dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaitseväe kiirabibirigaadi tööjuhend

Kaitseministeerium · 25. aprill 2019
Viit
5-3/19/1681
Registreeritud
25. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎2019010070_5-3_19_1681_25042019.bdoc117 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium 25.04.2019 nr 5-3/19/1681 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend“ eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: KV kiirabi EE 16.04.docx KV kiirabi SK 16.04.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Kaitseministri määruse „Kaitse väe kiirabibrigaadi tööjuhend “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga kehtestatakse Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend ning tunnistatakse kehtetuks senine kaitseministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 13 „Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend“. Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 35³ lõike 5 alusel. Kaitseväe kiirabi tegevus on reguleeritud Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) § 35³ alusel ning Terviseamet on Kaitseväele väljasta n ud kiirabiteenuse osutamise tegevusl oa . Kui KKS i § 35³ lõi kes 4 sätesta takse , et Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõudeid, siis KKS i § 35³ lõike s 5 on antud kaitseministrile volitus Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhendi kehtestamiseks . Seega erineb Kaitseväe kiirabi tsiviilkiirabist vaid oma töökorraldus e poolest, mis tuleneb Kaitseväe ülesannete täitmisest . Eelnõuga viiakse kehtestatav määrus kooskõlla Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018 . a määrus ega nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ ning tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018 . a määrus ega nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ , millega ajakohastati tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud ( tsiviil ) kiirabi brigaadi tööjuhendit ja kiirabialast koostööd reguleerivat korda. Võrreldes varasema määrusega ei kaasne eelnõu kehtestamisega Kaitseväe kiirabi tegevuses sisulisi muudatusi , kuid s enisest selgemalt on eelnõus toodud Kaitseväe kiirabi töökorralduse erisused võrreldes tsiviilkiirabiga . Muus osas on määruse teksti ajakohastatud ning välja on jäetud sätted, kus Kaitseväe kiirabi tegevus tsiviilkiirabist ei erine või mis on reguleeritud Kaitseväe sees . Muudatuste rohkuse tõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna tervishoiunõunik Mari-Ann Lõõnik ( e-post [email protected] ; tel 717 0 094 ). Eelnõu eest vastutav jurist on Kaitseministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Lõbu ( [email protected] ). Eelnõu toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 esitatakse eelnõus kasutatavad terminid. Kehtiva määrusega võrreldes on Kaitseväe kiirabibrigaad i koosseisu puhul lisatud viide tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud nõuetele ning mõiste „käsuandja“ juures on täpsustatud Kaitseväe kiirabibrigaadi alluvust käsuõigus e üleandmise korral . Paragrahv is 2 sätesta takse Kaitseväe kiirabiteenuse os utamise juhud. Lõike s 1 loetletud tegevuste s ei ole kehtiva määrusega võrreldes muudatusi kavandatud . Kaitseväe kiirabiteenuse osutamine on endiselt ette nähtud kõrgendatud ri skiastmega sõja väe lisel väljaõppel, Kaitsev äe osalusega avalikel üritustel, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames korraldatavatel õppustel ja muudel õigusaktides sätestatud juhtudel . Lõigetes 2 ja 3 esitatakse alused, millest Kaitseväe kiirabibrigaad peab oma tegevuses juhinduma olenevalt sellest , kas kiirabiteenus t osutatakse Kaitseväe s ees korraldatud tegevuste käigus või avalikel üritustel . Erinevalt tsiviilkiirabist ei ole Kaitseväe kiirabi alalises tegutsemisvalmiduses , vaid selle tegevus algatatakse eraldi käskudega. See ga on Kaitseväe kiirabibrigaad i tegevuse alus käsuandja käsk , millega on määratud ülesanne tagada kiirabiteenuse osutamine konkreetse väljaõppetegevuse, õppuse vm ürituse raames. Samuti tuleb k iirabiteenuse osutamisel lähtu d a tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018 . a määrusest nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (edaspidi koostöö kord ), mis r eguleerib kiirabialast koostööd . Erandiks on koostöö korra §-s 4 kehtestatud sätted, mis käsitlevad Häirekeskuse ja kiirabibrigaadide koostööd kiirabi väljakutsetele reageerimisel ning mis Kaitseväe kiirabibrigaadide suhtes üldjuhul ei kohaldu. Kaitseväe kiirabi peamine ülesanne on tagada kiirabiteenuse osutamine Kaitseväe väljaõppel ja õppustel, mistõttu ta ei ole alalises tegutsemisvalmiduses reageerimaks Häirekeskuse väljakutsetele. Muus osas kohaldub koostöö kord ka Kaitseväe kiirabibrigaadidele, näiteks juhul , kui sündmuse lahendamiseks on vajalik koostöö teiste kiirabibrigaadide, Häirekeskuse, pääste- või politseiasutustega või kui abivajaja t on vaja transportida haiglasse. Lisaks peab Kaitseväe kiirabi juhinduma muudest seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest, mis reguleerivad tervishoiuteenuse osutamist (nt tervishoiuteenuse dokumenteerimise nõuded), alarmsõiduki kasutamist, Kaitseväe - sisest töökorraldust (nt ohutusjuhendid) vms . Kõiki neid ei ole otstarbekas selles määruses nimetada . Juhul kui Kaitseväe kiirabi brigaadile on antud ülesanne tagada kiirabi teenuse osutamine avalikel üritustel , tuleb lisaks lõikes 2 sätestatule juhindud a ka avaliku ürituse juhi või Häirekeskuse korraldustest ( vastavalt konkreetse ürituse plaanis kokku lepitud väljakutsete edastamise ja vastuvõtmise korrale ) ning seega järgid a koostöö korda ka väljakutsetele reageerimisel. Kaitseväe kiirabiteenuse osutamise alus avalikul üritusel on käsuandja käsk, millega Kaitseväe kiirabibrigaad antakse kokkulepitud tingimustel avaliku ürituse juhi käsutusse . V ajaduse korral on Kaitseväel õi gus kiirabibrigaad avalikult ürituselt ka tagasi kutsuda , näiteks juhul , kui avaliku ürituse ajal tekib ootamatult vajadus osutada kiirabiteenus t ka Kaitseväes. Paragrahv is 3 sätesta takse kiirabibrigaadi juhi ja liikmete õigused ja kohustused. KKS i § 35³ lõikes 4 sätestatu kohaselt peab Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseis vastama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele , mis on täpsemalt sätestatud tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018 . a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ §-s 3 . Seega ei esine Kaitseväe kiirabibrigaadi liikmete ja nende pädevuse ga seoses mingeid erinevusi võrreldes tsiviilk iirabibrigaadidega . Kehtivas määruses on Kaitseväe kiirabibrigaadi liikmete (arst, õde, kiirabitehnik) õigused ja kohustused eraldi nimetatud , kuna nendes sätestati ka Kaitseväe - sisesest töökorraldusest tulenevad erisused ning lisaks nähti ette kohustus läbida täiendavas mahus erakorralise meditsiini ala n e täiendkoolitus. Tsiviilkiirabibrigaadi liikmete (kiirabibrigaadi juht, teine ja kolmas liige) õigused ja kohustused on sätestatud t ervise- ja tööministri 18. detsembri 2018 . a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ §-s 9 , mis on kohaldatavad ka Kaitseväe kiirabibrigaadide suhtes . A in us erinevus on kiirabibrigaadi juhi kohustus juhinduda väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast, mille ga seoses k ohaldatakse Kaitseväe kiirabi puhul käesoleva eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatud erisus t . Muude ülesannete täitmisel ei ole vaja Kaitseväe kiirabibrigaadi liikmete õigusi ja kohustusi eraldi kehtestada. Paragrahvis 4 sätestatakse Kaitseväe kiirabibrigaadi tegevus valmisoleku tagamisel ja väljasõidukäsu saamisel . Võrreldes kehtiva määruse §-des 6–13 sätestatuga on eelnõus toodud ainult need tegevused, mis erinevad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 3 alusel kehtestatud (tsiviil)kiirabibrigaadi tööjuhendis või koostöö korras sätestatust. Lõi getes 1 ja 2 käsitle takse valmisoleku tagamist. Kaitseväe kiirabibrigaad peab olema valmisolekus vastavalt käsuandja käskudele ning selle tagamiseks kandma Kaitseväe vormiriietust või käsuandjalt saadud käsust lähtudes muud ettenähtud tööriietust, kontrollima varustuse olemasolu ja töökorras olekut ning olema sidevahendite kaudu pidevas ühenduses käsus määratud isikuga. Lõi kes 3 sätesta takse Kaitseväe kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukäsu saamisel. Valmisoleku ajal on Kaitseväe kiirabibrigaad määratud asukohas ootel ning väljasõidukäsu saamisel tuleb alustada tegevust vastavalt käsuandjalt saadud käsku dele . K ogu väljasõidu kestel tuleb teavitada käsuandjat kiirabibrigaadi asukoha muutumisest, st saabumisest sündmuskohale ja sealt lahkumisest ning saabumisest haiglasse. Kui tegemist on suure õnnetusega või patsiendi seisund seda eeldab, on Kaitseväe kiirabibrigaadil võimalik kutsuda ka täiendavat abi Häirekeskuse kaudu. Lõikes 4 sätestatakse kiirabibrigaadi tegevus sündmuskohale saabumisel ja vajaduse korral patsiendi transportimisel . Patsiendile abi osutamine on täpsemalt reguleeritud eelnõu § s 3 viidatud alustel, st kiirabibrigaadi liikmete õiguste ja kohustustena vastavalt tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018 . a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ §-s 9 sätestatule. K ui patsient i on vaja transportida , tuleb ka transpordi ajal tagada kiirabi osutamine , lähtudes patsiendi seisundi st . Kiirabibrigaadi ja haigla koostöö patsiendi transportimisel ja üleandmisel on reguleeritud koostöö korras , mistõttu sellega seotud tegevusi käesolevas määruses ei käsitleta . Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõust välja jäetud ka sätted, mis käsitlevad kiirabibrigaadi tegevust patsiendi transp ortimisel Kaitseväe meditsiinikeskusesse, kuna sellisel juhul on kiirabiteenuse osutami ne lõppenud. Kaitseväelane, kellel ei ole pärast vajaliku abi saamist võimalik jätkata väljaõppes või õppusel osalemist, kuid puudub ka vajadus te d a haiglasse transporti da , viiakse edasise ravi korraldamiseks Kaitseväe meditsiinikeskusesse (nt ajateenijatel puudub võimalus asuda kodusele ravile). Kuna sellisel juhul ei anta patsienti üle teisele tervishoiuteenuse osutajale , puudub vajadus seda tegevust määruses sätestada . Lõi getes 5 ja 6 käsitle takse kiirabibrigaadi tegevust väljasõidu lõpetamisel. Käsuandjat tuleb teavitada s ündmuskohalt lahkumisest või patsiendi üleandmise st ning samuti käsuandja mää ratud asukohta tagasi saabumisest . Samuti on oluline teada anda, kas kiirabibrigaad on väljasõidu jär el uuesti kohe tegutsemisvalmiduses või on enne järgmist väljasõitu vaja teha ettevalmistusi nt ettenähtud varustuse täiendamiseks või korras tamiseks. Väljasõidu jär el varustuse täiendamine, kiirabisõiduki puhastamine , saastunud tööriiet e vahetamine vms toimub üldjuhul Kaitseväe meditsiinikeskuses kui kiirabibrigaadi alalises paiknemiskohas , kuid nt pikemat aega kestva sõjaväelise väljaõppe või suuremate õppuste korra l võib selleks käsuandja määratud asukohaks olla välimeditsiinirajatis, mis on Kaitseväe kiirabibrigaadi ajuti ne peatuspai k niisugusel otstarbel . Kui kiirabibrigaad on uuesti tegutsemisvalmiduses, tuleb käsuandjat teavitada valmisolekust minna järgmisele väljasõidule. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 13 „Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguse le Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega ei kaasne Kaitseväe kiirabibrigaadide tegevuses sisulisi muudatusi eg a olulist mõju . Eelnõuga viiakse Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend kooskõlla tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ning lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud määrustega. Lisaks on määruse teksti ajakohastatud ning välja jäetud sätted, kus Kaitseväe kiirabibrigaadide tegevus tsiviilkiirabist ei erine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulusid. Kaitseväe kiirabibrigaadide tegevusega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude info süsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumi le ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. EELNÕU 16 . 04 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 35³ lõike 5 alusel. § 1. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) Kaitseväe kiirabibrigaad (edaspidi kiirabibrigaad ) – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab Kaitseväe kiirabiteenust ja kes vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele ; 2) käsuandja – Kaitseväe väljaõ ppe või ürituse korraldamise eest vastutav väeliig i või struktuuriüksuse ülem, tema määratud vastutav isik või muu isik, kelle käsutusse on kiirabibrigaad määratud ; 3) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukäsu saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni või käsuandja määratud asukohta saabumiseni ; 4) Kaitseväe meditsiinikeskus – Kaitseväe struktuuriüksuse meditsiinikeskus, kus on kiirabibrigaadi alaline paiknemiskoht vajalike ruumide ja tingimustega kiirabibrigaadi liikmetele ning Kaitseväe kiirabisõidukitele. § 2. K aitseväe k iirabiteenuse osutamise juhud (1) Kiirabibrigaad tegutseb järgmistel juhtudel: 1) kõrgendatud riskiastmega sõjaväelisel väljaõppel; 2) Kaitseväe osalusega avalikel üritustel; 3 ) rahvusvahelise sõjalise koostöö raames korraldatavatel õppustel; 4 ) muudel õigusaktides sätestatud juhtudel. (2) Kiirabibrigaad juhindub tegutsemises käsuandjalt saadud käskudest, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel keh testatud kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö korrast (edaspidi koostöö kord ), välja arvatud koostöö korra §-s t 4 , ning teistest seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest. (3) Avalikul üritusel juhindub kiirabibrigaad l isaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule avaliku ürituse juhi või Häirekeskuse korral dustest ning koostöö korra §-st 4 . Kaitsevägi võib kiirabibrigaadi vajaduse korral avalikult ürituselt tagasi kutsuda. § 3. Kiirabibrigaadi liikmete õigused ja kohustused Kiirabibrigaadi juhil ja liikmetel on Kaitseväe kiirabiteenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldami se seaduse § 17 lõike 3 punkti 3 alusel kehtestatud määruse §-s 9 sätestatud õigused ja kohustused, arvestades käesolevas t määrusest tulenevaid erisusi. § 4 . Kiirabibrigaadi tegevus (1) Kiirabibrigaad on valmisolekus vastavalt käsuandja käskudele. (2) Valmisoleku tagamiseks kiirabibrigaad: 1) kannab Kaitseväe vormiriietust või käsuandjalt saadud käsust lähtudes muud ettenähtud tööriietust; 2) kontrollib varustuse olemasolu ja töökorras olekut ; 3) on sidevahendite kaudu pidevas ühenduses käsus määratud isikuga. (3) Väljasõidukäsu saamisel kiirabibrigaad: 1) alustab tegevust vastavalt käsuandjalt saadud käskudele ; 2) vajaduse korral palub täiendavat abi Häirekeskuselt; 3) teavitab käsuandjat kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja sealt lahkumisest ning saabumisest haiglasse . (4) Sündmuskohal e saabumisel alustab kiirabibrigaad tegevust patsiendile abi osutamiseks ning vajaduse korral tagab kiirabi osutamise jätkuvuse ka patsiendi transportimisel . ( 5 ) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist teavitab kiirabibrigaad käsuandjat: 1) lahkumisest sündmuskohalt või haiglast; 2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks; 3) saabumisest tagasi käsuandja määratud asukohta. ( 6 ) Kaitseväe meditsiinikeskusesse või mujale käsuandja määratud asukohta tagasi saabumisel kiirabibrigaad: 1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda ; 2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda ; 3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale; 4) teavitab käsuandjat valmisolekust minna järgmisele väljasõidule. § 5 . Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 13 „Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel