Keskkonnaamet Meie 14.03.2019 nr 7-2/367
Põllumajandusamet
Kaitseministeerium
Seisukoha küsimine Sirgu külas Akki maaüksuste detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule
ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele
Luunja vallavolikogu kaalub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Sirgu külas Akki maaüksustele.
Vastavalt PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 esitame Teile Luunja vallavolikogu otsuse eelnõu „Sirgu külas
Vahemetsa ja Soisi maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ seisukoha saamiseks.
Vastavalt PlanS § 81 lg 1 palume Teil esitada ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
Planeeringute nõunik
7417217,
[email protected]
Lisad:
1. Luunja Vallavolikogu otsuse „Sirgu külas Akki maaükssue detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
(Adepte Ekspert OÜ, 2019).
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
EELNÕU 14.03.2019
TARTUMAA
LUUNJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX
Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
19.07.2018 esitas Tõnis Kerner vallale taotluse Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamise
ettepanekuga. Planeeringu algatamise põhjenduseks on toodud soov luua eraldi kinnistud kahe elamukrundi
moodustamiseks, et anda järeltulevale põlvkonnale võimalus elamu rajamiseks oma kodukohta.
26. aprilli 2012.a Vallavolikogu otsusega nr 12 on kehtestatud Akki kinnistul üldplaneeringut muutev
detailplaneering, mille käigus moodustati kinnistule 1 ha suurune üksikelamu maa krunt, praegune Päikese kinnistu,
muus osas säilitati olemasolev olukord. Detailplaneering on käesolevaks ajaks ellu viidud. Detailplaneeringuga
muudeti kehtivat Luunja valla üldplaneeringut arvates moodustatava elamukrundi maa-ala välja väärtusliku
põllumaa koosseisust ja muudeti selle maakasutuse juhtotstarve põllumajandusmaast elamumaaks.
26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 on kehtestatud Luunja valla üldplaneering (ÜP). Sirgu külas asuv Akki kinnistu
asub Luunja valla üldplaneeringu kohaselt säilitatava hajaasustusega alas. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse
juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu
ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu. ÜP keskkonnatingimuste kaardi kohaselt jääb
planeeringuala väärtusliku maastiku alale. ÜP liikluskorralduse kaardi kohaselt läbib planeeringuala kohalik tee.
Säilitatava hajaasustusega alal on üldplaneeringuga ette nähtud säilitada hajaasustusele iseloomulikku
maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust. Üldplaneeringuga määratud
ehitustingimused hajaasustuses on järgmised: 1) uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000
m2. Väiksemaid krunte võib moodustada tehnorajatiste tarbeks; 2) lubatud suurim korruste arv – 2 korrust; 3)
lubatud suurim ehitusalune pind krundil – 15 % krundi pindalast; 4) lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide
arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100 m laiune maatulundusmaa kuja – 4 elamukrunti. Akki kinnistule
kavandatavate uute elamukruntidega koos moodustub koos olemasolevate elamukompleksidega kuuene
elamugrupp. Seega on tekkiva elamugrupi suurus üle nelja ja läheb vastuollu üldplaneeringus lubatud
maksimaalse elamugrupi suurusega hajaasustuses.
Üldplaneeringuga määratakse hajaasustusega ala kogu ulatuses väärtuslikeks maastikeks. Väärtuslike maastike
säilimist tagavad kasutustingimused on seatud järgmised: 1) vältida luhtade ja põllumaade võsastumist; 2) keelatud
on metsamaade raadamine ja lageraie; 3) säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka
asustusstruktuur ja teedevõrk); 4) mitte lubada ehitustegevuse laienemist maastikuliselt esteetilistes ja
ökoloogiliselt tundlikes paikades; 5) väärtuslikel maastikel lubada uusehitisi vaid punktides 7-10 määratud korras
jälgides, et hooned kannaksid endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi või
miljööväärtuslikul alal, alale iseloomulikke arhitektuurseid suundumusi; 6) kaldaäärsetel reformimata riigimaadel ja
kinnistatud maade detailplaneerimisel tuleb katastriüksuste moodustamisel ette näha eraldi liiklusmaa
katastriüksused olemasolevatele veekoguni viivatele teedele; 7) kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute
koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale liiklusmaa krunt ja määrata see avalikult
kasutatavaks. Täpsemad hooldussoovitused ja piirangud tuleb määrata maastikuhoolduskavade alusel. 8)
Planeeritud on säilitada ilusad kaugvaated planeeringu joonisel nr 2 (ehitustingimused) märgitud kohtades ja
ulatuses. 9) Plaanis on säilitada olemasolevad pargid ning puiesteed ja planeerida puiesteid täiendavalt kohalike
maanteede ja tänavate äärde. Planeeringuga tuleb maksimaalselt arvestada traditsioonilise
maastikustruktuuri ja teedevõrgu säilitamisega.
Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel uute kruntide moodustamine keelatud. Lubatud on väärtuslikel
põllumaadel asuvatel majapidamistel olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine ning ümberehitamine
senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu
EELNÕU 14.03.2019
alusel olemasolevale õuemaale. Elamukruntide moodustamine väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu
Luunja valla üldplaneeringuga
Eramaal asuva kohaliku tee kruntimiseks ja avalikuks määramiseks on seatud ÜP-s järgmised tingimused:
Eramaale planeeritud avalike teede või kohalike maanteede avalikuks muutmine toimub kinnistu osade
sundvõõrandamise, kasutusõiguse lepingute või teehoolduslepingute vormistamise teel kohaliku omavalitsuse
äranägemisel seaduses ettenähtud korras. Planeeritud kohalike teede ja muude avalike teede teekoridoride laius
on 6 m ja enam.
Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4 alusel tuleb detailplaneeringuga lahendada avalikule teele juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine. Sama seaduse § 131 lg 3 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada
planeeringualalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. EhS § 94 lg 3 sätestab, et eratee avalikuks kasutamiseks
määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.
Samuti lähevad õigused ja kohustused üle siis, kui kohalik omavalitsus tee omandab.
Planeeringualale juurdepääs toimub mööda Sirguvälja tee erateed, mis asub osaliselt naaberkinnistul
Kasepõllu (43201:002:0037). Planeeringu realiseerumiseks on vajalik tagada tee avalik kasutus seaduses
ette nähtud korras. Planeeringuga tuleb Sirguvälja teelt tagada juurdepääs ka naaberkinnistule Vahtra
(43201:002:0372).
Taotluste kohaselt soovitakse elamukruntide moodustamist, et võimaldada järeltulevatel põlvedel rajada elamu
oma kodukohta. Akki kinnistul ei asu PRIA andmetel põllumassiivi ning planeeringu realiseerumine ei vähendaks
ümbritsevate põllumaade kompaktsust ega häiriks maa haritavust. Planeeringuga kavandatakse hajaasustusele
omaseid ehituskrunte suurusega mitte väiksemad kui 5000 m². Planeeritud tegevusega kaasneb Luunja
vallavolikogu hinnangul põhjendatud vajadus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.
Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja
kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Vastavalt PlaS § 81 lg 1 on vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks
asjaomastele isikutele ja asutustele. Laekunud ettepanekud ...
Vastavat planeerimisseadusele § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on
koostatud Adepte Ekspert OÜ poolt KSH eelhinnang. Adepte Ekspert OÜ töös jõuti järeldusele, planeeringu
elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist: /../Arvestades kavandatud tegevuse
mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase
kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik
järgnevatel põhjustel: 1) DP ala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 alal. 2) DP realiseerimisega ei saa hetkel
teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks
negatiivset mõju põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 3) lähtudes planeeringuala
ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole DP realiseerimisel esialgselt teada olevas
mahus antud asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 4) detailplaneeringuga kavandatav
tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5)
detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada
olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6)
detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket./../
KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt,
milleks on Keskkonnaamet, Põllumajandusamet ja Kaitseministeerium, kes on nõus KSH eelhinnanguga ning ei
pea KSH algatamist vajalikuks.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, haldusmenetluse
seaduse § 5 lg 2, planeerimisseaduse § 4 lg 2¹, § 77 lg 1, § 81, § 124 lg 6 ja § 142, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6, Keskkonnaameti kirja (),
Põllumajandusameti kirja (), kaitseministeeriumi kijra (), Adepte Ekspert OÜ töö „Luunja vallas Sirgu külas Akki
EELNÕU 14.03.2019
kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Luunja valla üldplaneeringu, Luunja
valla planeeringu- ja keskkonnakomisjoni seisukoha
Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Sirgu külas Akkii maaüksustele eesmärgiga kaaluda võimalusi
kinnistule kahe uue elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks kahele üksikelamule ja
abihoonetele.
2. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad ja piir vastavalt lisale 1*. Juhul, kui planeeringu koostamise
käigus selgub vajadus avalike teede rajamiseks ja ümberehitamiseks, laiendatakse planeeritavat maa-ala
selliselt, et planeering hõlmaks kogu tee ala.
4. Detailplaneeringu eelnõud (eskiislahendust) tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu
korraldamiseks on vajalik.
5. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja
üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/
rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse
realiseerimiseks vajalike krundiväliste taristute rajamise kulud detailplaneeringuga määratavas mahus
kannab planeeringust huvitatud isik.
6. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise otsusest vastavate teadete ilmumine Ametlikes
Teadaannetes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised ning Luunja valla veebilehel.
7. Vallavalitsusel korraldada KSH mittealgatamise otsustest teavitamine vastavalt KeHJS-ile § 33 lg 6.
8. Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.ee ning tööpäevadel Luunja vallavalitsuses,
asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik.
9. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
* Lisa 1: Sirgu külas Akki maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad ja planeeringuala piir.
Radž Sauk
Volikogu esimees
EELNÕU 14.03.2019
SIRGU KÜLAS AKKI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD JA PALNEERINGUALA PIIR
Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud. Planeeringust huvitatud isik on Tõnis Kerner.
1. Detailplaneeringu koostamine
Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava
kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud
ruumilise keskkonna planeerija kutse. Kuna planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud Luunja valla
üldplaneeringut on planeeringu tellijaks Luunja vallavalitsus.
2. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi kinnistule kahe uue elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse
seadmiseks kahele üksikelamule ja abihoonetele.
