dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine (KVTS)

Kaitseministeerium · 29. märts 2019
Viit
5-1/19/2359
Registreeritud
29. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1.2-3576-2 28.03.2019 Väljaminev kiri.bdoc291 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Teie 22.02.2019 nr KAM/19-0188/- [email protected] 1K; 5-1/19/2359/ Meie 28.03.2019 nr 1.2-3/576-2 Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine (KVTS) Kaitseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi kavatsus). Kavatsuses käsitletakse erinevaid kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatusi, sealhulgas: - tegevväelase ametijuhendile esitatavaid nõudeid ning madalamale ametikohale nimetamist (p 2); - psühholoogilise abi võimaldamist hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedasele (p 6); - missioonijärgset tervisekontrolli (p 7); - katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmist (p 8); - arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamist (p 12); - kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemist (p 16). Sotsiaalministeerium kooskõlastab esitatud kavatsuse märkustega. Märkused esitatakse eelviidatud punktide kohta alljärgnevalt. 1. Kavatsuse (p 2) kohaselt tuleb KVTS-is sätestada põhipalga määramise kord, mille kohaselt uuele ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk ühe kalendriaasta jooksul väheneda rohkem kui 10% võrreldes kalendriaasta algusega. Nimetatud muudatus seab piirid tegevväelase põhipalga vähendamisele ning annab tegevväelasele garantii põhipalga vähendamise ulatusele. Põhipalga vähendamise korra kehtestamise rakendamiseks ei ole vaja seega tegevväelase nõusolekut.1 Samas märgib Sotsiaalministeerium, et kavatsusest ei selgu, millisel juhul muudetakse tegevväelase ametikohta teenistuslikust vajadusest. Juhime tähelepanu, et kui ametikoha muutmiseks ja/või põhipalga vähendamise rakendamiseks ei ole vaja küsida tegevväelase nõusolekut, siis ei saa isik töötasu tingimuste osas kaasa rääkida ja tema otsustusvõime väheneb ette määratud ulatuses. Kindlasti tuleb sellisel juhul tagada õigusselgus, et tegevväelane saab üheselt aru enne teenistusse astumist, millal võib olla vajadus ametikohta muuta ja millest tulenevalt on võimalik põhipalga vähenemine. 2. Sotsiaalministeerium toetab kavatsuse (p 6) kohaselt psühholoogilise abi võimaldamist hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele. Sihtrühmaks on kaitseväelaste lähedased ning hinnanguliselt vajab psühholoogilist abi üks perekond aastas.2 Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku kaaluda psühholoogilise abi võimaldamise laiendamist mitte üksnes hukkunute ja püsiva tervisekahju 1 Vt kavatsus, lk 44. 2 Vt kavatsus, lk 17. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 saanute lähedastele vaid ka teenistuses olevatele isikutele ja nende peredele ning seda ka muudel juhtudel (nt enesetapukatse vms). Laiem käsitlus toe pakkumisest tagab perekonna parema toimetuleku tekkinud olukorraga ning aitab kaasa perekonna edasisele koospüsimisele. Samuti toetame igati suunda, kus vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks missioonijärgse tervisekontrolli kohustust pikendatakse (p 7), tagades seeläbi parema ja tõhusama tervise kaitse ning ennetades vaimse tervise häirete sümptomite kumuleerumist. 3. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmise osas kavandatakse muudatust selliselt (p 8), et katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel tähtajalise teenistuse lõppemise korral ei maksta tegevväelasele välja lõpparvet ning säilivad kasutamata jäänud puhkuse päevad.3 Kavatsusest ei selgu mida tähendab katkematu töösuhe ajalises raamistikus ehk kui pikk võib/ei või olla tegevteenistussuhete vaheline periood, et see katkematuks lugeda. Kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga või tähtajatult, peab olema määratletud mida tähendab katkematu tegevteenistussuhe. 4. Kavatsuse (p 12) kohaselt korraldatakse ümber ka arstlike komisjonide senine tegevus. Peamine eesmärk on vähendada KVTS-is sätestatud tervisekontrolli mahtu nii arstide töökoormuse kui ka terviseuuringute tegemise seisukohast ning muuta süsteem senisest kodanikusõbralikumaks. Ettepanek on kaotada arstliku komisjoni kollegiaalne otsustusvorm ning staatus iseseisva haldusorganina ning anda kehtivas KVTS-is sätestatud arstlike komisjonide otsustuspädevus Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele ning kaasata nende tegevusse ekspertarstid (viidates lahenduse sarnasusele Sotsiaalkindlustusametis puude tuvastamisel ja Töötukassas töövõime hindamisel).4 Kuigi täna on arstlikel komisjonidel vaja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetele juurdepääsuks isiku nõusolekut (sarnaselt Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale), esitatakse kavatsuses ettepanek isiku nõusolekust loobuda. Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa tegevus ei ole klassikalised tervishoiuteenuse osutamise juhtumid vaid kontroll sarnaneb oma olemuselt arsti ekspertiisiga. Oluline on rõhutada, et TIS on mõeldud eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks. Tervishoiuteenus on eraõiguslik suhe ja põhineb patsiendi soovil ja nõusolekul konkreetset teenust saada. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu kaudu on pooled väga tihedalt seotud läbi omavahelise usaldussuhte ning vabatahtliku teenuse käigus kogutud andmed sisestatakse isiku nõusolekuta TIS-i (nn opt-out põhimõte). Seetõttu tuleb iga laiendust õigusruumis kui eraldi alust andmete töötlemiseks, vastutustundlikult kaaluda. Just eelviidatud põhjustel on täna andmetele juurdepääs tagatud kõigil kolmel juhul sarnaselt – küsides isikult andmete saamise kohta nõusoleku (saamise viis kui selline). Tõsi, kui puude või töövõime hindamisel võib isiku teatud huvi andmete esitamisel eeldada, siis võib esineda teenistusse värvataval huvi teatud haiguste varjamiseks ja positiivse otsuse saamiseks (nö näida terve). Selle negatiivse mõju saab maandada perearsti antava tervisetõendiga isiku terviseseisundi sobivuse kohta. Samas ei poolda Sotsiaalministeerium ka kehtiva korra jätkumist, kus mitu erinevat arsti isiku sobivust erinevates etappides hindavad. Sotsiaalministeerium toetab edasist koostööd, et leida kõige sobivaim viis nii isiku kui ka riigi seisukohast (parim meede arvestades riive ja töötlemise eesmärgi proportsionaalust). Üksnes rahaline mõõde ei saa olla eraelu riive põhjenduseks. Ka andmete töötlemise õigus iseenesest (kohustus värvata isikuid teenistusse) ei saa olla õigustuseks igasugusele 3 Seda sarnaselt katkematu töölepingulise suhte või avaliku teenistuse seaduse alusel teenistussuhte jätkumisele, vt kavatsus, lk 21, 4 Vt kavatsus, lk 22. 3 töötlemise ulatusele ja viisile. Iga uue töötlemisviisi korral tuleb hinnata andmekaitse üldpõhimõtteid (eesmärk, võimalik töötlemise minimaalsus, parim töötlemise viis jms).5 Kutse saajate hulgast isikute välistamine on võimalik mitmel erineval viisil ilma, et selleks on vajadus tutvuda isiku kõikide tervise andmetega (nt määruses defineeritud välistavad diagnoosid, nt skisofreenia). See võimaldab teha isikute osas eelvaliku, mil ka järgmine täiendav tervisekontroll ei oleks põhjendatud. Lisaks on võimalik vähendada riivet jah/ei vastusega ning siin ei oma rolli, milline välistav alus konkreetsel juhul esines. Sellise eelvaliku tegemiseks tuleb hinnata ja leida need tingimused, mille puhul on teenistusse võtmine alati välistatud ja andmete edasist töötlemist ei järgne. Isiku andmete kaitse eesmärk on kaitsta sellega seotud isikut. Eraelu puutumatus tähendab isiku õigust määratleda tema eraellu sekkumise määr ning nõuda teistelt (ka riigilt) sellest määrast kinnipidamist. Riigi kohustus on aga tagada eraelu puutumatuse kui õigushüve kaitseks kohased õiguslikud meetmed. Seega tuleb koosmõjus hinnata eesmärki ja ka kasutamise piiramise põhimõtteid. Ohtu ei tohi sattuda ka andmete kogumise algne eesmärk ehk peamine TIS-i kogumise mõte. Terviseandmete juurdepääsu ja päringute perioodi osas tuleb kehtestada Vabariigi Valitsuse määrus, mis koostatakse kooskõlastatult Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt.6 Kas ja milline on lõplik töötlemise viis, tehniline lahendus ja riivet vähendavad meetmed, tuleb leida edasiste arutelude käigus, mille ettevalmistamisse palume end kaasata juba varakult. 5. Kavatsuse (p 16) kohaselt võimaldab töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) kaitseväelaste suhtes kehtestada küll erisusi kuid kehtivas KVTS-is puudub tööõnnetuse määratluse kohta selge volitusnorm. Kavatsuse muudatuse vajadust põhjendatakse sellega, et alates 1. jaanuarist 2019. a jõustunud TTOS-i muudatustega lihtsustati kergete tööõnnetuste uurimise korda (tööandja saab ise otsustada uurimise viisi üle) ning Tööinspektsiooni teavitamise kohustus tekib ainult ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul. See leevendab Kaitseväe koormust seoses kergete tööõnnetuste uurimisega, mille tarvis on vaja kehtestada täpsem regulatsioon. Nii tuleks kavatsuse järgi määrata millistes olukordades tekkinud tervisekahjustusi käsitletakse ajateenijate puhul tööõnnetustena ning millal kaasneb nendest teavitamise kohustus.7 Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik KVTS-is eraldi defineerida tööõnnetust. Tööõnnetus on tööga seotud tervisekahjustus ja see on defineeritud juba TTOS-is ning toodud tööõnnetuse definitsioon on kohaldatav ka kaitseväelastele ja asendusteenistujatele. Sotsiaalministeerium ei pea mõistlikuks, et tööõnnetust defineeritakse erinevates õigusaktides erinevalt. Kavatsusese muudatuste eesmärk on anda võimalus kehtestada Kaitseväe sisene kord tööõnnetuste registreerimise ja uurimise kohta ning sätestada, et ajateenijate puhul ei pea ajutise töövõimetusega lõppenud tööõnnetusi eristama ega nendest Tööinspektsiooni teavitama.8 Sotsiaalministeerium selgitab, et TTOS-i kohaselt tuleb tööõnnetuse uurimisraport esitada Tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral. Juhul kui ajateenijaga juhtunud tööõnnetuse korral ei määrata ajateenijale ajutist töövõimetust, siis ei ole ka kehtiva õiguse kohaselt kohustust tööõnnetusest Tööinspektsiooni teavitada. Seetõttu jääb muudatuse sisu ebaselgeks. 5 Vt andmekaitse üldmäärus, art 5. 6 Kaitseministri 19.12.2016. a määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid.“ 7 Vt kavatsus, lk 17. 8 Vt kavatsus, lk 51. 4 Juhime tähelepanu, et tööandja (Kaitsevägi) peab tööõnnetusi uurima igal juhul ja seda ka siis kui tööõnnetuse tagajärjel ei ole määratud ajutist töövõimetust. Sellised tööõnnetused peab tööandja registreerima ja uurima vastavalt asutusesiseselt kehtestatud korrale. Tööandja uurimise eesmärk on selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ning määrata kindlaks abinõud sarnaste tööõnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Antud teema arutelude jätkudes ja edasiste ebaselguste vältimiseks, palume kaasata nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Tööinspektsiooni esindajaid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Nele Nisu 6269 338 [email protected]
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel