dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine"

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. aprill 2022
Viit
2-7/2022/3135
Registreeritud
29. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. aprill 2022

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse (3).asice958 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0438 - Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine" Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f746409-e05f-4e14-9add-e80e0b3c78e2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f746409-e05f-4e14-9add-e80e0b3c78e2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 19.01.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ................2022 nr…. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) loa andja nõudmisel eksperthinnang taotletava tegevuse kohta.“; 2) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „põhjaveevaru uuringu“ sõnadega „põhjaveevaru hindamise hüdrogeoloogilise uuringu“; 3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „kvartalis“ ja „kv“ sõnaga „aastas“; 4) paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Vesiviljeluse arendamiseks toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas esitatakse järgmised andmed ja lisad: 1) vesiviljeluskasvanduse tüübi kirjeldus; 2) vesiviljeluskasvanduses kasvatatavad organismitüübid; 3) vesiviljeluskasvanduses kasutatavate kasvatusrajatiste tüüp, nende hulk, ruumala, pindala, pikkus; 4) vesiviljeluskasvandusega seotud veehaarde ja veelaskme info; 5) vesiviljeluskasvanduses kasutatava vee puhastamise meetod ja tehnoloogia; 6) sette käitlemise ja kasutamise viisi kirjeldus; 7) teave kasvatatavate liikide kohta, nende juurdekasv, kasvatatavate organismide lämmastiku- ja fosforisisaldused (%); 8) teave kasutada kavatsetavate söötade koguste, lämmastiku- ja fosforisisalduse ja saasteainete koguste kohta (t/a); 9) prognoositavate kemikaalide ja ravimite teave, nende nimetus ja kogus; 10) vesiviljelusega kaasneva võimaliku reostuskoormuse vähendamise meetmete kirjeldus; 11) eksperthinnang lisanduva koormuse, sealhulgas toitainete koguste, kohta suublale uue vesiviljeluskasvanduse kavandamisel ja olemasoleva kasvanduse olulisel laiendamisel loa andja nõudmisel.“; 5) paragrahvi 24 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „puhastusastme“ sõnaga „töökorras oleku“; 6) paragrahvis 32 asendatakse läbivalt mõõtühik „dB“ mõõtühikuga „dBA“; 7) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses: „51. peatükk Nõuded keskkonnaloa taotlusele ohtlikke aineid sisaldava reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni ja taotluse andmekoosseis § 401. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatav teave keskkonnaloa taotluses Ohtlikke aineid sisaldava reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni esitatakse keskkonnaloa taotluses ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta järgmine teave: 1) ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete koguste mõõtmise viis; 2) arvutuslike ohtlike ainete koguste korral ainevoogude bilansi arvutuskäik; 3) analüüsimise teel saadud andmete esitamise korral seirekoha nimi, reoveest proovivõtja nimi ja atesteerimistunnistuse number, proovi võtmise liik, proovivõtukoha koordinaadid, proovi võtmise sagedus ja analüüsi tulemus; 4) reoveepuhasti nimi ja kood ning selle ühiskanalisatsiooniteenuse osutaja nimi, kelle ühiskanalisatsiooni reovesi juhitakse; 5) reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koha koordinaadid; 6) vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu koopia reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 7) teave ühiskanalisatsiooni juhitava reovee puhastamise kohta ning reovee puhastamise korral ka puhastamise kirjeldus.“; 8) määruse lisa 3 punktid 14.1–14.4 sõnastatakse järgmiselt: „14.1 vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood; 14.2 vesiviljeluskavanduse tüüp; 14.3 vee korduvkasutuse osakaal; 14.4 kasvanduse organismitüüp;“; 9) määruse lisa 3 täiendatakse punktidega 14.5–14.14 järgmises sõnastuses: „14.5 kasvanduse rajatise liik, kogus, ruumala, pindala, pikkus; 14.6 seotud veehaarde nimetus, kood, vee liik; 14.7 vesiviljeluse vee puhastusmeetod; 14.8 seotud veelaskme nimi, kood; 14.9 sette käitlemise tehnoloogia, kasutamise viis; 14.10 kasvatatav liik, realiseeritav aastane kogus, juurdekasv aastas, viljeletava organismi lämmastiku- ja fosforisisaldus (%); 14.11 sööda nimetus, sööda kogus, sööda lämmastiku- ja fosforisisaldus (%); 14.12 kasutatavad kemikaalid ja ravimid, nende toimeained ja kogused; 14.13 vesiviljelusel rakendatavad meetmed, nende kirjeldus, efektiivsus ja rakendamise tähtaeg; 14.14 suublasse heidetavate saasteainete nimetus, kogus ja ühik.“; 10) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. mail. (2) Käesoleva määruse § 1 punkt 5 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ Lisa 4 (keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses) PAIKSEST HEITEALLIKAST SAASTEAINETE VÄLISÕHKU VÄLJUTAMISE KESKKONNALOA ANDMEKOOSSEIS 1. Käitise kategooria 1.1 käitise tegevusalade klassifikatsioon Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbri järgi; 1.2 põletusseadme andmed; 1.2.1 põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.2.2 kütuse liik; 1.2.3 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme andmed; 1.3.1 põletusseadme vanus, arv ja liik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse järgi; 1.3.2 põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.3.3 eeldatav töötundide arv aastas; 1.3.4 keskmine koormus (%); 1.3.5 käitamise alguskuupäev; 1.3.6 kütuse liik; 1.3.7 kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3.8 kütuseliigi osakaal (%); 1.4 tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse kuuluva suure võimsusega põletusseadme andmed; 1.4.1 põletusseadme vanus arv ja liik; 1.4.2 põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.4.3 eeldatav töötundide arv; 1.4.4 keskmine koormus (%); 1.4.5 käitamise alguskuupäev; 1.4.6 kütuse liik; 1.4.7 kütuseliigi aastakulu (t, gaasikütuse korral tuhat m3); 1.4.8 kütuseliigi osakaal (%); 1.5 naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaste kütusesarnaste toodete laadimine; 1.5.1 produkti/kütuse liik; 1.5.2 laadimiskäive aastas (m3); 1.6 seakasvatuse andmed; 1.6.1 sea kategooria; 1.6.2 sigade kohtade arv; 1.7 veisekasvatuse andmed; 1.7.1 veise kategooria; 1.7.2 veiste kohtade arv; 1.8 kodulinnukasvatuse andmed; 1.8.1 kodulinnu kategooria; 1.8.2 kodulindude kohtade arv; 1.9 Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohustuslase andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatult (E-PRTR); 1.9.1 heiteallikate arv tootmisterritooriumil; 1.9.2 käitise töötajate arv; 1.9.3 emaettevõtte nimi ja riik; 1.10 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluva käitaja andmed; 1.10.1 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud tegevusala; 1.10.2 kohustus esitada eelneva kalendriaasta kohta heitkoguste aruanne koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks; 1.10.3 kohustus tagastada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid; 1.10.4 seirekava, mis on koostatud komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.07.2012, lk 30–104) sätestatu järgi. 2. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 2.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 2.2 heitkoguste andmed; 2.2.1 periood (kvartal, aasta); 2.2.2 mõõtühik (mg, kg, t). 3. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 3.1 heiteallika andmed; 3.1.1 heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil; 3.1.2 heiteallika kood, L-EST97 koordinaadid; 3.2 välisõhku väljutatud saasteaine andmed; 3.2.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 3.2.2 heite liik; 3.2.3 hetkeline heitkogus; 3.2.4 tehnoloogilise äkkheite prognoositav kontsentratsioon (mg/Nm3); 3.2.5 heite piirväärtus (mg/Nm3) selle olemasolu korral, v.a tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusalal. 4. Saasteainete püüdeseadmed ja nende töökorras oleku kontrollimise sagedus 4.1 heiteallika nimetus ja kood; 4.2 püüdeseadme andmed; 4.2.1 nimetus, tüüp; 4.2.2 püüdeseadmete arv; 4.2.3 püüdeseadme töökorras oleku kontroll; 4.3 püütava saasteaine andmed; 4.3.1 saasteaine nimetus ja CAS number; 4.3.2 püüdeseadme projekteeritud puhastusaste (%). 5. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused 5.1 eritingimuse liik ja kirjeldus; 5.2 seiratav saasteaine, lõhn või müra; 5.3 seire sagedus ning seire ja eritingimuse rakendamise tähtajad; 5.4 loa andjale esitatava teabe kirjeldus ja esitamise sagedus; 5.5 andmed ajutiste erandite kohta. Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 14.04.2022 nr 1-4/22/1755 Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, MTÜ Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Kalanduse teabekeskus, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit Hanna Vahter, 626 2981 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määrust nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“. Muudatusega täiendatakse ja täpsustatakse vee erikasutuse ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse nõudeid ja loa andmekoosseisu. Peamised muudatused tehakse määruse peatükis 3, mis sätestab vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeluba) taotluse täpsustatud nõuded, ning määruse lisas 3, millega on määratud veeloa andmekoosseis. Muudatused on vajalikud, et viia veeloa taotlus kooskõlla veeseaduse § 131 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ (edaspidi määrus nr 17) ja menetluses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) eelnõuga, et kehtestada veeloa taotlusel ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatava teabe nõuded. Samuti lihtsustatakse paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseisu. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter ([email protected], tel 626 2981). Eelnõu koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikud Katrina Lang ([email protected], tel 626 2909) ja Raili Kärmas (raili.kä[email protected], tel 626 2858) ning välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruul ([email protected], tel 626 0731). Määruse õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ 2019. aasta 28. oktoobril jõustunud redaktsiooni (RT I, 25.10.2019, 1). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud menetluses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu ning atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb üheksast punktist. Punktiga 1 täpsustatakse, et loa andja võib nõuda eksperthinnangut taotletava tegevuse kohta. Eksperthinnangu esitamist võib loa andja vajalikuks pidada mistahes veekasutuse korral (nt jahutusvee temperatuurivahemiku määramisel, heitvee juhtimisel veekogusse, hindamaks kas võib kaasneda suubla seisundi halvenemine või mõju põhjaveele jne). Eksperthinnangut võib vaja olla näiteks ka mõne spetsiifilise tööstusreovee reguleerimisel, kui on vaja tuvastada, millist ohtu tööstusreovesi võib põhjustada. Loa andjal puudub ülevaade igat liiki reovee ohtudest. Eksperthinnanguid on praktikas nõutud ka seni, eriti jahutusvee temperatuurivahemiku määramiseks. Punktiga 2 täpsustatakse määruse § 10 lõiget 3 ja asendatakse sõnad „põhjaveevaru uuringu“ sõnadega „põhjaveevaru hindamise hüdrogeoloogilise uuringu“, muudatusega täpsustatakse sõnastust, kuna reeglina on tegu põhjaveevaru hindamisega, mida tehakse hüdrogeoloogilise uuringu põhjal. Punktiga 3 muudetakse § 11 lõike 1 punkti 5 sõnastust, asendades sõnad „kvartalis“ ja „kv“ sõnaga „aastas“. Muudatusega tuleb taotluses edaspidi kvartali asemel esitada ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk (tuh m3/aastas) ja saasteainete kogus (t/aastas) aasta kohta, et ühtlustada aruandluse sagedus ÜVVKS eelnõus kavandatud ohtlike ainete seireandmete esitamise kohustusega. Lisaks ei ole iga kvartali kohta vaja andmeid esitada – täpne seirekontroll lepitakse kokku vee-ettevõtjaga, sest seiresagedus sõltub reovee varieeruvusest. Reovee stabiilse koostise korral ei ole sagedasem seire vajalik. Punktiga 4 täiendatakse § 15 sätestatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusele kehtestatud nõudeid vesiviljelusega tegelemisel. Lisateave on vajalik, sest keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise ja seire nõuded. Seoses eespool mainitud määruse kehtestamisega on tekkinud vajadus taotlejalt küsida andmed, mille alusel määratakse keskkonnaloas vesiviljeluskasvandustele nõuded kasvanduse tüübi järgi. Vastasel juhul tuleks keskkonnaloa andjal menetlusprotsessis pöörduda lisaküsimustega loa taotleja poole, mis aga pikendaks menetlusele kuluvat aega. Punktiga 5 muudetakse § 24 lõike 2 punkti 4, asendades sõna „puhastusastme“ sõnaga „töökorras oleku“. Muudatus on oluline määruse kooskõlla viimiseks menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga, milles tehakse sama muudatus. Saasteaine heite piirnormi tagamiseks on oluline püüdeseadme töökorras olek, mis peab tagama selle projekteeritud efektiivsuse. Püüdeseadme töökorras olekut on võimalik hinnata heite otseste mõõtmistega pärast püüdeseadet keskkonnakaitseloas sätestatu kohaselt. Töökorras oleku hindamisel väljuvate gaaside põhjal väheneb mõõtmiste maksumus, ei seata ohtu mõõtjaid ega ole vajadust lisakonstruktsioonide projekteerimiseks ja paigaldamiseks, mille kaudu saaks enne püüdeseadet võtta väljuvate gaaside proove. Kui keskkonnakaitseloas on sätestatud püüdeseadme efektiivsuse kontroll, siis seni, kuni keskkonnakaitseloa nõuded viiakse selle muudatusega vastavusse, tuleb ohutuse tagamiseks kontrollida vaid püüdeseadme töökorras olekut. Töökorras oleku kontrollil peab heiteallikast väljuva saasteaine heide vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Punktiga 6 muudetakse § 32 sõnastust, asendades läbivalt mõõtühiku „dB“ ühikuga „dBA“. Muudatus on ainult redaktsiooniline ning tuleneb sellest, et juba algselt sai määruses ühik ekslikult sätestatud ja praktikas kasutatakse dBA. Punktiga 7 täiendatakse määrust uue peatükiga 51. Uue peatüki eesmärk on sätestada nõue esitada keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa1 (edaspidi kompleksluba) taotluses teave ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta nendel tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee 1 Keskkonnaministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 kohaselt koosneb kompleksluba muuhulgas ka muudetava määruse lisades 2–4 nimetatud andmetest. ühiskanalisatsiooni. Teave on vajalik ohtlike ainete kasutamisest ja nende veekeskkonda jõudmisest usaldusväärse informatsiooni saamiseks. Keskkonnaametile antav ohtlike ainete informatsioon võimaldab rakendada sobivaid meetmeid veekeskkonna kaitseks, kuna loa andjale tekib täpsem ülevaade, milliseid aineid reoveega ühiskanalisatsiooni juhitakse. Selle alusel saab loa andja kehtestada ka täpsemad seirenõuded veekeskkonda juhitavale heitveele. Seega Keskkonnaametile tekib täienev ohtlike ainete andmebaas, mille alusel veelubades ohtlike ainete seirekohustusi ja piirnorme määrata, et kõigi nende ainete sisaldus ja kogused, mida veekogusse olulises koguses juhitakse, oleksid reguleeritud. Ohtlike ainete teabe esitamise kohustus on sätestatud ÜVVKS eelnõus (17.12.2021 redaktsioon) – § 36 lõiked 4 ja 5. ÜVVKS eelnõus sätestatakse, et keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mis on nimetatud eelnõu § 36 lõikes 2 ja mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab nende ainete heidete koguse ja kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi KOTKAS) kaudu. Kui keskkonnaloa või kompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue § 36 lõikes 2 nimetatud ohtliku aine, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Keskkonnaametile KOTKAS kaudu koos lõikes 4 nimetatud andmetega. Täpsemalt selgitab seda ÜVVKS eelnõu seletuskiri.2 Lisatava § 401 eesmärk on sätestada nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatavale teabele keskkonnaloa või kompleksloa taotluses. Tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni, tuleb keskkonnaloa või kompleksloa taotluses esitada teenuslepingu koopia, kui reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on sõlmitud leping vee-ettevõtjaga. Samuti tuleb esitada teave ühiskanalisatsiooni juhitava reovee puhastamise kohta (näiteks „eelpuhasti“ või „puhastamist ei toimu“) ja reovee puhastamise korral ka puhastamise kirjeldus, kui reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koha koordinaadid. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kohta täpsema teabe esitamine on oluline, et saada ülevaade kõige olulisematest saasteallikatest, mis võivad pärssida tavapärast asulareoveepuhastite puhastusprotsesside tööd ning jõuda veekeskkonda. Teabe saamine võimaldab loa andjal hinnata ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ohtlikkust ning vajaduse korral kehtestada lisameetmeid reovee eelpuhastamiseks või tootmisprotsessi ümberkujundamiseks, et vähendada ohtlike ainete heiteid veekeskkonda. Punktidega 8 ja 9 muudetakse määruse lisa 3 punkte 14.1–14.4 ja täiendatakse lisa 3 punktidega 14.5–14.14, et täiendada veeloa andmekoosseisu vesiviljeluseks keskkonnaloa taotlemise korral. Teave on vajalik, sest keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17 kehtestati vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärused ning suublasse juhtimise ja seire nõuded. Viimasest lähtutakse vesiviljeluskasvandusele keskkonnaloa väljastamisel. Keskkonnaloale on vaja kanda täpsem info vesiviljeluskasvanduse kohta, et oleks üheselt mõistetav, millest nõuete määramisel on lähtutud. Lisaks võimaldab info loale kandmine veekasutuse aastaaruande eeltäitmist konstantsete näitajatega, mistõttu on kliendil aruande esitamine lihtsam ning vea tekkimise võimalus väiksem. Need andmed on ka varem loal olnud, seega ei ole see teaveloa taotleja ja loa väljastaja jaoks uus. Punktiga 9 muudetakse määruse lisa 4, et viia kompleksloa andmekoosseis kooskõlla paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseisuga. Andmekoosseisust on varem välja jäänud tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse kuuluva suure võimsusega põletusseadme andmed. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main#I1HI3eQ6 Andmekoosseisust jäetakse välja punktide 2 ja 3 andmed. Andmed ei ole loa andmekoosseisus vajalikud, kuna ei reguleeri ettevõtte tegevust ning on kohustuslik osa lubatud heitkoguste projektis, mis on loa lahutamatu osa. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuste korraldusele ning tuludele ja kuludele ega regionaalarengule. Muudatusega kaasneb mõju majandusele, mõjutades eelkõige halduskoormust. Suureneb loa omajate riigile edastatavate andmete hulk. Muudatusega kaasnev positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale kaalub üles mõju halduskoormusele. Riigil on edaspidi parem ülevaade veekeskkonda mõjutavatest tegevustest. Keskkonnaluba ja kompleksluba omavad tööstus- ja tootmisettevõtjad peavad esitama üks kord aastas Keskkonnaametile teavet, kui nad juhivad oma tegevuse käigus ühiskanalisatsiooni reovett, mis sisaldab ohtlikke aineid. 4.1 Mõju avaldav muudatus Keskkonnaloa ja kompleksloa taotluses ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmete esitamise kohustuse lisamine tööstus- ja tootmisettevõtetele. Sihtrühm Keskkonnaluba ja kompleksluba omavad tööstus- ja tootmisettevõtjatel, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva reovee ühiskanalisatsiooni. Kaasnev mõju Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmete küsimine parandab ülevaadet ohtlike ainete keskkonda jõudmisest. Sihtrühm on tööstus- ja tootmisettevõtjad, kes juhivad oma tegevuse käigus tekkiva ohtlikke aineid sisaldava reovee ühiskanalisatsiooni, vee-ettevõtjad, kes reovett vastu võtavad, ning loa andja, kes nende andmete alusel saab teha looduskeskkonnale paremaid otsuseid loa tingimuste seadmisel. Täpsem mõjude hinnang on esitatud ÜVVKS eelnõu (17.12.2021 redaktsioon) seletuskirjas. Keskkonnaloa taotluses esitatakse edaspidi ühiskanalisatsiooni juhitud reoveehulk ja saasteainete kogus kvartali asemel aasta kohta, et ühtlustada aruandluse sagedus ÜVVKS eelnõus kavandatud ohtlike ainete seireandmete esitamise kohustusega. Lisaks ei ole iga kvartali kohta andmeid vaja esitada, kuna täpne seirekontroll lepitakse kokku vee-ettevõtjaga, sest seiresagedus sõltub reovee varieeruvusest. Reovee stabiilse koostise korral ei ole sagedasem seire vajalik. 4.2 Kavandatav muudatus Täiendatakse veeloa taotluse ja loa andmekoosseisu. Muudatusega viiakse keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis kooskõlla keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määrusega nr 17. Sihtrühm Vesiviljeluseks veeloa taotluse nõuete ning loa andmekoosseisude täiendamine ja täpsustamine puudutab väikest sihtrühma. Seisuga 19.01.2022 on muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühm umbes 25 keskkonnaloa omajat ning Keskkonnaameti spetsialistid, kes lube menetlevad ja väljastavad. Kaasnev mõju Muudatus viib õigusaktid kooskõlla ning parandab õigusselgust. Keskkonnaloa väljastaja saab täielikuma taotluse, millest lähtudes luba menetleda. Vastasel juhul tuleks keskkonnaloa väljastajal menetlusprotsessis arvukamate küsimustega loa taotleja poole pöörduda, mis pikendab menetlusaega. Kehtivaid lubasid on ajakohastatud pärast keskkonnaministri määruse nr 17 jõustumist. Täpsemalt on muudatusega kaasnenud mõjusid hinnatud keskkonnaministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 17 eelnõu seletuskirjas. 4.3 Kavandatav muudatus Redaktsioonilised ja õigusselgust loovad muudatused keskkonnaloa ja kompleksloa taotluse andmekoosseisus. Sihtrühm Kõik paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa omajad ning taotlejad. Mõjutatud sihtrühm on ligikaudu 1275 keskkonnaloa omajat ja 240 kompleksloa omajat. Kaasnev mõju Muudatused sätestavad selgemalt loa taotlusel seatud andmekoosseisud ning parandatakse juba algselt määruses olev ekslik mõõtühik. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseisu täiendatakse varem ekslikult välja jäänud tööstusheite seaduse 3. peatüki reguleerimisalasse kuuluva suure võimsusega põletusseadmete andmetega. Andmekoosseisust jäetakse välja punktide 2 ja 3 andmed. Andmed ei ole loa andmekoosseisus vajalikud, kuna ei reguleeri ettevõtte tegevust ning on kohustuslik osa lubatud heitkoguste projektis, mis on loa lahutamatu osa. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vaja teha arendustöid. Määruse rakendamisega seotud arendustööde tegemiseks eraldatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele raha Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta esitatava teabe esitamiseks vajalike arenduste hinnanguliseks maksumuseks on 150 000 eurot. Määruse rakendamisega seotud kulude täpsem kirjeldus on ÜVVKS (17.12.2121 redaktsioon) eelnõu seletuskirjas (peatükk 7). Vesiviljelust puudutavate muudatustega seotud arendused on juba valmis ning nendega seotud kulud muudatuse elluviimiseks kantud. 6. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub 2022. aasta 1. mail. Eelnõukohase määruse § 1 punktiga 6 tehtavad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril, mil on kavandatud ka uue ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse jõustumine. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Loodushoiu Keskusele, Eesti Maaülikoolile, Eestimaa Looduse Fondile, Kalanduse teabekeskusele, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidule.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel