dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoha küsimine KSH vajalikkuse osas, Paide linn

Kaitseministeerium · 5. märts 2019
Viit
12-1/19/930
Registreeritud
5. märts 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Paide Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Katlamaja DP algatamine_1.03.2019.pdf2865 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU PAIDE LINNAVOLIKOGU OTSUS Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Paide ... aprill 2019 nr Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ja § 124 lõike 10, § 34 lõike 2, Paide Linnavolikogu 18.01.2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punkti 5 alusel ning juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, haldusmenetluse seaduse §-st 75, halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 40 ja 46 ning Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lõigetest 1, 10 ja 12. Enefit Green AS tegi 10. jaanuaril 2019 Paide Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu eesmärgiks on Paide linnas asuvatele Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele (kinnistud soovitakse liita) ruumilise terviklahenduse loomine uue biomassil (hakkepuit) töötava aurukatla (sisendvõimsus 27,5 MW ja soojuslik väljundvõimsus 22 MW) hoone, katelt teenindava kuni 30 m kõrguse korstna ja muude katlamaja teenindavate ehitiste rajamiseks. Tegemist on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi piirides. Detailplaneeringuga kavandatava uue katlamaja hoone ehitisealune pind on ligikaudu 480 m2, uue hakkepuiduhoidla hoone (varjualuse) ehitisealuse pind ligikaudu 721 m2 ja uue kütuse laoplatsi pindala ligikaudu 2460 m2. Hoonete kõrgus ei ületa 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku ühenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Uusi juurdepääse tänavatelt ei rajata. Planeeringuga nähakse ette alal paikneva kahe 1000 m3 õlimahuti, õlimajandusega seotud muu taristu ja rajatiste (sh väikesed õlimahutid, avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone ning alal paiknev angaar) likvideerimist. Paide elektrijaama territooriumil olemasolevate ja rajatavate katlamajade summaarne sisendvõimsus hakkab detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema 80,9 MW, millele vastab soojuslik väljundvõimsus 68 MW. Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Enefit Green AS. Planeeringuala suurus on ca 2,7 ha, planeeringuala on näidatud otsuse lisas 1. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on kooskõlas Paide linna üldplaneeringuga. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse uue katlamaja hoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 480 m2 ja uus hakkepuiduhoidla hoone (varjualune) ehitisealuse pinnaga ligikaudu 721 m2, lähtudes ehitusseadustikust on nende ehitamine ehitusloakohustuslik. Uue katlamaja ehitamise puhul on tegemist planeerimisseaduse 130 lõike 2 punktis 3 nimetatud linnaehituslikult olulise muudatuse kavandamisega ning lähtudes Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punktist 5 algatab detailplaneeringu sellisel juhul linnavolikogu. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. Strateegiline planeerimisdokument (detailplaneering) ei kuulu § 33 lõikes 1 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4. Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Enefit Green AS-i tellimusel 2018. aasta detsembris, töö teostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153). KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Sellest tulenevalt küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt, Päästeametilt ja Terviseametilt. Asutused, olles tutvunud esitatud otsuse eelnõuga, olid seisukohal.... Detailplaneeringu kehtestajaks on Paide Linnavolikogu (Keskväljak 14, 72711 Paide linn, e-post [email protected]), koostamise korraldajaks Paide Linnavalitsus (Pärnu tn 3, 72711 Paide linn, e-post [email protected]), koostaja valitakse hankemenetluse käigus peale detailplaneeringu algatamist. 1. Algatada Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneering. 2. Jätta algatamata Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu (otsuse lisa 2) põhjal ei kaasne planeeringu elluviimisel eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 3. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3) Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks. 4. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Paide linna kodulehel http://paide.kovtp.ee/detailplaneeringud ning tööpäevadel Paide Linnavalitsuses kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest. 5. Linnavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine tulenevalt planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud nõuetest. 6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Paide Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Aivar Tubli Linnavolikogu esimees Lisa 1 Paide Linnavolikogu ... aprilli 2019 otsusele nr … Planeeringuala piir Aivar Tubli Linnavolikogu esimees Lisa 2 Paide Linnavolikogu ... aprilli 2019 otsusele nr … Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnang 1. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Enefit Green AS tellimusel 2018. aasta detsembris. Töö teostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153). Eelhinnang on koostatud Paide linnas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatavale detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus (katlamaja laiendamine) nõuab ka keskkonnakompleksloa taotlemist. Seega on eelhinnang koostatud arvestusega, et seda oleks võimalik kasutada ka Paide elektrijaamale taotletavale keskkonnakompleksloale keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse väljaselgitamiseks. Eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda detailplaneeringutele, millega kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 2 punkti 1 alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Töö tulemusena selgitati välja, kas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatavale detailplaneeringule on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine või mitte. Keskkonnamõjude eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus, küsides enne otsuse tegemist detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Keskkonnakompleksloa väljastamisel on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise otsustajaks Keskkonnaamet. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb samuti Keskkonnaamet, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte detailplaneeringu ja kompleksloa taotluse kontekstis, ning antakse soovitus KSH ja KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendeid “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat” ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Paide linnas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele ehk Paide elektrijaama territooriumile uute hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine; ehituslike tingimuste määramine, tehnovõrkude, -rajatiste ja teede asukohtade määramine, jne. Detailplaneeringuga soovitakse määrata ehitusõigus elektrijaama territooriumile uue hoone püstitamiseks, kus hakkaks paiknema uus biomassil (hakkepuit) töötav aurukatel sisendvõimsusega 27,5 MW ja 22 MW soojusliku väljundvõimsusega. Katel on kavandatud töötama ühele uuele korstnale kõrgusega kuni 30 m. Paide elektrijaama territooriumil paiknema hakkavate katlamajade summaarne võimsus hakkab detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema 80,9 MW. Detailplaneeringu eskiisjoonis on toodudJoonis 1. Joonis 1. Detailplaneeringu eskiis Detailplaneeringuga kavandatakse ehitusõigus uue katlamaja hoonele ehitusaluse pinnaga ca 480 m2, hakkepuiduhoidla hoonele ehitusaluse pinnaga ca 721 m2 ja kütuse laoplatsile pindalaga ca 2460 m2. Hoonete kõrgus on kuni 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku ühenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni baasil. Uusi juurdepääse tänavatelt ei rajata. Planeeringuga nähakse ette alal paikneva kahe 1000 m3 õlimahuti ja õlimajandusega seotud muu taristu (sh väikesed õlimahutid, avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone ning alal paiknev angaar) likvideerimist. 2.2. Strateegilised planeerimisdokumendid Paide linna üldplaneering kehtestati Paide linnavolikogu 10. oktoobri 2002 määrusega nr 29, üldplaneeringu kehtivusaega pikendati Paide Linnavolikogu 21. detsembri 2017 määrusega nr 46 kuni 24. oktoobrini 2021. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks tootmismaa ning ala on üldplaneeringus kajastatud kui Paide linna katlamaja rajamiseks reserveeritud ala. Üldplaneeringu kohaselt toimub kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete projekteerimine ainult detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringutes tuleb sealjuures anda hinnang keskkonna olukorra muutumisele seoses kavandatava tööstuse ja seda teenindava transpordi jms eripäradega. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse tingimustega. Planeeringualal kehtib Paide Linnavalitsuse 7. detsembril 1999 kehtestatud Paide linna kvartali nr 50 osa-ala detailplaneering. Planeering on tunnistatud osaliselt (Raudtee tn 1 kinnistu ulatuses) kehtetuks Paide Linnavolikogu 19. mai 2016 otsusega nr 27. Nimetatud detailplaneering nägi ette Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamist. Planeering on käesolevaks ajaks ellu viidud. 3. KSH ja KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS seaduse § 33 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda detailplaneeringutele, millega kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 2 punkti 1 alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Eelhindamine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (KeA) või Keskkonnaministeerium, enamusel juhtudel siiski KeA. Linnavalitsus kaasas Keskkonnaameti, Kaitseministeeriumi, Päästeameti ja Terviseameti. Tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel 6. juunil 2013 kehtestatud määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 1 kohaselt on kompleksluba nõutav kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Planeeringuga kavandatud uue katlamaja rajamise järgselt hakkab käitis ületama nimetatud künniskogust. Vastavalt KeHJS tuleb tegevusloa (antud juhul kompleksluba) taotlemisel KMH vajalikkuse eelhinnang anda juhul, kui kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 2 punkti 1 alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja § 11 lõikes 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. § 61 lõike 5 alusel on keskkonnaminister 16. augustil 2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, millest tuleb KMH eelhindamisel lähtuda. Kuna antud juhul on vajalik nii KSH kui ka KMH eelhinnangu koostamine, siis on eelhinnangus püütud arvestada mõlema eelhinnangu sisule kehtivate nõuetega. 4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 4.1. Maakasutus Planeeringuala (ühtlasi käitise tootmisterritoorium) hõlmab Paide linnas Ruubassaare tee 3 (katastritunnus 56601:004:0124) ja Raudtee tn 5 (56601:004:0125) kinnistuid. Mõlemad kinnistud on 100 % tootmismaa sihtotstarbega. Territooriumi suurus on u 2,7 ha. Joonis 2. Planeeringuala paiknemine. Alus: Maa-ameti Geoportaal Kinnistutel paiknevate ehitiste ülevaade on esitatud järgnevates tabelites. Tabel 1. Ruubassaare tee 3 paiknevad ehitised. Ehitisregistri väljavõte seisuga 12.11.2018. Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Korruste Ehitisealune kood kasutus arv pind (m2) 220825516 Rajatis Kaugküttetorustik 2018 220870631 Rajatis Solaar-fotoelektriline elektritootmisüksus 220842743 Rajatis Katlamaja ja 2018 10 koostootmisjaama maagaasi torustik 107007429 Hoone masuudihoidla 1991 1 121 107007428 Hoone katlamaja 1991 1 1 490 Tabel 2. Raudtee tn 5 paiknevad ehitised. Ehitisregistri väljavõte seisuga 12.11.2018. Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Korruste Ehitisealune kood kasutus arv pind (m2) 220825516 Rajati Kaugküttetorustik 2018 s 120654684 Hoone Koostootmisjaam 2014 1 301 220870631 Rajati Solaar-fotoelektriline s elektritootmisüksus 107021234 Hoone Katlamaja koos 2003 2 578 kütusehoidlaga 220842743 Rajati Katlamaja ja 2018 10 s koostootmisjaama maagaasi torustik Käitise territoorium on ümbritsetud kolmest küljest teedega (Kastani, Ruubassaare ja Raudtee tänavad). Territooriumist lõunas paiknevad tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, kirde suunas ühiskondlike ehitiste maa (Paide tervisekeskus), ida suunas ärimaad ning põhja ning lääne suunas elamumaad. Tootmisterritooriumile lähimad elamud on Kastani tänava väikeelamud (kaugused tootmisterritooriumi piirist alates 30 m). Keskkonnalubade infosüsteemi ja Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel on käitisele lähimateks õhusaasteloa kohustusega heiteallikateks idakaarte suunas 720 m kaugusel AS Eesti Pagar Paide tehase (Tööstuse 34) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV.JÄ-161864), 600 m kaugusel OÜ PMT (Tööstuse 7) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV/320858) ja 750 m kaugusel Brandner PCB OÜ (Tööstuse 17) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV/321615). Kõik nimetatud heitallikad paiknevad käitisest kaugemal kui 500 m ja seega ei ole oodata nendega olulise koosmõju esinemist õhukvaliteedile. 4.2. Olemasolevad katlamajad ja koostootmisjaam Paide elektrijaama põhitegevuseks on soojuse ja elektri tootmine koostootmisjaamas ning soojuse tootmine katlamajades, väljastades elektri jaotusvõrku ja soojuse Paide linna kaugküttevõrku. Soojuse tootmine toimub koostootmisjaamas ja kahes katlamajas. Olemasolevate ja lisanduvate põletusseadmete andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Paide elektrijaamas olemasolevad ja kavandatavad põletusseadmed Sisend- Soojuslik Elektriline Kasutatav võimsus väljund- väljund- Põletusseade Tähis Märkused kütus kütusel võimsus võimsus MW MW MW Koostootmisjaam. HA40 Puiduhake 12,6 9,0 2,0 2019. aastal Aurukatel Vapor – (käivituspõlet asendatakse BFB i käivituspõleti põlevkiviõli) kütus põlevkiviõli gaasiga (LNG, võimsus 5MW). Veekatel Wärtsilä HA20 Puiduhake 9,3 8,0 Biograte Suitsugaaside HA30 2,0 Ei kasuta kütust. kondenseerimise seade (pesur). Pesur koos Wärtsila katlaga (tähis HA30A) Pesur koos koostootmisjaamag a (tähis HA30B) Veekatel Danstoker HA10 Gaas (LNG) 9,3 8,4 Kasutusele võetud Global 12 A märtsis 2018. Kasutegur 93%. Tegelik sisendvõimsus on 8,6MW. Aurukatel DE-25- Põlevkiviõli 18,0 15,0 Katel 14TM demonteeritakse. Asendatakse uue LNG aurukatlaga. Olemasolevad 49,2 40,4 heiteallikad kokku Aurukatel (tootja HA10 Gaas (LNG) 22,2 20,0 Arendusprojekt, selgub riigihankel B töösse alates 2019), mis tuleb 2020. aurukatla DE-25- Kasutegur 92%. 14TM asemel Suitsugaasid juhitakse olemasolevasse kivikorstnasse h=60m. Uus aurukatel HA50 Puiduhake 27,5 22,0 Arendusprojekt, (tootja selgub töösse alates riigihankel 2019) 2022. Kasutegur 80%. Katlale tuleb eraldi korsten kõrgusega kuni 30m. Tulevikus kokku 80,9 67,4 4.3. Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Planeeritaval alal või vahetus läheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade leiukohad, levialad või perspektiivalad. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks lisaks otsestele maavaradele ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. 4.4. Veekaitse Paide elektrijaama tootmisterritoorium paikneb tasasel maa-alal, maapinna absoluutse kõrgusega ligikaudu 61-62 m. Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeritavale alale puurkaeve ega puurkaevude sanitaarkaitsevööndeid või hooldusalasid. Maaparandussüsteemi alasid ega ehitisi planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses avaliku maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei paikne. Aluspõhja moodustavad antud piirkonnas Ülem-Raikküla alamkihistu lubjakivid, mis jäävad 3,3…5,25 m sügavusele. Lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on üle 200 m. Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Antud alal moodustavad pealmise kihi (u 1,3 m paksuses) täitepinnased. Sealjuures võib täitepinnastes esineda ka ehitusprahti jms. Ülalt esimese, moreenis ja lubjakivikompleksi ülaosa lõhedes esinev põhjaveekihind (pinnasevesi) toitub põhiliselt sademetest. Alal on pinnasevee tasemeks mõõdetud 1,6…2 m. Geoloogiliste uuringute (OÜ REI Geotehnika. Paide koostootmisjaam Raudtee tn 1B Paide linn. Ehitusgeoloogiauuringu aruanne. EGF aruanne nr 33402) alusel võib veetase ulatuda kuni absoluutkõrguseni 60,5 m. Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud - vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Alal levivad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0...5,0 l/s*m. 4.5. Looduskaitse Planeeritavale alale ega selle võimalikku mõjualasse ei jää looduskaitsealuseid alasid, üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 4.6. Looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Antud ala puhul ei ole tegu tundliku looduskooslusega või kultuuriloolise väärtusega alaga. 4.7. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei jää planeeritavale alale ega selle vahetusse lähedusse kultuurimälestisi. Alani ei ulatu ühegi kultuurimälestise kaitsevöönd. Vastavalt Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele planeeritavale alale ega selle vahetusse lähedusse pärandkultuuriobjekte ei jää. 5. Hinnang keskkonnamõjudele 5.1. Tegevuse iseloom Tegemist on juba olemasoleva katlamaja käitise laiendamisega tõstmaks selle soojusvõimsust. Täiendav kütteseade rajatakse juba väljakujunenud tootmisalale ning selle rajamine ei nõua täiendavate ühendusteede vms välise infrastruktuuri rajamist. Varasemalt oli planeeritud põlevkiviõlil töötava arukatla DE-25-14TM õlipõleti asendamine gaasipõletiga, kuid seoses uue arendusega toimub olemasoleva aurukatla DE-25-14TM asendamine uue LNG aurukatlaga. Samuti ei kaasne tegevusega looduslikus seisundis alade otsest mõjutamist. 5.1.1. Loodusvarade kasutamine Katlamaja, hakkepuiduhoidla ja laoplatsi rajamisel kasutatakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Katlamaja kasutusaegselt on peamiseks kasutatavaks ressursiks puit, kuna tegu on hakkepuidul töötava katlamajaga. Kavandatav hakkepuidu kasutuskogus uues aurukatlas on kuni 47 tuh t/a ja kuni 6900 kg/h. Kasutatav kogus on seega võrdlemisi suur. Samas võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega kütusena on biomassi puhul tegemist taastuva ressursiga, mida võib seega pidada eelistatud lahenduseks. Põlevkivikütteõli katla DE-25-14TM asendamisega uue LNG-l töötava arukatlaga lisandub aastas 530 tuh. Nm3 maagaasi (LNG) kasutust. Katmaks kaugküttele vajaminevat sooja vajadust, kasutatakse uues aurukatlas lisaks 841 tuh. Nm3 gaasi aastas, mis on juba varasemalt planeeritud ja õhusaasteloas arvesse võetud. Katlamaja ja elektrijaama veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud linna ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Olemasolevate seadmete veetarve on maksimaalselt 20 000 m3/aastas ja heitvee teke 500 m3/aastas. Uue biomassi aurukatla ja samuti uue LNG aurukatla veetarve on kuni 11,52 m3/h kuid nendes kateldes samaaegset vee tarbimist ei toimu. Paide linnale kuni 2024. aastani kinnitatud põhjaveevaru on 2000 m3/ööp. Sellest 2016. aasta põhjavee bilansi andmetel oli sellest kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus 904 m3/ööp (Keskkonnaagentuur. 2018. 2016. aasta põhjaveevaru bilanss). Sellest lähtuvalt on vaba põhjaveevaru suurus piisav, et tagada uuele katlale vajalik veevarustuse maht ilma olulist mõju põhjaveeressursile avaldamata. Katlamajades kasutatava vee pehmendamiseks kasutatakse NaCl-i. Olemasolevate seadmes kasutatava NaCl kogus on maksimaalselt 20 t/a. Uue katlamaja NaCl kogus on kuni 100 t/a. Korraga hoiustatav NaCl kogus on kuni 5 tonni. Naatriumkloriid ei ole klassifitseeritud ohtliku ainena. Peale NaCl kasutatakse arvestatavas koguses kemikaalidest veel naatriumhüdroksiidi (NaOH) kuni 3 t/a (korraga hoiustatav kogus kuni 1,2 t). NaOH on klassifitseeritud rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi põhjustavaks aineks. Samuti võib see söövitada metalle. Keskkonnaohtlikuks kemikaal ei klassifitseeru. Muid erinevaid kemikaale kasutatakse alla 250 kg aastas. Kemikaale hoiustatakse originaalpakendites siseruumides ning olulist keskkonnaohtu nende kasutamisega ei kaasne. 5.1.2. Jäätme-ja energiamahukus Eemaldatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse tellija poolt ettenäidatud kohtadesse. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Katlamaja kasutuse perioodil on peamiseks tekkivaks jäätmeks põletusprotsessi jäätmed, milleks on lend- ja koldetuhk. Tekkivad jäätmed antakse edasiseks käitlemiseks üle jäätmekäitlejatele. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Katlamaja rajamisel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu). Energiakasutus ei erine tavapärasest ehituseaegsest kasutusest. Katlamaja kasutamise perioodil kasutatakse kütust (hakkepuit) soojuse tootmiseks. Katlamaja prognoositav toodetava soojusenergia kogus on 110 000 MWh aastas. 5.1.3. Lähipiirkonna teised tegevused Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju. 5.2. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 5.2.1. Vee ja pinnase saastatus Ehitusaegselt välistatakse ehitusjäätmete ja -materjalide sattumine pinnasesse ja põhjavette. Ehitustööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Uue katlamaja ja kütusehoidla rajamine ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele. Tegu ei ole looduslikus seisundis pinnasega. Arvestades, et tegu on hakkepuidul töötava katlamajaga, ei kaasne selle kasutamisega kütuse lekkimise riske. Samuti ei nähta tegevusega kaasnevana ette keskkonnaohtlike kemikaalide kasutamist. Planeeringuga nähakse ette alal paiknevate õlimahutite likvideerimist, mis vähendab pinnase ja põhjavee reostusriski. Käitises tekkivad heitveed juhitakse linna ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse seega nõuetekohaselt reoveepuhastis. Katlamajades kasutatavat hakkepuitu tuleb hoiustada võimalusel kaetud hoidlates. Avatud lasudena hoiustamisel peab hoiustusplats olema kõvakatteline ja olema varustatud sademevee kogumissüsteemiga. Puidu hoiustamisel tekkiv nõrgvesi on tihti kõrge fenoolide sisaldusega. Hakkepuidu ladestusaladelt kogutav sademevesi tuleb juhtida reoveekanalisatsiooni. Juhul, kui välditakse ladestusplatsidele koguneva sademevee pinnasesse sattumist, ei ole oodata ka sellega kaasnevat võimalikku reostusriski. 5.2.2. Mõju õhukvaliteedile Käitisele on käesoleval ajal väljastatud tähtajatu õhusaasteluba L.ÕV/323304. Käesolevas hinnangus on lähtutud käitise olemasolevate heiteallikate heitmete osas käitisele väljastatud õhusaasteloa lubatud heitkoguste projektist, v.a muudatus, et olemasoleva põlevkivikütteõlil töötava aurukatla DE- 25-14TM põleti asendamine gaasipõletiga (asendatakse uue LNG aurukatlaga). 5.2.2.1. Lisanduvad heitkogused Lisanduva biomassi katlamaja tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused määratakse arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24. novembri 2016 määrusest nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Põletusseadet on käsitletud metoodika kohase restkolde ja tsükloniga puidukatlana. Vastava võimsuse ja põletusviisiga kütteseadmele määruses eriheite puudumise korral kasutati olemasolevatest eriheidetest suurimat. Selline lähenemine annab ülehinnatud saasteainete heitkogused eeskätt lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste osas. Seda seoses ka asjaoluga, et rajatavale kütteseadmele hakkavad kehtima praegusest rangemad normtasemed antud saasteainete heitmete osas. Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused on biomassi 1 põletamisel lämmastikdioksiidi osas 300 mg/Nm3 ja tahkete osakeste puhul PM-sum 20 mg/Nm3 . 1 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” Lisa 2. Uue LNG aurukatla heitmete osas on samuti lähtutud keskkonnaministri 24. novembri 2016 määrusest nr 59. Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused on maagaasi põletamisel lämmastikdioksiidi osas 100 mg/Nm3. Kompleksloa taotlemisel on otstarbekas seega peale kütteseadmete margi ja suitsugaaside puhastussüsteemi parameetrite selgumist teostada uued heitkoguste arvutused, sest eeldatavalt on reaalsed heitkogused tunduvalt väiksemad kui käesolevas eelhinnangus esitatud. Tabel 4. Uue katlamaja käitamisel eralduvate saasteainete kogused Uus puiduhakke aurukatel Uus LNG aurukatel Eriheide Heitkogus Heitkogus g/GJ (rask- g/s (rask- t/a (rask- metallidel metallidel metallidel Eriheide Heitkogus Heitkogus Saasteaine mg/GJ) mg/s) kg/a) g/GJ g/s t/a Osakesed summaarselt (PMsum) 240 6.600 104.566 Lämmastikoksiidid (NOx) 100 2.750 43.569 100 2.220 4.734 Süsinikoksiid (CO) 1000 27.500 435.690 40 0.888 1.894 Vääveldioksiid (SO2) 10 0.275 4.357 Lenduvad 4 orgaanilised ühendid (LOÜ) 48 1.320 20.913 0.089 0.189 Hg 0.5 0.014 0.218 Cd 2 0.055 0.871 Pb 60 1.650 26.141 As 0.3 0.008 0.131 Cr 10 0.275 4.357 Ni 10 0.275 4.357 V 30 0.825 13.071 5.2.2.2. Hajuvusarvutused Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni 18081. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016 määrusele nr. 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 25×25 m. Tootmisterritooriumil asuvate hoonete mõju saasteainete hajumisele hinnati Aermod tarkvara mooduliga BPIP. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Kliimaandmetena kasutati lähima (Türi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa. Nn. ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Arvutused teostati tootmisterritooriumist väljapool asuval alal. Arvutustes ei ole arvestatud heiteallikate töötamise ajalist dünaamikat. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitlenud piirkonda, mis ulatub 0,5 km kaugusele käitise heiteallikatest. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 16 lõikele 6 on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast. Piirkonna foonisaaste kohta teadaolevalt seireandmed puuduvad. Ettevõtte potentsiaalses mõjualas (500 m) ei paikne samu saasteaineid emiteerivaid ettevõtteid. Foonisaaste on seega loetud nulliks. Antud käitise puhul on ebatõenäoline olukord, kus üheaegselt töötavad kõik käitise potentsiaalsed heiteallikad. Olukorras, kus lisandub uus biomassi aurukatel (tähis HA50) ja olemasolev katel DE- 25-14TM asendatakse uue LNG aurukatlaga (HA10B), saab ainult teoreetiliselt kujuneda olukord, kus töötavad korraga koostootmisjaam (HA40), Wärtsila biokatel pesurita (HA20), uus biomassil töötav aurukatel (HA50) ning mõlemad LNG katlad (HA10A ja HA10B). Hajuvusarvutustes on lähtutud sellisest teoreetilisest olukorrast, kus korraga töötavad kõik heiteallikad. Reaalselt on ülimalt ebatõenäoline, et samaaegselt töötavad LNG põletusseadmed ja biomassi põletusseadmed. Heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis. Uue katlamaja korstna parameetrite osas on heitgaaside kiirus leitud arvutuslikult ning diameeter võetud analoogia alusel. Korstna kõrguse osas on kasutatud modelleerimisel kõrgust 28 m. Juhul kui korsten rajatakse kõrgemana on oodata ka väiksemaid maksimaalseid kontsentratsioone. Tabel 5. Heiteallikate parameetrid Tähis Nimetus Kõrgus Diameeter Kiirus Temperatuur [m] [m] [m/s] [C] Katlamaja korsten (veekatel Danstoker HA10A, uus LNG HA10 aurukatel HA10B) 60 2.1 5 175 HA20 Wärtsila katlamaja korsten 26 0.9 11 150 HA30 Suitsugaaside pesuri korsten A (töötab Wärtsila katlamajaga) 26 0.9 11 60 HA40 Koostootmisjaama korsten 28 0.75 22 150 HA50 Uus biomassi katlamaja 28 0.9 19 170 HA30 Suitsugaaside pesuri korsten B (töötab koostootmisjaamaga) 26 0.9 11 60 Hajuvusarvutuste tulemused on esitatud NO2, SO2, PM-sum ja CO osas. Ülejäänud saasteainete (raskmetallid) heitmed jäävad väga madalale tasemele (alla 5 % piirväärtusest). Saasteainete piirväärtused on määratud keskkonnaministri 27. detsembri 2016 määrustega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ ja nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Hajuvusarvutuste tulemid võrdlusena piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 6. Õhukvaliteedi piirväärtused ja maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid. Saasteaine Keskmistamisaeg Piirväärtus Maksimaalne tekkiv % 3 kontsentratsioon piirväärtusest (µg/m ) kõrgeim 8 tunni CO 10 000 759.821 8 keskmine NO 1 tund 200 134.098 67 2 1 aasta 40 3.239 8 1 tund 500 263.152 53 PM-sum 24 tundi 150 110.960 74 SO 1 tund 350 13.410 4 2 24 tundi 125 5.979 5 Hajuvuskaardid on esitatud järgmistel joonistel. Kaardid on koostatud saasteainete ja keskmistamisaegade osas, mille kontsentratsioon ületab 30% piirväärtusest. Hajuvusarvutustest ilmnes, et täiendava katlamaja lisandumisel ei ole oodata piirkonnas õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ning seega ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju. Ühegi emiteeritava saasteaine osas ei ole oodata kontsentratsioone, mis ületaksid 74% piirväärtusest, juhul kui kavandatava katla korsten projekteeritakse vähemalt 28 m kõrgusena. Joonis 3. Lämmastikdioksiidi maksimaalne 1 h kontsentratsioon. Piirväärtus 200 µg/m3. Joonis 4. Tahkete osakeste maksimaalne 1 h kontsentratsioon. Piirväärtus 500 µg/m3. Joonis 5. Tahkete osakeste maksimaalne 24 h kontsentratsioon. Piirväärtus 150 µg/m3. 5.2.3. Jäätmeteke Ehitustöödel tekkivad jäätmed kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatele, ohtlikud jäätmed vastavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Väljakaevatavat pinnas võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina. Alal paiknevate hoonete ja rajatiste lammutus- ja ehitustööde käigus tuleb hoolega jälgida pinnase seisundit. Juhul, kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul, kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 jäätmetena ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek. 5.2.4. Müra Käitise territooriumil esinevate müratekitavate seadmete hulka kuuluvad mitmesugused tehnoloogilised seadmed, samuti soojuse ja elektri koostootmisega seotud ventilatsiooni- ja jahutusagregaadid ning laadimis- ja veoseadmed. Samuti põhjustavad müra masinad või veokid käitise territooriumil. Uue katlamajaga lisanduvad täiendavad müraallikad, eelkõige suitsugaaside ventilaator ja kütuse etteandesüsteem. Lisanduvate seadmete täpsed müratasemed ei ole planeerimise etapis teada. Käitise territooriumil on pikaajalised (67-tunnised) müra mõõtmised teostatud Terviseameti Kesklabori füüsikalabori poolt ajavahemikus 19-22. augustil 2016. aastal. Müra mõõdeti samaaegselt kolmes mõõtepunktis ja referentspunktis käitise territooriumil. Mõõtmiste alusel hinnatud müratasemed on esitatud järgnevas tabelis. Mõõtmistest ilmnes, et käesoleval ajal ei põhjusta käitis väljapoolt tootmisterritooriumit müra, mis ületaks müra piirväärtust lähimate elamute juures. Käitise tootmisterritooriumi piiril jäävad müratasemed tugevalt allapoole elamualadele kehtivaid müra päevaseid piirväärtusi ja öist keskuse aladele kehtivat müra piirtaset ei ületata. Tabel 7. Müra hinnatud tasemed 2016. aasta mõõtearuande kohastes mõõtepunktides võrreldes kehtivate müra piirväärtustega. Müra Piirtaseme Mõõtepunkt Hindamisperiood hinnatud arvsuurused tase olemasolevatel LAr,ti (dB) aladel LpA,eq,T (dB) Korterelamu Kastani tn 2/10 Kogu päev (T + T ) 2 kl 7:00–23:00 45,0 Elamualadel 60 välisterritoorium (MP1) 1 2 Keskuse aladel 65 Öö (T ) Elamualadel 45 kl 23:00–7:00 42,4 3 Keskuse aladel 50 Paide KTJ territooriumi piiril Kogu päev (T + T ) kl 7:00–23:00 1 2 48,2 2 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 II kategooria alade piirväärtus. Raudtee tn poolt (MP2) Öö (T ) kl 23:00–7:00 3 45,2 Kogu päev (T + T ) kl 7:00–23:00 51,6 Paide KTJ territooriumi piiril 1 2 Kastani tn poolt (MP3) Öö (T ) kl 23:00–7:00 3 48,8 Täiendavate müratekitavate seadmete lisandumine käitise territooriumile tõstab eeldatavalt käitise summaarset müraemissiooni. Samas on käitaja seadnud eesmärgiks vähendada edasiselt koostootmisjaama katuseventilaatorite mürataset, mis käesoleval ajal on peamised müraallikad. Olemasolevate katuseventilaatorite müratasemete vähendamisel ei pruugi uute müraallikate lisandumine käitise summaarset müraemissiooni võrreldes praegusega tõsta. Müraemissioon sõltub aga nii olemasolevate seadmete osas rakendatavatest müraleevendusmeetmetest kui ka uute seadmete parameetritest. Uute seadmete valikul tuleb eelistada madalama müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid. Tagada tuleb, et elamute juures ei ületataks kehtivaid müra piirväärtusi. Piirväärtuste järgimisel ei ole oodata olulise keskkonnamõju esinemist. 5.2.5. Vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni teket, mis leviks väljapoole hooneid ja tootmisterritooriumi. 5.2.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Piirkonna valgus(reostus) kavandatava tegevusega ei suurene, kuna tegemist on juba katlamaja ja koostootmisjaama kasutuses oleva territooriumiga. Tegevuse iseloom võrreldes praegusega ei muutu. Samuti ei ole oodata olulises mahus uue valgustuse rajamist. Tegevusega kaasnevana ei eraldu väliskeskkonda olulisel määral soojust ega kiirgust. Samuti ei ole oodata ebameeldiva lõhna eraldumist. 5.3. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Planeeringu elluviimise käigus likvideeritakse planeeringualal paiknevad õlimahutid ning viiakse praegusel ajal osaliselt õliküttel töötav katlamaja üle keskkonnaohutumatele kütuseliikidele. Käitises ei kavandata kasutada olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale, mille lekked võiksid põhjustada ohtlikke avariiolukordi. Seega ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel oodata olulisi keskkonnaohtu põhjustavaid avariiolukordi. Suurimaks riskiks võib pidada tuleohtu, kuna käitises hoiustatakse hakkepuitu. Vajalik on käitise tegevusel rakendada asjakohaseid tuleohutusmeetmeid vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele. 5.4. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Piirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Samuti puuduvad planeeringu alal või selle vahetus läheduses teised kaitsealused alad või kaitstavate liikide elupaigad. Mõju seega Natura aladele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele puudub. 5.5. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskätt läbi müra ja õhukvaliteedi tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegevuse iseloomu ei ole oodata müra normtasemete ega õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Seega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale. 5.6. Mõju kultuuriväärtustele Piirkonnas ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi ega muinsuskaitse all olevaid alasid. Samuti puuduvad planeeringualal või selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjektid. Mõju seega kultuuriväärtustele puudub. 5.7. Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Käsitletava planeeringuga ja kompleksloa taotlusega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist määral, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral. 5.8. Muud aspektid KeHJS § 33 lõike 4 punkti 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu kohaliku katlamaja laiendust kavandava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lõike 4 punktile 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu kohaliku katlamaja laiendust kavandava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. 6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Hoonete ja rajatiste lammutus- ja ehitustööde käigus tuleb hoolega jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Edasisel projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad ei tohi olla suunatud lähedalasuvate elamute suunas. Tagada tuleb müra normtasemete järgimine lähedalasuvatel elamualadel. Uue katlamaja korsten on soovitav projekteerida vähemalt 28 m kõrgusena. Antud kõrgus tagaks, et käitise heiteallikate koosmõjus ei saavutataks ühegi saasteaine õhukvaliteedi piirnormist rohkem kui 74 % väärtust. Uue katla hankimisel tuleb tagada, et see vastaks saasteainete emissioonide osas keskkonnaministri 5. novembri 2017 määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” lisas 2 toodud piirväärtustele. Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata planeeringu elluviimisel ja hilisemal põletusseadmete sihipärasel kasutamisel seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegu on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi piirides. KSH eelhinnangu koostaja ei pea antud planeeringu puhul keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamist ja kompleksloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatuse või mürataseme suurenemist üle vastavate piirnormide. 2) lähtudes planeeringuga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta täiendava biomassi aurukatla paigaldamine ja katla DE-25-14TM asendamine uue LNG aurukatlaga ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektselt tule- ja tööohutusnõudeid; 3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 4) projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid; 5) projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sest nimetatud alad projekti piirkonnas puuduvad; 6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ja lõhna teket ega jäätmeteket. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid Allikmaterjalid: • Kutsar, R. 2015. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. • Nomine Consult OÜ. 2017. Paide elektrijaama õhusaasteloa muutmise lubatud heitkoguste (LHK) projekt. • Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. • Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. • Terviseamet. Kesklabori füüsikalabor. 2016. Mürataseme mõõtmine OÜ Pogi Paide koostootmisjaama ümber. Seadused, määrused: • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) • Looduskaitseseadus (RT I, 26.01.2018, 10) • Veeseadus (RT I, 06.01.2016, 14) • Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 30.12.2017, 26) • Jäätmeseadus (RT I, 30.12.2015, 12) • Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383) • Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3) Andmebaasid: • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee • Puurkaevude andmebaas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx • Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee • Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee • Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/parandkultuur Lisa 3 Paide Linnavolikogu ... aprilli 2019 otsusele nr… Detailplaneeringu lähteseisukohad Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks 1. Detailplaneeringu koostamise vajadus 1.1. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Enefit Green AS. 1.2. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse uue katlamaja hoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 480 m2 ja uus hakkepuiduhoidla hoone (varjualune) ehitisealuse pinnaga ligikaudu 721 m2. Lähtudes ehitusseadustikust on nende ehitamine ehitusloakohustuslik. 1.3. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on kooskõlas Paide linna üldplaneeringuga. 1.4. Uue katlamaja ehitamise puhul on tegemist planeerimisseaduse 130 lõike 2 punktis 3 nimetatud linnaehituslikult olulise muudatuse kavandamisega ning lähtudes Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punktist 5 algatab, võtab vastu ja kehtestab detailplaneeringu sellisel juhul linnavolikogu. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid 2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paide linnas asuvatele Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele (kinnistud soovitakse liita) ruumilise terviklahenduse loomine uue biomassil (hakkepuit) töötava aurukatla (sisendvõimsus 27,5 MW ja soojuslik väljundvõimsus 22 MW) hoone, katelt teenindava kuni 30 m kõrguse korstna ja muude katlamaja teenindavate ehitiste rajamiseks. Tegemist on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi piirides. Detailplaneeringuga kavandatava uue katlamaja hoone ehitisealune pind on ligikaudu 480 m2, uue hakkepuiduhoidla hoone (varjualuse) ehitisealuse pind ligikaudu 721 m2 ja uue kütuse laoplatsi pindala ligikaudu 2460 m2. Hoonete kõrgus ei ületa 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku ühenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Paide elektrijaama territooriumil olemasolevate ja rajatavate katlamajade summaarne sisendvõimsus hakkab detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema 80,9 MW, millele vastab soojuslik väljundvõimsus 68 MW. 2.2. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Lähtudes KSH eelhinnangust tuleb hakkepuidu ladestusalalt kogutav sademevesi juhtida reoveekanalisatsiooni. 2.3. Uusi juurdepääse tänavatelt ei rajata. 2.4. Planeeringuga nähakse ette alal paikneva kahe 1000 m3 õlimahuti, õlimajandusega seotud muu taristu ja rajatiste (sh väikesed õlimahutid, avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone ning alal paiknev angaar) likvideerimine. 3. Detailplaneeringu ülesanded 3.1. Detailplaneeringus lahendada kõik planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, välja arvatud lõike 1 punktides 10, 13-16, 18 ja 19 nimetatud ülesanded. 4. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava 4.1. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevate andmete põhjal nähakse ette detailplaneeringu kehtestamine ca 14 kuu jooksul alates algatamise otsuse jõustumisest. Detailplaneeringu kehtestamise aeg sõltub avalikustamise tulemustest. 5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud 5.1. Enne detailplaneeringu koostamist on planeeringualal vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, koos kaevude uuringuga), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele. 5.2. Detailplaneeringu algatamise hetkeks muude uuringute vajadust ette ei nähta. 5.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste varemkoostatud uuringute ja projektidega: 5.3.1. Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnang. Adepte Ekspert OÜ töö nr 800. 2018. 5.3.2. Paide linna kvartali nr 50 osa-ala detailplaneering. Kehtestatud 7. detsembril 1999, planeering on tunnistatud osaliselt (Raudtee tn 1 kinnistu ulatuses) kehtetuks Paide Linnavolikogu 19. mai 2016 otsusega nr 27. 5.3.3. Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Paide Linnavolikogu 15. veebruari 2018 otsusega nr 11. 5.3.4. Projekteerimistingimused Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneeringus toodud nõuete täpsustamiseks. Antud Paide Linnavalitsuse 1. märtsi 2019 korraldusega nr ... 6. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud 6.1. Detailplaneeringuala suurus on ca 2,7 ha, ala hõlmab Ruubassaare tee 3 (katastritunnus 56601:004:0124) ja Raudtee tn 5 (katastritunnus 56601:004:0125) kinnistuid. 6.2. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse vähemalt kõikide planeeringualale jäävate maaüksuste ja planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikud. 6.3. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd kõikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega (detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused). 6.4. Planeeringu koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt tuleb koostööd teha Keskkonnaametiga, Kaitseministeeriumiga, Terviseametiga ja Päästeametiga. 7. Detailplaneeringu koostamine ja vormistamine 7.1. Tulenevalt planeerimisseadusest koostatakse detailplaneering ühes etapis (eskiislahenduse koostamine ei ole vajalik). 7.2. Detailplaneeringu mahus koostada kontaktvööndi (sh. planeeringuga kavandatavate ehitiste mõjuala) linnaehituslik analüüs. 7.3. Planeeringu vormistamisel kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt 2002. a välja antud juhendmaterjali „Planeeringute leppemärgid“ 4. osas „Detailplaneeringute leppemärgid“ antud leppemärke. 7.4. Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500, situatsiooniskeemi võib vormistada teises mõõtkavas. 7.5. Detailplaneeringu vormistamisel arvestada ka Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis“ toodud nõuetega. 7.6. Detailplaneeringu mahus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 7.7. Detailplaneeringu projektile lisada illustreeriv(ad) 3D-joonis(ed) olemasolevate ja planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise lahendusega ning planeeringus ettenähtud kõrghaljastusega arvestades tegelikule situatsioonile vastavaid maapinna kõrgusi. 7.8. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseadusele. Lähteseisukohad koostas: Marje-Ly Rebas Paide Linnavalitsus Linnaarhitekt tel 383 8632 [email protected]
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel