Henn Põlluaas Teie 21.03.2019 nr 7-1.2/19-00444-2
Riigikogu
[email protected] Meie 02.04.2019 nr 5-3/19/1184
Riigikogu liikme kirjalik küsimus kaitseministrile (KK 334)
Austatud hr Põlluaas
Tänan Teid jätkuva huvi eest Kaitseliidu käekäigu vastu. Kaitseväe ja Kaitseliidu selgituste
alusel vastan lähemalt Teie küsimustele.
1. Kui Kaitseväel on puudu püstolitest, siis miks ei hangita neid juurde vaid võetakse
Kaitseliidult ära?
Püstol ei ole igale maakaitse üksuses olevale isikule määratud. Maakaitseüksuste
teenistusrelvaks on automaat ja see on ette nähtud kõigile maakaitse üksustesse määratud
isikutele.
2. Arvestades tänast geopoliitilist olukorda on kõnealuste relvade äravõtmine kaitseliitlastelt
enam kui küsitav. Kelle initsiatiivil ja mis alusel seda tehti?
Kaitseliit tagab kaitseliitlastele teenistusrelva, milleks on automaat. Püstolit ei ole kogu
Kaitseväe sõjaaja koosseisule ette nähtud. Relvastusega seotud ümberkorraldusi esineb sõjaaja
üksustes periooditi, mil vaadatakse üle Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu- ja varustustabelid.
3. Miks väidetakse, et vastavad struktuuride varustustabelid puuduvad ja Kaitseliidu malevad
jagasid USP püstoleid niisama?
Püstolid on välja antud ajal, kui varustustabeleid tänasel kujul ei olnud. Seega neid jagati
malevates tegevliikmetele Kaitseliidu oma tabelite alusel. Kui Kaitsevägi kehtestas maakaitse
sõjaaja üksuse varustustabeli, siis selgus, millised on Kaitseväe poolt määratud vajadus, millised
relvad on tegelikult millisele sõjaaja üksusele ja ametikohale ette nähtud. Püstol on
enesekaitserelv ega ole kõigile üksustele ega sõjaaja ametikohtadele ette nähtud.
4. Miks esitatakse meediale ja kaitseliitlaste tõele mitte vastavaid selgitusi?
Kaitseministeerium pole tuvastanud mittetõeste väidete esitamist.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
5. Miks ei arvestata seda, kuidas mõjub selline käitumine meeste võitlusmoraalile ja tahtele
osaleda vabatahtlikuna kaitseliidu tegevuses?
Relvastusega seotud ümberkorraldusi esineb sõjaaja üksustes periooditi ja pean oluliseks, et
arusaamatuste vältimiseks eelneks ümberkorraldustele ka asjakohane sisekommunikatsioon.
6. Kas ja millal on kavas asendada kergjalaväekompaniide varustuses ette nähtud, kuid ära
võetud püstolid uutega?
Konkreetsete sõjaaja üksuste varustustabelite, sh üksusele ette nähtud konkreetsete relvatüüpide
üle otsustab Kaitseväe juhataja. Usaldan Kaitseväe juhataja otsusi selles küsimuses ja pean
õigeks, et selliste otsuste tegemine toimub sõjaliste juhtide poolt koos vastavate selgitustega
asjaosalistele.
7. Mõni aeg tagasi korjati Kaitseliidu kompaniidelt ära signaalpüstolid. Kas on oodata veel
mingi relvastuse vähendamist? Näiteks MG43 kuulipildujad jne?
Sel aastal kinnitatud Kaitseministeeriumi valitsemisala 4-aastane arengukava tõstab oluliselt
Kaitseliidu rahastamist, mh vajaliku relvastuse hankimiseks. Üldisemas plaanis pean vajalikuks
selgitada, et riigikaitse arengukava 2017-2026 kohaselt saab Kaitseväe sõjaaja struktuuri täies
mahus varustatud ja relvastatud 2026. aastaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
2 (2)