EELNÕU
PAIDE LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute
detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Paide ... aprill 2019 nr
Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ja § 124 lõike 10, § 34 lõike 2, Paide
Linnavolikogu 18.01.2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete
täitmine Paide linnas“ § 5 punkti 5 alusel ning juhindudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, haldusmenetluse seaduse §-st 75,
halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 40 ja 46 ning Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015
määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused“ § 3 lõigetest 1, 10 ja 12.
Enefit Green AS tegi 10. jaanuaril 2019 Paide Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Paide linnas asuvatele Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5
kinnistutele (kinnistud soovitakse liita) ruumilise terviklahenduse loomine uue biomassil (hakkepuit)
töötava aurukatla (sisendvõimsus 27,5 MW ja soojuslik väljundvõimsus 22 MW) hoone, katelt
teenindava kuni 30 m kõrguse korstna ja muude katlamaja teenindavate ehitiste rajamiseks. Tegemist
on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi piirides. Detailplaneeringuga
kavandatava uue katlamaja hoone ehitisealune pind on ligikaudu 480 m2, uue hakkepuiduhoidla
hoone (varjualuse) ehitisealuse pind ligikaudu 721 m2 ja uue kütuse laoplatsi pindala ligikaudu 2460
m2. Hoonete kõrgus ei ületa 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi
torustiku ühenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel
auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni baasil. Uusi juurdepääse tänavatelt ei rajata. Planeeringuga nähakse ette alal
paikneva kahe 1000 m3 õlimahuti, õlimajandusega seotud muu taristu ja rajatiste (sh väikesed
õlimahutid, avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone ning alal paiknev angaar) likvideerimist.
Paide elektrijaama territooriumil olemasolevate ja rajatavate katlamajade summaarne sisendvõimsus
hakkab detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema 80,9 MW, millele vastab soojuslik
väljundvõimsus 68 MW.
Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Enefit
Green AS. Planeeringuala suurus on ca 2,7 ha, planeeringuala on näidatud otsuse lisas 1.
Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on kooskõlas Paide linna üldplaneeringuga. Lähtudes
planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse
uue katlamaja hoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 480 m2 ja uus hakkepuiduhoidla hoone
(varjualune) ehitisealuse pinnaga ligikaudu 721 m2, lähtudes ehitusseadustikust on nende ehitamine
ehitusloakohustuslik. Uue katlamaja ehitamise puhul on tegemist planeerimisseaduse 130 lõike 2
punktis 3 nimetatud linnaehituslikult olulise muudatuse kavandamisega ning lähtudes Paide
Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud
ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punktist 5 algatab detailplaneeringu sellisel juhul linnavolikogu.
Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevus. Strateegiline planeerimisdokument (detailplaneering) ei kuulu § 33 lõikes
1 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt
KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4. Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava
detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva
tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673)
Enefit Green AS-i tellimusel 2018. aasta detsembris, töö teostas keskkonnaekspert Piret Toonpere
(KMH0153). KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel KSH
vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,
edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5
nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Sellest tulenevalt küsiti seisukohta
Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt, Päästeametilt ja Terviseametilt. Asutused, olles tutvunud
esitatud otsuse eelnõuga, olid seisukohal....
Detailplaneeringu kehtestajaks on Paide Linnavolikogu (Keskväljak 14, 72711 Paide linn, e-post
[email protected]), koostamise korraldajaks Paide Linnavalitsus (Pärnu tn 3, 72711 Paide linn, e-post
[email protected]), koostaja valitakse hankemenetluse käigus peale detailplaneeringu algatamist.
1. Algatada Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneering.
2. Jätta algatamata Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu (otsuse lisa 2) põhjal ei kaasne
planeeringu elluviimisel eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
3. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3) Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks.
4. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab
tutvuda Paide linna kodulehel http://paide.kovtp.ee/detailplaneeringud ning tööpäevadel Paide
Linnavalitsuses kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest.
5. Linnavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest teavitamine tulenevalt planeerimisseaduses ning keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud nõuetest.
6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse
Tallinna halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Paide
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Aivar Tubli
Linnavolikogu esimees
Lisa 1
Paide Linnavolikogu ... aprilli 2019
otsusele nr …
Planeeringuala piir
Aivar Tubli
Linnavolikogu esimees
Lisa 2
Paide Linnavolikogu ... aprilli 2019
otsusele nr …
Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu
elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva
tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnang
1. Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ
(reg nr 11453673) Enefit Green AS tellimusel 2018. aasta detsembris. Töö teostas keskkonnaekspert
Piret Toonpere (KMH0153).
Eelhinnang on koostatud Paide linnas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatavale
detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus (katlamaja laiendamine) nõuab ka
keskkonnakompleksloa taotlemist. Seega on eelhinnang koostatud arvestusega, et seda oleks
võimalik kasutada ka Paide elektrijaamale taotletavale keskkonnakompleksloale keskkonnamõju
hindamise (KMH) algatamise vajaduse väljaselgitamiseks.
Eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45). Keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse eelhinnang tuleb anda detailplaneeringutele, millega kavandatakse energeetika valdkonda
kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224
“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 2 punkti 1 alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine
(püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete
summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti.
Töö tulemusena selgitati välja, kas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatavale
detailplaneeringule on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamine või mitte.
Keskkonnamõjude eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist
oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju
(strateegilise) hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Lõpliku otsuse KSH algatamise
vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus, küsides enne otsuse tegemist detailplaneeringu algatamise
otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS
§ 33 lõikele 6.
Keskkonnakompleksloa väljastamisel on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise
otsustajaks Keskkonnaamet. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb samuti
Keskkonnaamet, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt.
Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte detailplaneeringu ja
kompleksloa taotluse kontekstis, ning antakse soovitus KSH ja KMH algatamise või mitte algatamise
ning negatiivsete mõjude vältimise osas.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel
2015. aastal Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja
tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendeid “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat” ja
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“.
2. Kavandatav tegevus
2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringu eesmärgiks on Paide linnas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele ehk
Paide elektrijaama territooriumile uute hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine; ehituslike
tingimuste määramine, tehnovõrkude, -rajatiste ja teede asukohtade määramine, jne.
Detailplaneeringuga soovitakse määrata ehitusõigus elektrijaama territooriumile uue hoone
püstitamiseks, kus hakkaks paiknema uus biomassil (hakkepuit) töötav aurukatel sisendvõimsusega
27,5 MW ja 22 MW soojusliku väljundvõimsusega. Katel on kavandatud töötama ühele uuele
korstnale kõrgusega kuni 30 m.
Paide elektrijaama territooriumil paiknema hakkavate katlamajade summaarne võimsus hakkab
detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema 80,9 MW.
Detailplaneeringu eskiisjoonis on toodudJoonis 1.
Joonis 1. Detailplaneeringu eskiis
Detailplaneeringuga kavandatakse ehitusõigus uue katlamaja hoonele ehitusaluse pinnaga ca 480 m2,
hakkepuiduhoidla hoonele ehitusaluse pinnaga ca 721 m2 ja kütuse laoplatsile pindalaga ca 2460 m2.
Hoonete kõrgus on kuni 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku
ühenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel auru-,
kondensaadi- ja veetrassidega. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni baasil. Uusi juurdepääse tänavatelt ei rajata.
Planeeringuga nähakse ette alal paikneva kahe 1000 m3 õlimahuti ja õlimajandusega seotud muu
taristu (sh väikesed õlimahutid, avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone ning alal paiknev angaar)
likvideerimist.
2.2. Strateegilised planeerimisdokumendid
Paide linna üldplaneering kehtestati Paide linnavolikogu 10. oktoobri 2002 määrusega nr 29,
üldplaneeringu kehtivusaega pikendati Paide Linnavolikogu 21. detsembri 2017 määrusega nr 46
kuni 24. oktoobrini 2021. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks
tootmismaa ning ala on üldplaneeringus kajastatud kui Paide linna katlamaja rajamiseks reserveeritud
ala.
Üldplaneeringu kohaselt toimub kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete projekteerimine ainult
detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringutes tuleb sealjuures anda hinnang keskkonna olukorra
muutumisele seoses kavandatava tööstuse ja seda teenindava transpordi jms eripäradega.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse
tingimustega.
Planeeringualal kehtib Paide Linnavalitsuse 7. detsembril 1999 kehtestatud Paide linna kvartali nr 50
osa-ala detailplaneering. Planeering on tunnistatud osaliselt (Raudtee tn 1 kinnistu ulatuses)
kehtetuks Paide Linnavolikogu 19. mai 2016 otsusega nr 27. Nimetatud detailplaneering nägi ette
Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamist.
Planeering on käesolevaks ajaks ellu viidud.
3. KSH ja KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on
eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise
algatamiseks või mittealgatamiseks. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS seaduse § 33 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on
detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või
kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille
puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda detailplaneeringutele,
millega kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.
augusti 2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 2 punkti 1 alusel soojuselektrijaama või
muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine,
kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti.
Eelhindamine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega
konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH
protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul
määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub
sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas
Keskkonnaamet (KeA) või Keskkonnaministeerium, enamusel juhtudel siiski KeA. Linnavalitsus
kaasas Keskkonnaameti, Kaitseministeeriumi, Päästeameti ja Terviseameti.
Tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel 6. juunil 2013 kehtestatud määruse nr 89
„Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav
kompleksluba“ § 1 kohaselt on kompleksluba nõutav kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne
nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Planeeringuga kavandatud uue katlamaja rajamise järgselt
hakkab käitis ületama nimetatud künniskogust.
Vastavalt KeHJS tuleb tegevusloa (antud juhul kompleksluba) taotlemisel KMH vajalikkuse
eelhinnang anda juhul, kui kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on
Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 2 punkti 1 alusel
soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või
soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus
on 50–299 megavatti.
Olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustakse lähtudes
KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja § 11 lõikes 22 nimetatud asjaomaste asutuste
seisukohast. § 61 lõike 5 alusel on keskkonnaminister 16. augustil 2017 andnud määruse nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, millest tuleb KMH eelhindamisel lähtuda.
Kuna antud juhul on vajalik nii KSH kui ka KMH eelhinnangu koostamine, siis on eelhinnangus
püütud arvestada mõlema eelhinnangu sisule kehtivate nõuetega.
4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
4.1. Maakasutus
Planeeringuala (ühtlasi käitise tootmisterritoorium) hõlmab Paide linnas Ruubassaare tee 3
(katastritunnus 56601:004:0124) ja Raudtee tn 5 (56601:004:0125) kinnistuid. Mõlemad kinnistud on
100 % tootmismaa sihtotstarbega. Territooriumi suurus on u 2,7 ha.
Joonis 2. Planeeringuala paiknemine. Alus: Maa-ameti Geoportaal
Kinnistutel paiknevate ehitiste ülevaade on esitatud järgnevates tabelites.
Tabel 1. Ruubassaare tee 3 paiknevad ehitised. Ehitisregistri väljavõte seisuga 12.11.2018.
Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Korruste Ehitisealune
kood kasutus arv pind (m2)
220825516 Rajatis Kaugküttetorustik 2018
220870631 Rajatis Solaar-fotoelektriline
elektritootmisüksus
220842743 Rajatis Katlamaja ja 2018 10
koostootmisjaama maagaasi
torustik
107007429 Hoone masuudihoidla 1991 1 121
107007428 Hoone katlamaja 1991 1 1 490
Tabel 2. Raudtee tn 5 paiknevad ehitised. Ehitisregistri väljavõte seisuga 12.11.2018.
Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Korruste Ehitisealune
kood kasutus arv pind (m2)
220825516 Rajati Kaugküttetorustik 2018
s
120654684 Hoone Koostootmisjaam 2014 1 301
220870631 Rajati Solaar-fotoelektriline
s elektritootmisüksus
107021234 Hoone Katlamaja koos 2003 2 578
kütusehoidlaga
220842743 Rajati Katlamaja ja 2018 10
s koostootmisjaama maagaasi
torustik
Käitise territoorium on ümbritsetud kolmest küljest teedega (Kastani, Ruubassaare ja Raudtee
tänavad). Territooriumist lõunas paiknevad tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, kirde suunas
ühiskondlike ehitiste maa (Paide tervisekeskus), ida suunas ärimaad ning põhja ning lääne suunas
elamumaad.
Tootmisterritooriumile lähimad elamud on Kastani tänava väikeelamud (kaugused
tootmisterritooriumi piirist alates 30 m).
Keskkonnalubade infosüsteemi ja Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel on käitisele
lähimateks õhusaasteloa kohustusega heiteallikateks idakaarte suunas 720 m kaugusel AS Eesti Pagar
Paide tehase (Tööstuse 34) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV.JÄ-161864), 600 m kaugusel OÜ PMT
(Tööstuse 7) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV/320858) ja 750 m kaugusel Brandner PCB OÜ
(Tööstuse 17) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV/321615). Kõik nimetatud heitallikad paiknevad
käitisest kaugemal kui 500 m ja seega ei ole oodata nendega olulise koosmõju esinemist
õhukvaliteedile.
4.2. Olemasolevad katlamajad ja koostootmisjaam
Paide elektrijaama põhitegevuseks on soojuse ja elektri tootmine koostootmisjaamas ning soojuse
tootmine katlamajades, väljastades elektri jaotusvõrku ja soojuse Paide linna kaugküttevõrku.
Soojuse tootmine toimub koostootmisjaamas ja kahes katlamajas. Olemasolevate ja lisanduvate
põletusseadmete andmed on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 3. Paide elektrijaamas olemasolevad ja kavandatavad põletusseadmed
Sisend- Soojuslik Elektriline
Kasutatav võimsus väljund- väljund-
Põletusseade Tähis Märkused
kütus kütusel võimsus võimsus
MW MW MW
Koostootmisjaam. HA40 Puiduhake 12,6 9,0 2,0 2019. aastal
Aurukatel Vapor – (käivituspõlet asendatakse
BFB i käivituspõleti
põlevkiviõli) kütus põlevkiviõli
gaasiga (LNG,
võimsus 5MW).
Veekatel Wärtsilä HA20 Puiduhake 9,3 8,0
Biograte
Suitsugaaside HA30 2,0 Ei kasuta kütust.
kondenseerimise
seade (pesur).
Pesur koos Wärtsila
katlaga (tähis
HA30A)
Pesur koos
koostootmisjaamag
a (tähis HA30B)
Veekatel Danstoker HA10 Gaas (LNG) 9,3 8,4 Kasutusele võetud
Global 12 A märtsis 2018.
Kasutegur 93%.
Tegelik
sisendvõimsus on
8,6MW.
Aurukatel DE-25- Põlevkiviõli 18,0 15,0 Katel
14TM demonteeritakse.
Asendatakse uue
LNG aurukatlaga.
Olemasolevad 49,2 40,4
heiteallikad kokku
Aurukatel (tootja HA10 Gaas (LNG) 22,2 20,0 Arendusprojekt,
selgub riigihankel B töösse alates
2019), mis tuleb 2020.
aurukatla DE-25- Kasutegur 92%.
14TM asemel Suitsugaasid
juhitakse
olemasolevasse
kivikorstnasse
h=60m.
Uus aurukatel HA50 Puiduhake 27,5 22,0 Arendusprojekt,
(tootja selgub töösse alates
riigihankel 2019) 2022.
Kasutegur 80%.
Katlale tuleb
eraldi korsten
kõrgusega kuni
30m.
Tulevikus kokku 80,9 67,4
4.3. Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja
kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Planeeritaval alal
või vahetus läheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade
leiukohad, levialad või perspektiivalad.
Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks lisaks otsestele maavaradele ka elupaiku, liike,
kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab
ka kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest
maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega
piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub.
4.4. Veekaitse
Paide elektrijaama tootmisterritoorium paikneb tasasel maa-alal, maapinna absoluutse kõrgusega
ligikaudu 61-62 m.
Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeritavale alale puurkaeve
ega puurkaevude sanitaarkaitsevööndeid või hooldusalasid.
Maaparandussüsteemi alasid ega ehitisi planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses avaliku
maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei paikne.
Aluspõhja moodustavad antud piirkonnas Ülem-Raikküla alamkihistu lubjakivid, mis jäävad
3,3…5,25 m sügavusele. Lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on üle 200 m.
Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi,
veerised ja munakad). Antud alal moodustavad pealmise kihi (u 1,3 m paksuses) täitepinnased.
Sealjuures võib täitepinnastes esineda ka ehitusprahti jms.
Ülalt esimese, moreenis ja lubjakivikompleksi ülaosa lõhedes esinev põhjaveekihind (pinnasevesi)
toitub põhiliselt sademetest. Alal on pinnasevee tasemeks mõõdetud 1,6…2 m. Geoloogiliste
uuringute (OÜ REI Geotehnika. Paide koostootmisjaam Raudtee tn 1B Paide linn.
Ehitusgeoloogiauuringu aruanne. EGF aruanne nr 33402) alusel võib veetase ulatuda kuni
absoluutkõrguseni 60,5 m.
Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud - vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt
kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Alal levivad Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0...5,0 l/s*m.
4.5. Looduskaitse
Planeeritavale alale ega selle võimalikku mõjualasse ei jää looduskaitsealuseid alasid, üksikobjekte
ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.
4.6. Looduskeskkonna vastupanuvõime
Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti
alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.
Antud ala puhul ei ole tegu tundliku looduskooslusega või kultuuriloolise väärtusega alaga.
4.7. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei jää planeeritavale alale ega selle
vahetusse lähedusse kultuurimälestisi. Alani ei ulatu ühegi kultuurimälestise kaitsevöönd.
Vastavalt Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele planeeritavale alale ega selle vahetusse
lähedusse pärandkultuuriobjekte ei jää.
