dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Aktsiaselts Saarte Liinid korralise üldkoosoleku otsus 22.04.22

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. aprill 2022
Viit
97
Registreeritud
25. aprill 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎97 25.04.2022 Käskkiri.asice1201 KB

Sisu (failidest)

AS SAARTE LIINID Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: 01.01.2021 Majandusaasta lõpp: 31.12.2021 Ärinimi: AS SAARTE LIINID Registrikood 10216057 Aadress: Rohu 5, Kuressaare linn Saaremaa vald, 93819 Saare maakond Telefon: +372 453 0140 Elektronposti aadress: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.saarteliinid.ee Põhitegevusalad: Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................ 2 2021. AASTA TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................ 3 Finantsseisundi aruanne ....................................................................................................................... 15 Kasumi-ja koondkasumiaruanne .......................................................................................................... 16 Rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 17 Omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................................ 18 Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................................. 19 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused .................................................. 19 Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid ................... 27 Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt 34 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 35 Lisa 5 Varud................................................................................................................................ 35 Lisa 6 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 36 Lisa 7 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 38 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 38 Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed ............................................................................................ 38 Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg ....................................................................................... 39 Lisa 11 Rendid .............................................................................................................................. 41 Lisa 12 Sihtfinantseerimine ........................................................................................................ 42 Lisa 13 Omakapital ...................................................................................................................... 43 Lisa 14 Müügitulu ........................................................................................................................ 43 Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest.............................................................................................. 44 Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused ............................................... 44 Lisa 17 Finantstulud- ja kulud ..................................................................................................... 46 Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad ........................................................................... 46 Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega ...................................................................... 47 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 49 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2021 MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......... 50 MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK) .................................................................................................................................................. 51 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 2021. AASTA TEGEVUSARUANNE 1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS AS Saarte Liinid on 1994. aastal asutatud riigile kuuluv äriühing, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister. Ettevõtte põhiülesandeks ongi riigile regionaalselt oluliste sadamate haldamine ja arendamine. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega reisijatevedu korraldavad operaator-ettevõtted ning sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid, kellele tagatakse:  sõitjateveo avalikuks teenindamiseks vajalikud laevaühendused saartega nii Eesti rannikumeres kui Peipsi järve sadamates;  meretranspordi korraldamise tingimused regionaalsetes sadamates, mis teenindavad põhiliselt Eesti saartel ja Lääne-Eestis asuvate ettevõtjate kaubavoogusid, mis moodustavad olulise osa kogu piirkonna ekspordist. AS Saarte Liinid on sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab neid hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana hallatakse ka kogu teenuste osutamiseks vajalikku taristut, kuhu kuuvad kaid, rambid, ootealad, laoplatsid, laadimisvõimalused jms. Lisaks osutatakse põhilisi sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad ja piiratud mahud välistavad siin stividorettevõtjate pikaajalise huvi. AS Saarte Liinid on sadamate arvult Eesti suurim sadamapidaja. Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla ja Sviby Lääne maakonnas; Virtsu, Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu maakonnas, Laaksaare Põlva maakonnas ning Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja Roomassaare sadamas baseeruv töölaev Panda. Loetletud sadamate kaudu toimib 12 avalikku laevaliini Eesti asustatud saartele. 2020. aastal alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Viimsi vallavalitsus läbirääkimisi ka Prangli laevaühendust teenindavate Harjumaal asuvate Kelnase ja Leppneeme sadamate üleandmiseks AS Saarte Liinid koosseisu. 2021. aastal tegid laevad avalikul liiniveol kõikide AS Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 29 608 reisi, liinidel teenindati kokku 2 437 015 reisijat ja 1 174 921 sõidukit. Kaupa veeti AS Saarte Liinid sadamate kaudu 2021. aastal kokku 911 737 tonni, sealhulgas eksporditi 825 609 tonni erinevaid kuiv- ja puistlasti kaupu, imporditi 77 886 tonni puistlasti kaupu ning võeti vastu kokku 7431 tonni meresaadusi. 2. OMANIKU OOTUSED Majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud AS Saarte Liinid uue omaniku ootuste dokument sõnastab äriühingu tegevusele neli peamist eesmärki: o Kindlustada regulaarne parvlaevaliiklus saartevahelise püsiühenduse tarbeks. o Korraldada kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult nii regionaalsete kui ka tulu mittetoovate sadamate haldamist ja arendamist, toetades ja elavdades seeläbi piirkondlikku elukorraldust. o Tagada püsiv kasumlikkus efektiivse majandustegevuse ning konservatiivse kapitalistruktuuri kaudu. o Hoida sadamapidamise parimat kompetentsi ja uuenduslikke ideid, toimides sektori arengumootorina. Regionaalsete ja saartel asuvate sadamate arendamisel ei saa lähtuda ainult otsestest majanduslikest huvidest ning efektiivsusnäitajatest ja tegevuse kavandamisel tuleb sageli lähtuda eeskätt avalikust huvist ja parvlaevaliinidel ühistranspordi tagamise vajadusest. Juhtkonna hinnangul on aktsiaseltsil Saarte Liinid oluline roll Eesti piirkondliku ettevõtluskeskkonna toimimisel ja arendamisel. Ettevõte haldab ja arendab sadamaid eelkõige neis asukohtades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib kaasa tuua logistilisi turutõrkeid. Aktsiaselts Saarte Liinid konkureerib piiratud juhtudel ka teiste regionaalsete sadamatega juhtudel ja kohtades, kus sadamateenuste pakkumine riigile kuuluva äriühingu poolt võimaldab kohalikel ettevõtjatel efektiivsemalt ja säästlikumalt majandada. 3 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND 3.1 Üldine majanduskeskkond Eesti majanduse avatusega kaasneb sõltuvus nii euroalal kui mujal toimivatest makromajanduslikest sündmustest. 2020. aastal kahanes Eesti majanduse kogutoodang Covid-19 pandeemia mõjul -3,0% 1, maailmamajandus hinnanguliselt -3,3% ning euroala koguni -6,6%. Sarnaselt muule maailmale toimus 2021. aastal ka majanduse kiire taastumine. Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas võrreldes 2020. aastaga 8,3%1. Nii Euroopa Keskpanga kui Eesti Panga hinnangul (Rahapoliitika ja Majandusülevaade 4/20212) jõuab majanduskeskkond kriisieelsele tasemele ja kasv jätkub mõõdukas tempos sõltudes endiselt olukorrast logistikasektoris ning toormaterjali ja tootmissisendite kättesaadavusest. 24. veebruaril 2022 alanud sõjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel võib mõjutada oluliselt ettevõtte äritegevust, kehtestatud sanktsioonide mõjul väheneb mitmete kaubagruppide, muuhulgas nafta- ja naftasaaduste, puidu ja metalli import Venemaalt, mis tõenäoliselt toob kaasa:  mitmete ehitusmaterjalide, mille tootmiskuludest märkimisväärse osa moodustab kütusekulu, nagu täitematerjalid, hinnatõusu;  puitmaterjalide hinnatõusu toorme vähesuse tõttu;  mõnede ehitusmaterjalide, näiteks bituumeni, kättesaadavuse halvenemist ja hinnatõusu. Nimetatud tegurid võivad olulisel määral mõjutada AS Saarte Liinid kavandatavate investeerimisobjektide hinnataset ja juba töös olevate objektide valmimise graafikuid. Samas võib puitmaterjali impordi vähenemine tuua kaasa ümarpuidu ja puiduhakke nõudluse kasvu ja mõjutada positiivselt meie sadamate kaubakäivet. Tulenevalt ebakindlast olukorrast ning selle kiirest muutumisest pole juhtkonnal esialgu võimalik anda usaldusväärset kvantitatiivset hinnangut konflikti võimaliku mõju kohta ettevõttele. 3.2 Ettevõtte majanduskeskkond ja konkurentsiasend Eesti regionaalsete sadamate tegevuskeskkonna suurimaks mõjutajaks on Põhja-Euroopa ja Eesti majanduskeskkonna seisund. Põhiosa ettevõtte sadamate kaudu toimuvast reisiliiklusest baseerub siseriiklikel liinidel ja klientide käitumist mõjutavad enim Eesti majanduse hetkeolukord ning väljavaated. Majanduskeskkonna välised mõjurid muutuvad reisijateveo puhul oluliseks sesoonselt suveperioodil, kui laevaliinidel kasvab välisriikidest pärit reisijate arv. Oluline osa liine kasutavatest rahvusvahelistest reisijatest tuleb siia naaberriikidest, eelkõige Soomest, Lätist ja Venemaalt. Majandusaasta suurimateks mõjutajateks olid siin Covid-19 pandeemiaga seotud piirangud erinevates välisturistide lähteriikides. 3.2.1 Kaubavedu Kaubaveol teenindab AS Saarte Liinid kohaliku toormega seotud veoseid, mille sihtturud asuvad Skandinaavias, Saksamaal, Poolas ja Hollandis. Dolomiidi ja puisteturba ekspordi maht sõltub Saksamaa ja Poola keemiatööstuse ning Hollandi väetisetööstuse toorainena sealsetest trendidest. Puidupõhised kaubad eksporditakse samuti avatud turule, kus konkureeritakse Skandinaavia, Balti riikide ja Venemaa tarnijatega. Antud kaubagruppides Covid-19 pandeemia majandusnäitajaid ei mõjuta. 1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/rahvamajanduse-arvepidamine/skp-reaalkasv- aheldatud-vaartus 2 https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus/2021/rahapoliitika-ja-majandus-42021 4 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 3.2.2 Reisijate vedu Regionaalsetest sadamatest lähtuvaid regulaarseid rahvusvahelisi reisilaevaliine Eestis ei ole. Siseriikliku reisijateveo teenindamisel on Eestis turgu valdavaks ettevõtteks AS Saarte Liinid. Ettevõte täidab riiklikku tellimust parv- ja liinilaevadega toimuva avaliku liiniveo tingimuste tagamisel ja reaalne konkurents antud segmendis puudub. Covid-19 pandeemia tulemusel muutusid oluliselt parvlaevade sihtgruppide osakaalud ning põhimahus teenindati siseriiklikke reisijaid. 4. TEGEVUSTULEMUSED 4.1 Reisijate ja sõidukite arv teenindatud liinidel AS Saarte Liinid sadamad teenindasid 2021. aastal Liinilaevadel teenindatud reisijate ja sõidukite arv kokku 2 437 015 reisijat (lahkujate ja saabujate AS Saarte Liinid sadamates 2012-2021 koguarvestuses 4 874 030 reisijat), ehk +12,1% rohkem, kui aasta varem. Samas proportsioonis kasvas aruandeaastal ka äriühingu sadamates 2 607 798 2 505 122 teenindatud sõidukite arv. 2021. aastal teenindati 2 440 113 2 437 015 2 284 958 2 275 223 kokku 1 174 921 sõidukit (lahkuvate ja saabuvate 2 205 704 2 174 108 2 120 002 2 021 423 koguarvestuses 2 349 842 sõidukit), ehk +13,6% rohkem, kui aasta varem. Sõidukite koguarvu mõnevõrra suurem kasv võrreldes reisijatega on samuti pandeemia mõju - piirangud vähendavad 1 174 921 1 122 424 1 071 536 1 034 005 1 019 399 eelkõige busside ja ühissõidukitega liiklejate arvu, 932 309 930 583 898 451 843 992 783 670 sealhulgas suveperioodil suurt osakaalu omavate grupituristide arvu liinidel veetud reisijate hulgas. Reisijate ja sõidukite kogumaht ning nendega 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 seotud muutused tulenevad endiselt kahelt reisijate arv sõidukite arv suuremalt liinilt:  Kuivastu-Virtsu liinil veeti 2021. aastal kokku 1 555 669 reisijat (aastane kasv 146 749 reisijat ehk 10,4%) ja 786 727 sõidukit (aastane kasv 93 735 sõidukit ehk 13,5%)  Heltermaa-Rohuküla liinil veeti 2021. aastal 648 467 reisijat (aastane kasv 81 481 reisijat ehk 14,4%) ja 312 916 sõidukit (aastane kasv 42 907 sõidukit ehk 15,9%) Teenindatud reisijate ja sõidukite arv kuude lõikes Nimetatud põhiliinidel veetud reisijate arv kokku AS Saarte Liinid sadamad 2020 ja 2021 moodustas aruandeaastal 90,4% kõigist AS Saarte 500 000 Liinid poolt teenindatud reisijatest, teistel liinidel 450 000 teenindati 9,6% reisijatest. 2020. aastal olid samad 400 000 näitajad 90,9% ja 9,1%. Sõidukite arv Kuivastu- 350 000 Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla liinidel moodustas 300 000 eelmisel aastal kokku 93,6% ja teistel liinidel kokku 250 000 6,4% kõigist teenindatud sõidukitest. 2020. aastal 200 000 olid samad näitajad vastavalt 93,1% ja 6,9%. 150 000 Äriühingu sadamate teenindusmahud muutuvad 100 000 kuude lõikes oluliselt. Sõidukite puhul on sesoonsus 50 000 reisijatest mõnevõrra väiksem kuna ühissõidukitega 0 liiklejate arv kasvab suveperioodil oluliselt ja suvise I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII reisijavooga väikesaartele sõidukeid regulaarselt ei veeta. Sesoonsuse muster ise on aastate lõikes reisijad 2020 sõidukid 2020 praktiliselt sama ning nii reisijate kui sõidukite reisijad 2021 sõidukid 2021 põhimahud jäävad II ja III kvartalisse. Ülevedude tippkuul juulis ületab reisijate veomaht näiteks veebruari neljakordselt. Aruandeaastal teostati perioodil aprillist-septembrini kokku 58,1% kõigist äriühingu sadamates aasta jooksul teenindatud liinireisidest. Samal ajavahemikul üleveetud reisijate arv moodustas 68,8% aasta jooksul sadamaid läbinud inimeste kogumahust ning sõidukite osakaal 64,9% äriühingu sadamate kaudu aasta jooksul veetud sõidukite koguarvust. 5 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 4.2.Kaubavedude ja kommertsaluste teenindamine AS Saarte Liinid seisukohalt oli aruandeaasta Teenindatud kaupade maht ja kaubalaevade arv edukas kuna kasvas nii lastitud kui lossitud AS Saarte Liinid sadamates 2012-2021 kaupade kogus. Kokku veeti 911 737 tuhat tonni kaupa (+8,8% võrreldes eelnenud aastaga). Nagu 948,665 eelpool viidatud, siis osutus Covid-19 pandeemia 940,028 911,962 911,737 900,497 863,837 863,185 mõju kaubavedude teenindamisele kardetust 838,050 820,621 786,310 oluliselt väiksemaks ning aastate võrdluses saavutati äriühingu paremuselt neljas tulemus. Lastitud kaupadest kasvas enim hakkepuidu kogus kokku 131 188 tonnini (+43,0% võrreldes eelnenud aastaga) ja lossitud kaupadest 340 340 314 309 302 graniitkillustik kokku 75 797 tonnini (+55,7% 289 282 280 270 269 võrreldes eelnenud aastaga). Kaubavedude tulemuste põhiliseks mõjutajaks oli majandusaastal pea kõigi äriühingu sadamates 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 teenindatavate puistekaupade veomahu kasv. kaup/tuhat tonni laevad/arv Võrreldes aasta varasemaga veeti rohkem nii hakkepuitu, graniitkillustikku, freesturvast kui ka teesoola. Ainukesena vähenesid mõnevõrra dolomiidi fraktsioonide väljavedu Virtsu sadamas ning freesitud asfalti sissevedu Naissaare sadamas. Äriühingule olulise ümarpuidu väljaveomahtude langus peatus ja stabiliseerus möödunud aasta tasemel. Sadamate lõikes baseerusid kaubaveo mahud sarnaselt eelnevatele perioodidele Virtsu sadamal, mille kaudu veeti majandusaastal kokku 414 905 tonni kaupa (2020. aastal 398 515 tonni), Roomassaare sadamal, mille kaudu veeti eelmisel aastal 365 428 tonni kaupa, (2020. aastal 318 558 tonni), Heltermaa sadamal, kus veeti 125 471 tonni kaupa (2020. aastal 128 582 tonni) ja Rohuküla sadamal, kus veeti 3281 tonni erinevaid kaupu (2020. aastal 24 260 tonni). Nii Roomassaare kui Heltermaa võitsid eelkõige juurde hakkepuitu, mis vajab eelladustava kaubana rohkem kaipinda. Kaubagrupi jätkusuutlikuks teenindamiseks on oluline, et AS Saarte Liinid ehitab võimalikult kiiresti välja laoplatsidega piirnevad puistekaupade teenindamiseks sobivad kaid. Aasta jooksul teenindatud kaupade jaotus tonnides Kaubakäibe jaotus sadamate vahel AS Saarte Liinid sadamad kokku 2012-2021 AS Saarte Liinid 2021. aastal (%) 1000000 900000 800000 Virtsu 45,5% 700000 600000 500000 400000 300000 200000 Abruka 0,0% 100000 Naissaare Roomassaare 0 0,1% 40,1% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Ringsu meresaadused freesasfalt ehitusmaterjalid 0,1% naftasaadused muu kaup teesool kala graniitkillustik hakkepuit Munalaiu Rohuküla Heltermaa freesturvas dolomiit ümarpuit 0,1% 0,4% 13,8% 6 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 4.3 Tulud ja kulud Tulud: AS Saarte Liinid 2021. aasta tulude maht Müüdud teenuste osatähtsus kliendigruppide lõikes oli ettevõtte senise tegevusaja suurim, kokku AS Saarte Liinid 2021 ja 2020 (%) 10,005 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes kokku +985,6 tuhande euro võrra ehk +10,9%. Müügitulud moodustasid kokku 79,6% Tulud teistelt klientidelt 0,2% 0,4% kogutuludest ehk 7,961 miljonit eurot. Teenuste 0,6% Tulud kalalaevadelt 0,6% müük kasvas aastaga kokku +972,9 tuhande euro võrra ehk +13,9%. Kasvu tagasid põhitegevuse Tulud reisilaevadelt 0,7% 0,4% mõlemad suunad. Liinilaevadel taastus reisijate 0,8% Tulud muudelt laevadelt koguarv ja korrigeeriti rekonstrueeritud sadamate 1,3% tasusid, mille tulemusel kasvas kliendigrupi tulu Tulud muudelt teenustelt 1,4% 1,3% +576,5 tuhande euro võrra ehk +16,5%. Tulud süvendustöödelt 1,4% Kaubalaevade teenindamisel oli aasta edukas 1,9% puistekaupade teenindamisel ja kokku kasvasid Tulud jahisadamast 1,7% 1,6% antud kliendigrupi tulud +359,4 tuhande euro Tulud rendilt 2,2% võrra ehk +12,7%. Teenuste liikidest 2,1% moodustasid sadamatasud kokku 51,0% Tulud kaubalaevadelt 40,0% 40,4% müügituludest ehk 4,062 miljonit eurot ning 51,0% laadimis- ja lossimisteenuste osutamine 42,0% Tulud liinilaevadelt 49,9% müügituludest ehk 3,339 miljonit eurot. Teiste 0,0% 20,0% 40,0% 60,0% teenuste osa müügituludes ja mõju ühingu majandustulemile on pigem väikesed. 2021 2020 Äriühingu suuruselt teine tulugrupp on sihtfinantseerimise tulu kogusummas 1,954 miljonit eurot, mis kasvas aastate võrdluses +36,7 tuhande euro võrra ehk 1,9%. Muud äritulud moodustasid aruandeaastal erinevad leppetrahvid kokku summas 89,9 tuhat eurot, vähenedes -23,9 tuhande euro võrra, ehk 21,1%. Tabel 2. AS Saarte Liinid müügitulu jaotus riikide vahel aastate võrdluses 2012-2021. (eurodes). 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Eesti 3 886 018 4 045 490 4 444 314 4 594 683 4 374 587 5 048 573 5 411 747 5 559 742 6 011 011 6 878 572 Soome ja Skandinaavia 455 061 487 976 599 728 432 729 341 436 411 228 567 295 613 068 543 753 632 225 sh Soome 247 846 235 439 200 720 324 593 sh Rootsi 219 109 222 449 200 479 118 882 sh Taani 100 340 152 731 138 972 182 787 sh Norra 0 2 449 3 581 5 964 Saksamaa 341 224 334 348 325 899 357 919 364 339 366 892 204 364 206 800 215 377 167 320 Holland 57 011 76 036 127 026 166 772 152 194 154 188 164 670 164 761 178 705 203 461 Poola 45 932 21 308 34 202 53 028 33 624 28 673 31 228 muud riigid 16202 18150 70 960 22 812 10 787 48 385 müügitulu kokku 4 945 864 5 498 982 5 600 051 5 255 881 5 270 066 6 970 418 6 472 064 6 600 808 6 988 305 7 961 192 siseturu osakaal 78,6% 73,6% 79,4% 87,4% 83,0% 72,4% 83,6% 84,2% 86,0% 86,4% AS Saarte Liinid teenuste müük põhineb koduturul, mis moodustas 2021. aastal 86,4% müügituludest. Põhitulu teeniti sadamateenuste osutamisega siseriiklikele parv- ja liinilaevadele ning siinsetele kaubavaldajatele. Lisaks toetas siseturu müüki ka uute baassadamatasude kehtestamine väiksematel liinidel (Papissaare-Vikati ja Roomassaare-Abruka) järgmisteks lepinguperioodideks. Eksporditulu määratlemisel lähtutakse kaubalaevade osas sadamate teenuseid kasutanud agenteerimisega tegelevate ettevõtete poolt edastatud andmetest kauba sihtriikide kohta, kalalaevade puhul aga laevade lipuriikidest. Ekspordi osakaal on aastate võrdluses vähenenud eelkõige seoses Skandinaavia ja Soome suunal toimuva ümarpuidu väljaveo kahanemisega. Saksamaale suunatud dolomiidi ekspordi maht püsib rahuldaval tasemel ja lähiaja suurim kasvupotentsiaal on endiselt erinevatel puistekaupadel (freesturvas, hakkepuit, tee-ehitusmaterjalid). 7 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Kulud: AS Saarte Liinid kulud moodustasid 2021. aastal kokku 8,562 miljonit eurot, kasvades aastaga +416,2 tuhande euro võrra ehk +5,1%. Kulud varieerusid gruppide lõikes oluliselt ning eelarve ületati üldjuhul neil kirjetel, kus tuli teha kulusid täiendava tulu teenimiseks või kus laevade teenindamiseks vajalike teenuste sisendkulud kasvasid. AS Saarte Liinid kuludest suurima osatähtsusega (38,1%) oli põhivarade kulum kokku summas 3,264 miljonit eurot, jäädes aastate võrdluses samale tasemele. Osatähtsuselt teisele kohale (34,7%) jäid kulude seas aruandeaasta tööjõukulud kokku summas 2,971 miljonit eurot, kasvades aastaga +148,1 tuhande euro võrra ehk +5,2%. Kulugrupi kasvu mõjutasid AS Saarte Liinid ehitus- ja arendusüksuse struktuurimuudatused ning kaubavedude teenindamisega seotud tulemustasud. Suuruselt kolmanda (30,0%) olulise kulugrupi kokku summas 2,562 miljonit eurot moodustasid ettevõtte põhitegevuseks vajalike kaupade, materjali ja teenustega seotud kulud ning mitmesugused tegevuskulud kokku, mis kasvasid aastaga kokku +384,7 tuhande euro võrra ehk +22,1%. Tegevuskulude kasv on seotud täiendava tulu teenimiseks ostetud teenustega (laadimisteenuste korraldamine) ning elektrienergia ja laevaheitmete käitlemisega seotud kulude hinnatõusuga. 4.4 Kasum, rentaablus ja EBITDA AS Saarte Liinid puhaskasum oli 2021. majandusaastal 1,391 miljonit eurot, kasvades aastaga +577,3 tuhande euro võrra ehk +71,0%. Ettevõtte puhaskasumi marginaal oli aruandeaastal 13,9%. 2020. aastal oli äriühingu puhaskasum 813,4 tuhat eurot, kahanedes aastaga -57,1 tuhande euro võrra ehk -6,6% ning puhaskasumi marginaal 11,5%. Puhaskasumi marginaal (%) = Puhaskasum/Müügitulu AS Saarte Liinid finantsvõimekuse näitajad perioodil 2012-2021 EBITDA Kasum omakapital varadest laenud kohustustest omakapitali rentaablus müügi rentaablus 3 000 000 40,0% 35,0% 2 500 000 30,0% 2 000 000 25,0% 1 500 000 20,0% 15,0% 1 000 000 10,0% 500 000 5,0% 0 0,0% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 EBITDA = põhitegevuskasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni Laenud kohustustest = laenud/kohustused kokku Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital Omakapitali varadest = omakapital/varad Müügirentaablus = puhaskasum/müügitulu Äriühingu tootluse hindamisel ja võrdlemisel tuleb kindlasti rõhutada Covid-19 pandeemiaga seotud erakorraliste asjaolude olulist mõju nii 2020. aasta kui ka aruande aasta majandustulemustele. Kui 2020. aastal jäi kasumiplaan täitmata eelkõige eriolukorrast tingitud liinilaevade reisijate mahu olulise 8 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 vähenemise tõttu, millega kaasnes ka prognoositud reisijatasude alalaekumine, siis 2021. aastal toimus reisijateveol mahtude kiire taastumine. AS Saarte Liinid majandustulemusi toetab veelgi olulisemal määral see, et ettevõtte teine põhitegevuse suund, kaubavedude teenindamine, toimub tõrgeteta ja sadamates teenindatud kaubaliikide veomahud ei sõltu kestvast tervisekriisist. 4.5 Finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted AS Saarte Liinid kogu arveldus toimub eurodes, mistõttu puudub risk olulisteks kursikahjumiteks. Võimalikud riskid erinevate instrumentide lõikes:  Raha – ettevõtte vahendid on hästi kapitaliseeritud rahvusvahelistes pankades ja risk on viidud miinimumini.  Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded. Ettevõttes on aktiivne nõuete jälgimise poliitika, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal on marginaalne ja raamatupidamise aastaaruande koostamisel nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks ei hinnatud, lootusetult laekuvateks hinnati seisuga 31.12.2021 10 158 euro väärtuses nõudeid.  AS-il Saarte Liinid puuduvad lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse.  Võetud laenud. Juhtkonna hinnangul on risk baasintressi märkimisväärseks tõusuks väike, muud riskid seoses laenudega puuduvad.  Võlad tarnijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused. Kuna kogu äritegevus toimub eurodes, siis olulisi riske ei ole.  Ettevõte ei oma ja ei kauple derivatiivsete finantsinstrumentidega. Samuti ei ole ettevõtte aktsiad vabalt kaubeldavad. 5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED 2021. aastal investeeris AS Saarte Liinid uute infrastruktuuriobjektide väljaehitamisse, olemasolevate objektide parendamisse, seadmete soetamisse ning uuringutesse ja projekteerimisse kokku 3,964 miljonit eurot, mis oli -894,4 tuhat eurot ehk -18,4% vähem kui 2020. aastal, mil investeeriti kokku 4,858 miljonit eurot. Investeeringute mahu vähenemine on eelkõige seotud Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 vahenditest toetatud projektide lõpetamisega. 2021. aasta suurimad investeeringud tehti äriühingu omavahendite ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendite arvelt. Rahaliste vahendite paigutamise sihtotstarbed olid järgmised:  Ettevõtte omavahenditest ja laenude arvelt rahastatud projektid: 2021. aastal teostati omavahendite ja laenu arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 3,199 miljoni euro ulatuses. Aruandeaasta suurimateks omavahendite arvelt teostatud investeeringuteks olid: - Roomassaare sadama kai nr 1 laiendamine projekti kogumaksumusega 2,9 miljonit, millest 2021. aastal teostati töid kokku 1,827 miljoni euro eest. - Sviby sadama kaide rekonstrueerimine 326,7 tuhande euro eest, millest 2021. aastal teostati töid kokku 124,8 tuhande euro eest. - Papissaare, Vikati ja Naissaare sadamate haldamiseks soetati kaks tööpaati koos nende transpordiks vajalike haagistega kogumaksumusega 148,3 tuhat eurot.  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest: 2021. aastal jätkati töödega kolmel objektil projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames. - Papissaare sadamas ja riigile kuuluvas Käkisilma kanalis lõpetati kai rekonstrueerimine, slipitee ja akvatooriumi süvendamine koos veetee laiendamisega objekti kogumaksumusega 883,8 tuhat eurot, millest 2021. aastal teostati töid kokku 310,4 tuhande euro eest. - Kihnu sadamas lõpetati kai nr 1 rekonstrueerimine objekti kogumaksumusega 824,3 tuhat eurot, millest 2021. aastal teostati töid kokku 101,4 tuhande euro eest. Projekti „Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine“ raames teostati täiendavaid töid Rohuküla ja Heltermaa sadamates. 9 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 -Heltermaa kai nr 3 ja Rohuküla kai nr 7 sildumiskohtade rekonstrueerimise projekti kogumaksumuseks kujunes 2, 058 miljonit eurot, millest aruandeaastal teostati töid kokku 295,4 tuhande euro eest. Projekt lõpetati.  Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti programmi projekti „EstLat Harbours II“ raames teostati järgmised tööd: - Sõru sadama kai nr 3 rekonstrueerimiseks ja akvatooriumi süvendamiseks sõlmiti hankejärgne leping kogumaksumusega 546,9 tuhat eurot ning alustati süvendustöödega. 2021. aastal teostati töid kokku 56,4 tuhande euro eest. Tööd jätkuvad 2022. aastal, lisaks süvendusele alustatakse ka kai rekonstrueerimisega.  Laenude põhiosa tagasimakseid teostati 2021. aastal 776,7 tuhande euro ulatuses. 2022. aasta jooksul investeeritakse projektidesse esialgse kava kohaselt 7,350 miljonit eurot. Suurimaks omavahenditest kavandatud objektiks on 2022. aastal Roomassaare kai nr 1 laiendustööde lõpetamine, mille eeldatav kogumaksumus koos süvendustöödega on 1,150 miljonit eurot. Uue investeeringuna on kavas ujuvkaide uuendamine kuues suuremas sadamas kokku 700 tuhande euro eest ning tööde alustamine Kuivastu sadamasse kavandatud tootmishoone rajamisel esialgse maksumusega 850,0 tuhat eurot, millest 2022. aastal realiseeritakse 425,0 tuhat eurot. Omavahendite investeeringuid rahastatakse vajadusel laenuvahendite arvelt. Suurima sihtfinantseeritud objektina jätkatakse Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti programmi projekti „EstLat Harbours II“ raames kavandatud Sõru sadama süvendustöödega ja kai nr 3 rekonstrueerimisega kogumaksumusega 450,0 tuhat eurot, millest toetus moodustab 332,2 tuhat eurot. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest jätkatakse projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames töid Papissaare sadamas, kus on kavas välja ehitada liiniveo teenindamiseks vajalik sadamaala, mille lõplik lahendus sõltub sadama piirinaabri investeerimisotsustest. Tööde esialgseks maksumuseks on kavandatud 380,0 tuhat eurot, toetuse osakaal selgub varasemate sama projekti objektide kokkuvõtetest. AS-i Saarte Liinid olulisim uurimis- ja arendustegevuse projekt aruandeaastal oli lainete mõju analüüs ettevõtte eri sadamatele ja meetmete kavandamine ebasoodsa mõju minimeerimiseks. Uuringuid ja analüüse teostatakse koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Aruandeaastal olid nimetatud uurimissuuna kulud 30 142 eurot. Projekt jätkub ka 2022. ja 2023. aastal, lisaks sellele käivitatakse ka sadamate tervikplaanide koostamine, mille käigus uuritakse sotsiaalmajanduslikke- ja keskkonnaaspekte. Kokku on uurimis- arendustegevusse plaanis investeerida 250 000 eurot 2022. aastal. 6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE AS Saarte Liinid majandustegevuse ja rekonstrueerimistööde mõju sadamate lähiümbruse elustikule ning keskkonnale on üldjuhul väike. Ettevõtte poolt peetavates sadamates on tegemist pikka aega kasutusel olnud sadamakohtadega ja keskkond on sellega kohanenud. Sadamate rekonstrueerimisel on pigem püütud luua paremaid tingimusi kaldaala ja veestiku kaitseks. Kõigi oluliste arenguprojektide elluviimisel on AS Saarte Liinid tellinud keskkonnamõju hinnangud (KMH) vastavalt seadusandluses ettenähtud nõuetele. Regulaarselt uuritakse ja kontrollitakse nii sadamate olemasoleva kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning selle vähendamiseks vajalikke võimalikke alternatiivlahendusi. Senise seirekogemuse baasil võib öelda, et AS Saarte Liinid sadamates kaasneb märkimisväärne keskkonna- mõju üldjuhul ainult rekonstrueerimisega seotud süvendamis- ja kaadamistöödest, samas on sadamate akvatooriumites süvendamisel teisaldatav pinnas regioonile iseloomulik, peamiselt peene fraktsiooniga muda või savimuda, ning sellega ei kaasne täiendavat reostust. Sadamate piirkonna elustik, mida rekonstrueerimise käigus mõjutatakse, taastub peale tööde lõpetamist ja ala stabiliseerumist. Ehituse perioodil ja sadamate hilisemas ekspluatatsioonis kehtib põhimõte ,,saastaja maksab’’. AS Saarte Liinid sadamate rekonstrueerimisel ja ekspluatatsioonil jälgitakse parimaid võimalikke tehnika ja tehnoloogia nõudeid. Kui ehitustegevuse, süvendamise ja hilisema ekspluatatsiooni käigus selgub mingi erilise ohuga avariiline olukord (reostus, torm), tegevus peatatakse ja võetakse kasutusele 10 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 meetmed, et oht saaks kõrvaldatud. Nõuded saastamise vältimiseks ja vastutus õnnetuse korral on kirjalikult fikseeritud töövõtu– või liinilepingutes. Sadamate rekonstrueerimisel kasutatav parim võimalik tehnika ja tehnoloogia on keskkonnasõbralikud, senised arendused sadamates on võimaldanud tuua teenindavatele liinidele keskkonna- ja energiasäästlikumad, ökonoomsemad ning suurema mahutavusega laevad. Efektiivsemad ja säästlikumad ühendused annavad suure panuse piirkonna säästvale keskkonnahoiule. Äriühingu senine keskkonnaalane põhiprobleem, Rohuküla sadama puhastusseadmete toimetõrge, ilmnes kahjuks 2021. aastal uuesti, sobiva tehnilise lahenduse leidmisega tegeletakse jooksvalt. Laevaheitmete käitlemiseks kasutatakse AS Saarte Liinid sadamates regionaalsete koostööpartnerite teenuseid. Seoses Virtsu sadamas freesturba laadimisega kaasnenud õhusaaste ja materjali lendumise vähendamiseks paigaldati kaubakaile kastmissüsteemid. Süsteemide pidevat kasutusvajadust 2021. aastal ei tekkinud kuna puistekaupade laadimisel valitsesid üldjuhul soodsad ilmastikuolud. 7. ORGANISATSIOON JA PERSONAL Koosseis ja töötajate arv 2021. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisus kokku 112 ametikohta, neist: • aastaringse tööga seotud ametikohti 98,5 (sh 2 vakantset); • suvise navigatsioonihooajaga seotud tähtajalisi ametikohti 13; • talvise navigatsioonihooajaga seotud tähtajalisi ametikoht 0,5. AS Saarte Liinid töötajate arv seisuga 31.12.2021 oli kokku 99 inimest, sealhulgas:  juhatuse liikmetena 2 inimest. AS-i juhatuse esimees kutsuti tagasi alates 01.03.2022 ja käesoleva aruande esitamise ajal on juhatus üheliikmeline;  koosseisuliste põhitöötajatena 95 inimest (sh 2 töötajat 0,5 koormusega ja 1 lapsehoolduspuhkusel);  tähtajaliste asendustöötajatena 2 inimest. Lisaks koosseisulisele personalile said aastalõpu seisuga tasu 5 inimest äriühingu nõukogu liikmetena ja 4 inimest võlaõigusseadusest tulenevate lepingute alusel. Töö sadamates on küllaltki spetsiifiline ja seetõttu on sadamatöötajad peamiselt meessoost. AS Saarte Liinid töötajatest moodustavad 2/3 mehed ja 1/3 naised. 8. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on riigile kuuluval äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. AS Saarte Liinid lähtub äriühingu juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel HÜTi soovituslikest juhistest mõningate eranditega. Alljärgnevalt on esitatud HÜTi sätted, mida ei järgita, ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta. 8.1. Üldkoosolek AS Saarte Liinid ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte:  Punkt 1.2.1 - üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel.  Punkt 1.2.3 - samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav.  Punkt 1.2.4 - mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta.  Punkt 1.3.1 - üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget.  Punkt 1.3.2 - üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. 11 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021  Punkt 1.3.3 - emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). Ülaltoodud HÜTi juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et ASi Saarte Liinid ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud RVSis ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga. Tabel 5. Ülevaade 2021. aastal toimunud üldkoosolekutest ja ainuaktsionäri otsustest:  Ainuaktsionäri korraline üldkoosolek Kuupäev ja koht Päevakord 1. 31.03.2021 Tallinnas 1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord. (MKM) 2. Kinnitada 2020. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. 2. 14.05.2021 Tallinnas 1. Kinnitada AS Saarte Liinid jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 (MKM) a. 11 833 408 eurot ja jaotada aruandeaasta puhaskasum 813 409 eurot järgmiselt: a. kohustuslikku reservkapitali 40 670 eurot; b. jaotamata kasumisse 772 739 tuhat eurot; c. eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist 12 606 146. Kuupäev ja koht Päevakord 8.2 Nõukogu ja auditikomitee AS Saarte Liinid nõukogu koosneb viiest liikmest. Vastavalt RVS § 81 valib ainuaktsionäri esindaja, kelleks on majandus- ja taristuminister, nõukogu liikmed nimetamiskomitee ettepanekul. Tulenevalt RVSi §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. AS Saarte Liinid ei järgi HÜTi punkti 3.2.2 - vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Nõukogu liikmed valivad ainuaktsionäri otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Nõukogu on AS Saarte Liinid ainuaktsionäri 07.09.2020 otsuse nr 1.1-5/20-048 alusel viieliikmeline koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats-Koni, Taivo Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtaeg 07.09.2023. Tabel 6. Ülevaade 2021. aastal toimunud nõukogu koosolekutest:  Nõukogu koosolekud Kuupäev ja koht Päevakorrapunkte 1. 26.02.2021 Kuressaare (elektrooniline) 7 2. 26.03.2021 Kuressaare (elektrooniline) 1 3. 30.04.2021 Kuressaare (elektrooniline) 8 4. 17.09.2021 Prangli saarel 7 5. 22.10.2021 Tallinnas 4 6. 26.11.2021 Tallinnas 10 7. 20.12.2021 Tallinnas 8 12 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb äriühingu tegevuse planeerimisel ja juhtimisel ning otsustab äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute teostamise üle. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja äriühingu ning aktsionäri huvides ja selle peamiseks töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus 7 nõukogu koosolekut. AS Saarte Liinid nõukogu koosolekute peamised teemad 2021. aastal olid järgmised:  ülevaated ettevõtte tegevusest ja eelarve täitmisest;  ülevaated ettevõtte investeeringute ja soetuste kava täitmisest ja muudatustest, reservi kasutamisest, ehitustööde planeerimisest, teostatud rekonstrueerimistöödest;  2021. aasta siseauditi töövõttudest ja uue hanke tingimustest siseauditi perioodiks 2021-2024;  AS Saarte Liinid põhikirja muutmine ja kinnitamine;  investeeringute rahastamisest riikliku TAK 2021-2035 raames;  Kuivastu sadama arhitektuuri konkurss;  2020. majandusaasta auditeeritud aruande läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine;  siseauditi 2021. aasta tööplaan ja 2020. aasta aruanne;  AS Saarte Liinid arengukava 2021-2027 arutelud ja kinnitamine;  juhatuse liikmete põhi- ja lisatasude arutelu ja mõõdikute määramine;  nõukogu aruanne esitamiseks üldkoosolekule AS Saarte Liinid 2020. majandusaasta aruande kohta;  korralise üldkoosoleku kokkukutsumine;  audiitori märgukirja/järeldusotsuse läbivaatamine;  ülevaade läbiviidud siseauditist;  üldkoosoleku toimumine;  investeeringute käivitamine projektidele „Elektrilaevade toitelahendused Kuivastu ja Virtsu sadamas“;  juhatuse tegevuseesmärkide täitmine;  2022. aasta eelarve kinnitamine;  2022. aasta investeeringute ja soetuste kava kinnitamine;  2022. aastal läbiviidavate siseauditite ülevaade;  siseaudiitori hanke tulemused perioodiks 2021-2024;  siseauditite planeerimisest;  siseauditi järelauditi ülevaade;  2022. aasta siseauditi tööplaani kinnitamine;  tegevuse eesmärgid juhatusele aastaks 2022;  nõukogu 2022. aasta tööplaani kinnitamine;  2021. aasta majandusaasta vaheauditi arutelu. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Kolmeliikmelise auditikomitee ülesandeks on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande koostamise ja audiitorkontrolli protsessi. Auditikomitee on AS Saarte Liinid nõukogu 18.09.2020 otsuse alusel kolmeliikmeline, volituste tähtajaga kolm aastat, lõpptähtajaga 28.09.2023. Aruandeaastal kuulusid auditikomitee koosseisu Kaie Karniol (auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek Allmann ja Marilin Hein. Aasta jooksul toimus 6 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid üldjuhul enne väljakuulutatud nõukogu koosolekuid – nõukogu koosolekuks ettevalmistatud kirjalike materjalide põhjal. Auditikomitee koosolekute peamised teemad kattusid üldjuhul nõukogu koosolekuteks väljakuulutatud teemadega. Tabel 7. Ülevaade 2021. aastal toimunud auditikomitee koosolekutest:  Auditikomitee koosolekud Kuupäev ja koht Põhipäevakorrapunkte 1. 12.01.2021 Tallinn (elektrooniline) 1 2. 23.03.2021 Tallinn (elektrooniline) 1 13 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 3. 09.06.2021 Tallinn (elektrooniline) 1 4. 16.09.2021 Tallinn (elektrooniline) 1 5. 18.10.2021 Tallinn (elektrooniline) 1 6. 25.11.2021 Tallinn (elektrooniline) 2 Vastavalt HÜTi punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2021. aastal makstud ASi Saarte Liinid nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta. Nõukogu liikme määramise ja tasustamise kord on sätestatud RVS §-s 85. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuse vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse täiendavat tasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nende komitee koosolekul osalemise eest 25% nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. AS Saarte Liinid nõukogu ja selle juurde moodustatud auditikomitee liikmetele maksti 2021. aastal tasusid kokku 32 000 eurot ning võrdlusperioodi, 2020. aasta eest 31 100 eurot. Täiendavat tasu aruandeaastal nõukogu liikmetele ei makstud. 8.3 Juhatus 2021. aastal juhtis AS Saarte Liinid majandustegevust nõukogu otsusega ametisse valitud kaheliikmeline juhatus. Juhatuse esimees Villu Vatsfeld juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina ning täidab ka ühingu finantsjuhi ülesandeid, vastutades ettevõtte töökorralduse, majandusarvestuse ja finantstegevuse valdkonna eest. Juhatuse liige Uku-Madis Savisto vastutab ettevõtte ehitus- ja arendustegevuse ning sadamate tegevusega seotud uurimus- ja projekteerimistööde korraldamise eest. Juhatuse liikmete täpsemad vastutusvaldkonnad, tööülesanded ja vastutus kirjeldatakse juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. Vastavalt HÜTi punktile 2.2.7 esitatakse alljärgnevalt ka andmed 2021. aastal ASi Saarte Liinid juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjeldatakse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised on määratletud juhatuse liikmetega sõlmitud nõukogu poolt kooskõlastatud lepingutes. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-s 2 ja 3, millest tulenevalt riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmetele maksti 2021. aasta eest kokku 153 693 eurot, sealhulgas maksti juhatuse liikmetele nõukogu otsusel kehtiva korra alusel eelmise perioodi majandustulemuste eest lisatasu kokku 12 972 eurot. 2020. aasta eest maksti juhatuse liikmetele kokku 161 749 eurot, sealhulgas lisatasuna eelmise aasta majandustulemuste eest kolme kuutasu ulatuses kokku 24 722 eurot. 8.4 Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Saarte Liinid koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2021. aasta majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsuse alusel nimetati AS Saarte Liinid 2021. aasta majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Lepingulist siseaudiitorit aruandeaastal äriühingus ei tegutsenud, ning vastav teenus ostetakse ettevõttesse hanke korras. 2021. aastal lõpetas kolmeaastase lepinguperioodi siseaudiitorina AS PricewaterhouseCoopers, hankemenetluse tulemusena valiti järgmiseks kolmeks aastaks AS Saarte Liinid siseaudiitoriks audiitorettevõte Ernst & Young Baltic AS. 14 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE FINANTSSEISUNDI ARUANNE eurodes BILANSS Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Raha 1 979 144 3 189 373 Nõuded ja ettemaksed 4 1 193 473 1 677 301 Varud 5 47 206 25 046 KÄIBEVARA KOKKU 3 219 823 4 891 720 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 6 60 718 275 60 220 913 Immateriaalne põhivara 7 204 543 61 539 PÕHIVARA KOKKU 60 922 818 60 282 453 VARAD KOKKU 64 142 641 65 174 171 Lühiajalised laenukohustused 10 797 800 848 892 Võlad ja ettemaksed 8 1 278 127 1 702 144 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 2 075 927 2 551 036 Pikaajalised laenukohustused 10 2 586 194 3 383 994 Sihtfinantseerimine 12 35 129 615 36 278 922 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 37 715 809 39 662 916 KOHUSTUSED KOKKU 39 791 736 42 213 951 Aktsiakapital 13 9 648 500 6 648 500 Ettemakstud aktsiareserv 13 0 3 000 000 Ülekurss 53 53 Kohustuslik reservkapital 705 520 664 850 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 12 606 147 11 833 408 Aruandeaasta kasum 13 1 390 686 813 409 OMAKAPITAL KOKKU 24 350 905 22 960 220 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 64 142 641 65 174 171 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 15 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 KASUMI-JA KOONDKASUMIARUANNE eurodes KASUMIARUANNE Lisa 2021 2020 TULUD Müügitulu 14 7 961 192 6 988 305 Tulud sihtfinantseerimisest 15 1 954 264 1 917 536 Muud äritulud 16 89 851 113 828 KAPITALISEERITUD VÄLJAMINEKUD OMA TARBEKS PÕHIVARA VALMISTAMISEL Tööjõukulude kapitaliseerimine 16 263 067 223 771 KULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 -2 269 680 -1 890 885 Mitmesugused tegevuskulud 16 -292 286 -286 397 Tööjõukulud 16 -2 971 319 -2 823 173 Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7,16 -3 264 448 -3 265 118 Muud ärikulud 16 -27 373 -104 035 ÄRIKASUM 1 443 268 873 832 Finantskulud 17 -52 583 -60 423 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 1 390 686 813 409 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 1 390 686 813 409 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 16 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 RAHAVOOGUDE ARUANNE eurodes RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Lisa 2021 2020 Kasum 1 390 686 813 409 Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7 3 264 448 3 265 118 Kasum põhivara müügist 6 0 -52 955 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 12 -1 939 997 -1 917 536 Finantskulud 17 52 583 60 423 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 -416 852 -2 733 Varude muutus 5 -22 160 -11 851 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksude muutus 8 480 905 -328 820 Kokku rahavood äritegevusest 2 809 613 1 825 055 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6,7 -4 818 172 -3 657 099 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 6,7 0 60 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 818 172 -3 597 099 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Saadud laenud 10,11 0 0 Saadud laenude tagasimaksed 10,11 -776 667 -753 333 Rendikohustiste tagasimaksed 10,11 -72 226 -12 078 Arvelduskrediidi saldo muutus 10 0 -390 787 Saadud varade sihtfinantseerimine 6,12 1 699 805 2 779 669 Ettemakstud aktsiareserv 13 0 3 000 000 Makstud intressid 17 -52 583 -60 423 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 798 330 4 563 048 RAHAVOOD KOKKU -1 210 229 2 791 004 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 189 373 398 369 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 210 229 2 791 004 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul, sh 1 979 144 3 189 373 Sularaha 11 863 4 595 Arveldusarvete jäägid 1 967 280 3 184 778 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 17 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE eurodes Ette- Kohustuslik Omakapitali Aktsia- makstud Üle- Jaotamata reserv- KOKKU muutuste aruanne kapital aktsia- kurss kasum kapital reserv Seisuga 31.12.2019 6 648 500 0 53 664 850 11 833 408 19 146 811 Ettemakstud aktsiareserv 0 3 000 000 0 0 0 3 000 000 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 0 813 409 813 409 Seisuga 31.12.2020 6 648 500 3 000 000 53 664 850 12 646 817 22 960 220 Aktsiakapitali suurendamine 3 000 000 -3 000 000 0 0 0 0 Kohustuslik reservkapitali suurendamine 0 0 0 40 670 -40 670 0 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 0 1 390 686 1 390 686 Seisuga 31.12.2021 9 648 500 0 53 705 520 13 996 832 24 350 905 Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud lisas 13. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-48 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 18 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused a) Teave äriühingu kohta AS Saarte Liinid on 1. juulil 1994 teede- ja sideministri 31. mai 1994 käskkirjaga nr 90 asutatud äriühing, mille põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige liinilaevaühenduse pidamise võimaluste kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid on üldjuhul sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab sadamaid pikaajaliste hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana ehitatakse taristu valmis kuni kaide, rampide, ootealade, laoplatside ja laadimisvõimalusteni. Samas osutab AS Saarte Liinid ise ka sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad on seni välistanud stividorettevõtjate pikaajalise huvi. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega sadamatevahelist reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted, sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid. Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla, Sviby ja Virtsu Lääne maakonnas; Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu maakonnas; Laaksaare Põlva maakonnas ja Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev Panda. Ettevõtte keskkontor asub äriühingu registreeritud aadressil Rohu 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond, Eesti Vabariik. Finantsaruanded on juhatuse poolt avalikustamiseks heaks kiidetud 25. märts 2022 aastal. Aastaaruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsionäri üldkoosolek. Aktsionäri üldkoosolekul on õigus teha aastaaruandes muudatusi. b) Üldpõhimõtted AS-i Saarte Liinid 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Äriühingu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning lähtudes soetusmaksumusest, välja arvatud juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. c) Olulised arvestuspõhimõtted A. Raha ja raha ekvivalendid Rahana ja raha ekvivalentidena kajastatakse aruannetes kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. B. Finantsvarad Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande); • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. 19 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 1. jaanuar 2021 ja 31. detsember 2021 olid Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:  erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi,  raha ajaväärtust ja  aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. 20 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) C. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega otseselt seotud veokuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulusid. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes kas soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses lähtudes sellest, milline hind on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real ”kaubad, toore, materjal ja teenused”. D. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Hilisemad parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ja asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest välja. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende tekkimise perioodil. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga ning lõppväärtust inventeeritakse igal aruandepäeval, hilisemate parenduste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral kontserni arenguplaanides. Kui hinnang vara kasulikule elueale erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, millest tulenevalt muutub järgmistes perioodides varale arvestatav kulum. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Maa 0% Ehitised ja rajatised 2-20% Ujuvalused 2-10% Masinad ja seadmed 6-20% Transpordivahendid 10-25% Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-40% 21 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või ümberklassifitseerimisel "Müügiootel põhivaraks". Igal aruandepäeval hinnatakse vara eluea ja lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib ettevõte läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus kajastati ka varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks, mida kajastatakse finantsseisundi aruandes eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. E. Immateriaalne põhivara Immateriaalsed varad võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: - varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav; - on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vajalikud ressursid, et arendus lõpule viia ja vara kasutusele võtta või müüa; - juhatus soovib immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutama hakata või müüa; - immateriaalset vara on võimalik kasutama hakata või müüa; - on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; - objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Muuhulgas kapitaliseerib ettevõte põhitegevusega seotud arendustegevusega väljaminekute hulgas tööjõukulud. Kapitaliseeritavate tööjõukulude suurus arvestatakse proportsionaalselt töötaja poolt vastava immateriaalse põhivaraobjekti arendusega tegeletud aja osakaalust tema kogu tööajast. Kapitaliseerimise arvestuse aluseks on töötaja poolt raamatupidamisele esitatav arendustegevusega seotud tööaja arvestus. Kapitaliseerimine teostatakse majandusaasta jooksul perioodiliselt vastavalt vajadusele. 22 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Arenguväljaminekud, tarkvara 10-25% Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10-33% Arenguväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uuringu- ja arenguväljaminekud, mis ei kvalifitseeru immateriaalseks põhivaraks, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Immateriaalse põhivarana kajastatakse ka väljaminekud tarkvara soetamiseks. Tarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest kontsern saab tulevast majanduslikku kasu pikema aja, kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Tarkvara kulud amortiseeritakse tarkvara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on maksimaalselt kuni 5 aastat. Tarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruande real ”põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperioodi ja -meetodit vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutused eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. F. Finantskohustused Finantskohustused liigitatakse järgmiselt: laenukohustused, võlad ja ettemaksud korrigeeritud soetusmaksumuses. Ettevõte otsustab finantskohustuse liigitamise üle selle esmasel arvelevõtmisel. Kõik finantskohustused võetakse esmalt arvele selle õiglases väärtuses, millele antud ja saadud laenude puhul lisanduvad otseselt seotud tehingukulud. Ettevõtte finantskohustused sisaldavad võlgu tarnijatele ja muid kohustusi, arvelduskrediite ning saadud laene. Pärast arvelevõtmist kajastatakse intressi kandvaid laene amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real „finantstulud ja – kulud”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. 23 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) G. Ettevõtte tulu maksustamine Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Dividendide maksumääraks on 20/80 netodividendidelt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a. esimene arvesse võetav aasta. Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aruande lisas 13. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Tasumisele kuuluv tulumaksukohustus kajastatakse lühiajalise kohustusena. Aruandeaastal AS Saarte Liinid vastavalt omaniku ootustele dividende ei maksa. H. Aktsiakapital Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitali koosseisus. I. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja AS Saarte Liinid põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. J. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse siis, kui kaup või teenus antakse kliendile üle, ning tulu kajastatakse tehinguhinnas. Koos müüdud kaubad ja teenused, mis on eristatavad, tuleb kajastada eraldi ja lepinguhinnast antavad hinnaalandused tuleb allokeerida eraldi elementidele. Kui saadav tasu võib teatud põhjustel muutuda, kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui sellega ei kaasne olulist tühistamise/tagasimaksmise riski. Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud kulutused tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida selle perioodi jooksul, mil antud leping tulusid tekitab. Äriühingu seisukohalt on AS Saarte Liinid müügitehingu põhiosutaja, välja arvatud elektrienergia edasimüügil laevadele ja teistele sadamate klientidele. Klientidele edasimüüdud elektrienergia tulu äriühingu müügituluna ei kajastata ja see saldeeritakse vastavate kuludega alates 01.01.2018. Saldeerimisel puudub mõju majandustegevuse tulemile. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju AS-le Saarte Liinid. 24 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) Tulu teenuse osutamisest Äriühingu põhitulu teenitakse sadamateenuste ja sadama tugiteenuste osutamisega ning sisuliselt on tegemist samaliigiliste teenustega, mille hinnad on fikseeritud ja määratakse pikaajaliste lepingute või hinnakirja alusel ja mille muutumise risk peale tehingu teostamist ei ole tõenäoline. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt lepingu ja/või hinnakirja alusel esitatud arvele. Kõik äriühingu poolt osutatavad teenused on eristatud, allokeeritud eraldi elementidele ja kajastatud vastavalt kirjeldatud printsiipidele. Eraldi mõõdetavaid ja majanduslikult olulisi kulutusi klientidega lepingute saamise tagamiseks AS Saarte Liinid ei tee ning seega selliseid kulusid ei kapitaliseerita ja amortiseerita. Finantseerimise komponent AS-il Saarte Liinid puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. K. Rendiarvestus Ettevõte kui rentnik IFRS 16 kohaselt eristatakse rendi- ja teenuste soetamise lepinguid selle alusel, kas klient kontrollib kindlaksmääratud vara. Kasutamisõiguse esemeks olevat vara mõõdetakse esmakordsel kajastamisel algse rendikohustise summas, millele on liidetud kõik rentniku esmased otsekulutused, ja edaspidisel kajastamisel soetusmaksumuses (teatud eranditega), millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Rendikohustis võetakse algselt arvele selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Hiljem korrigeeritakse rendikohustist muuhulgas intressi- ja rendimaksetega ning rendilepingute muudatuste mõjudega. Rendilevõtjad peavad:  arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12- kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega;  kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. IFRS 16 alusel kvalifitseerunud sõidukite rendilepingute viimaseks lõpptähtajaks on 2025. a, hoone ja kontoripinna tähtajaks on arvestatud 2032. a. Hoone ja kontoripinna lepingute lõppemise tähtaeg saabub varasemalt, kuid juhatus on hinnanud lepingute kehtivuseks 2032. a. Saarte Liinid AS mõõtis rendikohustist järelejäänud rendimaksete nüüdisväärtuses, mida diskonteeris vastavalt rendilepingu intressimääraga või rentniku alternatiivse laenuintressimääraga esmase rakendamise kuupäeva, 1. jaanuari 2020 seisuga. Esmasel rakendamisel kasutati järgmisi rentniku alternatiivse laenuintressimäära kaalutud keskmisi väärtusi 2% hoone ja kontoripinna rendilepingute puhul; sõidukite kasutusrendilepingute puhul oli intressimäär vastavalt lepingule vahemikus 1,46%-2,3%. 25 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 1 järg) L. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, s.t sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise finantseerimiseks saadud summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustust tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse kasumiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”. M. Kajastatud vead eelneva perioodi aruandes 2021. aasta majandusaasta aruande koostamisel korrigeeriti 2020. aasta andmeid lisa 8 võlad ja ettemaksed ridadel võlad tarnijatele sh võlad põhivara eest, mistõttu korrigeeriti rahavoogude aruannet ridadel materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus ning äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus summas 1 138 986 eurot. eurodes 31.12.2020 parandatud 31.12.2020 parandatud summa Lisa 8 võlad ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 1 457 293 1 457 293 0 sh võlad põhivara eest 1 350 550 211 564 1 138 986 Rahavoogude aruanne 0 Äritegevusega soetud kohustuste ja ettemaksete muutus -328 820 810 166 -1 138 986 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -3 657 099 -4 796 085 1 138 986 N. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole bilansipäeva seisuga varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. 26 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid AS-i Saarte Liinid finantsaruannete koostamisel on arvestatud ettevõtte juhtkonna poolt kaalutud eelduste ja prognoosidega ning nende alusel antud hinnangute ja tehtud otsustega. Tähelepanu pööratakse neile asjaoludele, kus nimetatud eeldused ja otsused võivad mõjutada kajastatud tulude, kulude, varade ja kohustuste rahalist väärtust. Kaalutud on võimalikke riskivaldkondi, kus juhtkonna poolt otsuste tegemisel või hinnangute andmisel kasutatud eeldused ja prognoosid ning nendega seotud ebakindlused võivad viia tulemusteni, mille tagajärjel mõjutatakse ettevõtte kohustusi või varasid määral, mis nõuavad nende bilansilise väärtuse ümberhindamist tulevastel perioodidel. AS Saarte Liinid juhatus pöörab kohustuste ja varaga seotud otsuste läbivaatamisele ja vajadusel ka ümberhindamisele tähelepanu aastaringselt. Hinnangute andmisel võetakse arvesse varasemate otsuste aluseks olnud asjaolud ning otsuste tegemisel kasutatud eelduste, oletuste ja prognooside antud ajahetkeks teadaolevad muutused. Juhatus tugineb kriitiliste ja oluliste raamatupidamisotsuste puhul ainult sellisele teabele, mille arvestamine on ettevõtte seisukohalt mõistlik. Vajadusel arvestatakse ka selliste asjaolude muutumisega, mis toimuvad väljapool ettevõtte poolt kontrollitavaid valdkondi. Siinkohal on silmas peetud riigis, regioonis või maalimas aruandeperioodil ja tulevikus teadaolevalt toimuvaid turumuudatusi, üldiste seadusandlike põhimõtete aruandeperioodil tehtud või tulevikus tehtavaid muudatusi ja seadusandluse muutunud tõlgendusi. 2021. aastal on AS Saarte Liinid raamatupidamisaruannete osas kõrgema hinnangumääraga seotud või keerulisemad valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud on olulised, järgmised:  hinnangud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, sealhulgas sihtfinantseerimise nõuete kohta;  hinnangud materiaalse põhivara kasuliku eluea kohta;  hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamine Nõudeid, mille osas juhtkond hindab nende laekumise tõenäosust madalaks, ettevõttel seisuga 31.12.2021 ei olnud (31.12.2020 seisuga selliseid nõudeid samuti ei olnud). Käesoleva lisa krediidiriski juhtimise kirjelduses on välja toodud ka juhtkonna hinnang maksetähtaja ületanud laekumata nõuete väärtuse kohta. AS Saarte Liinid on senise tegevuskogemuse põhjal sätestanud põhimõtte, mille kohaselt hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks üldjuhul need nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 360 päeva ning mille katteallikad ei ole tagatud hagi, deposiidi või mõne muu tagatisega. Põhjus selliseks määratluseks tuleneb ettevõtte poolt osutatavate sadamateenuste sesoonsusest – konkreetsetel probleemsetel juhtudel on majandusaastal tekkinud tähtaja ületanud nõue tasutud hiljemalt järgmisel navigatsiooniperioodil, kuna sadamapidajate seas levinud praktika kohaselt on ettevõte keeldunud üldjuhul sadamateenuste jätkuvast osutamisest pikaajalistele võlgnikele. Samas hinnatakse konkreetsete probleemsete nõuete laekumise tõenäosust iga nõude osas individuaalselt. Piisava ja adekvaatse teabe omamisel nõude ebakindluse või laekumise tõenäosuse osas võib ettevõtte juhtkond hinnata nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks või lootusetuteks ka enne või siis peale 360 päeva saabumist. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse kiiremale langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused või maksetähtaegadest korduv mittekinnipidamine. 2021. aastal kanti lootusetult laekumata arveid AS Saarte Liinid bilansist välja summas 10 158 eurot. Eelmisel, 2020. aastal kanti bilansist lootusetult laekumata arveid välja summas 89 394 eurot. 27 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga Ettevõttel on seisuga 31.12.2021 materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid kokku summas 60 922 818 eurot (60 282 452 eurot seisuga 31.12.2020). Ettevõtte materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse kasutusele võetud põhivara iseloomust, selle valmistamiseks kasutatud tehnilistest lahendustest ja ettevõtte senisest kogemusest analoogse põhivara kasutamisel. Põhivara kasulik eluiga määratakse juhtkonna hinnanguna ettevõtte poolt soetatud või olemasoleva vara tegeliku kasutamisperioodi kohta. Põhiline osa 2021. aasta investeeringutest jääb varagruppi kasuliku elueaga 5 kuni 50 aastat, rekonstrueeritud ja ehitatud rajatised seejuures kasuliku elueaga 25-50 aastat. Põhivaradega seotud amortisatsioonikulud on jätkuvalt suurimaks spetsiifiliseks kulugrupiks AS Saarte Liinid majandustegevuses. Seisuga 31.12.2021 oli AS Saarte Liinid materiaalse põhivara jääkväärtus 60 718 275 eurot ja majandusaasta amortisatsioonikulu 3 267 489 eurot, seisuga 31.12.2020 olid vastavad näitajad 60 220 912 eurot ja 3 265 118 eurot. Põhivara olemasolu, tehnilist seisukorda ja kasulikku eluiga kontrollitakse igal majandusaastal vähemalt üks kord aastainventuuri käigus. Materiaalsele ja immateriaalsele põhivarale määratud kasuliku eluea määrasid hindab inventuurikomisjon ning teeb põhjendatud vajadusel juhatusele ettepanekuid nende muutmiseks. Kasulikku eluiga 2021. aastal ei korrigeeritud. Kui AS Saarte Liinid põhivara amortisatsiooni- määrasid vähendada 10% võrra, väheneks aasta amortisatsioonikulu ning suureneks puhaskasum 326 749 euro võrra, võrreldaval 2020. aastal toonuks samalaadne muudatus kaasa amortisatsioonikulu vähenemise ning puhaskasumi suurenemise 326 512 euro võrra. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse testid AS Saarte Liinid materiaalse põhivara väärtuse hindamisel kaalutakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui nimetatud asjaolud esinevad, hinnatakse konkreetse vara või raha genereeriva üksuse kaetavat väärtust ja võrreldakse seda ettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatud vara maksumusega. Vara kaetavaks väärtuseks loetakse ühte alljärgnevast, olenevalt sellest, kumb on kõrgem:  vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulud;  vara kasutusväärtust. Kui põhivara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata, siis koostatakse tulevaste rahavoogude mudel leidmaks vara kasutusväärtust. Mõlemal juhul eeldavad vara väärtuse kalkulatsioonid hinnangute kasutamist, mis põhinevad üldise majanduskeskkonna prognoosidel, konkreetsetel turusuundadel, projektipõhistel kauba- ja/või reisijate voogudel ning müüdavate teenuste hinnatasemel. Kui kasutatud hinnangud tulevikus muutuvad, siis kajastatakse täiendav väärtuse langus või tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult. AS Saarte Liinid finantsaruannetes on materiaalse põhivarana kajastatud erinevad sadamarajatised, sh lainemurdjad, kaid, teed ja platsid, sadamate tehnilised seadmed, kuid samuti sadamate territoorium. Määrav osa äriühingu põhivarast ehitatud ja soetatud avaliku huvi teenuste osutamise tagamiseks (parv- ja liinilaevaliikluse kindlustamine Eesti asustatud saartega) ja seejuures võib osade rajatiste kasulik eluiga olla kuni 50 aastat ja maal lõputu ning selliste varade väärtuse hindamiseks tuleks koostada väga pikaajalised prognoosid. AS Saarte Liinid juhatuse hinnangul ei ole võimalik ettevõtte tegevuse piiramine ühegi sadama arvelt. Seetõttu on äriühingu väikseim eristatav raha genereerimise üksus 18 sadamat, töölaev Panda ja ujuvsüvendaja Watermaster kokku, ehk AS Saarte Liinid tervikuna. 28 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) Lähtudes 2021. aasta majandusaastal ettevõtte juhtkonnale teada olnud infost, võib väita, et sisuliselt on tegemist turumõjudest sõltumatute investeeringutega, kuna potentsiaalsed konkurendid antud tegevusvaldkonnas ja –piirkonnas puuduvad. Äriühingu põhiliste koostööpartneritega sõlmitud sadamateenuste müügikokkulepped on pikaajalised ja risk käibemahtude languse osas piisaval määral maandatud. Seega on materiaalse põhivara majandustingimustest tulenev väärtuse languse risk ebaoluline ning juhatuse hinnangul ei ole materiaalse põhivara väärtuse testimine 2021. aasta majandusaasta aruande koosseisus vajalik. Hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta AS Saarte Liinid kasutab teatud sadamahooneid osaliselt materiaalse põhivara ning osaliselt kinnisvarainvesteeringuna. Ettevõte hindab nende objektide puhul proportsiooni, millises ulatuses kasutatakse objekti kui materiaalset põhivara ning mis ulatuses kinnisvarainvesteeringuna. Kuna aruandeperioodil ja sellele eelnevatel perioodidel välja renditud kinnisvaraobjektid ei ole eraldi võõrandatavad ja enda majandustegevuses kasutatav osa on oluline, kajastab ettevõte selliseid objekte 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga materiaalse põhivarana. Riskide juhtimine Arvestades AS Saarte Liinid põhitegevusega seotud investeeringute suurt osakaalu, mida rahastatakse nii omavahendite, sihtfinantseeritud vahendite kui ka laenude arvelt, kaasnevad olulised riskid eelkõige finantseerimistegevusest jagunedes järgmistesse äriühingu jaoks olulistesse gruppidesse: tururiskid (sealhulgas ka rahavoogude intressirisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. AS Saarte Liinid juhatus aktsepteerib üldise seisukohana finantsturu pikaajalist prognoosimatust ja üritab vähendada võimalikke sellest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid äriühingu finantstegevusele. Samas on ettevõttel riigile kuuluva äriühinguna kohustus jälgida riigihangete seadustest tulenevaid nõudeid ka finantseerimistegevuses ja finantsinstrumentide kasutamisel. Kuna äriühingu poolt kasutatud sihtfinantseeringute maht on väga suur, siis on juhtkonna poolt valitud konservatiivne lähenemine vabaturu tuletis- ja finantsinstrumentidele ja neid sisuliselt ei kasutata. Tururiskid a) Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. AS Saarte Liinid valuutariski vältimise põhiinstrumendiks on majandustegevuse põhinemine eurol, kui alusvaluutal. Seda lihtsustab ettevõtte sihtturgude paiknemine eurotsoonis. Äriühingul puuduvad kohustused ja nõuded muudes valuutades. Kõik olemasolevad pikaajalised nõuded ja võlakohustused on noteeritud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariski vabadena. 2021. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised eurodes. Võrreldaval 2020. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised samuti eurodes, millele tuginedes võib kinnitada, et AS Saarte Liinid ei ole valuutariskile avatud. b) Hinnarisk Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele ei oma AS Saarte Liinid investeeringuid omakapitali instrumentidesse ning seega ei olda avatud finantsinstrumentidest tulenevale turuhinnariskile. 29 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) c) Intressimäära risk AS Saarte Liinid intressimäära risk tuleneb ettevõtte investeeringute kaasrahastamiseks võetud pikaajalistest võlakohustustest ja arvelduslaenu kasutamisest rahavoogude juhtimisel, tähtajalised deposiidid äriühingul puuduvad. AS Saarte Liinidel oli 2021. aasta lõpu seisuga kaks kehtivat pikaajalist laenulepingut, mis on kõik sõlmitud avatud hankemenetluse tulemustel. Laenulepingute intressimäärad on seotud ujuva baasintressimääraga (6 kuu EURIBOR), mis muudab äriühingu avatuks intressimäära riskile. Ettevõttel on põhimõtteline võimalus kasutada lühiajalisi finantsinstrumente (näiteks intressimäära ujuvast-fikseerituks vahetustehinguid) intressimäära riskide maandamiseks, kuid senistel hangetel saavutatud intressimarginaalide ja kehtivad baasintressimääradega puudub vastav vajadus. Seisuga 31.12.2021 on ettevõtte lühi- ja pikaajalistest laenu- või liisingkohustustest ujuva intressimääraga seotud 100,0% (seisuga 31.12.2020 oli see samuti 100,0%). Intressiriskile avatud võlakohustuste osakaal oli kõigist kohustustest seisuga 31.12.2021 9% (seisuga 31.12.2020 10,3%). Intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju ettevõtte puhaskasumile turuga seotud intressimäära hinnangulise kõikumise kaudu. Arvestades majandusaasta keskmist intressimäära ja selle kujunemist (6 kuu EURIBOR -0,539% aastas keskmiselt) oli ujuva intressimäära osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras 0,0% ja sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2021 kokku 0 eurot. Võrreldaval perioodil 2020. aastal oli ujuva intressimäära (6 kuu EURIBOR keskmiselt - 0,526% aastas) osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras samuti 0,0% ehk sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2020 kokku 0 eurot. Kasutades majandusaastal tundlikkusanalüüsis turuintressimäära kõikumise hinnanguna 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2021 olnud arvestuslikult 12 861 eurot väiksem/suurem. Juhul, kui turuintressimäär oleks ka võrdlusaastal muutunud 100 baaspunkti, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2020 olnud arvestuslikult 38 583 eurot väiksem/suurem. Baasintresside tase on jätkuvalt negatiivne ja põhinedes asjakohastele majandus- prognoosidele püsib samal tasemel ka lähiaastatel. Arvestades seda, et intressikulud moodustasid AS Saarte Liinid aruandeaastal kuludest 0,6% on intressimäärade riski mõju ettevõttele minimaalne. Krediidirisk Krediidirisk on oht, et ettevõtte vastaspool ei täida finantssuhetest või kliendilepingutest tulenevaid kohustusi tuues rikkumisega kaasa võimaliku finantskahju. AS Saarte Liinid krediidirisk tuleneb põhiosas nõuetest ostjate vastu ja rahastamisotsustega eraldatud, kuid ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahenditest. Krediidiriski maandamiseks viiakse enne suuremahuliste lepingute sõlmimist läbi kliendi taustauuring. Klientidega, kes kavandavad ettevõtte poolt pakutavate teenuste suuremahulist ja/või pikaajalist kasutamist, sõlmitakse kahepoolsed lepingud. Lepingutega täpsustatakse poolte kohustused ja maksekäitumise põhinõuded, samuti võimalikud sanktsioonid. Ülejäänud meetodid klientide krediidiriski juhtimiseks seisnevad nende igapäevase maksekäitumise jälgimises ja meetmete operatiivses rakendamises põhjendatud vajadusel. Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks on kasutatud avansiliste maksete nõuet klientidele, kelle maksevõimes on põhjust kahelda. Aastalõpu seisuga kantakse ebatõenäoliselt laekuvad nõuded lootusetuteks. Lootusetult laekuvad arved kantakse bilansist välja nõukogu otsusega peale juhatuse vastava hinnangu saamist. Finantsvarade krediidikvaliteedist 2021. aastal annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 4. 30 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2021 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2021 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumeid korrigeeritakse põhjendatud vajadusel jooksva ning tulevikuinformatsiooni põhjal, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete tasumiseks. Ettevõtte hinnangul on siinkohal kõige relevantsemateks näitajateks SKP ja töötuse määr nendes riikides, kus toimub kaupade ja teenuste müük. Lähtudes oodatavatest antud näitajate muutusest korrigeeritakse vajadusel vastavalt ka ajaloolisi kahjumäärasid. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2021 ja 31. detsembri 2021 seisuga. Äriühingu jaoks oluline krediidirisk on nõuded ostjate vastu. Seisuga 31.12.2021 oli ettevõtte finantsseisundi aruandes krediidiriskile avatud nõudeid kokku summas 779 683 eurot ja võrreldava, 31.12.2020 seisuga, 362 172 eurot. Juhtkonna poolt aruandeaastal võla sissenõudmiseks teostatud toimingud lõppesid peale AS Saarte Liinid poolt algatatud pankrotiprotsessi õiguslikkuse selgitamist Riigikohtus. 07.01.2021 tegi Harju Maakohus AS Saarte Liinid avalduse alusel otsuse OÜ Väinamere Liinid pankrotihalduri määramiseks ja pankrotimenetluse algatamiseks. Viidatud otsuste tulemusel tegi võlgnik käesoleva aasta alguses ettepaneku võlavaidluse kompromisslahenduseks, millega AS Saarte Liinid juhtkond nõustus. Poolte notariaalselt sõlmitud kokkuleppel müüdi põhiosa nõudest kogusummas 250 000 eurot Väinamere Liinid OÜ omanikettevõttele AS Holostovi Kinnisvarahaldus. Tehingu tulemusel võttis nõude ostja kohustuse tasuda see hiljemalt 31.12.2021. Seepärast kajastatakse see majandusaasta aruandes lühiajaliste nõuete kirjel. Nõudest 89 394 eurot tunnistati lootusetult laekuvaks ning kanti bilansist välja seisuga 31.12.2020. Aktsiaseltsilt Holostovi Kinnisvarahaldus laekus nõue täies mahus 20.01.2022. Ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahendeid seisuga 31.12.2021 oli summas 79 126 eurot, samas kui võrreldava, 31.12.2020 seisuga oli neid 988 241 eurot. Aruandeaastal on tegemist madala krediidiriskiga nõudega, kuna see on kaetud Interreg Europe eraldatud vahendite rahastamisotsusega. 31 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) Likviidsusrisk AS Saarte Liinid likviidsusrisk on seotud eelkõige lühiajaliste nõuete ja võlgadega. Ettevõtte eesmärgiks on tasakaalu säilitamine rahastamisallikate iseloomu, tähtaja, piisavuse ja paindlikkuse vahel. AS Saarte Liinid finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu ning laekumata sihtfinantseerimisest, vastavate kirjete olulisi muutusi aruandeaastal kirjeldati krediidiriski käsitlevas lõigus. Pikaajalisi finantsvarasid, investeeringuid ja väärtpabereid äriühing ei oma. eurodes Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020 Tagasimaksed järgmise 12 kuu jooksul 1 193 473 1 677 301 KOKKU 1 193 473 1 677 301 eurodes Diskonteerimata rahavood1 Finantskohustused Enam kui maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta 5 aasta 31.12.2021 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad 1 252 995 1 252 995 0 0 1 252 995 Laenukohustused 3 383 993 797 800 2 468 721 117 472 3 383 993 KOKKU 4 636 989 2 050 795 2 468 721 117 472 4 636 989 Diskonteerimata rahavood1 Finantskohustused Enam kui maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta 5 aasta 31.12.2020 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad 1 702 144 1 702 144 0 0 1 702 144 Laenukohustused 4 232 886 848 892 2 916 797 467 197 4 232 886 KOKKU 5 935 029 2 551 036 2 916 797 467 197 5 935 029 1 Intressikulud on prognoositud kasutades vastaval bilansipäeval kehtinud intressimäärasid. 2 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses. AS Saarte Liinid võlad ja ettemaksed on tagasimakse tähtaegadega kuni 12 kuud, põhiosa võlgadest on seotud arvestatud tööjõukuludega ja jooksva majandustegevusega. Oma tegevuse rahastamiseks kasutab ettevõte arvelduslaene, kapitalirenti ja pikaajalisi pangalaene. Ettevõtte põhimõtete kohaselt ei tohiks sõlmitud diskonteerimata laenukohustuste tagasimaksete lõpptähtajast rohkem kui 35% saabuda järgmise 12 kuu jooksul. 2021. aasta lõpus moodustasid järgneva 12 kuu jooksul saabuvad diskonteerimata laenukohustuste tähtajad 44,3% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 53,2% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 2,5%. Lühiajalise koguvõlgnevuse kõrge määr on põhiliselt seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist sihtfinantseeritud projektidega seotud ostuarvete kajastamisest aasta lõpu seisuga. AS Saarte Liinid juhtkonna hinnangul on saavutatud likviidsusriskide parem jaotumine järgnevatele perioodidele läbi võrdsete laenude lühiajaliste tagasimaksete, arvesse võtmata arvelduskrediidi lühiajalist jääki. 32 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) Võrdlusperioodi, 2020. majandusaasta lõpuks olid võlakohustused restruktureeritud nii, et 12 kuu jooksul saabuvad tähtajad moodustavad 43,0% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 49,2% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 7,9% diskonteerimata koguvõlgnevusest. Tulenevalt lühiajaliste nõuete ja kohustuste vahekorrast oli AS Saarte Liinid majandusaasta käibekapital kokku summas 1169 tuhat eurot. AS Saarte Liinid juhatus rakendab vajadusel äriühingu likviidsusriski maandamise tagamiseks lühiajalisi laenutooteid arvelduskrediidina. 31. detsember 2021. seisuga oli SEB Panga arvelduskrediiti kasutatud kokku 0 euro ulatuses (vt aruande lisa 10), mis tulenes AS Saarte Liinid aktisakapitali emiteerimise laekumisest 2020. aasta lõpul. Äriühingu majandustegevus liinilaevade teenindamisel on kavandatud kasumlikuna ning korrektsed lepingupartnerid tagasid ka käibevahendite kasvu. Juhatuse hinnangul lõid positiivne käibekapital ja paranenud likviidsusnäitajad 2021. aastal ettevõttele soodsa fooni kõigi võetud kohustuste täitmiseks. Kapitali juhtimine ja finantsvõimendus AS Saarte Liinid kapitali juhtimisel on seatud eesmärgiks ettevõtte krediidivõimekuse püsimine piisaval tasemel, et vajadusel kaasata võõrkapitali investeerimistegevuse rahastamiseks. Äriühingu omakapital koosneb emiteeritud aktsiakapitalist, kohustuslikust reservkapitalist ja jaotamata kasumist. Ettevõtte kapitaliseeritust jälgitakse võlakohustuste ja omakapitali suhtarvude abil ning hinnates neid võrdluses ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisvajadusega. eurodes Finantsvõimendus 31.12.2021 31.12.2020 Laenukohustised (lisa 10) 1 3 383 993 4 232 886 Varad kokku 64 142 641 65 174 171 Võlakordaja 5,3% 6,5% Omakapital kokku 24 350 905 22 960 220 Kohustiste ja omakapitali suhe 13,9% 18,4% 1 Intressi kandvad võlad Võlakordaja = laenukohustised/varad kokku Kohustiste ja omakapitali suhe = kohustised/omakapital kokku AS Saarte Liinid laenukohustuste suhe varadesse ehk võlakordaja oli 31.12.2021 seisuga 5,3% ning kohustuste ja omakapitali suhe 13,9%. Võrreldes 2020. aastaga vähenes võlakordaja 1,2 protsendipunkti võrra, seejuures vähenes ka äriühingu kohustuste ja omakapitali suhe 4,5% võrra. Finantsvõimenduse näitajate vähenemine võrreldes eelneva aastaga on seotud nii omavahendite arvelt tehtud investeeringute kapitaliseerimise, kui ka täiendava aktsiakapitali panustamisega ainuaktsionäri poolt. Võõrvahendite osakaalu vähendamine on osaliselt seotud ka AS Saarte Liinid uue arengukava ettevalmistamisega perioodiks 2021-2027. Kuna seni on selgusetu, millises mahus õnnestub lähiaastate investeeringuteks kaasata sihtfinantseeritud vahendeid, siis peab juhtkond 33 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 2 järg) otstarbekaks ettevõtte potentsiaalse laenuvõime maksimaalset suurendamist investeerimis- võimekuse tagamiseks. Õiglane väärtus Ettevõtte hinnangul ei erine bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisa 4) ja –kohustuste (lisa 8 ja 9) bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Ettevõtte laenukohustused kannavad peamiselt ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele. Juhtkonna hinnangul vastavad ettevõtte võlakohustuste intressimäärad turutingimustele. Sellest tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Muud finantsvarad ja -kohustused (nt nõuded ostjatele, võlad hankijatele) on lühiajalised, mistõttu juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus on lähedane nende õiglasele väärtusele. Pikaajaliste finantskohustuse õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil kasutades turu intressimäära, mis on ettevõttele kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. See vastab finantsinstrumentide tasemele 3, mille puhul ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel. Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida AS Saarte Liinid kasutas 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta aruandes. Uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju ettevõtte raamatupidamise aruandele. 34 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed eurodes Nõuded ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded ostjate vastu 778 967 362 172 Muud lühiajalised nõuded sh 414 506 1 264 833 Saamata sihtfinantseerimine 79 126 988 241 Nõuded kokku 1 193 473 1 627 005 Ettemaksed sh 0 50 296 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 50 296 Ettemaksed kokku 0 50 296 EL Ühtekuuluvusfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 79 126 eurot (2020. aastal 975 106 eurot). EL Regionaalfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 0 eurot (2020. aastal jäi taotluste alusel äriühingule eraldatud sihtfinantseeritud vahendeid saamata 13 135 eurot). Maksude ettemaksete ja tagasinõuetena kajastub käibemaksu ettemaks seisuga 31.12.2021 summas 0 eurot (31.12.2020. aastal 50 296 eurot). AS Saarte Liinid tähtaja ületanud nõuded, mis ei ole kuluks kantud, moodustasid 31.12.2021 seisuga kokku 46 304 eurot (2020. aastal 43 627 eurot). Üle tähtaja nõuete krediidiriski hinnang on toodud lisas 2. Muude nõuete all on kajastatud AS Matsalu Veevärk Virtsu puhastusseadmete kasutamise eest tehtud ettemaks summas 13 750 eurot (2020. aastal 16 750 eurot). Väinamere Liinid OÜ nõue, mis oli üleantud aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus, moodustas 31.12.2021 seisuga 250 000 eurot (31.12.2020 a 250 000 eurot). Papissaare elektriliitumine moodustab seisuga 31.12.2021 muudest nõuetest 10 230 eurot (31.12.2020 0 eurot). Vikati elektriliitumine moodustab 31.12.2021 seisuga muudest nõuetest 39 157 eurot (31.12.2020 0 eurot). Lisa 5 Varud eurodes Varud 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 47 206 25 046 Varud kokku 47 206 25 046 Tooraine ja materjalina on ettevõtte sadamates arvele võetud IT-varud, absorbtsioonipoom, veesõiduki varuosad ja vedelkütus veesõidukitele. Nii 2021. aastal kui ka 2020. aastal varude allahindlusi ei tehtud, varud võeti arvele vastavalt soetustele ja kanti kuluks vastavalt nende tegelikule kasutamisele. 35 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 6 Materiaalne põhivara eurodes Masinad Muu Lõpetamata Materiaalne Ehitised ja Lisa Maa ja materiaalne ehitised ja KOKKU põhivara rajatised seadmed põhivara ettemaksed Soetusmaksumus 31.12.2020 693 048 83 730 877 5 124 723 201 405 4 534 077 94 284 130 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 0 31 629 778 2 279 509 153 931 0 34 063 218 Jääkmaksumus 31.12.2020 693 048 52 101 098 2 845 214 47 474 4 534 077 60 220 912 Ostud 40 000 346 587 198 390 0 3 188 310 3 773 287 Müük 0 0 0 0 0 0 Mahakandmine 0 0 0 0 0 0 Reklassifitseerimine 0 5 215 907 152 572 0 -5 368 480 0 Reklassifitseerimine IFRS 16 0 0 0 0 8 436 8 436 Amortisatsioon ja allahindlus 16 0 -2 948 465 -310 852 -8 172 0 -3 267 489 Soetusmaksumus 31.12.2021 733 048 89 293 371 5 475 685 201 405 2 353 909 98 057 418 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 0 34 578 244 2 590 361 162 103 8 436 37 339 144 Jääkmaksumus 31.12.2021 733 048 54 715 127 2 885 324 39 303 2 345 473 60 718 275 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 590 690 eurot, millest laekus 511 564 eurot, nõudena kajastatakse 79 126 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Papissaare sadama rekonstrueerimiseks ning Kihnu sadama kaide rekonstrueerimiseks. Ettevõtluse Arendamise SA eraldati aruandeaastal 200 000 eurot, mida kasutati Sviby sadama rekonstrueerimiseks. 100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2021 endiselt kasutuses, on finantsseisundi aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 3 861 221 eurot. Aruandeaastal ei müüdud ega kantud maha materiaalset põhivara 36 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 6 järg) Eelmise aruande aastal toimunud tehingud materiaalse põhivaraga eurodes Masinad Muu Lõpetamata Materiaalne Lisa Maa Ehitised ja materiaalne ehitised ja KOKKU põhivara seadmed põhivara ettemaksed Soetusmaksumus 31.12.2019 652 048 79 930 868 5 549 237 197 904 3 810 365 90 140 423 Akumuleeritud kulum 31.12.2019 0 28 892 890 2 428 111 145 817 0 31 466 818 Jääkmaksumus 31.12.2019 652 048 51 037 978 3 121 126 52 087 3 810 365 58 673 605 Ostud 41 000 247 647 14 570 3 501 4 416 356 4 723 074 Müük 0 0 -507 681 0 0 -507 681 Mahakandmine 0 -146 191 -6 955 0 0 -153 145 Reklassifitseerimine 0 3 698 552 0 0 -3 701 920 -3 368 Reklassifitseerimine IFRS 16 0 0 75 552 0 9 276 84 828 Amortisatsiooni mahakandmine 0 146 191 507 591 0 0 653 782 Amortisatsioon ja allahindlus 16 0 -2 883 079 -358 989 -8 114 0 -3 250 182 Soetusmaksumus 31.12.2020 693 048 83 730 877 5 124 723 201 405 4 534 077 94 284 130 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 0 31 629 778 2 279 509 153 931 0 34 063 218 Jääkmaksumus 31.12.2020 693 048 52 101 098 2 845 214 47 474 4 534 077 60 220 912 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati 2020. aruandeaastal välisabi 3 368 562 eurot, millest laekus 2 393 456 eurot, nõudena kajastatakse 975 106 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Naissaare sadama, Papissaare sadama ja Vikati sadama rekonstrueerimiseks ning Heltermaa sadama, Rohuküla sadama ja Kihnu sadama kaide rekonstrueerimiseks. Ettevõtluse Arendamise SA eraldati aruandeaastal 200 000 eurot, mida kasutati Triigi sadama rekonstrueerimiseks. Euroopa Regionaalfondist laekus aruande perioodil 185 185 eurot. 100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2020 endiselt kasutuses, on finantsseisundi aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 2 585 192 eurot. Aruandeaastal on müüdud ja maha kantud materiaalne põhivara kokku soetusmaksumuses 653 872 eurot ja akumuleeritud kulumit summas 646 827 eurot. 2020. aruandeaastal müüdi põhivara 60 000 euro väärtuses, kasum põhivara müügist oli 52 955 eurot. 37 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 7 Immateriaalne põhivara eurodes Ettemaks Arengu- Immateriaalne põhivara Tarkvara immateriaalse KOKKU väljaminekud põhivara eest Jääkmaksumus 31.12.2019 20 784 0 4 255 25 039 Ostud 0 0 53 667 53 667 Amortisatsioon ja allahindlused -17 167 0 0 -17 167 Soetusmaksumus 31.12.2020 90 320 0 57 922 148 243 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -86 704 0 0 -86 704 Jääkmaksumus 31.12.2020 3 617 0 57 922 61 539 Ostud 0 0 139 963 139 963 Ümberkvalifitseerimine 31 925 166 309 -189 799 8 435 Amortisatsioon ja allahindlused -5 395 0 0 -5 395 Soetusmaksumus 31.12.2021 122 246 166 309 8 087 296 642 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -92 098 0 0 -92 098 Jääkmaksumus 31.12.2021 30 147 166 309 8 087 204 543 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed eurodes Võlad ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020 Võlad tarnijatele 824 168 1 457 293 sh võlad põhivara eest 445 628 1 350 550 Võlad töötajatele 265 414 242 084 Maksuvõlad 43 820 0 Muud kohustused 144 725 2 767 KOKKU 1 278 127 1 702 144 Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed eurodes Maksuvõlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Kinnipeetud tulumaks 36 524 33 304 Sotsiaalmaks 71 466 63 664 Kinnipeetud kogumispensioni makse 2 356 2 704 Ettevõtte tulumaks 4 074 2 527 Töötuskindlustusmakse 3 668 3 541 Käibemaks -79 535 -157 395 Loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustis 5 267 1 360 KOKKU 8 43 820 -50 296 Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. 38 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg eurodes Tagasi- Tagasi- maksed Makse- Laenukohustused 31.12.2021 maksed Intressimäär 2023- tähtaeg 2022. a 2032. a Pangalaen SEB 533 334 426 667 106 667 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27% Pangalaen Luminor 2 500 000 300 000 2 200 000 2026. a 6 kuu Euribor + 1,15% Arvelduskrediit 0 0 0 30.12.2022. a 6 kuu Euribor + 1,5% Rendikohustised 6 kuu Euribor + 1,6% (lisa 11) 350 660 71 133 279 526 2032. a KOKKU 3 383 994 797 800 2 586 193 eurodes Tagasi- Tagasi- maksed Makse- Laenukohustused 31.12.2020 maksed Intressimäär 2022- tähtaeg 2021. a 2032. a Pangalaen SEB 960 001 426 667 533 334 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27% Pangalaen LHV 350 000 350 000 0 2021. a 6 kuu Euribor + 0,52% Pangalaen Luminor 2 500 000 0 2 500 000 2026. a 6 kuu Euribor + 1,15% Arvelduskrediit 0 0 0 30.11.2021. a 6 kuu Euribor + 1,5% Rendikohustised 6 kuu Euribor + 1,6% (lisa 11) 422 885 72 226 350 660 2032. a KOKKU 4 232 886 848 893 3 383 994 Kõikide laenukohustuste alusvaluutaks on euro. 2021. aastal lisaks võetud laene ei ole. Samuti ei olnud juurde võetud laene ka 2020. aastal. Aruandeperioodil tasus ettevõte laenude põhiosa makseid summas 776 667 eurot (2020. aastal tasuti laenude põhiosa makseid 753 333 eurot). Rendikohustisi tasuti 2021. aastal 0 eurot (2020. aastal 12 078 eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 72 226 eurot (2020. aastal 60 423 eurot). Kasutamata arvelduskrediit oli 2021. aasta lõpus kokku 1 000 000 eurot (2020. aastal oli kasutamata arvelduskrediidi jääk 1 300 000 eurot). Arvelduskrediidi leping on sõlmitud SEB Pangaga ning seda pikendati 06.12.2021 kogulimiidiga 1 000 000 eurot ja lõpptähtajaga 30.12.2022. AS Saarte Liinid ja laenuandjate vahelistes lepingutes on sätestatud piirangud või eritingimused, mille mittetäitmisel võib laenuandja nõuda ettevõttelt laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:  piiratud õigused varade võõrandamiseks;  piiratud õigused täiendavate kohustuste võtmiseks;  piiratud õigused garantiide ja tagatiste andmiseks;  piiratud õigused dividendide väljamaksmise ja aktsiakapitali suurendamise otsuste tegemisel. Nii seisuga 31. detsember 2021 kui ka seisuga 31. detsember 2020 olid ettevõte tegevus ja toimingud vastavuses laenulepingute tingimustega. 39 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 11 järg) Netovõlg eurodes Netovõlg 31.12.2021 31.12.2020 Raha ja raha ekvivalendid 1 979 144 3 189 373 Laenukohustused tagasimaksetähtajaga kuni 1 aasta -797 800 -848 893 Laenukohustused tagasimaksetähtajaga üle 1 aasta -2 586 193 -3 383 994 Netovõlg -1 404 850 -1 043 514 Raha ja raha ekvivalendid 1 979 144 3 189 373 Ujuva intressimääraga võlakohustused -3 383 994 -4 232 887 Netovõlg -1 404 850 -1 043 514 eurodes Sularaha Liisingute Liisingute Laenude Laenude ja tagasi- tagasi- tagasi- tagasi- Netovõlg KOKKU arveldus- maksed maksed maksed maksed arved kuni 1 a. üle 1 a. kuni 1 a. üle 1 a. Netovõlg 01.01.2020 398 370 -13 798 0 -1 629 023 -3 810 001 -5 054 452 Ümberklassifit- seerimised 0 -72 226 -350 660 -776 667 776 667 -422 886 Rahavoog 2 791 003 74 074 350 660 753 333 0 3 969 070 Netovõlg 31.12.2020 3 189 373 -11 950 0 -1 652 357 -3 033 334 -1 508 268 Ümberklassifit- seerimised 0 -71 133 -279 526 -726 667 726 667 -350 660 Rahavoog -1 210 229 72 226 279 526 776 667 0 -81 810 Netovõlg 31.12.2021 1 979 144 -10 857 0 -1 602 357 -2 306 667 -1 940 738 40 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 11 Rendid Rendikohustised (ettevõte kui rentnik) eurodes Rendikohustised Lisa 2021 2020 Aruande perioodi alguses 422 886 423 926 Võetud rendid 0 75 552 Makstud rendikohustised -72 226 -76 592 Aruandeperioodi lõpus 350 660 422 886 Tuleviku rendikohustiste miinimummaksed 10 350 660 422 886 sh makseperiood 1 aasta -71 133 -72 226 sh makseperiood alates 1 aastat -279 526 -350 660 Rendimaksete nüüdisväärtus 373 820 464 530 Viimase lepingu lõpp tähtaeg Viimase lepingu lõpp tähtaeg on Maksetähtaeg on arvestatud 31.12.2032 arvestatud 31.12.2032 Intressimäär Vahemik 1,46%-2,3% Vahemik 1,46%-2,3% Alusvaluuta euro euro Kasutusõigusega vara soetusmaksumus transpordivahendite ja hoonete osas IFRS 16 alusel oli seisuga 31.12.2021 540 721 eurot (31.12.2020 seisuga 540 721 eurot) ning jääkmaksumus 356 473 eurot (31.12.2020 seisuga 426 740 eurot). Maa rendi osas ei saa AS Saarte Liinid objektiivselt hinnata järgmiste perioodide rendikulu, kuna Viimsi vallavalitsusega sõlmitud hoonestusõiguse leping sätestab tasu määramise alusena sadamat aasta jooksul külastanud reisijate arvu, mis näitajana võib aastate lõikes oluliselt varieeruda. AS Saarte Liinid juhatus peab Viimsi vallavalitsusega läbirääkimisi hoonestusõiguse tasu aluse sidumiseks lepingualuse maa pindalaga, mis võimaldaks tulevikus järgmiste perioodide rendikulu objektiivselt hinnata. Ettevõte kui rendileandja eurodes Renditulu Lisa 2021 2020 Hooned, ruumid ja territoorium 173 023 148 837 KOKKU 14 173 023 148 837 Hoonete ja ruumide rendilepingud saab katkestada 3-6 kuulise etteteatamisaja jooksul, millele vastav renditulu moodustab 16 434 eurot (2020. aastal 14 647 eurot). Rendile antud hoonete, ruumide ja territooriumi soetusmaksumus on 5 209 184 eurot (2020. aastal 4 329 925 eurot) ja jääkmaksumus 3 036 326 eurot (2020. aastal 2 624 218 eurot). Rendile antud hoonete-ruumide jääkmaksumuse osatähtsus ehitiste jääkväärtusest on 31,1%. 41 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 12 Sihtfinantseerimine eurodes Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste perioodi alguse seisuga 2021 2020 EL Ühtekuuluvusfond 25 944 485 24 097 391 EL Regionaalfond 4 571 344 4 743 878 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 125 415 5 126 844 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 133 205 146 801 Ettevõtluse Arendamise SA 504 473 327 216 KOKKU 36 278 922 34 442 130 Sihtfinantseeringute liikumised aruandeperioodil kokku 790 690 3 753 747 Perioodi jooksul saamata põhivara sihtfinantseerimine sh Euroopa Ühtekuuluvusfondist 79 126 975 106 Perioodi jooksul saadud põhivara sihtfinantseerimine EL Ühtekuuluvusfond 511 564 2 393 456 EL Regionaalfond 0 185 185 Ettevõtluse Arendamise SA 200 000 200 000 Sihtfinantseerimisega seotud kohustuste arvestamine tulusse EL Ühtekuuluvusfond -1 541 574 -1 521 468 EL Regionaalfond -346 272 -357 719 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) -4 228 -1 429 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA -13 596 -13 596 Ettevõtluse Arendamise SA -34 327 -22 743 Pikaajalised varade sihtfinantseerimise muutused kokku -1 939 997 -1 916 955 Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste perioodi lõpu seisuga EL Ühtekuuluvusfond 24 993 601 25 944 485 EL Regionaalfond 4 225 072 4 571 344 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 121 187 5 125 415 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 119 609 133 205 Ettevõtluse Arendamise SA 670 146 504 473 KOKKU 35 129 615 36 278 922 Ettemaksuna on kajastatud sihtfinantseerimisi järgmistelt rahastajatelt: EL Ühtekuuluvusfond 2021. a 0 eurot (2020. a 3 368 562 eurot), EL Regionaalfond 2021. a 0 eurot (2020. a 185 185 eurot). Objektide lõpetamisel vähendatakse ettemaksu ning võetakse sihtfinantseerimine arve põhivarana. eurodes Perioodi jooksul saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2021 2020 Välisabi tegevuskuludeks 13 914 0 Kodumaine abi tegevuskuludeks 354 581 KOKKU 14 268 581 eurodes Perioodi jooksul laekunud eelmiste perioodide tegevuskulude sihtfinantseerimine 2021 2020 Välisabi tegevuskuludeks 13 135 1 029 KOKKU 13 135 1 029 42 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 13 Omakapital Aktsiaselts Saarte Liinid on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused aktsiakapitali suurendamise või vähendamise ning dividendide jaotamise osas teeb Eesti Vabariik, keda ettevõtte üldkoosolekul omanikuna esindab majandus- ja taristuminister. AS Saarte Liinid põhikirja kohaselt on ettevõtte miinimumkapital 4 793 400 eurot ning maksimumkapital 19 173 600 eurot. Seisuga 31.12.2021 koosnes AS Saarte Liinid aktsiakapital 66 485 aktsiast nimiväärtusega 100 eurot kokku summas 6 648 500 eurot. Omakapitali koosseisus oleva reservi osas vt. Lisa 1 punkt “I“. Ainuaktsionäri otsusega (23.12.2020 nr 1.1-5/20-066) otsustati muuta aktsiate nimiväärtust 100 euro pealt 1 euro peale ning aktsiakapitali suurendada rahalise sissemaksega 3 000 000 euro võrra. Detsembris tasus ainuaktsionär AS-i Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamiseks rahalise sissemakse summa ära. 26.03.2021 esitati avaldus uute aktsiate registreerimiseks ning aktsiate nimiväärtuse muutmiseks äriregistrile. Äriregistri poolt kinnitati emiteeritud aktsiad seisuga 21.04.2021. Ettemakstud aktsiareservis kajastatud summa klassifitseeriti ümber reale „Aktsiakapital“, kui emiteeritud aktsiad olid registreeritud äriregistri poolt. Seoses suuremahuliste sihtfinantseeritud investeeringute teostamisega ei kuulu AS Saarte Liinid omaniku otsuse alusel dividendimaksjate hulka. Maksimaalselt võimalike dividendide suurus ning dividendide maksmisega kaasneva tulumaksukohustuse suurus on toodud alljärgnevas tabelis: eurodes Omakapital 31.12.2021 31.12.2020 Jaotamata kasum 13 996 833 12 646 817 Kohustuslikku reservkapitali 69 534 40 670 Dividendimaksega kaasnev tulumaksukulu 2 785 460 2 521 229 Võimalik maksta netodividendidena 11 141 839 10 084 917 Lisa 14 Müügitulu eurodes Jaotumine tegevusalade järgi Lisa 2021 2020 EMTAK 52221 Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused 7 788 169 6 839 467 EMTAK 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 11 173 023 148 837 KOKKU 7 961 192 6 988 305 43 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 14 järg) Eurodes 2021 2020 Eesti 6 878 572 Eesti 6 011 011 Saksamaa 167 320 Saksamaa 215 377 Rootsi 118 882 Rootsi 200 720 Soome 324 593 Soome 200 479 Holland 203 461 Holland 178 705 Taani 182 787 Taani 138 972 Poola 31 228 Poola 28 673 Norra 5 964 Norra 3 581 Muud riigid 48 385 Muud riigid 10 786 KOKKU 7 961 192 6 988 305 Ekspordi sihtriikide määratlemisel on lähtutud sadamateenuseid kasutanud laevade agenteerimisega tegelevate ettevõtete poolt edastatud andmetest sihtriikide kohta. Kõik AS Saarte Liinid müügitulud on 2021. a ja 2020. a saadud teenuste müügist. Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest eurodes Tulu sihtfinantseerimisest 2021 2020 Lisa Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (kodumaine) 404 742 399 037 Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (välisabi) 1 531 148 1 513 532 Tulu põhivara kaasfinantseerimisest (välisabi) 4 106 4 386 Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (kodumaine) 14 268 581 KOKKU 12 1 954 264 1 917 536 Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused eurodes Muud äritulud 2021 2020 Lisa Põhivara müük 6 0 60 000 Muud viivisintressitulud, leppetrahvid 89 851 53 828 KOKKU 89 851 113 828 44 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 16 järg) eurodes Kaubad, toore, materjal ja teenused 2021 2020 Elekter 605 715 418 249 Edasi müüdud elekter -353 975 -277 430 Kütus 131 832 103 493 Remont ja hooldus 417 824 347 145 Laadimine, lossimine ja transport 1 000 701 890 486 Hoonete ja ruumide kasutusrent 9 146 5 575 Sõidukite kasutusrent 13 152 14 736 Teenused 445 284 388 632 KOKKU 2 269 680 1 890 885 eurodes Mitmesugused tegevuskulud 2021 2020 Majanduskulu 186 366 190 065 Sidekulud 34 715 24 407 IKT riist- ja tarkvara rent 63 614 65 230 Töömasinate ja seadmete rent 7 590 6 695 KOKKU 292 286 286 397 eurodes Tööjõukulud 31.12.2021 31.12.2020 Palgakulu 2 199 470 2 100 147 Erisoodustused 22 864 14 946 Erisoodustuste tulumaks 9 050 7 490 Erisoodustuste sotsiaalmaks 12 367 9 572 Sotsiaalmaksud palkadelt 727 568 691 017 KOKKU 2 971 319 2 823 173 2021. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 99, neist: juhatuse liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 95 inimest (sh projektijuhtimise üksus 6). 2020. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 101, neist: juhatuse liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 99 inimest (sh projektijuhtimise üksus 5). eurodes Tööjõukulude kapitaliseerimine 31.12.2021 31.12.2020 Palgakulude kapitaliseerimine 196 707 167 243 Sotsiaalmaksude kapitaliseerimine 66 360 56 528 KOKKU 263 067 223 771 45 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 16 järg) eurodes Põhivara amortisatsioon ja Lisa 31.12.2021 31.12.2020 allahindlused Materiaalse põhivara 6 amortisatsioon 3 259 053 3 247 951 Immateriaalse põhivara 7 amortisatsioon 5 395 17 167 KOKKU 3 264 448 3 265 118 eurodes Muud ärikulud 31.12.2021 31.12.2020 Maamaks 3 896 3 883 Riigilõivud 4 466 5 246 Loodusressursside kasutus- ja saastetasud 8 854 5 503 Lootusetuks hinnatud laekumata arved 10 158 89 394 Viivised ja intressid 0 9 KOKKU 27 374 104 035 Muude ärikulude all kajastub 2020. aastal juhatuse poolt hinnatud lootusetult laekuvaks nõue Väinamere Liide OÜ osas. Lisa 17 Finantstulud- ja kulud eurodes Finantstulud ja -kulud 31.12.2021 31.12.2020 Intressikulud 52 583 60 423 KOKKU 52 583 60 423 Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad Kinnistule nr. 1010234 nimega „Kuivastu sadama” VI järjekohale, kinnistule nr. 1046932 nimega „Virtsu sadama” V järjekohale, kinnistule nr. 862832 nimega „Rohuküla sadam” III järjekohale, kinnistule nr. 896333 nimega „Heltermaa sadam ” V järjekohale ja kinnistule nr. 1649732 nimega „Virtsu sadama laiendus” II järjekohale on seatud ühishüpoteek AS SEB Panga kasuks summas 3 000 000 eurot. Laenude tagatiseks panditud varade soetusmaksumus on 31.12.2021 seisuga 51 740 885 eurot (31.12.2020 seisuga 49 303 518 eurot), kogunenud kulum 21 082 627 eurot (31.12.2020 seisuga 19 464 345 eurot) ja jääkmaksumus 30 658 258 eurot (31.12.2020 seisuga 29 839 174 eurot). 46 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega AS Saarte Liinid aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Aruandes on seotud osapooltena käsitletud ettevõtte omanikku, nõukogu ja juhatuse liikmeid ning muid ettevõtteid ja ametiasutusi, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju (sh üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju). Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu AS Saarte Liinid tööd suunab viieliikmeline nõukogu, igapäevatööd juhib kaheliikmeline juhatus. Juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aruandeaastal palka summas 172 721 eurot (2020. aastal 168 127 eurot) ja preemiat summas 31 868 eurot (2020. aastal 24 722 eurot ). Juhatuse ja nõukogu liikmed ei saa ettevõttelt pensioniga seotud õigusi. Lahkumishüvitised Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses (RVS § 86 lg 3). Tehingud seotud osapooltega Ettevõttel on teiste riigi kontrolli või olulise mõju all olevate üksustega tehinguid tavapärase äritegevuse käigus, millest olulises summas ostu- ja müügitehinguid aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil on välja toodud käesoleva Lisa tabelites. Lisaks on ettevõte saanud omanikuga seotud ametiasutustelt materiaalse põhivara soetuseks toetusi. Lisas 12 välja toodud toetused aruandeperioodil (kokku summas 711 564 eurot) ning võrreldaval perioodil (kokku 2 778 641 eurot) on kõik saadud omaniku kontrolli või valitseva mõju all. eurodes Muud Tehingud seotud Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud / osapooltega 2021 müük ost ost toetused Nõuete Kohustuste saldo saldo Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2021 31.12.2021 Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted: Saare Kütus AS 2 790 17 263 Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ 500 Eesti Arhitektide Liit 4 950 Puumarket AS 244 Võrkaia Sadam OÜ 2 476 Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted: Kuressaare Veevärk AS 8 027 50 Teede Tehnokeskus 468 Transpordiamet 39 843 71 693 4 222 71 014 Riigi Infosüsteemi Amet 20 160 1 680 Politsei- ja Piirivalveamet 15 192 7 781 673 TS Laevad OÜ 3 862 761 24 784 361 914 328 Eesti Energia 159 188 9 351 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 200 000 Eesti Post AS 6 552 1 349 AS Eesti Loots 54 894 8 545 KOKKU 3 977 956 25 534 296 076 200 000 375 355 83 772 47 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 (Lisa 19 järg) eurodes Muud Tehingud seotud Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud / osapooltega 2020 müük ost ost toetused Nõuete Kohustuste saldo saldo Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2020 31.12.2020 Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted: Saare Kütus AS 2 815 35 709 1 943 Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ 450 Saaremaa Vallavalitsus 109 317 681 2 145 Technology Partners OÜ 120 Võrkaia Sadam OÜ 1500 Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted: Kuressaare Veevärk AS 6 755 199 Veeteede Amet 18 489 74 198 2 716 Tehnilise Järelevalve Amet 1 054 992 Riigi Infosüsteemi Amet 9 135 722 Politsei- ja Piirivalveamet 38 178 12 588 179 TS Laevad OÜ 3 171 009 36 688 87 232 30 280 Eesti Energia 382 670 40 721 AS Eesti Loots 46 956 3 923 KOKKU 3 388 383 35 709 524 218 0 96 195 74 858 48 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 606 147 Aruandeaasta koondkasum 1 390 686 KOKKU 13 996 832 Kohustusliku reservkapitali suurendamine 69 534 Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 13 927 298 KOKKU 13 996 832 Uku-Madis Savisto juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt) Kuressaare, 25. märts 2022. a. 49 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2021 MAJANDUSAASTA ARUANDELE Käesolevaga kinnitame majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. AS Saarte Liinid 2021. majandusaasta aruanne on kinnitatud ainuaktsionäri poolt üldkoosolekul vastavalt digitaalse allkirjastamise kuupäevale. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Juhatus: Uku-Madis Savisto juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt) Nõukogu: Jaano Vink nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Odrats-Koni nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Allmann nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Hein nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Linnamägi nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) 50 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2021 MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK) eurodes Jaotumine tegevusalade järgi 2021 2020 Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) 7 788 169 6 839 467 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK 68201) 173 023 148 837 KOKKU 7 961 192 6 988 305 51 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Saarte Liinid aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Saarte Liinid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31.12.2021 ning kasumi- ja koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 15-48 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 /digitaalselt allkirjastatud/ Brita Tauts Vandeaudiitori number 695 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn 10117 25.03.2022 AS Saarte Liinid nõukogu aruanne 2021. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Saarte Liinid, registrikood 10216057 ASUKOHT: Kuressaare, Rohu 5, Saaremaa, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 9 648 500 EUR Aktsiaseltsi tegevuse kokkuvõte 2021. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel sadamateenuseid, arendas edasi sadamate taristuid, teostas uuringuid ja projekteerimistöid perspektiivsete sadamaarenduste selgitamiseks ning kindlustas majandustegevusega omaniku ootustele vastava tulu teenimise. Viimastel aastatel rekonstrueeritud ja ehitatud sadamates on küll saavutatud teenindusstabiilsus ning tagatud piisavad reservid veomahtude võimalikuks kasvuks tulevikus, kuid 2020. aasta alguses puhkenud ning 2021. aastal jätkunud Covid-19 pandeemia tõi kaasa eriolukorra. Võrreldes Covid-19 eelsele ajaga, tõusis 2021. aastal teenindatud sõidukite arv (2021. a 1 175 tuhat; 2019. a 1 122 tuhat sõidukit), liinireisijate arv taastunud veel samas mahus ei ole (2021. a 2 437 tuhat; 2019. a 2 608 tuhat liinireisijat). 2021. aastal suurenesid võrreldes 2020. aastaga nii sadamates teenindatud liinireisijate arv (kokku 262,9 tuhande reisija võrra ehk 12,1%) kui ka sõidukite arv (140,9 tuhande sõiduki võrra ehk 13,6%). Kaubavedude maht AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvates sadamates kasvas. Kokku teenindati äriühingu poolt 340 kaubalaeva. Kõige enam tõusis kaubalaevade teenindamise koguarv Heltermaa sadamas, kokku 44,1% võrreldes aastaga 2020. Ühe põhjusena võib välja tuua ka asjaolu, et alates 2021. aasta märtsist ei teenindata Hiiumaal Lehtma sadamas enam kaubalaevu. SL Marinas nime all turundatud AS Saarte Liinid väikelaevasadamates teenindatud aluste koguarv kahanes 6 537 aluseni, ehk -7,4%. Aastal 2020. teenindasid sadamad kokku 7 060 väikelaeva. AS Saarte Liinid 2021. aasta eelarveline kasumiplaan täideti majandustegevuse tulemuste põhjal 118,2% ulatuses, teenides kokku 1 390,7 tuhat eurot. 2021. aastal teostati sihtfinantseeritud vahendite, AS Saarte Liinid omavahendite, laenude ja riigieelarveliste vahendite arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 3 913,3 tuhande euro ulatuses. AS Saarte Liinid audiitori KPMG Baltics OÜ poolt esitatud sõltumatu vandeaudiitori järeldusotsus ettevõtte 2021. a majandusaasta aruande kohta oli märkusteta. Nõukogu aktsepteerib juhatuse ettepanekut üldkoosolekule 2021. aasta majandusaastal teenitud puhaskasumi 1 390 686 eurot jaotamiseks alljärgnevalt: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 606 146 eurot Aruandeaasta koondkasum 1 390 686 eurot KOKKU 13 996 832 eurot Kohustusliku reservkapitali suurendamine 69 534 eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 13 927 298 eurot KOKKU 13 996 832 eurot Nõukogu tegevuse kokkuvõte AS Saarte Liinid nõukogu on vastavalt ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusele nr 1.1-5/20-048 viieliikmeline koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats- Koni, Taivo Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtajaga 07.09.2023. 2021. aastal toimus kokku 7 nõukogu koosolekut, mille käigus kuulati juhatuse aruandeid majandustegevuse kohta (sh eelarve ja investeeringute kava täitmise ning jooksva töö kohta), arutati aktuaalseid küsimusi ja perspektiivseid arenguid (sh toimingud kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjadega, investeeringud, laenukohustused, eelarve ja investeeringute kava kinnitamine). 1 Lisaks pööras nõukogu tähelepanu ettevõtte uue arengukava/strateegia koostamisele juhatuse poolt perioodiks 2021-2027 a, mis siiski jäi aruandeaastal lõpetamata. AS Saarte Liinid nõukogu on moodustanud auditikomitee, mis tegutseb kolmeliikmelisena koosseisus Kaie Karniol (auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek Allmann ja Marilin Hein. Aasta jooksul toimus 6 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid süsteemselt ja vastavalt aastaks koostatud tööplaanile. Lisaks nõustasid auditikomitee liikmed juhatust erinevates küsimustes koosolekutevahelisel perioodil. Nõukogu ja juhatuse tasustamisest AS Saarte Liinid nõukogule ja selle juurde moodustatud auditikomiteele maksti 2021. aasta eest tasusid kokku 32 000 eurot. Isikute lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt: Nimi ametikoht aastatasu eurodes Jaano Vink nõukogu liige 9 600 Marilin Hein nõukogu ja auditikomitee liige 5 600 Indrek Allmann nõukogu ja auditikomitee liige 5 600 Siiri Odrats-Koni nõukogu liige 4 800 Taivo Linnamägi nõukogu liige 4 800 Kaie Karniol auditikomitee liige 1 600 2021. aasta jooksul maksti juhatuse liikmetele teenistus- ja tulemustasu kokku 153 693 eurot. Isikute lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt: nimi ametikoht aastatasu eurodes tulemustasu eurodes Villu Vatsfeld juhatuse esimees 73 658 8 320 Uku-Madis Savisto juhatuse liige 67 063 4 652 AS Saarte Liinid nõukogu on kiitnud heaks juhatuse poolt esitatud ja KPMG Baltics OÜ poolt auditeeritud AS Saarte Liinid 2021. aasta majandusaasta aruande ja otsustanud seonduvalt ka juhatuse liimetele tulemustasu maksmise vastavalt kehtivale korrale summas 18 896 eurot. Kontrollikeskkonnast 2021. aastal lõpetas kolmeaastase lepinguperioodi siseaudiitorina AS PricewaterhouseCoopers. Vastavalt riskihinnangule ning nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaanile viisid AS PricewaterhouseCoopers siseaudiitorid läbi 2021. aastal ühe siseauditi: 1) Kliendivajaduste rahuldamine, sh tegevusmahtude säilitamine ja kasvatamine Vastavalt lepingule viis PWC läbi ka järelauditi, kus käsitleti siseauditite käigus tehtud ettepanekute täitmise seisu järgmiste siseauditite kohta: 1) arendustegevuse korraldus; 2) sadama ehitiste säilitamine; 3) riskisündmusteks ja ohtudeks valmistumine; 4) organisatsiooniline ülesehitus (struktuur ja töökorraldus). Hankemenetluse tulemusena valiti AS Saarte Liinid uueks siseaudiitoriks parima pakkumise teinud audiitorettevõte Ernst & Young Baltic AS, kellega sõlmiti 2. juulil 2021. aastal leping järgnevaks 36 kuuks. Auditeerimisleping sisaldab riskide hindamist, sh riskide hinnangus täpsustatud siseauditi valdkondadel põhineva 2021.-2024. a. tööplaani koostamist, 2021.-2024. a. tööplaanis ette nähtud siseauditi töövõttude teostamist ja järelauditite teostamist. Ernst & Young Baltic AS viis 2021. aastal esimese töövõtuna läbi riskide hindamise ning esitas ettepanekud siseauditite läbiviimiseks. 2 Lisaks eelmainitud audititele kuulus AS Saarte Liinid 2021. aastal Riigikontrolli valimisse äriühingu tehingute seaduslikkuse kontrolli osas. Kontrolli viis eraldi töövõtuna läbi audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ. Hinnang nõukogu ja juhatuse lööle Lähtudes AS Saarte Liinid põhikirjast ning kokkulepitud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu koostööd ettevõttele püstitatud eesmärkide ja omaniku ootuste täitmiseks. Juhatus informeerib ja kaasab vajadusel nõukogu liikmeid ettevõtte tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse vastavalt nõukogu liikmete erialastele kompetentsidele. Nõukogu liikmete valmidus probleemsete valdkondade sisuliseks aruteluks on konstruktiivne ja suunatud parema tulemuse saavutamisele. Nii juhatus kui nõukogu täidavad korrektselt neile seaduse ja ettevõtte põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad AS Saarte Liinid huve järgides. Arvestades majanduskeskkonna olulisi muutusi viimastel aastatel, võib öelda, et ettevõte tervikuna on suutnud nendega kohaneda ning tegutseb jätkusuutlikult. AS Saarte Liinid majandustulemused 2021. a. majandusaastal olid asjaolusid arvestades väga head. Hinnang nõukogu tööle - hea. Hinnang juhatuse tööle - hea. (allkirjastatud digitaalselt) ____________________ Jaano Vink AS Saarte Liinid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 3 AS Saarte Liinid (registrikood: 10216057) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Saarte Liinid, asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 22.04.2022.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 9 648 500 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Aktsionäri üldkoosolek toimus elektrooniliselt (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Saarte Liinid 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 1 ja 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord; 2. Kinnitada 2021.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud); 3. Kinnitada AS Saarte Liinid jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 .a. 12 606 147 eurot ja jaotada aruandeaasta puhaskasum 1 390 686 eurot järgmiselt: a. Kohustuslikku reservkapitali 69 534 eurot; b. Jaotamata kasumisse 1 321 152 tuhat eurot; c. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist 13 927 298. 4. Kinnitada AS Saarte Liinid põhikiri uued redaktsioonis ja tunnistada kehtetuks 23.12.2020 otsusega nr 1.1.5/20-066 kinnitatud põhikiri. 1 Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2021.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021.a. majandusaasta aruande kohta; 3. Aktsiaseltsi põhikirja uud redaktsioon; Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2 KINNITATUD 22.04.2022 korralise üldkoosoleku otsusega AKTSIASELTS SAARTE LIINID PÕHIKIRI 1. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Ärinimi Aktsiaseltsi (edaspidi “Selts”) ärinimi on aktsiaselts Saarte Liinid. 1.2. Asukoht Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Saaremaa vald. 2. TEGEVUSALAD JA EESMÄRK 2.1. Seltsi tegevusaladeks on: 2.1.1. sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja muude transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine ja laadimine ning reisijate maaletuleku ja laevalemineku võimaldamine, ekspedeerimine; 2.1.2. sadamate haldamine ja arendamine, sealhulgas avaliku huvi teenuste osutamise tagamiseks saarte ja mandri vahelises ning saartevahelises ühenduses; 2.1.3. riigisisese laevaliikluse korraldamine; 2.1.4. meretransporditeenuste osutamine; 2.1.5. ehitamine ja remont; 2.1.6. ohtlike jäätmete käitlemine. 2.2. Seltsi eesmärgiks on Seltsi tegevusalade kaudu avalike sadamateenuste tagamine Seltsi käsutuses oleva vara mõistliku haldamisega ja omaniku ootustele vastava tulu teenimine. 3. AKTSIAKAPITAL 3.1. Aktsiakapital Seltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend kolm tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 19 173 600 (üheksateist miljonit ükssada seitsekümmend kolm tuhat kuussada) eurot. Uku-Madis Savisto 1 juhatuse liige Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali (edaspidi “Aktsiakapital”) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi “Põhikiri”) muutmata. 3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine 3.2.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmise või aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Uute aktsiate eest tasumine toimub kas täiendavate sissemaksetega või fondiemissiooni teel. 3.2.2. Seltsil on Üldkoosoleku otsusel õigus välja lasta vahetusvõlakirju, mis annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. 3.2.3. Seltsi Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega. 4. AKTSIA 4.1. Aktsia Seltsi Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks nimiväärtusega 1 (üks) euro (edaspidi “Aktsia(d)”). 4.2. Aktsia eest tasumine Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Kui Aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud Aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 4.3. Mitterahaline sissemakse Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja Seltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab Seltsi Juhatus ja selle seaduslikkust kontrollib audiitor. 4.4. Aktsiaraamat Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. 4.5. Aktsia võõrandamine Aktsiad on vabalt võõrandatavad seaduste ja muude õigusaktidega ette nähtud korras ja tingimustel. 4.6. Eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad Selts võib seaduses sätestatud ulatuses lasta välja ilma hääleõiguseta nimelisi eelisaktsiaid ja vahetusvõlakirju. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustab Üldkoosolek. Uku-Madis Savisto 2 juhatuse liige 5. SELTSI JUHTIMINE 5.1. Juhtimisorganid 5.1.1. Seltsi juhtimisorganid on: 5.1.1.1. Seltsi Aktsionäride üldkoosolek (“Üldkoosolek”); 5.1.1.2. Seltsi nõukogu (“Nõukogu”); 5.1.1.3. Seltsi juhatus (“Juhatus”). 5.1.2. Seltsi juhtimisorganid on kohustatud rakendama Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldama nende järgimist majandusaasta aruandes. 5.2. Üldkoosolek 5.2.1. Üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. 5.2.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas mitte hiljem kui nelja (4) kuu jooksul Seltsi majandusaasta lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas, tagades punktis 7.2.2. sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustuse tähtaegse täitmise. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus seaduses ette nähtud juhtudel. 5.2.3. Juhatus teatab vähemalt kolm (3) nädalat enne korralise Üldkoosoleku, vähemalt ühe (1) nädala enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kirjalikult Üldkoosoleku kokkukutsumisest kõigile Aktsionäridele nende aktsiaraamatusse kantud aadressil. 5.2.4. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. 5.2.5. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole Aktsiatega esindatud häältest. Kui Seltsil on ainult üks aktsionär, on tal seadusest tulenevate erisustega kõik üldkoosoleku õigused. 5.2.6. Üldkoosoleku ainupädevuses on äriseadustiku paragrahvi 298 lõikes 1 ja muude seadustes nimetatud küsimuste otsustamine, sealhulgas: 5.2.6.1. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine, samuti Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise otsustamine; 5.2.6.2. Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; Uku-Madis Savisto 3 juhatuse liige 5.2.6.3. Seltsi tütarettevõtjal mõnede otsuste tegemiseks Seltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusoleku vajalikkuse üle otsustamine; 5.2.6.4. Nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; 5.2.6.5. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustamine; 5.2.6.6. Nõukogu esimehe valimine; 5.2.6.7. Seltsile omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid, kehtestamine ja uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal. Teistes Seltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu nõudel. 5.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. 5.2.8. Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. 5.2.9. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal. Seltsi Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui Üldkoosoleku otsus on Nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või Nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui Seltsil on ainult üks aktsionär. 5.3. Nõukogu 5.3.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees. 5.3.2. Nõukogul on viis (5) liiget. Nõukogu liikmed määratakse seaduses sätestatud korras kuni kolmeks (3) aastaks. Nõukogu liikmeks ei või olla lisaks äriseadustikus sätestatud isikutele järgmised isikud: 5.3.2.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; 5.3.2.2. Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; 5.3.2.3. isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole Seltsi aktsionär; Uku-Madis Savisto 4 juhatuse liige 5.3.2.4. Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Seltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär; 5.3.2.5. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 5.3.2.6. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5.3.2.7. kellel on ärikeeld; 5.3.2.8. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5.3.2.9. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 5.3.2.10. kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Punkti 5.3.2. alapunktides 5.3.2.5. – 5.3.2.8. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Punkti 5.3.2. alapunktis 5.3.2.9 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5.3.4. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. 5.3.5. Kõikides Seltsi tegevuse suhtes olulist tähendust omavates küsimustes, mis ei ole Üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või Põhikirja kohaselt ning mis väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik Nõukogu nõusolek, sealhulgas: 5.3.5.1. osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes; 5.3.5.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 5.3.5.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; 5.3.5.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; 5.3.5.5. investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 5.3.5.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; 5.3.5.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest; Uku-Madis Savisto 5 juhatuse liige 5.3.5.8. Seltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve kinnitamine, lähtudes punktis 5.2.6.7 nimetatud omaniku ootustest; 5.3.5.9. Seltsi ja Juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise otsustamine ja tehingute tingimuste määramine, juhatuse liikmetega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks Seltsi esindaja määramine; 5.3.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa isiklikult üle poole Nõukogu liikmetest. 5.3.7. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest, kui seadus ei nõua suuremat häälteenamust. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 5.3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse Nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 5.3.9. Seltsi nõukogu peab järgima riigivaraseaduse§ 89 lõikes 3rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 5.3.10. Seltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 5.3.11. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed. 5.4. Juhatus 5.4.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 5.4.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni viieks (5) aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras, millel tal on õigus lõpetada punktis 5.4.7 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad tema loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva Seltsi majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 5.4.3. Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Nõukogu võib määrata juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ka kaheliikmelise juhatuse korral. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust. 5.4.4. Juhul, kui Seltsi juhatuses on kuni kaks (2) liiget, võib Seltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhul, kui Seltsi juhatuses on üle kahe (2) liikme, võib Seltsi kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget üheskoos. 5.4.5. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Seltsi tegevust juhataja või juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad Seltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja Uku-Madis Savisto 6 juhatuse liige korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 5.4.6. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse esimees, võtab juhatus vastu otsuseid Seltsi tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning §-des 322 ja 323 nõukogu otsuste kohta sätestatut. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra. 5.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning nende tasustamise kord. 5.4.8. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 5.4.9. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja Seltsi turupositsiooni. 5.4.10. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud punktis 5.4.9 nimetatud täiendavat tasu. 5.4.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 5.4.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 5.4.13. Juhatuse liikmeks ei või olla lisaks äriseadustikus sätestatud isikutele järgmised isikud: 5.4.13.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 5.4.13.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5.4.13.3. kellel on ärikeeld; 5.4.13.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; Uku-Madis Savisto 7 juhatuse liige 5.4.13.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 5.4.13.6. kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Punkti 5.4.13. alapunktides 5.4.13.1. – 5.4.13.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Punkti 5.4.13. alapunktis 5.4.13.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 6. AUDIITOR JA SISEKONTROLL 6.1. Seltsi audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab Üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Üldkoosolek võib audiitori nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Juhatus esitab äriregistrile Seltsi audiitori(te) nimekirja. 6.2. Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 6.3. Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi aktsionäride üldkoosolekuga. 6.4. Riigi osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1. Majandusaasta Seltsi majandusaasta on kalendriaasta. 7.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine 7.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta (majandusaasta aruanne), esitab need audiitori(te)le järeldusotsuse tegemiseks ning Nõukogule. Majandusaasta aruande kinnitab Üldkoosolek. Uku-Madis Savisto 8 juhatuse liige 7.2.2. Seltsil on kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos nimetatud aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 7.3. Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 7.4. Reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 Aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva Põhikirjaga. Seltsi kahjum kaetakse reservkapitalist, kui Aktsionärid ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 7.5. Dividendid Dividendide maksmise otsustab Üldkoosolek, juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra. 8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE Seltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras. Seltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed. Likvideerijate tasustamise korra määrab Üldkoosolek. Uku-Madis Savisto 9 juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel