Vastus pöördumisele

Aili Petti Teema: FW: Töötukassa tagasiside TVR II analüüsis toodud ettepanekutele From: Lii Pärg <[email protected]> Sent: Tuesday, October 12, 2021 4:45 PM To: [email protected]; Sirlis Sõmer-Kull <[email protected]>; Hille Maas <[email protected]> Cc: Sten Andreas Ehrlich <[email protected]>; Brit Rammul <[email protected]> Subject: RE: Töötukassa tagasiside TVR II analüüsis toodud ettepanekutele Tere! Täname arvamuse ja tagasiside esitamise eest analüüsis esitatud lahendustele. Saadan meie selgitused (lisatud iga lõigu järel): - Analüüsi osas 2.2 (ATV etapis töötamist toetavate teenuste osutamise ettepanekud) on välja toodud vajadus luua töötukassasse eraldi töötamise toetamise nõustaja ametikoht, kellel oleks töökeskkonna- ja töötervishoiualane pädevus, et pakkuda pikaajaliselt haiguslehelt tööle naasmisel nõustamist ja koordineerivat tuge nii töötajale kui tööandjale. Töötukassa hinnangul ei ole tööturuasutusse sellise spetsialisti ametikoha loomine otstarbekas, kuna nii tekib pelgalt täiendav vahelüli tööandja/töötaja ning töötervishoiuarsti ja tööinspektsiooni suhtlusse ja koostöösse. Analüüsis kirjeldatud rahvusvahelise praktika analüüs viitab sellele, et ajutiselt töövõimetuselt tööle naasmisel on esmane roll (sh seostaja roll) tervishoiu- ja töötervishoiuteenuste osutajatel (meeskondadel). Selgitame, et analüüsi punkt 2.2 osa ei ole veel töörühmas lõpuni arutatud ja analüüsitud, vastav märge on analüüsi pealkirja alla lisatud. Ettepanek luua pilootperioodiks ESF rahastatav ametikoht Töötukassa juurde tulenes sellest, et töövõimet toetavaid teenuseid osutatakse Töötukassa kaudu, seega tundus mõistlik, et ka juhtumikorraldaja/konsultant vms nimetusega töötaja oleks Töötukassas. Kuna see ptk analüüsis ja kogu teenuse osutamise protsess tuleb põhjalikult koostöös Töötukassaga aruteluks järgmisel aastal, siis saame seda koos arutada ja siis otsustada, milline oleks inimese toetamise seisukohast kõige mõistlikum lahendus. - Töötukassa näeb pikaajaliselt haiguslehelt tööle naasmise võimalikku mudelit järgmiselt: 1. Ajutise töövõimetuse ajal, kui on aktiine haiguse periood, on fookus inimese tervenemisel ja taastumisel, milleks ta vajab eelkõige tervishoiuteenuseid. Võtmetähtsusega on õigeaegne ja piisav tervishoiuteenuste (sh taastusravi võimaluste) kättesaadavus. Nõustume, et fookus inimese ajutise töövõimetuse (ATV) perioodil peab olema tervenemisel. Oleme seda vastavalt analüüsis ka kirjeldanud (nt tabel 3) ja seetõttu oleme võimaliku varajase sekkumise ka ajastanud 60 päevase 100% ATV- järel, mitte kohe ATV algusest. Samas rahvusvaheline kogemus ja uuringud kinnitavad, et töötamist toetavate teenuste osutamine ATV ajal kiirendab tööle naasmist ja ennetab PTV teket ja tööhõivest väljalangemist. - 2. Tööle naasmise võimalikkust ja tingimusi hindab ravi- või perearst, kaasates vajadusel töötervishoiuarsti. Siin on arengukohaks tugevdada pere- ja eriarstide teadmisi töötamisest ja töökeskkonnast, aga ka töötamist toetavatest tööturu- ja sotsiaalteenustest. Taastusravil viibiva inimese puhul on võimalik tööle naasmist, töötingimuste kohandamise ja/või tugiteenuste vajadust hinnata taastusravi lõppedes, tuginedes pilootprojekti RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel kogemusele ja soovitustele. Nõustume, et tööle naasmise võimalikkust ja tingimusi hindab ravi- või perearst ning oleme piloodifaasiks näinud ette ka selle, et vajadusel oleks võimalik kaasata töötervishoiuarsti. Samuti oleme analüüsis kirjeldanud vajaduse tõsta 1 raviarstide teadlikkust/tagada info kättesaadavus (kaalume ka tehnilist lahendust, mis toetaks arste selles protsessis) töötamist toetavate teenuste kohta. Kui inimene juba saab ravikindlustussüsteemi kaudu taastusravi, siis dubleeriva teenuse osutamist ei pea me mõistlikuks. - 3. Tööle naasmise toetamisel, nagu kinnitab ka analüüsis kirjeldatud teiste riikide kogemus, on võtmeroll töötervishoiuarstil, kellega tööandja saab konsulteerida ja koostööd teha. Paljudel juhtudel piisabki tõenäoliselt töötervishoiu- ja töökeskkonnalasest nõustamisest (viimast pakub tööinspektsioon) ning töökorralduslike kohanduste tegemistest - vajadus spetsiifiliste töötamist toetavate tööturu- või sotsiaalteenuste järele puudub. Väga oluline on aga, et töötervishoiuarst ja tööinspektsiooni töökeskkonna nõustaja teaksid teiste (töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus) pakutavatest teenustest ning oskaksid tööandjat/töötajat nende võimalustega seostada. Nõustume, ja seda osa pole plaanitud protsessis muuta. Pigem on projekti fookus töövõimet toetavate teenuste osutamisel ATV-e ajal ja selle korralduses. Selgitame, et töörühmas osalenud tööandjate ja Tööinspektsiooni esindajate soovitus oli tööle naasmise toetamisel/nõustamisel ja juhtumikorralduslikus rollis näha Töötukassat. Üheltpoolt seetõttu, et see roll seondub loogiliselt vähenenud töövõimega töötajate toetamisega ja samuti seetõttu, et Tööinspektsiooni näol on tegemist pigem kontrolliva funktsiooni täitjaga. Tööinspektsioon on kinnitanud oma valmisolekut selles protsessis Töötukassat toetama kui tekib küsimusi töökeskkonna kohandamisel. Seda võimalust soovitatakse juba praegu Töötukassal vajadusel kasutada ja koostööd teha, kui tekib vajadus osalise töövõimega inimeste töökoha kohandusteks. Teenuste võimalikku koosseisu ja protsessi arutame täpsemalt järgmise aasta alguses koostöös Teiega. - 4. Töötukassa saab, tuginedes vajadusel töötervishoiuarsti või taastusravi meeskonna hinnangule, toetada tööle naasmist järgmiste teenustega: ▪ kui sama tööandja juures või samas ametis töötamine ei ole võimalik (või ei ole pikemas perspektiivis võimalik) – eelkõige karjäärinõustamine, ümber- või täiendõpe. Kui inimene ei saa oma senist tööd jätkata tervise tõttu, on võimalik saada uue sobiva eriala omandamiseks kutse-või kõrgkoolis tasemeõppe toetust või osaleda oma oskuste täiendamiseks tööturukoolitusel; ▪ kui sama tööandja juures ja samas/sarnases ametis töötamise jätkamine on võimalik – eelkõige tööalane rehabilitatsioon, tööalane abivahend või kohandus, tugiisikuga töötamine. Selgitame, et punktis 4 kirjeldatu võtab kenasti kokku olemasolevad teenused vähenenud töövõimega inimestele, kuid ATV ajal võib teenuse vajadus olla osadel juhtudel sellest erinev, mida on näidanud ka analüüsis kirjeldatud rahvusvahelised uuringud ja soovitused. Loodame teenuste koosseisu ja vajaduse ning osutamise protsessi analüüsida eraldi töörühmas, et otsustada Eesti oludest kõige mõistlikumad lahendused, mis toetavad ATV-ga inimese töötamise jätkamist ja ennetaksid PTV teket. - Töötukassa peab väga oluliseks, et töövõimereform II tulemusena oleks tugevdatud töötervishoiuarstide süsteemi ning laiendatud töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavust (näiteks võiks inimesel olla võimalik saada töötervishoiuarsti juurde ka pere- ja eriarsti, mitte ainult oma tööandja suunamisel). Teeme ettepaneku kaaluda välistoetuse (ESF vahendite) kasutamist nii töötervishoiuarstide võimestamiseks kui pere- ja eriarstide töökeskkonna alase pädevuse tõstmiseks, mitte töötukassasse täiendava ametikoha loomiseks. Selgitame, et töötervishoiuarsti teenused ei ole ravikindlustussüsteemi poolt rahastavad teenused ja tervishoiu rahastuse korraldust pole antud projektiga lahendada võimalik. Töötervishoiuarstide võimestamine või vajadusel arstkonna töökeskkonna alase pädevuse tõstmine ei ole tagasisidestamisel olnud analüüsi/PTV ennetuse projekti osa. Seega soovime antud projektis pigem tagada suurema teadlikkuse töövõimet toetavate teenuste osutamisest ATV perioodil, et toetada inimese kiiremat tööle naasmist ning tagame ka raviarstidele võimaluse keerukamatel juhtudel/soovi korral töötervishoiuarstiga konsultatsiooniks. Kindlasti on aga töötervishoiuteenuste süsteemi puudutavad kitsaskohad lähiaastatel samuti lahenduste otsimisel, sest Sotsiaalministeeriumis on käimas töö- ja pensionipoliitika osakonna juhtimisel töötervishoiuteenuse reform. Parimate soovidega Lii Pärg 2 nõunik | Tööhõive osakond 6269 278 | [email protected] Sotsiaalministeerium From: Pille Liimal <[email protected]> Sent: Wednesday, October 6, 2021 2:36 PM To: Lii Pärg <[email protected]> Cc: Sten Andreas Ehrlich <[email protected]>; Brit Rammul <[email protected]>; Sirlis Sõmer-Kull <[email protected]>; Hille Maas <[email protected]> Subject: Töötukassa tagasiside TVR II analüüsis toodud ettepanekutele Tere! Täname võimaluse eest tutvuda Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine meetme väljatöötamise analüüsiga. Eesti Töötukassa tagasiside on järgmine: Analüüsi osas 2.2 (ATV etapis töötamist toetavate teenuste osutamise ettepanekud) on välja toodud vajadus luua töötukassasse eraldi töötamise toetamise nõustaja ametikoht, kellel oleks töökeskkonna- ja töötervishoiualane pädevus, et pakkuda pikaajaliselt haiguslehelt tööle naasmisel nõustamist ja koordineerivat tuge nii töötajale kui tööandjale. Töötukassa hinnangul ei ole tööturuasutusse sellise spetsialisti ametikoha loomine otstarbekas, kuna nii tekib pelgalt täiendav vahelüli tööandja/töötaja ning töötervishoiuarsti ja tööinspektsiooni suhtlusse ja koostöösse. Analüüsis kirjeldatud rahvusvahelise praktika analüüs viitab sellele, et ajutiselt töövõimetuselt tööle naasmisel on esmane roll (sh seostaja roll) tervishoiu- ja töötervishoiuteenuste osutajatel (meeskondadel). Töötukassa näeb pikaajaliselt haiguslehelt tööle naasmise võimalikku mudelit järgmiselt: 1. Ajutise töövõimetuse ajal, kui on aktiine haiguse periood, on fookus inimese tervenemisel ja taastumisel, milleks ta vajab eelkõige tervishoiuteenuseid. Võtmetähtsusega on õigeaegne ja piisav tervishoiuteenuste (sh taastusravi võimaluste) kättesaadavus. 2. Tööle naasmise võimalikkust ja tingimusi hindab ravi- või perearst, kaasates vajadusel töötervishoiuarsti. Siin on arengukohaks tugevdada pere- ja eriarstide teadmisi töötamisest ja töökeskkonnast, aga ka töötamist toetavatest tööturu- ja sotsiaalteenustest. Taastusravil viibiva inimese puhul on võimalik tööle naasmist, töötingimuste kohandamise ja/või tugiteenuste vajadust hinnata taastusravi lõppedes, tuginedes pilootprojekti RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel kogemusele ja soovitustele. 3. Tööle naasmise toetamisel, nagu kinnitab ka analüüsis kirjeldatud teiste riikide kogemus, on võtmeroll töötervishoiuarstil, kellega tööandja saab konsulteerida ja koostööd teha. Paljudel juhtudel piisabki tõenäoliselt töötervishoiu- ja töökeskkonnalasest nõustamisest (viimast pakub tööinspektsioon) ning töökorralduslike kohanduste tegemistest - vajadus spetsiifiliste töötamist toetavate tööturu- või sotsiaalteenuste järele puudub. Väga oluline on aga, et töötervishoiuarst ja tööinspektsiooni töökeskkonna nõustaja teaksid teiste (töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus) pakutavatest teenustest ning oskaksid tööandjat/töötajat nende võimalustega seostada. 4. Töötukassa saab, tuginedes vajadusel töötervishoiuarsti või taastusravi meeskonna hinnangule, toetada tööle naasmist järgmiste teenustega: ▪ kui sama tööandja juures või samas ametis töötamine ei ole võimalik (või ei ole pikemas perspektiivis võimalik) – eelkõige karjäärinõustamine, ümber- või täiendõpe. Kui inimene ei saa oma senist tööd jätkata tervise tõttu, on võimalik saada uue sobiva eriala omandamiseks kutse-või kõrgkoolis tasemeõppe toetust või osaleda oma oskuste täiendamiseks tööturukoolitusel; ▪ kui sama tööandja juures ja samas/sarnases ametis töötamise jätkamine on võimalik – eelkõige tööalane rehabilitatsioon, tööalane abivahend või kohandus, tugiisikuga töötamine. 3 Töötukassa peab väga oluliseks, et töövõimereform II tulemusena oleks tugevdatud töötervishoiuarstide süsteemi ning laiendatud töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavust (näiteks võiks inimesel olla võimalik saada töötervishoiuarsti juurde ka pere- ja eriarsti, mitte ainult oma tööandja suunamisel). Teeme ettepaneku kaaluda välistoetuse (ESF vahendite) kasutamist nii töötervishoiuarstide võimestamiseks kui pere- ja eriarstide töökeskkonna alase pädevuse tõstmiseks, mitte töötukassasse täiendava ametikoha loomiseks. Heade soovidega Pille Liimal juhatuse liige Toetame töö ja töötaja leidmisel! 614 8500 tootukassa.ee facebook.com/eestitootukassa youtube.com/tootukassa 4