Teie: 22.02.2019 nr KAM/19-0188/-1K
Kaitseministeerium
Meie: 25.04.2019 nr 1-7/49-4
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Olete esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Siseministeerium kooskõlastab väljatöötamise
kavatsuse järgmiste märkustega:
1. Väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) punkti 3 alapunkti 1.1 kohaselt on probleemina
välja toodud karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus karistatuse
tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise alusena. Nimetatud punkti kohaselt on
eesmärk ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest
vabastamise aluseid lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud
karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust
kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav
karistuse määr. Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust
mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise
huvisid. Lähtuvalt eeltoodust soovitakse Kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS)
kaotada piirangud, mis käsitlevad konkreetseid karistusseadustiku (edaspidi KarS)
peatükke ning välistused tuleb kehtestada lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast.
Kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud,
kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest.
Samas VTK punkti 9 kohaselt kirjeldatakse regulatiivset muudatust selliselt, et
kaitseväekohustuse täitmisest vabastatakse isik, kes on pannud toime süüteo, mille eest
kohus on mõistnud karistuseks reaalse vangistuse kauemaks kui üks aasta ning
karistusandmed ei ole karistusregistris kustunud. VTK punktis 11 aga märgitakse, et
muudatus tähendab teatud määral töökoormuse kasvu Kaitseressursside ametile (edaspidi
KRA), sest kui varem sai KRA ilma kaalutlusotsust tegemata viidata konkreetsele seaduse
paragrahvile, siis nüüd tuleb teha kaalutlusotsus, mis on ajamahukam tegevus, sest
sobilikkust hinnatakse karistuse pikkuse ja raskusastme järgi.
Eeltoodust nähtuvalt plaanitakse edaspidi vabastamise alusena mitte lähtuda konkreetsetest
KarS-i peatükkidest, vaid karistuse liigist ja pikkusest. VTK nimetatud punktides toodud
selgituste puhul tekib aga vastuolu, sest punkti 3 kohaselt piisab I astme kuriteo puhul
sobilikkuse välistamiseks üksnes selle toimepanemise faktist, kuid punktis 11 toodud
selgituse puhul on aga sobilikkuse välistamise eelduseks isiku karistamine vähemalt 1 aasta
pikkuse reaalse vangistusega, sõltumata kuriteo astmest. Eelnevast jääb arusaamatuks
väide, et tegemist saab olema kaalutlusotsusega. Kui isikut on karistatud reaalse
vangistusega üle 1 aasta (või isik on toime pannud I astme kuriteo), siis on tegemist faktilise
eeldusega, mille täitmisel ei saa täiendavat kaalutlemist toimuda. Lisaks juhime tähelepanu
asjaolule, et I ja II aste järgi liigitatakse üksnes kuritegusid, mitte väärtegusid, mistõttu ei
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
ole korrektne kasutada väljendit „II astme süütegu“. Tulenevalt eelnevast palume teil
täpsustada kõnealuse muudatuse eesmärki ja regulatiivseid muudatusi.
2. VTK punkti 1 alapunkti 9 kohaselt on probleemiks järelevalve puudulikkus kaitseväelase
vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust. VTK punkti
3 alapunkti 9 kohaselt on eesmärgiks luua toimiv järelevalvesüsteem kaitseväelase
vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise, valdamise ja käsutamise üle. Tooksime
siinkohal välja, et VTK-s esitatud eesmärk ei tohiks olla suunatud ühe kindla lahenduse
väljatöötamisele. Nõustume, et tegemist on valdkonnaga, mis vajab regulatsioonide
täpsustamist, kuid leiame, et eesmärgina peaks käsitlema olukorda, kus Kaitseväe
eraldusmärke ega vormi ei kannaks selleks vastavat õigust mitte omava isik. Abstraktsema
eesmärgi seadmine tähendab, et uue olukorra saavutamiseks ei ole tingimatult vajalik vaid
ühe lahenduse rakendamine. Vastavalt VTK märgitule võib esineda probleeme KV
sisemises ahelas – vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistajast kasutajani. Eelneva
lahendamiseks ei pruugi aga olla vajalik kehtestada rangemat järelevalvet väljaspool
organisatsiooni vaid üle vaadata asutuse sisemine kord ja tarneahelad. Lisaks olete VTK-s
välja toonud, et muu hulgas soovitakse kanga mustrile kehtestatakse autoriõigused vms.
Selliste alternatiivsete meetmete rakendamine võimaldakski lahendada VTK-s püstitatud
probleemi täiendavate sekkumismeetmeteta. Juhime tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse
seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Seega kui
vormiriietuse digilaigu kujundus on käsitletav teosena autoriõiguse seaduse tähenduses, siis
laienevad sellele autoriõigused koheselt ning nimetatud õigusi on võimalik kasutada, et
piirata Kaitseväe ametliku kujunduse kasutamist väljaspool Kaitseväge.
Kaitseväelase riietuse kandmise osas olete VTK-s toonud välja kolm üldist probleemi.
Esiteks on kõrge oht, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat
kolmandat isikut aetakse segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelase või
teenistuskohustusi täitva kaitseliitlasega. Nõustume, et ametniku vormiriietuse kandmine
peaks olema ette nähtud vaid vastaval ametikohal olevale isikule ning vältida tuleb olukordi,
kus avalikus ruumis ei ole võimalik eristada, kas vormi kandev isik on vastavat pädevust
omav ametnik. Paluksime siinjuures täpsustada, kas on teada kui palju on esinenud
juhtumeid, kus Kaitseväe vormi kannab isik, kellel puudub selleks õigus ja kes on loonud
selle kandmisega endast valemulje. VTK punktis 9 alapunktis 9 tehakse ettepanek lisada
KVTS-i sätted, millega piiratakse või keelatakse kaitseväeteenistusvälistel isikutel
kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine, kandmine, omamine, valdamine
ja võõrandamine. Muu hulgas soovitakse sätestada selgelt, et kaitseväelase vormiriietus ja
eraldusmärgid kuuluvad Kaitseväele. Täiendavate piirangute kehtestamine Kaitseväe
vormiriietusele võib olla vajalik, kuid arusaamatuks jääb VTK-s esitatud väide, et
vormiriietus kuulub Kaitseväele ning see tuleb konfiskeerida. Eelneva põhjal võiks väita, et
kõik Kaitseväe vormiriietuse elemendid ja eraldusmärgid kuuluvad pärast vastavate
muudatuste jõustumist riigile, sh need esemed, mis on praeguseks lubatud viisil omandatud.
Eelnev regulatsiooni kirjeldus on pigem sarnane sundvõõrandamisega. Samuti jääb
arusaamatuks, mida kavandatakse teha Kaitseväe vormiriietusele sarnase riietusega.
Teiseks on eraldi käsitletud sama olukord kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse
ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe ja Kaitseliidu
kui riigi esindajate tegutsemisest. Nõustume siinkohal, et kriisisituatsioonis on oluline
tagada ametnike eristatavus ja vähendada riski, et kolmandad isikud võiksid tahtlikult või
tahtmatult jätta endast riigivõimu esindaja mulje. Seega teeme ettepaneku käsitleda
kriisisituatsioonis kohaldatavat regulatsiooni eraldi.
Kolmandaks olete välja toonud, et kehtiva olukorra säilitamisel jätkuks Kaitseliidu
tegevliikmete poolt kaitseväelase vormiriietuse kandmine väljaspool Kaitseliidu ülesannete
täitmist nn vabaajariietuse asemel. Arvestades, et antud juhtudel ei ole põhiliseks
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
probleemiks julgeoleku risk vaid pigem Kaitseväe kuvand ning oht, et Kaitseliidu liikmed
võivad jätta endast tahtmatult mulje kui riigivõimu esindajast, siis võiks siinjuures kaaluda
pigem Kaitseliidu sisemiste regulatsioonide üle vaatamist ja täpsustamist ning vajadusel
rakendada distsiplinaarsanktsioone.
VTK-s on regulatiivse lahendusena väljapakutud, et sõjaväepolitsei saab õiguse vajaduse
korral teha riiklikku järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise üle
KVTS-s ja korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) toodud alustel. Näiteks võiks
sõjaväepolitsei vajaduse korral isiku peatada ja teda küsitleda (KorS § 30), isikut kinni
pidada kuni politsei saabumiseni (KorS § 46), rakendada turvakontrolli (KorS § 47),
vallasasja läbi vaadata (KorS § 49), valdusesse siseneda ja selle läbi vaadata (KorS §-d 50
ja 51), vallasasja hoiule võtta (KorS § 52). Arvestades, et võimalik piirang mõjutab lisaks
Kaitseväe ja Kaitseliidu isikukoosseisule ka kolmandaid isikuid, kes võivad avalikus ruumis
kanda Kaitseväe vormiriietust või sellega sarnast riietust, siis muudaks selline regulatsioon
sõjaväepolitsei sisuliselt korrakaitseorganiks. See tähendaks, et sõjaväepolitsei võiks
teostada järelevalvet kõikide avalikus ruumis liikuvate isikute üle, kes kannavad
Kaitseväevormiga sarnast riietuseset. Kaitseväe osalemisel korrakaitses lähtutakse aga
põhimõttest, et tegu peab olema olukorraga, kus siseturvalisuse eest vastutavad asutused ei
saa ülesandega iseseisvalt hakkama ning seega on vajalik kaasata Kaitsevägi või Kaitseliit.
Samuti jääb VTK põhjal arusaamatuks, miks soovitakse anda sõjaväepolitseile
laiaulatuslikke riiveõigusi nagu vallasasja või valduse läbivaatamine. VTK-s kirjeldatu
põhjal soovitakse, et sõjaväepolitsei saaks vajadusel kinni pidada avalikus ruumis viibiva
isiku, kes kannab Kaitseväe või sellega sarnast vormiriietust. Väljapakutud riiveõigused
viitavad aga asjaolule, et sõjaväepolitsei hakkab lisaks eelnevale teostama sõidukite või
ruumide läbiotsimisi, kui esineb rikkumise kahtlus. Lähtudes eelnevast ei pruugi
järelevalveõiguste andmine sõjaväepolitseile olla võimalik ning laiaulatuslike erimeetmete
kohaldamise õigus ei ole põhjendatud.
VTK-s on hinnatud, et muudatus ei avalda olulist mõju eraõiguslike isikute
halduskoormusele. Ettevõtjad on kehtestatud piirangutest teadlikud ning ei tooda ega müü
kaitseväe vormiriietust ega sellega sarnast riietust. Kuigi eraõiguslikele isikutele ei kaasne
antud muudatusega täiendavat halduskoormust, siis ei ole hinnatud, milline on muudatusega
kaasnev majanduslik mõju. Kui KV ametliku vormiriietuse nn digilaigu ja eraldusmärkide
puhul on arusaadav, milliste toodete valmistamine ja müük on keelatud, siis KV
vormiriietusega sarnane riietus on sisustamata mõiste, mis võib hõlmata väga paljusid
materjale ning riietusesemeid, mis on tsiviilkäibes tavalised. Sellise piirangu kehtestamine
võib omada olulist majanduslikku mõju just jaemüügi kui ka tootmisettevõtetele. Samuti ei
ole VTK-s täpselt määratletud, kas piiranguid soovitakse kehtestada vaid digilaiguvormile
või laiemalt. VTK-s on vaid märgitud, et enim kantakse kaitseväelase vormiriietusest
ebaseaduslikult nn digilaiguvormi. Siseministeeriumi hinnangul võib nii ulatusliku
valmistamise, müügi, vahendamise, kandmise jm keelu ning selle eest karistusõigusliku
sanktsiooni ettenägemine olla ebaproportsionaalne. Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku
edaspidi kaasata aruteludesse ka muud võimalikud huvigrupid nt jaemüügi ettevõtted, keda
antud piirangud mõjutavad.
Siseministeerium toetab KarS §-s 277 sätestatud süüteokoosseisu üle arutelu algatamist ja
sellega seoses riigiasutuste eriseaduste hindamist, et välja selgitada millised võimalused on
antud regulatsiooni paremaks rakendamiseks, kuid leiame, et võimalike järelevalveõiguste
ja sanktsioonide laiendamisel tuleb eelnevalt hinnata nende vajalikkust, proportsionaalsust
ja mõjusid laiemalt.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
3. VTK punkti 1 alapunkti 5 kohaselt võiksid asendusteenistujad pärast teenistuse lõppu
osaleda õppustel asutustes, kus nad asendusteenistuse läbisid, sealhulgas Kaitseväe
õppekogunemistel. Seega kutsutaks õppekogunemisele ka haiglates, lastekodudes,
Päästeametis, Häirekeskuses ja mujal asendusteenistuse läbinud reservis olevaid isikuid
ning perioodiliselt uuendatakse ka neile antavat väljaõpet. VTK põhjal on
Siseministeeriumil raske anda hinnangut Päästeametile ja Häirekeskusele kaasnevate
muudatuste osas, kuna ei selgu, milline korraldus nähakse ette Kaitseväe väliselt teistele
asutustele. VTK-st ei selgu üheselt, milline on õppekogunemise läbiviimise korraldus, kes
kutsub õppekogunemisele, kas õppekogunemisele ilmumine on tagatud riigi
karistusvõimuga (KVTS §-d 224 ja 225: kohustuse eiramine ja väärtegu menetlev
kohtuväline menetleja). Põhimõtteliselt toetame täiendava võimaluse loomist asutustele
isikute koolituse/õppusel osalemise kohustamiseks, kuid eelnõu väljatöötamisel palume
nende teemade aruteludesse kindlasti kaasata Siseministeeriumi esindajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Raik
siseminister
Henry Timberg 6125099
[email protected]
Kadi Parmas 612 5214
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562