3. Andmed planeeringuala kohta
Akki kinnistu on 3.96 ha suurune maatulundusmaa kinnistu. Kinnistu koosneb kõlvikuliselt 3,11 ha ulatuses
haritavast maast, 0,71 ha õuemaast ja 0,14 ha muust maast. Kinnistul paikneb ehitisregistri kohaselt üks
kahekorruseline elamu. Kinnistut läbib kohalik Sirguvälja tee. Planeeringuala asub Sirgu küla keskmes
hajaasustuses ja on ümbritsetud valdavalt põllu- ja metsamaadega ja maamajapidamistega. Planeeringualale
ulatuvad järgmised kitsendused: maaparandushoiuala, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd,
riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Luunja valla üldplaneering;
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;
Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneering.
5. Nõutavad geodeetilised alusplaanid
Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule
ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:1000
või M 1:500. 1. Planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi
elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandusameti Tartu
keskusesse
[email protected]. Detailplaneering koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on
kooskõlastatud võrguvaldajate ja Põllumajandusameti poolt ja registreeritud Tartu geoarhiivis.
6. Nõuded koostatavale planeeringule
Planeeringuga esitada:
6.1. Planeeringuala asukoht
6.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed vähemalt 40 m ulatuses väljapool planeeringuala;
õiguslikul alusel püstitatud hooned; seadusjärgsed kitsendused ja ulatus, senised kokkulepped maakasutuse
kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed;
olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad
muud andmed.
6.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
Olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite
liikumissuunad; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte
ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
Seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu
eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
6.4. Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek
6.5. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt.
EELNÕU 14.03.2019
Elamukrundi minimaalne suurus on 5000 m². Sirguvälja tee kruntida välja transpordimaaks minimaalse lausega 8
m.
6.6. Krundi hoonestusala määramine
Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Vajadusel määrata kohustuslik
ehitusjoon.
6.7. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigus esitada põhijoonisel tabeli kujul:
6.7.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa, tee maa, maatulundusmaa;
6.7.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3, üks üksikelamu ja 2 abihoonet;
6.7.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 500 m².
6.7.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus elamul 8,5 m
maapinnast, abihoonel 5 m, planeeringuga anda lisaks hoone katuseharja absoluutkõrgus.
6.8. Liikluskorralduse põhimõtted
6.8.1. planeeringualal asuv kohalik Sirguvälja tee tuleb välja kruntida transpordimaaks minimaalse laiusega
8 m.
6.8.2. Määrata krundile pääsu asukohad.
6.9. Kujad
Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
6.10. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
6.10.1. planeeringuga määrata piirkonna ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded.
Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav;
6.10.2. planeeritavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi;
6.10.3. hoonete maapealne korruselisus: põhihoonel 1-2, abihoonel 1;
6.10.4. vajadusel määrata kohustuslik ehitusjoon, millel peab asuma põhihoone põhimaht;
6.10.5. lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud;
6.10.6. määrata katusekalle, harja suund ja materjal;
6.10.7. määrata hoone ±0.00 sidumine;
6.10.8. määrata piirete materjal, kõrgus ja tüüp
6.11. Haljastus ja heakord
6.11.1. määrata kohustuslik rajatav kõrghaljastus vähemalt 10 % elamukrundi territooriumist;
6.11.2. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine
jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrvalkinnistutele;
6.11.3. anda maaparandushoiuala toimimiseks vajalikud tingimused;
6.11.4. määrata lume ladustamise alad.
6.12. Tehnovõrgud
Tehnovõrkudele- ja rajatistele reserveeritavad maa-alad. Planeeringuga anda planeeritud
tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus:
6.12.1. elektrivarustus;
6.12.2. veevärk ja –kanalisatsioon: veevarustus planeerida ühisest puurkaevust. Reoveekäitlemine tuleb
lahendada lokaalselt krundisiseselt. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2
m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Tulenevalt
maaparandussüsteemist on planeeringuala põhjavesi eeldatavalt kõrgemal kui 1,2 m.
Planeeringuala põhjavesi on nõrgalt kaitstus ja planeeringualal on lubatud rajada üksnes biopuhasti.
Kogumismahutid on keelatud.
6.12.3. sademevee kogumine ja ärajuhtimine;
6.12.4. tuletõrje veevarustus;
6.12.5. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise kohta
hoonele või krundile.
6.12.6. Sidevarustus;
6.12.7. Esitada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest ehitustegevusest
tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks nõuetekohaseks toimimiseks.
6.13. Keskkonnatingimused
6.13.1. Planeeringuga tuleb lahendada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
6.13.2. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda
EELNÕU 14.03.2019
6.13.3. kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus
kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada ehitusprojektide koostamisel
pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks
ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust
siseruumides.
6.13.4. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
6.14. Servituutide, sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus
Vajadus määrata planeeringuga.
6.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002.
6.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
6.17. Planeeringu rakendamise võimalused:
6.17.1. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajaliku krundivälise taristu (avalikud
teed ja sellega seonduvad rajatised) rajamise kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes
kannab planeeringust huvitatud isik. Planeeringu kehtestamise eelduseks on vastavasisulise
halduslepingu sõlmimine.
6.17.2. Planeeringualal asuv kohalik Sirguvälja tee krunditakse välja eraldi transpordimaa krundiks ja antakse
tasuta vallale üle. Planeeringualale ei väljastata ehituslubasid hoonetele enne Sirguvälja tee
üleandmist vallale.
6.17.3. Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on Sirguvälja tee avalikku kasutusse määramine
Kasepõllu (43201:002:0037) kinnistul.
6.18. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
6.18.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000;
6.18.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 6.2, M 1:500;
6.18.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt p. 6.3, M 1: 2000;
6.18.4. Põhijoonis vastavalt p. 6.5- 6.11, M 1: 500;
6.18.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 6.5-6.6, 6.12-6.14, M 1: 500;
6.18.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 6.12., M 1: 500.
Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.
7. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel
Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering
käsitleb: Päästeamet, Põllumajandusamet, Kaitseministeerium.
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul
alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega.
Lisaks tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata Rahandusministeeriumi poolt täiendavalt määratud isikud ja
asutused.
Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel
kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning
kooskõlastaja nimi ja ametinimi.
8. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine
Detailplaneering vormistada Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise
leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-
2013/.)
Detailplaneeringu vallale esitamine:
8.1. DP eelnõu (eskiis) esitatakse põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse
kontrollimiseks ja avalikustamiseks paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar,
formaat pdf ja dgn või dwg*);
8.2. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse vallavalitsusele
paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*);
8.3. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele
paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*).
EELNÕU 14.03.2019
8.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks
vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või
dwg*).
8.5. DP eelnõu esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (neli (4) eksemplari
arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või
dwg*).
* koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000.
Joonis 1. Planeeritava ala piir
Luunja vallas Sirgu külas
Akki kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2019
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Nimetus: Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Tõnis Kerner
Tel +372 53412211
E-post:
[email protected]
Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ
Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö teostamisaeg: veebruar 2019
2
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Osapooled .......................................................................................................................... 5
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6
3 Planeeritav tegevus............................................................................................................ 9
4 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 11
4.1 Kõrgemalseisvad planeeringud ................................................................................. 12
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14
5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15
5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16
6 Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ....... 18
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 20
3
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas OÜ Adepte Ekspert (reg
nr 11453673) 2019. a veebruaris Tõnis Kerner`i tellimusel.
Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV
määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika
täpsustamine“.
Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal
koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura
eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend.
Planeerimisseaduse kohane menetlus“.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Luunja Vallavolikogu poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
esinemise kohta.
Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Luunja vallas Sirgu külas asuva Akki kinnistu
detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
läbiviimine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH
vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS §
33 lõikele 6.
4
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
1 Osapooled
Planeeringust huvitatud isik:
Tõnis Kerner
Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja:
Hetkel teadmata
Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja
Luunja Vallavalitsus
Otsustaja (strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja):
Luunja Vallavolikogu
KSH eelhinnangu koostaja:
Adepte Ekspert OÜ
5
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Eelhindamise objektiks on Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu detailplaneeringu
algatamisettepanek.
Akki kinnistu (kat. tunnus 43201:002:0193) pindala on 3.96 ha (millest haritavat maad 3,11
ha) ning maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Akki kinnistu piirneb põhjakaarest Vahtra (43201:002:0372), idast Pärna (43201:002:0344),
lõunast Kasepõllu (43201:002:0037) ja Aljaku (43201:002:0365) ning läänest Päikese
(43201:002:0194) ja Tammetõru (43201:002:0092) kinnistutega. Tegemist on valdavalt
maatulundusmaaga, kuhu on rajatud ka eluhooned.
Kasepõllu maaüksusele on Luunja Vallavolikogu on 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1
muuhulgas algatatud detailplaneeringu koostamine, kuid sellest on Kasepõllu
(43201:002:0037) osas hiljem loobutud.
Alal kehtib Luunja Vallavolikogu otsusega 26. 04.2012.a nr 12 kehtestatud detailplaneering,
millega endisest Akki maaüksusest (varem kinnisturegistris nr 1405904) eraldati üks
elamumaa krunt (Päikese).
Joonis 1. Akki kinnistu asukoht. Allikas: Maa-amet
Ehitisregistri (https://www.ehr.ee ) andmetel on Akki kinnistu (43201:002:0193) loodeosas
kahekorruseline üksikelamu ehitisealuse pinnaga 96 m2 ja kinnistut läbib Sirguvälja tee
sidekaabel. Ülejäänud olemasolevad abihooned (laut, küün, garaaž-abihoone, kaks sauna)
on registris jätkuvalt seotud Akki kinnistu endise katastritunnusega (43201:002:0392).
Lisaks läbivad kinnistut Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4 kV (Tamme) ja 15 kV (PILKA:ANN)
elektriõhuliinid.
Juurdepääs kinnistule on riigi kõrvalmaanteelt nr 22250 (Luunja-Kavastu-Koosa)
kruusakattega teed pidi.
6
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Joonis 2. Akki kinnistu kitsendused. Allikas: Maa-amet
Ala asub täies ulatuses 63.9 hektarisel Sirgu maaparandussüsteemil (2102360010240001)
vastavalt maaparandussüsteemide registrile https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus .
Planeerungualast ca 160 m kaugusel olev Akimetsa kraav ei ole avalik veekogu ega kuulu
riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel Akimetsa kraavi (1977.a rajatud) drenaažkuivenduse
eesvoolu) kalda kasutamise kitsendused (kalda piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd
25 m) Akki kinnistule ei ulatu.
Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga täies ulatuses määratud väärtuslikuks
põllumaaks. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada üldjuhul üksnes
sihtotstarbeliseks tegevuseks, nt põllu- või rohumaana. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks
ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi. Eesmärk on hoida väärtuslikud
põllumajandusmaad harimiskõlbulikena. Luunja valla looduslikuks rikkuseks on suhteliselt
kõrge viljakusega põllumaa (boniteet 40 või enam hindepunkti), mis moodustab 50% valla
pindalast.
Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle
hindamisaegses seisundis. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse
hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisundiga.
Väärtuslike põllumajandusmaade andmed põhinevad peamiselt PRIA põllumassiividel ja
Eesti topograafia andmekogu haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil. Väärtuslike
põllumajandusmaade kasutustingimused lähtuvad eelkõige kehtivast õigusest. Käesoleval
ajal ei reguleeri seadusandlus veel väärtuslikule põllumaale ehitamist, kuid tulevikus on
oodata seadusemuudatust, mis keelab seal elamuehituse. Selleks kavandatakse muuta
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e106c74-7e90-4fc0-8c97-
e4071032066e#bixDEeZi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lisaks tehakse
siis ka muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses.
7
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Praeguse seisuga on seadusemuudatust edasi lükatud. Eelnõuga ei sätestata väärtuslikule
põllumajandusmaale absoluutset ja lõplikku sihtotstarbe muutmise ja/või ehituskeeldu.
Samas peavad kohaliku omavalitsuse üksused sel juhul tulevikus senisest põhjalikumalt
kaaluma planeeringute koostamisel, samuti katastriüksuste sihtotstarbe muutmisel või
ehitiste ehitamist käsitlevate menetlustoimingute tegemisel väärtusliku
põllumajandusmaaga seotud maakasutust.
Alal levivad leetjad või leetunud mullad (GI - leetjas gleimuld, LP - kahkjas näivleetunud
muld, LPG - kahkjas leetunud gleimuld, LP(g) - gleistunud kahkjas leetunud muld). Kui
näivleetunud muldade (LP) keskmine boniteet Eestis on 48,6 hindepunkti, siis gleistunud
LP(g) muldadel on see 36,7 hindepunkti ning gleimuldadel (LPG) vaid 34,4 hindepunkti.
Piirkonnas on Kasepõllu maaüksusel 2016. aastal muldasid detailsemalt uuritud OÜ
Rakendusgeoloogia poolt.
Joonis 3. Piirkonna mullastik. Allikas: Maa-amet
Kinnistu loodeosas oleva üksikelamu hoovil paikneb salvkaev. Päikese kinnistule on
keskkonnaregistri https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1557984052
andmetel 2015. aastal rajatud puurkaev (PRK0054033). Tegu on 60 m sügavuse
puurkaevuga, mis võtab vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.
8
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Puurkaevuga avatava põhjaveekihi vesi vastab kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele.
Kaevu soovitatav tootlikkus on kuni 0,56 l/s ja 3 m3/d. Puurkaev teenindab käesoleval ajal
vaid Päikese kinnistut, seepärast on kaevul 10 m hooldusala, sanitaarkaitseala puudub.
Planeeringuala paikneb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal. Puurkaevu andmetel on alal 10 m paksune liivsavi kiht (veeristega).
Puurkaevu läbilõike andmete alusel võib põhjaveekihti lugeda pigem keskmiselt kaitstuks.
Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni levikuala. Maaüksuse
olemasoleval õuealal on lokaalne reoveekanalisatsioon, kogumiskaeve tühjendatakse
vastavalt vajadusele. Veevarustus on võimalik lahendada olemasoleva Päikese kinnistu
puurkaevust ning reoveekäitlemiseks tuleb rajada kas kogumismahutid, septikud või
biopuhasti(d). Lahendust täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda
kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge.
Looduskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte planeeringualal ega selle naabruses ei paikne.
Lähim kaitsealuste liikide leiukoht (III kategooria liik Platanthera chlorantha/rohekas
käokeel) Aki metsas jääb alast ca 330 m kaugusele loodesse. Lähim veekogu on lõuna pool
ca 425 m kaugusel olev Emajõgi (VEE1023600), mis on ka III kaitsekategooria liigi Cobitis
taenia/harilik hink elupaik.
Lähim kaitseala Luunja mõisa park (KLO1200244) jääb ka 1,5 km kaugusele edelasse. Natura
2000 alasid piirkonnas ei leidu.
Kultuurimälestiste riikliku registri alusel planeeringualal ja selle lähiümbruses mälestised
puuduvad. Maa-ameti pärandkultuuri rakenduse kohaselt on lähimad objektid
kõrvalmaantee nr 22250 ääres olevad Aljaku pood (1932-1940) ja Sirgu karjamõisa
kõrvalhooned.
3 Planeeritav tegevus
Kinnistu omanik soovib DP-ga muuta Akki kinnistu maakasutuse sihtotstarvet
maatulundusmaast osaliselt elamumaaks, andes seeläbi võimaluse Akki talu järgmistel
põlvkondadel rajada elamud oma kodukohta ning siduda enda tulevik koduvalla
arenguga.
DP koostamise eesmärk on ka kinnistu kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse
määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ja
tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Praegu maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu on plaanis jagada DP-ga viieks krundiks:
- krunt 1, elamumaa, pindala ca 8800 m2, krundil on olemasolev elamu;
- krunt 2, maatulundusmaa, pindala ca 4400 m2;
- krunt 3, elamumaa, pindala ca 10 000-11 000 m2;
- krunt 4, elamumaa, pindala ca 13 000-14 000 m2;
- krunt 5, transpordimaa, pindala ca 2400 m2.
9
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Joonis 4. Akki kinnistu DP algatamise ettepanek
10
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
4 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele ehk olulise
keskkonnamõjuga tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.
PlanS § 124 lõike 6 järgi tuleb DP koostamisel (ja § 142 nimetatud detailplaneeringu
koostamisel) anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes
KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohtadest. Seega KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib ka
planeeringute puhul siiski KeHJS.
KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille
alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kui planeering on
aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega
või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva DP korral ei ole tegu
planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.
Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid EELIS andmebaasi
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx alusel piirkonnas ei ole. Seega on
välistatud, et sellega võiks kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala
kaitse-eesmärgile.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust. Kuna tegu on üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga, siis on vajalik KSH eelhindamise läbiviimine.
Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste
asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33
lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused
igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja).
Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad.
Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (KeA) või
Keskkonnaministeerium, enamusel juhtudel siiski KeA.
Antud juhul on asjaomaseks asutuseks ka Põllumajandusamet, kuna alal paiknevad
maaparandussüsteemid ja väärtuslik põllumaa.
11
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
4.1 Kõrgemalseisvad planeeringud
Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas,
Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.
Erinevalt teistest maakondadest muutusid uue Tartu maakonnaplaneeringu kehtestamisega
kehtetuteks enamus varem koostatud teemaplaneeringuid k.a “Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 22.06.2006), kust on üle võetud ainult
väärtuslikud maastikud (teemaplaneering on vaid selgitava taustteabena uue planeeringu
lisa 7). Tulenevalt rohkem kui 10 aasta möödumisest teemaplaneeringu koostamisest
vajavad konkreetsete maastike detailsed säilimist tagavad meetmed ajakohastamist
koostatavates omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu eesmärk ongi
suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil ja see on aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele.
Detailplaneering vastab maakasutuselt ja visioonilt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ .
Luunja valla üldplaneering on kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega
nr 8-1. Ala on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt Sirgu küla säilitatava hajaasustusega alas.
ÜP kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa (Joonis
5). Kehtiva ÜP joonisel (https://www.luunja.ee/planeeringud/uld-ja-teemaplaneeringud) ei
ole veel ÜP muudatust Luunja Vallavolikogu otsusega 26. 04.2012.a nr 12 kehtestatud
detailplaneeringu osas (Päikese kinnistu).
Joonis 5.Luunja valla ÜP maakasutusplaan (uuendatud 2017) versus tegelik olukord
Säilitatava hajaasustusega alal on üldplaneeringuga ette nähtud säilitada hajaasustusele
iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi, primaarseks on säilitada senist asustustihedust.
12
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused hajaasustuses on järgmised:
1. uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000 m2. Väiksemaid krunte
võib moodustada tehnorajatiste tarbeks;
2. lubatud suurim korruste arv: 2;
3. lubatud suurim ehitusalune pind krundil: 15% krundi pindalast;
4. lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100 m
laiune maatulundusmaa kuja: 4 elamukrunti.
Planeeringualal kavandatavate uute elamukruntidega moodustub (koos olemasolevate
maatulundusmaa kinnistutel olevate elamutega) uus elamugrupp. Samas on tingimus
moodustavate elamukruntide kohta ja DP algatamise ettepanek sisaldab kolme elamumaa
krunti ning ühte transpordimaa (juurdepääsutee tarbeks lubatud alla 5000 m2) krunti.
Lisaks üks maatulundusmaa krunt, mis ei ole elamukrunt ega ka ehituskrunt.
Seega on koos ühe olemasolevaga (Päikese) tekkivate elamukruntide arv 4 ja see ei lähe
vastuollu üldplaneeringus lubatud ehitustingimustega maksimaalse moodustatava
elamukruntide arvuga.
Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku
põllumaa põllumassiivi koosseisu (Joonis 6).
Joonis 6. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste plaanist (2017)
Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel uute kruntide moodustamine keelatud.
Lubatud on väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel olemasolevate hoonete ja rajatiste
renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on
lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu alusel olemasolevale õuemaale.
Elamukruntide moodustamine väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla
üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu algatamisega tehakse ettepanek muuta kehtivat Luunja valla
üldplaneeringut.
13
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (kuni 4 üksikelamu rajamine) ja paiknemist
(lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb üle 6 km kaugusele), siis on tugevalt
ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala
kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstava liigi seisundit, negatiivselt. Välistatud
on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (looduskaitsealused objektid, alad
ja liikide leiukohad puuduvad planeeringualal ja sellest vähemalt 300 m raadiuses), siis on
tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks
kaitstavaid alasid, loodusobjekte ja kaitsealuseid liike.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Peamiseks mõjuks loodusvaradele võib lugeda mõju maaressursile. Nimelt paikneb
planeeringuala väärtuslikul põllumajandusmaal. Väärtuslikele põllumajandusmaadele
elamuehitus ei ole soovitav Luunja valla üldplaneeringu alusel. Samuti on tulevikus oodata
väärtuslikele põllumajandusmaadele ehitamise keelustamist vastava õigusaktiga.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja
peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba
omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete
käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse
poolt kehtestatud nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist
keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistute
maakasutust on jääkreostuse esinemine tugevalt ebatõenäoline.
14
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus,
kiirgus ja lõhn
5.4.1 Vee tarbimine
Planeeringuala jääb väljapoole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda. Seega
lahendatakse nii veevarustus kui ka reoveekäitlus lokaalselt. Veevarustuse ja reoveekäitluse
lahendus määratakse detailplaneeringu koostamise käigus.
Veevarustuseks on otstarbekas lahendada olemasoleva 2015. aastal rajatud puurkaevu
baasil. Puurkaevu passi kohane soovituslik tootlikkus on kuni 3 m3/d. Eesti inimese keskmine
veetarbimine on 120 l/d. Seega on kaevu tootlikkus piisav rahuldamaks kogu ala veetarvet.
Puurkaev teenindab käesoleval ajal ühte kinnistut ja seega on kaevule määratud 10 m
hooldusala, sanitaarkaitseala ei ole moodustatud. Juhul, kui kaev võetakse kasutusse mitme
kinnistu veevarustuse tagamiseks tuleb kaevule moodustada sanitaarkaitseala, mis on
automaatselt 50 m. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10
meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja
kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Antud juhul tuleks planeeringu koostamise käigus
täpsustada ja vajadusel taotleda kaevule 10 m sanitaarkaitseala moodustamist.
Veekaitselisest seisukohast on kindlasti eelistatud planeeringualale tekkivale majade grupile
veevarustuse tagamine ühisest puurkaevust. Igale eramule eraldiseisva kaevu rajamist ei saa
pidada keskkonnakaitseliselt parimaks lahenduseks kuna iga kaevu rajamise ja kasutamisega
kaasneb teatav põhjavee reostusrisk, mida aitab minimeerida veevarustuse grupeerimine.
Arvestades arenduse mahtu ja võimalikku veevarustuse lahendust (olemasolev puurkaev),
siis ei ole oodata tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju põhjaveele. Kuna
puurkaevu vesi vastab joogivee kvaliteedinõuetele, siis ei ole veevarustuse lahendusega
kaasnevana oodata negatiivset mõju inimese tervisele.
5.4.2 Reovee käitlus
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel on piirkonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud
maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Reoveekäitluse lahendamisel tuleb
järgida vabariigi valitsuse 29.11.2012 määrust nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja
sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.
Eeldatavalt planeeritakse kogumismahutite paigaldamist. Korrektselt paigaldatud ja
regulaarselt tühjendatavate kogumismahutite korral lokaalset keskkonnamõju ei kaasne,
kuid kaasneb pidev tekkiva reovee väljaveo vajadus. Selleks et tagada reovee väljaveo
korrektne toimimine on vajalik omavalitsuse poolne järelevalve.
Kui ei soovita kogumismahutite kasutamist, siis on reoveekäitluse lahenduseks veel kaks
varianti - reovee lokaalne puhastamine ja immutamine pinnasesse või reovee lokaalne
puhastamine ja juhtimine suublasse (maaparandussüsteemi eesvoolu – Akimetsa kraavi).
Reovee lokaalne puhastamine ning suublasse juhtimine on antud ala puhul kõige
vähetõenäolisem lahendus, sest Sirgu eesvool paikneb kavandatud hoonete asukohtadest
eemal ning vajalik oleks võrdlemisi pika äravoolutrassi rajamine.
15
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Kõige tõenäolisem on antud detailplaneeringuala puhul rakendada reovee lokaalset
puhastamist, millele järgneb immutamine. Määruse nr 99 kohaselt peab heit- ja sademevee
immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset
ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heitvett võib juhtida pinnasesse kuni 5 m3
ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul,
kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi ja kuni 10 m3
ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist
puhastamist. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alal võib immutada kuni 5 m 3 heitvett
ööpäevas kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist.
Seega juhul, kui soovitakse rajada reovee puhastamiseks septik(ud) tuleb eraldi
kogumismahutisse koguda ning nõuetekohaselt üle anda käimlate reovesi või tuleb
immutada alal, kus pinnase (liivsavi) paksus on vähemalt 2 meetrit. Alternatiivina on
võimalik ka biopuhasti(te) rajamine.
Nõuetekohase reoveekäitluslahenduse korral ei ole oodata detailplaneeringuga
kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju pinnasele või põhjaveele.
5.4.3 Sademevee käitlus
Planeeringuala paikneb maaparandusvõrgu alal. Maaparandusvõrk on loodud liigse
sademevee ärajuhtimiseks.
Olulist mõju pinnaveele planeeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ei ole.
Maaparandusvõrgu alal tuleb aga planeering kooskõlastada Põllumajandusametiga ning
vajadusel ette näha meetmed maaparandusvõrgu toimivuse edasiseks tagamiseks.
Kinnistute sademevee käitlus tuleb lahendada lokaalselt (sademevesi immutada). Vältida
tuleb vertikaalplaneerimist, mis põhjustaks sademevee valgumist naaberkinnistutele.
5.4.4 Õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne liiklusvoogu, mis võiks põhjustada
müratasemeid või mõju õhukvaliteedile ulatuses, mis võiks põhjustada normtasemetele
lähedasi väärtusi. Samuti ei ole planeeringuga kavandatud tegevuse mahtu arvestades
tõenäoline küttelahenduste rajamine, mis võiksid olulisel määral mõjutada õhukvaliteeti.
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse, vibratsiooni, valgusreostuse ega lõhna teket.
5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist.
Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda
kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade
siseõhus kõrge.
Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada planeeringu või ehitusprojektide
koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis aitaks täpsustada radooniohtu ning
16
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed vältimaks kõrgendatud
radoonitasemete tekke võimalust siseruumides.
Planeeringu puhul on tegu elamukruntide moodustamisega, seega olulist mõju laiemalt
inimeste sotsiaalsetele vajadustele ei ole.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Alasse
hõlmatud kinnistute väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.
5.6 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualale ega selle naabrusesse ei jää muinsuskaitsealuseid alasid ega objekte.
Olulist mõju kultuuriväärtustele tegevusega ei kaasne.
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Kavandatava tegevuse puhul olulist avariiohtu ette näha ei ole.
Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas
õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms.
5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude
kumuleerumine
Piirkonnas suuremahulisi arendustegevusi kavandavad planeerimisdokumendid puuduvad.
Kasepõllu maaüksus(t)ele on Luunja Vallavolikogu on 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1
muuhulgas algatatud detailplaneeringu koostamine, kuid sellest on Kasepõllu
(43201:002:0037) osas hiljem loobutud ning arendust planeeritakse vaid teisel pool
maanteed Emajõe ääres olevale Kasepõllu (43201:002:0038) maaüksusele.
Arvestades nii käesoleva eelhinnangu objektiks oleva planeeringu kui piirkonnas kehtestatud
detailplaneeringute mahte, siis ei ole oodata arendustegevust ulatuses, mis võiks
põhjustada ka kumulatiivselt olulist keskkonnamõju. Samas on oodata planeeringute
koostoimes antud piirkonnas asustustiheduse võimalikku märgatavat suurenemist.
5.9 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu elamukrunte kavandava detailplaneeringuga,
olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata planeerimisdokumendi, sealhulgas
jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu elamukrunte
kavandava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega puudub.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
17
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
6 Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise võimalusi
Reoveekäitluse lahendamisel tuleb järgida vabariigi valitsuse 29.11.2012 määrust nr 99
„Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,
heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise
meetmed“. Kogumismahutite kasutamisel tuleb tagada järelevalve nende nõuetekohase
tühjendamise osas.
Veevarustuse rajamisel tuleks eelistada kogu ala veega varustamist ühest (olemasolevast)
puurkaevust. Vältida tuleks igale majapidamisele eraldiseisva puurkaevu rajamist.
Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda
kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade
siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust on soovitav teostada planeeringu
koostamisel või ehitusprojektide koostamisel pinnase radoonisisalduse mõõtmine, mis
aitaks täpsustada radooniohtu ning vajadusel võimaldaks ette näha ehituslikud meetmed
vältimaks kõrgendatud radoonitasemete tekke võimalust siseruumides.
Väärtuslike põllumaade kasutamist elamuarenduseks võib pidada ainsaks negatiivseks
mõjuks, kuid samas ei ole hetkel seadusega ette nähtud kindlaid piiranguid.
18
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata ka tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu. Planeeringulahendus ei vasta osaliselt kõrgemalseisvale strateegilisele
dokumendile (praegu kehtiv Luunja valla üldplaneering) maakasutuse osas ja DP-ga tehakse
ettepanek kehtivat ÜP-d muuta.
Peamiseks mõjuks antud planeeringu puhul on mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,
mille pindala vähenemist on seoses elamute ehitusega oodata.
Eelhindamise koostamine on eelkõige ennetusmeede avaliku huvi korral ja oma sisus
nagunii vajalik omavalitsuse poolt DP algatamisel igati kaalutletud otsuse tegemisel.
Kohaliku omavalitsuse nõudel hinnati keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust
KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse
mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete
ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) DP ala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 alal.
2) DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
3) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole DP realiseerimisel esialgselt teada olevas mahus antud
asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja
õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,
kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu
teket.
Detaiplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP
koosseisus anda täpsemad põhjendused väärtusliku põllumajandusmaa muutmiseks
elamumaaks.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Enne
KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu põhjal
seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt ja
Põllumajandusametilt nende pädevuse piires.
19
www.adepte.ee
Luunja vallas Sirgu külas Akki kinnistu DP KSH eelhinnang
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Eesti Geoloogiakeskus. 2004. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart
Tartu Maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130
Luunja valla üldplaneering. Kehtestatud 26.06.2008 määrusega nr 8-1
OÜ COVER GRUPP. 2012. Luunja vald Sirgu küla Akki kinnistu detailplaneering. Kehtestatud
26. 04.2012 otsusega nr 12
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; RT I, 12.12.2018, 16)
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; RT I, 14.11.2018, 8)
Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; RT I, 12.12.2018, 81)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 12.12.2018, 45)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 26.06.2018, 12)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 20.06.2017, 17)
Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,
heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise
meetmed (RT I, 04.12.2012, 1)
Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): www.eelis.ee; https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Metsaregister (https://register.metsad.ee)
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee
20
www.adepte.ee