Riigikantselei kuupäev digiallkirjas nr 5-5/19/668
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23.
septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja
töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha
loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Prikk
Kantsler
Lisad: 20190405_EN VVm 103 muutmine.docx
20190405_SK VVm 103 muutmine.docx
20190405_SK VVm 103 muutmine lisa.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 05.04. 201 9 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ § 2 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1 ) punktis 17 asendatakse arv „15“ arvuga „2 5 “; 2 ) lõiget täiendatakse punktiga 31 1 järgmises sõnastuses: „31 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute K eskus – kuni 70 protsenti töökohtadest;“; 3 ) punktis 33 asendatakse arv „50“ arvuga „75“; 4 ) lõiget täiendatakse punktiga 50 1 järgmises sõnastuses: „ 50 1 ) Tervise ja Heaolu I nfosüsteemide Keskus – kuni 30 protsenti töö kohtadest; “. § 2. Määrus jõustub 1. mail 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Jüri Luik Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa MÄRKUSTE TABEL Märkus Vastus Maaeluministeerium Kiri 13.03.2019 nr 1.4-2/515-1 Eelnõu seletuskiri vajab avaliku teenistuse seaduse terminoloogiat arvestades läbivalt üle vaatamist ja sellega kooskõlla viimist. Seletuskirjas on Eesti Haigekassa, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Eesti Töötukassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse puhul ekslikult kasutatud mõistet „ametikoht“. Arvestatud Tekstis läbivalt muudetud viide riigikaitseliste töökohustusega ameti- ja töökohtadele (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega teenistuskoht ). Seletuskirja kohaselt on eelnõu koostatud ministeeriumidelt ja nende valitsemisala asutustelt saadud ettepanekute alusel. Maaeluministeerium tegi oma 9. oktoobri 2018. a kirjas nr 1.4-2/4572-1 ettepaneku tõsta ministeeriumi riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmäära kuni 25 protsendini teenistuskohtadest. Teeme ettepaneku parandada ebatäpsus eelnõu § 1 punktis 17, milles muudetakse Maaeluministeeriumi riigikaitselise töökohustusega ametikohtade arv 15 protsendilt 20 protsendini selliselt, et riigikaitselise töökohustusega ametikohtade arv oleks 25 protsenti. Arvestatud Justiitsministeerium 19.03.2019 nr 8-2/1141 Eelnõu § 1 punktide 1, 3 ja 6 selgitused Eesti Haigekassat puudutavalt tuleb seletuskirjas täiendavalt selgitada, millistest riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) alustest lähtuvalt Haigekassale riigikaitselised töökohad ette nähakse. Nimelt on RiKS § 44 lg 4 kohaselt riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Hetkel ei ole selge, millisel alusel Haigekassa riigikaitselised töökohad moodustatakse. Haigekassale ei ole määratud seadusega riigikaitseülesandeid. Haigekassa toimimise tagamine ei ole seotud sisejulgeolekuga või elutähtsa teenuse osutamisega. Seletuskirjas nimetatud Haigekassa ülesannete täitmine võib olla vajalik põhiseadusliku korra tagamiseks, aga seda väga kaudselt. Palume seletuskirja vastava selgitusega täiendada. Eesti Töötukassat puudutavas seletuskirja osas (lk 2) on ekslikult kasutatud mõistet „eriolukord“. Eriolukord on hädaolukorra seaduse tähenduses olukord, mis kuulutatakse välja hädaolukorra lahendamiseks. Siin ilmselt on mõeldud üldisemalt riigikaitselist kriisiolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud erikorda. Näiteks RKIK selgituses on kasutatud mõistet „erikord“. Palume seletuskirja täpsustada. Eesti Töötukassa osas vajab seletuskiri samuti täiendamist, kuna sellest ei nähtu, millise RiKS § 44 lõikes 4 nimetatud alusega on Töötukassa ülesanded seotud. RiKS § 44 lg 1 kohaselt on töökohustus Eesti kodaniku või muu Eestis alaliselt elava füüsilise isiku kohustus teha riigikaitselist tööd, kui töö tegemine on vajalik riigikaitseülesannete täitmiseks või selle toetamiseks. Lõike 4 kohaselt on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Palume seletuskirjas RiKS seost selgitada. Arvestatud 04.04.2019 Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi kohtumise tulemusel otsustati, et Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa teemat käsitletakse riigikaitseõiguse revisjoni raames. Asjaomased sätted eelnõust välja jäetud. Eelnõu § 1 punkt 2 Maaeluministeeriumi riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmäära tõstmise ettepaneku puhul on seletuskirjas ja eelnõus esitatud erinevad andmed (20 protsenti eelnõus ning 25 protsenti seletuskirjas). Palume eelnõu ja seletuskiri üle vaadata. Arvestatud Eelnõu § 1 punkt 5 selgitus Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist puudutavas selgituses vajab täpsustamist lauseosa, milles viidatakse, et kuna ametite ühendamise järel suureneb teenistuskohtade arv, puudub /…/ otsene vajadus muuta senist riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmäära. Säte eelnõus välja jäetud, sest samasisuline muudatus võeti vastu Vabariigi Valitsuse 04.04.2019 istungil Seletuskirjast tuleb välja jätta lõik, milles viidatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2019.a plaanitavale Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisele. Riigikogu vastavat muudatust heaks ei ole kiitnud (789 SE lükati tagasi). Arvestatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 13.03.2019 nr 7-5/19/458-2 Esimese paragrahvi kolmanda punktina peame sobivaks sõnastust „3) lõiget täiendatakse punktiga 31 1 järgmises sõnastuses: „31 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus – kuni 73 protsenti töökohtadest;““ Arvestatud osaliselt
Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . a määruse ga nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ (edaspidi määrus nr 103 ) on kehtestatud: 1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja riigikaitseliste ülesannetega avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos riigikaitseline asutus ) koosseisus olevate riigikaitseliste ülesannete täitmisega, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh t ) loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh a loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord; 2) loetelu teenistuskoh tadest, millel töötav isik loetakse teenistuskoh ale asumise kuupäevast kuni teenistuskoh alt vabastamise kuupäevani riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh al töötavaks isikuks. 2018 . aasta septembris tegi Kaitseministeerium kõigile ministeeriumitele ettepaneku oma valitsemisalas üle vaadata senised riigikaitseliste asutuste koosseisus oleva d riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh ad ning hinnata määruses sätestatu muutmis e vajadust. Käesolev eelnõu on koostatud ministeeriumitelt ja nende valitsemisala asutustelt saadud ettepanekute alusel. Eelnõu ja seletuskirja koosta s Kaitseministeeriumi nõunik Guido Pääsuke (e-post:
[email protected] ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis nõunik Peeter Papstel ( e-post:
[email protected] ) Eelnõule tegi keeletoimetuse Luisa Tõlkebüroo OÜ . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § -s 1 on määruse nr 103 § 2 lõikes 1 tehtavad muudatused. Punktidega 1 ja 3 muudetakse seniseid piirmäärasid. Tegemist on Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäärade muutmisega. Maaeluministeerium i hinnangul on vajadus suurendada ministeeriumi riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tade piirmäära sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamiseks ning riigikaitseseaduse § 5 lõike 1 alusel määratud riigikaitse eesmärgi saavutamiseks ministeeriumi tegevusvaldkonnas , et tagada ülesannete täitmine erikordade ajal . Maaeluministeerium tegi seetõttu ettepaneku tõsta ministeerium i riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tade piirmäära kuni 25 protsen dini teenistuskohtadest. Määruse nr 103 kehtiva versiooni kohaselt võib Riigikantseleis riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh aks määrata kuni 50 protsenti teenistuskohtadest. Riigikantselei koosseisus olevate teenistuskohtade arv on vähenenud Euroopa Liidu eesistumisega seotud ajutiste teenistuskohtade võrra ja väheneb veelgi 2019. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega seotud ajutiste teenistuskohtade kaotamise tõttu. Nimetatud teenistuskohad ei ole riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad . Tulenevalt muudatustest ee spool kirjeldatud teenistuskohtade arvus, ei vasta määruses kehtestatud riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tade osakaal Riigikantselei tegelikule vajadusele riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Seetõttu on vajalik suurendada Riigikantseleis olevate riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tade piirmäära kuni 75 protsendini Riigikantselei teenistuskohtadest. Punktidega 2 ja 4 lisatakse määrusesse nr 103 täiendavaid riigikaitselisi asutusi, mille koos s eisus on ülesannete täitmise tagamiseks lubatud ette näha riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh ti. Lisa tavad asutus ed on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood: 70009764 ) ja Tervise ja Hea olu I nfosüsteemide Keskus (registrikood : 70009770 ) . Eelnõu puudutab valitsusasu tuste hallatavaid riigiasutusi, mille juures on võimalik Vabariigi Valitsusel (ja ministeeriumitel) suurem sekkumis e õigus ülesannete andmisel. Samas peab ülesannete andmisel arvestama asutuste eripära ja võimekust ülesannet täita . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RK I K ) osutab Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele mitmesuguseid toetavaid teenuseid. RK I K korraldab muu hulgas Kaitseväe tegevuseks vajaliku relvastuse, lahingutehnika ja laskemoona hank eid . Erikorras on vajalik eelkõige tagada r elvastuse, lahingutehnika ja laskemoona hankimise võimekus, sest selle puudumine mõjutab vahetult sündmusele reageerimise võimekust ja mistahes sündmuse lahendamise le kuluvat aega. Seetõttu on oluline tagada valdkonnas oluli s t e pikaajalis te kogemuste olemasolu. Valdkonnas töötavate isikute oskus te ja teadmiste rakendamise tulemusel on t agatud vajaliku varustuse võimalikult kiire m soeta mine . Teise valdkonnana, kus on vajalik tagada osaliselt töötajate jätkamine oma töökohtadel on riigikaitseliste rajatiste, sh ehitiste , hoolduse korraldamine. RKIK peab korraldama ka olukorras, kus näiteks Kaitseväe linnakud jäävad tühjaks, linnakute esmase hoolduse ja valve. Sellises olukorras on vajalik tagada piirkondlike haldurite teave objektidest ja nendega seotud lepingutest ning kasutusvõimalustest. RKIK tegevuse koordineerimiseks ja haldamiseks on oluline ka kokku töötanud juhtkonna olemasolu ning teovõime. Eespool toodust lähtudes nähakse eelnõuga RKIK koosseisus ette võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tadeks kuni 7 0% teenistuskohtadest . Tervise ja Heaolu I nfosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK ) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mis tegeleb ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamise ja pakkumisega. Ülesanded , mille täitmise taga miseks on vajalik riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tade olemasolu, on järgmised : 1 ) kriitiliste süsteemide talitluspidevus ja võrgu toimimine ning süsteemide ülalpidamine. Nende tegevuste katmiseks on vajalik tagada administraatorite ja infoturbe spetsialistide ning teenusehaldurite ressursi olemasolu ; 2 ) pisimuudatuste ja paranduste sisseviimine IKT - teenustesse ning minimaalse s mahu s arendustööde teostamine. Neid töid tuleb teostada olukorras, kus tekib vajadus riigi makstavate toetuste ja hüvitiste määrade ümberarvestamiseks. Nende tegevuste katmi seks on vajalik tagada süsteemi arhitektide, analüütikute, teenusehaldurite ning ka süsteemi administraatorite ressursi olemasolu ; 3 ) k überint s identide lahendamine ja süsteemide seire. Nende tegevuste katmiseks on vajalik tagada infoturbe spetsialistide ja administraatorite ressursi olemasolu ; 4 ) k ogu olukorra koordineerimiseks on vajalik ka minimaalses mahus kasutajatoe ressu r si olemasolu. Eespool toodust lähtudes nähakse e elnõuga TEHIK koos s eisus ette võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh tadeks kuni 30% teenistuskohtadest. Eelnõu § -ga 2 sätestatakse määruse jõustumise a eg: 1. m ai 2019 . aastal . 3 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi või vähe tuntud termineid. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5 . Määruse mõjud Eelnõu mõjutab Kaitseväe sõjaaja üksuste isikkoosseisu arvestust, kuivõrd riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh al töötav isik on vabastatud lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistusse asumise kohustusest. Vabastus kehtib vaid riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh al töötamise ajal. Teenistuskoh alt lahkumisega vastav piirang kaob. Mõju suurust ei ole võimalik hinnata, sest eelnõu koostamisel ja määruse jõustumisel ei ole teada isikuid, kellele on kavas riigikaitselises asutuses määrata riigikaitseline töökohustus. Ku na tegevus on muutuva mõjuga, arvestades riigikaitseliste ülesannete täitmise vajadus t ning isikute liikumist töökohtade vahel jms, ei ole mõju väljaselgitamine eelnõu raames otstarbekas. Samuti ei või riigikaitselise töökohustusega teenistuskoh al töötavalt isikult nõuda osalemist eriolukorra töödel ja erikordade ajal rakendataval sundtööl, kui see kohustus mõjutab teenistuskoh a ülesannete täitmist. 6 . Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele täiendavat kulu, sest riigikaitselise töökohustuse määramine ei muuda teenistuskoh a ülesandeid ja seetõttu ei too eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga jär ele . Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. m a il 2019 . aastal . Määruse jõustumise aja määramisel arvestati asutuse vajadusega kehtestada sisemine regulatsioon riigikaitselise töökohustuse määramiseks ning vajadusega kanda eelnõust tulenevad muudatused asjakohastesse andmekogudesse . 8 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu. Eelnõu edasta ti arvamuse andmiseks Kaitseressursside Ametile ja RKIK - ile . Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Maaeluministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõule tegi omapoolse ettepaneku ka RKIK. Laekunud märkustega arvestamine on toodud seletuskirja lisas.