5. Hinnang keskkonnamõjudele
5.1. Tegevuse iseloom
Tegemist on juba olemasoleva katlamaja käitise laiendamisega tõstmaks selle soojusvõimsust.
Täiendav kütteseade rajatakse juba väljakujunenud tootmisalale ning selle rajamine ei nõua
täiendavate ühendusteede vms välise infrastruktuuri rajamist. Varasemalt oli planeeritud põlevkiviõlil
töötava arukatla DE-25-14TM õlipõleti asendamine gaasipõletiga, kuid seoses uue arendusega
toimub olemasoleva aurukatla DE-25-14TM asendamine uue LNG aurukatlaga. Samuti ei kaasne
tegevusega looduslikus seisundis alade otsest mõjutamist.
5.1.1. Loodusvarade kasutamine
Katlamaja, hakkepuiduhoidla ja laoplatsi rajamisel kasutatakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude
kättesaadavuse vähenemist mujal.
Katlamaja kasutusaegselt on peamiseks kasutatavaks ressursiks puit, kuna tegu on hakkepuidul
töötava katlamajaga. Kavandatav hakkepuidu kasutuskogus uues aurukatlas on kuni 47 tuh t/a ja kuni
6900 kg/h. Kasutatav kogus on seega võrdlemisi suur. Samas võrreldes fossiilsete kütuste
kasutamisega kütusena on biomassi puhul tegemist taastuva ressursiga, mida võib seega pidada
eelistatud lahenduseks. Põlevkivikütteõli katla DE-25-14TM asendamisega uue LNG-l töötava
arukatlaga lisandub aastas 530 tuh. Nm3 maagaasi (LNG) kasutust. Katmaks kaugküttele vajaminevat
sooja vajadust, kasutatakse uues aurukatlas lisaks 841 tuh. Nm3 gaasi aastas, mis on juba varasemalt
planeeritud ja õhusaasteloas arvesse võetud.
Katlamaja ja elektrijaama veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud linna ühisveevärgi ja-
kanalisatsiooni baasil. Olemasolevate seadmete veetarve on maksimaalselt 20 000 m3/aastas ja
heitvee teke 500 m3/aastas. Uue biomassi aurukatla ja samuti uue LNG aurukatla veetarve on kuni
11,52 m3/h kuid nendes kateldes samaaegset vee tarbimist ei toimu. Paide linnale kuni 2024. aastani
kinnitatud põhjaveevaru on 2000 m3/ööp. Sellest 2016. aasta põhjavee bilansi andmetel oli sellest
kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus 904 m3/ööp (Keskkonnaagentuur. 2018. 2016. aasta
põhjaveevaru bilanss). Sellest lähtuvalt on vaba põhjaveevaru suurus piisav, et tagada uuele katlale
vajalik veevarustuse maht ilma olulist mõju põhjaveeressursile avaldamata.
Katlamajades kasutatava vee pehmendamiseks kasutatakse NaCl-i. Olemasolevate seadmes
kasutatava NaCl kogus on maksimaalselt 20 t/a. Uue katlamaja NaCl kogus on kuni 100 t/a. Korraga
hoiustatav NaCl kogus on kuni 5 tonni. Naatriumkloriid ei ole klassifitseeritud ohtliku ainena.
Peale NaCl kasutatakse arvestatavas koguses kemikaalidest veel naatriumhüdroksiidi (NaOH) kuni 3
t/a (korraga hoiustatav kogus kuni 1,2 t). NaOH on klassifitseeritud rasket nahasöövitust ja
silmakahjustusi põhjustavaks aineks. Samuti võib see söövitada metalle. Keskkonnaohtlikuks
kemikaal ei klassifitseeru.
Muid erinevaid kemikaale kasutatakse alla 250 kg aastas. Kemikaale hoiustatakse
originaalpakendites siseruumides ning olulist keskkonnaohtu nende kasutamisega ei kaasne.
5.1.2. Jäätme-ja energiamahukus
Eemaldatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas
ladustatakse tellija poolt ettenäidatud kohtadesse.
Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba,
kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise
eest vastutab jäätmete valdaja. Katlamaja kasutuse perioodil on peamiseks tekkivaks jäätmeks
põletusprotsessi jäätmed, milleks on lend- ja koldetuhk. Tekkivad jäätmed antakse edasiseks
käitlemiseks üle jäätmekäitlejatele. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks
ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Katlamaja rajamisel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate
tööks (kütusekulu). Energiakasutus ei erine tavapärasest ehituseaegsest kasutusest.
Katlamaja kasutamise perioodil kasutatakse kütust (hakkepuit) soojuse tootmiseks. Katlamaja
prognoositav toodetava soojusenergia kogus on 110 000 MWh aastas.
5.1.3. Lähipiirkonna teised tegevused
Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid
avaldada olulist keskkonnamõju.
5.2. Tegevusega kaasnevad tagajärjed
5.2.1. Vee ja pinnase saastatus
Ehitusaegselt välistatakse ehitusjäätmete ja -materjalide sattumine pinnasesse ja põhjavette.
Ehitustööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist,
mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.
Uue katlamaja ja kütusehoidla rajamine ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele. Tegu ei ole
looduslikus seisundis pinnasega. Arvestades, et tegu on hakkepuidul töötava katlamajaga, ei kaasne
selle kasutamisega kütuse lekkimise riske. Samuti ei nähta tegevusega kaasnevana ette
keskkonnaohtlike kemikaalide kasutamist. Planeeringuga nähakse ette alal paiknevate õlimahutite
likvideerimist, mis vähendab pinnase ja põhjavee reostusriski.
Käitises tekkivad heitveed juhitakse linna ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse seega nõuetekohaselt
reoveepuhastis.
Katlamajades kasutatavat hakkepuitu tuleb hoiustada võimalusel kaetud hoidlates. Avatud lasudena
hoiustamisel peab hoiustusplats olema kõvakatteline ja olema varustatud sademevee
kogumissüsteemiga. Puidu hoiustamisel tekkiv nõrgvesi on tihti kõrge fenoolide sisaldusega.
Hakkepuidu ladestusaladelt kogutav sademevesi tuleb juhtida reoveekanalisatsiooni. Juhul, kui
välditakse ladestusplatsidele koguneva sademevee pinnasesse sattumist, ei ole oodata ka sellega
kaasnevat võimalikku reostusriski.
5.2.2. Mõju õhukvaliteedile
Käitisele on käesoleval ajal väljastatud tähtajatu õhusaasteluba L.ÕV/323304. Käesolevas hinnangus
on lähtutud käitise olemasolevate heiteallikate heitmete osas käitisele väljastatud õhusaasteloa
lubatud heitkoguste projektist, v.a muudatus, et olemasoleva põlevkivikütteõlil töötava aurukatla DE-
25-14TM põleti asendamine gaasipõletiga (asendatakse uue LNG aurukatlaga).
5.2.2.1. Lisanduvad heitkogused
Lisanduva biomassi katlamaja tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused määratakse
arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24. novembri 2016 määrusest nr 59
„Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Põletusseadet on käsitletud metoodika kohase restkolde ja tsükloniga puidukatlana.
Vastava võimsuse ja põletusviisiga kütteseadmele määruses eriheite puudumise korral kasutati
olemasolevatest eriheidetest suurimat. Selline lähenemine annab ülehinnatud saasteainete
heitkogused eeskätt lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste osas. Seda seoses ka asjaoluga, et
rajatavale kütteseadmele hakkavad kehtima praegusest rangemad normtasemed antud saasteainete
heitmete osas. Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused on biomassi
1
põletamisel lämmastikdioksiidi osas 300 mg/Nm3 ja tahkete osakeste puhul PM-sum 20 mg/Nm3 .
1 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest
põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste
järgimise kriteeriumid” Lisa 2.
Uue LNG aurukatla heitmete osas on samuti lähtutud keskkonnaministri 24. novembri 2016
määrusest nr 59. Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused on maagaasi
põletamisel lämmastikdioksiidi osas 100 mg/Nm3.
Kompleksloa taotlemisel on otstarbekas seega peale kütteseadmete margi ja suitsugaaside
puhastussüsteemi parameetrite selgumist teostada uued heitkoguste arvutused, sest eeldatavalt on
reaalsed heitkogused tunduvalt väiksemad kui käesolevas eelhinnangus esitatud.
Tabel 4. Uue katlamaja käitamisel eralduvate saasteainete kogused
Uus puiduhakke aurukatel Uus LNG aurukatel
Eriheide Heitkogus Heitkogus
g/GJ (rask- g/s (rask- t/a (rask-
metallidel metallidel metallidel Eriheide Heitkogus Heitkogus
Saasteaine mg/GJ) mg/s) kg/a) g/GJ g/s t/a
Osakesed
summaarselt
(PMsum) 240 6.600 104.566
Lämmastikoksiidid
(NOx) 100 2.750 43.569 100 2.220 4.734
Süsinikoksiid (CO) 1000 27.500 435.690 40 0.888 1.894
Vääveldioksiid (SO2) 10 0.275 4.357
Lenduvad 4
orgaanilised ühendid
(LOÜ) 48 1.320 20.913 0.089 0.189
Hg 0.5 0.014 0.218
Cd 2 0.055 0.871
Pb 60 1.650 26.141
As 0.3 0.008 0.131
Cr 10 0.275 4.357
Ni 10 0.275 4.357
V 30 0.825 13.071
5.2.2.2. Hajuvusarvutused
Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi
difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni 18081. Mudelit kasutati tarkvara
AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel
ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil
põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016
määrusele nr. 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 25×25 m.
Tootmisterritooriumil asuvate hoonete mõju saasteainete hajumisele hinnati Aermod tarkvara
mooduliga BPIP. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning
andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m
võrgustikuga andmeid.
Kliimaandmetena kasutati lähima (Türi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke
kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi
avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa. Nn. ülemise kihi
kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.
Arvutused teostati tootmisterritooriumist väljapool asuval alal. Arvutustes ei ole arvestatud
heiteallikate töötamise ajalist dünaamikat.
Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitlenud piirkonda, mis ulatub
0,5 km kaugusele käitise heiteallikatest. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016 määruse nr
84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 16 lõikele 6 on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond, mis
ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast.
Piirkonna foonisaaste kohta teadaolevalt seireandmed puuduvad. Ettevõtte potentsiaalses mõjualas
(500 m) ei paikne samu saasteaineid emiteerivaid ettevõtteid. Foonisaaste on seega loetud nulliks.
Antud käitise puhul on ebatõenäoline olukord, kus üheaegselt töötavad kõik käitise potentsiaalsed
heiteallikad. Olukorras, kus lisandub uus biomassi aurukatel (tähis HA50) ja olemasolev katel DE-
25-14TM asendatakse uue LNG aurukatlaga (HA10B), saab ainult teoreetiliselt kujuneda olukord,
kus töötavad korraga koostootmisjaam (HA40), Wärtsila biokatel pesurita (HA20), uus biomassil
töötav aurukatel (HA50) ning mõlemad LNG katlad (HA10A ja HA10B). Hajuvusarvutustes on
lähtutud sellisest teoreetilisest olukorrast, kus korraga töötavad kõik heiteallikad. Reaalselt on ülimalt
ebatõenäoline, et samaaegselt töötavad LNG põletusseadmed ja biomassi põletusseadmed.
Heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis. Uue katlamaja korstna parameetrite osas on
heitgaaside kiirus leitud arvutuslikult ning diameeter võetud analoogia alusel. Korstna kõrguse osas
on kasutatud modelleerimisel kõrgust 28 m. Juhul kui korsten rajatakse kõrgemana on oodata ka
väiksemaid maksimaalseid kontsentratsioone.
Tabel 5. Heiteallikate parameetrid
Tähis Nimetus Kõrgus Diameeter Kiirus Temperatuur
[m] [m] [m/s] [C]
Katlamaja korsten (veekatel
Danstoker HA10A, uus LNG
HA10 aurukatel HA10B) 60 2.1 5 175
HA20 Wärtsila katlamaja korsten 26 0.9 11 150
HA30 Suitsugaaside pesuri korsten
A (töötab Wärtsila katlamajaga) 26 0.9 11 60
HA40 Koostootmisjaama korsten 28 0.75 22 150
HA50 Uus biomassi katlamaja 28 0.9 19 170
HA30 Suitsugaaside pesuri korsten
B (töötab koostootmisjaamaga) 26 0.9 11 60
Hajuvusarvutuste tulemused on esitatud NO2, SO2, PM-sum ja CO osas. Ülejäänud saasteainete
(raskmetallid) heitmed jäävad väga madalale tasemele (alla 5 % piirväärtusest). Saasteainete
piirväärtused on määratud keskkonnaministri 27. detsembri 2016 määrustega nr 84 „Õhukvaliteedi
hindamise kord“ ja nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Hajuvusarvutuste tulemid võrdlusena piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 6. Õhukvaliteedi piirväärtused ja maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid.
Saasteaine Keskmistamisaeg Piirväärtus Maksimaalne tekkiv %
3 kontsentratsioon piirväärtusest
(µg/m )
kõrgeim 8 tunni
CO 10 000 759.821 8
keskmine
NO 1 tund 200 134.098 67
2 1 aasta 40 3.239 8
1 tund 500 263.152 53
PM-sum
24 tundi 150 110.960 74
SO 1 tund 350 13.410 4
2
24 tundi 125 5.979 5
Hajuvuskaardid on esitatud järgmistel joonistel. Kaardid on koostatud saasteainete ja
keskmistamisaegade osas, mille kontsentratsioon ületab 30% piirväärtusest.
Hajuvusarvutustest ilmnes, et täiendava katlamaja lisandumisel ei ole oodata piirkonnas
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ning seega ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju. Ühegi
emiteeritava saasteaine osas ei ole oodata kontsentratsioone, mis ületaksid 74% piirväärtusest, juhul
kui kavandatava katla korsten projekteeritakse vähemalt 28 m kõrgusena.
Joonis 3. Lämmastikdioksiidi maksimaalne 1 h kontsentratsioon. Piirväärtus 200 µg/m3.
Joonis 4. Tahkete osakeste maksimaalne 1 h kontsentratsioon. Piirväärtus 500 µg/m3.
Joonis 5. Tahkete osakeste maksimaalne 24 h kontsentratsioon. Piirväärtus 150 µg/m3.
5.2.3. Jäätmeteke
Ehitustöödel tekkivad jäätmed kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavatele, ohtlikud jäätmed vastavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi
omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Väljakaevatavat pinnas võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina. Alal paiknevate
hoonete ja rajatiste lammutus- ja ehitustööde käigus tuleb hoolega jälgida pinnase seisundit. Juhul,
kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase
reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada
ning anda see käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba ja ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Juhul, kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb
pinnast/mulda käsitleda vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 jäätmetena ning selle
edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.
Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.
5.2.4. Müra
Käitise territooriumil esinevate müratekitavate seadmete hulka kuuluvad mitmesugused
tehnoloogilised seadmed, samuti soojuse ja elektri koostootmisega seotud ventilatsiooni- ja
jahutusagregaadid ning laadimis- ja veoseadmed. Samuti põhjustavad müra masinad või veokid
käitise territooriumil. Uue katlamajaga lisanduvad täiendavad müraallikad, eelkõige suitsugaaside
ventilaator ja kütuse etteandesüsteem. Lisanduvate seadmete täpsed müratasemed ei ole planeerimise
etapis teada.
Käitise territooriumil on pikaajalised (67-tunnised) müra mõõtmised teostatud Terviseameti
Kesklabori füüsikalabori poolt ajavahemikus 19-22. augustil 2016. aastal. Müra mõõdeti samaaegselt
kolmes mõõtepunktis ja referentspunktis käitise territooriumil. Mõõtmiste alusel hinnatud
müratasemed on esitatud järgnevas tabelis. Mõõtmistest ilmnes, et käesoleval ajal ei põhjusta käitis
väljapoolt tootmisterritooriumit müra, mis ületaks müra piirväärtust lähimate elamute juures. Käitise
tootmisterritooriumi piiril jäävad müratasemed tugevalt allapoole elamualadele kehtivaid müra
päevaseid piirväärtusi ja öist keskuse aladele kehtivat müra piirtaset ei ületata.
Tabel 7. Müra hinnatud tasemed 2016. aasta mõõtearuande kohastes mõõtepunktides võrreldes
kehtivate müra piirväärtustega.
Müra Piirtaseme
Mõõtepunkt Hindamisperiood hinnatud arvsuurused
tase olemasolevatel
LAr,ti (dB)
aladel
LpA,eq,T (dB)
Korterelamu Kastani tn 2/10 Kogu päev (T + T ) 2
kl 7:00–23:00 45,0 Elamualadel 60
välisterritoorium (MP1) 1 2
Keskuse aladel 65
Öö (T ) Elamualadel 45
kl 23:00–7:00 42,4
3
Keskuse aladel 50
Paide KTJ territooriumi piiril Kogu päev (T + T )
kl 7:00–23:00
1 2
48,2
2 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 II kategooria alade piirväärtus.
Raudtee tn poolt (MP2) Öö (T )
kl 23:00–7:00
3
45,2
Kogu päev (T + T )
kl 7:00–23:00 51,6
Paide KTJ territooriumi piiril 1 2
Kastani tn poolt (MP3) Öö (T )
kl 23:00–7:00
3
48,8
Täiendavate müratekitavate seadmete lisandumine käitise territooriumile tõstab eeldatavalt käitise
summaarset müraemissiooni. Samas on käitaja seadnud eesmärgiks vähendada edasiselt
koostootmisjaama katuseventilaatorite mürataset, mis käesoleval ajal on peamised müraallikad.
Olemasolevate katuseventilaatorite müratasemete vähendamisel ei pruugi uute müraallikate
lisandumine käitise summaarset müraemissiooni võrreldes praegusega tõsta. Müraemissioon sõltub
aga nii olemasolevate seadmete osas rakendatavatest müraleevendusmeetmetest kui ka uute seadmete
parameetritest. Uute seadmete valikul tuleb eelistada madalama müraemissiooniga kaasaegseid
seadmeid. Tagada tuleb, et elamute juures ei ületataks kehtivaid müra piirväärtusi. Piirväärtuste
järgimisel ei ole oodata olulise keskkonnamõju esinemist.
5.2.5. Vibratsioon
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni teket, mis leviks väljapoole hooneid
ja tootmisterritooriumi.
5.2.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Piirkonna valgus(reostus) kavandatava tegevusega ei suurene, kuna tegemist on juba katlamaja ja
koostootmisjaama kasutuses oleva territooriumiga. Tegevuse iseloom võrreldes praegusega ei muutu.
Samuti ei ole oodata olulises mahus uue valgustuse rajamist.
Tegevusega kaasnevana ei eraldu väliskeskkonda olulisel määral soojust ega kiirgust. Samuti ei ole
oodata ebameeldiva lõhna eraldumist.
5.3. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud
ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil
on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske
vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade
vältimise.
Planeeringu elluviimise käigus likvideeritakse planeeringualal paiknevad õlimahutid ning viiakse
praegusel ajal osaliselt õliküttel töötav katlamaja üle keskkonnaohutumatele kütuseliikidele. Käitises
ei kavandata kasutada olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale, mille lekked võiksid
põhjustada ohtlikke avariiolukordi. Seega ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel oodata olulisi
keskkonnaohtu põhjustavaid avariiolukordi. Suurimaks riskiks võib pidada tuleohtu, kuna käitises
hoiustatakse hakkepuitu. Vajalik on käitise tegevusel rakendada asjakohaseid tuleohutusmeetmeid
vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele.
5.4. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale
loodusobjektile
Piirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Samuti puuduvad planeeringu alal või selle
vahetus läheduses teised kaitsealused alad või kaitstavate liikide elupaigad. Mõju seega Natura
aladele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele puudub.
5.5. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskätt läbi müra ja õhukvaliteedi
tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegevuse iseloomu ei ole oodata müra
normtasemete ega õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Seega ei ole oodata olulise tervisemõju
esinemist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale.
5.6. Mõju kultuuriväärtustele
Piirkonnas ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi ega muinsuskaitse all olevaid alasid. Samuti
puuduvad planeeringualal või selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjektid. Mõju seega
kultuuriväärtustele puudub.
5.7. Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Käsitletava planeeringuga ja kompleksloa taotlusega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne
piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või
projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.
Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude
esinemist määral, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval
määral.
5.8. Muud aspektid
KeHJS § 33 lõike 4 punkti 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi
asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul
on tegu kohaliku katlamaja laiendust kavandava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lõike 4 punktile 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi
tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu kohaliku
katlamaja laiendust kavandava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisega puudub.
6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi
Hoonete ja rajatiste lammutus- ja ehitustööde käigus tuleb hoolega jälgida pinnase seisundit. Juhul
kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase
reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada
ning anda see käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale
ettevõttele.
Edasisel projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende
müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on
tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste
süsteemide välisosad ei tohi olla suunatud lähedalasuvate elamute suunas. Tagada tuleb müra
normtasemete järgimine lähedalasuvatel elamualadel.
Uue katlamaja korsten on soovitav projekteerida vähemalt 28 m kõrgusena. Antud kõrgus tagaks, et
käitise heiteallikate koosmõjus ei saavutataks ühegi saasteaine õhukvaliteedi piirnormist rohkem kui
74 % väärtust. Uue katla hankimisel tuleb tagada, et see vastaks saasteainete emissioonide osas
keskkonnaministri 5. novembri 2017 määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala
olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite
seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” lisas 2 toodud piirväärtustele.
Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata planeeringu
elluviimisel ja hilisemal põletusseadmete sihipärasel kasutamisel seonduvat olulist negatiivset
keskkonnamõju. Tegu on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi piirides.
KSH eelhinnangu koostaja ei pea antud planeeringu puhul keskkonnamõju strateegilist hindamise
algatamist ja kompleksloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevatel
põhjustel:
1) planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatuse või mürataseme suurenemist
üle vastavate piirnormide.
2) lähtudes planeeringuga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta täiendava biomassi aurukatla paigaldamine ja katla DE-25-14TM
asendamine uue LNG aurukatlaga ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist
keskkonnamõju. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse
korrektselt tule- ja tööohutusnõudeid;
3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist;
4) projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid;
5) projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sest
nimetatud alad projekti piirkonnas puuduvad;
6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ja lõhna teket ega
jäätmeteket.
Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
• Kutsar, R. 2015. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.
• Nomine Consult OÜ. 2017. Paide elektrijaama õhusaasteloa muutmise lubatud heitkoguste
(LHK) projekt.
• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk.
• Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.
• Terviseamet. Kesklabori füüsikalabor. 2016. Mürataseme mõõtmine OÜ Pogi Paide
koostootmisjaama ümber.
Seadused, määrused:
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
• Looduskaitseseadus (RT I, 26.01.2018, 10)
• Veeseadus (RT I, 06.01.2016, 14)
• Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 30.12.2017, 26)
• Jäätmeseadus (RT I, 30.12.2015, 12)
• Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
• Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3)
Andmebaasid:
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
• Puurkaevude andmebaas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx
• Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
• Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
• Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa-
majandamine/parandkultuur
Lisa 3
Paide Linnavolikogu ... aprilli 2019
otsusele nr…
Detailplaneeringu lähteseisukohad Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks
1. Detailplaneeringu koostamise vajadus
1.1. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Enefit Green AS.
1.2. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav
linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga
kavandatakse uue katlamaja hoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 480 m2 ja uus
hakkepuiduhoidla hoone (varjualune) ehitisealuse pinnaga ligikaudu 721 m2. Lähtudes
ehitusseadustikust on nende ehitamine ehitusloakohustuslik.
1.3. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on kooskõlas Paide linna üldplaneeringuga.
1.4. Uue katlamaja ehitamise puhul on tegemist planeerimisseaduse 130 lõike 2 punktis 3 nimetatud
linnaehituslikult olulise muudatuse kavandamisega ning lähtudes Paide Linnavolikogu 18.
jaanuari 2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete
täitmine Paide linnas“ § 5 punktist 5 algatab, võtab vastu ja kehtestab detailplaneeringu sellisel
juhul linnavolikogu.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid
2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paide linnas asuvatele Ruubassaare tee 3 ja Raudtee
tn 5 kinnistutele (kinnistud soovitakse liita) ruumilise terviklahenduse loomine uue biomassil
(hakkepuit) töötava aurukatla (sisendvõimsus 27,5 MW ja soojuslik väljundvõimsus 22 MW)
hoone, katelt teenindava kuni 30 m kõrguse korstna ja muude katlamaja teenindavate ehitiste
rajamiseks. Tegemist on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi
piirides. Detailplaneeringuga kavandatava uue katlamaja hoone ehitisealune pind on ligikaudu
480 m2, uue hakkepuiduhoidla hoone (varjualuse) ehitisealuse pind ligikaudu 721 m2 ja uue
kütuse laoplatsi pindala ligikaudu 2460 m2. Hoonete kõrgus ei ületa 12 m. Uue katlamaja
hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku ühenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja
olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Paide
elektrijaama territooriumil olemasolevate ja rajatavate katlamajade summaarne sisendvõimsus
hakkab detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema 80,9 MW, millele vastab soojuslik
väljundvõimsus 68 MW.
2.2. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil.
Lähtudes KSH eelhinnangust tuleb hakkepuidu ladestusalalt kogutav sademevesi juhtida
reoveekanalisatsiooni.
2.3. Uusi juurdepääse tänavatelt ei rajata.
2.4. Planeeringuga nähakse ette alal paikneva kahe 1000 m3 õlimahuti, õlimajandusega seotud muu
taristu ja rajatiste (sh väikesed õlimahutid, avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone ning alal
paiknev angaar) likvideerimine.
3. Detailplaneeringu ülesanded
3.1. Detailplaneeringus lahendada kõik planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded,
välja arvatud lõike 1 punktides 10, 13-16, 18 ja 19 nimetatud ülesanded.
4. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
4.1. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevate andmete põhjal nähakse ette
detailplaneeringu kehtestamine ca 14 kuu jooksul alates algatamise otsuse jõustumisest.
Detailplaneeringu kehtestamise aeg sõltub avalikustamise tulemustest.
5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud
5.1. Enne detailplaneeringu koostamist on planeeringualal vajalik koostada ehitusgeodeetiline
uurimistöö (topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, koos kaevude uuringuga), mille
aruanne esitada Paide Linnavalitsusele.
5.2. Detailplaneeringu algatamise hetkeks muude uuringute vajadust ette ei nähta.
5.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste varemkoostatud uuringute ja
projektidega:
5.3.1. Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu
elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva
keskkonnamõju eelhinnang. Adepte Ekspert OÜ töö nr 800. 2018.
5.3.2. Paide linna kvartali nr 50 osa-ala detailplaneering. Kehtestatud 7. detsembril 1999, planeering
on tunnistatud osaliselt (Raudtee tn 1 kinnistu ulatuses) kehtetuks Paide Linnavolikogu 19.
mai 2016 otsusega nr 27.
5.3.3. Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneering.
Kehtestatud Paide Linnavolikogu 15. veebruari 2018 otsusega nr 11.
5.3.4. Projekteerimistingimused Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala
detailplaneeringus toodud nõuete täpsustamiseks. Antud Paide Linnavalitsuse 1. märtsi 2019
korraldusega nr ...
6. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud
6.1. Detailplaneeringuala suurus on ca 2,7 ha, ala hõlmab Ruubassaare tee 3 (katastritunnus
56601:004:0124) ja Raudtee tn 5 (katastritunnus 56601:004:0125) kinnistuid.
6.2. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse vähemalt kõikide planeeringualale jäävate
maaüksuste ja planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikud.
6.3. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd kõikide planeeringualal asuvate ning
sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega (detailplaneeringu koostamisele
asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused).
6.4. Planeeringu koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.
detsembri 2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt tuleb
koostööd teha Keskkonnaametiga, Kaitseministeeriumiga, Terviseametiga ja Päästeametiga.
7. Detailplaneeringu koostamine ja vormistamine
7.1. Tulenevalt planeerimisseadusest koostatakse detailplaneering ühes etapis (eskiislahenduse
koostamine ei ole vajalik).
7.2. Detailplaneeringu mahus koostada kontaktvööndi (sh. planeeringuga kavandatavate ehitiste
mõjuala) linnaehituslik analüüs.
7.3. Planeeringu vormistamisel kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt 2002. a välja antud
juhendmaterjali „Planeeringute leppemärgid“ 4. osas „Detailplaneeringute leppemärgid“ antud
leppemärke.
7.4. Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500, situatsiooniskeemi võib vormistada
teises mõõtkavas.
7.5. Detailplaneeringu vormistamisel arvestada ka Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute
dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis“ toodud nõuetega.
7.6. Detailplaneeringu mahus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava.
7.7. Detailplaneeringu projektile lisada illustreeriv(ad) 3D-joonis(ed) olemasolevate ja
planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise lahendusega
ning planeeringus ettenähtud kõrghaljastusega arvestades tegelikule situatsioonile vastavaid
maapinna kõrgusi.
7.8. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseadusele.
Lähteseisukohad koostas:
Marje-Ly Rebas
Paide Linnavalitsus
Linnaarhitekt
tel 383 8632
[email protected]