Taotlus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 SOTSIAALMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Töötuskindlustushüvitisele (edaspidi ka TKH) kvalifitseerus aastatel 2009-2020 25-46% uutest töötutest. Töötuskindlustushüvitisi määratakse vastavalt kindlustusstaažile kas 180, 270 või 360 päevaks. Keskmiselt kasutab 40% töötuskindlustushüvitise saajatest oma hüvitise perioodi maksimaalselt ära. Töötukassa andmetel on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 180 ja 270 päevaks määratud hüvitise1 maksmise tegelik keskmine kestus2, samas ei ole oluliselt muutunud 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise maksmise tegelik keskmine kestus. Tööotsingutega alustatakse alles päris hüvitise saamise perioodi lõpus. Töökaotus ei ole kunagi kerge ja on mõistetav, et inimene vajab aega, et leida endas taas motivatsiooni tööotsingutega alustamiseks ning tööle asumiseks. Paraku on nii, et mida kauem viibib tööotsingutega alustamine, seda väiksemaks kahaneb tööharjumus ning seda suuremaks kujuneb pikaajalise töötuse risk. Seega on oluline uurida, miks ei ole 360 päevaks määratud hüvitiste maksmise tegelik keskmine kestus kümne aasta jooksul oluliselt muutunud erinevalt 170 ja 270 päevaks määratud hüvitistest ning kuidas oleks võimalik 360 päevaks määratud hüvitise saajaid enne hüvitise maksimaalse perioodi lõppemist tööhõivesse n-ö müksata (ehk kuidas suurendada inimeste motivatsiooni, et nad suunduks hõivesse enne hüvitise maksimaalse perioodi lõppemist). Eestis ei ole läbi viidud põhjalikke uuringuid selle kohta, mis takistab töötuskindlustushüvitise saajate tööle liikumist. Selle uuringu eesmärk on analüüsida, mis takistab pikaajalise töökogemusega töötuskindlustushüvitise saajate enne hüvitise saamise perioodi lõppu tööle naasmist. Analüüsi põhjal kujundatakse psühholoogilistel mehhanismidel põhinevad sekkumised (müksud), mis 1 Töötuskindlustushüvitise määratud kestus – kindlustusstaaži alusel määratud töötuskindlustushüvitise pikkus. Kindlustatul on õigus saada töötus- kindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui: 1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat; 2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat; 3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam (vt ka Töötuskindlustuse seadus, § 8). 2 Töötuskindlustushüvitise tegelik kestus – tegelik kalendripäevade arv, mil töötuskindlustushüvitist maksti. Hüvitise maksmine lõpetatakse enne mää- ratud tähtaega, kui inimese töötuna arvelolek lõpetatakse, aga ka muudel juhtudel (vt ka Töötuskindlustuse seadus § 13).  suunavad pikaajaliselt (360 päeva) töötuskindlustushüvitist saavaid töötuid kiiremini hõivesse naasma, ning hinnatakse müksude mõju ja rakendatavust, mis loob eeldused nende laiemaks kasutuselevõtuks (nt teist liiki töötushüvitise saajate seas). Eesmärgi saavutamiseks uurime esmalt probleemi ja sihtrühma olukorda seoses tööotsimiskäitumisega, st kirjeldame võimalikke põhjuseid, miks 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajad tööle ei siirdu. Selle kohta otsime teavet kirjandusest ning viime läbi intervjuud 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajatega ning Eesti Töötukassa ekspertidega. Intervjuude läbiviimiseks sihtrühmaga on vajalik Eesti Töötukassalt taotleda 360 päevast töötuskindlustushüvitist saavate ja -hüvitist saanute kontakte. Selleks et uurida, kas pikaajaliselt (360 päeva) ja keskpikalt (270 päeva) töötuskindlustushüvitist saanute vahel esineb olulisi erinevusi, on vaja taotleda ka 270 päeva pikkuse töötuskindlustushüvitusega töötute kontakte. Kuna Töötukassal kui töötuskindlustushüvitise väljamaksjal on olemas info 270 ja 360 päeva pikkuse töötukindlustushüvitise saajate kohta, on uuringu jaoks vajalik saada sihtrühma kontaktid otse Eesti Töötukassalt. See võimaldab pöörduda vaid nende inimeste poole, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks. Sihtrühma kontaktide küsimine Eesti Töötukassalt aitab tagada ka sihtrühma võimalikult suure hajususe erinevate tunnuste (sugu, keel, elukoht, haridustase jms) lõikes. Taotletavate andmete abil on võimalik intervjueerida 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajaid, et kaardistada nende n-ö kasutajateekond Eesti Töötukassa kliendina ning saada infot selle kohta, millised tegurid takistavad tööhõivesse liikumist enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu. Kogutud info alusel disainime müksud, mis suunavad sihtrühma tööle kandideerima ja hõivesse siirduma enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu. Eeldame, et see suurendab tõenäosust sobiva töö leidmiseks ja kiirendab hõivesse naasmist. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Töötukindlustushüvitise eesmärk on tagada inimesele töötuse ajal piisav asendussissetulek, mis võimaldab igapäevast toimetulekut. See on oluline, et aidata töö kaotanud inimesel leida optimaalse aja jooksul uus sobiv töökoht. Probleem tekib, kui inimesed hakkavad uut töökohta otsima või on valmis tööle asuma alles hüvitise saamise perioodi lõpu lähenedes, mistõttu muutub nende hõivesse naasmine aeglaseks ning suureneb pikaajalise töötuse risk. Uuring „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumile (SOM) töövaldkonna poliitikakujundamisel, aidates paremini mõista pikaajalise töötuskindlustushüvitise saajate tööturukäitumist, ning annab uut teavet selle kohta, kas ja milliseid mükse edaspidi tööhõivepoliitikas kasutada. Samuti toetab uuring „Eesti Töötukassa arengukava 2019–2022“3 strateegiliste eesmärkide saavutamist, aidates lühendada töötuse kestust, sh töötuskindlustushüvitise saajate töötuse kestust ja hüvitise maksmise perioodi. Uuring toetab „Heaolu arengukava 2016-2023“ 4 üldeesmärgi „Kõrge tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ning selle teise alaeesmärgi „Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud“ saavutamist, aidates hinnata pikaajalise töötuskindlustushüvitise saamise mõju töötamise motivatsioonile ja tööalasele aktiivsusele ning 3 Eesti Töötukassa (2018). „Eesti Töötukassa arengukava 2019–2022“. https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/arengu- kava_2019_2022_0.pdf 4 Sotsiaalministeerium (2016). Heaolu arengukava 2016–2023. https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023  täiustada sotsiaalkaitse valdkonnas osutatavaid avalikke teenuseid. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“5 strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele, toetades pikaajalise töötuskindlustushüvitise saajate kiiremat naasmist tööhõivesse, mis omakorda tagab neile suurema võimaluse end teostada ja olla ühiskondlikult aktiivne. Tegu on uuringuprojektiga, millele teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks on HTM andnud positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1808-2). C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringuga seotud andmeandja (registripidaja) on Eesti Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. AKI loa saamisel ja töötukindlustushüvitist saanud ja hetkel saavate isikutega kontakteerumisel intervjueerimiseks küsitakse andmesubjektidelt informeeritud nõusolek. Selleks edastatakse intervjueeritavatele uuringu ja andmete kasutamise kirjeldus enne nendega (veebi)kohtumist, et vältida kohale ilmumisest tingitud survet uuringus osaleda. Kirjelduse sisu vastab käesolevale taotlusele ning selles on arvestatud IKÜM ja IKS sätestatut ja sotsiaaluuringute parimaid praktikaid. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel vabas vormis ning uuringu läbiviija kontrollib, et nõusolek vastab IKÜM ja IKS nõuetele. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Intervjuud pseudonüümitakse pärast intervjuud esimesel võimalusel. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid: • Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Eesti Töötukassa), • Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa), • Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Eesti Töötukassa). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Praxis esitab Eesti Töötukassale andmetaotluse intervjuu sihtrühma kuuluvate isikute kontakt- ja taustaandmete saamiseks. 2. Töötukassa koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku ning edastab selle Eesti 5 Eesti Vabariigi Valitsus (2020). Strateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia  Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Praxisele. 1. Vastutava töötleja üldandmed6 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122, aadressid Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122, registrikandega) Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Elis Kaljuvee Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika telefon, e-post osakonna teaduskoordinaator tel 626 9756 [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumide ülesandeks on oma arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud valitsemisalale tarviliku teadus- ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arendustegevuse ning selle finantseeri- avamise otsus, leping vms mise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamis- kavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja 6 asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 14 kohaselt, et tööhõive osakonna põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitika- valdkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 6. Tegu on uurimisprojektiga, mille tellijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on saa- nud teadus- ja arendustegevuse erandi ko- haldamiseks HTM-lt positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1808-2). 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle ETIS-es projekti number: MÜKS-TKH5 edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja tegurid, mis mõjutavad 270 ja 360 päevaks Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud määratud töötuskindlustushüvitise saajate hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine tööotsimiskäitumist, sh kas nende sihtrühmade vahel on olulisi erinevusi. Kuna Töötukassal kui töötuskindlustushüvitise maksjal on olemas info 270 ja 360 päeva pikkuse töötukindlustushüvitise saajate kohta, on uuringu jaoks vajalik saada sihtrühma kontaktid otse Eesti Töötukassalt. See võimaldab pöörduda vaid nende inimeste poole, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks. Sihtrühma kontaktide küsimine Eesti Töötukassalt aitab tagada ka sihtrühma võimalikult suure hajususe erinevate tunnuste (sugu, keel, elukoht, haridustase jms) lõikes. Sihtrühma esindajatega tehakse poolstruktureeritud individuaalintervjuud (eesti ja vene keeles), mis võimaldab avastada nüansse tööotsimiskäitumises, mida võib olla keeruline teiste meetoditega avada. Muuhulgas uuritakse võimalikke põhjuseid, miks 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajad enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu tööle ei siirdu. Intervjuude analüüsi tulemused seostatakse kirjanduses käsitletuga, tuvastatakse tegurid, mis mõjutavad töötukindlustushüvitise taotlemise ja tööle kandideerimisega seotud otsuseid ning tehakse kindlaks võimalikud sekkumis(müksamis)kohad. Kirjandusest ja intervjuudest kogutud info põhjal koostatakse persoonad, s.o tüüpilised, personaliseeritud (aga fiktiivsed) sihtrühma esindajad, kelle kaudu ilmestatakse ja konkretiseeritakse sihtrühma vajadusi. Persoonade koostamise eesmärk on soodustada empaatiat ning töötada välja paremini sihistatud sekkumisi. Lisaks annavad intervjuud sisendi töötu klienditeekonna koostamisele, mis aitab luua ülevaate sellest, milline on terviksüsteem töötu jaoks, kuidas ta selles süsteemis liigub ja kuidas ise selles liikumist tajub, sh millised on kontaktpunktid töötu ja riigi vahel ning nende kontaktpunktidega seotud kasutajakogemus. Kogu analüüsi põhjal kujundatakse psühholoogilistel mehhanismidel põhinevad sekkumised (müksud), mis suunavad 360  päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajaid kiiremini hõivesse naasma. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Taotleme Eesti Töötukassalt kontaktandmeid töödeldakse ning valimi suurus 150 isiku kohta, kellele on alates 01.01.2019 määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning päevaks, sh: kui palju neid on • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes on hõivesse naasnud enne neile määratud hüvitise perioodi lõppu; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes kasutasid neile määratud hüvitise lõpuni; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes hetkel saa- vad töötuskindlustushüvitist; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes on hõivesse naasnud enne neile määratud hüvitise perioodi lõppu; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes kasutasid neile määratud hüvitise lõpuni; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes hetkel saa- vad töötuskindlustushüvitist. Kõikide eelpool nimetatud gruppide lõikes pa- lume andmeid inimeste kohta järgnevate tun- nuste alusel 1) sugu (13 meest ning 12 naist) 2) vanusegrupp (4 isikut vanuserühmas 16-30; 6 isikut vanuserühmas 31-40; 7 isikut vanu- serühmas 41-54; 8 isikut vanuserühmas 55+), 3) haridustase (9 esimese taseme haridusega isikut; 8 teise taseme haridusega isikut, 8 kolmanda taseme haridusega isikut), 4) elukoht (5 isikut Põhja-Eestist, 5 isikut Kirde-Eestist, 5 isikut Kesk-Eestist, 5 isikut Lääne-Eestist, 5 isikut Lõuna-Eestist), 5) suhtluskeel (13 eesti suhtluskeelega ja 12 vene suhtluskeelega isikut), 6) hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval (12 isikut kuni viiekordse miinimum (k.a.) mää- raga; 13 isikut viiekordne miinimum (v.a.) kuni maksimaalse määraga, 7) töövõime ulatus (20 isikut, kelle töövõime ei ole vähenenud, 5 vähenenud töövõime või puudega riskirühma kuuluvat isikut (TTTS-i alusel)),  8) töötukassa teenuste kasutamine (12 isikut, kes on osalenud töötluskindlustushüvitise saamise ajal vähemalt 1 päeva Töötukassa teenusel „Tööturukoolitus töötutele ja tööot- sijatele“; „Tööpraktika“ või „Proovitöö“, 13 isikut, kes pole nimetatud teenustel osale- nud). 9) töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine (12 isikut, kes on ajutiselt töötanud; 10 isi- kut, kes ei ole ajutiselt töötanud; kuigi neil see võimalus oli (olid töötuna arvel (ka) pä- rast 2020. a septembrit), 3 isikut, kes ei ole ajutiselt töötanud ning kellel ei olnud selleks ka võimalust (sest olid arvel enne 2020. a septembrit)). NB! Nimetatud tunnused võivad omavahel kat- tuda. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Intervjuude läbiviimiseks soovitakse punktis 5 kirjeldatud isikute kohta Eesti Töötukassalt Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, järgmiseid andmeid: terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) • ees- ja perekonnanimi, • kontaktandmed (e-posti aadress, telefon), • sugu, • vanusegrupp, • elukoha maakond, • kõrgeim omandatud haridustase, • peamine suhtluskeel (eesti, vene) • määratud TKH perioodi pikkus (270 päeva/360 päeva), • hõivesse naasmine enne TKH perioodi lõppu (jah/ei), • TKH staatus Töötukassale andmepäringu tegemise kuupäeva seisuga (saab TKH-d/ TKH saamise periood on lõppenud), • töövõime ulatus/puue, • töötukassa teenuste kasutamine (teenuse nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tulemus), • määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval, • ajutiselt töötamine töötuna arveloleku ajal (jah/ei). 6. Isikuandmete allikad • Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, register (Eesti Töötukassa), küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse • Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa), • Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Eesti Töötukassa). 7. Uuringu vajadusteks kogutud Intervjuudes kogutav teave hoitakse eraldi nende isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kontaktandmetest. Intervjuude andmeid ei  säilitata viisil, mis võiks viia osalejate identifitseerimiseni. Praxis hävitab isikuandmed pärast andmete kogumise eesmärgi saavutamist (hiljemalt uurimisprojekti lõpus, s.o juunis 2022. a). Anonümiseeritud andmeid on vaja säilitada selleks, et töötada välja käitumisteadustel põhinevad sekkumised sihtrühma tööturuaktiivsuse suurendamiseks. Sekkumis(t)e mõju hinnatakse võimalusel eraldiseisvalt eksperimentaalselt. Hindamise tulemusel tehakse vajadusel ettepanekud sekkumiste täiendamiseks/ viimistlemiseks. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Poliitikauuringute Keskus Praxis (kodeerimise) viib läbi ... Aadress: Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH Telefon: +372 640 8000 E-post: [email protected] 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Uuringu jooksul säilitatakse Töötukassalt saadud säilitatakse andmetest info järgmiste tunnuste kohta: - sugu, - vanusegrupp, - kõrgeim omandatud haridustase, - elukoha maakond, - suhtluskeel (eesti, vene), - määratud TKH perioodi pikkus (270 päeva/360 päeva), - hõivesse naasmine enne TKH perioodi lõppu (jah/ei), - TKH staatus Töötukassale andmepäringu tegemise kuupäeva seisuga (saab TKH-d/ TKH saamise periood on lõppenud), - töövõime ulatus, - töötukassa teenuste kasutamine (teenuse nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tulemus), - määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval, - ajutiselt töötamine töötuna arveloleku ajal (jah/ei). 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Intervjueeritavatele edastatakse uuringu ja töötlemisest andmete kasutamise kirjeldus, sh uuringu eesmärgid ja andmete töötlejad, enne nendega (veebi)kohtumist, et vältida kohale ilmumisest tingitud survet uuringus osaleda. Nõusoleku intervjueeritavana uuringus osalemiseks annab andmesubjekt e-kirja teel vabas vormis. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki7 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on Taotlemi olemas) sel /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Kantsler Sotsiaalministeerium Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu 7 liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine üldmääruse artiklite 45-49 alusel.  Lisa nr 1 Sotsiaalministeeriumi müksamisprogramm – Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle (MÜKS-TKH) Volitatud töötlejate andmed Volitatud töötleja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Asukoha aadress Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Märt Masso Tel +372 640 8005 e-post: [email protected] Kontaktisik Kristi Anniste Tel +372 640 8005 e-post: [email protected]  SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet 1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise ruumidesse on tagatud juhendite, eeskirjade, korralduste ja käskkirjade järgimisega ning ligipääsu andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise kohta ei peeta On reguleeritud ning peetakse eraldi kanderaamatut, kus fikseeritakse kõik pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja muutmised koos vastavate pääsuvahendite ( võti, kiipkaart vms ) andmise/äravõtmisega 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) ja/või tehniliste töötajate pääs isikuandmete töötlemise ruumidesse? Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping 1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ ( st ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel )? Jah, alati 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist ning teistest avalikest ruumidest puudub pääs ilma volituseta isikutel isikuandmete töötlemiseks kasutatavatesse ruumidesse? Tööruumide lukustamisega l äbipääsu kontrollsüsteem Kehtib reegel: kui ruumi peavad sisenema isikud, kes ei oma selleks luba, saadab neid volitust omav isik 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? Jah 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas Ruumidesse on paigaldatud suitsuandurid, millele reageeritakse ka töövälisel ajal 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te kasutate isikuandmete töötlemisel? Valida võib mitu vastusevarianti Sülearvuti , pilveteenus (OneDrive) 2.2 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega paberdokumente? Paberdokumente ei töödelda 2.3 Kus ja kuidas hoitakse isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid ( CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms )? Antud andmekandjaid ei kasutata. 2.4 Kas kasutate viirus- ja nuhkvaratõrje programme? Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatakse ESET Endpoint Security nimelist viirusetõrjeprogrammi, millel on ka tulemüüri funktsioon. K asutajate kontod arvutis on piiratud õigus t ega ja puudub võimalus tarkvara installeerimiseks ning arvuti kaitsemehhanismide muutmiseks. 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või kolmanda poole võrguga on tagatud ….. Ruuteri tulemüüriga ( MikroTik ) . Lisaks internetite e nuse pakkuja poolne tulemüür (Telia Turvanet) ja arvutites ESET Endpoint Security. Kontoris on kasutusel kaks teineteisest eraldatud võrku - üks külalistele ja teine töötajatele. _____________________________________________ 2.6 Kas on olemas infosüsteemi andmete varukoopiate tegemise alane strateegia? Varundus baseerub Microsoft 365 keskkonnal ja OneDrive’il. 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul isikuandmeid……… Märkige ära kõik vastusevariandid, mis Teie süsteemi kohta kehtivad Arvutites , OneDrive ’is 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te isikuandmeid töötlete? (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) Kasutusel on andmetöötlustarkvara Stata 1 6 ja nVivo . 3.3 Kas on tagatud digitaalsete isikuandmete algandmete kaitse, st usaldatavuse? See tagatakse andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk kasutaja autentimiseks kasutatakse turvamehhanisme? Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse reeglid? Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid 3.6 Kas on kindlaks määratud, millistele andmetele omavad erinevad kasutajad ligipääsuõigust? Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks vajalikele andmetele , sh on piiratud juurdepääsu andmefailidele 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti jooksul) ? Jah 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti) ? Jah 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd ? R akendame kaugtööd ja arvutid on kaitstud mitmetasandiliselt . Kasutusel on kombinatsioon kettakrüpteeringust ( BitLocker ) ja Lenovo BIOSi tasandi kaitsemehhanismidest (TPM, Supervisor i parool ja Lenovo enda ke ttakrüpteering ) 3.10 Kas isikuandmete andmeh õ iveks kasutate pilvandmet öö tlust? Jah Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis t üü pi pilvet öö tlemist te kasutate? Ärikasutaja OneDrive 3.12 Millist pilvandmet öö tluse liiki kasutatakse? Ärikasutaja OneDrive 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse kasutaja (vastutav t öö tleja) ehk Teie ja teenuse pakkuja (volitatud t öö tleja) suhe? Lepinguga, sh EULA (end- user license agreement ehk lõppkasutaja litsentsileping) 3.14 Nimetage pilvandmet öö tluse teenuse pakkuja asukoha riik. Nimetage riik: USA, kuid andmeid hoitakse Euroopa Liidus ja neile rakenduvad Euroopa Liidu andmekaitseseadused. 3.15 Kas pilvandmet öö tluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et t ä ita (vt taotluse k ü simus 9) ? Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastate? Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud vastav juurdepääsuliides 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms) ? Neid ei transpordita 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja milliseid isikuandmeid edastate? Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Teie infosüsteemi isikuandmetest varukoopia tehakse? Praxisel on arvutite ja pilve vahel sünkroniseerimine. Ehk siis OneDrive <-> arvuti 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud andmete (koopiate) turvaline hoidmine? Varukoopia asub teises hoones 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente? Paberdokumente ei töödelda 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? Jah 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4) Jah 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS §25 lg 3) Jah 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki (IKS § 18) Jah 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud (IKS § 24 p 1) Jah 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks (IKS § 24 p-d 2, 3) Jah 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5) Jah 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (IKS § 24 p 6) Jah 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? Jah 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega Jah 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse Jah Urmo Kübar , allkirjastatud digitaalselt _______________________________________________ Esindusõigust omava isiku ees- ja perekonnanimi, allkiri ning kuupäev Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 14.10.2021 nr 1.1-16/3255-1 Taotlus Andmekaitse Inspektsioonile Edastame taotluse teadusuuringu „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ läbiviimiseks. Uuringu läbiviimiseks on avaliku konkursiga leitud SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, kes kohustub töötama vastavalt konkursi ajakavale. Palume taotluse võimalikult kiiret läbivaatamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa: Elis Kaljuvee 6269 756 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952