Taotlus

Justiits- ja Digiministeerium Kaitseministeerium 12.08.2025 nr 1-6/3223-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused“ eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 8. augustiks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister [Sama/Teadmiseks] : Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Rahapesu Andmebüroo Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Välisluureamet Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 30.06.2025 SISEMINISTER MÄÄRUS Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõike 12 alusel. § 1. Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits- , julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riigid või Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riigid on: 1) Afganistani Islamivabariik; 2) Burkina Faso; 3) Iraani Islamivabariik; 4) Jeemeni Vabariik; 5) Kongo Demokraatlik Vabariik; 6) Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 7) Lõuna-Sudaani Vabariik; 8) Mali Vabariik; 9) Nigeeria Liitvabariik; 10) Süüria Araabia Vabariik; 11) Valgevene Vabariik; 12) Venemaa Föderatsioon. § 2. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise erisused (1) Paragrahvis 1 nimetatud riigi kodaniku, välja arvatud Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku, e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmisest tingimustest: 1) ta on elanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi Konföderatsioonis vahetult enne e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse esitamist vähemalt kolm järjestikust aastat ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba; 2) tal on Eestis püsiv majandustegevus; 3) talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus ja ta on kasutanud seda eesmärgipäraselt; 4) ta on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul. (2) Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus ja tal on Eestis püsiv majandustegevus. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Siseministri määruse „Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu), mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julgeolekuriske ja ajakohastada tööprotsesse. Muu hulgas loodi ITDS-i muutmise eelnõuga õiguslik alus tagastada e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e-residendi digi-ID) taotlus läbi vaatamata juhul, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe ja taotlejale ei kohaldata ITDS-i § 206 lõike 12 alusel kehtestatud erisusi. Määruse eelnõuga kehtestatava riikide loetelu aluseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) avaldatud nimekirjas2 olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud rahapesuvastase töökonna (FATF)3 ja Euroopa Liidu4 hinnangust. Lisaks kohaldatakse erisusi, mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-residentsuse programmi eesmärke. Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõike 12 alusel. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. 1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0064. 2 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn riskiriigid. 3 Rahapesuvastase töökonna koduleht. 4 Euroopa Komisjon. Anti-money laundering and countering the financing of terrorism at international level. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2014. aastal loodud e-residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, et võimaldada välismaalastele turvalist ligipääsu Eesti e-teenustele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusruumile. E-residendil on võimalik oma digi-ID-d kasutada e-keskkonnas isiku tõendamiseks ja digiallkirjastamiseks. Nii saab luua ettevõtte ja kasutada finantsteenuseid. Alates e-residentsuse programmi loomisest on e- residendi digi-ID välja antud 126 860 välismaalasele. Neist kehtiv e-residendi digi-ID on sama kuupäeva seisuga 61 350 e-residendil. Eestil ei ole kohustust anda e-residendi digi-ID-d välja. E-residendi digi-ID väljaandmisega annab Eesti välismaalasele õiguse siseneda Eesti infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid. See on ajutine hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. E-residendi digi-ID väljaandmise riske on hallatud e-residentsuse programmi loomisest alates. See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid, ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. E-residendi digi-ID taotluse esitamisel peab välismaalane põhjendama oma taotlust, täitma mahuka taotlusankeedi ja esitama lisaandmeid oma tausta kohta. Samuti tehakse talle taustakontroll. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib e-residendi digi-ID taotleja isikusamasust, tema seost Eestiga ning seda, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid menetlustoiminguid, lähtudes e-residendi digi-ID taotleja profiilist. Probleemkohaks on endiselt taustakontrolli läbiviimise võimekus kolmandatest riikidest pärit taotlejate osas. Kuna nende riikidega puudub Eestil sageli igasugune justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, ei ole võimalik lõpuni veenduda, kas taotleja puhul ei esine e- residentsuse väljaandmist välistavaid asjaolusid. Seetõttu võeti ka e-residentsuse jätkustrateegias 2022–20255 suund, mille kohaselt ei pakuta e-residentsust üldjuhul nende riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik julgeolekuoht või e-residendi digi-ID väärkasutuse oht. Lisaks on e-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025 suuna kohaselt e- residentidena eriti eelistatud taotlejad riikidest, millega on Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöö. Riskide maandamise lisavõimekus on toodud vajadusena välja nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus6 kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi Moneyval) hindamisaruandes7. Kõnesoleva eelnõuga luuakse tugevamad meetmed strateegias toodud suuna rakendamiseks. Eelnõu § 1 sätestab suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu. Nendeks riikideks on eelnõu kohaselt: 5 MKM. E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 6 RAM 2020. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang. 7 Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism 2022. Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures. Estonia. Fifth Round Mutual Evaluation Report. 1) Afganistani Islamivabariik; 2) Burkina Faso; 3) Iraani Islamivabariik; 4) Jeemeni Vabariik; 5) Kongo Demokraatlik Vabariik; 6) Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 7) Lõuna-Sudaani Vabariik; 8) Mali Vabariik; 9) Nigeeria Liitvabariik; 10) Süüria Araabia Vabariik; 11) Valgevene Vabariik; 12) Venemaa Föderatsioon. Loetelu aluseks on RAB-i avaldatud nimekirjas8 olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud rahapesuvastase töökonna (FATF)9 ja Euroopa Liidu10 hinnangust. Lisaks kohaldatakse erisusi, mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-residentsuse programmi eesmärke. Loetelu on kooskõlastatud julgeolekuasutustega ja Välisministeeriumiga ning e-residentsuse programmi teiste seotud osapooltega. Kokku on loetelus toodud riikide kodanikel 23.06.2025 seisuga kehtivaid e-residendi digi-ID-sid 3847, mis moodustab 6,3 % kõikidest kehtivatest digi-ID-st. Tabel 1. Kehtivate e-residendi digi-ID-de arv riigiti 23.06.2025 seisuga. Afganistani Islamivabariik 21 Burkina Faso 9 Iraani Islamivabariik 661 Jeemeni Vabariik 37 Kongo Demokraatlik Vabariik 22 Korea Rahvademokraatlik Vabariik 400 Lõuna-Sudaani Vabariik 0 Mali Vabariik 8 Nigeeria Liitvabariik 189 Süüria Araabia Vabariik 96 Valgevene Vabariik 485 Venemaa Föderatsioon 1919 Kokku 3847 Allikas: PPA Võrreldes RAB-i avaldatud nimekirjaga jäetakse loetelust välja Araabia Ühendemiraadid ning sellesse lisatakse Venemaa ja Valgevene. Araabia Ühendemiraatide kodanike e-residendi digi- ID taotlust ei jäeta läbi vaatamata nii julgeoleku-, majandus- kui ka välispoliitilistel põhjustel. Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ning edendamisel ja Eesti ekspordi arendamisel. 2019. aastal avas Eesti Araabia Ühendemiraatides ka saatkonna, mis on andnud olulise tõuke kahepoolsete suhete arengule. Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel, on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris. Araabia 8 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn riskiriigid. 9 Rahapesuvastase töökonna koduleht. 10 Euroopa Komisjon. Anti-money laundering and countering the financing of terrorism at international level. Ühendemiraatide e-residente on vähe, kehtivat e-residendi digi-ID-d omab 9 Araabia Ühendemiraatide kodanikku. Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse e-residendi digi-ID taotlemise erisused loetelus olevate riikide kodanikele, kes vastavad vähemalt ühele alltoodud tingimustest. Need erisused ei kohaldu Venemaa ja Valgevene kodanikele. 1) Välismaalane on elanud vahetult enne e-residendi digi-ID taotluse esitamist vähemalt kolm järjestikust aastat Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba. Nimetatud riikide vahel on toimivad koostöösuhted ja andmevahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik saada nendest riikidest välismaalase kohta usaldusväärset lisainfot. Neis riikides on kehtestatud ühtsed elamisloakaartide standardid, mis võimaldavad menetlejal veenduda välismaalase esitatud andmete ja dokumendi õigsuses. Kolmandates riikides on aga kasutusel erinevad elamisõigust tõendavad alusdokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla võimalik. 2) Välismaalasel on Eestis püsiv majandustegevus. E-residendi digi-ID-d võimaldatakse taotleda juhul, kui taotleja tegeleb tõestatavalt Eestis majandustegevusega, st ta on loonud enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte või tal on ettevõtlusseos Eesti ettevõtjaga, näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte tegutseb aktiivselt ning selle kohustused Eesti ees on täidetud ja puuduvad võlad. Eestil on selle sihtrühma majandustegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida. Kui ettevõttel on nullkäive ja ettevõtja ei maksa makse, siis erisust ei kohaldata. 3) Välismaalane esitab e-residendi digi-ID korduvtaotluse. Erisust kohaldatakse juhul, kui e-resident jätkuvalt panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse. Korduvtaotluse menetlemisel on võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas ta täidab e-residentsuse programmi eesmärki ning on kasutanud oma digi-ID-d eesmärgipäraselt. 4) Välismaalane on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul. Kui Eesti välisesinduse töötaja omab loetelus nimetatud riigi kodakondsust, kuid vajab oma tööülesannete täitmiseks e-residendi digi-ID-d, siis on eelnõu kohaselt võimalik talle vastav erand teha. Kõik sellised välismaalased läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral saab PPA e-residendi digi-ID taotluse tagastada seda läbi vaatamata. Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse e-residendi digi-ID taotlemise erisused Venemaa ja Valgevene kodanikele. Nimetatud riigi kodaniku e-residendi digi-ID taotlust ei tagastata läbi vaatamata vaid juhul, kui talle on varem e-residendi digi-ID välja antud ja tal on Eestis püsiv majandustegevus. Muud lõikes 1 sätestatud erisused nende riikide kodanikele ei kohaldu. Seoses täiemahulise sõja puhkemisega Ukrainas ei väljastata alates 8. märtsist 2022 e- residendi digi-ID-sid neile Venemaa ja Valgevene kodanikele, kes ei ole varem digi-ID-d omanud. Venemaa ja Valgevene kodanikud moodustavad 23. juuni 2025 seisuga 3,9% kehtivatest e-residendi digi-ID-d omavatest e-residentidest. Märtsis 2022 oli vastav osakaal 9%. Venemaa ja Valgevene kodanikest e-residendi digi-ID taotlejad läbivad juba praegu rangema taustakontrolli ja 70% taotlejate osas teeb PPA keelduva otsuse, mistõttu nende osakaal väheneb ajas pidevalt. Iga taotleja puhul hinnatakse kaasuspõhiselt võimalikke riske ja tema senist panust Eesti majandusse. Varem e-residendi digi-ID-d omanud isikute osas on võimalik kontrollida isiku digi-ID kasutamise eesmärgipärasust. Kui esinevad riskid või kui ettevõtlustegevus ei ole toonud Eesti riigile majanduslikku tulu, siis PPA keeldub e-residendi digi-ID väljaandmisest. Samuti on PPA-l õigus tunnistada juba väljaantud digi-ID kehtetuks lähtuvalt ITDS §-ist 206. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, sest muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid. Muudatusega kaasnevad mõjud on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu11 seletuskirja punktis 6.1.2. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad PPA iseteeninduse infotehnoloogilised arendustööd, mille kulud kaetakse olemasolevast Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, sest muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile, PPA-le, Rahapesu Andmebüroole, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja Välisluureametile. 11 572 SE, p 6.1.2. Saatja: SiM info <[email protected]> Saadetud: 12.08.2025 14:59 Adressaat: rahapesu - RAB <[email protected]> Teema: (kooskõlastamise tähtaeg 28.08.2025) Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Manused: 1-63223-1 12.08.2025 Väljaminev kiri.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. SISEMINISTEERIUM Palume kooskõlastada hiljemalt 28.08.2025 Teile on saadetud Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi DELTA kaudu dokument "Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks", mis on registreeritud 12.08.2025 numbriga 1-6/3223-1. Kontaktinfo E-N 8.00-16.45, R 8.00-15.30 aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 612 5024 Siseministri määruse „ Suurema rahapesu ohuga või terrorismi rahastamise ohu ga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu ), mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julge olekuriske ja ajakohastada tööprotsesse. Muu hulgas loodi ITDS-i muutmise eelnõu ga õiguslik alus tagastada e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e-residendi digi-ID ) taotlus läbi vaatamata juhul, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu oht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe ja taotlejale ei kohaldata ITDS-i § 20 6 lõike 1 2 alusel kehtestatud erisusi. Määruse eelnõu ga kehtestatava riikide loetelu aluseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB ) avaldatud nimekir ja s olevad riigid , mille osas RAB on lähtunud r ahapesuvastase töökonna (FATF) ja Euroopa Liidu hinnangu st . Lisaks kohaldatakse erisusi, mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e resi dentsuse programmi eesmärke. Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20 6 lõike 1 2 alusel. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õ igusnõunik Maret Saanküll ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimeta mata. 1.3. Märkused Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2014. aastal loodud e- residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, et võimaldada välismaalastele turvalist ligipääsu Eesti e teenustele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusruumile. E-residendil on võimalik oma digi ID-d kasutada e - keskkonnas isiku tõendamiseks ja digiallkirjastamiseks. Nii saab luua ettevõtte ja kasutada finantsteenuseid. A lates e- residentsuse programmi loomisest on e-residendi digi-ID välja antud 126 860 välismaalasele. Neist kehtiv e-residendi digi-ID on sama kuupäeva seisuga 61 350 e-residendil. Eestil ei ole kohustust anda e-residendi digi-ID-d välja. E-residendi digi-ID väljaandmisega annab Eesti välismaalasele õiguse siseneda Eesti infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid. See on ajutine hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. E-residendi digi-ID väljaandmise riske on hallatud e- residentsuse programmi loomisest alates. See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E- residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid, ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. E-residendi digi-ID taotluse esitamisel peab välismaalane põhjendama oma taotlust, täitma mahuka taotlusankeedi ja esitama lisaandmeid oma tausta kohta. Samuti tehakse talle taustakontroll. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) kontrollib e residendi digi-ID taotleja isikusamasust, tema seost Eestiga ning seda, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid menetlustoiminguid, lähtudes e-residendi digi-ID taotleja profiilist. Probleemkohaks on endiselt taustakontrolli läbiviimise võimekus kolmandatest riikidest pärit taotlejate osas. Kuna nende riikidega puudub Eestil sageli igasugune justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, ei ole võimalik lõpuni veenduda, kas taotleja puhul ei esine e- residentsuse väljaandmist välistavaid asjaolusid. Seetõttu võeti ka e - residentsuse jätkustrateegia s 2022–2025 suund, mille kohaselt ei pakuta e-residentsust üldjuhul nende riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik julgeoleku oht või e-residendi digi-ID väärkasutuse oht . Lisaks on e- residentsuse jätkustrateegia 2022–2025 suuna kohaselt e-residentidena eriti eelistatud taotlejad riikidest, millega on Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöö. Riskide maandamise lisavõimekus on toodud vajadusena välja nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi Moneyval ) hindamisaruandes . Kõnesoleva eelnõuga luuakse tugevamad meetmed strateegias toodud suuna rakendamiseks . Eelnõu § 1 sätestab s uurema rahapesu ohuga või terrorismi rahastamise ohu ga rii kide ja Eesti ga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitseala s e koostöösuh t e ta riikide loetelu . Nendeks riikideks on eelnõu kohaselt: 1) Afganistan i Islamivabariik ; 2) Burkina Faso ; 3) Iraan i Islamivabariik ; 4) Jeemen i Vabariik; 5) Kongo Demokraatlik Vabariik ; 6) Korea Rahvademokraatlik Vabariik ; 7) Lõuna-Sudaan i Vabariik; 8) Mali Vabariik; 9) Nigeeria Liitvabariik ; 10) Süüria Araabia Vabariik ; 11) Valgevene Vabariik; 12) Venemaa Föderatsioon . Loetelu aluseks on RAB -i avaldatud nimekirjas olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud r ahapesuvastase töökonna (FATF) ja Euroopa Liidu hinnangu st . Lisaks kohaldatakse erisusi, mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e resi dentsuse programmi eesmärke. Loetelu on kooskõlastatud julgeolekuasutustega ja Välisministeeriumiga ning e- residentsuse programmi teiste seotud osapooltega. Kokku on loetelus toodud riikide kodanikel 23 . 06.2025 seisuga kehtivaid e-residendi digi-ID-sid 3847, mis moodustab 6,3 % kõikidest kehtivatest digi-ID-st. Tabel 1. K ehtivat e e-residendi digi-ID- de arv riigiti 23 . 06. 2025 seisuga . Afganistani Islamivabariik 21 Burkina Faso 9 Iraani Islamivabariik 661 Jeemeni Vabariik 37 Kongo Demokraatlik Vabariik 22 Korea Rahvademokraatlik Vabariik 0 Lõuna-Sudaani Vabariik 0 Mali Vabariik 8 Nigeeria Liitvabariik 189 Süüria Araabia Vabariik 9 6 Valgevene Vabariik 485 Venemaa Föderatsioon 1919 Kokku 3 4 47 Allikas: PPA Võrreldes RAB -i avaldatud nimekirjaga jäetakse loetelust välja Araabia Ühend emiraadid ning sellesse l isat akse Venemaa ja Valgevene. Araabia Ühendemiraatide kodanike e residendi digi-ID taotlust ei jäeta läbi vaatamata nii julgeoleku-, majandus- kui ka välis poliitilistel põhjustel. Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ning edendamisel ja Eesti ekspordi arendamisel. 2019. aastal avas Eesti Araabia Ühendemiraatides ka saatkonn a, mis on andnud olulise tõuke kahepoolsete suhete arengule . Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel , on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris. Araabia Ühendemiraatide e-residente on vähe , kehtivat e-residendi digi-ID-d omab 9 Araabia Ühendemiraatide kodanikku . Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse e -residendi digi -ID taotlemise erisused loetelus olevate riikide kodanikele , kes vastavad vähemalt ühele alltoodud tingimustest. Need erisused ei kohaldu Venemaa ja Valgevene kodanikele . Välismaalane on elanud vahetult enne e-residendi digi-ID taotluse esitamist vähemalt kolm järjestikust aastat Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ja tal o n selle riigi kehtiv elamisluba. Nimetatud riikide vahel on toimivad koostöösuhted ja andmevahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik saada nendest riikidest välismaalase kohta usaldusväärset lisainfot. Neis riikides on kehtestatud ühtsed elamisloakaartide standardid, mis võimaldavad menetlejal veenduda välismaalase esitatud andmete ja dokumendi õigsuses. Kolmandates riikides on aga kasutusel erinevad elamisõigust tõendavad alus dokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla võimalik. Välismaalasel on Eestis püsiv majandustegevus . E-residendi d igi-ID-d võimaldatakse taotleda juhul, kui ta otleja tegeleb tõestatavalt Eestis majandus tegevusega, st ta on loonud enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte või tal on ettevõtlus seos Eesti ettevõtjaga, näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte tegutseb aktiivselt ning selle kohustused Eesti ees on täidetud ja puuduvad võlad. Eestil on selle siht rühma majandustegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida. Kui ette võttel on nullkäive ja ettevõtja ei maksa makse, siis erisust ei kohaldata. Välismaalane esitab e-residendi digi-ID korduvtaotluse . Erisust kohaldatakse juhul, kui e-resident jätkuvalt panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse . Korduvtaotluse menetlemisel on võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas ta täidab e- residentsuse programmi eesmärki ning on kasutanud oma digi-ID-d eesmärgipäraselt . Välismaalane on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul . Kui Eesti välisesinduse töötaja omab loetelus nimetatud riigi kodakondsust, kuid vajab oma tööülesannete täitmiseks e-residendi digi-ID-d, siis on eelnõu kohaselt võimalik talle vastav erand teha . Kõik sellised välismaalased läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral saab PPA e-residendi digi-ID taotluse tagastada seda läbi vaatamata. Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse e -residendi digi -ID taotlemise erisused Venemaa ja Valgevene kodanikele . Nimetatud rii gi kodanik u e-residendi digi-ID taotlust ei tagastata läbi vaatamata vaid juhul , kui talle on varem e-residendi digi-ID välja antud ja tal on Eestis püsiv majandustegevus. Muud lõikes 1 sätestatud erisused nende riikide kodanikele ei kohaldu. Seoses täiemahulise sõja puhkemisega Ukrainas ei väljastata alates 8. märtsist 2022 e-reside ndi digi-ID-sid neile Venemaa ja Valgevene kodanikele , ke s ei ole varem digi-ID-d omanud . Vene maa ja Valgevene kodanikud moodusta vad 23 . juuni 2025 seisuga 3 ,9 % kehtivatest e-residendi digi-ID-d o m a vatest e-residentides t . M ärtsis 2022 oli vastav osakaal 9%. Vene maa ja Valgevene kodanikest e-residendi digi-ID taotleja d läbivad juba praegu rangema taustakontrolli ja 70% taotlejate osas teeb PPA keelduva otsuse, mistõttu nende osakaal väheneb ajas pidevalt . Iga taotleja puhul hinnatakse kaasuspõhiselt võimalikke riske ja tema senist panust Eesti majandusse . V arem e -residendi d igi-ID-d omanud isikute osas on võimalik kontrollida isiku digi-ID kasutamise eesmärgipärasust. Kui esinevad riskid või kui ettevõtlustegevus ei ole toonud Eesti riigile majanduslikku tulu, siis PPA keeldub e-reside ndi digi-ID väljaandmisest. Samuti on PPA-l õigus tunnistada juba väljaantud digi-ID kehtetuks lähtuvalt ITDS § -ist 20 6 . Eelnõu §-ga 3 sätesta takse määrus e jõustumi n e. Määrus jõustub 1 . oktoobril 2025 , sest m uudatus te rakendami ne eeldab infotehnoloogilisi arendus töid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendami sega ei kaasne täiendavaid mõjusid. Muudatusega kaasnevad mõjud on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja punktis 6.1.2 . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasne vad PPA iseteeninduse infotehnoloogilised arendustööd, mille kulud kaetakse olemasolevast Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus e eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1 . oktoobril 2025 , sest muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile , Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile, PPA-le , Rahapesu Andmebüroole , Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ele ja Välisluureametile .