dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

FW: Tapa turbatootmisala jääkvaru uuring

Kaitseministeerium · 1. aprill 2019
Seotud ettevõtted
OÜ Inseneribüroo STEIGER (adressaat)
Viit
12-4/19/1330
Registreeritud
1. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Aruanne (Tapa).pdf753 KB

Sisu (failidest)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala Jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018) Töö nr 18/2336 Tallinn 2019 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1013, 55 27 327 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104 Faks 668 1018 a/a 10220051598014 11216 Tallinn E-mail: [email protected] SEB Eesti Ühispank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 2 Kinnitan: Helis Vahtra .......................... Juhatuse liige Jääkvaru uuringu tegid: Annika Vohta .......................... Mäeinsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 3 ANNOTATSIOON Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a). Aruanne ühes köites, 24 lk teksti, 10 tekstilisa, 3 graafilist lisa ja 1 digitaalne lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn. Tapa turbatootmisala (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 45,12 ha) asub Lääne- Viru maakonnas Tapa vallas Ohepalu turbamaardlas (registrikaart nr 0241). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Tapa turbaraba (katastriüksused 40002:001:0130 ja 79101:017:0010). Tapa turbatootmisalal kaevandab Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika maavara kaevandamise loa nr JARM-015 alusel vähe- ja hästilagunenud turvast. Uuritud ala hõlmas Ohepalu turbamaardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke nr 2 (pindala 12,12 ha), 4 (pindala 33,00 ha), ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke nr 1 (pindala 12,12 ha), 3 (pindala 33,00 ha). Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu eesmärk oli vähe- ja hästilagunenud turba jääkvaru koguse määramine eelmainitud plokkide piires. Käesoleva uuringu tulemusena ühendati aktiivse tarbevaru plokid 3 ja 4 vastavalt plokkide 1 ja 2 koosseisu. Turbalasundi paksuse määramiseks ja jääkvaru arvutamiseks rajati 2018. a septembris tootmisalale viie sihiline ja 20 sondeerimispunktiga uuringuvõrk. Lisaks võeti turbalasundi iseloomustamiseks ühest sondeerimispunktist proovid, mida katsetati laboratoorselt. Sealjuures määrati lasundi looduslik niiskus, tuhasus, botaaniline koostis ja lagunemisaste. Kokku võeti 7 proovi. Antud töö tulemusena soovitatakse Ohepalu turbamaardla bilansiline vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 2 (pindala 12,12 ha) jääkvaru 12 tuh t ja ploki 4 jääkvaru pindala 33,00 ha) 67 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala 12,12 ha) jääkvaru 63 tuh t ja ploki 3 (pindala 33,00 ha) jääkvaru 175 tuh t seisuga 31.12.2018 registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu kogus järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - plokk 1 (pindala 44,86 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 220 tuh t; - plokk 2 (pindala 24,95 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 60 tuh t. Aktiivse tarbevaru piiride muutmisest tulenevalt hinnati ümber ka mäeeraldist ümbritse- vate aktiivse tarbevaru plokkide 10, 11, aktiivse reservvaru ploki 19 ning passiivse reservvaru plokkide 29 ja 31 pindalad ja varu kogused. Kattuvate aktiivse tarbevaru plokkide 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkide 15, 17, ja 20 pindala ja mahumuutused on minimaalsed. Varu arvutati nimetatud plokkides järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal: - plokk 10 (pindala 7,97 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 41 tuh t; - plokk 11 (pindala 7,97 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 5 tuh t; - plokk 19 (pindala 33,38 ha) vähelagunenud turba aktiivne reservvaru 107 tuh t; - plokk 29 (pindala 30,91 ha) hästilagunenud turba passiivne reservvaru 161 tuh t; - plokk 31 (pindala 16,72 ha) vähelagunenud turba passiivne reservvaru 17 tuh t. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 4 Võtmesõnad: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Ohepalu turbamaardla, Tapa turbatootmisala, vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas, aktiivne tarbevaru, jääkvaru. Koostas: Annika Vohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ....................................... 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................. 10 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 13 4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine .............................................. 13 4.2 Topograafilised tööd ......................................................................................... 13 4.3 Laboratoorsed uuringud .................................................................................... 13 4.4 Kameraaltööd ....................................................................................................14 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 14 5. MAARDLA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ......................... 15 5.1 Maardla geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ....................... 15 5.2 Turbalasundi paksus ja stratigraafiline kirjeldus .............................................. 15 5.3 Kvalitatiivne iseloomustus ................................................................................ 16 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18 7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 19 7.1 Mäeeraldise jääkvaru ........................................................................................ 19 7.2 Uute moodustatud varuplokkide 1 aT ja 2 aT jääkvaru seisuga 31.12.2018 ....20 8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 23 9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 24 TEKSTILISAD 1. Tellimiskiri .............................................................................................................. 21 2. Maavara kaevandamise luba (JARM-015) .............................................................. 22 3. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri. ................................................................ 24 4. Sondeerimistööde päevik ........................................................................................ 25 5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus labori katseprotokoll.................................................... 26 6. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 27 7. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............................. 29 8. Eesti Maavarade Komisjoni varu kinnitamise protokoll ......................................... 30 9. Maavara kaevandamise loa graafilised lisad (vähendatud koopiad) ....................... 31 10. Kaitseministeeriumi kooskõlastus ........................................................................... 31 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ......................................................................... 44 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 5000 (Graafiline lisa 1 / 3) 2. Kasuliku kihi jääkpaksuste plaan, M 1 : 5000 (Graafiline lisa 2 / 3) 3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…V - V’. Mõõtkava H 1 : 5000, V 1 : 50 (Graafiline lisa 3 / 3) OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 6 DIGITAALSED LISAD 1. Varu arvutuse mudelid - Maapinna mudel EH2000 - Vahepiiri mudel EH2000 - Lamami mudel EH2000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 7 1. SISSEJUHATUS Ohepalu turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0241) Tapa turbatootmisala jääkvaru uuring tehti vastavalt Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika tellimusele (tekstilisa 1). Kaevandamise luba JARM-015 kehtib kuni 06.10.2019. a ning mäeeraldise piires ei ole maavara ammendatud, mistõttu soovib kaevandaja maavara kaevandamise luba pikendada. Kaevandamisloas on kaevandamise keskmiseks aastatoodanguks määratud 6 tuh t ja maksimaalseks 10 tuh t (tekstilisa 2). Tapa turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on vastavalt kaevandamise loale 45,12 ha, mida kinnitab ka kaevandamise loa graafiline lisa. Vastavalt Maa-ameti keskkonnaregistri ruumikujudele on mäeeraldise pindala 45,10 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 44,88 ha. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir ei kattu korrektselt, mäeeraldise piir asub osaliselt teenindusmaa piirist väljaspool. Lisaks eelmainitule ei ühti tegelik turba- tootmisala ja plokkide piirid pindalaliselt mäeeraldise piiriga. Vastavalt maapõueseaduse (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27.10.2016. a määrusega (RT I, 05.01.2018, 3), jõustunud 01.01.2017) § 67 punktile 4 tuleb turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. 2018. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Tapa turbatootmisala mäeeraldise piires markšeiderimõõdistamise vastavalt määrusele „Markšeideritöö kord“ ning teostati mäeeraldise piires uus sondeerimine tarbevaru tasemel vastavalt keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrusele nr 44 (Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord). Tagamaks vähemalt aktiivse tarbevaru kategooriale vastav varu arvutamise tulemuste usaldustõenäosus, tehti tootmisala piires sondeerimistööd vähemalt tihedusega 200 × 200 m ning ühest punktist võeti proovid turba loodusliku niiskuse, lagunemisastme ja tuhasuse määramiseks. Eelnevast tulenevalt kasutati jääkvaru määramiseks 2018. a topograafilise mõõdista- mise, sondeerimise ja laboratoorsete analüüside tulemusi. Varasematest uuringutest kasutatakse maardla geoloogilise ehituse üldisi kirjeldusi ning hüdrogeoloogiliste tööde tulemusi. Jääkvaru uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilised välitööd, sh topograafilise mõõdistuse tegid 2018. a septembrikuus geoloog Andres Küüsmaa ja markšeider Ain Anepaio. Kameraaltööd tegi mäeinsener Annika Vohta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS Tapa turbatootmisala (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 45,12 ha) asub Lääne- Viru maakonnas Tapa vallas Ohepalu turbamaardla (registrikaart nr 0241) lõunaosas (joonis 2.1). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Tapa turbaraba (katastriüksused 40002:001:0130 ja 79101:017:0010), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Joonis 2.1 Tapa turbatootmisala ja Ohepalu turbamaardla kehtivate varuplokkide skeem (Maa-amet X-GIS) Mäeeraldist ja selle teenindusmaad ümbritsevad järgmised kinnistud: Porkuni metskond 118 (79001:001:0111), Tallinn-Tapa 175,0-178,7 km (40002:001:0006), Loobu metskond 55 (40002:001:0300), Loobu metskond 179 (40002:001:0118), Aru (40002:001:0442), Porkuni metskond 119 (79001:001:0108) ja Paide mnt 96 (79101:017:0024). Kogu mäeeraldise ala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (tunnus LTA1000001). Valdavas osas kattub mäeeraldis riigikaitselise ehitise piirangu- vööndiga (tunnus 38). Ligikaudu 30 - 210 m kaugusel põhjas asub laiarööpmeline raudtee (tunnus 4073077) kaitsevööndi laiusega 30 m, ~220 m kaugusel geodeetiline märk n/ta (tunnus 97184), ~60 - 260 m kaugusel nimetu elektrimaakaabelliin (tunnus 150028615), ~65 - 260 m kaugusel nimetu sideehitis maismaal (tunnus 230003342), ~90 - 285 m kaugusel nimetu 1 - 20 kV elektriõhuliin (tunnus 150028667) ja ~113 - 310 m 1 - 20 kV elektriõhuliin Lehtse:PTL (tunnus K5110991). OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 9 Tapa turbatootmisala asub vahetult Tapa linna kõrval, kattudes sellega pindalaliselt vähesel määral. Lähimad hooned asuvad ~480 m kaugusel kagu suunas ja ~740 m kaugusel ida suunas. Tootmiseks vajalik infrastruktuur on varasema tegevuse käigus välja kujunenud. Tootmisala väljaveotee asub mäeeraldise idaosas ning suubub mööda kohalikke teid Pärnu - Rakvere - Sõmeru põhimaanteeni (tee nr 5). Muud piiranguid põhjustavad objektid Tapa turbatootmisalal puuduvad. Tootmisala eesvooluks on edelaosas mööda väljavoolu kraave Soodla jõkke suubuv Kuru oja (KURUKÜLA, tunnus 41087200100200011E). Uuritud ala jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 6431 (Tapa). Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 59˚15'26" pl ja 25˚53'55" ip. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Ohepalu turbamaardlat on uuritud seitsmel korral. Tehtud uuringud on järgmised: - Tootmiskoondise "Tootsi" tellimusel teostatud Lehtse objekti Ohepalu turbamaardla eeluuringu aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus (V. Arvisto, 1973, EGF 5144); - Harju rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus (M. Orru, 1981, EGF 5199); - Paide rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus (M. Orru, 1982, EGF 5203); - Tk. Tootsi jsk. maade kasutamise skeem. Tapa turbatootmisala detailuuring. Eesti Maaparandusprojekt (1991); - Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Hiiu-, Põlva-, Saare-, Valga- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine. Järvamaa Ohepalu turbamaardla Pruuna ja Põriku tootmisalad. Eesti Geoloogiakeskus (M. Kallo, 1995, EGF 5320); - Lääne-Virumaa maakonna Lehtse valla Pruuna mahajäetud turbatootmisala varude ümberarvestus (varu seisuga 01.05.2007.a.). OÜ Eesti Geoloogiakeskus (M.Orru, 2007, EGF 7857); - Ohepalu turbamaardla Ohepalu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2011. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER (T. Triisberg ja E. Jassik, 2011, EGF 8322). Olulisemateks uuringuteks on ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1981. a ja 1982. a otsingutööd (EGF 5199, 5203) ja Eesti Maaparandusprojekti poolt 1991. a teostatud detailuuring. 1981 - 1982. aastatel uuriti Ohepalu maardlat tervikuna otsingulis-hinnangulisel tasemel (EGF 5199 ja EGF 5203), mille käigus hinnati turbavaru reservvaruna. 1981. a uuriti maardla põhjaosa ja 1982. aasta uuringute käigus lõunaosa. 1982. a otsingulis- hinnangulise uurimise käigus tehti maardla põhja- ja keskossa 11 sondeerimispunkti ning võeti turbaproove üld- ja raskemetallide sisalduse laboratoorseks määranguks / 8, 9 /. 1991. a uuring teostati 51,25 ha pindalal detailsusega, mis võimaldas varu kinnitamise tarbevaru tasemel. Uuringus määrati jääkturbalasund, selle kvaliteediomadused ja maade edasise kasutamise võimalused. Hüdrotehniliste tingimuste selgitamiseks trasseeriti kõik põhivõrgukraavid / 5 /. Varu kinnitati 09.06.1995. a Eesti Maavarade Komisjoni protokolli nr 95-16 alusel (varu seisuga 01.01.1995). 1991. aasta detailuuring ei ole paberkandjal ega digitaalsel kujul Geoloogiafondis olemas. Täiendavalt on varu kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 23.09.1998. a istungi protokollilise otsusega nr 98-64 (varu seisuga 01.09.1998). Piirkonna geoloogilise ehituse täiendavaid uuringuid on tehtud Eesti Geoloogiakeskuse poolt 1995. aastal tehtud Ohepalu turbamaardla Pruuna ja Põriku tootmisalade jääkvaru määramise käigus (EGF 5320). Uuringu käigus tehti mõõdistamistöid ka Tapa turbatoomisalal, kuid varu ei arvutatud, kuna 1991 - 1995. aastatel tootmisalal ei oldud kaevandatud ning 1991. a protokolli alusel oli varu kinnitatud juba aktiivse tarbevaru tasemel / 1 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 11 Eelmainitud uuringute tulemusena on Ohepalu turbamaardlas keskkonnaregistri maardlate nimistus (registrikaart nr 0241) arvel 34 varuplokki (tabel 2.1). Tapa turba- tootmisala mäeeraldisega on hõlmatud suuremas osas Ohepalu turbamaardla aktiivse tarbevaru vähelagunenud turba varuplokid 2 ja 4 ning hästilagunenud turba varuplokid 1 ja 3. Tapa turbatootmisalal kaevandatakse alates 1980. aastast. Tootmisala piirneb läänest ja lõunast vähelagunenud turba varuplokiga 20 aT ja hästi- lagunenud turba varuplokiga 15 aT, lõunast ja idast vähelagunenud turba plokiga 19 aR ja hästilagunenud turba plokiga 17 aR. Kirdeosast külgneb tootmisala vähelagunenud turba plokiga 12 aT ja hästilagunenud turba plokiga 13 aT ning põhjaosas vähe- lagunenud turba plokiga 11 aT ja hästilagunenud turba plokiga 10 aT. Keskkonna- registri maardlate nimistu Ohepalu turbamaardla üldpindalaga 3876,95 ha varukogused (seisuga 30.09.2018) on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Ohepalu turbamaardla maavaravaru keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel (seisuga 30.09.2018) Varu Keskmine kihi Kasutusala Ploki nimi Pindala, ha Varu, tuh t liik1 paksus, m kood Plokk 12 aT 12,12 1,9 63 201 Plokk 22 aT 12,12 2,3 12 202 Plokk 32 aT 33,00 1,9 175 201 Plokk 42 aT 33,00 2,3 67 202 Plokk 5 aT 29,25 0,5 13 202 Plokk 6 aT 33,40 2,0 114 201 Plokk 7 aT 11,65 0,7 14 202 Plokk 8 aT 1,08 2,1 5 201 Plokk 9 pT 7,30 0,8 33 301 Plokk 10 aT 7,48 1,9 40 201 Plokk 11 aT 7,48 0,5 4 202 Plokk 12 aT 0,20 0,5 1 202 Plokk 13 aT 0,20 1,9 1 201 Plokk 14 pT 5,10 0,6 22 301 Plokk 15 aR 580,85 1,7 1807 201 Plokk 16 aR 891,50 1,7 2667 201 Plokk 17 aR 518,02 3,2 2917 201 Plokk 18 aR 24,67 3,0 77 202 Plokk 19 aR 33,35 3,1 107 202 Plokk 20 aR 110,02 1,1 132 202 Plokk 21 aR 7,08 1,5 106 500 Plokk 22 aR 50,22 3,1 1557 500 Plokk 23 pR 1284,47 1,7 3843 201 Plokk 24 pR 362,83 3,2 2043 201 Plokk 25 pR 579,03 2,9 1746 202 Plokk 26 pR 261,80 3,1 844 202 OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 12 Varu Keskmine kihi Kasutusala Ploki nimi Pindala, ha Varu, tuh t liik1 paksus, m kood Plokk 27 pR 32,23 1,5 483 500 Plokk 28 pR 112,08 3,1 3474 500 Plokk 29 pR 31,03 2,4 161 201 Plokk 30 pR 2,65 2,4 14 201 Plokk 31 pR 16,84 1,1 18 202 Plokk 32 pT 16,00 2,51 83 201 Plokk 33 pT 16,00 0,6 14 202 Plokk 34 aT 102,31 1,6 432 201 1 (aT – aktiivne tarbevaru, pT – passiivne tarbevaru, aR – aktiivne reservvaru, pR – passiivne reservvaru) 2 Tapa turbatootmisala mäeeraldis OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 13 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU 4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine Tapa turbatootmisalal turbalasundi paksuse määramiseks ja jääkvaru arvutamiseks rajati 12.09.2018. a tootmisalale 5 sihiline uuringuvõrk, mis omakorda koosnes 20 sondeerimispunktist (200 × 200 m). Turbalasundi sondeerimistihedus vastab kehtiva seadusandluse kohaselt aktiivse tarbevaru uurimise tasemele. Vastavalt uutele andmetele arvutati turba jääkvaru. Turbalasundi paksus määrati 0,05 m täpsusega ning hinnati turba lagunemisastet vastavalt von Posti skaalale. Turbalasundi lamami litoloogiline koostis määrati visuaalsel vaatlusel. Proovid võeti intervalliga 0,25 m, mida vajadusel vähendati või suurendati kuni 0,10 m võrra. Kokku võeti 7 proovi ühest sondeerimispunktist ning määrati turbalasundi looduslik niiskus, tuhasus, botaaniline koostis ja lagunemisaste. Sondeerimispunktide ja proovi võtmise asukohad on näidatud graafilistel lisadel 1 - 3. Kännusust uuringu käigus ei määratud. 4.2 Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 5000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 12.09. - 13.09.2018. a. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8-2 GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati OÜ Geosoft VRS NOW baasjaamade võrku. Lähtekoordinaadid on määratud L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused Euroopa kõrguste süsteemis EH2000. Täpsemad andmed mõõdistustööde kohta on topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (tekstilisa 3). Kuivendamistingimuste selgitamiseks mõõdistati tootmisala kuivenduskraavide ja eesvoolu veetasemeid ja põhja kõrguseid. 4.3 Laboratoorsed uuringud Välitööl võetud proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiateenistus akrediteeritud laboris (akrediteerimistunnistus L093). Turbalasundi üldtehnilistest näitajatest määrati: - looduslik niiskus kaalukao alusel 105o C juures kuivatamisel (EVS-EN 12880); - lagunemisaste tsentrifuugimeetodil (GOST-10650); - tuhasus kaalukao alusel 450o C juures tuhastamisel (GOST-11306); - botaaniline koostis. Laboratoorsete katsete tulemused on toodud tekstilisas 5. Kuna käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata mäeeraldise jääkvaru, siis määrati labora- toorselt vaid näitajad, mis on vajalikud turbamahu üleviimiseks tonnidesse 40% ting- niiskuse juures (looduslik niiskus ja lagunemisaste), turbalasundi lamami täpsusta- miseks (tuhasus) ja turbalasundi kirjeldamiseks (botaaniline koostis). Turba proovidest OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 14 happesust, raskemetallide sisaldust ei määratud ning turbalasundi kütteväärtust ei arvutatud. 4.4 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi varasemad uuringud ja käesoleva uuringu välitööl saadud informatsioon, laboriuuringute andmestik ja topograafiline plaan. Antud töö käigus arvutatud maavaravaru baseerub vaid selle jääkvaru uuringu raames kogutud välitööde andmetele ja laboratoorsetele katsetustele. Maavaravaru arvutamisel võeti aluseks keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ § 27 lg 3 ja keskkonnaministri 21.04.2005. a määruse nr 29 „Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu“ § 2 lg 1 p 12. Lagunemisastme alusel liigitati turvas vähelagunenud turbaks (raba- ja siirdesooturvas lagunemisastmega alla 25% ning madalsooturvas lagunemisastmega alla 15%) ja hästilagunenud turbaks. Samuti arvestati nõudega, et mineraalainete sisaldus ei ületaks 35% kuivaine massist. Topograafiliste tööde ja sondeerimistulemuste alusel konstrueeriti Bentley Power- Civil V8i (litsents: 70000661800020) joonestusprogrammiga maapinna mikroreljeef, turbalasundi vahepiir ja lamami reljeef. Plokkide moodustamisel lähtuti katastriüksuste ja kehtivast mäeeraldise piirist. Plokkide pindalad arvutati nurgapunktide tärkandmete alusel. Jooniste koostamisel ja varu arvutamisel kasutati eelmainitud programmi. Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Välitöödel liiguti tootmisalal jalgsi ja ATV-ga. Seetõttu ei kahjustatud uuringu käigus pinnast ja taimestikku. Raiet ei teostatud. Topograafilised tööd tehti käsiinstrumentidega (reaalaja GPS). Uuringupuuraukude rajamiseks kasutati kuni 5 cm läbimõõduga käsipuuri. Kuna turvas on plastne setend, mis sisaldab vett üle 90% kogumassist, vajusid puuraugud pärast puuri pinnasest väljatõmbamist ise kinni ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud. Uuringu käigus ei tekkinud kaevandamisjäätmeid ja uuringuruumi teenindusala ei risustatud olmejäätmetega. Eelnevast lähtudes geoloogiliste töödega keskkonnale lisamõju ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 15 5. MAARDLA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 5.1 Maardla geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Tapa turbatootmisala asub Ülem-Ordoviitsiumi Vormsi lademe avamusalal. Kvaternaari setetest koosneva pinnakatte paksus ulatub 10 meetrini. Vahetult aluspõhjal lasub kuni 5 m paksune saviliiv- ja liivsavimoreeni kiht, mis avaneb turbamaardla ümbruses maapinnal. Moreeni katavad jääjärvelised setted, mis on turba lamamiks. Litoloogiliselt koostiselt on tegemist peamiselt peeneteralise liiva või saviliivaga, mille kihi paksus on 2 - 3 m / 1, 5 /. Tootmisalal hüdrogeoloogilises läbilõikes saab välja eraldada nõrgalt survelise Ordoviitsiumi veekompleksi ja vabapinnalise Kvaternaari veekompleksi. Viimane liigestub soosetete veekihiks, jääjärvesetete veekihiks ja liustikusetete veekihiks / 1, 5 /. - Soosetete veekiht on esimene vabapinnaline pinnaseveekiht. Tootmisalal on looduslikku veetaset kuivendusega alandatud ning see lasub keskmiselt 1,1 - 2,8 m sügavusel maapinnast. Veekiht toitub peamiselt sademetest, soos serval ka põhjaveest. Soovesi on tavaliselt HCO3-Ca- tüüpi, väikese mineraalainete sisaldusega (<0,1 g/l), happelise kuni neutraalse reaktsiooniga ning väikese karedusega. Turbalasundi veeandvus on väike, praktilist kasutust soosetete vesi ei oma. - Jääjärvesetete veekiht on piiratud levikuga, savikad jääjärvesetted moodustavad turba lamamis veepideme. - Liustikusetete veekiht on tavaliselt seotud savika täitega moreenis sporaadiliselt levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsede vahekihtidega. Seega on moreen lokaalselt vettandev, moodustades suurema savisisalduse korral ka veepideme. Moreenisisene vesi on mage (mineraalainete sisaldus tavaliselt 0,4 - 0,6 g/l), mõõdukalt kare kuni kare. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Ca-Mg tüüpi. Liustikusetete veekiht toitub sademetest ja ka Ordoviitsiumi veekompleksi veest. Ordoviitsiumi vanusega lubjakividega seotud Ordoviitsiumi veekompleksil baseerub ümbruskonna veevarustus. Tootmisala eesvooluks on edelaosas mööda väljavoolu kraave Soodla jõkke suubuv Kuru oja. 5.2 Turbalasundi paksus ja stratigraafiline kirjeldus Tapa turbatootmisala korral on tegemist täies ulatuses välja ehitatud ja töötava toomisalaga. Maapinnareljeef on ala piires tasane, jäädes absoluutkõrgustele 89,0 - 91,5 m (keskmiselt 90,3 m). Turba lamamiks on valdavalt saviliiv ning ala edelaosas liivsavi (sondeerimispunktid 4-1 ja 5-1). Lamami absoluutkõrgused on vahemikus 85,5 - 87,8 m (keskmiselt 86,6 m). 2018. a sondeerimisandmete ja topograafiliselt mõõdistatud tootmisala maapinna kõrgusandmete põhjal koostatud 3D mudeli kohaselt on Tapa turbatootmisala turbalasundi paksus vahemikus 0,3 - 6,6 m (keskmiselt 3,0 m), sealjuures vähelagunenud turbakihi paksus kuni 4,0 m (keskmiselt 1,4 m) ja hästilagunenud turbakihi paksus 0,3 - 3,3 m (keskmiselt 2,4 m). Tootmisala lõunaosas vähelagunenud turvas sisuliselt puudub (keskmiselt 0,2 m, joonis 5.1). OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 16 Joonis 5.1 Vähelagunenud turbakihi levik (rohelisega kihi paksus >0,2 m), varuplokid seisuga 31.12.2018. a (aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus) Vastavalt varasematele uuringutele esineb Tapa turbatootmisalal madalsoolasund, mis koosneb hästilagunenud pillirooturbast, kus esinevad puu-pillirooturba vahekihid. Lamamiks on keskmiselt lagunenud madalsoo puuturvas. Raba-segalasundi peamised kihid koosnevad vähelagunenud raba fuskumi- ja magellaanikumi turbast. Rabaturvastele järgnevad keskmiselt lagunenud siirdesoo puu-sfagnumi- ja puu- rohuturbad. Alumised kihid koosnevad hästilagunenud madalsoo pilliroo-, puu-pilliroo- ja puuturbast. Rabalasundi peamised kihid koosnevad vähelagunenud fuskumiturbast. Keskosas esinevad keskmiselt lagunenud raba villpea- ja siirdesoo puu-pillirooturbad. Lasundi alumisteks kihtideks on keskmiselt lagunenud madalsoo puu-rohu- ja rohuturbad. Käesoleva jääkvaru uuringu käigus ühest sondeerimispunktist võetud proovide põhjal esineb alal madalsoolasund, mis koosneb hästilagunenud tarna-pillirooturbast. Siirdesoolasundis esinevad rohu-sfagnumi- ja tarnaturbad ning vähelagunenud turba osas ka tarna-sfagnumiturvas. Rabalasundis on esindatud magellaanikumiturvas. 5.3 Kvalitatiivne iseloomustus Käesoleva jääkvaru uuringu laborianalüüside tulemustel on turbalasundi keskmine lagunemisaste vähelagunenud turbal 19% ja hästilagunenud turbal 26%. Turba looduslik niiskussisaldus on suurim läbilõike keskosas, olles vähelagunenud turbal keskmiselt 87% ja hästilagunenud turbal 86%. Tuhasus suureneb turbalasundi sügavuse suunas olles vähelagunenud turbas keskmiselt 2,8% ja hästilagunenud turbas 5,2%. Turbalasundi põhinäitajad on toodud tabelis 5.1 ja täpsed tulemused on toodud tekstilisas 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 17 Tabel 5.1 Turbalasundi põhinäitajad Tapa turbatootmisalal Näitaja Lagunemisaste, Tuhasus, Looduslik Turbaliik % % niiskussisaldus, % Koef. MX MN KK MX MN KK MX MN KK Vähelagunenud 23 15 19 3,25 2,30 2,78 88,5 86,2 87,4 0,175 turvas Hästilagunenud 28 24 26 5,98 4,43 5,21 87,5 85,3 86,4 0,205 turvas MX-maksimaalne, MN-minimaalne, KK-kaalutud keskmine Tapa turbatootmisala vähelagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient on 0,175 ja hästilagunenud turba koefitsient on 0,205. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 18 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Tapa turbatootmisala, pindalaga 45,12 ha, on täielikult väljaehitatud turbatootmisala, kus tootmisala infrastruktuur, sh teed ja kuivenduskraavid, on varasema turba kaevandamise käigus juba rajatud. Tootmisalal on välja ehitatud ~20 m vahekaugustega kuivenduskraavid, mis suubuvad kogujakraavidesse ning ~580 m ulatuses teenindusteid. Edasiseks turba tootmiseks on vajalik olemasolevad teid vaid hooldada ning vajadusel rekonstrueerida. Tootmisalal on looduslikku veetaset turbalasundi kuivendamisega alandatud ning see lasub keskmiselt 1,1 - 2,8 m sügavusel maapinnast. Veetasemed on mõõdetud sügisel ehk sademete rohkel perioodil. Kuivendatud on lahtise kraavitusega, vesi juhitakse olemasolevate piirde- ja peakraavide kaudu edela suunas asuvasse Kuru ojasse. Vastavalt 2018. a veetaseme mõõdistusele on Tapa tootmisala väljavoolu kraavi ja eesvoolu Kuru oja ristumiskohas veetaseme absoluutkõrgus 87,97 m. Vee äravoolu tagamiseks peab olema veetaseme minimaalne lang 0,3%. Tootmisala loodenurgas on väljavoolukraavi absoluutkõrgus 88,38 m, mille lang eesvoolu on 0,2% ehk väljavoolukraavis enam veetaset alandada ei saa. Tootmisala kirdenurgas on võimalik veetaset alandada 0,4 m ulatuses. Tootmisala lääne- kagu- ega keskosas veetaset alandada enam isevoolselt ei saa. Turba lamam ulatub 2018. a uuringu tulemusena absoluutkõrguste vahemikku 85,5 - 87,8 m (keskmiselt 86,6 m). Vastavalt eelmainitule on veealune jääkvaru tootmisala kirdenurgas kuni 2,6 m, kaguosas kuni 1,9 m, tootmisala keskosas keskmiselt 1,6 m ning lääneosas kuni 2,4 m. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kogu tootmisala maavaravaru isevoolselt kaevandada. Mäeeraldise põhjas oleva varu kaevandamiseks on võimalik rakendada polderkuivenduse meetodit. Täpsed veekõrvaldusega seonduvad küsimused lahendatakse kaevandamise projektis. Tapa turbatootmisala korrastatakse pärast varu ammendamist taastuvaks sooks, mille tulemusena muutub sealne veerežiim. Korrastatud alal peab olema tagatud reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle tagamiseks tuleb kaevandamisetegevuse lõppedes ees- voolule või põhikogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Lisaks regulaatoritele on vaja korrastatav tootmisala jagada vastavalt tootmisala lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Veetase soosetetes tõuseb ja loob soodsad tingimused soole iseloomuliku taimestiku kasvuks ja levikuks. Vee regulaatorite kogus ja asukohad ning terrasside asukohad määratakse korrastamise projektis. Turbasamblale sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on 0,2 m paksune turbakihi olemasolu. Taastuvaks sooks korrastamise nõudeid eraldi välja toodud ei ole, mistõttu saab enne korrastamistingimuste väljastamist aluseks võtta eeltoodud andmed. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 19 7. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on käesoleva jääkvaru uuringu raames saadud sondeerimisandmete tulemused (tekstilisa 4), laboratoorsete analüüside tulemused (tekstilisa 5) ja 1 : 5000 mõõtkavas topograafiline plaan (graafiline lisa 1 / 3). Mäeeraldise varu arvutamiseks kasutati programmi Bentley PowerCivil V8i. Maavaravaru arvutus Tapa turbatootmisala piires on tehtud kahes plokis: plokk 2 aT (vähelagunenud turvas) ja plokk 1 aT (hästilagunenud turvas). Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ning varu arvutuse tulemused on toodud tekstilisas 6 ja 7. Välimõõdistustel saadud maapinna kõrgusandmete alusel modelleeriti maapinna mudel, millele lisaks kasutati mäeeraldisest väljapoole jääva maapinna reljeefi iseloomusta- miseks 2014. a LIDAR andmeid. Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulat- siooni interpoleerimismeetodiga. Turbakihi lamami ning vähe- ja hästilagunenud turba- kihi mudel modelleeriti sondeerimis- ning laboritulemuste põhjal. Aladel, kus sondeerimispunktid ei ulatunud mäeeraldise välispiirini, kasutati ekstrapoleerimist (maksimaalselt ~70 m). Turbavaru teisendamisel mahult kaalule, 40% tingniiskuse juures, kasutati geoloogilise uuringu korras kehtestatud koefitsientide tabelit (keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44). Koefitsiendid on välja toodud aruande peatükis 5.3. Sügavuti on varu arvutatud turbakihi lamamini. Plokkide keskmine kihi paksus on arvutatud turba mahu ja pindala suhtest. Täiendavalt on varu arvutamisel varu kogusest maha arvestatud tootmisalal asuvate teede katendite osa (mineraalne täitematerjal). 7.1 Mäeeraldise jääkvaru Käesoleva uuringu andmete põhjal võrreldi Tapa turbatootmisala mäeeraldise piires hetkel olemasolevate vähe- ja hästilagunenud turba plokkide 1, 2, 3 ja 4 jääkvaru koguse vastavust keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetega. Keskkonnaregistri andmetel on seisuga 30.09.2018 Tapa turbatootmisala plokk 1 varu 63 tuh t, plokk 2 varu 12 tuh t, plokk 3 varu 175 tuh t ja plokk 4 varu 67 tuh t. Turba tootmist 2018. aasta neljandas kvartalis ei toimunud. Kuna käesoleva uuringu viimane välitööde etapp toimus 2018. aasta septembris, antakse varu 31.12.2018. aasta seisuga (tabel 7.1). Tabel 7.1 Tapa turbatoomisala mäeeraldise jääkvaru seisuga 31.12.2018 Plokk 2 Plokk 1 Plokk 4 Plokk 3 1 (VL ) (HL1) 1 (VL ) (HL1) Ploki pindala, ha 12,12 33,00 Maht, tuh m3 71 358 350 638 Teede ehituse materjali maht, tuh m3 0,8 - 1,2 - Maht seisuga 31.12.2018, tuh m3 70 358 349 638 Kasuliku kihi keskmine paksus, m 0,6 3,0 1,1 1,9 Koefitsient 0,175 0,205 0,175 0,205 Varu seisuga 31.12.2017, tuh t 12 73 61 131 1 VL − vähelagunenud turvas; HL − hästilagunenud turvas OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 20 Tapa turbatootmisala vähe- ja hästilagunenud turba plokkide ning keskkonnaregistris arvel olevate varu koguste erinevus on -40 tuh t (~13%), millest vähelagunenud turba erinevus on 125 tuh t ja hästilagunenud turba erinevus -165 tuh t (tabel 7.2). Tabel 7.2 Arvel olevate plokkide 1, 2, 3 ja 4 jääkvaru keskkonnaregistris ja jääkvaru uuringu tulemusel seisuga 31.12.2018. a Keskkonnaregister 2018. a jääkvaru Erinevus, Ploki nr Erim1 (seisuga arvutus (seisuga tuh t 31.12.2018) 31.12.2018) 1 HL 63 12 -51 2 VL 12 73 62 3 HL 175 61 -114 4 VL 67 131 63 VL kokku 79 204 125 HL kokku 239 73 -165 Kokku 318 278 -40 1 VL − vähelagunenud turvas; HL − hästilagunenud turvas Keskkonnaregistris arvel olevate plokkide varu on arvutatud keskmiste paksuste meetodil. Käesoleva uuringuga on tehtud uus topograafiline mõõdistamine, kus maapinna mudeli koostamisel kasutati sondeerimispunktide absoluutkõrgustele lisaks kogu mäeeraldise piires mõõdetud kõrguspunkte (mäeeraldise äärealad, kraavid, teed). Antud maapinna mudel on täpsem ning järgib reaalset maapinna reljeefi. Eelnevast tulenevalt on 40 tuh t suurune varu erinevus põhjendatud eri uuringute metoodikate erinevustega. Summaarne erinevus on keskkonnaregistriga võrreldes marginaalne. Vähe- ja hästilagunenud turba mahtude erinevus võib olla tingitud varasema uuringuaegsete turba mahult massile ülemineku koefitsientide ja metoodika erinevusest. Käesoleva uuringuga soovitakse korrigeerida allesjäänud varu koguseid vastavalt käesoleva uuringu tulemustele. 7.2 Uute moodustatud varuplokkide 1 aT ja 2 aT jääkvaru seisuga 31.12.2018 Lähtudes välja antud loa piiridest, väljaehitatud tootmisala piiridest, kaitsevööndite piiridest, kinnistute piiridest, turbakihi tüsedusest ning arendaja võimalusest kaevandada turvast võimalikult efektiivselt, moodustati uued aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2. Plokk 2 katab osaliselt arvel olevaid vähelagunenud turba plokke 2 ja 4 ning plokk 1 katab arvel olevaid hästilagunenud turba plokke 1 ja 3. Moodustatud plokkide servaalad kattuvad aktiivse tarbevaru plokkidega 10, 11, 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkidega 15, 17, 19 ja 20 ning passiivse reservvaru plokkidega 29 ja 31. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel on Tapa turbatootmisalal seisuga 31.12.2018. a arvel järgmise plokid: - vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 2 (pindala 12,12 ha) jääkvaru kogusega 12 tuh t; - vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 4 (pindala 33,00 ha) jääkvaru kogusega 67 tuh t; - hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 1 (pindala 12,12 ha) jääkvaru kogusega 63 tuh t; OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 21 - hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokk 3 (pindala 33,00 ha) jääkvaru kogusega 175 tuh t. Moodustatud plokkide piiresse jääb ligikaudu 580 m ulatuses teenindusteid. Teede ehituseks kasutatud materjali maht on ~1,7 tuh m3. Moodustatud plokkide 1 ja 2 varu kogus on esitatud tabelis 7.3. Tabel 7.3 Tapa turbatootmisalal moodustatud aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2 jääkvaru seisuga 31.12.2018 Plokk 2 aT Plokk 1 aT (VL1) (HL1) Pindala, ha 24,95 44,86 Turba maht koos teede ehituse materjaliga, tuh m3 340 1073 Teede ehituse materjali maht, tuh m3 1,4 0,3 Varu seisuga 31.12.2018, tuh m3 339 1073 Kasuliku kihi keskmine paksus, m 1,4 2,4 Koefitsient 0,175 0,205 Kokku, tuh t 60 220 1 VL – vähelagunenud turvas, HL − hästilagunenud turvas; aT − aktiivne tarbevaru Kuna käesoleva uuringu tulemusena mäeeraldise piires vähe- ja hästilagunenud plokid liidetakse ning vähelagunenud ploki piire vähendatakse pindalaliselt vastavalt turba levikualale, siis soovitakse eeltoodud plokkide varu kogused ja pindalad kogu ulatuses registrist kustutada ning antud töö tulemusena soovitatakse arvele võtta Tapa turba- tootmisalal plokk 1 ja plokk 2 uutes varu kogustes ja pindaladel. Turbatootmisala uute plokkide moodustamisest tulenevalt muutusid ka tootmisala ümbritsevate aktiivse tarbevaru plokkide 10, 11, 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkide 15, 17, 19 ja 20 ning passiivse reservvaru plokkide 29 ja 31 pindalad ja mahud. Nimetatud plokkide varu arvutamisel kasutati 2018. a laboratoorsete analüüside tulemusi. Arvutatud varu kogused plokkides on esitatud tabelis 7.4. Tabel 7.4 Ohepalu turbamaardla plokkide 10, 11, 19, 29, 31 varu arvutamise tulemused seisuga 31.12.2018 Keskkonna- 2018. a jääkvaru register (seisuga Varu muutus arvutus (seisuga Ploki Erim2 31.12.2018) 31.12.2018) nr1 Pindala, Varu, Pindala, Varu, Koefit- Varu, Pindala, Varu, ha tuh t ha tuh m3 sient tuh t ha tuh t 10 aT HL 7,48 40 +0,49 +6,39 0,205 +1,31 7,97 41 11 aT VL 7,48 4 +0,49 +7,85 0,175 +1,37 7,97 5 12 aT VL 0,20 1 - +0,07 0,175 +0,01 0,20 1 13 aT HL 0,20 1 - +0,13 0,205 +0,03 0,20 1 15 aR HL 580,85 1807 - -0,20 0,205 -0,04 580,85 1807 17 aR HL 518,02 2917 +0,03 +1,05 0,205 +0,22 518,05 2917 OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 22 Keskkonna- 2018. a jääkvaru register (seisuga Varu muutus arvutus (seisuga Ploki Erim2 31.12.2018) 31.12.2018) nr1 Pindala, Varu, Pindala, Varu, Koefit- Varu, Pindala, Varu, ha tuh t ha tuh m3 sient tuh t ha tuh t 19 aR VL 33,35 107 +0,03 - 0,175 - 33,38 107 20 aR VL 110,02 132 +0,00 +1,55 0,175 +0,27 110,02 132 29 pR HL 31,03 161 -0,12 -0,19 0,205 -0,04 30,91 161 31 pR VL 16,84 18 -0,12 -5,15 0,175 -0,90 16,72 17 1 aT − aktiivne tarbevaru; aR − aktiivne reservvaru; pR − passiivne reservvaru 2 VL – vähelagunenud turvas, HL – hästilagunenud turvas OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 23 8. KOKKUVÕTE Tapa turbatootmisala mäeeraldise (kaevandamise luba nr JARM-015) jääkvaru arvutus tehti Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika tellimusel. Uuringu eesmärk oli täpsustada Tapa turbatoomisala turba jääkvaru kogust ja levikut. Jääkvaru uuringu tegemiseks rajati 2018. a septembris uus aktiivse tarbevaru tasemele vastav uuringuvõrk ning võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks. Uuritav ala pindalaga 45,10 ha hõlmab Tapa turbatootmisala vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 2 ja 4 ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 3, osaliselt ka aktiivse tarbevaru plokke 10, 11, aktiivse reservvaru plokke 19 ja 20 ning passiivse reservvaru plokke 29 ja 31. Antud töö tulemusena soovitatakse Ohepalu turbamaardla bilansiline vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 2 (pindala 12,12 ha) jääkvaru 12 tuh t ja ploki 4 jääkvaru pindala 33,00 ha) 67 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru ploki 1 (pindala 12,12 ha) jääkvaru 63 tuh t ja ploki 3 (pindala 33,00 ha) jääkvaru 175 tuh t seisuga 31.12.2018 registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu kogus järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - plokk 1 (pindala 44,86 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 220 tuh t; - plokk 2 (pindala 24,95 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 60 tuh t. Aktiivse tarbevaru piiride muutmisest tulenevalt hinnati ümber ka mäeeraldist ümbritse- vate aktiivse tarbevaru plokkide 10, 11, aktiivse reservvaru ploki 19 ning passiivse reservvaru plokkide 29 ja 31 pindalad ja varu kogused. Kattuvate aktiivse tarbevaru plokkide 12 ja 13, aktiivse reservvaru plokkide 15, 17, ja 20 pindala ja mahumuutused on minimaalsed. Varu arvutati nimetatud plokkides järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal: - plokk 10 (pindala 7,97 ha) hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 41 tuh t; - plokk 11 (pindala 7,97 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 5 tuh t; - plokk 19 (pindala 33,38 ha) vähelagunenud turba aktiivne reservvaru 107 tuh t; - plokk 29 (pindala 30,91 ha) hästilagunenud turba passiivne reservvaru 161 tuh t; - plokk 31 (pindala 16,72 ha) vähelagunenud turba passiivne reservvaru 17 tuh t. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate nimistusse ja Ohepalu turba- maardla registrikaarti (nr 0241) sisse viia vastavad muudatused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Ohepalu turbamaardla Tapa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2018. a) 24 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kallo, M. jt. 1995. Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, J ärva-, Jõgeva-, Viljandi-, Hiiu-, Põlva-, Saare-, Valga- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine. Järvamaa Ohepalu turbamaardla Pruuna ja Põriku tootmisalad. Eesti Geoloogiakeskus. EGF 5320; 2. Keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 44, Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RT 2005, 60, 866); 3. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/; 4. Maardla registrikaart nr 0241. Ohepalu. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Keskkonnaregistri ID: MRD0000210; 5. Maavara kaevandamise loa JARM-015 taotlus koos graafiliste lisadega; 6. Maavara kaevandamise luba JARM-015; 7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012 määrus nr 9, Markšeideritöö kord (RT I. 25.01.2012. 4); 8. Orru, M. 1981. Harju rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 5199; 9. Orru, M. 1982. Paide rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 5203; 10. Riigikogu 27.10.2016 seadus. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel