Kaitseministeerium Teie 22.02.2019 nr KAM/19-0188/-
[email protected] 1K; 5-1/19/2359/
Meie 28.03.2019 nr 1.2-3/576-2
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
(KVTS)
Kaitseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi kavatsus). Kavatsuses käsitletakse
erinevaid kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatusi, sealhulgas:
- tegevväelase ametijuhendile esitatavaid nõudeid ning madalamale ametikohale
nimetamist (p 2);
- psühholoogilise abi võimaldamist hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud
kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedasele (p 6);
- missioonijärgset tervisekontrolli (p 7);
- katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmist (p 8);
- arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamist (p 12);
- kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemist (p 16).
Sotsiaalministeerium kooskõlastab esitatud kavatsuse märkustega. Märkused esitatakse
eelviidatud punktide kohta alljärgnevalt.
1. Kavatsuse (p 2) kohaselt tuleb KVTS-is sätestada põhipalga määramise kord, mille
kohaselt uuele ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk ühe kalendriaasta
jooksul väheneda rohkem kui 10% võrreldes kalendriaasta algusega. Nimetatud muudatus
seab piirid tegevväelase põhipalga vähendamisele ning annab tegevväelasele garantii
põhipalga vähendamise ulatusele. Põhipalga vähendamise korra kehtestamise
rakendamiseks ei ole vaja seega tegevväelase nõusolekut.1 Samas märgib
Sotsiaalministeerium, et kavatsusest ei selgu, millisel juhul muudetakse tegevväelase
ametikohta teenistuslikust vajadusest. Juhime tähelepanu, et kui ametikoha muutmiseks
ja/või põhipalga vähendamise rakendamiseks ei ole vaja küsida tegevväelase nõusolekut,
siis ei saa isik töötasu tingimuste osas kaasa rääkida ja tema otsustusvõime väheneb ette
määratud ulatuses. Kindlasti tuleb sellisel juhul tagada õigusselgus, et tegevväelane saab
üheselt aru enne teenistusse astumist, millal võib olla vajadus ametikohta muuta ja millest
tulenevalt on võimalik põhipalga vähenemine.
2. Sotsiaalministeerium toetab kavatsuse (p 6) kohaselt psühholoogilise abi võimaldamist
hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja
lähedastele. Sihtrühmaks on kaitseväelaste lähedased ning hinnanguliselt vajab
psühholoogilist abi üks perekond aastas.2 Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku kaaluda
psühholoogilise abi võimaldamise laiendamist mitte üksnes hukkunute ja püsiva tervisekahju
1 Vt kavatsus, lk 44.
2 Vt kavatsus, lk 17.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
saanute lähedastele vaid ka teenistuses olevatele isikutele ja nende peredele ning seda ka
muudel juhtudel (nt enesetapukatse vms). Laiem käsitlus toe pakkumisest tagab perekonna
parema toimetuleku tekkinud olukorraga ning aitab kaasa perekonna edasisele
koospüsimisele.
Samuti toetame igati suunda, kus vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks
missioonijärgse tervisekontrolli kohustust pikendatakse (p 7), tagades seeläbi parema ja
tõhusama tervise kaitse ning ennetades vaimse tervise häirete sümptomite
kumuleerumist.
3. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmise osas kavandatakse
muudatust selliselt (p 8), et katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel tähtajalise teenistuse
lõppemise korral ei maksta tegevväelasele välja lõpparvet ning säilivad kasutamata jäänud
puhkuse päevad.3 Kavatsusest ei selgu mida tähendab katkematu töösuhe ajalises
raamistikus ehk kui pikk võib/ei või olla tegevteenistussuhete vaheline periood, et see
katkematuks lugeda. Kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte
lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga või tähtajatult, peab olema määratletud mida
tähendab katkematu tegevteenistussuhe.
4. Kavatsuse (p 12) kohaselt korraldatakse ümber ka arstlike komisjonide senine tegevus.
Peamine eesmärk on vähendada KVTS-is sätestatud tervisekontrolli mahtu nii arstide
töökoormuse kui ka terviseuuringute tegemise seisukohast ning muuta süsteem senisest
kodanikusõbralikumaks. Ettepanek on kaotada arstliku komisjoni kollegiaalne otsustusvorm
ning staatus iseseisva haldusorganina ning anda kehtivas KVTS-is sätestatud arstlike
komisjonide otsustuspädevus Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele ning kaasata nende
tegevusse ekspertarstid (viidates lahenduse sarnasusele Sotsiaalkindlustusametis puude
tuvastamisel ja Töötukassas töövõime hindamisel).4 Kuigi täna on arstlikel komisjonidel vaja
tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetele juurdepääsuks isiku nõusolekut (sarnaselt
Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale), esitatakse kavatsuses ettepanek isiku
nõusolekust loobuda.
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa tegevus ei ole klassikalised tervishoiuteenuse
osutamise juhtumid vaid kontroll sarnaneb oma olemuselt arsti ekspertiisiga. Oluline on
rõhutada, et TIS on mõeldud eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja
täitmiseks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks.
Tervishoiuteenus on eraõiguslik suhe ja põhineb patsiendi soovil ja nõusolekul konkreetset
teenust saada. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu kaudu on pooled väga tihedalt seotud
läbi omavahelise usaldussuhte ning vabatahtliku teenuse käigus kogutud andmed
sisestatakse isiku nõusolekuta TIS-i (nn opt-out põhimõte). Seetõttu tuleb iga laiendust
õigusruumis kui eraldi alust andmete töötlemiseks, vastutustundlikult kaaluda. Just
eelviidatud põhjustel on täna andmetele juurdepääs tagatud kõigil kolmel juhul sarnaselt –
küsides isikult andmete saamise kohta nõusoleku (saamise viis kui selline). Tõsi, kui puude
või töövõime hindamisel võib isiku teatud huvi andmete esitamisel eeldada, siis võib esineda
teenistusse värvataval huvi teatud haiguste varjamiseks ja positiivse otsuse saamiseks (nö
näida terve). Selle negatiivse mõju saab maandada perearsti antava tervisetõendiga isiku
terviseseisundi sobivuse kohta. Samas ei poolda Sotsiaalministeerium ka kehtiva korra
jätkumist, kus mitu erinevat arsti isiku sobivust erinevates etappides hindavad.
Sotsiaalministeerium toetab edasist koostööd, et leida kõige sobivaim viis nii isiku kui ka riigi
seisukohast (parim meede arvestades riive ja töötlemise eesmärgi proportsionaalust).
Üksnes rahaline mõõde ei saa olla eraelu riive põhjenduseks. Ka andmete töötlemise õigus
iseenesest (kohustus värvata isikuid teenistusse) ei saa olla õigustuseks igasugusele
3 Seda sarnaselt katkematu töölepingulise suhte või avaliku teenistuse seaduse alusel teenistussuhte
jätkumisele, vt kavatsus, lk 21,
4 Vt kavatsus, lk 22.
3
töötlemise ulatusele ja viisile. Iga uue töötlemisviisi korral tuleb hinnata andmekaitse
üldpõhimõtteid (eesmärk, võimalik töötlemise minimaalsus, parim töötlemise viis jms).5 Kutse
saajate hulgast isikute välistamine on võimalik mitmel erineval viisil ilma, et selleks on
vajadus tutvuda isiku kõikide tervise andmetega (nt määruses defineeritud välistavad
diagnoosid, nt skisofreenia). See võimaldab teha isikute osas eelvaliku, mil ka järgmine
täiendav tervisekontroll ei oleks põhjendatud. Lisaks on võimalik vähendada riivet jah/ei
vastusega ning siin ei oma rolli, milline välistav alus konkreetsel juhul esines. Sellise
eelvaliku tegemiseks tuleb hinnata ja leida need tingimused, mille puhul on teenistusse
võtmine alati välistatud ja andmete edasist töötlemist ei järgne. Isiku andmete kaitse
eesmärk on kaitsta sellega seotud isikut. Eraelu puutumatus tähendab isiku õigust
määratleda tema eraellu sekkumise määr ning nõuda teistelt (ka riigilt) sellest määrast
kinnipidamist. Riigi kohustus on aga tagada eraelu puutumatuse kui õigushüve kaitseks
kohased õiguslikud meetmed. Seega tuleb koosmõjus hinnata eesmärki ja ka kasutamise
piiramise põhimõtteid. Ohtu ei tohi sattuda ka andmete kogumise algne eesmärk ehk
peamine TIS-i kogumise mõte.
Terviseandmete juurdepääsu ja päringute perioodi osas tuleb kehtestada Vabariigi Valitsuse
määrus, mis koostatakse kooskõlastatult Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt.6
Kas ja milline on lõplik töötlemise viis, tehniline lahendus ja riivet vähendavad meetmed,
tuleb leida edasiste arutelude käigus, mille ettevalmistamisse palume end kaasata juba
varakult.
5. Kavatsuse (p 16) kohaselt võimaldab töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS)
kaitseväelaste suhtes kehtestada küll erisusi kuid kehtivas KVTS-is puudub tööõnnetuse
määratluse kohta selge volitusnorm. Kavatsuse muudatuse vajadust põhjendatakse sellega,
et alates 1. jaanuarist 2019. a jõustunud TTOS-i muudatustega lihtsustati kergete
tööõnnetuste uurimise korda (tööandja saab ise otsustada uurimise viisi üle) ning
Tööinspektsiooni teavitamise kohustus tekib ainult ajutise töövõimetuse, raske
kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul. See leevendab Kaitseväe
koormust seoses kergete tööõnnetuste uurimisega, mille tarvis on vaja kehtestada täpsem
regulatsioon. Nii tuleks kavatsuse järgi määrata millistes olukordades tekkinud
tervisekahjustusi käsitletakse ajateenijate puhul tööõnnetustena ning millal kaasneb nendest
teavitamise kohustus.7
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik KVTS-is eraldi defineerida tööõnnetust.
Tööõnnetus on tööga seotud tervisekahjustus ja see on defineeritud juba TTOS-is ning
toodud tööõnnetuse definitsioon on kohaldatav ka kaitseväelastele ja asendusteenistujatele.
Sotsiaalministeerium ei pea mõistlikuks, et tööõnnetust defineeritakse erinevates
õigusaktides erinevalt.
Kavatsusese muudatuste eesmärk on anda võimalus kehtestada Kaitseväe sisene kord
tööõnnetuste registreerimise ja uurimise kohta ning sätestada, et ajateenijate puhul ei pea
ajutise töövõimetusega lõppenud tööõnnetusi eristama ega nendest Tööinspektsiooni
teavitama.8 Sotsiaalministeerium selgitab, et TTOS-i kohaselt tuleb tööõnnetuse
uurimisraport esitada Tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või
surmaga lõppenud tööõnnetuse korral. Juhul kui ajateenijaga juhtunud tööõnnetuse korral ei
määrata ajateenijale ajutist töövõimetust, siis ei ole ka kehtiva õiguse kohaselt kohustust
tööõnnetusest Tööinspektsiooni teavitada. Seetõttu jääb muudatuse sisu ebaselgeks.
5 Vt andmekaitse üldmäärus, art 5.
6 Kaitseministri 19.12.2016. a määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku
komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi
andmete loetelu ja päringute perioodid.“
7 Vt kavatsus, lk 17.
8 Vt kavatsus, lk 51.
4
Juhime tähelepanu, et tööandja (Kaitsevägi) peab tööõnnetusi uurima igal juhul ja seda ka
siis kui tööõnnetuse tagajärjel ei ole määratud ajutist töövõimetust. Sellised tööõnnetused
peab tööandja registreerima ja uurima vastavalt asutusesiseselt kehtestatud korrale.
Tööandja uurimise eesmärk on selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ning määrata kindlaks
abinõud sarnaste tööõnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Antud teema arutelude jätkudes ja
edasiste ebaselguste vältimiseks, palume kaasata nii Sotsiaalministeeriumi kui ka
Tööinspektsiooni esindajaid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Nele Nisu 6269 338
[email protected]