EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-0438 - Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine"
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 29.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f746409-e05f-4e14-9add-e80e0b3c78e2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f746409-e05f-4e14-9add-e80e0b3c78e2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
19.01.2022
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ................2022 nr….
Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded
ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ muutmine
Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ muutmine
Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) loa andja nõudmisel eksperthinnang taotletava tegevuse kohta.“;
2) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „põhjaveevaru uuringu“ sõnadega „põhjaveevaru
hindamise hüdrogeoloogilise uuringu“;
3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „kvartalis“ ja „kv“ sõnaga „aastas“;
4) paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Vesiviljeluse arendamiseks toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas esitatakse
järgmised andmed ja lisad:
1) vesiviljeluskasvanduse tüübi kirjeldus;
2) vesiviljeluskasvanduses kasvatatavad organismitüübid;
3) vesiviljeluskasvanduses kasutatavate kasvatusrajatiste tüüp, nende hulk, ruumala, pindala,
pikkus;
4) vesiviljeluskasvandusega seotud veehaarde ja veelaskme info;
5) vesiviljeluskasvanduses kasutatava vee puhastamise meetod ja tehnoloogia;
6) sette käitlemise ja kasutamise viisi kirjeldus;
7) teave kasvatatavate liikide kohta, nende juurdekasv, kasvatatavate organismide lämmastiku-
ja fosforisisaldused (%);
8) teave kasutada kavatsetavate söötade koguste, lämmastiku- ja fosforisisalduse ja saasteainete
koguste kohta (t/a);
9) prognoositavate kemikaalide ja ravimite teave, nende nimetus ja kogus;
10) vesiviljelusega kaasneva võimaliku reostuskoormuse vähendamise meetmete kirjeldus;
11) eksperthinnang lisanduva koormuse, sealhulgas toitainete koguste, kohta suublale uue
vesiviljeluskasvanduse kavandamisel ja olemasoleva kasvanduse olulisel laiendamisel loa
andja nõudmisel.“;
5) paragrahvi 24 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „puhastusastme“ sõnaga „töökorras oleku“;
6) paragrahvis 32 asendatakse läbivalt mõõtühik „dB“ mõõtühikuga „dBA“;
7) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
Nõuded keskkonnaloa taotlusele ohtlikke aineid sisaldava reovee juhtimisel
ühiskanalisatsiooni ja taotluse andmekoosseis
§ 401. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatav teave keskkonnaloa
taotluses
Ohtlikke aineid sisaldava reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni esitatakse keskkonnaloa
taotluses ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta järgmine teave:
1) ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete koguste mõõtmise viis;
2) arvutuslike ohtlike ainete koguste korral ainevoogude bilansi arvutuskäik;
3) analüüsimise teel saadud andmete esitamise korral seirekoha nimi, reoveest proovivõtja nimi
ja atesteerimistunnistuse number, proovi võtmise liik, proovivõtukoha koordinaadid, proovi
võtmise sagedus ja analüüsi tulemus;
4) reoveepuhasti nimi ja kood ning selle ühiskanalisatsiooniteenuse osutaja nimi, kelle
ühiskanalisatsiooni reovesi juhitakse;
5) reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koha koordinaadid;
6) vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu koopia reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
7) teave ühiskanalisatsiooni juhitava reovee puhastamise kohta ning reovee puhastamise korral
ka puhastamise kirjeldus.“;
8) määruse lisa 3 punktid 14.1–14.4 sõnastatakse järgmiselt:
„14.1 vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood;
14.2 vesiviljeluskavanduse tüüp;
14.3 vee korduvkasutuse osakaal;
14.4 kasvanduse organismitüüp;“;
9) määruse lisa 3 täiendatakse punktidega 14.5–14.14 järgmises sõnastuses:
„14.5 kasvanduse rajatise liik, kogus, ruumala, pindala, pikkus;
14.6 seotud veehaarde nimetus, kood, vee liik;
14.7 vesiviljeluse vee puhastusmeetod;
14.8 seotud veelaskme nimi, kood;
14.9 sette käitlemise tehnoloogia, kasutamise viis;
14.10 kasvatatav liik, realiseeritav aastane kogus, juurdekasv aastas, viljeletava organismi
lämmastiku- ja fosforisisaldus (%);
14.11 sööda nimetus, sööda kogus, sööda lämmastiku- ja fosforisisaldus (%);
14.12 kasutatavad kemikaalid ja ravimid, nende toimeained ja kogused;
14.13 vesiviljelusel rakendatavad meetmed, nende kirjeldus, efektiivsus ja rakendamise
tähtaeg;
14.14 suublasse heidetavate saasteainete nimetus, kogus ja ühik.“;
10) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva määruse § 1 punkt 5 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord
ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
Lisa 4
(keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses)
PAIKSEST HEITEALLIKAST SAASTEAINETE VÄLISÕHKU VÄLJUTAMISE
KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS
1. Käitise kategooria
1.1 käitise tegevusalade klassifikatsioon Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
(EMTAK) koodinumbri järgi;
1.2 põletusseadme andmed;
1.2.1 põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
1.2.2 kütuse liik;
1.2.3 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3);
1.3 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas
nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme andmed;
1.3.1 põletusseadme vanus, arv ja liik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel
kehtestatud määruse järgi;
1.3.2 põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
1.3.3 eeldatav töötundide arv aastas;
1.3.4 keskmine koormus (%);
1.3.5 käitamise alguskuupäev;
1.3.6 kütuse liik;
1.3.7 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3);
1.3.8 kütuseliigi osakaal (%);
1.4 tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse kuuluva suure võimsusega
põletusseadme andmed;
1.4.1 põletusseadme vanus arv ja liik;
1.4.2 põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
1.4.3 eeldatav töötundide arv;
1.4.4 keskmine koormus (%);
1.4.5 käitamise alguskuupäev;
1.4.6 kütuse liik;
1.4.7 kütuseliigi aastakulu (t, gaasikütuse korral tuhat m3);
1.4.8 kütuseliigi osakaal (%);
1.5 naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaste kütusesarnaste toodete laadimine;
1.5.1 produkti/kütuse liik;
1.5.2 laadimiskäive aastas (m3);
1.6 seakasvatuse andmed;
1.6.1 sea kategooria;
1.6.2 sigade kohtade arv;
1.7 veisekasvatuse andmed;
1.7.1 veise kategooria;
1.7.2 veiste kohtade arv;
1.8 kodulinnukasvatuse andmed;
1.8.1 kodulinnu kategooria;
1.8.2 kodulindude kohtade arv;
1.9 Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohustuslase andmed Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatult (E-PRTR);
1.9.1 heiteallikate arv tootmisterritooriumil;
1.9.2 käitise töötajate arv;
1.9.3 emaettevõtte nimi ja riik;
1.10 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluva käitaja
andmed;
1.10.1 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud
tegevusala;
1.10.2 kohustus esitada eelneva kalendriaasta kohta heitkoguste aruanne koos tõendaja
koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks;
1.10.3 kohustus tagastada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga
aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse
ühikuid;
1.10.4 seirekava, mis on koostatud komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse
kohta (ELT L 181, 12.07.2012, lk 30–104) sätestatu järgi.
2. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused
2.1 saasteaine nimetus ja CAS number;
2.2 heitkoguste andmed;
2.2.1 periood (kvartal, aasta);
2.2.2 mõõtühik (mg, kg, t).
3. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
3.1 heiteallika andmed;
3.1.1 heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil;
3.1.2 heiteallika kood, L-EST97 koordinaadid;
3.2 välisõhku väljutatud saasteaine andmed;
3.2.1 saasteaine nimetus ja CAS number;
3.2.2 heite liik;
3.2.3 hetkeline heitkogus;
3.2.4 tehnoloogilise äkkheite prognoositav kontsentratsioon (mg/Nm3);
3.2.5 heite piirväärtus (mg/Nm3) selle olemasolu korral, v.a tööstusheite seaduse § 113
lõikes 1 nimetatud tegevusalal.
4. Saasteainete püüdeseadmed ja nende töökorras oleku kontrollimise sagedus
4.1 heiteallika nimetus ja kood;
4.2 püüdeseadme andmed;
4.2.1 nimetus, tüüp;
4.2.2 püüdeseadmete arv;
4.2.3 püüdeseadme töökorras oleku kontroll;
4.3 püütava saasteaine andmed;
4.3.1 saasteaine nimetus ja CAS number;
4.3.2 püüdeseadme projekteeritud puhastusaste (%).
5. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste
vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
5.1 eritingimuse liik ja kirjeldus;
5.2 seiratav saasteaine, lõhn või müra;
5.3 seire sagedus ning seire ja eritingimuse rakendamise tähtajad;
5.4 loa andjale esitatava teabe kirjeldus ja esitamise sagedus;
5.5 andmed ajutiste erandite kohta.
Maaeluministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Meie 14.04.2022 nr 1-4/22/1755
Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23.
oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa
taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa
andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ muutmine" eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine“
eelnõu ja seletuskirja.
Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie
kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, MTÜ Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Kala- ja
Vähikasvatajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Kalanduse
teabekeskus, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Suurettevõtjate
Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit,
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Hanna Vahter, 626 2981
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(edaspidi KeÜS) § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri
23. oktoobri 2019. a määrust nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja
loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“.
Muudatusega täiendatakse ja täpsustatakse vee erikasutuse ja paiksest heiteallikast saasteainete
välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse nõudeid ja loa andmekoosseisu. Peamised
muudatused tehakse määruse peatükis 3, mis sätestab vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi
veeluba) taotluse täpsustatud nõuded, ning määruse lisas 3, millega on määratud veeloa
andmekoosseis. Muudatused on vajalikud, et viia veeloa taotlus kooskõlla veeseaduse § 131
lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 „Vesiviljeluse
veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja
suublasse juhtimise ning seire nõuded“ (edaspidi määrus nr 17) ja menetluses oleva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) eelnõuga, et kehtestada veeloa
taotlusel ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatava teabe nõuded.
Samuti lihtsustatakse paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa
andmekoosseisu.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia
osakonna nõunik Hanna Vahter (
[email protected], tel 626 2981). Eelnõu koostamisel
osalesid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikud Katrina Lang
(
[email protected], tel 626 2909) ja Raili Kärmas (raili.kä
[email protected], tel 626 2858)
ning välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruul (
[email protected], tel 626 0731).
Määruse õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari
Vene (
[email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre
(
[email protected], tel 626 2953).
Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ 2019. aasta 28. oktoobril jõustunud redaktsiooni
(RT I, 25.10.2019, 1).
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud menetluses oleva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu ning atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb üheksast punktist.
Punktiga 1 täpsustatakse, et loa andja võib nõuda eksperthinnangut taotletava tegevuse kohta.
Eksperthinnangu esitamist võib loa andja vajalikuks pidada mistahes veekasutuse korral (nt
jahutusvee temperatuurivahemiku määramisel, heitvee juhtimisel veekogusse, hindamaks kas
võib kaasneda suubla seisundi halvenemine või mõju põhjaveele jne). Eksperthinnangut võib
vaja olla näiteks ka mõne spetsiifilise tööstusreovee reguleerimisel, kui on vaja tuvastada,
millist ohtu tööstusreovesi võib põhjustada. Loa andjal puudub ülevaade igat liiki reovee
ohtudest. Eksperthinnanguid on praktikas nõutud ka seni, eriti jahutusvee
temperatuurivahemiku määramiseks.
Punktiga 2 täpsustatakse määruse § 10 lõiget 3 ja asendatakse sõnad „põhjaveevaru uuringu“
sõnadega „põhjaveevaru hindamise hüdrogeoloogilise uuringu“, muudatusega täpsustatakse
sõnastust, kuna reeglina on tegu põhjaveevaru hindamisega, mida tehakse hüdrogeoloogilise
uuringu põhjal.
Punktiga 3 muudetakse § 11 lõike 1 punkti 5 sõnastust, asendades sõnad „kvartalis“ ja „kv“
sõnaga „aastas“. Muudatusega tuleb taotluses edaspidi kvartali asemel esitada
ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk (tuh m3/aastas) ja saasteainete kogus (t/aastas) aasta
kohta, et ühtlustada aruandluse sagedus ÜVVKS eelnõus kavandatud ohtlike ainete
seireandmete esitamise kohustusega. Lisaks ei ole iga kvartali kohta vaja andmeid esitada –
täpne seirekontroll lepitakse kokku vee-ettevõtjaga, sest seiresagedus sõltub reovee
varieeruvusest. Reovee stabiilse koostise korral ei ole sagedasem seire vajalik.
Punktiga 4 täiendatakse § 15 sätestatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusele kehtestatud
nõudeid vesiviljelusega tegelemisel. Lisateave on vajalik, sest keskkonnaministri 2. aprilli
2020. a määrusega nr 17 kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest
lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise ja seire nõuded. Seoses
eespool mainitud määruse kehtestamisega on tekkinud vajadus taotlejalt küsida andmed, mille
alusel määratakse keskkonnaloas vesiviljeluskasvandustele nõuded kasvanduse tüübi järgi.
Vastasel juhul tuleks keskkonnaloa andjal menetlusprotsessis pöörduda lisaküsimustega loa
taotleja poole, mis aga pikendaks menetlusele kuluvat aega.
Punktiga 5 muudetakse § 24 lõike 2 punkti 4, asendades sõna „puhastusastme“ sõnaga
„töökorras oleku“. Muudatus on oluline määruse kooskõlla viimiseks menetluses oleva
atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga, milles tehakse sama muudatus. Saasteaine heite
piirnormi tagamiseks on oluline püüdeseadme töökorras olek, mis peab tagama selle
projekteeritud efektiivsuse. Püüdeseadme töökorras olekut on võimalik hinnata heite otseste
mõõtmistega pärast püüdeseadet keskkonnakaitseloas sätestatu kohaselt. Töökorras oleku
hindamisel väljuvate gaaside põhjal väheneb mõõtmiste maksumus, ei seata ohtu mõõtjaid ega
ole vajadust lisakonstruktsioonide projekteerimiseks ja paigaldamiseks, mille kaudu saaks enne
püüdeseadet võtta väljuvate gaaside proove. Kui keskkonnakaitseloas on sätestatud
püüdeseadme efektiivsuse kontroll, siis seni, kuni keskkonnakaitseloa nõuded viiakse selle
muudatusega vastavusse, tuleb ohutuse tagamiseks kontrollida vaid püüdeseadme töökorras
olekut. Töökorras oleku kontrollil peab heiteallikast väljuva saasteaine heide vastama
õigusaktides sätestatud nõuetele.
Punktiga 6 muudetakse § 32 sõnastust, asendades läbivalt mõõtühiku „dB“ ühikuga „dBA“.
Muudatus on ainult redaktsiooniline ning tuleneb sellest, et juba algselt sai määruses ühik
ekslikult sätestatud ja praktikas kasutatakse dBA.
Punktiga 7 täiendatakse määrust uue peatükiga 51.
Uue peatüki eesmärk on sätestada nõue esitada keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa1
(edaspidi kompleksluba) taotluses teave ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta
nendel tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee
1
Keskkonnaministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 kohaselt
koosneb kompleksluba muuhulgas ka muudetava määruse lisades 2–4 nimetatud andmetest.
ühiskanalisatsiooni. Teave on vajalik ohtlike ainete kasutamisest ja nende veekeskkonda
jõudmisest usaldusväärse informatsiooni saamiseks. Keskkonnaametile antav ohtlike ainete
informatsioon võimaldab rakendada sobivaid meetmeid veekeskkonna kaitseks, kuna loa
andjale tekib täpsem ülevaade, milliseid aineid reoveega ühiskanalisatsiooni juhitakse. Selle
alusel saab loa andja kehtestada ka täpsemad seirenõuded veekeskkonda juhitavale heitveele.
Seega Keskkonnaametile tekib täienev ohtlike ainete andmebaas, mille alusel veelubades
ohtlike ainete seirekohustusi ja piirnorme määrata, et kõigi nende ainete sisaldus ja kogused,
mida veekogusse olulises koguses juhitakse, oleksid reguleeritud. Ohtlike ainete teabe
esitamise kohustus on sätestatud ÜVVKS eelnõus (17.12.2021 redaktsioon) – § 36 lõiked 4 ja
5. ÜVVKS eelnõus sätestatakse, et keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või
tootmisettevõtja, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mis on nimetatud eelnõu § 36
lõikes 2 ja mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab nende ainete heidete koguse ja
kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas
Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi KOTKAS) kaudu. Kui
keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja võtab oma
tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue § 36 lõikes 2 nimetatud ohtliku aine, mis juhitakse
ühiskanalisatsiooni, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Keskkonnaametile KOTKAS
kaudu koos lõikes 4 nimetatud andmetega. Täpsemalt selgitab seda ÜVVKS eelnõu seletuskiri.2
Lisatava § 401 eesmärk on sätestada nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta
esitatavale teabele keskkonnaloa või kompleksloa taotluses. Tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes
juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni, tuleb keskkonnaloa või
kompleksloa taotluses esitada teenuslepingu koopia, kui reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks
on sõlmitud leping vee-ettevõtjaga. Samuti tuleb esitada teave ühiskanalisatsiooni juhitava
reovee puhastamise kohta (näiteks „eelpuhasti“ või „puhastamist ei toimu“) ja reovee
puhastamise korral ka puhastamise kirjeldus, kui reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni ning
reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koha koordinaadid. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee
kohta täpsema teabe esitamine on oluline, et saada ülevaade kõige olulisematest saasteallikatest,
mis võivad pärssida tavapärast asulareoveepuhastite puhastusprotsesside tööd ning jõuda
veekeskkonda. Teabe saamine võimaldab loa andjal hinnata ühiskanalisatsiooni juhitava reovee
ohtlikkust ning vajaduse korral kehtestada lisameetmeid reovee eelpuhastamiseks või
tootmisprotsessi ümberkujundamiseks, et vähendada ohtlike ainete heiteid veekeskkonda.
Punktidega 8 ja 9 muudetakse määruse lisa 3 punkte 14.1–14.4 ja täiendatakse lisa 3
punktidega 14.5–14.14, et täiendada veeloa andmekoosseisu vesiviljeluseks keskkonnaloa
taotlemise korral. Teave on vajalik, sest keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17
kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee
saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise ja seire nõuded. Viimasest lähtutakse
vesiviljeluskasvandusele keskkonnaloa väljastamisel. Keskkonnaloale on vaja kanda täpsem
info vesiviljeluskasvanduse kohta, et oleks üheselt mõistetav, millest nõuete määramisel on
lähtutud. Lisaks võimaldab info loale kandmine veekasutuse aastaaruande eeltäitmist
konstantsete näitajatega, mistõttu on kliendil aruande esitamine lihtsam ning vea tekkimise
võimalus väiksem. Need andmed on ka varem loal olnud, seega ei ole see teaveloa taotleja ja
loa väljastaja jaoks uus.
Punktiga 9 muudetakse määruse lisa 4, et viia kompleksloa andmekoosseis kooskõlla paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseisuga.
Andmekoosseisust on varem välja jäänud tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse
kuuluva suure võimsusega põletusseadme andmed.
2
https://eelnoud.valitsus.ee/main#I1HI3eQ6
Andmekoosseisust jäetakse välja punktide 2 ja 3 andmed. Andmed ei ole loa andmekoosseisus
vajalikud, kuna ei reguleeri ettevõtte tegevust ning on kohustuslik osa lubatud heitkoguste
projektis, mis on loa lahutamatu osa.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju
Eelnõukohase määrusega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuste korraldusele ning tuludele ja kuludele
ega regionaalarengule.
Muudatusega kaasneb mõju majandusele, mõjutades eelkõige halduskoormust. Suureneb loa
omajate riigile edastatavate andmete hulk.
Muudatusega kaasnev positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale kaalub üles mõju
halduskoormusele. Riigil on edaspidi parem ülevaade veekeskkonda mõjutavatest tegevustest.
Keskkonnaluba ja kompleksluba omavad tööstus- ja tootmisettevõtjad peavad esitama üks kord
aastas Keskkonnaametile teavet, kui nad juhivad oma tegevuse käigus ühiskanalisatsiooni
reovett, mis sisaldab ohtlikke aineid.
4.1 Mõju avaldav muudatus
Keskkonnaloa ja kompleksloa taotluses ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmete
esitamise kohustuse lisamine tööstus- ja tootmisettevõtetele.
Sihtrühm
Keskkonnaluba ja kompleksluba omavad tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma
tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni.
Kaasnev mõju
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmete küsimine parandab ülevaadet ohtlike
ainete keskkonda jõudmisest. Sihtrühm on tööstus- ja tootmisettevõtjad, kes juhivad oma
tegevuse käigus tekkiva ohtlikke aineid sisaldava reovee ühiskanalisatsiooni, vee-ettevõtjad,
kes reovett vastu võtavad, ning loa andja, kes nende andmete alusel saab teha
looduskeskkonnale paremaid otsuseid loa tingimuste seadmisel. Täpsem mõjude hinnang on
esitatud ÜVVKS eelnõu (17.12.2021 redaktsioon) seletuskirjas.
Keskkonnaloa taotluses esitatakse edaspidi ühiskanalisatsiooni juhitud reoveehulk ja
saasteainete kogus kvartali asemel aasta kohta, et ühtlustada aruandluse sagedus ÜVVKS
eelnõus kavandatud ohtlike ainete seireandmete esitamise kohustusega. Lisaks ei ole iga
kvartali kohta andmeid vaja esitada, kuna täpne seirekontroll lepitakse kokku vee-ettevõtjaga,
sest seiresagedus sõltub reovee varieeruvusest. Reovee stabiilse koostise korral ei ole
sagedasem seire vajalik.
4.2 Kavandatav muudatus
Täiendatakse veeloa taotluse ja loa andmekoosseisu. Muudatusega viiakse keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis kooskõlla keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17.
Sihtrühm
Vesiviljeluseks veeloa taotluse nõuete ning loa andmekoosseisude täiendamine ja täpsustamine
puudutab väikest sihtrühma. Seisuga 19.01.2022 on muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühm
umbes 25 keskkonnaloa omajat ning Keskkonnaameti spetsialistid, kes lube menetlevad ja
väljastavad.
Kaasnev mõju
Muudatus viib õigusaktid kooskõlla ning parandab õigusselgust. Keskkonnaloa väljastaja saab
täielikuma taotluse, millest lähtudes luba menetleda. Vastasel juhul tuleks keskkonnaloa
väljastajal menetlusprotsessis arvukamate küsimustega loa taotleja poole pöörduda, mis
pikendab menetlusaega. Kehtivaid lubasid on ajakohastatud pärast keskkonnaministri määruse
nr 17 jõustumist. Täpsemalt on muudatusega kaasnenud mõjusid hinnatud keskkonnaministri
2. aprilli 2020. a määruse nr 17 eelnõu seletuskirjas.
4.3 Kavandatav muudatus
Redaktsioonilised ja õigusselgust loovad muudatused keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse
andmekoosseisus.
Sihtrühm
Kõik paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa omajad ning
taotlejad. Mõjutatud sihtrühm on ligikaudu 1275 keskkonnaloa omajat ja 240 kompleksloa
omajat.
Kaasnev mõju
Muudatused sätestavad selgemalt loa taotlusel seatud andmekoosseisud ning parandatakse juba
algselt määruses olev ekslik mõõtühik.
Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseisu
täiendatakse varem ekslikult välja jäänud tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse
kuuluva suure võimsusega põletusseadmete andmetega.
Andmekoosseisust jäetakse välja punktide 2 ja 3 andmed. Andmed ei ole loa andmekoosseisus
vajalikud, kuna ei reguleeri ettevõtte tegevust ning on kohustuslik osa lubatud heitkoguste
projektis, mis on loa lahutamatu osa.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vaja teha arendustöid.
Määruse rakendamisega seotud arendustööde tegemiseks eraldatakse Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele raha Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Ühiskanalisatsiooni
juhitavate ohtlike ainete kohta esitatava teabe esitamiseks vajalike arenduste hinnanguliseks
maksumuseks on 150 000 eurot. Määruse rakendamisega seotud kulude täpsem kirjeldus on
ÜVVKS (17.12.2121 redaktsioon) eelnõu seletuskirjas (peatükk 7).
Vesiviljelust puudutavate muudatustega seotud arendused on juba valmis ning nendega seotud
kulud muudatuse elluviimiseks kantud.
6. Määruse jõustumine
Eelnõukohane määrus jõustub 2022. aasta 1. mail.
Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 6 tehtavad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril,
mil on kavandatud ka uue ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse jõustumine.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
MTÜ-le Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistule, Eesti Vesiviljelejate
Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Loodushoiu Keskusele, Eesti
Maaülikoolile, Eestimaa Looduse Fondile, Kalanduse teabekeskusele, Eesti Vee-ettevõtete
Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti
Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidule.