otsuse eelnõu

Projekt: Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Kellelt: Kristel Kivijärv | Riigi Tugiteenuste Keskus | 30.09.2021 16:53 Teema: (RH 227657) Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu edastamine Lisatud manused: FKO_eelnou_227657.pdf (132.7 KB) Kirja sisu: Tere Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 alusel edastan Sotsiaalministeeriumile otsuse eelnõu Mittetulundusühingu Tartumaa Ühistranspordikeskuse riigihankes "Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele" (viitenumber 227657) tuvastatud RHS-i nõude rikkumisega seoses finantskorrektsiooni kohaldamise kavatsuse kohta. Sotsiaalministeeriumil on võimalus esitada finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 14.10.2021. Lugupidamisega Kristel Kivijärv riskijuhtimise ja järelevalve talituse jurist 663 1417 Sotsiaalministeerium registrikood 70001952 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 OTSUS (EELNÕU) finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) elluviidava tegevuse „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.2.02.18-0129; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi projekti partner) ei ole riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (edaspidi riigihange nr 227657) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 228, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused nr 71486 ja 72468 ning toetuse saaja ja projekti partneriga peetud kirjavahetus. 1. Projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele 1.1. Rikkumise asjaolud Projekti partner viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 227657, millele esitati kolm pakkumust. Projekti partner tunnistas 03.12.2020 otsusega kõik esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja tunnistas 14.12.2020 otsusega edukaks OÜ Tartaline (registrikood 10607692) pakkumuse. Projekti partner sõlmis 09.03.2021 OÜ-ga Tartaline hankelepingu nr 7-3/1 (edaspidi hankeleping), mis kehtib kuni 31.03.2023. Rakendusüksus tuvastas, et riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. OÜ Tartaline esitatud pakkumuses oli jäetud esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta, mis tuli esitada vormil 7. Seega ei vasta OÜ Tartaline pakkumus riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 esitatud tingimusele. Projekti partner on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, ning on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. 1.2. Toetuse saaja ja projekti partneri seisukoht Toetuse saaja ja projekti partner on 03.06.2021 ja 28.06.2021 allkirjastatud kirjas nr 7-7/129 (kiri kannab kuupäeva 25.06.2021 ja on rakendusüksusele esitatud 30.06.2021) rikkumise asjaolude kohta esitanud järgmise selgituse: „Tegemist ei ole vastavustingimusega, s.t. pakkujad ei pidanudki juba pakkumuses esitama infot lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta, ehkki üks pakkuja seda oma pakkumustes tegi. Ehkki hankedokumendi p 7.4 tõepoolest viitab ekslikult sellele, et pakkumuses tuleb esitada vorm 7, on oluline arvestada, et registris ei olnud vorm 7 avaldatud ning ka hanke alusdokumendi p 18.7 ei ole vormide loetelus vormi 7 nimetatud. Lisa 7 on vaid hankelepingul, kuid hankelepingu lisad tuleb koostada ja esitada alles lepingu sõlmimisel, mida pooled käesoleval juhul teinud ongi. Seda, et vastavustingimusena ei olnud hankes nõutud juba pakkumuse esitamise hetkel andmeid sõidukite kohta, millega lepingut täitma hakatakse, kinnitab mh Tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded sõidukitele“ p 5, mis sätestab: „Hanke teostamise kohustuse täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks peab vedaja omandis olema Lepingu täitmist alustades või tal peab olema võimalus neid kasutada Lepingu täitmiseks.“ Seega pidi edukal pakkujal alles teenuse osutamise alguseks olema olemas tehnilises kirjelduses nõutud sõidukid ning alles lepingu lisas 7 pidi edukas pakkuja lepingu sõlmimisel esitama andmed sõidukite kohta, millega lepingut teenindama hakatakse. Sellele osutab ka lepingu punkt nr 16.2, mille kohaselt maksimaalne periood autopargi ettevalmistamiseks, juhul kui vedaja seda vajab, on 2 (kaks) kuud. Seega Hankija ei ole eeldanud, et Pakkujal oleks pakkumuse tegemisel sõidukid olemas, vaid tal on aega 2 kuud nende soetamiseks ja ettevalmistamiseks.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkiri) kinnitati sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos lisadega. Käskkirjaga kinnitatud lisa „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkirja lisa) punkti 2.1.3 kohaselt on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ja tegevusi (projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine) viib projekti partnerina teiste partnerite hulgas ellu Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus. Käskkirja lisa punkti 7.1.1 kohaselt kohalduvad toetuse saajale lisaks käskkirjas sätestatule STS §-des 24 ja 26 ning STS-i alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirja lisa punkti 7.1.2 kohaselt kohaldub projekti partnerile STS § 25. STS § 25 lg 1 kohaselt peab projekti partner täitma STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses. Projekti üks partneritest on Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus, kes on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 punktides 1-4 nimetatud hankijad. Seega on nii toetuse saaja kui ka projekti partner hankijad RHS-i tähenduses ja projekti partner peab riigihanke korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Rakendusüksus tuvastas, et OÜ Tartaline riigihankele nr 227657 esitatud pakkumuses puuduvad riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed sõidukite kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Toetuse saaja ja projekti partner selgitasid 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 ei olnud esitatud tingimust pakkumuste vastavusele, vaid tegemist oli hankelepingu tingimusega. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja ja projekti partner seisukohal, et pakkuja omandis ega kasutuses ei pidanud pakkumuse esitamise hetkeks olema sõidukeid, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Seega ei pidanud pakkujad koos pakkumusega esitama vormil 7 andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. Toetuse saaja ja projekti partner leiavad, et andmed sõiduautode kohta pidi pakkuja hankelepingu lisa 7 vormil esitama alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Rakendusüksus on seisukohal, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 seatud tingimust ei ole võimalik tõlgendada toetuse saaja ja projekti partneri 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129 kirjeldatud viisil. Riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on projekti partner expressis verbis sätestanud, et pakkujad peavad andmed sõidukite kohta vormil 7 esitama pakkumuses. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-657 punktis 14 selgitanud, et olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muudest dokumentidest. Rakendusüksuse hinnangul ei oma siinkohal määravat tähtsust asjaolu, et riigihangete registris ei olnud projekti partner avaldanud vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Nõuded, millele pakkumus vastama peab, ei tulene vormist, vaid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Vormid kehtestab hankija pakkujatele, et pakkujatel oleks riigihanke alusdokumentides küsitud andmeid mugavam esitada, et pakkumused oleksid kõikide pakkujate poolt esitatud vormiliselt ühtemoodi, et pakkujatel ei jääks ükski riigihanke alusdokumentides esitatud nõue „kahe silma vahele“ ja hankijal oleks pakkumuste vastavust lihtsam kontrollida. Nõue, mida pakkujad vormiga 7 tõendama pidid, on riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele.“. Rakendusüksus märgib, et tehnilise kirjelduse lisas 4 ei ole sätestatud nõudeid sõiduautodele, vaid nõuded dispetšerteenusele ja nõuded sõiduautodele on kehtestatud tehnilise kirjelduse lisas 1. Samas asjaolu, et riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 on ekslikult viidatud tehnilise kirjelduse lisale 4, mitte lisale 1, on rakendusüksuse hinnangul formaalne eksimus, sest riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 8 kohaselt on nõuded sõidukitele toodud Tehnilise kirjelduse Lisas 1. Seega pidi projekti partner niikuinii kontrollima, kas esitatud pakkumused vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud tingimustele. Tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ on esitatud 15 tingimust. Hankelepingu lisa 7 vormiga „Info sõidukite kohta“ oleks võimalik nendest 15-st nõudest tõendada maksimaalselt kuuele nõudele vastavust: 1) heitmestandard peab olema vähemalt EURO 5 (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 2); 2) ükski Lepingu täitmiseks kasutatav sõiduk ei tohi ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel olla vanem kui 10 aastat (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 4); 3) tehnilise kirjelduse lisa 1 punktis 5 nõutud 15 sõiduki olemasolu või kasutamise võimalust, kuigi hankelepingu lisa 7 vormil ei ole võimalik esitada andmeid, milline 15-st sõidukist on ümber kohandatav kanderaamil lamava reisija transpordiks; 4) istekohtade arv vähemalt 5 koos juhiga (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 8); 5) varustatud konditsioneeri või kliimaseadmega, kuigi hankelepingu lisa 7 vormil ei ole võimalik esitada andmeid, et kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 p-s 13 esitatud tingimust, mille kohaselt peab konditsioneer või kliimaseade tagama sisetemperatuuri talvel vähemalt +16o C ning suvel mitte üle +25o C; 6) peavad mahutama vähemalt kaks ühikut käsipagasit mõõtudega 56 cm x 40 cm x 25 cm (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 15). Seega ei ole hankelepingu lisa 7 vorm „Info sõidukite kohta“ sobiv dokument, millega tõendada pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele ning rakendusüksus nõustub projekti partneriga, et riigihangete registris ei olnud riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nimetatud vormi 7 avaldatud. Hankelepingu lisa 7 vorm „Info sõidukite kohta“ ei ole samastatav avaldamata jäetud, kuid riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nimetatud vormiga 7, sest hankelepingu lisa 7 vormi alusel ei ole võimalik tõendada pakkumuse vastavust kõikidele tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. Rakendusüksus selgitab, et vorm on antud juhul pakkumuse vastavuse tõendamise viis, mitte pakkumuse vastavustingimus. Kui riigihanke alusdokumentide hulgas andmete esitamise vorm puudub, isegi kui riigihanke alusdokumentides on vormi olemasolule viidatud, peavad pakkujad riigihanke alusdokumentides nõutud andmed esitama vabas vormis. Vormi puudumisest ei saa teha järeldust, et pakkujad võivad pakkumuses jätta üldse esitamata andmed, mille alusel saab projekti partner kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 7.4, tehnilise kirjelduse punktis 8 ja tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud 15-le tingimusele. Seejuures nõustub rakendusüksus projekti partneriga, et teenuse osutamisel kasutatavad sõiduautod ei pidanud pakkumuse esitamise hetkel olema pakkuja omandis või kasutuses. Riigihanke alusdokumendid moodustavad terviku ja täiendavad teineteist. Seega peab ühte riigihanke alusdokumenti lugema koostoimes teiste riigihanke alusdokumentidega. Riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Riigihanke alusdokumentide punkt 7.4 ei reguleeri ajahetke, millal peavad teenuse osutamisel kasutatavad sõiduautod olema pakkuja omandis või kasutuses. Seda teeb tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded sõidukitele“ punkt 5, mille kohaselt peavad hankelepingu täitmiseks kasutatavad 15 sõiduautot olema vedaja omandis või kasutuses hankelepingu täitmist alustades, ja riigihanke alusdokumentide lisa 2 „Lepingu projekt“ punkt 16.2, mille kohaselt on vedajal aega kaks kuud (hankelepingu sõlmimisest arvates) autopargi ettevalmistamiseks. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et pakkujad ei pidanudki riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmeid sõiduautode kohta, millega hankelepingut täitma hakatakse. Pakkujad ei pidanud pakkumuses nimetama sõiduautode marki, mudelit ja registreerimisnumbrit, mida tuli teha hankelepingu sõlmimise ajaks hankelepingu lisa 7 vormil. Küll aga pidid pakkujad riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmed, mis oleksid võimaldanud projekti partneril kontrollida, et sõiduautod, mida pakkuja kavatseb teenuse osutamisel kasutada, vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ toodud 15-le tingimusele. See tähendab, et pakkujad pidid pakkumust koostades kalkuleerima, milliste sõiduautodega nad teenust osutama hakkavad, ja vajadusel sõlmima sõiduautode müüjaga eelkokkulepped või -lepingud sõidukite ostmiseks või kasutusele võtmiseks, kui pakkuja pakkumus tunnistatakse riigihankel edukaks. Pakkujad ei pidanud pakkumuses kinnitama, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad sõiduautod on juba pakkumuse esitamise ajal pakkuja omandis või kasutuses. Rakendusüksus on seisukohal, et hankelepingu eset arvestades on oluline ja põhjendatud, et pakkujad kalkuleeriksid juba pakkumust koostades, kust neil oleks võimalik pakkumuse edukaks tunnistamise korral osta või kasutusele võtta 15 sõiduautot, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud nõuetele. Hankelepingu täitmine eeldab 10 M1 kategooria sõiduauto ja viie ratastooli mahutava sõiduauto olemasolu, millest üks sõiduk peab olema ümber kohandatav kanderaamil lamava reisija transpordiks. Nõutud sõiduautodest viis on spetsiifilised invasõidukid, mille ümber ehitamine ratastoolis ja kanderaamil reisija transportimiseks võib vajada lisaaega. Samuti võib 10 M1 kategooria sõiduauto üheaegne ostmine või kasutusele võtmine olla raskendatud, sest automüüjatel ei ole üldjuhul laos sellises koguses sõiduautosid. Pakkuja peab enne pakkumuse esitamist kalkuleerima, mis hinnaga ta sõiduautod osta või kasutusele võtta saab, sest see avaldab otsest mõju pakkumuse maksumusele. Seega ei pruugi kaks kuud olla piisav aeg, et hankelepingu täitmise algusajaks sõiduautod osta või kasutusele võtta, kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkujal aimugi, kust ja mis hinnaga saaks ta osta või kasutusele võtta 15 tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavat sõiduautot. Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 punktis 2 [alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 3 punktis 1] sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega vastuolus toetuse saaja ja projekti partneri 03.06.2021 ja 28.06.2021 vastuskirjas nr 7-7/129 esitatud seisukoht, mille kohaselt ei pidanud pakkujad riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmeid teenusel osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. Riigihanke alusdokumendid tuleb koostada selliselt, et kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid selgelt ja ühtemoodi aru, millised nõuded on pakkumuse sisule esitatud. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kolmest riigihankel nr 227657 osalenud pakkujast üks pakkuja esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. Seega ei saanud kõik pakkujad riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru selliselt, et tegemist ei ole pakkumuste vastavustingimusega ja andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta võib projekti partnerile esitada alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Avaldatud riigihanke alusdokumentide redaktsioon on kehtiv ja selles toodud tingimused on täitmiseks kohustuslikud nii pakkujatele kui ka projekti partnerile endale ning projekti partner peab kontrollima, kas esitatud pakkumused vastavad kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner oleks pidanud OÜ Tartaline pakkumuse RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamisega on projekti partner rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Toetuse saaja tekitas OÜ-le Tartaline teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihankest nr 227657 huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuivõrd ta ei suutnud pakkumuse esitamise hetkeks esitada andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. OÜ Tartaline ei esitanud samuti pakkumuses andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta, kuid projekti partner tunnistas sellele vaatamata tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja ja projekti partner täitnud STS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Ühendmääruse § 228 kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul on iga konkreetse riigihanke ning selles esineva RHS-i rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne rakendada kõrgeimat, 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra juhul, kui on leidnud tõendamist, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemused olnud teistsugused. 10-protsendilise määra rakendamine on proportsionaalne ja õiglane juhul, kui riigihanke teistsugune tulemus ei ole küll faktiliselt kinnitust leidnud, ent selle esinemise võimalikkus ei ole välistatud, ning 5- ja 2- protsendilist määra, kui rikkumise raskus ja ulatus ei ole suur. Rakendusüksus on seisukohal, et antud juhtumi asjaolusid ning RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvesse võttes on põhjendatud ning proportsionaalne kohaldada hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra järgmistel põhjustel: 1) Järelevalvemenetluses on tõendamist leidnud, et projekti partner tunnistas vastavaks OÜ Tartaline pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 esitatud tingimusele ja mille projekti partner oleks pidanud seetõttu RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama. Projekti partner ei oleks tohtinud OÜ-ga Tartaline hankelepingut sõlmida. Seega oleks riigihanke nr 227657 tulemus pidanud olema teistsugune, kui projekti partner oleks riigihanke nr 227657 korraldanud kooskõlas kõikide RHS-i nõuetega; 2) Tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, milles osalemise vastu oleks võinud olla suurem huvi ja seega pakkumuse esitada rohkem pakkujaid, kui projekti partner ei oleks pakkumuses nõudnud andmete esitamist teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta, mida projekti partner tahtis tegelikult küsida alles hankelepingu sõlmimise ajaks ainult edukalt pakkujalt; 3) Kuigi riigihankele nr 227657 esitati kokku kolm pakkumust ja projekti partner tunnistas kõik pakkumused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks, ei olnud riigihankes nr 227657 esitatud pakkumused võrreldavad, sest kolmest pakkumusest kahes olid esitamata riigihanke alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta; 4) Rakendusüksuse hinnangul on antud juhtumi puhul tegemist ühendmääruse § 223 lg-s 5 nimetatud RHS-i rikkumisega analoogse rikkumisega. Ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste avamist on kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust. Seega, kui pakkuja oleks pakkumuses esitanud andmed teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta ja esitatud andmete alusel ei vastaks pakkumus tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud 15-st tingimusest vähemalt ühele tingimusele, kuid projekti partner oleks pakkumuse siiski vastavaks tunnistanud, oleks rakendusüksus ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt pidanud hankelepingule kohaldama 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole põhjendatud ega proportsionaalne rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuses on üldse jäetud esitamata andmed, mille alusel saaks projekti partner kontrollida pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 ning § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause rikkumine on kõige raskema kaalu ning ulatusega. RHS-i rikkumine on seotud kogu hankemenetlusega ja avaldab mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule ning selle kaudu ka hankelepingu maksumusele, sest ei ole teada, kellega ja millise maksumusega hankelepingu oleks projekti partner pidanud sõlmima, kui ta oleks riigihanke nr 227657 korraldanud kooskõlas RHS-iga. Seetõttu kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 alusel riigihanke nr 227657 hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 227657 tulemusena OÜ-ga Tartaline sõlmitud hankelepingu alusel projekti partneril tekkinud abikõlblikke kulusid kajastanud maksetaotluses nr 71486 summas 23 060,63 eurot käibemaksuga ja maksetaotluses nr 72468 summas 34 448,83 eurot käibemaksuga. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 loeb rakendusüksus projekti tegevuse nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames: 1) maksetaotluses nr 71486 kajastatud riigihankega nr 227657 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 5 765,16 eurot ehk 25 protsenti (23 060,63*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 4 900,39 eurot ja omafinantseering 864,77 eurot; 2) maksetaotluses nr 72468 kajastatud riigihankega nr 227657 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 8 612,21 eurot ehk 25 protsenti (34 448,83*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 7 320,38 eurot ja omafinantseering 1 291,83 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Käskkirja lisa kohaselt on rakendusasutus Sotsiaalministeerium ja rakendusüksus Sihtasutus Innove1. Seega vähendab Sotsiaalministeerium rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsuse alusel käskkirjaga kinnitatud projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ 14 377,37 euro võrra. Kui toetuse saaja esitab järgnevates maksetaotlustes täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr 227657 alusel tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 25 protsenti, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. 1 Alates 01.04.2020. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri 2. Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas …….2021 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt ……….2021. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 12 220,76 eurot ja omafinantseering 2 156,61 eurot; 2. vähendada maksetaotlustes nr 71486 ja 72468 riigihankega nr 227657 seotud abikõlblikke kulusid 25 protsendi võrra ehk kokku summas 14 377,37 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ mitteabikõlbliku kulu 14 377,37 euro võrra; 4. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 protsendi võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning käskkirja lisa punkti 7.8.2 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]