Riigikantselei kuupäev digiallkirjas nr 5-5/19/646
Eelnõu esitamine istungile
Esitame valitsuse istungile "Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45
„Kaitseväe põhimäärus“ muutmine" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister (allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Prikk
Kantsler
Lisa: 190312 KV põhimääruse muutmine E.docx
190312 KV põhimääruse muutmine SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 1 2 .03 .2019 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Kaitseministri 21. juuni 2018 . a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „ 12) Kaitseväe Akadeemia ; “ ; 2) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) Kaitseväe veeblile;“ ; 3) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosag a „lõike 1 punktides 1 ja 2“; 4) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) korraldada tavatut sõjapidamist;“; 5 ) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Erioperatsioonide väejuhatus võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet.“; 6 ) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt: „ § 20. Kaitseväe Akadeemia (1) Kaitseväe Akadeemia on alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Kaitseväe Akadeemia põhiülesanne on valmistada ette Kaitseväe ülemaid ja arendada sõjateadust , et tagada Kaitseväe juhtimisalane jätkusuutlikkus. (3) Akadeemia tegevusvaldkonnad p õhiülesande täitmiseks on: 1) kõrgharidus taseme õppe ja kutseõppe läbiviimine ; 2) täiendus koolituse läbiviimine; 3) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus. (4) Kaitseväe Akadeemia on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses.“ ; 7 ) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) ; 8 ) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Jüri Luik Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1: Luurekeskuse koosseis („salajane” tasemel riigisaladus) Lisa 2: Erioperatsioonide väejuhatuse koosseis („salajane” tasemel riigisaladus)
12.03 .2019 Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) § 12 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määrus t nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ ( RT I, 28.06.2018, 8 ; edaspidi Kaitseväe põhi määrus ) ning tehakse selles Kaitseväe alaliselt tegutsevate struktuuriüksustega ja Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate ametikohtadega seotud muudatused. Kaitsevägi on algatanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus t e struktuuri muudatuse, millega kaasneb ka õppeasutuse nime tuse muutmine Kaitseväe Akadeemiaks , et see ei oleks oma sisult enam e k sitav ja vastaks tegelikule olukorrale. Ka erioperatsioonide väejuhatuse, luurekeskuse ja Kaitseväe veebliga seotud muudatused põhinevad Kaitseväe ettepanekutel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna haridusnõunik Reelika Semjonov (tel 717 0229, e-post
[email protected] ) ja Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Peeter Papstel. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetus on tehtud Luisa Tõlkebüroos. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 6 muudetakse Kaitseväe põhimääruse § 3 lõike 4 punkti 12 ja § 20. Sellega asendatakse Kaitseväe p õhimääruses läbivalt senine nimetus „Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused“ uue nime tuse ga „Kaitseväe Akadeemia“ vastavas käändes. Kaitseväe Akadeemia senine õiguslik staatus ei muutu. Ka edaspidi on Kaitseväe Akadeemia Kaitseväe alaliselt tegutsev struktuuriüksus ja riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses. Ühtlasi täpsustatakse Kaitseväe Akadeemia põhiülesannet ning tegevusvaldkond i neid sisuliselt muutmata. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus t e ( lühendatult KVÜÕA ) nime tust kannab õppeasutus alates selle taasloomisest 17. märtsil 1998. Tollane õppeasutus moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse ja Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži baasil. KVÜÕA struktuuri on alates selle loomisest muudetud korduvalt. Nüüdne struktuuri ümberkorraldamine võimaldab kogu õppetöö , st lahingukooli, kõrgema sõjakooli ja täiendusõppekeskuse (seni eraldiseisvad üksused) tegevuse koonda da ühte üksusse , milleks on õppeosakond. Nii on taga tud taseme õppe (s t kutse- ja kõrgharidusõppekavade alusel toimuv) ja täiendus koolituse omavaheline lõimitus , mida kehtiva struktuuri juures on keeruline saavutada, sest planeerimine on eraldiseisvate üksuste vahel killustunud. Ühte üksusesse koondamine võimaldab senisest paremini lõimida allohvitseride ja ohvitseride õppekavade arenduse ja õppetöö. Juhtimisfunktsioonide täitmisest vabanevat ressurssi saab kasutada õppeas utuse peamise tegevusvaldkonna ehk sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe ülesanneteks. Samuti võimaldab struktuuri muutmine kasutada vabanevat inimressurssi uute funktsioonide, nagu õppekavade juhid ja rahvusvahelistumine , täitmiseks, et pöörata senisest rohkem tähelepanu õppekavade arendusele ning suurendada õppeasutuse kokkupuuteid rahvusvahelise keskkonnaga. Kuna kõrgem sõjakool ja lahingukool ei ole iseseisvad õppeasutused vaid KVÜÕA üksused, siis on mitmuse („õppeasutused“) kasutamine KVÜÕA nimes eksitav. Õppeasutusena eksisteerib üksnes KVÜÕA , mis ainsana omab ja haldab õppekavasid ning väljastab riiklikult tunnustatud lõpudokumente. KVÜÕA s enine nimetus on kohmakas, mistõttu ei ole see ka ühiskonnas kinnistunud . R eklaamikampaaniatele eelnenud uuringud on näidanud, et avalikkus ei ole õppeasutuse nime tust omaks võtnud ja õppeasutuse senise nime tuse kasutamist on vaja paljudel juhtudel nii õppuritele, kolleegidele kui ka partneritele selgitada . Õppe asutuse senine ingliskeelne nimetus ( Estonian National Defence College ) ei väljenda kõrgkooli identiteeti täpselt. Kolledž võib välismaa l tähendada nii õppeasutust, mis annab keskharidust , kui ka ülikooli hallatavat kõrgkooli. Õ ppeasutuse uus ingliskeelne nimetus Estonian Military Academy on Euroopas laialt kasutusel ja iseloomustab õppeasutust paremini. KVÜÕA nimetamine Kaitseväe Akadeemiaks väljendab õppeasutuse seotust Kaitseväega ning nimetus „akadeemia“ väljendab sisult kõrgkooli. Üldnimetajat „akadeemia“ kasutatakse kõrgharidusasutuste tasandil Eestis veelgi , näiteks Eesti Lennuakadeemia ja Sisekaitseakadeemia nime tuse s . Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse Kaitseväe põhimääruse § 3 lõiget 5, milles loetletakse isikud, kellele Kaitseväe juhataja on vahetuks ülemaks või ülemuseks . Kaitseväe veebel on Kaitseväe juhataja nõuandja Kaitseväe reakoos s eisu ja individuaalse lahing u valmiduse küsimustes . Tegemist on ülemveebli auastmes allohvitseriga, kes on Kaitseväes sõduritele ja allohvitseridele vanemaks. Ta jälgib, et iga sõdur ja allohvitser saaks õige l ajal ametikohale vastava väljaõppe ning vastaks Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele. Kaitseväe veebel osaleb ja vastutab veeblite ametikohtadele määratud allohvitseride valiku eest. Samuti osaleb Kaitseväe veebel korraldajana ning vastutab rivistajana kõigil Kaitseväe juhataja korraldatud tseremooniatel, kaasa arvatud Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil. Paragrahvi 1 punktiga 3 parandatakse viide Kaitseväe põhimääruse § 13 lõikes 4, milles määratakse, millisel viisil võib luurekeskus teavet koguda . Säte vastab KKS § 37 lõikele 3, mille järgi võivad sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused. Kaitseväe põhimääruse kõnealuses lõikes on lõike 1 punktide 1 ja 2 asemel ekslikult viidatud lõigetele 1 ja 2. Eelnõuga see viide parandatakse, sätte sisu muutmata. Paragrahvi 1 punkti de ga 4 ja 5 täiendatakse Kaitseväe põhimääruse § 16 lõiget 2 punktiga 1 1 ning sama paragrahvi lõikega 4. Esimese muudatusega lisatakse erioperatsioonide väejuhatuse põhiülesannete sekk a tavatu ehk mittekonventsionaalse sõjapidamise korraldamine. Tegemist on vastase vallataval alal (vastase tagalas või vastase poolt okupeeritud alal) toimuv a s õjapidamis e ga , mille puhul rakendatakse eesmärkide saavutamiseks ger ilja- või p õrandaalust tegevust ning kaasatakse vastupanutegevusse kohalikke elanikke ja vahendeid. Teise muudatuse järgi antakse e rioperatsioonide väejuhatus ele volitus koguda teavet KKS § 37 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud viisil ning saadud teavet töödelda ja analüüsida . Säte on kooskõlas KKS § 37 lõikega 3, mille järgi võivad sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused. See tähendab, et erioperatsiooni de väejuhatus võib koguda ja töödelda pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriig i kasutuses oleva objekti kohta ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse ning teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust, organit või äriühingu f iliaali ja kasutada variisikut. Volitus koguda teavet KKS § 37 lõike 1 p unkti s 2 nimetatud viisil oli erioperatsioonide väejuhatusel ka kuni 30. juunini 2018 kehtinud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2014. a määruse nr 118 „Kaitseväe põhimäärus“ § 27 lõike 2 punkti 3 alusel. Sellele lisatakse volitus koguda teavet KKS § 37 lõike 2 p unkti s 2 nimetatu d viisil . Sätte rakendamise l tuleb arvestada Kaitseväe põhimääruse § 5 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt luurekeskuse ülem või juhataja: 1) annab loa isiku kaasamiseks salajasse koostöösse; 2) asutab või soetab teeseldud isiku või äriühingu filiaali valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul; 3) annab loa variisiku kasutamiseks. Seega realiseerib erioperatsioonide väejuhatus KKS § 37 lõike 2 p unktist 2 tulenevat volitust luurekeskuse ülema kooskõlastusel . Paragrahvi 1 punktidega 7 ja 8 muudetakse Kaitseväe ettepanekul Kaitseväe põhimääruse lisa 1 „Luurekeskuse koosseis“ ning lisa 2 „Erioperatsioonide väejuhatuse koosseis“. Mõlemad lisad on salajasel tasemel salastatud riigisaladus. Paragrahv 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. mail 2019 . Eelnõul on kaks lisa : l uurekeskuse koosseis ja erioperatsioonid e väejuhatuse koosseis („salajas e l “ tasemel riigisaladus). 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Õppeasutuse jaoks tervikuna seisneb nime tuse muutmise positiivne mõju selles, et seni kasutati kõrgemat sõjakooli ja KVÜÕAd nimetustena läbisegi ja tihti ka valesti. Õppeasutuse struktuuri muutmisega kaob kõrgem sõjakool allüksuse nime tuse na ja jääb üksn es Kaitseväe Akadeemia. Üks nimetus senise kahe (KVÜÕA ja kõrgem sõjakool) asemel soodustab senisest rohkem õige nime tuse kasutamist avalikkuses. Kindlasti vajab nime tuse muutmine esialgu nii Kaitseväe kui ka õppeasutuse enda poolt uue nime tuse aktiivset kasutamist avalikkuses. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Õppeasutuse nime tuse muutmisega seoses tuleb kaitseministri määrusega kehtestada uus Kaitseväe Akadeemia põhimäärus ning muuta õppeasutuse nime tust kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruses nr 8 „T egevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamise ja hüvitamise ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustus e määramise korras“ . Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008 . a määruse nr 178 „ Kõrgharidusstandard “ lisas 3 „ Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite ja akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu “ tuleb kehtestada ka õppeasutuse uus akronüüm KVA . Õppeasutuse nime tuse muutmisega kaasneb sümbolite muutmise ja teatud es emete (nt diplomid, sildid, koolitusmaterjalid, visiitkaardid jms ) ümbervahetamisega seotud kulu. Samuti tuleb korraldada meediakampaania, mis aitab teadvustada ja tu t vustab nimevahetust avalikkusele . K aasnevad kulud kaetakse õppeasutuse eelarve sisemise ümberjaotusega, kasvatamata eelarve üldmahtu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2019. See võimaldab piisava ajavaruga kuid enne uue õppeaasta algust valmistada ette ja jõustada nimevahetusega kaasnevad muudatused Kaitseväe Akadeemia töökorralduses , näiteks sisseastumiskatsetega seotud meediakampaaniad jms. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le . H aridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.