OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla
Tapa turbatootmisala
Jääkvaru uuringu aruanne
(varu seisuga 31.12.2018)
Töö nr 18/2336
Tallinn 2019
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1013, 55 27 327 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104 Faks 668 1018 a/a 10220051598014
11216 Tallinn E-mail:
[email protected] SEB Eesti Ühispank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra ..........................
Juhatuse liige
Jääkvaru uuringu tegid:
Annika Vohta ..........................
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 3
ANNOTATSIOON
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu
seisuga 31.12.2018. a).
Aruanne ühes köites, 24 lk teksti, 10 tekstilisa, 3 graafilist lisa ja 1 digitaalne lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER. Aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn.
Tapa turbatootmisala (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 45,12 ha) asub Lääne-
Viru maakonnas Tapa vallas Ohepalu turbamaardlas (registrikaart nr 0241). Mäeeraldis
ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Tapa turbaraba
(katastriüksused 40002:001:0130 ja 79101:017:0010).
Tapa turbatootmisalal kaevandab Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika maavara
kaevandamise loa nr JARM-015 alusel vähe- ja hästilagunenud turvast. Uuritud ala
hõlmas Ohepalu turbamaardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke nr 2
(pindala 12,12 ha), 4 (pindala 33,00 ha), ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru
plokke nr 1 (pindala 12,12 ha), 3 (pindala 33,00 ha). Tapa turbatootmisala jääkvaru
uuringu eesmärk oli vähe- ja hästilagunenud turba jääkvaru koguse määramine
eelmainitud plokkide piires. Käesoleva uuringu tulemusena ühendati aktiivse tarbevaru
plokid 3 ja 4 vastavalt plokkide 1 ja 2 koosseisu.
Turbalasundi paksuse määramiseks ja jääkvaru arvutamiseks rajati 2018. a septembris
tootmisalale viie sihiline ja 20 sondeerimispunktiga uuringuvõrk. Lisaks võeti
turbalasundi iseloomustamiseks ühest sondeerimispunktist proovid, mida katsetati
laboratoorselt. Sealjuures määrati lasundi looduslik niiskus, tuhasus, botaaniline koostis
ja lagunemisaste. Kokku võeti 7 proovi.
Antud töö tulemusena soovitatakse Ohepalu turbamaardla bilansiline vähelagunenud
turba aktiivse tarbevaru ploki 2 (pindala 12,12 ha) jääkvaru 12 tuh t ja ploki 4 jääkvaru
pindala 33,00 ha) 67 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala
12,12 ha) jääkvaru 63 tuh t ja ploki 3 (pindala 33,00 ha) jääkvaru 175 tuh t seisuga
31.12.2018 registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu kogus järgnevas
maavara kategoorias, koguses ja pindalal:
- plokk 1 (pindala 44,86 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 220 tuh t;
- plokk 2 (pindala 24,95 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 60 tuh t.
Aktiivse tarbevaru piiride muutmisest tulenevalt hinnati ümber ka mäeeraldist ümbritse-
vate aktiivse tarbevaru plokkide 10, 11, aktiivse reservvaru ploki 19 ning passiivse
reservvaru plokkide 29 ja 31 pindalad ja varu kogused. Kattuvate aktiivse tarbevaru
plokkide 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkide 15, 17, ja 20 pindala ja mahumuutused
on minimaalsed. Varu arvutati nimetatud plokkides järgnevates maavara kategooriates,
kogustes ja pindalal:
- plokk 10 (pindala 7,97 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 41 tuh t;
- plokk 11 (pindala 7,97 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 5 tuh t;
- plokk 19 (pindala 33,38 ha) vähelagunenud turba aktiivne reservvaru 107 tuh t;
- plokk 29 (pindala 30,91 ha) hästilagunenud turba passiivne reservvaru 161 tuh t;
- plokk 31 (pindala 16,72 ha) vähelagunenud turba passiivne reservvaru 17 tuh t.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 4
Võtmesõnad: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Ohepalu turbamaardla, Tapa
turbatootmisala, vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas, aktiivne tarbevaru,
jääkvaru.
Koostas: Annika Vohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 5
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7
2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ....................................... 8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................. 10
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 13
4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine .............................................. 13
4.2 Topograafilised tööd ......................................................................................... 13
4.3 Laboratoorsed uuringud .................................................................................... 13
4.4 Kameraaltööd ....................................................................................................14
4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 14
5. MAARDLA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ......................... 15
5.1 Maardla geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ....................... 15
5.2 Turbalasundi paksus ja stratigraafiline kirjeldus .............................................. 15
5.3 Kvalitatiivne iseloomustus ................................................................................ 16
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18
7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 19
7.1 Mäeeraldise jääkvaru ........................................................................................ 19
7.2 Uute moodustatud varuplokkide 1 aT ja 2 aT jääkvaru seisuga 31.12.2018 ....20
8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 23
9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 24
TEKSTILISAD
1. Tellimiskiri .............................................................................................................. 21
2. Maavara kaevandamise luba (JARM-015) .............................................................. 22
3. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri. ................................................................ 24
4. Sondeerimistööde päevik ........................................................................................ 25
5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus labori katseprotokoll.................................................... 26
6. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 27
7. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............................. 29
8. Eesti Maavarade Komisjoni varu kinnitamise protokoll ......................................... 30
9. Maavara kaevandamise loa graafilised lisad (vähendatud koopiad) ....................... 31
10. Kaitseministeeriumi kooskõlastus ........................................................................... 31
11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ......................................................................... 44
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 5000 (Graafiline lisa 1 / 3)
2. Kasuliku kihi jääkpaksuste plaan, M 1 : 5000 (Graafiline lisa 2 / 3)
3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…V - V’. Mõõtkava H 1 : 5000, V 1 : 50 (Graafiline
lisa 3 / 3)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 6
DIGITAALSED LISAD
1. Varu arvutuse mudelid
- Maapinna mudel EH2000
- Vahepiiri mudel EH2000
- Lamami mudel EH2000
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 7
1. SISSEJUHATUS
Ohepalu turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0241) Tapa
turbatootmisala jääkvaru uuring tehti vastavalt Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika
tellimusele (tekstilisa 1). Kaevandamise luba JARM-015 kehtib kuni 06.10.2019. a ning
mäeeraldise piires ei ole maavara ammendatud, mistõttu soovib kaevandaja maavara
kaevandamise luba pikendada.
Kaevandamisloas on kaevandamise keskmiseks aastatoodanguks määratud 6 tuh t ja
maksimaalseks 10 tuh t (tekstilisa 2). Tapa turbatootmisala mäeeraldise ja selle
teenindusmaa pindala on vastavalt kaevandamise loale 45,12 ha, mida kinnitab ka
kaevandamise loa graafiline lisa. Vastavalt Maa-ameti keskkonnaregistri ruumikujudele
on mäeeraldise pindala 45,10 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 44,88 ha.
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir ei kattu korrektselt, mäeeraldise piir asub
osaliselt teenindusmaa piirist väljaspool. Lisaks eelmainitule ei ühti tegelik turba-
tootmisala ja plokkide piirid pindalaliselt mäeeraldise piiriga.
Vastavalt maapõueseaduse (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27.10.2016. a määrusega
(RT I, 05.01.2018, 3), jõustunud 01.01.2017) § 67 punktile 4 tuleb turba kaevandamise
loa kehtivusaja pikendamise taotlusele lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon
ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja
pikendamise taotluse esitamist.
2018. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Tapa turbatootmisala mäeeraldise piires
markšeiderimõõdistamise vastavalt määrusele „Markšeideritöö kord“ ning teostati
mäeeraldise piires uus sondeerimine tarbevaru tasemel vastavalt keskkonnaministri 26.
mai 2005. a määrusele nr 44 (Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise
uuringu tegemise kord). Tagamaks vähemalt aktiivse tarbevaru kategooriale vastav varu
arvutamise tulemuste usaldustõenäosus, tehti tootmisala piires sondeerimistööd
vähemalt tihedusega 200 × 200 m ning ühest punktist võeti proovid turba loodusliku
niiskuse, lagunemisastme ja tuhasuse määramiseks.
Eelnevast tulenevalt kasutati jääkvaru määramiseks 2018. a topograafilise mõõdista-
mise, sondeerimise ja laboratoorsete analüüside tulemusi. Varasematest uuringutest
kasutatakse maardla geoloogilise ehituse üldisi kirjeldusi ning hüdrogeoloogiliste tööde
tulemusi.
Jääkvaru uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilised välitööd, sh
topograafilise mõõdistuse tegid 2018. a septembrikuus geoloog Andres Küüsmaa ja
markšeider Ain Anepaio. Kameraaltööd tegi mäeinsener Annika Vohta.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS
Tapa turbatootmisala (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 45,12 ha) asub Lääne-
Viru maakonnas Tapa vallas Ohepalu turbamaardla (registrikaart nr 0241) lõunaosas
(joonis 2.1). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluvatel
kinnistutel Tapa turbaraba (katastriüksused 40002:001:0130 ja 79101:017:0010), mille
valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet.
Joonis 2.1 Tapa turbatootmisala ja Ohepalu turbamaardla kehtivate varuplokkide skeem
(Maa-amet X-GIS)
Mäeeraldist ja selle teenindusmaad ümbritsevad järgmised kinnistud: Porkuni metskond
118 (79001:001:0111), Tallinn-Tapa 175,0-178,7 km (40002:001:0006), Loobu
metskond 55 (40002:001:0300), Loobu metskond 179 (40002:001:0118), Aru
(40002:001:0442), Porkuni metskond 119 (79001:001:0108) ja Paide mnt 96
(79101:017:0024).
Kogu mäeeraldise ala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga
(tunnus LTA1000001). Valdavas osas kattub mäeeraldis riigikaitselise ehitise piirangu-
vööndiga (tunnus 38). Ligikaudu 30 - 210 m kaugusel põhjas asub laiarööpmeline
raudtee (tunnus 4073077) kaitsevööndi laiusega 30 m, ~220 m kaugusel geodeetiline
märk n/ta (tunnus 97184), ~60 - 260 m kaugusel nimetu elektrimaakaabelliin (tunnus
150028615), ~65 - 260 m kaugusel nimetu sideehitis maismaal (tunnus 230003342),
~90 - 285 m kaugusel nimetu 1 - 20 kV elektriõhuliin (tunnus 150028667) ja
~113 - 310 m 1 - 20 kV elektriõhuliin Lehtse:PTL (tunnus K5110991).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 9
Tapa turbatootmisala asub vahetult Tapa linna kõrval, kattudes sellega pindalaliselt
vähesel määral. Lähimad hooned asuvad ~480 m kaugusel kagu suunas ja ~740 m
kaugusel ida suunas.
Tootmiseks vajalik infrastruktuur on varasema tegevuse käigus välja kujunenud.
Tootmisala väljaveotee asub mäeeraldise idaosas ning suubub mööda kohalikke teid
Pärnu - Rakvere - Sõmeru põhimaanteeni (tee nr 5). Muud piiranguid põhjustavad
objektid Tapa turbatootmisalal puuduvad. Tootmisala eesvooluks on edelaosas mööda
väljavoolu kraave Soodla jõkke suubuv Kuru oja (KURUKÜLA, tunnus
41087200100200011E).
Uuritud ala jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 6431 (Tapa). Ala keskosa
geograafilised koordinaadid on 59˚15'26" pl ja 25˚53'55" ip.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 10
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Ohepalu turbamaardlat on uuritud seitsmel korral. Tehtud uuringud on järgmised:
- Tootmiskoondise "Tootsi" tellimusel teostatud Lehtse objekti Ohepalu turbamaardla
eeluuringu aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus (V. Arvisto, 1973, EGF 5144);
- Harju rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne. Eesti NSV
Geoloogia Valitsus (M. Orru, 1981, EGF 5199);
- Paide rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV
Geoloogia Valitsus (M. Orru, 1982, EGF 5203);
- Tk. Tootsi jsk. maade kasutamise skeem. Tapa turbatootmisala detailuuring. Eesti
Maaparandusprojekt (1991);
- Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Hiiu-, Põlva-, Saare-,
Valga- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine. Järvamaa Ohepalu
turbamaardla Pruuna ja Põriku tootmisalad. Eesti Geoloogiakeskus (M. Kallo, 1995,
EGF 5320);
- Lääne-Virumaa maakonna Lehtse valla Pruuna mahajäetud turbatootmisala varude
ümberarvestus (varu seisuga 01.05.2007.a.). OÜ Eesti Geoloogiakeskus (M.Orru,
2007, EGF 7857);
- Ohepalu turbamaardla Ohepalu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.01.2011. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER (T. Triisberg ja E. Jassik, 2011,
EGF 8322).
Olulisemateks uuringuteks on ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1981. a ja 1982. a
otsingutööd (EGF 5199, 5203) ja Eesti Maaparandusprojekti poolt 1991. a teostatud
detailuuring.
1981 - 1982. aastatel uuriti Ohepalu maardlat tervikuna otsingulis-hinnangulisel tasemel
(EGF 5199 ja EGF 5203), mille käigus hinnati turbavaru reservvaruna. 1981. a uuriti
maardla põhjaosa ja 1982. aasta uuringute käigus lõunaosa. 1982. a otsingulis-
hinnangulise uurimise käigus tehti maardla põhja- ja keskossa 11 sondeerimispunkti
ning võeti turbaproove üld- ja raskemetallide sisalduse laboratoorseks määranguks
/ 8, 9 /.
1991. a uuring teostati 51,25 ha pindalal detailsusega, mis võimaldas varu kinnitamise
tarbevaru tasemel. Uuringus määrati jääkturbalasund, selle kvaliteediomadused ja
maade edasise kasutamise võimalused. Hüdrotehniliste tingimuste selgitamiseks
trasseeriti kõik põhivõrgukraavid / 5 /. Varu kinnitati 09.06.1995. a Eesti Maavarade
Komisjoni protokolli nr 95-16 alusel (varu seisuga 01.01.1995). 1991. aasta detailuuring
ei ole paberkandjal ega digitaalsel kujul Geoloogiafondis olemas. Täiendavalt on varu
kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 23.09.1998. a istungi protokollilise otsusega nr
98-64 (varu seisuga 01.09.1998).
Piirkonna geoloogilise ehituse täiendavaid uuringuid on tehtud Eesti Geoloogiakeskuse
poolt 1995. aastal tehtud Ohepalu turbamaardla Pruuna ja Põriku tootmisalade jääkvaru
määramise käigus (EGF 5320). Uuringu käigus tehti mõõdistamistöid ka Tapa
turbatoomisalal, kuid varu ei arvutatud, kuna 1991 - 1995. aastatel tootmisalal ei oldud
kaevandatud ning 1991. a protokolli alusel oli varu kinnitatud juba aktiivse tarbevaru
tasemel / 1 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 11
Eelmainitud uuringute tulemusena on Ohepalu turbamaardlas keskkonnaregistri
maardlate nimistus (registrikaart nr 0241) arvel 34 varuplokki (tabel 2.1). Tapa turba-
tootmisala mäeeraldisega on hõlmatud suuremas osas Ohepalu turbamaardla aktiivse
tarbevaru vähelagunenud turba varuplokid 2 ja 4 ning hästilagunenud turba varuplokid 1
ja 3. Tapa turbatootmisalal kaevandatakse alates 1980. aastast.
Tootmisala piirneb läänest ja lõunast vähelagunenud turba varuplokiga 20 aT ja hästi-
lagunenud turba varuplokiga 15 aT, lõunast ja idast vähelagunenud turba plokiga 19 aR
ja hästilagunenud turba plokiga 17 aR. Kirdeosast külgneb tootmisala vähelagunenud
turba plokiga 12 aT ja hästilagunenud turba plokiga 13 aT ning põhjaosas vähe-
lagunenud turba plokiga 11 aT ja hästilagunenud turba plokiga 10 aT. Keskkonna-
registri maardlate nimistu Ohepalu turbamaardla üldpindalaga 3876,95 ha varukogused
(seisuga 30.09.2018) on toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Ohepalu turbamaardla maavaravaru keskkonnaregistri maardlate nimistu
andmetel (seisuga 30.09.2018)
Varu Keskmine kihi Kasutusala
Ploki nimi Pindala, ha Varu, tuh t
liik1 paksus, m kood
Plokk 12 aT 12,12 1,9 63 201
Plokk 22 aT 12,12 2,3 12 202
Plokk 32 aT 33,00 1,9 175 201
Plokk 42 aT 33,00 2,3 67 202
Plokk 5 aT 29,25 0,5 13 202
Plokk 6 aT 33,40 2,0 114 201
Plokk 7 aT 11,65 0,7 14 202
Plokk 8 aT 1,08 2,1 5 201
Plokk 9 pT 7,30 0,8 33 301
Plokk 10 aT 7,48 1,9 40 201
Plokk 11 aT 7,48 0,5 4 202
Plokk 12 aT 0,20 0,5 1 202
Plokk 13 aT 0,20 1,9 1 201
Plokk 14 pT 5,10 0,6 22 301
Plokk 15 aR 580,85 1,7 1807 201
Plokk 16 aR 891,50 1,7 2667 201
Plokk 17 aR 518,02 3,2 2917 201
Plokk 18 aR 24,67 3,0 77 202
Plokk 19 aR 33,35 3,1 107 202
Plokk 20 aR 110,02 1,1 132 202
Plokk 21 aR 7,08 1,5 106 500
Plokk 22 aR 50,22 3,1 1557 500
Plokk 23 pR 1284,47 1,7 3843 201
Plokk 24 pR 362,83 3,2 2043 201
Plokk 25 pR 579,03 2,9 1746 202
Plokk 26 pR 261,80 3,1 844 202
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 12
Varu Keskmine kihi Kasutusala
Ploki nimi Pindala, ha Varu, tuh t
liik1 paksus, m kood
Plokk 27 pR 32,23 1,5 483 500
Plokk 28 pR 112,08 3,1 3474 500
Plokk 29 pR 31,03 2,4 161 201
Plokk 30 pR 2,65 2,4 14 201
Plokk 31 pR 16,84 1,1 18 202
Plokk 32 pT 16,00 2,51 83 201
Plokk 33 pT 16,00 0,6 14 202
Plokk 34 aT 102,31 1,6 432 201
1
(aT – aktiivne tarbevaru, pT – passiivne tarbevaru, aR – aktiivne reservvaru, pR – passiivne
reservvaru)
2
Tapa turbatootmisala mäeeraldis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 13
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine
Tapa turbatootmisalal turbalasundi paksuse määramiseks ja jääkvaru arvutamiseks rajati
12.09.2018. a tootmisalale 5 sihiline uuringuvõrk, mis omakorda koosnes 20
sondeerimispunktist (200 × 200 m). Turbalasundi sondeerimistihedus vastab kehtiva
seadusandluse kohaselt aktiivse tarbevaru uurimise tasemele. Vastavalt uutele
andmetele arvutati turba jääkvaru.
Turbalasundi paksus määrati 0,05 m täpsusega ning hinnati turba lagunemisastet
vastavalt von Posti skaalale. Turbalasundi lamami litoloogiline koostis määrati
visuaalsel vaatlusel.
Proovid võeti intervalliga 0,25 m, mida vajadusel vähendati või suurendati kuni 0,10 m
võrra. Kokku võeti 7 proovi ühest sondeerimispunktist ning määrati turbalasundi
looduslik niiskus, tuhasus, botaaniline koostis ja lagunemisaste. Sondeerimispunktide ja
proovi võtmise asukohad on näidatud graafilistel lisadel 1 - 3.
Kännusust uuringu käigus ei määratud.
4.2 Topograafilised tööd
Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 5000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
12.09. - 13.09.2018. a. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS
positsioneerimisega, seadmega Trimble R8-2 GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati
OÜ Geosoft VRS NOW baasjaamade võrku. Lähtekoordinaadid on määratud L-EST 97
tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused Euroopa kõrguste süsteemis
EH2000. Täpsemad andmed mõõdistustööde kohta on topograafilise mõõdistamise
seletuskirjas (tekstilisa 3).
Kuivendamistingimuste selgitamiseks mõõdistati tootmisala kuivenduskraavide ja
eesvoolu veetasemeid ja põhja kõrguseid.
4.3 Laboratoorsed uuringud
Välitööl võetud proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiateenistus akrediteeritud laboris
(akrediteerimistunnistus L093). Turbalasundi üldtehnilistest näitajatest määrati:
- looduslik niiskus kaalukao alusel 105o C juures kuivatamisel (EVS-EN 12880);
- lagunemisaste tsentrifuugimeetodil (GOST-10650);
- tuhasus kaalukao alusel 450o C juures tuhastamisel (GOST-11306);
- botaaniline koostis.
Laboratoorsete katsete tulemused on toodud tekstilisas 5.
Kuna käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata mäeeraldise jääkvaru, siis määrati labora-
toorselt vaid näitajad, mis on vajalikud turbamahu üleviimiseks tonnidesse 40% ting-
niiskuse juures (looduslik niiskus ja lagunemisaste), turbalasundi lamami täpsusta-
miseks (tuhasus) ja turbalasundi kirjeldamiseks (botaaniline koostis). Turba proovidest
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 14
happesust, raskemetallide sisaldust ei määratud ning turbalasundi kütteväärtust ei
arvutatud.
4.4 Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi varasemad uuringud ja käesoleva uuringu välitööl
saadud informatsioon, laboriuuringute andmestik ja topograafiline plaan. Antud töö
käigus arvutatud maavaravaru baseerub vaid selle jääkvaru uuringu raames kogutud
välitööde andmetele ja laboratoorsetele katsetustele.
Maavaravaru arvutamisel võeti aluseks keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44
„Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ § 27 lg 3
ja keskkonnaministri 21.04.2005. a määruse nr 29 „Nõuded maavaravarude
kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu“ § 2 lg 1 p 12.
Lagunemisastme alusel liigitati turvas vähelagunenud turbaks (raba- ja siirdesooturvas
lagunemisastmega alla 25% ning madalsooturvas lagunemisastmega alla 15%) ja
hästilagunenud turbaks. Samuti arvestati nõudega, et mineraalainete sisaldus ei ületaks
35% kuivaine massist.
Topograafiliste tööde ja sondeerimistulemuste alusel konstrueeriti Bentley Power-
Civil V8i (litsents: 70000661800020) joonestusprogrammiga maapinna mikroreljeef,
turbalasundi vahepiir ja lamami reljeef. Plokkide moodustamisel lähtuti katastriüksuste
ja kehtivast mäeeraldise piirist. Plokkide pindalad arvutati nurgapunktide tärkandmete
alusel. Jooniste koostamisel ja varu arvutamisel kasutati eelmainitud programmi.
Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga.
4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Välitöödel liiguti tootmisalal jalgsi ja ATV-ga. Seetõttu ei kahjustatud uuringu käigus
pinnast ja taimestikku. Raiet ei teostatud. Topograafilised tööd tehti käsiinstrumentidega
(reaalaja GPS). Uuringupuuraukude rajamiseks kasutati kuni 5 cm läbimõõduga
käsipuuri. Kuna turvas on plastne setend, mis sisaldab vett üle 90% kogumassist,
vajusid puuraugud pärast puuri pinnasest väljatõmbamist ise kinni ning täiendavad tööd
nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud. Uuringu käigus ei tekkinud
kaevandamisjäätmeid ja uuringuruumi teenindusala ei risustatud olmejäätmetega.
Eelnevast lähtudes geoloogiliste töödega keskkonnale lisamõju ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 15
5. MAARDLA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
5.1 Maardla geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Tapa turbatootmisala asub Ülem-Ordoviitsiumi Vormsi lademe avamusalal. Kvaternaari
setetest koosneva pinnakatte paksus ulatub 10 meetrini. Vahetult aluspõhjal lasub kuni
5 m paksune saviliiv- ja liivsavimoreeni kiht, mis avaneb turbamaardla ümbruses
maapinnal. Moreeni katavad jääjärvelised setted, mis on turba lamamiks. Litoloogiliselt
koostiselt on tegemist peamiselt peeneteralise liiva või saviliivaga, mille kihi paksus on
2 - 3 m / 1, 5 /.
Tootmisalal hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada nõrgalt survelise
Ordoviitsiumi veekompleksi ja vabapinnalise Kvaternaari veekompleksi. Viimane
liigestub soosetete veekihiks, jääjärvesetete veekihiks ja liustikusetete veekihiks / 1, 5 /.
- Soosetete veekiht on esimene vabapinnaline pinnaseveekiht. Tootmisalal on
looduslikku veetaset kuivendusega alandatud ning see lasub keskmiselt 1,1 - 2,8 m
sügavusel maapinnast. Veekiht toitub peamiselt sademetest, soos serval ka
põhjaveest. Soovesi on tavaliselt HCO3-Ca- tüüpi, väikese mineraalainete
sisaldusega (<0,1 g/l), happelise kuni neutraalse reaktsiooniga ning väikese
karedusega. Turbalasundi veeandvus on väike, praktilist kasutust soosetete vesi ei
oma.
- Jääjärvesetete veekiht on piiratud levikuga, savikad jääjärvesetted moodustavad
turba lamamis veepideme.
- Liustikusetete veekiht on tavaliselt seotud savika täitega moreenis sporaadiliselt
levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsede vahekihtidega. Seega on moreen
lokaalselt vettandev, moodustades suurema savisisalduse korral ka veepideme.
Moreenisisene vesi on mage (mineraalainete sisaldus tavaliselt 0,4 - 0,6 g/l),
mõõdukalt kare kuni kare. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Ca-Mg tüüpi.
Liustikusetete veekiht toitub sademetest ja ka Ordoviitsiumi veekompleksi veest.
Ordoviitsiumi vanusega lubjakividega seotud Ordoviitsiumi veekompleksil baseerub
ümbruskonna veevarustus. Tootmisala eesvooluks on edelaosas mööda väljavoolu
kraave Soodla jõkke suubuv Kuru oja.
5.2 Turbalasundi paksus ja stratigraafiline kirjeldus
Tapa turbatootmisala korral on tegemist täies ulatuses välja ehitatud ja töötava
toomisalaga. Maapinnareljeef on ala piires tasane, jäädes absoluutkõrgustele
89,0 - 91,5 m (keskmiselt 90,3 m). Turba lamamiks on valdavalt saviliiv ning ala
edelaosas liivsavi (sondeerimispunktid 4-1 ja 5-1). Lamami absoluutkõrgused on
vahemikus 85,5 - 87,8 m (keskmiselt 86,6 m).
2018. a sondeerimisandmete ja topograafiliselt mõõdistatud tootmisala maapinna
kõrgusandmete põhjal koostatud 3D mudeli kohaselt on Tapa turbatootmisala
turbalasundi paksus vahemikus 0,3 - 6,6 m (keskmiselt 3,0 m), sealjuures
vähelagunenud turbakihi paksus kuni 4,0 m (keskmiselt 1,4 m) ja hästilagunenud
turbakihi paksus 0,3 - 3,3 m (keskmiselt 2,4 m). Tootmisala lõunaosas vähelagunenud
turvas sisuliselt puudub (keskmiselt 0,2 m, joonis 5.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 16
Joonis 5.1 Vähelagunenud turbakihi levik (rohelisega kihi paksus >0,2 m), varuplokid
seisuga 31.12.2018. a (aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus)
Vastavalt varasematele uuringutele esineb Tapa turbatootmisalal madalsoolasund, mis
koosneb hästilagunenud pillirooturbast, kus esinevad puu-pillirooturba vahekihid.
Lamamiks on keskmiselt lagunenud madalsoo puuturvas. Raba-segalasundi peamised
kihid koosnevad vähelagunenud raba fuskumi- ja magellaanikumi turbast.
Rabaturvastele järgnevad keskmiselt lagunenud siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu-
rohuturbad. Alumised kihid koosnevad hästilagunenud madalsoo pilliroo-, puu-pilliroo-
ja puuturbast. Rabalasundi peamised kihid koosnevad vähelagunenud fuskumiturbast.
Keskosas esinevad keskmiselt lagunenud raba villpea- ja siirdesoo puu-pillirooturbad.
Lasundi alumisteks kihtideks on keskmiselt lagunenud madalsoo puu-rohu- ja
rohuturbad.
Käesoleva jääkvaru uuringu käigus ühest sondeerimispunktist võetud proovide põhjal
esineb alal madalsoolasund, mis koosneb hästilagunenud tarna-pillirooturbast.
Siirdesoolasundis esinevad rohu-sfagnumi- ja tarnaturbad ning vähelagunenud turba
osas ka tarna-sfagnumiturvas. Rabalasundis on esindatud magellaanikumiturvas.
5.3 Kvalitatiivne iseloomustus
Käesoleva jääkvaru uuringu laborianalüüside tulemustel on turbalasundi keskmine
lagunemisaste vähelagunenud turbal 19% ja hästilagunenud turbal 26%. Turba
looduslik niiskussisaldus on suurim läbilõike keskosas, olles vähelagunenud turbal
keskmiselt 87% ja hästilagunenud turbal 86%. Tuhasus suureneb turbalasundi sügavuse
suunas olles vähelagunenud turbas keskmiselt 2,8% ja hästilagunenud turbas 5,2%.
Turbalasundi põhinäitajad on toodud tabelis 5.1 ja täpsed tulemused on toodud
tekstilisas 5.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 17
Tabel 5.1 Turbalasundi põhinäitajad Tapa turbatootmisalal
Näitaja
Lagunemisaste, Tuhasus, Looduslik
Turbaliik
% % niiskussisaldus, % Koef.
MX MN KK MX MN KK MX MN KK
Vähelagunenud
23 15 19 3,25 2,30 2,78 88,5 86,2 87,4 0,175
turvas
Hästilagunenud
28 24 26 5,98 4,43 5,21 87,5 85,3 86,4 0,205
turvas
MX-maksimaalne, MN-minimaalne, KK-kaalutud keskmine
Tapa turbatootmisala vähelagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient on
0,175 ja hästilagunenud turba koefitsient on 0,205.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 18
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Tapa turbatootmisala, pindalaga 45,12 ha, on täielikult väljaehitatud turbatootmisala,
kus tootmisala infrastruktuur, sh teed ja kuivenduskraavid, on varasema turba
kaevandamise käigus juba rajatud. Tootmisalal on välja ehitatud ~20 m vahekaugustega
kuivenduskraavid, mis suubuvad kogujakraavidesse ning ~580 m ulatuses teenindusteid.
Edasiseks turba tootmiseks on vajalik olemasolevad teid vaid hooldada ning vajadusel
rekonstrueerida.
Tootmisalal on looduslikku veetaset turbalasundi kuivendamisega alandatud ning see
lasub keskmiselt 1,1 - 2,8 m sügavusel maapinnast. Veetasemed on mõõdetud sügisel
ehk sademete rohkel perioodil. Kuivendatud on lahtise kraavitusega, vesi juhitakse
olemasolevate piirde- ja peakraavide kaudu edela suunas asuvasse Kuru ojasse.
Vastavalt 2018. a veetaseme mõõdistusele on Tapa tootmisala väljavoolu kraavi ja
eesvoolu Kuru oja ristumiskohas veetaseme absoluutkõrgus 87,97 m. Vee äravoolu
tagamiseks peab olema veetaseme minimaalne lang 0,3%. Tootmisala loodenurgas on
väljavoolukraavi absoluutkõrgus 88,38 m, mille lang eesvoolu on 0,2% ehk
väljavoolukraavis enam veetaset alandada ei saa. Tootmisala kirdenurgas on võimalik
veetaset alandada 0,4 m ulatuses. Tootmisala lääne- kagu- ega keskosas veetaset
alandada enam isevoolselt ei saa. Turba lamam ulatub 2018. a uuringu tulemusena
absoluutkõrguste vahemikku 85,5 - 87,8 m (keskmiselt 86,6 m). Vastavalt eelmainitule
on veealune jääkvaru tootmisala kirdenurgas kuni 2,6 m, kaguosas kuni 1,9 m,
tootmisala keskosas keskmiselt 1,6 m ning lääneosas kuni 2,4 m. Sellest tulenevalt ei
ole võimalik kogu tootmisala maavaravaru isevoolselt kaevandada. Mäeeraldise põhjas
oleva varu kaevandamiseks on võimalik rakendada polderkuivenduse meetodit. Täpsed
veekõrvaldusega seonduvad küsimused lahendatakse kaevandamise projektis.
Tapa turbatootmisala korrastatakse pärast varu ammendamist taastuvaks sooks, mille
tulemusena muutub sealne veerežiim. Korrastatud alal peab olema tagatud reguleeritud
ja stabiilne veerežiim. Selle tagamiseks tuleb kaevandamisetegevuse lõppedes ees-
voolule või põhikogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid, mille sulgemisel või
avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Lisaks regulaatoritele on
vaja korrastatav tootmisala jagada vastavalt tootmisala lamami reljeefile väiksemateks
aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega.
Veetase soosetetes tõuseb ja loob soodsad tingimused soole iseloomuliku taimestiku
kasvuks ja levikuks. Vee regulaatorite kogus ja asukohad ning terrasside asukohad
määratakse korrastamise projektis.
Turbasamblale sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on 0,2 m paksune turbakihi
olemasolu. Taastuvaks sooks korrastamise nõudeid eraldi välja toodud ei ole, mistõttu
saab enne korrastamistingimuste väljastamist aluseks võtta eeltoodud andmed.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 19
7. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on käesoleva jääkvaru uuringu raames saadud
sondeerimisandmete tulemused (tekstilisa 4), laboratoorsete analüüside tulemused
(tekstilisa 5) ja 1 : 5000 mõõtkavas topograafiline plaan (graafiline lisa 1 / 3).
Mäeeraldise varu arvutamiseks kasutati programmi Bentley PowerCivil V8i.
Maavaravaru arvutus Tapa turbatootmisala piires on tehtud kahes plokis: plokk 2 aT
(vähelagunenud turvas) ja plokk 1 aT (hästilagunenud turvas). Varu arvutuse plokkide
piiripunktide koordinaadid ja pindalad ning varu arvutuse tulemused on toodud
tekstilisas 6 ja 7.
Välimõõdistustel saadud maapinna kõrgusandmete alusel modelleeriti maapinna mudel,
millele lisaks kasutati mäeeraldisest väljapoole jääva maapinna reljeefi iseloomusta-
miseks 2014. a LIDAR andmeid. Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulat-
siooni interpoleerimismeetodiga. Turbakihi lamami ning vähe- ja hästilagunenud turba-
kihi mudel modelleeriti sondeerimis- ning laboritulemuste põhjal. Aladel, kus
sondeerimispunktid ei ulatunud mäeeraldise välispiirini, kasutati ekstrapoleerimist
(maksimaalselt ~70 m).
Turbavaru teisendamisel mahult kaalule, 40% tingniiskuse juures, kasutati geoloogilise
uuringu korras kehtestatud koefitsientide tabelit (keskkonnaministri 26. mai 2005. a
määrus nr 44). Koefitsiendid on välja toodud aruande peatükis 5.3. Sügavuti on varu
arvutatud turbakihi lamamini. Plokkide keskmine kihi paksus on arvutatud turba mahu
ja pindala suhtest. Täiendavalt on varu arvutamisel varu kogusest maha arvestatud
tootmisalal asuvate teede katendite osa (mineraalne täitematerjal).
7.1 Mäeeraldise jääkvaru
Käesoleva uuringu andmete põhjal võrreldi Tapa turbatootmisala mäeeraldise piires
hetkel olemasolevate vähe- ja hästilagunenud turba plokkide 1, 2, 3 ja 4 jääkvaru
koguse vastavust keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetega.
Keskkonnaregistri andmetel on seisuga 30.09.2018 Tapa turbatootmisala plokk 1 varu
63 tuh t, plokk 2 varu 12 tuh t, plokk 3 varu 175 tuh t ja plokk 4 varu 67 tuh t. Turba
tootmist 2018. aasta neljandas kvartalis ei toimunud. Kuna käesoleva uuringu viimane
välitööde etapp toimus 2018. aasta septembris, antakse varu 31.12.2018. aasta seisuga
(tabel 7.1).
Tabel 7.1 Tapa turbatoomisala mäeeraldise jääkvaru seisuga 31.12.2018
Plokk 2 Plokk 1 Plokk 4 Plokk 3
1
(VL ) (HL1) 1
(VL ) (HL1)
Ploki pindala, ha 12,12 33,00
Maht, tuh m3 71 358 350 638
Teede ehituse materjali maht, tuh m3 0,8 - 1,2 -
Maht seisuga 31.12.2018, tuh m3 70 358 349 638
Kasuliku kihi keskmine paksus, m 0,6 3,0 1,1 1,9
Koefitsient 0,175 0,205 0,175 0,205
Varu seisuga 31.12.2017, tuh t 12 73 61 131
1
VL − vähelagunenud turvas; HL − hästilagunenud turvas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 20
Tapa turbatootmisala vähe- ja hästilagunenud turba plokkide ning keskkonnaregistris
arvel olevate varu koguste erinevus on -40 tuh t (~13%), millest vähelagunenud turba
erinevus on 125 tuh t ja hästilagunenud turba erinevus -165 tuh t (tabel 7.2).
Tabel 7.2 Arvel olevate plokkide 1, 2, 3 ja 4 jääkvaru keskkonnaregistris ja jääkvaru
uuringu tulemusel seisuga 31.12.2018. a
Keskkonnaregister 2018. a jääkvaru
Erinevus,
Ploki nr Erim1 (seisuga arvutus (seisuga
tuh t
31.12.2018) 31.12.2018)
1 HL 63 12 -51
2 VL 12 73 62
3 HL 175 61 -114
4 VL 67 131 63
VL kokku 79 204 125
HL kokku 239 73 -165
Kokku 318 278 -40
1
VL − vähelagunenud turvas; HL − hästilagunenud turvas
Keskkonnaregistris arvel olevate plokkide varu on arvutatud keskmiste paksuste
meetodil. Käesoleva uuringuga on tehtud uus topograafiline mõõdistamine, kus
maapinna mudeli koostamisel kasutati sondeerimispunktide absoluutkõrgustele lisaks
kogu mäeeraldise piires mõõdetud kõrguspunkte (mäeeraldise äärealad, kraavid, teed).
Antud maapinna mudel on täpsem ning järgib reaalset maapinna reljeefi. Eelnevast
tulenevalt on 40 tuh t suurune varu erinevus põhjendatud eri uuringute metoodikate
erinevustega. Summaarne erinevus on keskkonnaregistriga võrreldes marginaalne.
Vähe- ja hästilagunenud turba mahtude erinevus võib olla tingitud varasema
uuringuaegsete turba mahult massile ülemineku koefitsientide ja metoodika erinevusest.
Käesoleva uuringuga soovitakse korrigeerida allesjäänud varu koguseid vastavalt
käesoleva uuringu tulemustele.
7.2 Uute moodustatud varuplokkide 1 aT ja 2 aT jääkvaru seisuga 31.12.2018
Lähtudes välja antud loa piiridest, väljaehitatud tootmisala piiridest, kaitsevööndite
piiridest, kinnistute piiridest, turbakihi tüsedusest ning arendaja võimalusest kaevandada
turvast võimalikult efektiivselt, moodustati uued aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2. Plokk
2 katab osaliselt arvel olevaid vähelagunenud turba plokke 2 ja 4 ning plokk 1 katab
arvel olevaid hästilagunenud turba plokke 1 ja 3. Moodustatud plokkide servaalad
kattuvad aktiivse tarbevaru plokkidega 10, 11, 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkidega
15, 17, 19 ja 20 ning passiivse reservvaru plokkidega 29 ja 31.
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel on Tapa turbatootmisalal seisuga
31.12.2018. a arvel järgmise plokid:
- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 2 (pindala 12,12 ha) jääkvaru
kogusega 12 tuh t;
- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 4 (pindala 33,00 ha) jääkvaru
kogusega 67 tuh t;
- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 1 (pindala 12,12 ha) jääkvaru
kogusega 63 tuh t;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 21
- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 3 (pindala 33,00 ha) jääkvaru
kogusega 175 tuh t.
Moodustatud plokkide piiresse jääb ligikaudu 580 m ulatuses teenindusteid. Teede
ehituseks kasutatud materjali maht on ~1,7 tuh m3. Moodustatud plokkide 1 ja 2 varu
kogus on esitatud tabelis 7.3.
Tabel 7.3 Tapa turbatootmisalal moodustatud aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2
jääkvaru seisuga 31.12.2018
Plokk 2 aT Plokk 1 aT
(VL1) (HL1)
Pindala, ha 24,95 44,86
Turba maht koos teede ehituse materjaliga, tuh m3 340 1073
Teede ehituse materjali maht, tuh m3 1,4 0,3
Varu seisuga 31.12.2018, tuh m3 339 1073
Kasuliku kihi keskmine paksus, m 1,4 2,4
Koefitsient 0,175 0,205
Kokku, tuh t 60 220
1
VL – vähelagunenud turvas, HL − hästilagunenud turvas; aT − aktiivne tarbevaru
Kuna käesoleva uuringu tulemusena mäeeraldise piires vähe- ja hästilagunenud plokid
liidetakse ning vähelagunenud ploki piire vähendatakse pindalaliselt vastavalt turba
levikualale, siis soovitakse eeltoodud plokkide varu kogused ja pindalad kogu ulatuses
registrist kustutada ning antud töö tulemusena soovitatakse arvele võtta Tapa turba-
tootmisalal plokk 1 ja plokk 2 uutes varu kogustes ja pindaladel.
Turbatootmisala uute plokkide moodustamisest tulenevalt muutusid ka tootmisala
ümbritsevate aktiivse tarbevaru plokkide 10, 11, 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkide
15, 17, 19 ja 20 ning passiivse reservvaru plokkide 29 ja 31 pindalad ja mahud.
Nimetatud plokkide varu arvutamisel kasutati 2018. a laboratoorsete analüüside
tulemusi. Arvutatud varu kogused plokkides on esitatud tabelis 7.4.
Tabel 7.4 Ohepalu turbamaardla plokkide 10, 11, 19, 29, 31 varu arvutamise tulemused
seisuga 31.12.2018
Keskkonna- 2018. a jääkvaru
register (seisuga Varu muutus arvutus (seisuga
Ploki
Erim2 31.12.2018) 31.12.2018)
nr1
Pindala, Varu, Pindala, Varu, Koefit- Varu, Pindala, Varu,
ha tuh t ha tuh m3 sient tuh t ha tuh t
10 aT HL 7,48 40 +0,49 +6,39 0,205 +1,31 7,97 41
11 aT VL 7,48 4 +0,49 +7,85 0,175 +1,37 7,97 5
12 aT VL 0,20 1 - +0,07 0,175 +0,01 0,20 1
13 aT HL 0,20 1 - +0,13 0,205 +0,03 0,20 1
15 aR HL 580,85 1807 - -0,20 0,205 -0,04 580,85 1807
17 aR HL 518,02 2917 +0,03 +1,05 0,205 +0,22 518,05 2917
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 22
Keskkonna- 2018. a jääkvaru
register (seisuga Varu muutus arvutus (seisuga
Ploki
Erim2 31.12.2018) 31.12.2018)
nr1
Pindala, Varu, Pindala, Varu, Koefit- Varu, Pindala, Varu,
ha tuh t ha tuh m3 sient tuh t ha tuh t
19 aR VL 33,35 107 +0,03 - 0,175 - 33,38 107
20 aR VL 110,02 132 +0,00 +1,55 0,175 +0,27 110,02 132
29 pR HL 31,03 161 -0,12 -0,19 0,205 -0,04 30,91 161
31 pR VL 16,84 18 -0,12 -5,15 0,175 -0,90 16,72 17
1
aT − aktiivne tarbevaru; aR − aktiivne reservvaru; pR − passiivne reservvaru
2
VL – vähelagunenud turvas, HL – hästilagunenud turvas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 23
8. KOKKUVÕTE
Tapa turbatootmisala mäeeraldise (kaevandamise luba nr JARM-015) jääkvaru arvutus
tehti Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika tellimusel. Uuringu eesmärk oli
täpsustada Tapa turbatoomisala turba jääkvaru kogust ja levikut. Jääkvaru uuringu
tegemiseks rajati 2018. a septembris uus aktiivse tarbevaru tasemele vastav uuringuvõrk
ning võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks.
Uuritav ala pindalaga 45,10 ha hõlmab Tapa turbatootmisala vähelagunenud turba
aktiivse tarbevaru plokki 2 ja 4 ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 3,
osaliselt ka aktiivse tarbevaru plokke 10, 11, aktiivse reservvaru plokke 19 ja 20 ning
passiivse reservvaru plokke 29 ja 31.
Antud töö tulemusena soovitatakse Ohepalu turbamaardla bilansiline vähelagunenud
turba aktiivse tarbevaru ploki 2 (pindala 12,12 ha) jääkvaru 12 tuh t ja ploki 4 jääkvaru
pindala 33,00 ha) 67 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala
12,12 ha) jääkvaru 63 tuh t ja ploki 3 (pindala 33,00 ha) jääkvaru 175 tuh t seisuga
31.12.2018 registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu kogus järgnevas
maavara kategoorias, koguses ja pindalal:
- plokk 1 (pindala 44,86 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 220 tuh t;
- plokk 2 (pindala 24,95 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 60 tuh t.
Aktiivse tarbevaru piiride muutmisest tulenevalt hinnati ümber ka mäeeraldist ümbritse-
vate aktiivse tarbevaru plokkide 10, 11, aktiivse reservvaru ploki 19 ning passiivse
reservvaru plokkide 29 ja 31 pindalad ja varu kogused. Kattuvate aktiivse tarbevaru
plokkide 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkide 15, 17, ja 20 pindala ja mahumuutused
on minimaalsed. Varu arvutati nimetatud plokkides järgnevates maavara kategooriates,
kogustes ja pindalal:
- plokk 10 (pindala 7,97 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 41 tuh t;
- plokk 11 (pindala 7,97 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 5 tuh t;
- plokk 19 (pindala 33,38 ha) vähelagunenud turba aktiivne reservvaru 107 tuh t;
- plokk 29 (pindala 30,91 ha) hästilagunenud turba passiivne reservvaru 161 tuh t;
- plokk 31 (pindala 16,72 ha) vähelagunenud turba passiivne reservvaru 17 tuh t.
Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate nimistusse ja Ohepalu turba-
maardla registrikaarti (nr 0241) sisse viia vastavad muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 24
9. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Kallo, M. jt. 1995. Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, J ärva-, Jõgeva-, Viljandi-,
Hiiu-, Põlva-, Saare-, Valga- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine.
Järvamaa Ohepalu turbamaardla Pruuna ja Põriku tootmisalad. Eesti
Geoloogiakeskus. EGF 5320;
2. Keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 44, Üldgeoloogilise uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RT 2005, 60, 866);
3. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/;
4. Maardla registrikaart nr 0241. Ohepalu. Keskkonnaregistri maardlate nimistu.
Keskkonnaregistri ID: MRD0000210;
5. Maavara kaevandamise loa JARM-015 taotlus koos graafiliste lisadega;
6. Maavara kaevandamise luba JARM-015;
7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012 määrus nr 9, Markšeideritöö
kord (RT I. 25.01.2012. 4);
8. Orru, M. 1981. Harju rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne.
Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 5199;
9. Orru, M. 1982. Paide rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 5203;
10. Riigikogu 27.10.2016 seadus. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).