dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 25. aprill 2019
Viit
5-1/19/2359
Registreeritud
25. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1-749-4 25.04.2019 Väljaminev kiri.asice420 KB

Sisu (failidest)

Teie: 22.02.2019 nr KAM/19-0188/-1K Kaitseministeerium Meie: 25.04.2019 nr 1-7/49-4 Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Olete esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Siseministeerium kooskõlastab väljatöötamise kavatsuse järgmiste märkustega: 1. Väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) punkti 3 alapunkti 1.1 kohaselt on probleemina välja toodud karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise alusena. Nimetatud punkti kohaselt on eesmärk ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluseid lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtuvalt eeltoodust soovitakse Kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) kaotada piirangud, mis käsitlevad konkreetseid karistusseadustiku (edaspidi KarS) peatükke ning välistused tuleb kehtestada lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast. Kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest. Samas VTK punkti 9 kohaselt kirjeldatakse regulatiivset muudatust selliselt, et kaitseväekohustuse täitmisest vabastatakse isik, kes on pannud toime süüteo, mille eest kohus on mõistnud karistuseks reaalse vangistuse kauemaks kui üks aasta ning karistusandmed ei ole karistusregistris kustunud. VTK punktis 11 aga märgitakse, et muudatus tähendab teatud määral töökoormuse kasvu Kaitseressursside ametile (edaspidi KRA), sest kui varem sai KRA ilma kaalutlusotsust tegemata viidata konkreetsele seaduse paragrahvile, siis nüüd tuleb teha kaalutlusotsus, mis on ajamahukam tegevus, sest sobilikkust hinnatakse karistuse pikkuse ja raskusastme järgi. Eeltoodust nähtuvalt plaanitakse edaspidi vabastamise alusena mitte lähtuda konkreetsetest KarS-i peatükkidest, vaid karistuse liigist ja pikkusest. VTK nimetatud punktides toodud selgituste puhul tekib aga vastuolu, sest punkti 3 kohaselt piisab I astme kuriteo puhul sobilikkuse välistamiseks üksnes selle toimepanemise faktist, kuid punktis 11 toodud selgituse puhul on aga sobilikkuse välistamise eelduseks isiku karistamine vähemalt 1 aasta pikkuse reaalse vangistusega, sõltumata kuriteo astmest. Eelnevast jääb arusaamatuks väide, et tegemist saab olema kaalutlusotsusega. Kui isikut on karistatud reaalse vangistusega üle 1 aasta (või isik on toime pannud I astme kuriteo), siis on tegemist faktilise eeldusega, mille täitmisel ei saa täiendavat kaalutlemist toimuda. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et I ja II aste järgi liigitatakse üksnes kuritegusid, mitte väärtegusid, mistõttu ei Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 ole korrektne kasutada väljendit „II astme süütegu“. Tulenevalt eelnevast palume teil täpsustada kõnealuse muudatuse eesmärki ja regulatiivseid muudatusi. 2. VTK punkti 1 alapunkti 9 kohaselt on probleemiks järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust. VTK punkti 3 alapunkti 9 kohaselt on eesmärgiks luua toimiv järelevalvesüsteem kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise, valdamise ja käsutamise üle. Tooksime siinkohal välja, et VTK-s esitatud eesmärk ei tohiks olla suunatud ühe kindla lahenduse väljatöötamisele. Nõustume, et tegemist on valdkonnaga, mis vajab regulatsioonide täpsustamist, kuid leiame, et eesmärgina peaks käsitlema olukorda, kus Kaitseväe eraldusmärke ega vormi ei kannaks selleks vastavat õigust mitte omava isik. Abstraktsema eesmärgi seadmine tähendab, et uue olukorra saavutamiseks ei ole tingimatult vajalik vaid ühe lahenduse rakendamine. Vastavalt VTK märgitule võib esineda probleeme KV sisemises ahelas – vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistajast kasutajani. Eelneva lahendamiseks ei pruugi aga olla vajalik kehtestada rangemat järelevalvet väljaspool organisatsiooni vaid üle vaadata asutuse sisemine kord ja tarneahelad. Lisaks olete VTK-s välja toonud, et muu hulgas soovitakse kanga mustrile kehtestatakse autoriõigused vms. Selliste alternatiivsete meetmete rakendamine võimaldakski lahendada VTK-s püstitatud probleemi täiendavate sekkumismeetmeteta. Juhime tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Seega kui vormiriietuse digilaigu kujundus on käsitletav teosena autoriõiguse seaduse tähenduses, siis laienevad sellele autoriõigused koheselt ning nimetatud õigusi on võimalik kasutada, et piirata Kaitseväe ametliku kujunduse kasutamist väljaspool Kaitseväge. Kaitseväelase riietuse kandmise osas olete VTK-s toonud välja kolm üldist probleemi. Esiteks on kõrge oht, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat kolmandat isikut aetakse segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelase või teenistuskohustusi täitva kaitseliitlasega. Nõustume, et ametniku vormiriietuse kandmine peaks olema ette nähtud vaid vastaval ametikohal olevale isikule ning vältida tuleb olukordi, kus avalikus ruumis ei ole võimalik eristada, kas vormi kandev isik on vastavat pädevust omav ametnik. Paluksime siinjuures täpsustada, kas on teada kui palju on esinenud juhtumeid, kus Kaitseväe vormi kannab isik, kellel puudub selleks õigus ja kes on loonud selle kandmisega endast valemulje. VTK punktis 9 alapunktis 9 tehakse ettepanek lisada KVTS-i sätted, millega piiratakse või keelatakse kaitseväeteenistusvälistel isikutel kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine, kandmine, omamine, valdamine ja võõrandamine. Muu hulgas soovitakse sätestada selgelt, et kaitseväelase vormiriietus ja eraldusmärgid kuuluvad Kaitseväele. Täiendavate piirangute kehtestamine Kaitseväe vormiriietusele võib olla vajalik, kuid arusaamatuks jääb VTK-s esitatud väide, et vormiriietus kuulub Kaitseväele ning see tuleb konfiskeerida. Eelneva põhjal võiks väita, et kõik Kaitseväe vormiriietuse elemendid ja eraldusmärgid kuuluvad pärast vastavate muudatuste jõustumist riigile, sh need esemed, mis on praeguseks lubatud viisil omandatud. Eelnev regulatsiooni kirjeldus on pigem sarnane sundvõõrandamisega. Samuti jääb arusaamatuks, mida kavandatakse teha Kaitseväe vormiriietusele sarnase riietusega. Teiseks on eraldi käsitletud sama olukord kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe ja Kaitseliidu kui riigi esindajate tegutsemisest. Nõustume siinkohal, et kriisisituatsioonis on oluline tagada ametnike eristatavus ja vähendada riski, et kolmandad isikud võiksid tahtlikult või tahtmatult jätta endast riigivõimu esindaja mulje. Seega teeme ettepaneku käsitleda kriisisituatsioonis kohaldatavat regulatsiooni eraldi. Kolmandaks olete välja toonud, et kehtiva olukorra säilitamisel jätkuks Kaitseliidu tegevliikmete poolt kaitseväelase vormiriietuse kandmine väljaspool Kaitseliidu ülesannete täitmist nn vabaajariietuse asemel. Arvestades, et antud juhtudel ei ole põhiliseks Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 probleemiks julgeoleku risk vaid pigem Kaitseväe kuvand ning oht, et Kaitseliidu liikmed võivad jätta endast tahtmatult mulje kui riigivõimu esindajast, siis võiks siinjuures kaaluda pigem Kaitseliidu sisemiste regulatsioonide üle vaatamist ja täpsustamist ning vajadusel rakendada distsiplinaarsanktsioone. VTK-s on regulatiivse lahendusena väljapakutud, et sõjaväepolitsei saab õiguse vajaduse korral teha riiklikku järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise üle KVTS-s ja korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) toodud alustel. Näiteks võiks sõjaväepolitsei vajaduse korral isiku peatada ja teda küsitleda (KorS § 30), isikut kinni pidada kuni politsei saabumiseni (KorS § 46), rakendada turvakontrolli (KorS § 47), vallasasja läbi vaadata (KorS § 49), valdusesse siseneda ja selle läbi vaadata (KorS §-d 50 ja 51), vallasasja hoiule võtta (KorS § 52). Arvestades, et võimalik piirang mõjutab lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu isikukoosseisule ka kolmandaid isikuid, kes võivad avalikus ruumis kanda Kaitseväe vormiriietust või sellega sarnast riietust, siis muudaks selline regulatsioon sõjaväepolitsei sisuliselt korrakaitseorganiks. See tähendaks, et sõjaväepolitsei võiks teostada järelevalvet kõikide avalikus ruumis liikuvate isikute üle, kes kannavad Kaitseväevormiga sarnast riietuseset. Kaitseväe osalemisel korrakaitses lähtutakse aga põhimõttest, et tegu peab olema olukorraga, kus siseturvalisuse eest vastutavad asutused ei saa ülesandega iseseisvalt hakkama ning seega on vajalik kaasata Kaitsevägi või Kaitseliit. Samuti jääb VTK põhjal arusaamatuks, miks soovitakse anda sõjaväepolitseile laiaulatuslikke riiveõigusi nagu vallasasja või valduse läbivaatamine. VTK-s kirjeldatu põhjal soovitakse, et sõjaväepolitsei saaks vajadusel kinni pidada avalikus ruumis viibiva isiku, kes kannab Kaitseväe või sellega sarnast vormiriietust. Väljapakutud riiveõigused viitavad aga asjaolule, et sõjaväepolitsei hakkab lisaks eelnevale teostama sõidukite või ruumide läbiotsimisi, kui esineb rikkumise kahtlus. Lähtudes eelnevast ei pruugi järelevalveõiguste andmine sõjaväepolitseile olla võimalik ning laiaulatuslike erimeetmete kohaldamise õigus ei ole põhjendatud. VTK-s on hinnatud, et muudatus ei avalda olulist mõju eraõiguslike isikute halduskoormusele. Ettevõtjad on kehtestatud piirangutest teadlikud ning ei tooda ega müü kaitseväe vormiriietust ega sellega sarnast riietust. Kuigi eraõiguslikele isikutele ei kaasne antud muudatusega täiendavat halduskoormust, siis ei ole hinnatud, milline on muudatusega kaasnev majanduslik mõju. Kui KV ametliku vormiriietuse nn digilaigu ja eraldusmärkide puhul on arusaadav, milliste toodete valmistamine ja müük on keelatud, siis KV vormiriietusega sarnane riietus on sisustamata mõiste, mis võib hõlmata väga paljusid materjale ning riietusesemeid, mis on tsiviilkäibes tavalised. Sellise piirangu kehtestamine võib omada olulist majanduslikku mõju just jaemüügi kui ka tootmisettevõtetele. Samuti ei ole VTK-s täpselt määratletud, kas piiranguid soovitakse kehtestada vaid digilaiguvormile või laiemalt. VTK-s on vaid märgitud, et enim kantakse kaitseväelase vormiriietusest ebaseaduslikult nn digilaiguvormi. Siseministeeriumi hinnangul võib nii ulatusliku valmistamise, müügi, vahendamise, kandmise jm keelu ning selle eest karistusõigusliku sanktsiooni ettenägemine olla ebaproportsionaalne. Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku edaspidi kaasata aruteludesse ka muud võimalikud huvigrupid nt jaemüügi ettevõtted, keda antud piirangud mõjutavad. Siseministeerium toetab KarS §-s 277 sätestatud süüteokoosseisu üle arutelu algatamist ja sellega seoses riigiasutuste eriseaduste hindamist, et välja selgitada millised võimalused on antud regulatsiooni paremaks rakendamiseks, kuid leiame, et võimalike järelevalveõiguste ja sanktsioonide laiendamisel tuleb eelnevalt hinnata nende vajalikkust, proportsionaalsust ja mõjusid laiemalt. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 3. VTK punkti 1 alapunkti 5 kohaselt võiksid asendusteenistujad pärast teenistuse lõppu osaleda õppustel asutustes, kus nad asendusteenistuse läbisid, sealhulgas Kaitseväe õppekogunemistel. Seega kutsutaks õppekogunemisele ka haiglates, lastekodudes, Päästeametis, Häirekeskuses ja mujal asendusteenistuse läbinud reservis olevaid isikuid ning perioodiliselt uuendatakse ka neile antavat väljaõpet. VTK põhjal on Siseministeeriumil raske anda hinnangut Päästeametile ja Häirekeskusele kaasnevate muudatuste osas, kuna ei selgu, milline korraldus nähakse ette Kaitseväe väliselt teistele asutustele. VTK-st ei selgu üheselt, milline on õppekogunemise läbiviimise korraldus, kes kutsub õppekogunemisele, kas õppekogunemisele ilmumine on tagatud riigi karistusvõimuga (KVTS §-d 224 ja 225: kohustuse eiramine ja väärtegu menetlev kohtuväline menetleja). Põhimõtteliselt toetame täiendava võimaluse loomist asutustele isikute koolituse/õppusel osalemise kohustamiseks, kuid eelnõu väljatöötamisel palume nende teemade aruteludesse kindlasti kaasata Siseministeeriumi esindajad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Henry Timberg 6125099 [email protected] Kadi Parmas 612 5214 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel