dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Sirgu külas Akki maaüksuste detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele

Kaitseministeerium · 15. märts 2019
Viit
12-1/19/1094
Registreeritud
15. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Ringkiri 7-2 367.asice2217 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Meie 14.03.2019 nr 7-2/367 Põllumajandusamet Kaitseministeerium Seisukoha küsimine Sirgu külas Akki maaüksuste detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele Luunja vallavolikogu kaalub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Sirgu külas Akki maaüksustele. Vastavalt PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 esitame Teile Luunja vallavolikogu otsuse eelnõu „Sirgu külas Vahemetsa ja Soisi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ seisukoha saamiseks. Vastavalt PlanS § 81 lg 1 palume Teil esitada ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus Planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Lisad: 1. Luunja Vallavolikogu otsuse „Sirgu külas Akki maaükssue detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu; 2. Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Adepte Ekspert OÜ, 2019). Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 EELNÕU 14.03.2019 TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 19.07.2018 esitas Tõnis Kerner vallale taotluse Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamise ettepanekuga. Planeeringu algatamise põhjenduseks on toodud soov luua eraldi kinnistud kahe elamukrundi moodustamiseks, et anda järeltulevale põlvkonnale võimalus elamu rajamiseks oma kodukohta. 26. aprilli 2012.a Vallavolikogu otsusega nr 12 on kehtestatud Akki kinnistul üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille käigus moodustati kinnistule 1 ha suurune üksikelamu maa krunt, praegune Päikese kinnistu, muus osas säilitati olemasolev olukord. Detailplaneering on käesolevaks ajaks ellu viidud. Detailplaneeringuga muudeti kehtivat Luunja valla üldplaneeringut arvates moodustatava elamukrundi maa-ala välja väärtusliku põllumaa koosseisust ja muudeti selle maakasutuse juhtotstarve põllumajandusmaast elamumaaks. 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 on kehtestatud Luunja valla üldplaneering (ÜP). Sirgu külas asuv Akki kinnistu asub Luunja valla üldplaneeringu kohaselt säilitatava hajaasustusega alas. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu. ÜP keskkonnatingimuste kaardi kohaselt jääb planeeringuala väärtusliku maastiku alale. ÜP liikluskorralduse kaardi kohaselt läbib planeeringuala kohalik tee. Säilitatava hajaasustusega alal on üldplaneeringuga ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused hajaasustuses on järgmised: 1) uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000 m2. Väiksemaid krunte võib moodustada tehnorajatiste tarbeks; 2) lubatud suurim korruste arv – 2 korrust; 3) lubatud suurim ehitusalune pind krundil – 15 % krundi pindalast; 4) lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100 m laiune maatulundusmaa kuja – 4 elamukrunti. Akki kinnistule kavandatavate uute elamukruntidega koos moodustub koos olemasolevate elamukompleksidega kuuene elamugrupp. Seega on tekkiva elamugrupi suurus üle nelja ja läheb vastuollu üldplaneeringus lubatud maksimaalse elamugrupi suurusega hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse hajaasustusega ala kogu ulatuses väärtuslikeks maastikeks. Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutustingimused on seatud järgmised: 1) vältida luhtade ja põllumaade võsastumist; 2) keelatud on metsamaade raadamine ja lageraie; 3) säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk); 4) mitte lubada ehitustegevuse laienemist maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; 5) väärtuslikel maastikel lubada uusehitisi vaid punktides 7-10 määratud korras jälgides, et hooned kannaksid endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi või miljööväärtuslikul alal, alale iseloomulikke arhitektuurseid suundumusi; 6) kaldaäärsetel reformimata riigimaadel ja kinnistatud maade detailplaneerimisel tuleb katastriüksuste moodustamisel ette näha eraldi liiklusmaa katastriüksused olemasolevatele veekoguni viivatele teedele; 7) kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale liiklusmaa krunt ja määrata see avalikult kasutatavaks. Täpsemad hooldussoovitused ja piirangud tuleb määrata maastikuhoolduskavade alusel. 8) Planeeritud on säilitada ilusad kaugvaated planeeringu joonisel nr 2 (ehitustingimused) märgitud kohtades ja ulatuses. 9) Plaanis on säilitada olemasolevad pargid ning puiesteed ja planeerida puiesteid täiendavalt kohalike maanteede ja tänavate äärde. Planeeringuga tuleb maksimaalselt arvestada traditsioonilise maastikustruktuuri ja teedevõrgu säilitamisega. Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel uute kruntide moodustamine keelatud. Lubatud on väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu EELNÕU 14.03.2019 alusel olemasolevale õuemaale. Elamukruntide moodustamine väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga Eramaal asuva kohaliku tee kruntimiseks ja avalikuks määramiseks on seatud ÜP-s järgmised tingimused: Eramaale planeeritud avalike teede või kohalike maanteede avalikuks muutmine toimub kinnistu osade sundvõõrandamise, kasutusõiguse lepingute või teehoolduslepingute vormistamise teel kohaliku omavalitsuse äranägemisel seaduses ettenähtud korras. Planeeritud kohalike teede ja muude avalike teede teekoridoride laius on 6 m ja enam. Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4 alusel tuleb detailplaneeringuga lahendada avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Sama seaduse § 131 lg 3 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada planeeringualalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. EhS § 94 lg 3 sätestab, et eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Samuti lähevad õigused ja kohustused üle siis, kui kohalik omavalitsus tee omandab. Planeeringualale juurdepääs toimub mööda Sirguvälja tee erateed, mis asub osaliselt naaberkinnistul Kasepõllu (43201:002:0037). Planeeringu realiseerumiseks on vajalik tagada tee avalik kasutus seaduses ette nähtud korras. Planeeringuga tuleb Sirguvälja teelt tagada juurdepääs ka naaberkinnistule Vahtra (43201:002:0372). Taotluste kohaselt soovitakse elamukruntide moodustamist, et võimaldada järeltulevatel põlvedel rajada elamu oma kodukohta. Akki kinnistul ei asu PRIA andmetel põllumassiivi ning planeeringu realiseerumine ei vähendaks ümbritsevate põllumaade kompaktsust ega häiriks maa haritavust. Planeeringuga kavandatakse hajaasustusele omaseid ehituskrunte suurusega mitte väiksemad kui 5000 m². Planeeritud tegevusega kaasneb Luunja vallavolikogu hinnangul põhjendatud vajadus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Vastavalt PlaS § 81 lg 1 on vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks asjaomastele isikutele ja asutustele. Laekunud ettepanekud ... Vastavat planeerimisseadusele § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Adepte Ekspert OÜ poolt KSH eelhinnang. Adepte Ekspert OÜ töös jõuti järeldusele, planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist: /../Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) DP ala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 alal. 2) DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 3) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole DP realiseerimisel esialgselt teada olevas mahus antud asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket./../ KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt, milleks on Keskkonnaamet, Põllumajandusamet ja Kaitseministeerium, kes on nõus KSH eelhinnanguga ning ei pea KSH algatamist vajalikuks. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2, planeerimisseaduse § 4 lg 2¹, § 77 lg 1, § 81, § 124 lg 6 ja § 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6, Keskkonnaameti kirja (), Põllumajandusameti kirja (), kaitseministeeriumi kijra (), Adepte Ekspert OÜ töö „Luunja vallas Sirgu külas Akki EELNÕU 14.03.2019 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Luunja valla üldplaneeringu, Luunja valla planeeringu- ja keskkonnakomisjoni seisukoha Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Sirgu külas Akkii maaüksustele eesmärgiga kaaluda võimalusi kinnistule kahe uue elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks kahele üksikelamule ja abihoonetele. 2. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad ja piir vastavalt lisale 1*. Juhul, kui planeeringu koostamise käigus selgub vajadus avalike teede rajamiseks ja ümberehitamiseks, laiendatakse planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu tee ala. 4. Detailplaneeringu eelnõud (eskiislahendust) tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik. 5. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste taristute rajamise kulud detailplaneeringuga määratavas mahus kannab planeeringust huvitatud isik. 6. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise otsusest vastavate teadete ilmumine Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised ning Luunja valla veebilehel. 7. Vallavalitsusel korraldada KSH mittealgatamise otsustest teavitamine vastavalt KeHJS-ile § 33 lg 6. 8. Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.ee ning tööpäevadel Luunja vallavalitsuses, asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik. 9. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. * Lisa 1: Sirgu külas Akki maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad ja planeeringuala piir. Radž Sauk Volikogu esimees EELNÕU 14.03.2019 SIRGU KÜLAS AKKI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA PALNEERINGUALA PIIR Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud. Planeeringust huvitatud isik on Tõnis Kerner. 1. Detailplaneeringu koostamine Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Kuna planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud Luunja valla üldplaneeringut on planeeringu tellijaks Luunja vallavalitsus. 2. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi kinnistule kahe uue elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks kahele üksikelamule ja abihoonetele. 3. Andmed planeeringuala kohta Akki kinnistu on 3.96 ha suurune maatulundusmaa kinnistu. Kinnistu koosneb kõlvikuliselt 3,11 ha ulatuses haritavast maast, 0,71 ha õuemaast ja 0,14 ha muust maast. Kinnistul paikneb ehitisregistri kohaselt üks kahekorruseline elamu. Kinnistut läbib kohalik Sirguvälja tee. Planeeringuala asub Sirgu küla keskmes hajaasustuses ja on ümbritsetud valdavalt põllu- ja metsamaadega ja maamajapidamistega. Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused: maaparandushoiuala, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, riigikaitselise ehitise piiranguvöönd. 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+; Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneering. 5. Nõutavad geodeetilised alusplaanid Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:1000 või M 1:500. 1. Planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandusameti Tartu keskusesse [email protected]. Detailplaneering koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja Põllumajandusameti poolt ja registreeritud Tartu geoarhiivis. 6. Nõuded koostatavale planeeringule Planeeringuga esitada: 6.1. Planeeringuala asukoht 6.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed vähemalt 40 m ulatuses väljapool planeeringuala; õiguslikul alusel püstitatud hooned; seadusjärgsed kitsendused ja ulatus, senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 6.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs Olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. 6.4. Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek 6.5. Planeeringuala kruntideks jaotamine Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. EELNÕU 14.03.2019 Elamukrundi minimaalne suurus on 5000 m². Sirguvälja tee kruntida välja transpordimaaks minimaalse lausega 8 m. 6.6. Krundi hoonestusala määramine Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Vajadusel määrata kohustuslik ehitusjoon. 6.7. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigus esitada põhijoonisel tabeli kujul: 6.7.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa, tee maa, maatulundusmaa; 6.7.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3, üks üksikelamu ja 2 abihoonet; 6.7.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 500 m². 6.7.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus elamul 8,5 m maapinnast, abihoonel 5 m, planeeringuga anda lisaks hoone katuseharja absoluutkõrgus. 6.8. Liikluskorralduse põhimõtted 6.8.1. planeeringualal asuv kohalik Sirguvälja tee tuleb välja kruntida transpordimaaks minimaalse laiusega 8 m. 6.8.2. Määrata krundile pääsu asukohad. 6.9. Kujad Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 6.10. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused 6.10.1. planeeringuga määrata piirkonna ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav; 6.10.2. planeeritavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi; 6.10.3. hoonete maapealne korruselisus: põhihoonel 1-2, abihoonel 1; 6.10.4. vajadusel määrata kohustuslik ehitusjoon, millel peab asuma põhihoone põhimaht; 6.10.5. lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud; 6.10.6. määrata katusekalle, harja suund ja materjal; 6.10.7. määrata hoone ±0.00 sidumine; 6.10.8. määrata piirete materjal, kõrgus ja tüüp 6.11. Haljastus ja heakord 6.11.1. määrata kohustuslik rajatav kõrghaljastus vähemalt 10 % elamukrundi territooriumist; 6.11.2. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrvalkinnistutele; 6.11.3. anda maaparandushoiuala toimimiseks vajalikud tingimused; 6.11.4. määrata lume ladustamise alad. 6.12. Tehnovõrgud Tehnovõrkudele- ja rajatistele reserveeritavad maa-alad. Planeeringuga anda planeeritud tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus: 6.12.1. elektrivarustus; 6.12.2. veevärk ja –kanalisatsioon: veevarustus planeerida ühisest puurkaevust. Reoveekäitlemine tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Tulenevalt maaparandussüsteemist on planeeringuala põhjavesi eeldatavalt kõrgemal kui 1,2 m. Planeeringuala põhjavesi on nõrgalt kaitstus ja planeeringualal on lubatud rajada üksnes biopuhasti. Kogumismahutid on keelatud. 6.12.3. sademevee kogumine ja ärajuhtimine; 6.12.4. tuletõrje veevarustus; 6.12.5. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise kohta hoonele või krundile. 6.12.6. Sidevarustus; 6.12.7. Esitada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks nõuetekohaseks toimimiseks. 6.13. Keskkonnatingimused 6.13.1. Planeeringuga tuleb lahendada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 6.13.2. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda EELNÕU 14.03.2019 6.13.3. kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust siseruumides. 6.13.4. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine. 6.14. Servituutide, sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus Vajadus määrata planeeringuga. 6.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002. 6.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 6.17. Planeeringu rakendamise võimalused: 6.17.1. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajaliku krundivälise taristu (avalikud teed ja sellega seonduvad rajatised) rajamise kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. Planeeringu kehtestamise eelduseks on vastavasisulise halduslepingu sõlmimine. 6.17.2. Planeeringualal asuv kohalik Sirguvälja tee krunditakse välja eraldi transpordimaa krundiks ja antakse tasuta vallale üle. Planeeringualale ei väljastata ehituslubasid hoonetele enne Sirguvälja tee üleandmist vallale. 6.17.3. Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on Sirguvälja tee avalikku kasutusse määramine Kasepõllu (43201:002:0037) kinnistul. 6.18. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised 6.18.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000; 6.18.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 6.2, M 1:500; 6.18.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt p. 6.3, M 1: 2000; 6.18.4. Põhijoonis vastavalt p. 6.5- 6.11, M 1: 500; 6.18.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 6.5-6.6, 6.12-6.14, M 1: 500; 6.18.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 6.12., M 1: 500. Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad. 7. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Põllumajandusamet, Kaitseministeerium. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Lisaks tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata Rahandusministeeriumi poolt täiendavalt määratud isikud ja asutused. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. 8. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine Detailplaneering vormistada Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid- 2013/.) Detailplaneeringu vallale esitamine: 8.1. DP eelnõu (eskiis) esitatakse põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks ja avalikustamiseks paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 8.2. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*); 8.3. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). EELNÕU 14.03.2019 8.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). 8.5. DP eelnõu esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (neli (4) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). * koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000. Joonis 1. Planeeritava ala piir Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2019 Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Nimetus: Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Tõnis Kerner Tel +372 53412211 E-post: [email protected] Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö teostamisaeg: veebruar 2019 2 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Osapooled .......................................................................................................................... 5 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6 3 Planeeritav tegevus............................................................................................................ 9 4 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 11 4.1 Kõrgemalseisvad planeeringud ................................................................................. 12 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16 6 Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ....... 18 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 20 3 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas OÜ Adepte Ekspert (reg nr 11453673) 2019. a veebruaris Tõnis Kerner`i tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Luunja Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Luunja vallas Sirgu külas asuva Akki kinnistu detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 4 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 1 Osapooled Planeeringust huvitatud isik: Tõnis Kerner Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Hetkel teadmata Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Otsustaja (strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja): Luunja Vallavolikogu KSH eelhinnangu koostaja: Adepte Ekspert OÜ 5 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Eelhindamise objektiks on Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek. Akki kinnistu (kat. tunnus 43201:002:0193) pindala on 3.96 ha (millest haritavat maad 3,11 ha) ning maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Akki kinnistu piirneb põhjakaarest Vahtra (43201:002:0372), idast Pärna (43201:002:0344), lõunast Kasepõllu (43201:002:0037) ja Aljaku (43201:002:0365) ning läänest Päikese (43201:002:0194) ja Tammetõru (43201:002:0092) kinnistutega. Tegemist on valdavalt maatulundusmaaga, kuhu on rajatud ka eluhooned. Kasepõllu maaüksusele on Luunja Vallavolikogu on 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1 muuhulgas algatatud detailplaneeringu koostamine, kuid sellest on Kasepõllu (43201:002:0037) osas hiljem loobutud. Alal kehtib Luunja Vallavolikogu otsusega 26. 04.2012.a nr 12 kehtestatud detailplaneering, millega endisest Akki maaüksusest (varem kinnisturegistris nr 1405904) eraldati üks elamumaa krunt (Päikese). Joonis 1. Akki kinnistu asukoht. Allikas: Maa-amet Ehitisregistri (https://www.ehr.ee ) andmetel on Akki kinnistu (43201:002:0193) loodeosas kahekorruseline üksikelamu ehitisealuse pinnaga 96 m2 ja kinnistut läbib Sirguvälja tee sidekaabel. Ülejäänud olemasolevad abihooned (laut, küün, garaaž-abihoone, kaks sauna) on registris jätkuvalt seotud Akki kinnistu endise katastritunnusega (43201:002:0392). Lisaks läbivad kinnistut Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4 kV (Tamme) ja 15 kV (PILKA:ANN) elektriõhuliinid. Juurdepääs kinnistule on riigi kõrvalmaanteelt nr 22250 (Luunja-Kavastu-Koosa) kruusakattega teed pidi. 6 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Joonis 2. Akki kinnistu kitsendused. Allikas: Maa-amet Ala asub täies ulatuses 63.9 hektarisel Sirgu maaparandussüsteemil (2102360010240001) vastavalt maaparandussüsteemide registrile https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus . Planeerungualast ca 160 m kaugusel olev Akimetsa kraav ei ole avalik veekogu ega kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel Akimetsa kraavi (1977.a rajatud) drenaažkuivenduse eesvoolu) kalda kasutamise kitsendused (kalda piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m) Akki kinnistule ei ulatu. Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga täies ulatuses määratud väärtuslikuks põllumaaks. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada üldjuhul üksnes sihtotstarbeliseks tegevuseks, nt põllu- või rohumaana. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi. Eesmärk on hoida väärtuslikud põllumajandusmaad harimiskõlbulikena. Luunja valla looduslikuks rikkuseks on suhteliselt kõrge viljakusega põllumaa (boniteet 40 või enam hindepunkti), mis moodustab 50% valla pindalast. Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisundiga. Väärtuslike põllumajandusmaade andmed põhinevad peamiselt PRIA põllumassiividel ja Eesti topograafia andmekogu haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil. Väärtuslike põllumajandusmaade kasutustingimused lähtuvad eelkõige kehtivast õigusest. Käesoleval ajal ei reguleeri seadusandlus veel väärtuslikule põllumaale ehitamist, kuid tulevikus on oodata seadusemuudatust, mis keelab seal elamuehituse. Selleks kavandatakse muuta http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e106c74-7e90-4fc0-8c97- e4071032066e#bixDEeZi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lisaks tehakse siis ka muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses. 7 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Praeguse seisuga on seadusemuudatust edasi lükatud. Eelnõuga ei sätestata väärtuslikule põllumajandusmaale absoluutset ja lõplikku sihtotstarbe muutmise ja/või ehituskeeldu. Samas peavad kohaliku omavalitsuse üksused sel juhul tulevikus senisest põhjalikumalt kaaluma planeeringute koostamisel, samuti katastriüksuste sihtotstarbe muutmisel või ehitiste ehitamist käsitlevate menetlustoimingute tegemisel väärtusliku põllumajandusmaaga seotud maakasutust. Alal levivad leetjad või leetunud mullad (GI - leetjas gleimuld, LP - kahkjas näivleetunud muld, LPG - kahkjas leetunud gleimuld, LP(g) - gleistunud kahkjas leetunud muld). Kui näivleetunud muldade (LP) keskmine boniteet Eestis on 48,6 hindepunkti, siis gleistunud LP(g) muldadel on see 36,7 hindepunkti ning gleimuldadel (LPG) vaid 34,4 hindepunkti. Piirkonnas on Kasepõllu maaüksusel 2016. aastal muldasid detailsemalt uuritud OÜ Rakendusgeoloogia poolt. Joonis 3. Piirkonna mullastik. Allikas: Maa-amet Kinnistu loodeosas oleva üksikelamu hoovil paikneb salvkaev. Päikese kinnistule on keskkonnaregistri https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1557984052 andmetel 2015. aastal rajatud puurkaev (PRK0054033). Tegu on 60 m sügavuse puurkaevuga, mis võtab vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. 8 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Puurkaevuga avatava põhjaveekihi vesi vastab kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele. Kaevu soovitatav tootlikkus on kuni 0,56 l/s ja 3 m3/d. Puurkaev teenindab käesoleval ajal vaid Päikese kinnistut, seepärast on kaevul 10 m hooldusala, sanitaarkaitseala puudub. Planeeringuala paikneb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaevu andmetel on alal 10 m paksune liivsavi kiht (veeristega). Puurkaevu läbilõike andmete alusel võib põhjaveekihti lugeda pigem keskmiselt kaitstuks. Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni levikuala. Maaüksuse olemasoleval õuealal on lokaalne reoveekanalisatsioon, kogumiskaeve tühjendatakse vastavalt vajadusele. Veevarustus on võimalik lahendada olemasoleva Päikese kinnistu puurkaevust ning reoveekäitlemiseks tuleb rajada kas kogumismahutid, septikud või biopuhasti(d). Lahendust täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Looduskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte planeeringualal ega selle naabruses ei paikne. Lähim kaitsealuste liikide leiukoht (III kategooria liik Platanthera chlorantha/rohekas käokeel) Aki metsas jääb alast ca 330 m kaugusele loodesse. Lähim veekogu on lõuna pool ca 425 m kaugusel olev Emajõgi (VEE1023600), mis on ka III kaitsekategooria liigi Cobitis taenia/harilik hink elupaik. Lähim kaitseala Luunja mõisa park (KLO1200244) jääb ka 1,5 km kaugusele edelasse. Natura 2000 alasid piirkonnas ei leidu. Kultuurimälestiste riikliku registri alusel planeeringualal ja selle lähiümbruses mälestised puuduvad. Maa-ameti pärandkultuuri rakenduse kohaselt on lähimad objektid kõrvalmaantee nr 22250 ääres olevad Aljaku pood (1932-1940) ja Sirgu karjamõisa kõrvalhooned. 3 Planeeritav tegevus Kinnistu omanik soovib DP-ga muuta Akki kinnistu maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast osaliselt elamumaaks, andes seeläbi võimaluse Akki talu järgmistel põlvkondadel rajada elamud oma kodukohta ning siduda enda tulevik koduvalla arenguga. DP koostamise eesmärk on ka kinnistu kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Praegu maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu on plaanis jagada DP-ga viieks krundiks: - krunt 1, elamumaa, pindala ca 8800 m2, krundil on olemasolev elamu; - krunt 2, maatulundusmaa, pindala ca 4400 m2; - krunt 3, elamumaa, pindala ca 10 000-11 000 m2; - krunt 4, elamumaa, pindala ca 13 000-14 000 m2; - krunt 5, transpordimaa, pindala ca 2400 m2. 9 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Joonis 4. Akki kinnistu DP algatamise ettepanek 10 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 4 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele ehk olulise keskkonnamõjuga tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla. PlanS § 124 lõike 6 järgi tuleb DP koostamisel (ja § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel) anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Seega KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS. KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva DP korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid EELIS andmebaasi http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx alusel piirkonnas ei ole. Seega on välistatud, et sellega võiks kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust. Kuna tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on vajalik KSH eelhindamise läbiviimine. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (KeA) või Keskkonnaministeerium, enamusel juhtudel siiski KeA. Antud juhul on asjaomaseks asutuseks ka Põllumajandusamet, kuna alal paiknevad maaparandussüsteemid ja väärtuslik põllumaa. 11 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 4.1 Kõrgemalseisvad planeeringud Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Erinevalt teistest maakondadest muutusid uue Tartu maakonnaplaneeringu kehtestamisega kehtetuteks enamus varem koostatud teemaplaneeringuid k.a “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 22.06.2006), kust on üle võetud ainult väärtuslikud maastikud (teemaplaneering on vaid selgitava taustteabena uue planeeringu lisa 7). Tulenevalt rohkem kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest vajavad konkreetsete maastike detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist koostatavates omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu eesmärk ongi suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil ja see on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Detailplaneering vastab maakasutuselt ja visioonilt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ . Luunja valla üldplaneering on kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1. Ala on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt Sirgu küla säilitatava hajaasustusega alas. ÜP kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa (Joonis 5). Kehtiva ÜP joonisel (https://www.luunja.ee/planeeringud/uld-ja-teemaplaneeringud) ei ole veel ÜP muudatust Luunja Vallavolikogu otsusega 26. 04.2012.a nr 12 kehtestatud detailplaneeringu osas (Päikese kinnistu). Joonis 5.Luunja valla ÜP maakasutusplaan (uuendatud 2017) versus tegelik olukord Säilitatava hajaasustusega alal on üldplaneeringuga ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. 12 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused hajaasustuses on järgmised: 1. uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000 m2. Väiksemaid krunte võib moodustada tehnorajatiste tarbeks; 2. lubatud suurim korruste arv: 2; 3. lubatud suurim ehitusalune pind krundil: 15% krundi pindalast; 4. lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100 m laiune maatulundusmaa kuja: 4 elamukrunti. Planeeringualal kavandatavate uute elamukruntidega moodustub (koos olemasolevate maatulundusmaa kinnistutel olevate elamutega) uus elamugrupp. Samas on tingimus moodustavate elamukruntide kohta ja DP algatamise ettepanek sisaldab kolme elamumaa krunti ning ühte transpordimaa (juurdepääsutee tarbeks lubatud alla 5000 m2) krunti. Lisaks üks maatulundusmaa krunt, mis ei ole elamukrunt ega ka ehituskrunt. Seega on koos ühe olemasolevaga (Päikese) tekkivate elamukruntide arv 4 ja see ei lähe vastuollu üldplaneeringus lubatud ehitustingimustega maksimaalse moodustatava elamukruntide arvuga. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa põllumassiivi koosseisu (Joonis 6). Joonis 6. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste plaanist (2017) Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel uute kruntide moodustamine keelatud. Lubatud on väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu alusel olemasolevale õuemaale. Elamukruntide moodustamine väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamisega tehakse ettepanek muuta kehtivat Luunja valla üldplaneeringut. 13 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (kuni 4 üksikelamu rajamine) ja paiknemist (lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb üle 6 km kaugusele), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstava liigi seisundit, negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (looduskaitsealused objektid, alad ja liikide leiukohad puuduvad planeeringualal ja sellest vähemalt 300 m raadiuses), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks kaitstavaid alasid, loodusobjekte ja kaitsealuseid liike. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Peamiseks mõjuks loodusvaradele võib lugeda mõju maaressursile. Nimelt paikneb planeeringuala väärtuslikul põllumajandusmaal. Väärtuslikele põllumajandusmaadele elamuehitus ei ole soovitav Luunja valla üldplaneeringu alusel. Samuti on tulevikus oodata väärtuslikele põllumajandusmaadele ehitamise keelustamist vastava õigusaktiga. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistute maakasutust on jääkreostuse esinemine tugevalt ebatõenäoline. 14 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Vee tarbimine Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda. Seega lahendatakse nii veevarustus kui ka reoveekäitlus lokaalselt. Veevarustuse ja reoveekäitluse lahendus määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. Veevarustuseks on otstarbekas lahendada olemasoleva 2015. aastal rajatud puurkaevu baasil. Puurkaevu passi kohane soovituslik tootlikkus on kuni 3 m3/d. Eesti inimese keskmine veetarbimine on 120 l/d. Seega on kaevu tootlikkus piisav rahuldamaks kogu ala veetarvet. Puurkaev teenindab käesoleval ajal ühte kinnistut ja seega on kaevule määratud 10 m hooldusala, sanitaarkaitseala ei ole moodustatud. Juhul, kui kaev võetakse kasutusse mitme kinnistu veevarustuse tagamiseks tuleb kaevule moodustada sanitaarkaitseala, mis on automaatselt 50 m. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Antud juhul tuleks planeeringu koostamise käigus täpsustada ja vajadusel taotleda kaevule 10 m sanitaarkaitseala moodustamist. Veekaitselisest seisukohast on kindlasti eelistatud planeeringualale tekkivale majade grupile veevarustuse tagamine ühisest puurkaevust. Igale eramule eraldiseisva kaevu rajamist ei saa pidada keskkonnakaitseliselt parimaks lahenduseks kuna iga kaevu rajamise ja kasutamisega kaasneb teatav põhjavee reostusrisk, mida aitab minimeerida veevarustuse grupeerimine. Arvestades arenduse mahtu ja võimalikku veevarustuse lahendust (olemasolev puurkaev), siis ei ole oodata tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju põhjaveele. Kuna puurkaevu vesi vastab joogivee kvaliteedinõuetele, siis ei ole veevarustuse lahendusega kaasnevana oodata negatiivset mõju inimese tervisele. 5.4.2 Reovee käitlus Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel on piirkonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Reoveekäitluse lahendamisel tuleb järgida vabariigi valitsuse 29.11.2012 määrust nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Eeldatavalt planeeritakse kogumismahutite paigaldamist. Korrektselt paigaldatud ja regulaarselt tühjendatavate kogumismahutite korral lokaalset keskkonnamõju ei kaasne, kuid kaasneb pidev tekkiva reovee väljaveo vajadus. Selleks et tagada reovee väljaveo korrektne toimimine on vajalik omavalitsuse poolne järelevalve. Kui ei soovita kogumismahutite kasutamist, siis on reoveekäitluse lahenduseks veel kaks varianti - reovee lokaalne puhastamine ja immutamine pinnasesse või reovee lokaalne puhastamine ja juhtimine suublasse (maaparandussüsteemi eesvoolu – Akimetsa kraavi). Reovee lokaalne puhastamine ning suublasse juhtimine on antud ala puhul kõige vähetõenäolisem lahendus, sest Sirgu eesvool paikneb kavandatud hoonete asukohtadest eemal ning vajalik oleks võrdlemisi pika äravoolutrassi rajamine. 15 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Kõige tõenäolisem on antud detailplaneeringuala puhul rakendada reovee lokaalset puhastamist, millele järgneb immutamine. Määruse nr 99 kohaselt peab heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heitvett võib juhtida pinnasesse kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi ja kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alal võib immutada kuni 5 m 3 heitvett ööpäevas kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Seega juhul, kui soovitakse rajada reovee puhastamiseks septik(ud) tuleb eraldi kogumismahutisse koguda ning nõuetekohaselt üle anda käimlate reovesi või tuleb immutada alal, kus pinnase (liivsavi) paksus on vähemalt 2 meetrit. Alternatiivina on võimalik ka biopuhasti(te) rajamine. Nõuetekohase reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju pinnasele või põhjaveele. 5.4.3 Sademevee käitlus Planeeringuala paikneb maaparandusvõrgu alal. Maaparandusvõrk on loodud liigse sademevee ärajuhtimiseks. Olulist mõju pinnaveele planeeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ei ole. Maaparandusvõrgu alal tuleb aga planeering kooskõlastada Põllumajandusametiga ning vajadusel ette näha meetmed maaparandusvõrgu toimivuse edasiseks tagamiseks. Kinnistute sademevee käitlus tuleb lahendada lokaalselt (sademevesi immutada). Vältida tuleb vertikaalplaneerimist, mis põhjustaks sademevee valgumist naaberkinnistutele. 5.4.4 Õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne liiklusvoogu, mis võiks põhjustada müratasemeid või mõju õhukvaliteedile ulatuses, mis võiks põhjustada normtasemetele lähedasi väärtusi. Samuti ei ole planeeringuga kavandatud tegevuse mahtu arvestades tõenäoline küttelahenduste rajamine, mis võiksid olulisel määral mõjutada õhukvaliteeti. Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, vibratsiooni, valgusreostuse ega lõhna teket. 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Planeeringuga kavandatava tegevusega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada planeeringu või ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning 16 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust siseruumides. Planeeringu puhul on tegu elamukruntide moodustamisega, seega olulist mõju laiemalt inimeste sotsiaalsetele vajadustele ei ole. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Alasse hõlmatud kinnistute väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb. 5.6 Mõju kultuuriväärtustele Planeeringualale ega selle naabrusesse ei jää muinsuskaitsealuseid alasid ega objekte. Olulist mõju kultuuriväärtustele tegevusega ei kaasne. 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Kavandatava tegevuse puhul olulist avariiohtu ette näha ei ole. Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms. 5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine Piirkonnas suuremahulisi arendustegevusi kavandavad planeerimisdokumendid puuduvad. Kasepõllu maaüksus(t)ele on Luunja Vallavolikogu on 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1 muuhulgas algatatud detailplaneeringu koostamine, kuid sellest on Kasepõllu (43201:002:0037) osas hiljem loobutud ning arendust planeeritakse vaid teisel pool maanteed Emajõe ääres olevale Kasepõllu (43201:002:0038) maaüksusele. Arvestades nii käesoleva eelhinnangu objektiks oleva planeeringu kui piirkonnas kehtestatud detailplaneeringute mahte, siis ei ole oodata arendustegevust ulatuses, mis võiks põhjustada ka kumulatiivselt olulist keskkonnamõju. Samas on oodata planeeringute koostoimes antud piirkonnas asustustiheduse võimalikku märgatavat suurenemist. 5.9 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu elamukrunte kavandava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu elamukrunte kavandava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 17 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 6 Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Reoveekäitluse lahendamisel tuleb järgida vabariigi valitsuse 29.11.2012 määrust nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Kogumismahutite kasutamisel tuleb tagada järelevalve nende nõuetekohase tühjendamise osas. Veevarustuse rajamisel tuleks eelistada kogu ala veega varustamist ühest (olemasolevast) puurkaevust. Vältida tuleks igale majapidamisele eraldiseisva puurkaevu rajamist. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada planeeringu koostamisel või ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust siseruumides. Väärtuslike põllumaade kasutamist elamuarenduseks võib pidada ainsaks negatiivseks mõjuks, kuid samas ei ole hetkel seadusega ette nähtud kindlaid piiranguid. 18 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Planeeringuga ei kavandata ka tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Planeeringulahendus ei vasta osaliselt kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (praegu kehtiv Luunja valla üldplaneering) maakasutuse osas ja DP-ga tehakse ettepanek kehtivat ÜP-d muuta. Peamiseks mõjuks antud planeeringu puhul on mõju väärtuslikule põllumajandusmaale, mille pindala vähenemist on seoses elamute ehitusega oodata. Eelhindamise koostamine on eelkõige ennetusmeede avaliku huvi korral ja oma sisus nagunii vajalik omavalitsuse poolt DP algatamisel igati kaalutletud otsuse tegemisel. Kohaliku omavalitsuse nõudel hinnati keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) DP ala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 alal. 2) DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 3) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole DP realiseerimisel esialgselt teada olevas mahus antud asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detaiplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus anda täpsemad põhjendused väärtusliku põllumajandusmaa muutmiseks elamumaaks. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt ja Põllumajandusametilt nende pädevuse piires. 19 www.adepte.ee Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Eesti Geoloogiakeskus. 2004. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart Tartu Maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130 Luunja valla üldplaneering. Kehtestatud 26.06.2008 määrusega nr 8-1 OÜ COVER GRUPP. 2012. Luunja vald Sirgu küla Akki kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 26. 04.2012 otsusega nr 12 Seadused, määrused: Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; RT I, 12.12.2018, 16) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; RT I, 14.11.2018, 8) Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; RT I, 12.12.2018, 81) Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 12.12.2018, 45) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 26.06.2018, 12) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 20.06.2017, 17) Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed (RT I, 04.12.2012, 1) Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): www.eelis.ee; https://infoleht.keskkonnainfo.ee Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Metsaregister (https://register.metsad.ee) Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 20 www.adepte.ee
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel