kuues suuremas sadamas kokku 700 tuhande euro eest ning tööde
alustamine Kuivastu sadamasse kavandatud tootmishoone rajamisel esialgse maksumusega 850,0 tuhat
eurot, millest 2022. aastal realiseeritakse 425,0 tuhat eurot. Omavahendite investeeringuid rahastatakse
vajadusel laenuvahendite arvelt.
Suurima sihtfinantseeritud objektina jätkatakse Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti
programmi projekti „EstLat Harbours II“ raames kavandatud Sõru sadama süvendustöödega ja kai nr 3
rekonstrueerimisega kogumaksumusega 450,0 tuhat eurot, millest toetus moodustab 332,2 tuhat eurot.
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest jätkatakse projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi
sadamate rekonstrueerimine“ raames töid Papissaare sadamas, kus on kavas välja ehitada liiniveo
teenindamiseks vajalik sadamaala, mille lõplik lahendus sõltub sadama piirinaabri investeerimisotsustest.
Tööde esialgseks maksumuseks on kavandatud 380,0 tuhat eurot, toetuse osakaal selgub varasemate
sama projekti objektide kokkuvõtetest.
AS-i Saarte Liinid olulisim uurimis- ja arendustegevuse projekt aruandeaastal oli lainete mõju analüüs
ettevõtte eri sadamatele ja meetmete kavandamine ebasoodsa mõju minimeerimiseks. Uuringuid ja
analüüse teostatakse koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Aruandeaastal olid nimetatud uurimissuuna
kulud 30 142 eurot. Projekt jätkub ka 2022. ja 2023. aastal, lisaks sellele käivitatakse ka sadamate
tervikplaanide koostamine, mille käigus uuritakse sotsiaalmajanduslikke- ja keskkonnaaspekte. Kokku on
uurimis- arendustegevusse plaanis investeerida 250 000 eurot 2022. aastal.
6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE
AS Saarte Liinid majandustegevuse ja rekonstrueerimistööde mõju sadamate lähiümbruse elustikule ning
keskkonnale on üldjuhul väike. Ettevõtte poolt peetavates sadamates on tegemist pikka aega kasutusel
olnud sadamakohtadega ja keskkond on sellega kohanenud. Sadamate rekonstrueerimisel on pigem
püütud luua paremaid tingimusi kaldaala ja veestiku kaitseks. Kõigi oluliste arenguprojektide elluviimisel
on AS Saarte Liinid tellinud keskkonnamõju hinnangud (KMH) vastavalt seadusandluses ettenähtud
nõuetele.
Regulaarselt uuritakse ja kontrollitakse nii sadamate olemasoleva kui kavandatava tegevuse
keskkonnamõju ning selle vähendamiseks vajalikke võimalikke alternatiivlahendusi. Senise
seirekogemuse baasil võib öelda, et AS Saarte Liinid sadamates kaasneb märkimisväärne keskkonna-
mõju üldjuhul ainult rekonstrueerimisega seotud süvendamis- ja kaadamistöödest, samas on sadamate
akvatooriumites süvendamisel teisaldatav pinnas regioonile iseloomulik, peamiselt peene fraktsiooniga
muda või savimuda, ning sellega ei kaasne täiendavat reostust. Sadamate piirkonna elustik, mida
rekonstrueerimise käigus mõjutatakse, taastub peale tööde lõpetamist ja ala stabiliseerumist. Ehituse
perioodil ja sadamate hilisemas ekspluatatsioonis kehtib põhimõte ,,saastaja maksab’’.
AS Saarte Liinid sadamate rekonstrueerimisel ja ekspluatatsioonil jälgitakse parimaid võimalikke tehnika
ja tehnoloogia nõudeid. Kui ehitustegevuse, süvendamise ja hilisema ekspluatatsiooni käigus selgub
mingi erilise ohuga avariiline olukord (reostus, torm), tegevus peatatakse ja võetakse kasutusele
10
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
meetmed, et oht saaks kõrvaldatud. Nõuded saastamise vältimiseks ja vastutus õnnetuse korral on
kirjalikult fikseeritud töövõtu– või liinilepingutes. Sadamate rekonstrueerimisel kasutatav parim võimalik
tehnika ja tehnoloogia on keskkonnasõbralikud, senised arendused sadamates on võimaldanud tuua
teenindavatele liinidele keskkonna- ja energiasäästlikumad, ökonoomsemad ning suurema
mahutavusega laevad. Efektiivsemad ja säästlikumad ühendused annavad suure panuse piirkonna
säästvale keskkonnahoiule.
Äriühingu senine keskkonnaalane põhiprobleem, Rohuküla sadama puhastusseadmete toimetõrge,
ilmnes kahjuks 2021. aastal uuesti, sobiva tehnilise lahenduse leidmisega tegeletakse jooksvalt.
Laevaheitmete käitlemiseks kasutatakse AS Saarte Liinid sadamates regionaalsete koostööpartnerite
teenuseid. Seoses Virtsu sadamas freesturba laadimisega kaasnenud õhusaaste ja materjali lendumise
vähendamiseks paigaldati kaubakaile kastmissüsteemid. Süsteemide pidevat kasutusvajadust 2021.
aastal ei tekkinud kuna puistekaupade laadimisel valitsesid üldjuhul soodsad ilmastikuolud.
7. ORGANISATSIOON JA PERSONAL
Koosseis ja töötajate arv
2021. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisus kokku 112 ametikohta, neist:
• aastaringse tööga seotud ametikohti 98,5 (sh 2 vakantset);
• suvise navigatsioonihooajaga seotud tähtajalisi ametikohti 13;
• talvise navigatsioonihooajaga seotud tähtajalisi ametikoht 0,5.
AS Saarte Liinid töötajate arv seisuga 31.12.2021 oli kokku 99 inimest, sealhulgas:
juhatuse liikmetena 2 inimest. AS-i juhatuse esimees kutsuti tagasi alates 01.03.2022 ja käesoleva
aruande esitamise ajal on juhatus üheliikmeline;
koosseisuliste põhitöötajatena 95 inimest (sh 2 töötajat 0,5 koormusega ja 1 lapsehoolduspuhkusel);
tähtajaliste asendustöötajatena 2 inimest.
Lisaks koosseisulisele personalile said aastalõpu seisuga tasu 5 inimest äriühingu nõukogu liikmetena ja
4 inimest võlaõigusseadusest tulenevate lepingute alusel.
Töö sadamates on küllaltki spetsiifiline ja seetõttu on sadamatöötajad peamiselt meessoost. AS Saarte
Liinid töötajatest moodustavad 2/3 mehed ja 1/3 naised.
8. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on riigile kuuluval äriühingul kohustus rakendada
äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist
ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. AS Saarte Liinid lähtub äriühingu
juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel HÜTi soovituslikest juhistest mõningate eranditega.
Alljärgnevalt on esitatud HÜTi sätted, mida ei järgita, ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta.
8.1. Üldkoosolek
AS Saarte Liinid ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte:
Punkt 1.2.1 - üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega
aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi
veebilehel.
Punkt 1.2.3 - samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega
avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või
muul viisil kättesaadav.
Punkt 1.2.4 - mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel
enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta.
Punkt 1.3.1 - üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget.
Punkt 1.3.2 - üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu
liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.
11
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Punkt 1.3.3 - emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole liiga
kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet).
Ülaltoodud HÜTi juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et ASi Saarte Liinid ainuaktsionäriks on Eesti
Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab
aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja
volitused on sätestatud RVSis ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt
vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga.
Tabel 5. Ülevaade 2021. aastal toimunud üldkoosolekutest ja ainuaktsionäri otsustest:
Ainuaktsionäri korraline üldkoosolek
Kuupäev ja koht Päevakord
1. 31.03.2021 Tallinnas 1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord.
(MKM) 2. Kinnitada 2020. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori
järeldusotsus.
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale
Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist.
2. 14.05.2021 Tallinnas 1. Kinnitada AS Saarte Liinid jaotamata kasum seisuga 31.12.2020
(MKM) a. 11 833 408 eurot ja jaotada aruandeaasta puhaskasum 813 409
eurot järgmiselt:
a. kohustuslikku reservkapitali 40 670 eurot;
b. jaotamata kasumisse 772 739 tuhat eurot;
c. eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist 12
606 146.
Kuupäev ja koht Päevakord
8.2 Nõukogu ja auditikomitee
AS Saarte Liinid nõukogu koosneb viiest liikmest. Vastavalt RVS § 81 valib ainuaktsionäri esindaja, kelleks
on majandus- ja taristuminister, nõukogu liikmed nimetamiskomitee ettepanekul. Tulenevalt RVSi §-st 80
valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja
kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt
oodatava hoolsusega ning ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja
huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. AS Saarte Liinid ei järgi HÜTi
punkti 3.2.2 - vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Nõukogu liikmed valivad
ainuaktsionäri otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu
tööd.
Nõukogu on AS Saarte Liinid ainuaktsionäri 07.09.2020 otsuse nr 1.1-5/20-048 alusel viieliikmeline
koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats-Koni, Taivo
Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtaeg 07.09.2023.
Tabel 6. Ülevaade 2021. aastal toimunud nõukogu koosolekutest:
Nõukogu koosolekud
Kuupäev ja koht Päevakorrapunkte
1. 26.02.2021 Kuressaare (elektrooniline) 7
2. 26.03.2021 Kuressaare (elektrooniline) 1
3. 30.04.2021 Kuressaare (elektrooniline) 8
4. 17.09.2021 Prangli saarel 7
5. 22.10.2021 Tallinnas 4
6. 26.11.2021 Tallinnas 10
7. 20.12.2021 Tallinnas 8
12
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb äriühingu tegevuse planeerimisel ja
juhtimisel ning otsustab äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
teostamise üle. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja äriühingu ning aktsionäri huvides ja selle peamiseks
töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus 7 nõukogu koosolekut.
AS Saarte Liinid nõukogu koosolekute peamised teemad 2021. aastal olid järgmised:
ülevaated ettevõtte tegevusest ja eelarve täitmisest;
ülevaated ettevõtte investeeringute ja soetuste kava täitmisest ja muudatustest, reservi
kasutamisest, ehitustööde planeerimisest, teostatud rekonstrueerimistöödest;
2021. aasta siseauditi töövõttudest ja uue hanke tingimustest siseauditi perioodiks 2021-2024;
AS Saarte Liinid põhikirja muutmine ja kinnitamine;
investeeringute rahastamisest riikliku TAK 2021-2035 raames;
Kuivastu sadama arhitektuuri konkurss;
2020. majandusaasta auditeeritud aruande läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine;
siseauditi 2021. aasta tööplaan ja 2020. aasta aruanne;
AS Saarte Liinid arengukava 2021-2027 arutelud ja kinnitamine;
juhatuse liikmete põhi- ja lisatasude arutelu ja mõõdikute määramine;
nõukogu aruanne esitamiseks üldkoosolekule AS Saarte Liinid 2020. majandusaasta aruande
kohta;
korralise üldkoosoleku kokkukutsumine;
audiitori märgukirja/järeldusotsuse läbivaatamine;
ülevaade läbiviidud siseauditist;
üldkoosoleku toimumine;
investeeringute käivitamine projektidele „Elektrilaevade toitelahendused Kuivastu ja Virtsu
sadamas“;
juhatuse tegevuseesmärkide täitmine;
2022. aasta eelarve kinnitamine;
2022. aasta investeeringute ja soetuste kava kinnitamine;
2022. aastal läbiviidavate siseauditite ülevaade;
siseaudiitori hanke tulemused perioodiks 2021-2024;
siseauditite planeerimisest;
siseauditi järelauditi ülevaade;
2022. aasta siseauditi tööplaani kinnitamine;
tegevuse eesmärgid juhatusele aastaks 2022;
nõukogu 2022. aasta tööplaani kinnitamine;
2021. aasta majandusaasta vaheauditi arutelu.
Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Kolmeliikmelise auditikomitee ülesandeks on osaleda nõukogu
nõustava organina järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida
finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande
koostamise ja audiitorkontrolli protsessi.
Auditikomitee on AS Saarte Liinid nõukogu 18.09.2020 otsuse alusel kolmeliikmeline, volituste tähtajaga
kolm aastat, lõpptähtajaga 28.09.2023. Aruandeaastal kuulusid auditikomitee koosseisu Kaie Karniol
(auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek Allmann ja Marilin Hein.
Aasta jooksul toimus 6 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid üldjuhul enne
väljakuulutatud nõukogu koosolekuid – nõukogu koosolekuks ettevalmistatud kirjalike materjalide põhjal.
Auditikomitee koosolekute peamised teemad kattusid üldjuhul nõukogu koosolekuteks väljakuulutatud
teemadega.
Tabel 7. Ülevaade 2021. aastal toimunud auditikomitee koosolekutest:
Auditikomitee koosolekud
Kuupäev ja koht Põhipäevakorrapunkte
1. 12.01.2021 Tallinn (elektrooniline) 1
2. 23.03.2021 Tallinn (elektrooniline) 1
13
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
3. 09.06.2021 Tallinn (elektrooniline) 1
4. 16.09.2021 Tallinn (elektrooniline) 1
5. 18.10.2021 Tallinn (elektrooniline) 1
6. 25.11.2021 Tallinn (elektrooniline) 2
Vastavalt HÜTi punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2021. aastal makstud ASi Saarte Liinid
nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta. Nõukogu liikme määramise ja tasustamise
kord on sätestatud RVS §-s 85. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuse vastuvõtmisel ei osalenud,
nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse täiendavat
tasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nende komitee koosolekul osalemise eest
25% nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta.
AS Saarte Liinid nõukogu ja selle juurde moodustatud auditikomitee liikmetele maksti 2021. aastal tasusid
kokku 32 000 eurot ning võrdlusperioodi, 2020. aasta eest 31 100 eurot. Täiendavat tasu aruandeaastal
nõukogu liikmetele ei makstud.
8.3 Juhatus
2021. aastal juhtis AS Saarte Liinid majandustegevust nõukogu otsusega ametisse valitud kaheliikmeline
juhatus. Juhatuse esimees Villu Vatsfeld juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina ning täidab ka ühingu
finantsjuhi ülesandeid, vastutades ettevõtte töökorralduse, majandusarvestuse ja finantstegevuse
valdkonna eest. Juhatuse liige Uku-Madis Savisto vastutab ettevõtte ehitus- ja arendustegevuse ning
sadamate tegevusega seotud uurimus- ja projekteerimistööde korraldamise eest.
Juhatuse liikmete täpsemad vastutusvaldkonnad, tööülesanded ja vastutus kirjeldatakse juhatuse
liikmetega sõlmitud lepingutes. Vastavalt HÜTi punktile 2.2.7 esitatakse alljärgnevalt ka andmed 2021.
aastal ASi Saarte Liinid juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning
kirjeldatakse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Juhatuse liikmete
tasumäärad ja lahkumishüvitised on määratletud juhatuse liikmetega sõlmitud nõukogu poolt
kooskõlastatud lepingutes. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse
piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-s 2 ja 3, millest tulenevalt riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikmele
makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Lahkumishüvitist
makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu
ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu.
Juhatuse liikmetele maksti 2021. aasta eest kokku 153 693 eurot, sealhulgas maksti juhatuse liikmetele
nõukogu otsusel kehtiva korra alusel eelmise perioodi majandustulemuste eest lisatasu kokku 12 972
eurot. 2020. aasta eest maksti juhatuse liikmetele kokku 161 749 eurot, sealhulgas lisatasuna eelmise
aasta majandustulemuste eest kolme kuutasu ulatuses kokku 24 722 eurot.
8.4 Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Saarte Liinid koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2021. aasta majandusaasta aruannet kontrollib
sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsuse alusel nimetati AS Saarte Liinid 2021. aasta
majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ.
Lepingulist siseaudiitorit aruandeaastal äriühingus ei tegutsenud, ning vastav teenus ostetakse
ettevõttesse hanke korras. 2021. aastal lõpetas kolmeaastase lepinguperioodi siseaudiitorina AS
PricewaterhouseCoopers, hankemenetluse tulemusena valiti järgmiseks kolmeks aastaks AS Saarte
Liinid siseaudiitoriks audiitorettevõte Ernst & Young Baltic AS.
14
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
eurodes
BILANSS Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Raha 1 979 144 3 189 373
Nõuded ja ettemaksed 4 1 193 473 1 677 301
Varud 5 47 206 25 046
KÄIBEVARA KOKKU 3 219 823 4 891 720
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara 6 60 718 275 60 220 913
Immateriaalne põhivara 7 204 543 61 539
PÕHIVARA KOKKU 60 922 818 60 282 453
VARAD KOKKU 64 142 641 65 174 171
Lühiajalised laenukohustused 10 797 800 848 892
Võlad ja ettemaksed 8 1 278 127 1 702 144
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 2 075 927 2 551 036
Pikaajalised laenukohustused 10 2 586 194 3 383 994
Sihtfinantseerimine 12 35 129 615 36 278 922
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 37 715 809 39 662 916
KOHUSTUSED KOKKU 39 791 736 42 213 951
Aktsiakapital 13 9 648 500 6 648 500
Ettemakstud aktsiareserv 13 0 3 000 000
Ülekurss 53 53
Kohustuslik reservkapital 705 520 664 850
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 12 606 147 11 833 408
Aruandeaasta kasum 13 1 390 686 813 409
OMAKAPITAL KOKKU 24 350 905 22 960 220
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 64 142 641 65 174 171
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
15
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
KASUMI-JA KOONDKASUMIARUANNE
eurodes
KASUMIARUANNE Lisa 2021 2020
TULUD
Müügitulu 14 7 961 192 6 988 305
Tulud sihtfinantseerimisest 15 1 954 264 1 917 536
Muud äritulud 16 89 851 113 828
KAPITALISEERITUD VÄLJAMINEKUD OMA TARBEKS
PÕHIVARA VALMISTAMISEL
Tööjõukulude kapitaliseerimine 16 263 067 223 771
KULUD
Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 -2 269 680 -1 890 885
Mitmesugused tegevuskulud 16 -292 286 -286 397
Tööjõukulud 16 -2 971 319 -2 823 173
Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7,16 -3 264 448 -3 265 118
Muud ärikulud 16 -27 373 -104 035
ÄRIKASUM 1 443 268 873 832
Finantskulud 17 -52 583 -60 423
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 1 390 686 813 409
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 1 390 686 813 409
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
16
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
RAHAVOOGUDE ARUANNE
eurodes
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Lisa 2021 2020
Kasum 1 390 686 813 409
Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7 3 264 448 3 265 118
Kasum põhivara müügist 6 0 -52 955
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 12 -1 939 997 -1 917 536
Finantskulud 17 52 583 60 423
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 -416 852 -2 733
Varude muutus 5 -22 160 -11 851
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksude muutus 8 480 905 -328 820
Kokku rahavood äritegevusest 2 809 613 1 825 055
RAHAVOOD INVESTEERIMISEST
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6,7 -4 818 172 -3 657 099
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 6,7 0 60 000
Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 818 172 -3 597 099
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST
Saadud laenud 10,11 0 0
Saadud laenude tagasimaksed 10,11 -776 667 -753 333
Rendikohustiste tagasimaksed 10,11 -72 226 -12 078
Arvelduskrediidi saldo muutus 10 0 -390 787
Saadud varade sihtfinantseerimine 6,12 1 699 805 2 779 669
Ettemakstud aktsiareserv 13 0 3 000 000
Makstud intressid 17 -52 583 -60 423
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 798 330 4 563 048
RAHAVOOD KOKKU -1 210 229 2 791 004
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 189 373 398 369
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 210 229 2 791 004
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul, sh 1 979 144 3 189 373
Sularaha 11 863 4 595
Arveldusarvete jäägid 1 967 280 3 184 778
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
17
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
eurodes
Ette-
Kohustuslik
Omakapitali Aktsia- makstud Üle- Jaotamata
reserv- KOKKU
muutuste aruanne kapital aktsia- kurss kasum
kapital
reserv
Seisuga 31.12.2019 6 648 500 0 53 664 850 11 833 408 19 146 811
Ettemakstud
aktsiareserv 0 3 000 000 0 0 0 3 000 000
Aruandeaasta
koondkasum 0 0 0 0 813 409 813 409
Seisuga 31.12.2020 6 648 500 3 000 000 53 664 850 12 646 817 22 960 220
Aktsiakapitali
suurendamine 3 000 000 -3 000 000 0 0 0 0
Kohustuslik
reservkapitali
suurendamine 0 0 0 40 670 -40 670 0
Aruandeaasta
koondkasum 0 0 0 0 1 390 686 1 390 686
Seisuga 31.12.2021 9 648 500 0 53 705 520 13 996 832 24 350 905
Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud lisas 13.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
18
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
a) Teave äriühingu kohta
AS Saarte Liinid on 1. juulil 1994 teede- ja sideministri 31. mai 1994 käskkirjaga nr 90 asutatud
äriühing, mille põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige
liinilaevaühenduse pidamise võimaluste kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS
Saarte Liinid on üldjuhul sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab sadamaid
pikaajaliste hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana ehitatakse taristu valmis kuni
kaide, rampide, ootealade, laoplatside ja laadimisvõimalusteni. Samas osutab AS Saarte Liinid ise
ka sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad on seni välistanud
stividorettevõtjate pikaajalise huvi. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega
sadamatevahelist reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted, sadamate kaudu veetavate
kaupade omanikud ja laevaagendid.
Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare,
Triigi, Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas;
Rohuküla, Sviby ja Virtsu Lääne maakonnas; Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas;
Piirissaare Tartu maakonnas; Laaksaare Põlva maakonnas ja Naissaare Harju maakonnas. Lisaks
sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev
Panda. Ettevõtte keskkontor asub äriühingu registreeritud aadressil Rohu 5, Kuressaare linn,
Saaremaa vald, 93819 Saare maakond, Eesti Vabariik.
Finantsaruanded on juhatuse poolt avalikustamiseks heaks kiidetud 25. märts 2022 aastal.
Aastaaruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsionäri üldkoosolek. Aktsionäri üldkoosolekul on
õigus teha aastaaruandes muudatusi.
b) Üldpõhimõtted
AS-i Saarte Liinid 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa
Liidus kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Äriühingu
raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning lähtudes soetusmaksumusest, välja
arvatud juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti.
c) Olulised arvestuspõhimõtted
A. Raha ja raha ekvivalendid
Rahana ja raha ekvivalentidena kajastatakse aruannetes kassas ja panga arvelduskontodel olevat
raha.
B. Finantsvarad
Klassifitseerimine
Ettevõte klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või
muutusega läbi kasumiaruande);
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude
lepingulistest tingimustest.
19
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval
ehk kuupäeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele
lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud
tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade
puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna
kasumiaruandes.
Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning
mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse
finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud
kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid
ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Seisuga 1. jaanuar 2021 ja 31. detsember 2021 olid Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud
selles kategoorias.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat
krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub
sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:
erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid
võimalikke erinevaid tulemusi,
raha ajaväärtust ja
aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja
põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja
tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,
rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust
nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab
allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste
perioodidest.
20
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
C. Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast
tollimaksust, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega otseselt seotud
veokuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Varude soetusmaksumusse ei lülitata
laenukasutuse kulusid.
Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes kas soetusmaksumuses või neto
realiseerimismaksumuses lähtudes sellest, milline hind on madalam. Varude allahindlusi nende
neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real
”kaubad, toore, materjal ja teenused”.
D. Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku
elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis
koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid
vastavalt kasulikule elueale.
Hilisemad parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need
vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse
põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus
objekti soetusmaksumusele ja asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest välja.
Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende
tekkimise perioodil.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga ning lõppväärtust inventeeritakse igal aruandepäeval,
hilisemate parenduste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral kontserni arenguplaanides. Kui
hinnang vara kasulikule elueale erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse vara
järelejäänud kasulikku eluiga, millest tulenevalt muutub järgmistes perioodides varale arvestatav
kulum.
Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Maa 0%
Ehitised ja rajatised 2-20%
Ujuvalused 2-10%
Masinad ja seadmed 6-20%
Transpordivahendid 10-25%
Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-40%
21
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud
eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest
eemaldamisel või ümberklassifitseerimisel "Müügiootel põhivaraks". Igal aruandepäeval
hinnatakse vara eluea ja lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid
sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema
bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib ettevõte läbi vara kaetava väärtuse
hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see
vara või raha genereeriva üksuse moodustavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas
sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara
õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem.
Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse
ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni,
mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse
kasumiaruandes samal real, kus kajastati ka varasem allahindlus. Materiaalse põhivara
kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest
või müügist enam majandusliku kasu saamist.
Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul,
klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks, mida kajastatakse finantsseisundi aruandes
eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda
kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused),
sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
E. Immateriaalne põhivara
Immateriaalsed varad võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
- varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
- on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vajalikud ressursid, et arendus lõpule viia
ja vara kasutusele võtta või müüa;
- juhatus soovib immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutama hakata või müüa;
- immateriaalset vara on võimalik kasutama hakata või müüa;
- on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
- objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Muuhulgas kapitaliseerib ettevõte põhitegevusega seotud arendustegevusega väljaminekute
hulgas tööjõukulud. Kapitaliseeritavate tööjõukulude suurus arvestatakse proportsionaalselt
töötaja poolt vastava immateriaalse põhivaraobjekti arendusega tegeletud aja osakaalust tema
kogu tööajast.
Kapitaliseerimise arvestuse aluseks on töötaja poolt raamatupidamisele esitatav
arendustegevusega seotud tööaja arvestus. Kapitaliseerimine teostatakse majandusaasta jooksul
perioodiliselt vastavalt vajadusele.
22
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas
tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga
immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Arenguväljaminekud, tarkvara 10-25%
Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10-33%
Arenguväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on
võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uuringu- ja arenguväljaminekud,
mis ei kvalifitseeru immateriaalseks põhivaraks, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Immateriaalse põhivarana kajastatakse ka väljaminekud tarkvara soetamiseks. Tarkvara
arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste
tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille
kasutamisest kontsern saab tulevast majanduslikku kasu pikema aja, kui ühe aasta jooksul.
Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega
otseselt seotud kulutusi. Tarkvara kulud amortiseeritakse tarkvara hinnangulise kasuliku eluea
jooksul, mille pikkus on maksimaalselt kuni 5 aastat. Tarkvara jooksva hooldusega seotud kulud
kajastatakse kasumiaruandes kuludena.
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruande real
”põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”. Piiratud elueaga immateriaalsete varade
amortisatsiooniperioodi ja -meetodit vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutused
eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse
vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes
hinnangutes. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus
võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja
vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele.
F. Finantskohustused
Finantskohustused liigitatakse järgmiselt: laenukohustused, võlad ja ettemaksud korrigeeritud
soetusmaksumuses. Ettevõte otsustab finantskohustuse liigitamise üle selle esmasel
arvelevõtmisel.
Kõik finantskohustused võetakse esmalt arvele selle õiglases väärtuses, millele antud ja saadud
laenude puhul lisanduvad otseselt seotud tehingukulud. Ettevõtte finantskohustused sisaldavad
võlgu tarnijatele ja muid kohustusi, arvelduskrediite ning saadud laene. Pärast arvelevõtmist
kajastatakse intressi kandvaid laene amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise
intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse maksmisele kuuluvas
summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul
alates aruandepäevast. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamisel kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev
intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real „finantstulud ja –
kulud”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
23
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
G. Ettevõtte tulu maksustamine
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid
dividende. Dividendide maksumääraks on 20/80 netodividendidelt. Alates 2019. aastast on
võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära
saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva
majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a. esimene arvesse võetav aasta.
Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri
erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks
edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset
tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali
väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide
väljamaksmisega, on ära toodud aruande lisas 13. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks
kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Tasumisele kuuluv
tulumaksukohustus kajastatakse lühiajalise kohustusena.
Aruandeaastal AS Saarte Liinid vastavalt omaniku ootustele dividende ei maksa.
H. Aktsiakapital
Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitali koosseisus.
I. Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja AS Saarte Liinid põhikirjale teeb ettevõte iga aasta
puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital
moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja
maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast
omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks.
J. Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse siis, kui kaup või teenus antakse kliendile üle, ning tulu kajastatakse
tehinguhinnas. Koos müüdud kaubad ja teenused, mis on eristatavad, tuleb kajastada eraldi ja
lepinguhinnast antavad hinnaalandused tuleb allokeerida eraldi elementidele. Kui saadav tasu
võib teatud põhjustel muutuda, kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui sellega ei kaasne
olulist tühistamise/tagasimaksmise riski. Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud
kulutused tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida selle perioodi jooksul, mil antud leping tulusid
tekitab.
Äriühingu seisukohalt on AS Saarte Liinid müügitehingu põhiosutaja, välja arvatud elektrienergia
edasimüügil laevadele ja teistele sadamate klientidele. Klientidele edasimüüdud elektrienergia
tulu äriühingu müügituluna ei kajastata ja see saldeeritakse vastavate kuludega alates 01.01.2018.
Saldeerimisel puudub mõju majandustegevuse tulemile.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti
olulist mõju AS-le Saarte Liinid.
24
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
Tulu teenuse osutamisest
Äriühingu põhitulu teenitakse sadamateenuste ja sadama tugiteenuste osutamisega ning sisuliselt
on tegemist samaliigiliste teenustega, mille hinnad on fikseeritud ja määratakse pikaajaliste
lepingute või hinnakirja alusel ja mille muutumise risk peale tehingu teostamist ei ole tõenäoline.
Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud
teenustele aruandeperioodi lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse.
Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt lepingu ja/või
hinnakirja alusel esitatud arvele. Kõik äriühingu poolt osutatavad teenused on eristatud,
allokeeritud eraldi elementidele ja kajastatud vastavalt kirjeldatud printsiipidele. Eraldi
mõõdetavaid ja majanduslikult olulisi kulutusi klientidega lepingute saamise tagamiseks AS
Saarte Liinid ei tee ning seega selliseid kulusid ei kapitaliseerita ja amortiseerita.
Finantseerimise komponent
AS-il Saarte Liinid puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste
üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei
korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.
K. Rendiarvestus
Ettevõte kui rentnik
IFRS 16 kohaselt eristatakse rendi- ja teenuste soetamise lepinguid selle alusel, kas klient kontrollib
kindlaksmääratud vara. Kasutamisõiguse esemeks olevat vara mõõdetakse esmakordsel
kajastamisel algse rendikohustise summas, millele on liidetud kõik rentniku esmased
otsekulutused, ja edaspidisel kajastamisel soetusmaksumuses (teatud eranditega), millest on
maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid ja mida on
korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Rendikohustis võetakse algselt arvele
selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Hiljem korrigeeritakse rendikohustist
muuhulgas intressi- ja rendimaksetega ning rendilepingute muudatuste mõjudega.
Rendilevõtjad peavad:
arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12- kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui
renditav vara on väikese väärtusega;
kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.
IFRS 16 alusel kvalifitseerunud sõidukite rendilepingute viimaseks lõpptähtajaks on 2025. a, hoone
ja kontoripinna tähtajaks on arvestatud 2032. a. Hoone ja kontoripinna lepingute lõppemise
tähtaeg saabub varasemalt, kuid juhatus on hinnanud lepingute kehtivuseks 2032. a.
Saarte Liinid AS mõõtis rendikohustist järelejäänud rendimaksete nüüdisväärtuses, mida
diskonteeris vastavalt rendilepingu intressimääraga või rentniku alternatiivse
laenuintressimääraga esmase rakendamise kuupäeva, 1. jaanuari 2020 seisuga. Esmasel
rakendamisel kasutati järgmisi rentniku alternatiivse laenuintressimäära kaalutud keskmisi
väärtusi 2% hoone ja kontoripinna rendilepingute puhul; sõidukite kasutusrendilepingute puhul oli
intressimäär vastavalt lepingule vahemikus 1,46%-2,3%.
25
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 1 järg)
L. Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, s.t sihtfinantseerimise abil
soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses ning varade
soetamise finantseerimiseks saadud summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena
kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja
sihtfinantseerimise kohustust tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimisega
seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse kasumiaruandes proportsionaalselt sellega
seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja
kompenseeritavat kulu kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimisega seotud
tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”.
M. Kajastatud vead eelneva perioodi aruandes
2021. aasta majandusaasta aruande koostamisel korrigeeriti 2020. aasta andmeid lisa 8 võlad ja
ettemaksed ridadel võlad tarnijatele sh võlad põhivara eest, mistõttu korrigeeriti rahavoogude
aruannet ridadel materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus ning äritegevusega seotud
kohustuste ja ettemaksete muutus summas 1 138 986 eurot.
eurodes
31.12.2020
parandatud 31.12.2020 parandatud summa
Lisa 8 võlad ja ettemaksed
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele 1 457 293 1 457 293 0
sh võlad põhivara eest 1 350 550 211 564 1 138 986
Rahavoogude aruanne 0
Äritegevusega soetud kohustuste ja
ettemaksete muutus -328 820 810 166 -1 138 986
Materiaalse ja immateriaalse
põhivara soetus -3 657 099 -4 796 085 1 138 986
N. Aruandekuupäeva järgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad
asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud
aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed
sündmused, mida ei ole bilansipäeva seisuga varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,
kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise
aastaaruandes avalikustatud.
26
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid
AS-i Saarte Liinid finantsaruannete koostamisel on arvestatud ettevõtte juhtkonna poolt kaalutud
eelduste ja prognoosidega ning nende alusel antud hinnangute ja tehtud otsustega. Tähelepanu
pööratakse neile asjaoludele, kus nimetatud eeldused ja otsused võivad mõjutada kajastatud
tulude, kulude, varade ja kohustuste rahalist väärtust. Kaalutud on võimalikke riskivaldkondi, kus
juhtkonna poolt otsuste tegemisel või hinnangute andmisel kasutatud eeldused ja prognoosid
ning nendega seotud ebakindlused võivad viia tulemusteni, mille tagajärjel mõjutatakse ettevõtte
kohustusi või varasid määral, mis nõuavad nende bilansilise väärtuse ümberhindamist tulevastel
perioodidel.
AS Saarte Liinid juhatus pöörab kohustuste ja varaga seotud otsuste läbivaatamisele ja vajadusel
ka ümberhindamisele tähelepanu aastaringselt. Hinnangute andmisel võetakse arvesse
varasemate otsuste aluseks olnud asjaolud ning otsuste tegemisel kasutatud eelduste, oletuste ja
prognooside antud ajahetkeks teadaolevad muutused. Juhatus tugineb kriitiliste ja oluliste
raamatupidamisotsuste puhul ainult sellisele teabele, mille arvestamine on ettevõtte seisukohalt
mõistlik. Vajadusel arvestatakse ka selliste asjaolude muutumisega, mis toimuvad väljapool
ettevõtte poolt kontrollitavaid valdkondi. Siinkohal on silmas peetud riigis, regioonis või maalimas
aruandeperioodil ja tulevikus teadaolevalt toimuvaid turumuudatusi, üldiste seadusandlike
põhimõtete aruandeperioodil tehtud või tulevikus tehtavaid muudatusi ja seadusandluse
muutunud tõlgendusi.
2021. aastal on AS Saarte Liinid raamatupidamisaruannete osas kõrgema hinnangumääraga
seotud või keerulisemad valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud on olulised, järgmised:
hinnangud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, sealhulgas sihtfinantseerimise nõuete kohta;
hinnangud materiaalse põhivara kasuliku eluea kohta;
hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamine
Nõudeid, mille osas juhtkond hindab nende laekumise tõenäosust madalaks, ettevõttel seisuga
31.12.2021 ei olnud (31.12.2020 seisuga selliseid nõudeid samuti ei olnud). Käesoleva lisa
krediidiriski juhtimise kirjelduses on välja toodud ka juhtkonna hinnang maksetähtaja ületanud
laekumata nõuete väärtuse kohta. AS Saarte Liinid on senise tegevuskogemuse põhjal sätestanud
põhimõtte, mille kohaselt hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks üldjuhul need nõuded, mille
maksetähtajast on möödunud üle 360 päeva ning mille katteallikad ei ole tagatud hagi, deposiidi
või mõne muu tagatisega.
Põhjus selliseks määratluseks tuleneb ettevõtte poolt osutatavate sadamateenuste sesoonsusest
– konkreetsetel probleemsetel juhtudel on majandusaastal tekkinud tähtaja ületanud nõue tasutud
hiljemalt järgmisel navigatsiooniperioodil, kuna sadamapidajate seas levinud praktika kohaselt on
ettevõte keeldunud üldjuhul sadamateenuste jätkuvast osutamisest pikaajalistele võlgnikele.
Samas hinnatakse konkreetsete probleemsete nõuete laekumise tõenäosust iga nõude osas
individuaalselt. Piisava ja adekvaatse teabe omamisel nõude ebakindluse või laekumise
tõenäosuse osas võib ettevõtte juhtkond hinnata nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks või
lootusetuteks ka enne või siis peale 360 päeva saabumist. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule
nõuete väärtuse kiiremale langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused või
maksetähtaegadest korduv mittekinnipidamine.
2021. aastal kanti lootusetult laekumata arveid AS Saarte Liinid bilansist välja summas 10 158
eurot. Eelmisel, 2020. aastal kanti bilansist lootusetult laekumata arveid välja summas 89 394
eurot.
27
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga
Ettevõttel on seisuga 31.12.2021 materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid kokku summas
60 922 818 eurot (60 282 452 eurot seisuga 31.12.2020).
Ettevõtte materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse kasutusele
võetud põhivara iseloomust, selle valmistamiseks kasutatud tehnilistest lahendustest ja ettevõtte
senisest kogemusest analoogse põhivara kasutamisel. Põhivara kasulik eluiga määratakse
juhtkonna hinnanguna ettevõtte poolt soetatud või olemasoleva vara tegeliku kasutamisperioodi
kohta. Põhiline osa 2021. aasta investeeringutest jääb varagruppi kasuliku elueaga 5 kuni 50 aastat,
rekonstrueeritud ja ehitatud rajatised seejuures kasuliku elueaga 25-50 aastat. Põhivaradega
seotud amortisatsioonikulud on jätkuvalt suurimaks spetsiifiliseks kulugrupiks AS Saarte Liinid
majandustegevuses.
Seisuga 31.12.2021 oli AS Saarte Liinid materiaalse põhivara jääkväärtus 60 718 275 eurot ja
majandusaasta amortisatsioonikulu 3 267 489 eurot, seisuga 31.12.2020 olid vastavad näitajad
60 220 912 eurot ja 3 265 118 eurot. Põhivara olemasolu, tehnilist seisukorda ja kasulikku eluiga
kontrollitakse igal majandusaastal vähemalt üks kord aastainventuuri käigus. Materiaalsele ja
immateriaalsele põhivarale määratud kasuliku eluea määrasid hindab inventuurikomisjon ning
teeb põhjendatud vajadusel juhatusele ettepanekuid nende muutmiseks.
Kasulikku eluiga 2021. aastal ei korrigeeritud. Kui AS Saarte Liinid põhivara amortisatsiooni-
määrasid vähendada 10% võrra, väheneks aasta amortisatsioonikulu ning suureneks puhaskasum
326 749 euro võrra, võrreldaval 2020. aastal toonuks samalaadne muudatus kaasa
amortisatsioonikulu vähenemise ning puhaskasumi suurenemise 326 512 euro võrra.
Materiaalse põhivara kaetava väärtuse testid
AS Saarte Liinid materiaalse põhivara väärtuse hindamisel kaalutakse vara väärtuse võimalikule
langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui nimetatud asjaolud esinevad, hinnatakse
konkreetse vara või raha genereeriva üksuse kaetavat väärtust ja võrreldakse seda ettevõtte
finantsseisundi aruandes kajastatud vara maksumusega. Vara kaetavaks väärtuseks loetakse ühte
alljärgnevast, olenevalt sellest, kumb on kõrgem:
vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulud;
vara kasutusväärtust.
Kui põhivara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata, siis koostatakse tulevaste
rahavoogude mudel leidmaks vara kasutusväärtust. Mõlemal juhul eeldavad vara väärtuse
kalkulatsioonid hinnangute kasutamist, mis põhinevad üldise majanduskeskkonna prognoosidel,
konkreetsetel turusuundadel, projektipõhistel kauba- ja/või reisijate voogudel ning müüdavate
teenuste hinnatasemel. Kui kasutatud hinnangud tulevikus muutuvad, siis kajastatakse täiendav
väärtuse langus või tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult.
AS Saarte Liinid finantsaruannetes on materiaalse põhivarana kajastatud erinevad
sadamarajatised, sh lainemurdjad, kaid, teed ja platsid, sadamate tehnilised seadmed, kuid samuti
sadamate territoorium. Määrav osa äriühingu põhivarast ehitatud ja soetatud avaliku huvi
teenuste osutamise tagamiseks (parv- ja liinilaevaliikluse kindlustamine Eesti asustatud saartega)
ja seejuures võib osade rajatiste kasulik eluiga olla kuni 50 aastat ja maal lõputu ning selliste
varade väärtuse hindamiseks tuleks koostada väga pikaajalised prognoosid. AS Saarte Liinid
juhatuse hinnangul ei ole võimalik ettevõtte tegevuse piiramine ühegi sadama arvelt. Seetõttu on
äriühingu väikseim eristatav raha genereerimise üksus 18 sadamat, töölaev Panda ja
ujuvsüvendaja Watermaster kokku, ehk AS Saarte Liinid tervikuna.
28
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
Lähtudes 2021. aasta majandusaastal ettevõtte juhtkonnale teada olnud infost, võib väita, et
sisuliselt on tegemist turumõjudest sõltumatute investeeringutega, kuna potentsiaalsed
konkurendid antud tegevusvaldkonnas ja –piirkonnas puuduvad. Äriühingu põhiliste
koostööpartneritega sõlmitud sadamateenuste müügikokkulepped on pikaajalised ja risk
käibemahtude languse osas piisaval määral maandatud. Seega on materiaalse põhivara
majandustingimustest tulenev väärtuse languse risk ebaoluline ning juhatuse hinnangul ei ole
materiaalse põhivara väärtuse testimine 2021. aasta majandusaasta aruande koosseisus vajalik.
Hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta
AS Saarte Liinid kasutab teatud sadamahooneid osaliselt materiaalse põhivara ning osaliselt
kinnisvarainvesteeringuna. Ettevõte hindab nende objektide puhul proportsiooni, millises ulatuses
kasutatakse objekti kui materiaalset põhivara ning mis ulatuses kinnisvarainvesteeringuna.
Kuna aruandeperioodil ja sellele eelnevatel perioodidel välja renditud kinnisvaraobjektid ei ole
eraldi võõrandatavad ja enda majandustegevuses kasutatav osa on oluline, kajastab ettevõte
selliseid objekte 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga materiaalse põhivarana.
Riskide juhtimine
Arvestades AS Saarte Liinid põhitegevusega seotud investeeringute suurt osakaalu, mida
rahastatakse nii omavahendite, sihtfinantseeritud vahendite kui ka laenude arvelt, kaasnevad
olulised riskid eelkõige finantseerimistegevusest jagunedes järgmistesse äriühingu jaoks
olulistesse gruppidesse: tururiskid (sealhulgas ka rahavoogude intressirisk), krediidirisk ja
likviidsusrisk.
AS Saarte Liinid juhatus aktsepteerib üldise seisukohana finantsturu pikaajalist prognoosimatust
ja üritab vähendada võimalikke sellest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid äriühingu
finantstegevusele. Samas on ettevõttel riigile kuuluva äriühinguna kohustus jälgida riigihangete
seadustest tulenevaid nõudeid ka finantseerimistegevuses ja finantsinstrumentide kasutamisel.
Kuna äriühingu poolt kasutatud sihtfinantseeringute maht on väga suur, siis on juhtkonna poolt
valitud konservatiivne lähenemine vabaturu tuletis- ja finantsinstrumentidele ja neid sisuliselt ei
kasutata.
Tururiskid
a) Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
valuutavahetuskursi muutuste tõttu. AS Saarte Liinid valuutariski vältimise põhiinstrumendiks
on majandustegevuse põhinemine eurol, kui alusvaluutal. Seda lihtsustab ettevõtte
sihtturgude paiknemine eurotsoonis. Äriühingul puuduvad kohustused ja nõuded muudes
valuutades. Kõik olemasolevad pikaajalised nõuded ja võlakohustused on noteeritud eurodes,
mistõttu käsitletakse neid valuutariski vabadena. 2021. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed
ja laekumised eurodes. Võrreldaval 2020. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised
samuti eurodes, millele tuginedes võib kinnitada, et AS Saarte Liinid ei ole valuutariskile
avatud.
b) Hinnarisk
Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele ei oma AS Saarte Liinid investeeringuid omakapitali
instrumentidesse ning seega ei olda avatud finantsinstrumentidest tulenevale turuhinnariskile.
29
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
c) Intressimäära risk
AS Saarte Liinid intressimäära risk tuleneb ettevõtte investeeringute kaasrahastamiseks
võetud pikaajalistest võlakohustustest ja arvelduslaenu kasutamisest rahavoogude juhtimisel,
tähtajalised deposiidid äriühingul puuduvad. AS Saarte Liinidel oli 2021. aasta lõpu seisuga
kaks kehtivat pikaajalist laenulepingut, mis on kõik sõlmitud avatud hankemenetluse
tulemustel. Laenulepingute intressimäärad on seotud ujuva baasintressimääraga (6 kuu
EURIBOR), mis muudab äriühingu avatuks intressimäära riskile.
Ettevõttel on põhimõtteline võimalus kasutada lühiajalisi finantsinstrumente (näiteks
intressimäära ujuvast-fikseerituks vahetustehinguid) intressimäära riskide maandamiseks,
kuid senistel hangetel saavutatud intressimarginaalide ja kehtivad baasintressimääradega
puudub vastav vajadus. Seisuga 31.12.2021 on ettevõtte lühi- ja pikaajalistest laenu- või
liisingkohustustest ujuva intressimääraga seotud 100,0% (seisuga 31.12.2020 oli see samuti
100,0%). Intressiriskile avatud võlakohustuste osakaal oli kõigist kohustustest seisuga
31.12.2021 9% (seisuga 31.12.2020 10,3%).
Intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära
riski mõju ettevõtte puhaskasumile turuga seotud intressimäära hinnangulise kõikumise
kaudu. Arvestades majandusaasta keskmist intressimäära ja selle kujunemist (6 kuu EURIBOR
-0,539% aastas keskmiselt) oli ujuva intressimäära osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises
intressimääras 0,0% ja sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2021 kokku 0
eurot. Võrreldaval perioodil 2020. aastal oli ujuva intressimäära (6 kuu EURIBOR keskmiselt -
0,526% aastas) osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras samuti 0,0% ehk
sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2020 kokku 0 eurot. Kasutades
majandusaastal tundlikkusanalüüsis turuintressimäära kõikumise hinnanguna 100 baaspunkti
ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum
seisuga 31.12.2021 olnud arvestuslikult 12 861 eurot väiksem/suurem. Juhul, kui
turuintressimäär oleks ka võrdlusaastal muutunud 100 baaspunkti, oleks äriühingu
majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2020 olnud arvestuslikult 38 583 eurot
väiksem/suurem.
Baasintresside tase on jätkuvalt negatiivne ja põhinedes asjakohastele majandus-
prognoosidele püsib samal tasemel ka lähiaastatel. Arvestades seda, et intressikulud
moodustasid AS Saarte Liinid aruandeaastal kuludest 0,6% on intressimäärade riski mõju
ettevõttele minimaalne.
Krediidirisk
Krediidirisk on oht, et ettevõtte vastaspool ei täida finantssuhetest või kliendilepingutest
tulenevaid kohustusi tuues rikkumisega kaasa võimaliku finantskahju. AS Saarte Liinid krediidirisk
tuleneb põhiosas nõuetest ostjate vastu ja rahastamisotsustega eraldatud, kuid ettevõttele veel
välja maksmata sihtfinantseeritud vahenditest. Krediidiriski maandamiseks viiakse enne
suuremahuliste lepingute sõlmimist läbi kliendi taustauuring. Klientidega, kes kavandavad
ettevõtte poolt pakutavate teenuste suuremahulist ja/või pikaajalist kasutamist, sõlmitakse
kahepoolsed lepingud. Lepingutega täpsustatakse poolte kohustused ja maksekäitumise
põhinõuded, samuti võimalikud sanktsioonid.
Ülejäänud meetodid klientide krediidiriski juhtimiseks seisnevad nende igapäevase
maksekäitumise jälgimises ja meetmete operatiivses rakendamises põhjendatud vajadusel.
Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks on kasutatud avansiliste maksete nõuet klientidele,
kelle maksevõimes on põhjust kahelda. Aastalõpu seisuga kantakse ebatõenäoliselt laekuvad
nõuded lootusetuteks. Lootusetult laekuvad arved kantakse bilansist välja nõukogu otsusega peale
juhatuse vastava hinnangu saamist. Finantsvarade krediidikvaliteedist 2021. aastal annab täpsema
ülevaate käesoleva aruande lisa 4.
30
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski
ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad
viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2021 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2021 maksedistsipliinil ning
vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumeid
korrigeeritakse põhjendatud vajadusel jooksva ning tulevikuinformatsiooni põhjal, mis puudutab
makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete tasumiseks. Ettevõtte hinnangul on
siinkohal kõige relevantsemateks näitajateks SKP ja töötuse määr nendes riikides, kus toimub
kaupade ja teenuste müük. Lähtudes oodatavatest antud näitajate muutusest korrigeeritakse
vajadusel vastavalt ka ajaloolisi kahjumäärasid.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis
tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2021 ja 31. detsembri 2021 seisuga.
Äriühingu jaoks oluline krediidirisk on nõuded ostjate vastu. Seisuga 31.12.2021 oli ettevõtte
finantsseisundi aruandes krediidiriskile avatud nõudeid kokku summas 779 683 eurot ja
võrreldava, 31.12.2020 seisuga, 362 172 eurot.
Juhtkonna poolt aruandeaastal võla sissenõudmiseks teostatud toimingud lõppesid peale AS
Saarte Liinid poolt algatatud pankrotiprotsessi õiguslikkuse selgitamist Riigikohtus. 07.01.2021
tegi Harju Maakohus AS Saarte Liinid avalduse alusel otsuse OÜ Väinamere Liinid pankrotihalduri
määramiseks ja pankrotimenetluse algatamiseks. Viidatud otsuste tulemusel tegi võlgnik
käesoleva aasta alguses ettepaneku võlavaidluse kompromisslahenduseks, millega AS Saarte
Liinid juhtkond nõustus.
Poolte notariaalselt sõlmitud kokkuleppel müüdi põhiosa nõudest kogusummas 250 000 eurot
Väinamere Liinid OÜ omanikettevõttele AS Holostovi Kinnisvarahaldus. Tehingu tulemusel võttis
nõude ostja kohustuse tasuda see hiljemalt 31.12.2021. Seepärast kajastatakse see majandusaasta
aruandes lühiajaliste nõuete kirjel. Nõudest 89 394 eurot tunnistati lootusetult laekuvaks ning kanti
bilansist välja seisuga 31.12.2020. Aktsiaseltsilt Holostovi Kinnisvarahaldus laekus nõue täies
mahus 20.01.2022.
Ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahendeid seisuga 31.12.2021 oli summas 79
126 eurot, samas kui võrreldava, 31.12.2020 seisuga oli neid 988 241 eurot. Aruandeaastal on
tegemist madala krediidiriskiga nõudega, kuna see on kaetud Interreg Europe eraldatud vahendite
rahastamisotsusega.
31
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
Likviidsusrisk
AS Saarte Liinid likviidsusrisk on seotud eelkõige lühiajaliste nõuete ja võlgadega. Ettevõtte
eesmärgiks on tasakaalu säilitamine rahastamisallikate iseloomu, tähtaja, piisavuse ja
paindlikkuse vahel. AS Saarte Liinid finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu ning laekumata
sihtfinantseerimisest, vastavate kirjete olulisi muutusi aruandeaastal kirjeldati krediidiriski
käsitlevas lõigus. Pikaajalisi finantsvarasid, investeeringuid ja väärtpabereid äriühing ei oma.
eurodes
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020
Tagasimaksed järgmise 12 kuu jooksul 1 193 473 1 677 301
KOKKU 1 193 473 1 677 301
eurodes
Diskonteerimata rahavood1
Finantskohustused Enam kui
maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta 5 aasta
31.12.2021 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku
Võlad tarnijatele, töövõtjatele,
maksuvõlad 1 252 995 1 252 995 0 0 1 252 995
Laenukohustused 3 383 993 797 800 2 468 721 117 472 3 383 993
KOKKU 4 636 989 2 050 795 2 468 721 117 472 4 636 989
Diskonteerimata rahavood1
Finantskohustused Enam kui
maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta 5 aasta
31.12.2020 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku
Võlad tarnijatele, töövõtjatele,
maksuvõlad 1 702 144 1 702 144 0 0 1 702 144
Laenukohustused 4 232 886 848 892 2 916 797 467 197 4 232 886
KOKKU 5 935 029 2 551 036 2 916 797 467 197 5 935 029
1
Intressikulud on prognoositud kasutades vastaval bilansipäeval kehtinud intressimäärasid.
2
Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses.
AS Saarte Liinid võlad ja ettemaksed on tagasimakse tähtaegadega kuni 12 kuud, põhiosa
võlgadest on seotud arvestatud tööjõukuludega ja jooksva majandustegevusega. Oma tegevuse
rahastamiseks kasutab ettevõte arvelduslaene, kapitalirenti ja pikaajalisi pangalaene. Ettevõtte
põhimõtete kohaselt ei tohiks sõlmitud diskonteerimata laenukohustuste tagasimaksete
lõpptähtajast rohkem kui 35% saabuda järgmise 12 kuu jooksul.
2021. aasta lõpus moodustasid järgneva 12 kuu jooksul saabuvad diskonteerimata
laenukohustuste tähtajad 44,3% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 53,2% ja
enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 2,5%. Lühiajalise koguvõlgnevuse kõrge määr on
põhiliselt seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist sihtfinantseeritud projektidega seotud
ostuarvete kajastamisest aasta lõpu seisuga. AS Saarte Liinid juhtkonna hinnangul on saavutatud
likviidsusriskide parem jaotumine järgnevatele perioodidele läbi võrdsete laenude lühiajaliste
tagasimaksete, arvesse võtmata arvelduskrediidi lühiajalist jääki.
32
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
Võrdlusperioodi, 2020. majandusaasta lõpuks olid võlakohustused restruktureeritud nii, et 12 kuu
jooksul saabuvad tähtajad moodustavad 43,0% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad
tähtajad 49,2% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 7,9% diskonteerimata
koguvõlgnevusest.
Tulenevalt lühiajaliste nõuete ja kohustuste vahekorrast oli AS Saarte Liinid majandusaasta
käibekapital kokku summas 1169 tuhat eurot. AS Saarte Liinid juhatus rakendab vajadusel
äriühingu likviidsusriski maandamise tagamiseks lühiajalisi laenutooteid arvelduskrediidina.
31. detsember 2021. seisuga oli SEB Panga arvelduskrediiti kasutatud kokku 0 euro ulatuses (vt
aruande lisa 10), mis tulenes AS Saarte Liinid aktisakapitali emiteerimise laekumisest 2020. aasta
lõpul.
Äriühingu majandustegevus liinilaevade teenindamisel on kavandatud kasumlikuna ning
korrektsed lepingupartnerid tagasid ka käibevahendite kasvu. Juhatuse hinnangul lõid positiivne
käibekapital ja paranenud likviidsusnäitajad 2021. aastal ettevõttele soodsa fooni kõigi võetud
kohustuste täitmiseks.
Kapitali juhtimine ja finantsvõimendus
AS Saarte Liinid kapitali juhtimisel on seatud eesmärgiks ettevõtte krediidivõimekuse püsimine
piisaval tasemel, et vajadusel kaasata võõrkapitali investeerimistegevuse rahastamiseks.
Äriühingu omakapital koosneb emiteeritud aktsiakapitalist, kohustuslikust reservkapitalist ja
jaotamata kasumist. Ettevõtte kapitaliseeritust jälgitakse võlakohustuste ja omakapitali suhtarvude
abil ning hinnates neid võrdluses ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisvajadusega.
eurodes
Finantsvõimendus 31.12.2021 31.12.2020
Laenukohustised (lisa 10) 1 3 383 993 4 232 886
Varad kokku 64 142 641 65 174 171
Võlakordaja 5,3% 6,5%
Omakapital kokku 24 350 905 22 960 220
Kohustiste ja omakapitali suhe 13,9% 18,4%
1
Intressi kandvad võlad
Võlakordaja = laenukohustised/varad kokku
Kohustiste ja omakapitali suhe = kohustised/omakapital kokku
AS Saarte Liinid laenukohustuste suhe varadesse ehk võlakordaja oli 31.12.2021 seisuga 5,3% ning
kohustuste ja omakapitali suhe 13,9%. Võrreldes 2020. aastaga vähenes võlakordaja 1,2
protsendipunkti võrra, seejuures vähenes ka äriühingu kohustuste ja omakapitali suhe 4,5% võrra.
Finantsvõimenduse näitajate vähenemine võrreldes eelneva aastaga on seotud nii omavahendite
arvelt tehtud investeeringute kapitaliseerimise, kui ka täiendava aktsiakapitali panustamisega
ainuaktsionäri poolt. Võõrvahendite osakaalu vähendamine on osaliselt seotud ka AS Saarte Liinid
uue arengukava ettevalmistamisega perioodiks 2021-2027. Kuna seni on selgusetu, millises mahus
õnnestub lähiaastate investeeringuteks kaasata sihtfinantseeritud vahendeid, siis peab juhtkond
33
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 2 järg)
otstarbekaks ettevõtte potentsiaalse laenuvõime maksimaalset suurendamist investeerimis-
võimekuse tagamiseks.
Õiglane väärtus
Ettevõtte hinnangul ei erine bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade
(lisa 4) ja –kohustuste (lisa 8 ja 9) bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2021 ja 31.
detsember 2020 oluliselt nende õiglasest väärtusest.
Ettevõtte laenukohustused kannavad peamiselt ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu
intressimäära kõikumistele. Juhtkonna hinnangul vastavad ettevõtte võlakohustuste
intressimäärad turutingimustele. Sellest tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste
õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Muud finantsvarad ja -kohustused
(nt nõuded ostjatele, võlad hankijatele) on lühiajalised, mistõttu juhtkonna hinnangul nende
bilansiline väärtus on lähedane nende õiglasele väärtusele.
Pikaajaliste finantskohustuse õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste
rahavoogude baasil kasutades turu intressimäära, mis on ettevõttele kättesaadav sarnaste
finantsinstrumentide kasutamisel. See vastab finantsinstrumentide tasemele 3, mille puhul
ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.
Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida AS Saarte Liinid
kasutas 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aruandes. Uutel standarditel, standardite
muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju ettevõtte
raamatupidamise aruandele.
34
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed
eurodes
Nõuded ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020
Nõuded ostjate vastu 778 967 362 172
Muud lühiajalised nõuded sh 414 506 1 264 833
Saamata sihtfinantseerimine 79 126 988 241
Nõuded kokku 1 193 473 1 627 005
Ettemaksed sh 0 50 296
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 50 296
Ettemaksed kokku 0 50 296
EL Ühtekuuluvusfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud
vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 79 126 eurot (2020. aastal 975 106 eurot). EL
Regionaalfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud
vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 0 eurot (2020. aastal jäi taotluste alusel äriühingule
eraldatud sihtfinantseeritud vahendeid saamata 13 135 eurot). Maksude ettemaksete ja
tagasinõuetena kajastub käibemaksu ettemaks seisuga 31.12.2021 summas 0 eurot (31.12.2020.
aastal 50 296 eurot). AS Saarte Liinid tähtaja ületanud nõuded, mis ei ole kuluks kantud,
moodustasid 31.12.2021 seisuga kokku 46 304 eurot (2020. aastal 43 627 eurot). Üle tähtaja nõuete
krediidiriski hinnang on toodud lisas 2.
Muude nõuete all on kajastatud AS Matsalu Veevärk Virtsu puhastusseadmete kasutamise eest
tehtud ettemaks summas 13 750 eurot (2020. aastal 16 750 eurot). Väinamere Liinid OÜ nõue, mis
oli üleantud aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus, moodustas 31.12.2021 seisuga 250 000
eurot (31.12.2020 a 250 000 eurot). Papissaare elektriliitumine moodustab seisuga 31.12.2021
muudest nõuetest 10 230 eurot (31.12.2020 0 eurot). Vikati elektriliitumine moodustab 31.12.2021
seisuga muudest nõuetest 39 157 eurot (31.12.2020 0 eurot).
Lisa 5 Varud
eurodes
Varud 31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 47 206 25 046
Varud kokku 47 206 25 046
Tooraine ja materjalina on ettevõtte sadamates arvele võetud IT-varud, absorbtsioonipoom,
veesõiduki varuosad ja vedelkütus veesõidukitele. Nii 2021. aastal kui ka 2020. aastal varude
allahindlusi ei tehtud, varud võeti arvele vastavalt soetustele ja kanti kuluks vastavalt nende
tegelikule kasutamisele.
35
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 6 Materiaalne põhivara
eurodes
Masinad Muu Lõpetamata
Materiaalne Ehitised ja
Lisa Maa ja materiaalne ehitised ja KOKKU
põhivara rajatised
seadmed põhivara ettemaksed
Soetusmaksumus
31.12.2020 693 048 83 730 877 5 124 723 201 405 4 534 077 94 284 130
Akumuleeritud
kulum 31.12.2020 0 31 629 778 2 279 509 153 931 0 34 063 218
Jääkmaksumus
31.12.2020 693 048 52 101 098 2 845 214 47 474 4 534 077 60 220 912
Ostud 40 000 346 587 198 390 0 3 188 310 3 773 287
Müük 0 0 0 0 0 0
Mahakandmine 0 0 0 0 0 0
Reklassifitseerimine 0 5 215 907 152 572 0 -5 368 480 0
Reklassifitseerimine
IFRS 16 0 0 0 0 8 436 8 436
Amortisatsioon ja
allahindlus 16 0 -2 948 465 -310 852 -8 172 0 -3 267 489
Soetusmaksumus
31.12.2021 733 048 89 293 371 5 475 685 201 405 2 353 909 98 057 418
Akumuleeritud
kulum 31.12.2021 0 34 578 244 2 590 361 162 103 8 436 37 339 144
Jääkmaksumus
31.12.2021 733 048 54 715 127 2 885 324 39 303 2 345 473 60 718 275
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 590 690 eurot, millest laekus
511 564 eurot, nõudena kajastatakse 79 126 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Papissaare
sadama rekonstrueerimiseks ning Kihnu sadama kaide rekonstrueerimiseks. Ettevõtluse
Arendamise SA eraldati aruandeaastal 200 000 eurot, mida kasutati Sviby sadama
rekonstrueerimiseks.
100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2021 endiselt kasutuses, on finantsseisundi
aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 3 861 221 eurot. Aruandeaastal ei müüdud ega
kantud maha materiaalset põhivara
36
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 6 järg)
Eelmise aruande aastal toimunud tehingud materiaalse põhivaraga
eurodes
Masinad Muu Lõpetamata
Materiaalne
Lisa Maa Ehitised ja materiaalne ehitised ja KOKKU
põhivara
seadmed põhivara ettemaksed
Soetusmaksumus
31.12.2019 652 048 79 930 868 5 549 237 197 904 3 810 365 90 140 423
Akumuleeritud
kulum 31.12.2019 0 28 892 890 2 428 111 145 817 0 31 466 818
Jääkmaksumus
31.12.2019 652 048 51 037 978 3 121 126 52 087 3 810 365 58 673 605
Ostud 41 000 247 647 14 570 3 501 4 416 356 4 723 074
Müük 0 0 -507 681 0 0 -507 681
Mahakandmine 0 -146 191 -6 955 0 0 -153 145
Reklassifitseerimine 0 3 698 552 0 0 -3 701 920 -3 368
Reklassifitseerimine
IFRS 16 0 0 75 552 0 9 276 84 828
Amortisatsiooni
mahakandmine 0 146 191 507 591 0 0 653 782
Amortisatsioon ja
allahindlus 16 0 -2 883 079 -358 989 -8 114 0 -3 250 182
Soetusmaksumus
31.12.2020 693 048 83 730 877 5 124 723 201 405 4 534 077 94 284 130
Akumuleeritud
kulum 31.12.2020 0 31 629 778 2 279 509 153 931 0 34 063 218
Jääkmaksumus
31.12.2020 693 048 52 101 098 2 845 214 47 474 4 534 077 60 220 912
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati 2020. aruandeaastal välisabi 3 368 562 eurot, millest laekus
2 393 456 eurot, nõudena kajastatakse 975 106 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Naissaare
sadama, Papissaare sadama ja Vikati sadama rekonstrueerimiseks ning Heltermaa sadama, Rohuküla
sadama ja Kihnu sadama kaide rekonstrueerimiseks. Ettevõtluse Arendamise SA eraldati aruandeaastal
200 000 eurot, mida kasutati Triigi sadama rekonstrueerimiseks. Euroopa Regionaalfondist laekus
aruande perioodil 185 185 eurot.
100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2020 endiselt kasutuses, on finantsseisundi
aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 2 585 192 eurot. Aruandeaastal on müüdud ja maha
kantud materiaalne põhivara kokku soetusmaksumuses 653 872 eurot ja akumuleeritud kulumit
summas 646 827 eurot.
2020. aruandeaastal müüdi põhivara 60 000 euro väärtuses, kasum põhivara müügist oli 52 955 eurot.
37
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 7 Immateriaalne põhivara
eurodes
Ettemaks
Arengu-
Immateriaalne põhivara Tarkvara immateriaalse KOKKU
väljaminekud
põhivara eest
Jääkmaksumus 31.12.2019 20 784 0 4 255 25 039
Ostud 0 0 53 667 53 667
Amortisatsioon ja allahindlused -17 167 0 0 -17 167
Soetusmaksumus 31.12.2020 90 320 0 57 922 148 243
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -86 704 0 0 -86 704
Jääkmaksumus 31.12.2020 3 617 0 57 922 61 539
Ostud 0 0 139 963 139 963
Ümberkvalifitseerimine 31 925 166 309 -189 799 8 435
Amortisatsioon ja allahindlused -5 395 0 0 -5 395
Soetusmaksumus 31.12.2021 122 246 166 309 8 087 296 642
Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -92 098 0 0 -92 098
Jääkmaksumus 31.12.2021 30 147 166 309 8 087 204 543
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
eurodes
Võlad ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020
Võlad tarnijatele 824 168 1 457 293
sh võlad põhivara eest 445 628 1 350 550
Võlad töötajatele 265 414 242 084
Maksuvõlad 43 820 0
Muud kohustused 144 725 2 767
KOKKU 1 278 127 1 702 144
Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed
eurodes
Maksuvõlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Kinnipeetud tulumaks 36 524 33 304
Sotsiaalmaks 71 466 63 664
Kinnipeetud kogumispensioni makse 2 356 2 704
Ettevõtte tulumaks 4 074 2 527
Töötuskindlustusmakse 3 668 3 541
Käibemaks -79 535 -157 395
Loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustis 5 267 1 360
KOKKU 8 43 820 -50 296
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi
viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli ettevõttes. Maksuhalduril on õigus
kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise
tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna
hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise
täiendava maksusumma.
38
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg
eurodes
Tagasi-
Tagasi-
maksed Makse-
Laenukohustused 31.12.2021 maksed Intressimäär
2023- tähtaeg
2022. a
2032. a
Pangalaen SEB 533 334 426 667 106 667 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27%
Pangalaen Luminor 2 500 000 300 000 2 200 000 2026. a 6 kuu Euribor + 1,15%
Arvelduskrediit 0 0 0 30.12.2022. a 6 kuu Euribor + 1,5%
Rendikohustised
6 kuu Euribor + 1,6%
(lisa 11) 350 660 71 133 279 526 2032. a
KOKKU 3 383 994 797 800 2 586 193
eurodes
Tagasi-
Tagasi-
maksed Makse-
Laenukohustused 31.12.2020 maksed Intressimäär
2022- tähtaeg
2021. a
2032. a
Pangalaen SEB 960 001 426 667 533 334 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27%
Pangalaen LHV 350 000 350 000 0 2021. a 6 kuu Euribor + 0,52%
Pangalaen Luminor 2 500 000 0 2 500 000 2026. a 6 kuu Euribor + 1,15%
Arvelduskrediit 0 0 0 30.11.2021. a 6 kuu Euribor + 1,5%
Rendikohustised
6 kuu Euribor + 1,6%
(lisa 11) 422 885 72 226 350 660 2032. a
KOKKU 4 232 886 848 893 3 383 994
Kõikide laenukohustuste alusvaluutaks on euro. 2021. aastal lisaks võetud laene ei ole. Samuti ei
olnud juurde võetud laene ka 2020. aastal. Aruandeperioodil tasus ettevõte laenude põhiosa
makseid summas 776 667 eurot (2020. aastal tasuti laenude põhiosa makseid 753 333 eurot).
Rendikohustisi tasuti 2021. aastal 0 eurot (2020. aastal 12 078 eurot). Aruandeperioodi intressikulu
laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 72 226 eurot (2020. aastal
60 423 eurot).
Kasutamata arvelduskrediit oli 2021. aasta lõpus kokku 1 000 000 eurot (2020. aastal oli kasutamata
arvelduskrediidi jääk 1 300 000 eurot). Arvelduskrediidi leping on sõlmitud SEB Pangaga ning seda
pikendati 06.12.2021 kogulimiidiga 1 000 000 eurot ja lõpptähtajaga 30.12.2022.
AS Saarte Liinid ja laenuandjate vahelistes lepingutes on sätestatud piirangud või eritingimused,
mille mittetäitmisel võib laenuandja nõuda ettevõttelt laenu ennetähtaegset tagasimaksmist,
sealhulgas:
piiratud õigused varade võõrandamiseks;
piiratud õigused täiendavate kohustuste võtmiseks;
piiratud õigused garantiide ja tagatiste andmiseks;
piiratud õigused dividendide väljamaksmise ja aktsiakapitali suurendamise otsuste
tegemisel.
Nii seisuga 31. detsember 2021 kui ka seisuga 31. detsember 2020 olid ettevõte tegevus ja
toimingud vastavuses laenulepingute tingimustega.
39
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 11 järg)
Netovõlg
eurodes
Netovõlg 31.12.2021 31.12.2020
Raha ja raha ekvivalendid 1 979 144 3 189 373
Laenukohustused tagasimaksetähtajaga kuni 1 aasta -797 800 -848 893
Laenukohustused tagasimaksetähtajaga üle 1 aasta -2 586 193 -3 383 994
Netovõlg -1 404 850 -1 043 514
Raha ja raha ekvivalendid 1 979 144 3 189 373
Ujuva intressimääraga võlakohustused -3 383 994 -4 232 887
Netovõlg -1 404 850 -1 043 514
eurodes
Sularaha Liisingute Liisingute Laenude Laenude
ja tagasi- tagasi- tagasi- tagasi-
Netovõlg KOKKU
arveldus- maksed maksed maksed maksed
arved kuni 1 a. üle 1 a. kuni 1 a. üle 1 a.
Netovõlg
01.01.2020 398 370 -13 798 0 -1 629 023 -3 810 001 -5 054 452
Ümberklassifit-
seerimised 0 -72 226 -350 660 -776 667 776 667 -422 886
Rahavoog 2 791 003 74 074 350 660 753 333 0 3 969 070
Netovõlg
31.12.2020 3 189 373 -11 950 0 -1 652 357 -3 033 334 -1 508 268
Ümberklassifit-
seerimised 0 -71 133 -279 526 -726 667 726 667 -350 660
Rahavoog -1 210 229 72 226 279 526 776 667 0 -81 810
Netovõlg
31.12.2021 1 979 144 -10 857 0 -1 602 357 -2 306 667 -1 940 738
40
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 11 Rendid
Rendikohustised (ettevõte kui rentnik)
eurodes
Rendikohustised Lisa 2021 2020
Aruande perioodi
alguses 422 886 423 926
Võetud rendid 0 75 552
Makstud
rendikohustised -72 226 -76 592
Aruandeperioodi
lõpus 350 660 422 886
Tuleviku
rendikohustiste
miinimummaksed 10 350 660 422 886
sh makseperiood 1
aasta -71 133 -72 226
sh makseperiood
alates 1 aastat -279 526 -350 660
Rendimaksete
nüüdisväärtus 373 820 464 530
Viimase lepingu lõpp tähtaeg Viimase lepingu lõpp tähtaeg on
Maksetähtaeg on arvestatud 31.12.2032 arvestatud 31.12.2032
Intressimäär Vahemik 1,46%-2,3% Vahemik 1,46%-2,3%
Alusvaluuta euro euro
Kasutusõigusega vara soetusmaksumus transpordivahendite ja hoonete osas IFRS 16 alusel oli
seisuga 31.12.2021 540 721 eurot (31.12.2020 seisuga 540 721 eurot) ning jääkmaksumus 356 473
eurot (31.12.2020 seisuga 426 740 eurot).
Maa rendi osas ei saa AS Saarte Liinid objektiivselt hinnata järgmiste perioodide rendikulu, kuna
Viimsi vallavalitsusega sõlmitud hoonestusõiguse leping sätestab tasu määramise alusena
sadamat aasta jooksul külastanud reisijate arvu, mis näitajana võib aastate lõikes oluliselt
varieeruda. AS Saarte Liinid juhatus peab Viimsi vallavalitsusega läbirääkimisi hoonestusõiguse
tasu aluse sidumiseks lepingualuse maa pindalaga, mis võimaldaks tulevikus järgmiste
perioodide rendikulu objektiivselt hinnata.
Ettevõte kui rendileandja
eurodes
Renditulu Lisa 2021 2020
Hooned, ruumid ja territoorium 173 023 148 837
KOKKU 14 173 023 148 837
Hoonete ja ruumide rendilepingud saab katkestada 3-6 kuulise etteteatamisaja jooksul, millele
vastav renditulu moodustab 16 434 eurot (2020. aastal 14 647 eurot).
Rendile antud hoonete, ruumide ja territooriumi soetusmaksumus on 5 209 184 eurot (2020. aastal
4 329 925 eurot) ja jääkmaksumus 3 036 326 eurot (2020. aastal 2 624 218 eurot). Rendile antud
hoonete-ruumide jääkmaksumuse osatähtsus ehitiste jääkväärtusest on 31,1%.
41
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 12 Sihtfinantseerimine
eurodes
Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste
perioodi alguse seisuga 2021 2020
EL Ühtekuuluvusfond 25 944 485 24 097 391
EL Regionaalfond 4 571 344 4 743 878
Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste
vahendid) 5 125 415 5 126 844
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 133 205 146 801
Ettevõtluse Arendamise SA 504 473 327 216
KOKKU 36 278 922 34 442 130
Sihtfinantseeringute liikumised aruandeperioodil kokku 790 690 3 753 747
Perioodi jooksul saamata põhivara sihtfinantseerimine
sh Euroopa Ühtekuuluvusfondist 79 126 975 106
Perioodi jooksul saadud põhivara sihtfinantseerimine
EL Ühtekuuluvusfond 511 564 2 393 456
EL Regionaalfond 0 185 185
Ettevõtluse Arendamise SA 200 000 200 000
Sihtfinantseerimisega seotud kohustuste arvestamine tulusse
EL Ühtekuuluvusfond -1 541 574 -1 521 468
EL Regionaalfond -346 272 -357 719
Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste
vahendid) -4 228 -1 429
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA -13 596 -13 596
Ettevõtluse Arendamise SA -34 327 -22 743
Pikaajalised varade sihtfinantseerimise muutused kokku -1 939 997 -1 916 955
Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste
perioodi lõpu seisuga
EL Ühtekuuluvusfond 24 993 601 25 944 485
EL Regionaalfond 4 225 072 4 571 344
Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste
vahendid) 5 121 187 5 125 415
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 119 609 133 205
Ettevõtluse Arendamise SA 670 146 504 473
KOKKU 35 129 615 36 278 922
Ettemaksuna on kajastatud sihtfinantseerimisi järgmistelt rahastajatelt: EL Ühtekuuluvusfond
2021. a 0 eurot (2020. a 3 368 562 eurot), EL Regionaalfond 2021. a 0 eurot (2020. a 185 185 eurot).
Objektide lõpetamisel vähendatakse ettemaksu ning võetakse sihtfinantseerimine arve
põhivarana.
eurodes
Perioodi jooksul saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2021 2020
Välisabi tegevuskuludeks 13 914 0
Kodumaine abi tegevuskuludeks 354 581
KOKKU 14 268 581
eurodes
Perioodi jooksul laekunud eelmiste perioodide tegevuskulude
sihtfinantseerimine 2021 2020
Välisabi tegevuskuludeks 13 135 1 029
KOKKU 13 135 1 029
42
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 13 Omakapital
Aktsiaselts Saarte Liinid on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused aktsiakapitali
suurendamise või vähendamise ning dividendide jaotamise osas teeb Eesti Vabariik, keda
ettevõtte üldkoosolekul omanikuna esindab majandus- ja taristuminister. AS Saarte Liinid
põhikirja kohaselt on ettevõtte miinimumkapital 4 793 400 eurot ning maksimumkapital 19 173 600
eurot. Seisuga 31.12.2021 koosnes AS Saarte Liinid aktsiakapital 66 485 aktsiast nimiväärtusega
100 eurot kokku summas 6 648 500 eurot. Omakapitali koosseisus oleva reservi osas vt. Lisa 1
punkt “I“.
Ainuaktsionäri otsusega (23.12.2020 nr 1.1-5/20-066) otsustati muuta aktsiate nimiväärtust 100
euro pealt 1 euro peale ning aktsiakapitali suurendada rahalise sissemaksega 3 000 000 euro võrra.
Detsembris tasus ainuaktsionär AS-i Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamiseks rahalise
sissemakse summa ära. 26.03.2021 esitati avaldus uute aktsiate registreerimiseks ning aktsiate
nimiväärtuse muutmiseks äriregistrile. Äriregistri poolt kinnitati emiteeritud aktsiad seisuga
21.04.2021. Ettemakstud aktsiareservis kajastatud summa klassifitseeriti ümber reale
„Aktsiakapital“, kui emiteeritud aktsiad olid registreeritud äriregistri poolt.
Seoses suuremahuliste sihtfinantseeritud investeeringute teostamisega ei kuulu AS Saarte Liinid
omaniku otsuse alusel dividendimaksjate hulka. Maksimaalselt võimalike dividendide suurus ning
dividendide maksmisega kaasneva tulumaksukohustuse suurus on toodud alljärgnevas tabelis:
eurodes
Omakapital 31.12.2021 31.12.2020
Jaotamata kasum 13 996 833 12 646 817
Kohustuslikku reservkapitali 69 534 40 670
Dividendimaksega kaasnev tulumaksukulu 2 785 460 2 521 229
Võimalik maksta netodividendidena 11 141 839 10 084 917
Lisa 14 Müügitulu
eurodes
Jaotumine tegevusalade järgi Lisa 2021 2020
EMTAK 52221 Sadamate töö ja veeteede
kasutamisega seotud tegevused 7 788 169 6 839 467
EMTAK 68201 Enda või renditud kinnisvara
üürileandmine ja käitus 11 173 023 148 837
KOKKU 7 961 192 6 988 305
43
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 14 järg)
Eurodes
2021 2020
Eesti 6 878 572 Eesti 6 011 011
Saksamaa 167 320 Saksamaa 215 377
Rootsi 118 882 Rootsi 200 720
Soome 324 593 Soome 200 479
Holland 203 461 Holland 178 705
Taani 182 787 Taani 138 972
Poola 31 228 Poola 28 673
Norra 5 964 Norra 3 581
Muud riigid 48 385 Muud riigid 10 786
KOKKU 7 961 192 6 988 305
Ekspordi sihtriikide määratlemisel on lähtutud sadamateenuseid kasutanud laevade
agenteerimisega tegelevate ettevõtete poolt edastatud andmetest sihtriikide kohta.
Kõik AS Saarte Liinid müügitulud on 2021. a ja 2020. a saadud teenuste müügist.
Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest
eurodes
Tulu sihtfinantseerimisest 2021 2020
Lisa
Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (kodumaine) 404 742 399 037
Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (välisabi) 1 531 148 1 513 532
Tulu põhivara kaasfinantseerimisest (välisabi) 4 106 4 386
Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (kodumaine) 14 268 581
KOKKU 12 1 954 264 1 917 536
Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused
eurodes
Muud äritulud 2021 2020
Lisa
Põhivara müük 6 0 60 000
Muud viivisintressitulud, leppetrahvid 89 851 53 828
KOKKU 89 851 113 828
44
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 16 järg)
eurodes
Kaubad, toore, materjal ja teenused 2021 2020
Elekter 605 715 418 249
Edasi müüdud elekter -353 975 -277 430
Kütus 131 832 103 493
Remont ja hooldus 417 824 347 145
Laadimine, lossimine ja transport 1 000 701 890 486
Hoonete ja ruumide kasutusrent 9 146 5 575
Sõidukite kasutusrent 13 152 14 736
Teenused 445 284 388 632
KOKKU 2 269 680 1 890 885
eurodes
Mitmesugused tegevuskulud 2021 2020
Majanduskulu 186 366 190 065
Sidekulud 34 715 24 407
IKT riist- ja tarkvara rent 63 614 65 230
Töömasinate ja seadmete rent 7 590 6 695
KOKKU 292 286 286 397
eurodes
Tööjõukulud 31.12.2021 31.12.2020
Palgakulu 2 199 470 2 100 147
Erisoodustused 22 864 14 946
Erisoodustuste tulumaks 9 050 7 490
Erisoodustuste sotsiaalmaks 12 367 9 572
Sotsiaalmaksud palkadelt 727 568 691 017
KOKKU 2 971 319 2 823 173
2021. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 99, neist:
juhatuse liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 95 inimest (sh projektijuhtimise
üksus 6).
2020. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 101, neist:
juhatuse liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 99 inimest (sh projektijuhtimise
üksus 5).
eurodes
Tööjõukulude kapitaliseerimine 31.12.2021 31.12.2020
Palgakulude kapitaliseerimine 196 707 167 243
Sotsiaalmaksude kapitaliseerimine 66 360 56 528
KOKKU 263 067 223 771
45
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 16 järg)
eurodes
Põhivara amortisatsioon ja
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
allahindlused
Materiaalse põhivara
6
amortisatsioon 3 259 053 3 247 951
Immateriaalse põhivara
7
amortisatsioon 5 395 17 167
KOKKU 3 264 448 3 265 118
eurodes
Muud ärikulud 31.12.2021 31.12.2020
Maamaks 3 896 3 883
Riigilõivud 4 466 5 246
Loodusressursside kasutus- ja
saastetasud 8 854 5 503
Lootusetuks hinnatud laekumata arved 10 158 89 394
Viivised ja intressid 0 9
KOKKU 27 374 104 035
Muude ärikulude all kajastub 2020. aastal juhatuse poolt hinnatud lootusetult laekuvaks nõue
Väinamere Liide OÜ osas.
Lisa 17 Finantstulud- ja kulud
eurodes
Finantstulud ja -kulud 31.12.2021 31.12.2020
Intressikulud 52 583 60 423
KOKKU 52 583 60 423
Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad
Kinnistule nr. 1010234 nimega „Kuivastu sadama” VI järjekohale, kinnistule nr. 1046932 nimega
„Virtsu sadama” V järjekohale, kinnistule nr. 862832 nimega „Rohuküla sadam” III järjekohale,
kinnistule nr. 896333 nimega „Heltermaa sadam ” V järjekohale ja kinnistule nr. 1649732 nimega
„Virtsu sadama laiendus” II järjekohale on seatud ühishüpoteek AS SEB Panga kasuks summas
3 000 000 eurot.
Laenude tagatiseks panditud varade soetusmaksumus on 31.12.2021 seisuga 51 740 885 eurot
(31.12.2020 seisuga 49 303 518 eurot), kogunenud kulum 21 082 627 eurot (31.12.2020 seisuga
19 464 345 eurot) ja jääkmaksumus 30 658 258 eurot (31.12.2020 seisuga 29 839 174 eurot).
46
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega
AS Saarte Liinid aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Aruandes on seotud osapooltena
käsitletud ettevõtte omanikku, nõukogu ja juhatuse liikmeid ning muid ettevõtteid ja ametiasutusi,
kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju (sh üksused, kus riigil on kontroll või
valitsev mõju).
Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu
AS Saarte Liinid tööd suunab viieliikmeline nõukogu, igapäevatööd juhib kaheliikmeline
juhatus. Juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aruandeaastal palka summas
172 721 eurot (2020. aastal 168 127 eurot) ja preemiat summas 31 868 eurot (2020. aastal
24 722 eurot ). Juhatuse ja nõukogu liikmed ei saa ettevõttelt pensioniga seotud õigusi.
Lahkumishüvitised
Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses (RVS § 86 lg 3).
Tehingud seotud osapooltega
Ettevõttel on teiste riigi kontrolli või olulise mõju all olevate üksustega tehinguid tavapärase
äritegevuse käigus, millest olulises summas ostu- ja müügitehinguid aruandeperioodil ja
võrreldaval perioodil on välja toodud käesoleva Lisa tabelites. Lisaks on ettevõte saanud
omanikuga seotud ametiasutustelt materiaalse põhivara soetuseks toetusi. Lisas 12 välja
toodud toetused aruandeperioodil (kokku summas 711 564 eurot) ning võrreldaval perioodil
(kokku 2 778 641 eurot) on kõik saadud omaniku kontrolli või valitseva mõju all.
eurodes
Muud
Tehingud seotud Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud /
osapooltega 2021 müük ost ost toetused Nõuete Kohustuste
saldo saldo
Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2021 31.12.2021
Juhatuse ja nõukogu
liikmetega seotud
ettevõtted:
Saare Kütus AS 2 790 17 263
Saaremaa Ettevõtjate
Liit MTÜ 500
Eesti Arhitektide Liit 4 950
Puumarket AS 244
Võrkaia Sadam OÜ 2 476
Omanikuga seotud
asutused ja ettevõtted:
Kuressaare Veevärk AS 8 027 50
Teede Tehnokeskus 468
Transpordiamet 39 843 71 693 4 222 71 014
Riigi Infosüsteemi
Amet 20 160 1 680
Politsei- ja
Piirivalveamet 15 192 7 781 673
TS Laevad OÜ 3 862 761 24 784 361 914 328
Eesti Energia 159 188 9 351
Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus 200 000
Eesti Post AS 6 552 1 349
AS Eesti Loots 54 894 8 545
KOKKU 3 977 956 25 534 296 076 200 000 375 355 83 772
47
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
(Lisa 19 järg)
eurodes
Muud
Tehingud seotud Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud /
osapooltega 2020 müük ost ost toetused Nõuete Kohustuste
saldo saldo
Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2020 31.12.2020
Juhatuse ja nõukogu
liikmetega seotud
ettevõtted:
Saare Kütus AS 2 815 35 709 1 943
Saaremaa Ettevõtjate
Liit MTÜ 450
Saaremaa Vallavalitsus 109 317 681 2 145
Technology Partners
OÜ 120
Võrkaia Sadam OÜ 1500
Omanikuga seotud
asutused ja ettevõtted:
Kuressaare Veevärk AS 6 755 199
Veeteede Amet 18 489 74 198 2 716
Tehnilise Järelevalve
Amet 1 054 992
Riigi Infosüsteemi
Amet 9 135 722
Politsei- ja
Piirivalveamet 38 178 12 588 179
TS Laevad OÜ 3 171 009 36 688 87 232 30 280
Eesti Energia 382 670 40 721
AS Eesti Loots 46 956 3 923
KOKKU 3 388 383 35 709 524 218 0 96 195 74 858
48
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Kasumi jaotamise ettepanek
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 606 147
Aruandeaasta koondkasum 1 390 686
KOKKU 13 996 832
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 69 534
Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 13 927 298
KOKKU 13 996 832
Uku-Madis Savisto juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Kuressaare, 25. märts 2022. a.
49
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2021 MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Käesolevaga kinnitame majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust.
AS Saarte Liinid 2021. majandusaasta aruanne on kinnitatud ainuaktsionäri poolt üldkoosolekul
vastavalt digitaalse allkirjastamise kuupäevale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Juhatus:
Uku-Madis Savisto juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Nõukogu:
Jaano Vink nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Odrats-Koni nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Allmann nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Hein nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Linnamägi nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt)
50
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021
MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE
(EMTAK)
eurodes
Jaotumine tegevusalade järgi 2021 2020
Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) 7 788 169 6 839 467
Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK 68201) 173 023 148 837
KOKKU 7 961 192 6 988 305
51
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts Saarte Liinid aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts Saarte Liinid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31.12.2021 ning kasumi- ja
koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas
märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab lehekülgedel 15-48 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval
lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud
informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning
kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud
Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise
aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Andris Jegers
Vandeaudiitori number 171
/digitaalselt allkirjastatud/
Brita Tauts
Vandeaudiitori number 695
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
Narva mnt 5, Tallinn 10117
25.03.2022
AS Saarte Liinid nõukogu aruanne
2021. aasta majandusaasta aruande juurde
AKTSIASELTS: AS Saarte Liinid, registrikood 10216057
ASUKOHT: Kuressaare, Rohu 5, Saaremaa, Eesti Vabariik
AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister
AKTSIAKAPITAL: 9 648 500 EUR
Aktsiaseltsi tegevuse kokkuvõte
2021. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel
sadamateenuseid, arendas edasi sadamate taristuid, teostas uuringuid ja projekteerimistöid
perspektiivsete sadamaarenduste selgitamiseks ning kindlustas majandustegevusega omaniku
ootustele vastava tulu teenimise.
Viimastel aastatel rekonstrueeritud ja ehitatud sadamates on küll saavutatud teenindusstabiilsus
ning tagatud piisavad reservid veomahtude võimalikuks kasvuks tulevikus, kuid 2020. aasta alguses
puhkenud ning 2021. aastal jätkunud Covid-19 pandeemia tõi kaasa eriolukorra. Võrreldes Covid-19
eelsele ajaga, tõusis 2021. aastal teenindatud sõidukite arv (2021. a 1 175 tuhat; 2019. a 1 122 tuhat
sõidukit), liinireisijate arv taastunud veel samas mahus ei ole (2021. a 2 437 tuhat; 2019. a 2 608 tuhat
liinireisijat). 2021. aastal suurenesid võrreldes 2020. aastaga nii sadamates teenindatud liinireisijate
arv (kokku 262,9 tuhande reisija võrra ehk 12,1%) kui ka sõidukite arv (140,9 tuhande sõiduki võrra
ehk 13,6%).
Kaubavedude maht AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvates sadamates kasvas. Kokku teenindati
äriühingu poolt 340 kaubalaeva. Kõige enam tõusis kaubalaevade teenindamise koguarv Heltermaa
sadamas, kokku 44,1% võrreldes aastaga 2020. Ühe põhjusena võib välja tuua ka asjaolu, et alates
2021. aasta märtsist ei teenindata Hiiumaal Lehtma sadamas enam kaubalaevu.
SL Marinas nime all turundatud AS Saarte Liinid väikelaevasadamates teenindatud aluste koguarv
kahanes 6 537 aluseni, ehk -7,4%. Aastal 2020. teenindasid sadamad kokku 7 060 väikelaeva.
AS Saarte Liinid 2021. aasta eelarveline kasumiplaan täideti majandustegevuse tulemuste põhjal
118,2% ulatuses, teenides kokku 1 390,7 tuhat eurot.
2021. aastal teostati sihtfinantseeritud vahendite, AS Saarte Liinid omavahendite, laenude ja
riigieelarveliste vahendite arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 3 913,3 tuhande euro
ulatuses.
AS Saarte Liinid audiitori KPMG Baltics OÜ poolt esitatud sõltumatu vandeaudiitori järeldusotsus
ettevõtte 2021. a majandusaasta aruande kohta oli märkusteta.
Nõukogu aktsepteerib juhatuse ettepanekut üldkoosolekule 2021. aasta majandusaastal teenitud
puhaskasumi 1 390 686 eurot jaotamiseks alljärgnevalt:
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 606 146 eurot
Aruandeaasta koondkasum 1 390 686 eurot
KOKKU 13 996 832 eurot
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 69 534 eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 13 927 298 eurot
KOKKU 13 996 832 eurot
Nõukogu tegevuse kokkuvõte
AS Saarte Liinid nõukogu on vastavalt ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusele nr 1.1-5/20-048
viieliikmeline koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats-
Koni, Taivo Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtajaga 07.09.2023.
2021. aastal toimus kokku 7 nõukogu koosolekut, mille käigus kuulati juhatuse aruandeid
majandustegevuse kohta (sh eelarve ja investeeringute kava täitmise ning jooksva töö kohta), arutati
aktuaalseid küsimusi ja perspektiivseid arenguid (sh toimingud kinnisasjade ja registrisse kantud
vallasasjadega, investeeringud, laenukohustused, eelarve ja investeeringute kava kinnitamine).
1
Lisaks pööras nõukogu tähelepanu ettevõtte uue arengukava/strateegia koostamisele juhatuse poolt
perioodiks 2021-2027 a, mis siiski jäi aruandeaastal lõpetamata.
AS Saarte Liinid nõukogu on moodustanud auditikomitee, mis tegutseb kolmeliikmelisena
koosseisus Kaie Karniol (auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek Allmann ja Marilin
Hein.
Aasta jooksul toimus 6 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid süsteemselt ja
vastavalt aastaks koostatud tööplaanile. Lisaks nõustasid auditikomitee liikmed juhatust erinevates
küsimustes koosolekutevahelisel perioodil.
Nõukogu ja juhatuse tasustamisest
AS Saarte Liinid nõukogule ja selle juurde moodustatud auditikomiteele maksti 2021. aasta eest
tasusid kokku 32 000 eurot. Isikute lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt:
Nimi ametikoht aastatasu eurodes
Jaano Vink nõukogu liige 9 600
Marilin Hein nõukogu ja auditikomitee liige 5 600
Indrek Allmann nõukogu ja auditikomitee liige 5 600
Siiri Odrats-Koni nõukogu liige 4 800
Taivo Linnamägi nõukogu liige 4 800
Kaie Karniol auditikomitee liige 1 600
2021. aasta jooksul maksti juhatuse liikmetele teenistus- ja tulemustasu kokku 153 693 eurot. Isikute
lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt:
nimi ametikoht aastatasu eurodes tulemustasu eurodes
Villu Vatsfeld juhatuse esimees 73 658 8 320
Uku-Madis Savisto juhatuse liige 67 063 4 652
AS Saarte Liinid nõukogu on kiitnud heaks juhatuse poolt esitatud ja KPMG Baltics OÜ poolt
auditeeritud AS Saarte Liinid 2021. aasta majandusaasta aruande ja otsustanud seonduvalt ka
juhatuse liimetele tulemustasu maksmise vastavalt kehtivale korrale summas 18 896 eurot.
Kontrollikeskkonnast
2021. aastal lõpetas kolmeaastase lepinguperioodi siseaudiitorina AS PricewaterhouseCoopers.
Vastavalt riskihinnangule ning nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaanile viisid AS
PricewaterhouseCoopers siseaudiitorid läbi 2021. aastal ühe siseauditi:
1) Kliendivajaduste rahuldamine, sh tegevusmahtude säilitamine ja kasvatamine
Vastavalt lepingule viis PWC läbi ka järelauditi, kus käsitleti siseauditite käigus tehtud ettepanekute
täitmise seisu järgmiste siseauditite kohta:
1) arendustegevuse korraldus;
2) sadama ehitiste säilitamine;
3) riskisündmusteks ja ohtudeks valmistumine;
4) organisatsiooniline ülesehitus (struktuur ja töökorraldus).
Hankemenetluse tulemusena valiti AS Saarte Liinid uueks siseaudiitoriks parima pakkumise teinud
audiitorettevõte Ernst & Young Baltic AS, kellega sõlmiti 2. juulil 2021. aastal leping järgnevaks 36
kuuks. Auditeerimisleping sisaldab riskide hindamist, sh riskide hinnangus täpsustatud siseauditi
valdkondadel põhineva 2021.-2024. a. tööplaani koostamist, 2021.-2024. a. tööplaanis ette nähtud
siseauditi töövõttude teostamist ja järelauditite teostamist.
Ernst & Young Baltic AS viis 2021. aastal esimese töövõtuna läbi riskide hindamise ning esitas
ettepanekud siseauditite läbiviimiseks.
2
Lisaks eelmainitud audititele kuulus AS Saarte Liinid 2021. aastal Riigikontrolli valimisse äriühingu
tehingute seaduslikkuse kontrolli osas. Kontrolli viis eraldi töövõtuna läbi audiitorettevõte KPMG
Baltics OÜ.
Hinnang nõukogu ja juhatuse lööle
Lähtudes AS Saarte Liinid põhikirjast ning kokkulepitud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu
koostööd ettevõttele püstitatud eesmärkide ja omaniku ootuste täitmiseks. Juhatus informeerib ja
kaasab vajadusel nõukogu liikmeid ettevõtte tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse
vastavalt nõukogu liikmete erialastele kompetentsidele.
Nõukogu liikmete valmidus probleemsete valdkondade sisuliseks aruteluks on konstruktiivne ja
suunatud parema tulemuse saavutamisele. Nii juhatus kui nõukogu täidavad korrektselt neile
seaduse ja ettevõtte põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad AS Saarte Liinid huve järgides.
Arvestades majanduskeskkonna olulisi muutusi viimastel aastatel, võib öelda, et ettevõte tervikuna
on suutnud nendega kohaneda ning tegutseb jätkusuutlikult. AS Saarte Liinid majandustulemused
2021. a. majandusaastal olid asjaolusid arvestades väga head.
Hinnang nõukogu tööle - hea.
Hinnang juhatuse tööle - hea.
(allkirjastatud digitaalselt)
____________________
Jaano Vink
AS Saarte Liinid
nõukogu esimees
Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev
3
AS Saarte Liinid
(registrikood: 10216057)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Saarte Liinid, asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu
tn 5, 93819, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 22.04.2022.a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 9 648 500
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Aktsionäri üldkoosolek toimus elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Tutvunud AS Saarte Liinid 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike
1 punktidest 1 ja 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord;
2. Kinnitada 2021.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud);
3. Kinnitada AS Saarte Liinid jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 .a. 12 606 147
eurot ja jaotada aruandeaasta puhaskasum 1 390 686 eurot järgmiselt:
a. Kohustuslikku reservkapitali 69 534 eurot;
b. Jaotamata kasumisse 1 321 152 tuhat eurot;
c. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist 13 927 298.
4. Kinnitada AS Saarte Liinid põhikiri uued redaktsioonis ja tunnistada kehtetuks
23.12.2020 otsusega nr 1.1.5/20-066 kinnitatud põhikiri.
1
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2021.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega;
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021.a. majandusaasta aruande kohta;
3. Aktsiaseltsi põhikirja uud redaktsioon;
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2
KINNITATUD
22.04.2022
korralise üldkoosoleku otsusega
AKTSIASELTS SAARTE LIINID
PÕHIKIRI
1. ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1. Ärinimi
Aktsiaseltsi (edaspidi “Selts”) ärinimi on aktsiaselts Saarte Liinid.
1.2. Asukoht
Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Saaremaa vald.
2. TEGEVUSALAD JA EESMÄRK
2.1. Seltsi tegevusaladeks on:
2.1.1. sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja muude transpordivahendite
vastuvõtmine, kaupade lossimine ja laadimine ning reisijate maaletuleku ja laevalemineku
võimaldamine, ekspedeerimine;
2.1.2. sadamate haldamine ja arendamine, sealhulgas avaliku huvi teenuste osutamise
tagamiseks saarte ja mandri vahelises ning saartevahelises ühenduses;
2.1.3. riigisisese laevaliikluse korraldamine;
2.1.4. meretransporditeenuste osutamine;
2.1.5. ehitamine ja remont;
2.1.6. ohtlike jäätmete käitlemine.
2.2. Seltsi eesmärgiks on Seltsi tegevusalade kaudu avalike sadamateenuste tagamine Seltsi
käsutuses oleva vara mõistliku haldamisega ja omaniku ootustele vastava tulu teenimine.
3. AKTSIAKAPITAL
3.1. Aktsiakapital
Seltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend kolm
tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 19 173 600 (üheksateist miljonit ükssada
seitsekümmend kolm tuhat kuussada) eurot.
Uku-Madis Savisto 1
juhatuse liige
Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali (edaspidi
“Aktsiakapital”) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi “Põhikiri”) muutmata.
3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine
3.2.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmise või aktsiate nimiväärtuse
suurendamise teel. Uute aktsiate eest tasumine toimub kas täiendavate sissemaksetega või
fondiemissiooni teel.
3.2.2. Seltsil on Üldkoosoleku otsusel õigus välja lasta vahetusvõlakirju, mis annavad
vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud
tingimustel.
3.2.3. Seltsi Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate
tühistamisega.
4. AKTSIA
4.1. Aktsia
Seltsi Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks nimiväärtusega 1 (üks) euro (edaspidi
“Aktsia(d)”).
4.2. Aktsia eest tasumine
Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Kui Aktsia märkija ei tasu
sissemakset märgitud Aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt
tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
4.3. Mitterahaline sissemakse
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja Seltsile üleantav asi või
varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse väärtuse
hindab Seltsi Juhatus ja selle seaduslikkust kontrollib audiitor.
4.4. Aktsiaraamat
Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaraamatut peab Eesti
väärtpaberite keskregistri pidaja. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes
on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
4.5. Aktsia võõrandamine
Aktsiad on vabalt võõrandatavad seaduste ja muude õigusaktidega ette nähtud korras ja
tingimustel.
4.6. Eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad
Selts võib seaduses sätestatud ulatuses lasta välja ilma hääleõiguseta nimelisi eelisaktsiaid ja
vahetusvõlakirju. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustab Üldkoosolek.
Uku-Madis Savisto 2
juhatuse liige
5. SELTSI JUHTIMINE
5.1. Juhtimisorganid
5.1.1. Seltsi juhtimisorganid on:
5.1.1.1. Seltsi Aktsionäride üldkoosolek (“Üldkoosolek”);
5.1.1.2. Seltsi nõukogu (“Nõukogu”);
5.1.1.3. Seltsi juhatus (“Juhatus”).
5.1.2. Seltsi juhtimisorganid on kohustatud rakendama Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise
tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldama nende
järgimist majandusaasta aruandes.
5.2. Üldkoosolek
5.2.1. Üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised.
5.2.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas mitte hiljem kui nelja (4) kuu jooksul
Seltsi majandusaasta lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas, tagades punktis 7.2.2.
sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustuse tähtaegse täitmise. Erakorralise
üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus seaduses ette nähtud juhtudel.
5.2.3. Juhatus teatab vähemalt kolm (3) nädalat enne korralise Üldkoosoleku, vähemalt ühe (1)
nädala enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kirjalikult Üldkoosoleku kokkukutsumisest
kõigile Aktsionäridele nende aktsiaraamatusse kantud aadressil.
5.2.4. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra
nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad
üldkoosoleku päevakorra.
5.2.5. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole Aktsiatega esindatud
häältest. Kui Seltsil on ainult üks aktsionär, on tal seadusest tulenevate erisustega kõik
üldkoosoleku õigused.
5.2.6. Üldkoosoleku ainupädevuses on äriseadustiku paragrahvi 298 lõikes 1 ja muude
seadustes nimetatud küsimuste otsustamine, sealhulgas:
5.2.6.1. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine, samuti
Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise
otsustamine;
5.2.6.2. Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
Uku-Madis Savisto 3
juhatuse liige
5.2.6.3. Seltsi tütarettevõtjal mõnede otsuste tegemiseks Seltsi üldkoosoleku või nõukogu
nõusoleku vajalikkuse üle otsustamine;
5.2.6.4. Nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude
katmise korra kehtestamine;
5.2.6.5. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustamine;
5.2.6.6. Nõukogu esimehe valimine;
5.2.6.7. Seltsile omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid,
kehtestamine ja uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal.
Teistes Seltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või
Nõukogu nõudel.
5.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole Üldkoosolekul
esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.
5.2.8. Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
5.2.9. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud
ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku
protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle
esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal.
Seltsi Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui Üldkoosoleku otsus on
Nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või Nõukogu kohta põhikirjas muudatuse
tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui Seltsil on ainult üks aktsionär.
5.3. Nõukogu
5.3.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet
Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees.
5.3.2. Nõukogul on viis (5) liiget. Nõukogu liikmed määratakse seaduses sätestatud korras kuni
kolmeks (3) aastaks. Nõukogu liikmeks ei või olla lisaks äriseadustikus sätestatud isikutele
järgmised isikud:
5.3.2.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi
aktsionär;
5.3.2.2. Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,
kui ta ei ole Seltsi aktsionär;
5.3.2.3. isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või
aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole
Seltsi aktsionär;
Uku-Madis Savisto 4
juhatuse liige
5.3.2.4. Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu
on riigi osalusega äriühinguga või Seltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või
äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär;
5.3.2.5. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.3.2.6. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5.3.2.7. kellel on ärikeeld;
5.3.2.8. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5.3.2.9. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
5.3.2.10. kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või
kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija.
Punkti 5.3.2. alapunktides 5.3.2.5. – 5.3.2.8. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
Punkti 5.3.2. alapunktis 5.3.2.9 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
5.3.4. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme (3) kuu jooksul.
5.3.5. Kõikides Seltsi tegevuse suhtes olulist tähendust omavates küsimustes, mis ei ole
Üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või Põhikirja kohaselt ning mis väljuvad Seltsi
igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik Nõukogu nõusolek, sealhulgas:
5.3.5.1. osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes;
5.3.5.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
5.3.5.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
5.3.5.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
5.3.5.5. investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves vastavaks majandusaastaks
ettenähtud kulutuste summa;
5.3.5.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks
majandusaastaks ettenähtud summa;
5.3.5.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase
majandustegevuse raamest;
Uku-Madis Savisto 5
juhatuse liige
5.3.5.8. Seltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve kinnitamine, lähtudes punktis
5.2.6.7 nimetatud omaniku ootustest;
5.3.5.9. Seltsi ja Juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise otsustamine ja tehingute
tingimuste määramine, juhatuse liikmetega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning tehingu
tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks Seltsi esindaja määramine;
5.3.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa isiklikult üle poole
Nõukogu liikmetest.
5.3.7. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
Nõukogu liikmetest, kui seadus ei nõua suuremat häälteenamust. Igal Nõukogu liikmel on üks
hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
5.3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse Nõukogu liikme eriarvamus,
mille ta kinnitab oma allkirjaga.
5.3.9. Seltsi nõukogu peab järgima riigivaraseaduse§ 89 lõikes 3rahandusministri kehtestatud
nõudeid riigi äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise
ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2
nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.
5.3.10. Seltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda
nõukogu koosoleku protokolliga.
5.3.11. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui
sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed.
5.4. Juhatus
5.4.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatusel on seaduses
sätestatud õigused ja kohustused.
5.4.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni viieks (5)
aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras,
millel tal on õigus lõpetada punktis 5.4.7 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad
tema loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva Seltsi
majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
5.4.3. Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse
esimehe. Nõukogu võib määrata juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ka kaheliikmelise
juhatuse korral. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust.
5.4.4. Juhul, kui Seltsi juhatuses on kuni kaks (2) liiget, võib Seltsi kõigis õigustoimingutes
esindada iga juhatuse liige. Juhul, kui Seltsi juhatuses on üle kahe (2) liikme, võib Seltsi kõigis
õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget üheskoos.
5.4.5. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Seltsi tegevust juhataja või juhatuse
esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad Seltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja
Uku-Madis Savisto 6
juhatuse liige
korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul
täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige.
5.4.6. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse
esimees, võtab juhatus vastu otsuseid Seltsi tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes
kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning §-des 322 ja 323 nõukogu otsuste kohta
sätestatut. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav
juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub
kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra.
5.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse
täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning nende tasustamise
kord.
5.4.8. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke
ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse
liikme lepingus.
5.4.9. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama Seltsile seatud
eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja Seltsi turupositsiooni.
5.4.10. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei
võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud punktis 5.4.9 nimetatud täiendavat tasu.
5.4.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.4.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
5.4.13. Juhatuse liikmeks ei või olla lisaks äriseadustikus sätestatud isikutele järgmised isikud:
5.4.13.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.4.13.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5.4.13.3. kellel on ärikeeld;
5.4.13.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
Uku-Madis Savisto 7
juhatuse liige
5.4.13.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
5.4.13.6. kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või
kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija.
Punkti 5.4.13. alapunktides 5.4.13.1. – 5.4.13.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
Punkti 5.4.13. alapunktis 5.4.13.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
6. AUDIITOR JA SISEKONTROLL
6.1. Seltsi audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab Üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite
tasustamise korra. Üldkoosolek võib audiitori nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks
või teatud tähtajaks. Juhatus esitab äriregistrile Seltsi audiitori(te) nimekirja.
6.2. Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori
ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest
kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui
käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja
töötajate arv 75.
6.3. Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi aktsionäride
üldkoosolekuga.
6.4. Riigi osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
7.1. Majandusaasta
Seltsi majandusaasta on kalendriaasta.
7.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine
7.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande,
tegevusaruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta (majandusaasta aruanne), esitab need
audiitori(te)le järeldusotsuse tegemiseks ning Nõukogule. Majandusaasta aruande kinnitab
Üldkoosolek.
Uku-Madis Savisto 8
juhatuse liige
7.2.2. Seltsil on kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos nimetatud aruandega esitatakse ülevaade
selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist
korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele
majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2
nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.
7.3. Kasumi jaotamine
Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande
alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse,
aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.
7.4. Reservkapital
Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest, samuti muudest eraldistest,
mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10
Aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa
otsustab Üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva Põhikirjaga. Seltsi kahjum kaetakse
reservkapitalist, kui Aktsionärid ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid
Aktsionäridele.
7.5. Dividendid
Dividendide maksmise otsustab Üldkoosolek, juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide
jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise
kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse
vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra.
8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE
Seltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seadusega ettenähtud
korras. Seltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed. Likvideerijate tasustamise korra määrab
Üldkoosolek.
Uku-Madis Savisto 9
juhatuse liige