dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Kaitseministeerium · 29. märts 2019
Viit
5-1/19/2359
Registreeritud
29. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseliit
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎KVTS VTK_KL.msg82 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Lea Vainult </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=E28EB38156F94FB5B328E7B1B2E358AB-LEA VAINULT> Saaja: Anu Rannaveski, Ingrid Muul, Karmen Kaevats Teema: KVTS VTK Tere, Ei ole mitu päeva suutnud kindralilt allkirja saada, seega saadan etteruttavalt KL ettepanekud seoses VTK-ga. Ettepanekud on majasiseselt kõigi osapooltega kooskõlastatud, lihtsalt allkiri on puudu. Parimat Lea Vainult Kristjan Prikk Kaitseministeerium Sakala 1 15094 TALLINN Teie 22.02.2019 Meie 13.03.2019 nr Kaitseliidu ettepanekud KVTS VTK-le Austatud härra kantsler Olen läbi vaadanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse ning esitan järgmised tähelepanekud ja ettepanekud. 1. Madalamale ametikohale nimetamine Sisuline probleem on tegelikult selles, et kaitseväeteenistuse seadus ei reguleeri, kuidas tekivad (sarnastele) ametikohtadele kõrgemad või madalamad „nõuded“. Valitsemisalas on levinud praktika, kus samasisulist tööd ja ametinimetust omavad ametkohad on erineva ametikoha auastme, sõjaväelise väljaõppe nõude ja palgatasemega, mis on oma olemuselt diskrimineeriv. Näen ohtu selles, et seaduse muudatuse tulemusena võidakse luua olukord, kus näiteks mõned aastad enne pensioni õiguse tekkimist viiakse inimene igal aastal (palga)astme võrra madalamale ametikohale ja vähendatakse palka 10% võrra. Nt. 5 aasta jooksul saaks asutus täiesti legaalselt ja ühepoolselt vähendada inimese sissetulekut 50% võrra – kusjuures seda kõike saab põhjendada rotatsiooni ja sõjaväelise karjääriga. Selline käitumine aga vähendab automaatselt tegevväelase tulevast pensioni (puudutab tegevväelasi, kellel täna on õigus saada nn eripensioni KVTS alusel). Tegemist on tegevväelase suhtes väga demotiveeriva võimalusega, seda enam, et nagu esimeses lõigus viitasin, täna ei ole Kaitseväes ja Kaitseliidus selget ning läbipaistvat praktikat samasisuliste ametikohtade osas. Samuti saab sellist 10% võrra töötasu vähendamist praktikas rakendada karistusena või töökiusuna tööandja poolt. Teen ettepaneku eelnõu sõnastamisel välistada võimalus kasutada rotatsiooni karistusena või töötasu vähendamise võimalusena. 2. Asendusteenistus Kaitseväeteenistuse seaduse § 4 kohaselt on asendusteenistus usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. VTK-s on kirjas, et asendusteenistuse eesmärgid peavad olema seotud riigikaitsega laiemas tähenduses, näiteks kasutades asendusteenistujat tagalas tsiviilelanikkonna kaitsel ja abistamisel jms. VTK teeb ettepaneku lisada asendusteenistuse kohana Kaitsevägi. Kaitseliit on riigikaitseorganisatsioon, mis valmistab ette riigi tellimuse alusel Kaitseväele võimeid riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Lisaks on Kaitseliidul noortele riigikaitseliste teadmiste ja oskuste andmise kohustus läbi Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, panustatakse elanikkonna kaitsesse läbi Naiskodukaitse ja PPA koostöö jne. Sarnaselt Kaitseväele on ka Kaitseliidus palju funktsioone ja ametikohti, mis ei eelda relva kandmise kohustust, kuid mis on otseselt seotud riigikaitse laia käsitlusega (sh infotehnoloogia spetsialist, autojuht-mehhaanik, kaplaniteenistus jne). Tulenevalt teen ettepaneku lisada asendusteenistuja teenistuskohtade nimekirja ka Kaitseliit. Olen läbi analüüsinud, millist väljaõpet organisatsioon on võimeline asendusteenistujale andma ning üle vaadanud ametikohad, mille täitmine ei lähe asendusteenistuja kõlbeliste ja usuliste vaadetega vastuollu. Kaitseliit on valmis võtma aastas viis asendusteenistujat jaotusega: 1 peastaabis ja 1 igas maakaitseringkonnas. Igale asendusteenistujale antaks esmaabi õpe, organisatsiooniõpe, Naiskodukaitse baasil elanikkonnakaitse ja ohutushoiu alane koolitus; vajadusel ja võimalusel saab riigikaitselisi koolitusi rohkem anda Kaitseliidu kooli kursuste baasil (sh välitoitlustamine, formeerimine, parameedik jms). Valdkonnad, kus asendusteenistujat rakendada, on järgmised: - Noorsootöö Kaitseliidul on 2 noorteorganisatsiooni, kokku üle 7 300 noorliikme vanuses 7-18 eluaastat. Valdavalt tegelevad noortega vabatahtlikud noortejuhid, kes oma tegevuse eest Kaitseliidus tasu ei saa. Noortejuhtide tööd koordineerivad malevate juures asuvad palgalised noorteinstruktorid. On malevaid, mille juures tegutseb üle 700 lapse. Noorteorganisatsioonid korraldavad lastele iga-aastaselt suurlaagreid, kuhu tuleb tuhandeid lapsi, vahepealsel ajal viiakse läbi erinevat riigikaitsega seotud väljaõpet (nt orienteerumine, välitingimustes hakkama saamine, mitmepäevased matkad (nt Mini-Erna jms)). Asendusteenistuja saaks panustada oluliselt laste riigikaitselisse arengusse ning vähendada vabatahtlike noortejuhtide koormust. Antud valdkonnas tulevad kasuks B-kategooria autojuhiload. - Valve Kaitseliit valvab Kaitseministeeriumi valitsemisala riigikaitselisi objekte. Kui valdavalt on valvur sõjarelva kandev vahetu sunni kohaldamise õigusega isik, siis valdkonnas on ka ülesandeid, mis ei eelda relvaõpet jms. Näitena võib siin tuua monitoride jälgimise, mis mõnel suurel objektil on täiskohaga töö. See võtaks valvuritelt oluliselt koormust maha ning võimaldaks neil oluliselt rohkem teha objektil patrulle, tegutseda pääslas jms. Antud valdkonnas võib tekkida vajadus taotleda isikule riigisaladusele juurdepääsuluba. - Kaplaniteenistus Kaitseliidus on teenistuses üks kaplan, kes koordineerib malevate kaplanite (vabatahtlikud) tegevust. Aastaringselt on vajalik tegeleda sõjahaudade ja monumentide korrashoiuga, väljaõppena saab kaasata õppustel matmisprotseduuride õppimisele jms. - Laod Kaitseliit hoiab oma ladudes nii Kaitseväelt saadud erivarustust kui ka muud oma ülesannete täitmiseks vajalikku varustust. Palgalise laotöötaja töö hõlbustamiseks / selle toetamiseks on võimalik kasutada asendusteenistujat, keda on võimalik rakendada ka inventuuride läbiviimiseks, lao korrastamiseks jms tööd. Valdkonnas võib olla osadel juhtudel vaja isikul tõstukijuhi koolitust. - Infotehnoloogia Kaitseliidul ei ole täies mahus konsolideerunud Küberväejuhatuse alla ning pakub osasid IT teenuseid ise (nt vabatahtlike e-post, vabatahtlike infosüsteem jne). Kokkuleppeliselt Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ei ole ka plaanis teatud Kaitseliidu teenuseid Küberväejuhatusel pakkuma hakata. Sestap on võimalik vajalike alusteadmistega asendusteenistujaid kasutada nii infohalduses, veebihaldurina, IT administraatorina kui muude ülesannete täitmisel. Antud valdkonnas on eelduseks isikule riigisaladusele juurdepääsuloa taotlemine. - Mehhaanik / autojuht Kaitseliidu rivisõidukite masinapark aina suureneb ning vajalik on sõidukite hooldamine, parandamine. Samuti on vajalikud autojuhid, kes nt varustust laiali veavad jms. antud valdkonnas on vajalik B-kategooria, soovituslikult C-kategooria juhiluba. Kõigis viidatud valdkondades saab läbi viia ka asendusteenistujale lisaõppekogunemisi. 3. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine Teen ettepaneku kaaluda kogu valitsemisala asutuste lisamist loetellu, kui tegevväelane jätkab avalikus teenistuses mõnes valitsemisala teises asutuses (KM, KRA, VLA). VTK käsitleb vaid seda, kui tegevväelane jätkab peale tegevteenistuse lõppu avalikus teenistuses Kaitseväes. Samas võib tegevväelane kandideerida ka mõnele KM või VLA ametikohale, mis on ametniku ametikohad, ning seejuures tegelikult jätkub avalik teenistus (kaitseväeteenistus on lihtsalt avaliku teenistuse üks eriliik). 4. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Kaitseväelase vormiriietuse digilaigu muster ei ole patenteeritud. Samasuguse mustriga võib iga-üks erinevaid kangaid toota ja neist riideid valmistada. See on võimaldanud inimestel lasta õmmelda pisut erineva lõikega vormiriietust, kui ametlik kord ette näeb. VTKs jääb ebaselgeks, mis saab siis kui inimene laseb endale õmmelda välivormi, mille lõige pisut erineb ametlikult ettenähtust ning ka kangas võib olla teisest materjalist. Ka selline vormiriietus ei ole tavakodanikule päris vormist eristatav. Ehk et otstarbekas oleks ühe meetmena kohaldada ka digilaigu patenteerimist, see vähendaks oluliselt tootjate poolseid rikkumisi. Lisaks teen ettepaneku kaaluda võimalust, et keelatud on ainult vormi kandmine koos kõigi eraldusmärkidega (riigitunnus, väeosa tunnus, auaste jms). Kandes vormiriietust, millel puuduvad igasugused tunnused, pole tegemist kaitseväelase vormiriietusega. Sarnast praktikat rakendavad ka paljud lääneriigid ning Eestis nt PPA oma vormi puhul. 5. Vaidemenetluse lihtsustamine VTK punktis 13 on toodud kavatsus lihtsustada vaidemenetluse regulatsiooni. VTK kohaselt on kehtestava regulatsiooni eesmärgiks anda vaideorganile asja lõpliku otsustamise õigus. VTK-st ei selgu, kas ka edaspidi kohaldatakse KVTS-i alusel toimuvale haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust. Kui kohaldatakse, juhin tähelepanu, et VTK-s väljendatud kavatsus ei vasta HMS 5.peatükis sätestatud vaidemenetluse regulatsioonile hõlmates ka HMS 4.peatükis reguleeritud haldusmenetluse uuendamise tunnuseid. Haldusemenetluse seaduse § 85 annab vaidemenetluse käigus vaideorganile järgmised volitused: 1) rahuldada vaie; 2) jätta vaie rahuldamata; 3) teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks (juhul kui lähteorgan ja vaideorgan ei lange kokku). Vaidemenetluses hinnatakse esialgse haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust. Samuti on vaidemenetlus haldusele võimaluseks parandada läbiviidud haldusmenetluse käigus tehtud vigu. Kuna vaideorganil on samuti HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus, võivad vaidemenetluse käigus selguda asjaolud, millega ei olnud esialgses haldusmenetluses arvestatud või on tulenevalt ajalisest nihkest tekkinud hiljem, mida esialgse haldusakti andmisel polekski arvesse võtta saanud. Arusaadavalt ei saa sellised hilisemalt tekkinud tõendid olla vaidemenetluse korras esialgse haldusakti õiguspärasuse hindamisel relevantsed, vaid haldusmenetluse seadus näeb selleks ette teise ja kohase reageerimisviisi- haldusmenetluse uuendamise vastavalt HMS § 44 ja 4. ptk. Haldusmenetluse uuendamisele on seadusandja sätestanud eritingimused, mida haldusorgan peab arvestama, eelkõige isiku usaldust. Eriti tuleb seda arvestada juhul, kui vaidemenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mis halvendavad isiku olukorda. HMS § 85 tulenevalt ei saa vaidemenetluses isiku olukorda halvendavat otsust teha. Kehtiva õiguse järgi saab vaideorgan vaidemenetluses teha uue sisulise otsuse vaid juhul kui vaideorgan langeb kokku lähteorganiga. Haldusorgani pädevuse ülekandumist vaideorganile kehtiv õigus ei tunne. Olukord, kus nii haldusorganis kui vaideorganis tehakse uus esmatasandi otsus, pole otsuse adressaadi jaoks haldusakti vaidlustamine üheselt mõistetav. Ka kui vaideorgani poolt antud uue haldusakti peale vaiet esitada ei saa, tekib küsimus, mida isik kohtus vaidlustama peab, kas esialgset haldusakti või ka vaideorgani poolt antud haldusakti. Tavapäraselt vaideorgani poolt antud haldusakt iseseisvalt vaidlustatav ei ole. Haldusmenetluse seaduses on olemas regulatsioon juhtudeks, kui vaidemenetluse käigus ilmevad uued asjaolud. KVTS-s kui eriseaduses vaidemenetlusele uue sisu andmine kombinatsioonis haldusmenetluse uuendamisega eeldaks HMS kui üldseaduse ning senise õigusteooria ülevaatamist või KVTS lahtisidumist haldusmenetluse seadusest. 6. Reservväelaste arstlik läbivaatus Kaitseliit valmistab Kaitseväele ette maakaitse üksuseid. Selleks viiakse läbi iga-aastaselt õppekogunemisi, kus KV roll on läbi TVJ saata kutsed, kuid formeerib ja õpetab välja Kaitseliit. Ma ei näe, kuidas VTKs toodud ettepanek lahendab Kaitseliidu maakaitse üksuste ettevalmistamise probleemi. Näiteks õppuse SIIL formeerimisel taotles Kaitseliit Kaitseväelt arste 23 asukohapunkti (KVTS § 77 lg 1 - reservväelasele teeb arstliku läbivaatuse Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülema määratud arst 24 tunni jooksul õppekogunemiskohta saabumisest arvates). Kaitsevägi suutis tagada vaid 4. Seega ei ole Kaitseliidule lahendus see, kui ühes asukohapunktis ei pea arst läbi vaatama kõiki saabunud reservväelasi, sest probleem on selles, et arst on üldse ainult 1/5 formeerimispunktides ning on ebaselge, kuidas näiteks üks arst SIILi ajal üle Eesti 24h jooksul jõuaks läbi käia 5 erinevat formeerimispunkti, et nn hädalisi üle vaadata. Varasemalt on KV peaarst indikeerinud Kaitseliidule, et KVTSi muudetakse selliselt, et õppekogunemise läbi viimiseks pole arstlikku läbi vaatust üldse vaja, mis kaotaks ka eelkirjeldatud probleemi. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Meelis Kiili Kindralmajor Kaitseliidu ülem Lea Vainult 717 9020 [email protected] *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel