Pöördumine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] [email protected] 2 2 .0 4 .2022 Elektrituulikute rajatisealusest pinnast 14.04.2022 toimunud tuuleenergeetika ümarlaual avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ( „MKM“ ) arvamust, et elektrituulikute üld - , eri- ja detailplaneeringuid koostades tuleks tuuliku rootorilabade ulatus arvata rajatisealuse pinna hulka. Eeltoodu tähendaks aga tuuleparkide arendamiseks sobivate alade olulist kitsendamist (rootori labade ulatuse võrra). H etkel juba tootmises olevate tuulikute rootori diameeter on üle 170 m ning see on analoogsete tuuliku tipukõrgustega ajas suurenev. Utilitas Wind OÜ ( „ Utilitas Wind“ ) hinnangul ei ole selline tõlgendus õige (vähemalt mitte ainumõeldav) ning tekitab uue kunstliku takistuse taastuvenergeetika arendamisel ning sobilike alade välja selgitamisel . Utilitas Wind selgitab enda tõlgendust alljärgnevalt ning palub ka MKM- il senist seisukohta revideerida ( Utilitas Wind on sama seisukoha saatnud ka Rahandusministeeriumile). Utilitas Wind on kokkuvõtlikult seisukohal, et elektrituuliku rajatisealune pind hõlmab üksnes vundamendi (torni), mitte rootorilabade projektsiooni. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus e nr 57 „ Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused “ ( „määrus nr 57“ ) § 19 lg 7 sätestab, et rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Määruse nr 57 seletuskirjas on selgitatud: „ Võrreldes kehtiva määrusega olulisi muudatusi tehtud ei ole, täpsustused on normitehnilist laadi . /---/ Ühtlustati mõisteid „ehitisealune pind“ ja „ehitusalune pind“ ning viimane on asendatud samuti mõistega „ehitisealune pind“. Seega tuleb „ehitisealuse pinna“ mõiste sisustamisel arvestada ka planeerimisprotsessist tulenevate vajadustega . “ Enne määrust nr 57 kehtinud Majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „ Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused “ ( „määrus nr 84“ ) § 19 lg 7 oli täpselt sama sõnastusega, mis määruses nr 57. Samas määruse nr 84 esialgse eelnõu § 19 lg 7 kohaselt olnuks rajatisealune pind rajatist ümbritsevast maapinnast kõrgemal ja madalamal asuvate rajatise osade projektsioon horisontaaltasapinnal. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 ( „määrus nr 69“ ) § 17 lg 1 sätestas, et ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Tõlgendus, mille kohaselt tuleks tuuliku rootorilabade kogu ulatus määrata rajatisealuse pinna hulka, ei ole õige ega eesmärgipärane: Esiteks, rajatisealuse pinna hulka kuuluvad määruse nr 57 § 19 lg 7 kohaselt “maapealse” ja “maa-aluse” osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Samas ei ole määruses nr 57 defineeritud, mis on rajatise “maapealne” osa. Võrdluseks – hoone puhul on „maapealne osa“ määruses defineeritud. H oonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal (määruse nr 57 § 19 lg 2). Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal (määruse nr 57 § 19 lg 3). Määruse nr 57 seletuskirjas on samuti viidatud, et just hoonete puhul tuleb arvestada ka ehitise osasid, mis asuvad soklikorrusest kõrgemal ( et täita planeerimislikke eesmärke ). Ehk – hoonete puhul tuleneb määrusest nr 57 selgelt, et kõrgemate (eenduvate) hooneosade projektsioon tuleb hoonealuse pinna hulka arvestada (v.a § 19 lg-s 6 toodud erandid). Rajatiste puhul vastavaid sätteid aga pole. Seega – määrus nr 57 eristab hoonete ja rajatiste ehitisealuse pinna arvutamist . Rajatise puhul (erinevalt hoonest) ei ole määruse nr 57 kohaselt kõrgemal asuvate (eenduvate) osade projektsioon „maapealse osa“ hulka hõlmatud. Järelikult, rajatise puhul ei peeta „maapealse“ osa all silmas maapinnast kõrgemal, maapinna kohal asuvaid osi, vaid ainult maapinnal asuvaid osi (tuuliku puhul vundament) . Siinkohal on oluline, et määruse nr 84 eelnõu algse versiooni kohaselt hõlmanuks rajatisealune pind ka rajatise maapinnast „kõrgemal asuvate osade projektsiooni“. Lõppversioonis aga definitsiooni muudeti. Teiseks, kuni 01.07.2015 kasutati planeerimisõiguses terminit „ ehitusalune pind “ või „ ehitusalune pindala “ (PES § 9 lg 4 p 3 ja PlanS v.r § 9 lg 4 p 3) erinevalt ehitusõiguse mõistest „ ehitisealune pind “ ( määruse nr 69 § 17 lg 1) . Kohtupraktikas selgitati, et tegemist oli erinevate terminitega ning planeerimisõiguses oli „ ehitusaluse pinna “ piirangu eesmärgiks krundi liigse visuaalse täisehitatuse vältimine (RKHKo nr 3-3-1-4-12, p 22; RKHKo nr 3-3-1-59-13, p 24). Määruse nr 57 seletuskirja kohaselt on nüüd mõiste „ ehitisealune pind “ ehitus- ja planeerimisõiguses sama ning arvestada tuleb ka planeerimismenetluse vajadustega. Seega tuleks lähtuda ehitisealuse pinna määramise planeerimislikust eesmärgist (piirata visuaalset täisehitatust). Tuuliku labad (erinevalt hoone kõrgematest osadest) ei tekita kogu projektsiooni ulatuses visuaalse täisehitatuse tunnet (eriti kuna need liiguvad). Pealegi, peamise mõjutuse ehk müra allikaks on ikkagi tuuliku gondel ja vähemal määral tuuliku rootorilaba tornist möödumine. Tuuliku rootorilaba liikumisel ülemisest punktist alumisse punkti olulist müra ei teki, eriti uute suurerootoriliste ja aeglase rootori pöörlemisega tuulikute puhul. Kolmandaks, MKM on viidanud näitena, et hoonealuse pinna arvestusest välistatud (määruse nr 57 § 19 lg-s 6 nimetatud) kõrgemate hooneosade puhul on tegemist eelkõige kujunduslike või muude mitteoluliste elementidega (erinevalt rootorilabadest). MKM-i võrdlusega ei saa nõustuda. Rajatisealune pind ongi teisiti defineeritud (vt eespool) ning pealegi ei ole määruse nr 57 § 19 lg-s 6 nimetatud hooneosad sugu g i ainult kujunduslikud või mitteolulised. Neljandaks, praktikas ei ole Utilitas Windile teadaolevalt ühtegi (detail)planeeringut, kus tuulikute rootorilabade ulatus oleks arvestatud rajatisealuse pinna hulka . Näiteks Saarde vallas 12.10.2016 algatatud ja 15.04.2020 kehtestatud tuuleenergeetika detailplaneeringutes aladel P14, P15 ja P16 on rajatiste (tuulikute) ehitisealune pind määratud üksnes vundamendi pindala järgi. Rahandusministeerium ei ole 19.12.2019 arvamuses selle kohta vastuväiteid esitanud. Viiendaks, kohtupraktikaski on aktsepteeritud, et tuulikute ehitisealuse pinna hulka ei arvutata tuuliku rootorilabade ulatust (RKHKo nr 3-3-1-15-16, p 24). Tegemist oli küll määruse nr 69 kehtivuse ajal antud ehituslubadega, ent määruse nr 69 § 17 lg 1 ehitisealuse pinna definitsioon oli võrreldes määruse nr 57 § 19 lg-ga 7 isegi rangem Seega, ehkki määrust nr 57 võiks kiiremas korras selles küsimuses täpsustada, siis ka juba kehtiva redaktsiooni kohaselt ei pea elektrituulikute rootorilabade ulatust arvestama rajatisealuse pinna hulka. Isegi mitmeti mõistetavuse korral puudub õigustus rajatisealuse pinna mõistet arendajale ebasoodsamalt tõlgendada. Tegemist on äärmiselt terava probleemiga , mis praktikas muudab tuuleenergeetika arendamise keeruliseks või kohati võimatuks . Näiteks Rahandusministeerium ja mitmed planeerijad on asunud (küll ekslikult) omakorda seisukohale, et määruse nr 57 ehitisealuse pinna reeglid kohalduvad ka planeeringutes hoonestusala määramisele (see omakorda tekitab probleemi, kui rootorilabad ulatuvad näiteks riigimetsamaale, mida tuleks siis justkui omandama asuda jne ). Oleme valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist Juhatuse liige OÜ Utilita s Wind Saatja: Kristiina Nauts <[email protected]> Saadetud: 25.04.2022 08:33 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Kristo Kaasik <[email protected]>; Liisi Pajuste <[email protected]> Koopia: Rene Tammist <[email protected]>; Sandor Elias | TRINITI <[email protected]> Teema: Elektrituulikute rajatisealusest pinnast Tere Saadan Utilitas Wind OÜ poolt kirja elektrituuulikute rajatisealuse pinna arvestamisest planeeringute koostamisel. Oleme valmis MKM-ga igati koostööd tegema ning vastame täiendavatele küsimustele meeleldi. Vastust ootama jäädes. Parimate soovidega Kristiina Nauts Planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht OÜ Utilitas Wind Tel: Maakri 19/1 , 10145 Tallinn Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means.