Vastus pöördumisele

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.10.2021 16:13 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]> Koopia: Sten Andreas Ehrlich <[email protected]>; Eva Põldis <[email protected]>; Seili Suder <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: TTH seaduse muutmiskava Tervist! Qvalitas Arstikeskus tervitab Sotsiaalministeeriumi kavatsust uuendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduslikku raamistikku. Muudatused töötervishoius on olnud hädavajalikud juba pikemat aega ning kaasajastatud seadusandlus aitaks tagada valdkonna arengu arvestades pidevalt muutuvat töökeskkonda. Sooviksime järgnevalt jagada oma tagasisidet erinevate konkreetsemate ettepanekute osas, mida Sotsiaalministeerium on oma väljatöötamiskavatsuses esile toonud. Lugupidamisega Tõnu Velt Qvalitas Arstikeskus AS Jalgpalli tn 1, 11312 Tallinn / Tanel Kiik Sotsiaalministeerium [email protected] Ärakiri: [email protected] , [email protected] , [email protected] , [email protected] Qvalitas Arstikeskuse tagasiside töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise osas Lugupeetud Tanel Kiik, Qvalitas Arstikeskus tervitab Sotsiaalministeeriumi kavatsust uuendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduslikku raamistikku. Muudatused töötervishoius on olnud hädavajalikud juba pikemat aega ning kaasajastatud seadusandlus aitaks tagada valdkonna arengu arvestades pidevalt muutuvat töökeskkonda. Sooviksime järgnevalt jagada oma tagasisidet erinevate konkreetsemate ettepanekute osas, mida Sotsiaalministeerium on oma väljatöötamiskavatsuse esile toonud. Lahendus probleemile 1. Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine Töötervishoiuteenus, mida enamik – eriti väiksema suurusega – ettevõtteid hetkel saavad, on suuresti vaid formaalsus . Igasugune initsiatiiv praeguse olukorra parendamiseks on vajalik ja seetõttu on väljapakutud lahendused töötervishoiuteenuse sisu laiendamiseks omal kohal. Samas tahame rõhutada, et väljapakutud lahendused ei pruugi otseselt igapäevast praktikat piisaval määral mõjutada , kuna tegelike teenuste sisu määrab endiselt päeva lõpuks ikkagi tööandja ning teenusepakkuja omavaheline kokkulepe ja motivatsioon. Kas ja kuidas soovitud tulemust paremini saavutada, on omaette küsimus ja vajab riigi ning osapoolte pidevat tähelepanu. Lahendus probleemile 3. Paraneb tööga seotud haigestumiste diagnoosimine Diagnooside parendamise kahe esimese ettepaneku juures on põhiliseks küsimärgiks toimiva rahastusmudeli leidmine. Põhimõttelisel tasandil Qvalitas toetab riigi rahaliste ressursside lisandumist. Loodame, et täpsema korralduse ja rahaliste ressursside tuvastamisel suudetakse leida sobivad lahendused, mis tagavad antud muudatustele jätkusuutlikku aluse. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ettepaneku juures soovime juhtida tähelepanu, et praktikas on selliste ohutegurite sidumine konkreetse haigusega vägagi keeruline. Seetõttu, sarnaselt töötervishoiuteenuse sisu laiendamisele , on kõnealuse ettepaneku nõrgaks küljeks muudatuse reaalne mõju – see saab olla vaid esimene samm pikemas protsessis. Lahendus probleemile 5. Töötervishoiuõdedele suurema rolli andmine Qvalitas hindab antud muudatust kaugelt kõige olulisemaks ettepanekuks ministeeriumi kavandis. Töötervishoiuteenuse suurimaks probleemiks on tööjõuressursi puudus ja antud lahendus aitab probleemi väga konkreetselt leevendada. Vaata ka Qvalitase täiendava t kommentaar i allpool. Lahendus probleemile 6. Riikliku järelevalve tõhustamine Toetame riikliku järelvalve tõhustamist, kuid kuna VTK ei täpsusta, kuidas plaanitakse tõhustamist teha, siis ei ole hetkel võimalik täpsemat tagasisidet anda. Qvalitas e täiendav kommentaar Kõige suurem nõrkus praeguses süsteemis on tööjõupuudus. Tänasel päeval on Terviseameti registri andmetel Eestis töötervishoiuvaldkonnas 109 arsti ja 27 õde. Statistikaameti 2020. aasta andme tel on Eesti s 656 6 00 töötajat. Nende kahe kõige olulisema töötervishoiu osapoole proportsioonide erinevus on üüratu . Iga töötervishoiu arsti kohta on meil pea 5000 tööt ajat ja see on sealjuures 2,5 kor da rohkem kui perearsti nimistu piirsuurus ( i ga perearst i ja pereõe kohta on meil ligi 700 elanikku ) . Probleemi olemasolu on ilmselge. Küsimus on: mida teha? Nagu eelpool öeldud, siis töötervishoiuõdede rolli suurendamine on üks samm õiges suunas. Samas jääb sellest liiga väheseks . Qvalitas tee b ettepaneku kaaluda eelnõus järgmisi lahendusi: Suurendada töötervishoiuarstide koolitusmahtu Hetkel on juurdekasv 2-3 töötervishoiuarsti aastas. See on liiga vähe ning võimaldab heal juhul hoida arstide arvu stabiilsena . Luua eraldiseisev töötervishoiuõe koolitusprogramm. Praegu litsentsi omavad töötervishoiuõed on hariduselt üldõed, kel puudub spetsiifiline töötervishoiutaust. Teenuspakkujad nagu Qvalitas korraldavad oma ressurssiga õdede väljaõpet, kuid riikliku toe loomine on hädavajalik. Sealjuures annab vaid õded e arvu suurendamine sisulise mõju ministeeriumi enda ettepanekule nende rolli suurendamiseks. Võimaldada Soomes töötavatel TTAdel , kes on seal omandanud kvalifikatsiooni läbides erialased kursused (kuid mitte residentuuri) , praktiseerida töötervishoiuarstina ka Eestis. Soomes t öötab mitmeid Eesti päritolu töötervishoiuarste, kes on omandanud oma kvalifikatsiooni kas Eestis või alternatiivselt Soomes , näiteks läbides vaid erialased kursused (kuid mitte residentuuri , mis on Eesti seadust es nõutud ). Me näeme, et legaliseerides Soomes kursuste kaudu litsentsi omandanud ja juba praegu seal TTAna töötavad spetsialistid , kuid Eesti seaduse silmis ebakvalifitseeritud , loob riik sisuliselt ilma ühegi kuluta tugeva motivatsiooni nende arstide Eestisse naasmiseks. See on vähemalt ajutiselt hea ja lihtne võimalus olukorra leevendamiseks . Määrate s legaliseerimisel sobivad tingimused (näiteks nõuda lisaks kursuste läbimisel teatud tööstaaži) on võimalik vähendada seadusliku arbitraaži riski . Suurendada vaimse tervise õdede koolitusmahtu Väljatöötamiskavatsus on õigesti toonud tähelepanu psühhosotsiaalsetele teguritele. Me ie hinnangul on selles vallas üheks olulisemaks võimalikuks muudatuseks vaimse tervise õdede koolitusmahu suurendamine. Mõistetavalt see omab vähest puutumust töötervishoiu ja tööohutuses seaduse muutmisega . Samas leidsime, et praegune vaimse tervise kriis on piisavalt akuutne, et selle probleemi ga tegelemisele läheneda võimalikult holistiliselt . Meie ettepanekud 1, 2 ja 4 vajavad riigilt täiendavaid rahalisi vahendeid. Leiame, et antud finantsressursi saamist tuleks kaaluda alternatiivse otstarbena ministeeriumi poolt väljatoodud lahendustele (diagnooside rahastamine , perearsti ja TTA koostöö ning riiklik järelvalve). Meie hinnangul vajab tööjõupuudus lahendami ne kõrgemat prioriteetsust võrreldes teiste tegevustega. Lugupidamisega, Tõnu Velt Juhatuse esimees Qvalitas Arstikeskus AS