dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Iru küla Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha- Loo tee lõik 8 maaüksuste detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. aprill 2022
Viit
1.10-17/2022/2999-1
Registreeritud
25. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ülle Otsepp
Lahendamise tähtaeg
25. mai 2022

Failid

  • 📎2022-04-14_Saha-Loo_tee_36_-_44_DP_Seletuskiri.docx529 KB
  • 📎2022-04-14_Saha_Loo_tee_36-44_DP_-_Pohijoonis.pdf1474 KB
  • 📎2022-04-18_Saha_Loo_tee_36-44_DP_-_Tehnovarustuse_koondplaan.pdf959 KB
  • 📎2022_04_25_kooskolastamiseks_ametkondadele_2_1_.asice33 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

5377815 -140335 Töö nr 4 7 9 Harjumaa, Jõelähtme vald , Iru küla SAHA-LOO TEE 36 , 38, 40, 42, 44 JA SAHA-LOO TEE LÕIK 8 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING TELLIJA: Jõelähtme Vallavalitsus (äriregistrikood 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202 [email protected] HUVITATUD ISIKUD: Poolsaare Ärimaja OÜ (äriregistrikood 11228321 ) Junga tee1, Rohuneeme küla, Viimsi vald Tarmo Küla t el : +372 5237563 [email protected] PROJEKTEERIJA: Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515) MTR reg . nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri tel: 56 605462 [email protected] KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Planeeringu koostamise alused PAGEREF _Toc101172589 \h 4 2. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ning Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc101172590 \h 4 2.1. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc101172591 \h 5 2.2. Vastavus Jõelähtme valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc101172592 \h 5 2.3. Vastavus Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringule PAGEREF _Toc101172593 \h 6 2.4. Kehtiva detailplaneeringu osaline muutmine PAGEREF _Toc101172594 \h 7 3. Olemasoleva olukorra iseloomustuS PAGEREF _Toc101172595 \h 7 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc101172596 \h 7 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc101172597 \h 7 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc101172598 \h 8 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc101172599 \h 8 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc101172600 \h 8 3.6. Olemasolev haljastus ja reljeef PAGEREF _Toc101172601 \h 8 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc101172602 \h 8 4. Planeeringu ettepanek PAGEREF _Toc101172603 \h 9 4.1. Kruntide moodustamine PAGEREF _Toc101172604 \h 9 4.2. Maaüksuse koormusnäitajad PAGEREF _Toc101172605 \h 9 4.3. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc101172606 \h 9 4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc101172607 \h 9 4.5. Piirded PAGEREF _Toc101172608 \h 10 4.6. Muinsuskaitse PAGEREF _Toc101172609 \h 10 4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc101172610 \h 10 4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc101172611 \h 12 4.9. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc101172612 \h 12 4.10. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc101172613 \h 12 4.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc101172614 \h 13 4.12. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc101172615 \h 14 4.11.1 Veevarustus ja reovee kanalisatsioon PAGEREF _Toc101172616 \h 14 4.11.2 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc101172617 \h 15 4.11.3 Elektrivarustus ja tänavavalgustus PAGEREF _Toc101172618 \h 15 4.11.4 Tänavavalgustus PAGEREF _Toc101172619 \h 16 4.11.5 Sidevarustus PAGEREF _Toc101172620 \h 16 4.11.6 Soojavarustus PAGEREF _Toc101172621 \h 16 4.11.7 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded PAGEREF _Toc101172622 \h 16 5. Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc101172623 \h 17 5.1 Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc101172624 \h 17 5.2 Müra ja vibratsioon PAGEREF _Toc101172625 \h 17 5.3 Põhjavesi ja pinnavesi PAGEREF _Toc101172626 \h 18 5.4 Radoon PAGEREF _Toc101172627 \h 18 5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc101172628 \h 18 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE JA ETAPID PAGEREF _Toc101172629 \h 19 LISAD Teostatud uuringud: Saha-Loo tee 36 – 44 ja Saha-Loo tee lõik 8 topo-geodeetiline alusplaan, koostaja O ü AderGeo , töö nr 0 31021 30 . 10.2021 . JOONiSED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Kontaktvööndi plaan M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:500 AS-04 Põhijoonis M 1:500 AS-05 Tehnovarustuse koondplaan M 1:500 KOOSKÕLASTUSED seletuskiri Planeeringu koostamise alused Koostamise alused Planeerimisseadus ; Jõelähtme Vallavolikogu ots us 1 4. oktoo ber 2021 nr 604 „ Iru küla Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha-Loo tee lõik 8 maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ”. Koostamise lähtedokumendid Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9. aprilli 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78). Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40); Koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62). Maardu linna üldplaneering (sh koostamisel olev). Jõelähtme valla ehitusmäärus (vastu võetud 15.01.2015 nr 36, jõustunud 01.03.2015.a); Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri ; Eesti Sta ndard EVS 843:2016 „ Linnatänavad ” ; siseministri 16. veebruar 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ; siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; n aaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud ; m uud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ning Planeeringu eesmärk Planeeritav maa-ala pa ikneb Jõelähtme vallas Iru külas . Iru küla piirn eb põhjast piki Vana - Narva maanteed Viimsi vallaga, idast piki Saha–Loo teed Maardu linnaga, lõunast Peterburi maanteega ja läänest Tallinna linna Lasnamäe linnaosa piiriga. Planeeringu ala jääb Iru küla äärealale , Tallinna linnast u 5 0 0 m kaugu sele. Planeeringualal on ühine piir Viimsi vallaga ja Maardu linnaga. Suures osas on Iru küla mono funktsionaalne , hoonestatud elamutega. Iru külla jääv p laneeringu ala lähi ala on hoonestatud ühe kuni kahe korruseliste ühepereelamutega , kuid lähiala, mis jääb Maardu linna, on hoonestatud suurte lao- ja tootmishoonetega. Planeeringu ala lähialal, mis jääb Viimsi valda, paiknevad suured kaitsematsaga maatulundu smaa sihtotstarbega kinnistud ja vahetult Narva maantee ääres paiknevad ärimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestamata v.a. automaattankla , mis on vahetult planeeringuala vastas. Piirkonna hoonestus on väga eriilmeline . Lähipiirkonna üksikelamud (üksikud paariselamud) on 1- kun i 2-korruselised, erinevate kaldkatustega hooned, domineerivaks välisviimistlusmaterjalideks silikaat- telliskivi , lisaks krohv- ja vähesel määral puit. Lähipiirkonna tootmishooned on valdavalt plekk-kattega viil- või kaarhallid. Iru k üla lähikonnas asu b looduskaunis Pirita jõe ürgorg , mis jääb planeeringu alast u. 500m kaugusele. Pirita jõeääres on supluskohad vajalike rajatistega, istumiskohad ja korrastatud puhkeala külaelanike ( tenniseväljak, erinevad laste mänguväljakud ). Planeeritavale alale on hea juurdepää s. Planeeringu ala piirneb läänes Saha-Loo teega . Riigi põhimaantee 1 Tallinna -Narva tee (Peterburi tee) jääb 1 ,5 km kaugusele. Seega käsitletaval alal on hea ühenduslähi alade ga ja ka Tallinna linnaga. Lähimad b ussipeatused asuvad planeeringu ala lähialal . Bussipeatus Põllu paikneb planeeringu alast 100m kaugusel Põllu tee ja Ämma põik ristumisel ja bussipeatus Iru paikneb planeeringu alast 200 m kaugusel Narva maantee ja Pärnamäe tee ristumisel. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Loo alevis, kuid enamus Tallinnas . Planeeringuala asub logistiliselt soodsalt, on olemas hea juurdepääs ning ühendus valla teiste pii rkondadega ja Tallinna linnaga. Järeldused kontaktvööndi analüüsist on , et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha-Loo tee lõik 8 maaüksuste liitmine ühtseks ärimaa sihtotstarbega krundiks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine krundile, liikluslahenduse ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on määratud ca 1,2 ha. Vastavus Jõelähtme valla üldplaneeringule Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40; edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, mille maakasu tuse juhtotstarbeks on üldmaa transpordimaa. Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutu se plaanist. Koostatud detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringualal Jõelähtme valla üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtfunktsiooni. Planeeringuala ü ldplaneeringu kohas e d juhtotst arbed üldmaa ja osaliselt transpordimaa on ette nähtud muuta ärimaa sihtotstarbega krundiks. Osale transpordimaa juhtivotstarbega alale nähakse ette krunt sihtotstarbega transpordimaa. Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmise vajadus on tingitud olemasolevast väljakujunenud keskkonnast. Planeeringuala ümbritsev linnaruumi funktsionaalsus soodustab planeeringualale äripindade ehitamist. P laneeringualast itta j a lõunasse j äävad suured tootmis-ä rimaa kinnistud, hoonestatud äri-, tootmis- ja laohoonetega Planeeringuala piirneb lääne s elamute alaga. Piirkonna polüfunktsionaalsus tagab elutegevuse ööpäevaringselt ja loob elamualade läheduses töökohad. Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek kehtivat üldplaneeringut muuta . Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna planeeritavad maaüksused paiknevad tiheda liiklusega Saha-Loo tee ääres, kus kehtiva detailplaneeringuga oli kavandatud viis üksikelamumaa sihtotstarbega krunti. Algatatava detailplaneeringuga kavandatav ärihoone koos krundile rajatava haljastusega pakub olemasolevatele elamutele turvalist puhvertsooni aktiivse liiklusega riigitee ja elamukruntide vahel. Ko ostatud detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Vastavus Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringule Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette planeeringu ala sse jäävad kinnistud liita üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse ehitusõ igus ärihoone ehitamiseks. Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist . Saha-Loo tee 36 -44 ja Saha-Loo tee lõik 8-9 Väike elamumaa -ala (EV ) – Ü ksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu) ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale võib ehitada: üksikelamuid; kaksikelamuid. Lisaks võib väikeelamu maa-alale ehitada: kaubandus- ja teenind ushooneid; büroo-, ühiskondliku d-, kultuuri- ja spordihooneid; äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-, puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele; muid elamuid ja elanikke teenindavaid ja keskkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh tehnoehitisi; rajada haljas- ning pargialasid. Planeeringu ala jääb Tallinn-Narva maantee ja Saha-Loo tee äärs e sse äri- ja tootmispiirkond a kuna logis tilisest asukohast tulenevalt ning juba toimivate äri- ja tootmispiirkondadena on Tallinn-Narva maantee äärne piirkond sobilik äri- ja tootmistegevuse arendamiseks. Planeeringuala jääb osaliselt koostatavas üldplaneeringus (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) ette nähtud perspektiivse põhimõttelise raudtee koridori , mis on määratud Rail Baltic raudtee ja Tallinn – Helsingi raudtee tunneli ühenduse loomiseks. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu seletuskirjas on rõhutatud, et kuni raudtee koridori täpsema planeerimise ja ühenduse väljaehitamiseni, on lubatud raudtee koridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid. Raudtee koridori väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus raudtee koridori rajatud ajutise iseloomuga ehitised lammutada. D etailplaneering u lahendus järgib koostatavat ül dplaneeringu t. Kehtiva detailplaneeringu osaline muutmine Planeeringug a tehakse ettepanek kehtiva „Iru küla Matsu 2 maaüksuse detailplaneering“ osaliseks muutmiseks. 2002 . aastal kehtestatud Jõelähtme v alla s Iru külas Matsu 2 maaüksuse detailplaneering uga on kavandatud 5,82 ha suurus e Matsu 2 maaüksuse maa-ala jagamine, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmin e kinnistu jagamisel tekkinud 17 elamu maa sihtotstarbega krundi le kuni kahekorruseliste üksikelamute ehitamiseks ja ühele ärimaa sihtotstarbega krundile kuni kahe k orruselise ärihoone ehitamiseks ning kahele tootmismaa sihtotstarbega krundile ühekorruseliste tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneering u eskiis on koostatud 1,2 ha suurusele maa-alale, kus pai knevad varem planeeritud viis elamumaa sihtotstarbega maaüksust ja üks transpordimaa sihtotstarbega maaüksus . Planeeringu eskiislahendusega on ette nähtud liita elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja osa transpordimaa sihtotstarbega kinnistust üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, muudetakse transpordi maa sihtotsta rbega kinnistu suurust ja piire. Planeeritud ä rimaa sihtotstarbega krundi le määratakse ehitusõigus kahe korruselise büroo- ja laohoone ehitamiseks. Kehtiva detailplaneer ingu muutmise vajaduse põhjused: Narva maantee ja Saha-Loo tee äärne ala on kiiresti arenev äripiirkond, ning senine ehitusõig us ei rahulda tänaseid vajadusi; kehtiv lahendus on tänapäevast situatsiooni arvestades ebaratsionaaln e; maa omanike soov muuta maakasutus otstarbekamaks. Olemasoleva olukorra iseloomustu S Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Jõelähtme vallas Iru küla kirde osas , Narvamaantee ja Sah a -Loo tee ristumiskoha vahetus läheduses . Plan eeringuala suurus on ligikaudu 1,2 ha. Planeeringu ala moodustavad : Saha-Loo tee 36 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:0845 pindala 1625 m² ; sihtotstarve 100% elamu maa; Saha-Loo tee 38 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:0844 pindala 1862 m² ; sihtotstarve 100% elamu maa; Saha-Loo tee 40 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:0843 pindala 1851 m² ; sihtotstarve 100% elamu maa; Saha-Loo tee 42 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:0842 pindala 1869 m² ; sihtotstarve 100% elamu maa; Saha-Loo tee 44 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:0841 pindala 1974 m² ; sihtotstarve 100% elamu maa; Saha-Loo tee lõik 8 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:2144 pindala 137 9 m² ; sihtotstarve 100% transpordi maa ; Saha-Loo tee lõik 9 kinnistu, katastri tunnus 42501:001:2145 pindala 1009 m² ; sihtotstarve 100% transpordi maa ; Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Kasutusotstarbed Saha-Loo tee 3 6 - 44 kinnistu te sihtotstarve on elamu maa 100%; Saha-Loo tee lõik 8 ja Saha-Loo tee lõik 9 kinnistu te sihtotstarve on transpordi maa 100%. Olemasolevad hooned Planeeritav ala on hoonestamata. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Saha-Loo tee L4 , katastritunnus 44604:001 : 0 275 , pindala 23034 m² , sihtotstarbega transpordimaa 100%; Metsa tee 3a , katastri tunnus 24 5 04:002:0289, pindala 1339 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestamata; Metsa tee 5a , katastri tunnus 24 5 04:002:0359, pindala 1439 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud: 1-korruseline üksike lamu (ehitisregistri kood 1202 4 4627 ), kuur (ehitisregistri kood 1207 0 60 ); Metsa tee 7a , katastri tunnus 24 5 04:002:0189, pindala 1312 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud : 2-korruseline üksikelamu (ehitisregistri kood 12063 0 281) ; Metsa tee 9a , katastri tunnus 24 5 04:002:0193, pindala 1270 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud : 2-korruseline üksikelamu (ehitisregistri kood 12063 0 280) ; Metsa tee 11 , katastri tunnus 24 5 04:002:0008, pindala 2524 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud : 2-korruseline üksikelamu (ehitisregistri kood 116 0 44825) ; Metsa tee 13 , katastri tunnus 24 5 04:002:1540, pindala 2529 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud : 2-korruseline üksikelamu ((ehitisregistri kood 12026 0 045) ; Saha-Loo tee 3 4 , katastri tunnus 24 5 04:002:0437, pindala 5521 m² , sihtotstarbega ärimaa 50% ja tootmismaa 50%, hoonestatud: 2-korruseline laohoone (ehitisregistri kood 121 2 826 0 4) ja varjualune (ehitisregistri kood 12056 0 484) ; Saha-Loo tee 46 , katastri tunnus 24 5 01:001:0846, pindala 2752 m² , sihtotstarbega üldkasutatav maa 100%, hoonestamata; Saha-Loo tee 48 , katastri tunnus 24 5 01:001:0847, pindala 7409 m² , sihtotstarbega ärimaa 100%, hoonestamata. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs u planeeritavale alale tagab Saha-Loo tee L4 (44604:001:0275) , millelt olemasolev mahasõit jääb planeeringuala lõunaossa . Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Saha-Loo teel paiknevad kõrgepinge kaablid ja sidekaablid ning gaasitor ustik. Kinnistuid Saha-Loo tee 36, 38 ja 40 läbib kõrgepinge kaabel, mis paikneb pikki planeeringuala lõuna – ja läänepiiri. Olemasolev haljastus ja reljeef Planeeringualasse jäävatel kinnistutel on kõrghaljastus. Okaspuud (kuused) paiknevad suures osas kinnistutel S aha-Loo tee 42 ja 44 .K innistutel Saha-Loo tee 36 – 40 domineerib lehtpuuvõsa. Kõrghaljastusega planeeringuala on looduslik rohuala (planeeringuala põhjaosa) ja planeeringuala lõunaosa on võsastunud tühermaa (ehitusprahiga). Planeeringuala on kerge langusega põhjast lõunasse. Kehtivad piirangud Planeeritava m aa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; gaasi torustike kaitsevöönd mõlemale poole 1 m toru teljest kummalegi poole ; side kaabelliini kaitsevöönd mõlema poole kaablit 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole ; elektrimaa kaab el li ini kaitsevöönd mõlema poole kaablit 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole; elektri õhuliini 35 – 110 kV kaitsevöönd mõlemale poole liini 25m äärmisest liiniteljest ; Saha-Loo tee ääres kulgev Rail Baltica võimalik trassikoridor; perspektiivne Rail Baltic raudteed ja perspektiivset Tallinna-Helsingi tunnelit ühendava raudtee trassikoridor. Planeeringu ettepanek Krun tide moodustamine Planeeringu lahendusega muudeta kse olemasolevat krundijaotust: vii est elamumaa sihtotstarbega kinnistust ja kahest transpordimaa sihtotstarbega kinnistust moodustatakse üks ärimaa sihtotstarbega krunt ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Planeeritud krundijaotus: Pos. 1 krunt sihtotstarbega ärimaa 10 0% suurusega 10474 m² ; Pos. 2 krunt sihtotstarbega transpordimaa 100% s uurusega 1095 m². M aaüksuse koormusnäitajad K avandatud täisehit u sprotsent on 26,0 % , hoonestustihedus on 0, 5 2 . Krundi ehitusõigus Pos. 1 Krun di kasutamise sihtotstarve äri maa Hoonete suurim arv krundil 2 (ärihoone + abihoone ) Hoonete su ur im lubatud ehitisealune pind 27 0 0 m² Hoon ete suurim lubatud kõrgus 11 m ärihoone ; 5 m abihoone Hoone te suurim lubatud korruselisus 2 ärihoone; 1 abihoone Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0–3 0° Maksimaalne kõrgusmaapinnast : 11 m ärihoone ; 5 m abihoone Maksimaalne korruselisus 2 - ärihoone; 1 - abihoone Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit Katusematerjal: rullmaterjal , plekk Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Kasutad a ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ning liigendatud fassaadi. Hoonearhitektuurne lahendus täpsustad a eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringuala le maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. K una planeeringuala jääb osaliselt üldplaneeringus ette nähtud perspektiivse põhimõttelise raudtee koridori, mis on määratud Rail Baltic raudtee ja Tallinn – Helsingi raudteetunneli ühenduse loomiseks ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) seletuskirjas on rõhutatud, et kuni raudtee koridori täpsema planeerimise ja ühenduse väljaehitamiseni, on lubatud raudtee koridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid. Raudtee koridori väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus raudtee koridori rajatud ajutise iseloomuga ehitised lammutada. Planeeringu ala asukohast tulenevalt peab projekteerimise käigus arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste): h oonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. a kende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid . Piirded Piirete maksimaalne kõrgus 1,2 meetrit . Piire võib olla võrkpiire või võrkpiire hekiga (teega piirnevatel piiridel) . Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist , p iire pe ab sobima hoone arhitektuuriga. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Muinsuskaitse Muinsusameti kirjas 11.11.2021 nr 1.1-7/1895-3 „ Iru küla Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha-Loo tee lõik 8 maaüksuste detailplaneering“ on juhitud tähelepanu, et k innistutel ei paikne kaitse all olevaid kinnismälestisi kuid kinnistutele võib ulatuda Peeter Suure Merekindluse tunneleid sest läheda paikneb Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel, 1914-1916 registrinumbriga 8784. Naaberkinnistutel Saha-Loo tee 46 ja 48 paikneb pärandkultuuri objekt Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel. Koostatava Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneeringule on Oldscool OÜ poolt on koostatud Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneeringu muinsuska itse eritingimused 05.05.2020.a kus on määratud: Juhul, kui tegemist on tunneli šahtiga (kaardi analüüsi tulemusel peaks üks reljeef kaardil kujutatutest olema algne šaht) ning madalad künkad kinnistul on kunagine maa peale tõstetud aheraine siis reljeefi võib tasandada. Kanalisatsiooni või muude trasside ühendamine tunnelitega on keelatud. Peeter Suure Merekindluse maa pealsete kaitserajatiste või maa aluste paljandumisel viivitamatult teavitada Muinsuskaitseametit. Võimalusel juhtida ametkondade ja omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et tunnelikomplekstuleks täpsemalt kaa rdistada (mäeinseneride poolt). Kinnistute Saha-Loo tee 46 ja 48 lõuna poolses nurgas võivad paikneda tunneli kinni aetud šahtid. Detailplaneeringualal võivad paikneda tunnelid põhjapoolse piirialal. Detailplaneeringulahendus näeb ette antud alale olemasoleva kõrghaljastusega haljasala. V ahetus lähedusse ei ole hoonestust planeeritud . Kiirusrežiim Saha-Loo tee projekteeritaval lõigul on ettenähtud 50 km/h. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale olemasolevalt Saha-Loo teelt. Planeeritud krundilt on kavandatud väljasõit läbi naaberkinnistu Saha-Loo tee 46. Reaalprojekti OÜ poolt on koostatud Vana-Narva mn t ja Saha-Loo tee eelprojekt, töö nr P20042. Detailplaneeringualaga piirnev Saha-Loo tee lahendus on antud joonisel nr EP_TL_2SP-04. Projekteeritud on 1+1 sõidurada ja tee keskele vasakpöörde sooritamiseks lisarada tänavatele ja mahasõitudele. Kiirusrežiim projekteeritaval lõigul on ettenähtud 50 km/h. Saha-Loo tee äärde on paremale poole teed projekteeritud 3,0m laiune jalg- ja jalgrattatee. Jalg - ja jalgrattatee on sõiduteest eraldatud 8,5 -10,0m laiuse eraldusribaga. Saha-Loo tee äärde on p rojekteeritud välisvalgustus . Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud transpordimaa sihtotstarbega kinnistule Saha-Loo tee lõik 9 (24501:001:214 5 ), mis jääb ka detailplaneeringualale. Antud lahendust ei muudeta. Säilib ka p rojekteeritud mahasõ it detailplaneeringualale . Detailplaneeringualale jäävale transpordimaa sihtotstarbega kinnistule Saha-Loo tee lõik 8 (24501:001:2144) on projekteeritud juurdepääsutee kinnistutele Saha-Loo tee 36 – 44. Detailplaneeringulahenduses on ette nähtud moodustada üks ärimaa sihtotstarbega krunt, mille koosseisu on määratud ka kinnistu Saha-Loo tee lõik 8. Projektlahenduses ett e nähtud juurdepääsutee vajadust ei ole ja antud alale on planeeritud haljasala, mis jääb planeeritud parkla ja kõnnitee vahele. Liiklus- ja parkimiskorralduse lahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiamet i poolt väljastanud kirjaga 06.07.2021 nr 7.1/ -2/ 21/15193-2 „Seisukohtade väljastamine Iru küla Saha - Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha-Loo tee lõik 8 detailplaneeringu koostamiseks“ Vastavalt Ehitusseadustik §-le 71, lg 2 on maanteel tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 3 0 m , kuid vastavalt §-le 72, lg 4 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus . Detailplaneeringulahenduses on hoonestusala vähim k augus projekteeritavast teest 30 meetri t. Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi laius sõltub piirkonna iseloomust ning liiklustihedusest. Lähtuvalt asjaolust, et planeerin guala piirneb riigiteega, on pl aneeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud võimalike liiklusmürast põhjustatud häiringute vältimis eks arvestatud sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ” kirjeldatud nõuetega ja toodud ära meetmed ( seletuskirja p. 5.2 Müra ja vibratsioon) keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks . T ee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Parkimine Ehitise otstarve Ehitise a sukoht Normatiivne parkimiskohtade arv krundil Planeeritud parkimiskohtade arvkrundil väike elamute ala Planeeritud: laod 1 / 90 5400 : 90 = 60 69 Planeeritaval maa-alal kokku 60 69 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal , oma krundil maapealsetel parkimisaladel. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 60 autole. Kru ndile kokku on planeeritud 69 parkimiskohta. Detailplaneeringulahenduses krundisisene liikluskorraldus võimaldab krunti läbiva autoliikluse kui ka krundile sisse-ja väljasõidu ühest mahasõidu st Saha-Loo teele . Jalakäijate turvalisemaks liikumiseks territooriumil näha ette selgelt eristatavad jalakäijate ja mootorsõidukite alad. Jalgratta- ja jalgtee peamistel ristumistel sõiduteega tõsta sõidutee kõnniteega sama sse tasapinda ja see tähistada vastava teekatte märgistusega. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeritavale alale raja tava hoone kasutuselevõttu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul on asukohapõhiselt võimalik anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tee kaitsevööndis, tuleb esitada tee omanikule nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik ( EhS § 24 lg 2 p 2). K õik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral ( EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualasse jäävatel kinnistutel on kõrghaljastus , mis paikneb suures osas planeeringuala põhjaosas ja osaliselt ala keskel. Kõrghaljastusega alal domineerivad kuused. Planeeringuala lõunaosa on võsastunud (lehtpuud) tühermaa. P laneeringulahenduses on osa kõrghaljastust ette nähtud säilitada (kuused) ja uue haljasala rajamine krundi läänepiiri äärde . Rajatav haljasala on eralduseks elamumaa ja ärimaa sihtotstarvetega kruntide vahel. Parema eraldatuse tagavad okaspuud nagu kuused, nulud, elupuud). Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana tuleb lisaks puudele istutada ka tihe alustaimestik. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Vastavalt Põhja Regionaalse Maanteeameti nõuetele ei tohi istutada teede äärde kõrghaljastust, mis takistab kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajaliku nähtavust. Krundi le on ette nähtud jäätmekonteinerid, mis asuvad kõvakattega alusel vahetult krundile sissesõidutee ääres. Soovituslikult paigutada prügikonteinerid hoone mahtu, mis vähendab territooriumi reostamise võimalust. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Halj astuse ja heakorra lahendus anda hoone eelprojekti staadiumis. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on suures osas tasane. Maapin na absoluutkõrgused vahemikus u 37 . 8 0 38 .5m langusega lõunast põhja . Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademe te vee mitte kaldumine naaberkinnistutele. K õvakattega pindadelt koguda sademevesi ja suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ning edasi ühtlustusmahutitesse või muu lahendus , mis on ette nähtud sademevee vooluhulkade puhverdamiseks. P ikki krundi läänepiiri on planeeritud nõva , mis on ette nähtud sadem evee kogumiseks ja immutamiseks . Sademe te vett ei tohi juhtida tee alusele maaüksusele, sh tee koosseisu kuuluvasse teekraavi. Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise lahendus. Planeeritud krundile on paigaldada õli- ja liivapüüdurid . Õli- ja liivapüüdurite täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus . Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 16.02.2021 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitistetuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed: mi nimaalne tuleohuklass TP 2 Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides. kasutusv iis V kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad eeldatavalt tunnevad ruume hästi, neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja nad on eeldatavalt ärkvel. Sellised hooned ja ruumid on kasutusotstarbelt näiteks: büroohoone. kasutusv iis VI kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite (elektroonika vms) remont ja hooldus. kasutamisotstarbed 12200 - Büroo d 12520 – Laohoone d korruste arv 1 - 2 hoonete maksimaalne kõrgus 11 m Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Tuletõrje autodel e on tagatud juurdepääs Saha-Loo teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Vä lise tulekustutusvee vajadus on 15 l/s kolme tunni jooksul, mille tagamiseks on krundile pos 1 planeeritud hüdrant. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant paikneb Narva maanteel, kinnistu Vana- Narva mnt 2 kõrval (Maardu linn) , planeeringuala st 3 5 0 m kaugusel. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu lahenduses on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks. Kavandatud servituutide alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 Servituudivajadusega ala olemasolevale elektri õhuliinile 35 – 110 kV 25m mõlemale poole liini äärmise liini teljest võrguvaldaja kasuks; Servituudivajadusega ala olemasolevale kõrge – ja madalpinge kaablile 1m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; Servituudivajadusega ala olemasolevale sidekaablile ja gaasitorule 1m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; Ser vituudivajadusega ala projekteeri tud elektripaigaldise liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala projekteeritud madalpinge kaablitrassile 1 m kaabli teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; s ervituudivajadusega ala planeeritud vee- ja reoveekanalisatsioonitrassidele 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks ; servituudivajadusega ala planeeritud vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktidele 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Pos 2 Ser vituudivajadusega ala projekteeri tud elektripaigaldise liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala projekteeritud madalpinge kaablitrassile 1 m kaabli teljest mõl emale poole võrguvaldaja kasuks. Saha-Loo tee 48 ( 24501:001:0847 ) s ervituudivajadusega ala planeeritud vee- ja reoveekanalisatsioonitrassidele 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks . Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel Tehnovarustuse koondplaan AS-05. Tehnovõrkude servituutide seadmise vajadus on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.10. Veevarustus ja reovee kanalisatsioon Veevarustus Vee- ja reovee kanalisatsiooniga varu stamine on lahendatud vastavalt O Ü Loo Vesi 28.03.2022 tehnilistele tingimustele nr 52/ 2022 . O Ü Loo Vesi on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett koguses kuni 1,0 m³ /d järgmistel tingimustel: Detailplaneeringu ala liitumine Iru küla ühisveevärgiga näha ette väljavõttega Saha-Loo tee 46 ja 48 ja lähiala detailplaneeringu realiseerimise käigus rajatavast veetorust DN100 Saha tee 48 ja Saha t ee 46 piiril . Kinnistule planeeritava laohoone liitumiseks näha ette ligipääsetavasse kohta sulgarmatuur, mis jääb ühtlasi kinnistu liitumispunktiks Iru küla ühisveevärgiga. Näha ette piirkonna veetorustiku läbipesu võimalus. Veetorustiku minimaalne projekteeritud rajamissügavus on 1,8m toru peale . Veetorustikud näha ette plastist joogiveetorust, ühendused on lubatud teha vaid keevisõmblustega. Kinnistule planeeritavasse hoonesse näha ette OÜ Loo Vesi nõuetele vastav veemõõdusõlm . Iru küla ü hisveevärgiga ühinemine on kavandatud kinnistul e Saha-Loo tee 48 (katastritunnusega 24501:001:08 4 7). Saha-Loo tee 46 ja 48 ja lähiala detailplaneeringu realiseerimise l rajatakse veetoru DN100 , kuhu on ette nähtud ühinemispunkt . Iru küla ühisveevärgiga liitumis eks on planeeritud moodustatava krundi pos 1 maa-alale liitumispunkt koos sulgarmatuuriga. Liitumispunkti asukoht on ligipääsetav, paikneb vahetult planeeritud parkla kõrval. Veeühendustorustik ehitatakse plastist joogiveetorudest, mille ühendused on lubatud teha vaid keevisõmblustega. Torustikud paigaldatakse külmumispiirist sügavamale ehk 1,8 meetri sügavusele. Hoone vundamenti läbimisel paigaldatakse veesisend hülssi . Hoonesse paigaldatakse OÜ Loo Vesi nõuetele vastav veemõõdusõlm, mille arvesti näidu järgi toimub arveldamine veeettevõtjaga. Reovee kanalisatsioon O Ü Loo Vesi on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett koguses kuni 1,0 m³ /d järgmistel tingimustel: Detailplaneeringu ala liitumine Iru küla ühiskanalisatsiooniga on võimalik liitumisega Saha-Loo tee 46 ja 48 ja lähiala detailplaneeringu elluviimise käigus rajatava kanalisatsioonitorustikuga. Detailplaneeringu ala kanalisatsioon lahendada võimalusel isevoolsena. Survekanalisatsiooniga lahendamise korral jääb ülepumpla kinnistu omandisse. Kinnistu liitumisele näha ette sobivasse kohta kanalisatsiooni liitumiskaev (survekanalisatsiooniga lahenduse korral liitumise maakraan ) , mis jääb ühtlasi kinnistu liitumispunktiks Iru küla ühiskanalisatsiooniga. Torustikud näha ette võimalusel teekinnistule , kuid mitte sõidutee alla. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett, vältida sade- ja pinnavee sattumine ühiskanalisatsioonisüsteemi. Iru küla ü hiskanalisatsiooni ga ühinemine on kavandatud kinnistule Saha-Loo tee 48 (katastritunnusega 24501:001:0847). Saha-Loo tee 46 ja 48 ja lähiala detailplaneeringu realiseerimisel rajatakse kanalisatsioonitorustik , kuhu on ette nähtud ühinemispunkt. Iru küla ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on planeeritud moodustatava krundi pos 1 maa-alale kanalisatsiooni liitumiskaev. Liitumispunkti asukoht on ligipääsetav, paikneb vahetult planeeritud parkla kõrval. Ühinemispunktist kuni kanalisatsiooni liitumiskaevuni on kanalisatsioon lahendatud isevoolsena. Sademevett ei ole lubatud juhtida kanalisatsioonivõrku. Kanalisatsioonitorustik rajada tugevdatud täisseinalistest PVC kanalisatsioonitorudest. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusel e ning kehtivatele normidele . Detailplaneeringu lahenduses on määratud servituudivajadusega ala d vee- ja reovee kanalisatsioonitorustikule , 2 m äärmise toru teljest mõlemale poole , võrguvaldaja kasuks. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringualal on ette nähtud sademeveed hajutada võimalikult maksimaalses koguses planeeritud krundi haljasaladele. Planeeritud hoone katuse ja parkla kõva kattega pindadelt kogutakse sademete veed kokku restkaevude abil ning juhitakse läbi õli- liivapüüduri ühtlustusmahutitesse või muu lahendus, mis on ette nähtud sademevee vooluhulkade puhverdamiseks. Krundi sademevett mitte juhtida reoveekanalisatsiooni. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada vihmavee mitte kaldumine naaberkinnistutele sh ka transpor dimaa sihtotstarbega kinnistule sh tee koosseisu kuuluvasse teekraavi. Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise lahendus. Planeeritud krundile on lubatud paigaldada mitu õli- ja liivapüüdurit. Õli- ja liivapüüdurite täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus. Sademevee ära juhtimise täpne lahendus, sh sademevee kogused lahendatakse planeeringu elluviimisel edasise projekteerimise käigus. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju re giooni poolt 06.04.2022 väljastatud te hnilised tingimused nr 406758 . Planeeritud krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud lähtuvalt OÜ Pluvo Eesti koostatud projektist nr LR1473 31.05.2021 . Antud projektis on ette nähtud elektrienergiaga varustamiseks liitumiskilp krundil pos 1. Uus arvesti paigaldatakse projekti mahus ette nähtud liitumiskilpi LK187168. Liitumiskilp on vabalt teenindatav . El ektritoide liitumiskilbist hoone ni on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on et te nähtud tagada servituudiala ga . Elektrikaablid planeerimine sõidutee alla ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul / õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Tänavavalgustus Kinnistusiseste valgustite toited (sh planeeritud parklad) on ette nähtud hoone toite võrgust ning lahendatakse järgmistes projekteerimisstaadiumites, kui on teada juba nii hoone kui ka parklate täpsed asukohad. Kinnistusisene välisvalgustus ehitatakse välja koos kinnistu parkimisplatsidega ja trassidega. Reaalprojekti OÜ poolt on koostatud Vana-Narva mn t ja Saha-Loo tee eelprojekt, töö nr P20042 . Koondprojekti raames on koostatu d eraldi tehnovõrkude projekt: Köide 02 „V älisvalgustus“, Reaalprojekt OÜ, kus on ette nähtud välisvalgustus Saha-Loo tee sõidutee ja kergliiklustee vahele. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt koostatud 11 .0 1.2022 tehnilised tingimused nr 35979359 . Detailplaneeringuga haaratud alal paiknevad Telia sideliinirajatised: sidekanalisatsioonside kaevudega, side jaotuskapp ja kolmandatele isikutele kuuluvad liinirajatised . Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud hoonele sideühenduseks 100mm sidekanalisatsioon itrass. Planeeritava trassi liitumine on ette nähtud Telia olemasolevast sidekaevust 9659 . Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m . Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seina paksusega 4,8mm. Tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale . Täiendavad tingimused siderajatiste rajamisel: Projekteerimisel juhinduda Telia juhenditest: Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks , Tüüp situatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia järelevalveesindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad . Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist . Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liini rajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt " Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15. Hoonete püstitamiseks tehtavale ehitusprojektile tuleb taotleda uued tehnilised tingimused. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte ja nende kombinatsioon, tahke küte, gaasikü te . Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte elemendid). Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. Õli- ja kivisöekütte kasutamine planeeritud hoonete kütmiseks ei ole soovitavad, et tagada keskkonna säästlikku kasutamist. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Ehitusseadustik §65 sätestab järgmist: Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele. Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele. Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine Kavandatav tegevus on oma iseloomult ( büroo-laohoone planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi ja looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uue äri hoone rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt ). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlikku olukordade vältimiseks: • territooriumi korrashoid; • territooriumile tagada juurdepääs; • ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; • vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. Müra ja vibratsioon Planeeringu elluviimisel suureneb planeeringuala piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed: hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R` tr,s,w + C tr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest; ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga; akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid; arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Maanteeamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Põhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega ala piirkonnas. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed: mitte immutada reovett haljasaladele; mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele. Radoon Planeerita v ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiress e: pinnase radoonisisaldus on 150 – 2 50 kBq/m 3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine ” . Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine ; hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele ; haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi ; territooriumi korrashoid; vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; tulekindlate materjalide kasutamine; paigaldada tulet õrje- ning valvesignalisatsioon; s oovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga. PLAN EERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Plane eritava maa-ala suurus 1,2 ha k avandatud kruntide arv 2 k runditud maa bilanss: ärimaa 10474 m² 9 0,5 % transpordimaa 1095 m² 9,5 % k avandatud täisehitus % 26 % haljasala 2 095 m² 20% p laneeritud parkimiskohtade a rv 69 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE JA ETAPID Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerin g u kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: - Maaüksuste moodusta mine ja katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; - planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; - detailplaneeringuga k avandatavate transpordimaa krundi võõrandamine vastavalt kuuluvusele ; - detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. - alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimi ne ; - kinnistu omanikul on kohustus välja ehitada kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised. Koostas: Külli Samblik arhitekt Optimal Projekt OÜ 14 . 0 4 .2022 center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Transpordiamet Muinsuskaitseamet Maardu Linnavalitsus Päästeamet 25.04 .20 22 nr 6-4/ 2876 Iru küla Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha- Loo tee lõik 8 maaüksuste detailplaneering u esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha- Loo tee lõ ik 8 maaüksuste detailplaneeringu (koostaja Optimal Projekt OÜ, töö nr 4 79 ) vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeerin gute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 3 . Jõelähtme Vallavalitsus on teadlik, et kuni ei ole kehtestatud riigi eriplaneeringut, võib Tallinn–Helsingi tunneli koridori alale ehitada detailplaneeringu alusel vaid ajutise iseloomuga ehitisi . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa: Detailplaneeringu materjal: seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan Tiina Skolimowski planeeringuspetsialist 605 4855 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.04.2022 11:35 Adressaat: Ly Renter <[email protected]>; MKA info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; linnavalitsus maardu ee <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Iru küla Saha-Loo tee 36, 38, 40, 42, 44 ja Saha- Loo tee lõik 8 maaüksuste detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks TereKäesolevaga edastame kirja.LugupidamisegaPiret Reinmartsekretä[email protected]&#43;372 60 54 887
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel