RESIDENTUURI PROGRAMM TAASTUSRAVI ERIALAL 1 PROGRAMMI nimetus eesti ja inglise keeles T aastusravi Kood Physical and rehabilitation medicine 2 Õppeaste Residentuur 3 Valdkond Tervis ja heaolu 4 eriala Taastusravi 5 Õppeasutus Tartu Ülikool 6 Õppekava haldaja Meditsiiniteaduste valdkond 7 nominaalne õppeaeg 4 aastat 8 õppetöö vorm Päevane õpe 9 õppetöö keel Eesti keel 10 õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled erialakirjanduse lugemiseks vajalik inglise keele oskus 11 õppekava versioon 12 kinnitamine 1. Valdkonna nõukogus 2. Ülikooli senatis 1 3 vastuvõtutingimused Residentuuri võetakse konkursi alusel vastu isikuid, kes on registreeritud EV Terviseameti tervishoiutöötajate registris ja kes on lõpetanud : a. Tartu Ülikooli arstiõppe, olles immatrikuleeritud arstiõppesse 1997/1998. õppeaastal või hiljem ; Tartu Ülikooli arstiõppe ja internatuuri, olles immatrikuleeritud arstiõppesse enne 1997 /1998. õppeaastat või kellel on vastav välisriigis omandatud kõrgharidus. Konkursitingimused määratakse residentuuri eeskirjas . 1 4 residentuuri üldeesmärgid Residentuuri üldiseks eesmärgiks on viia arst-residendi teadmised ja praktilised oskused iseseisva eriarstina töötamise tasemele. Omandatav haridus võimaldab asuda tervishoiusüsteemis tööle taastusravi eriarstina. 1 5 Erialaprogrammi struktuuri lühikirjeldus Füsiaatria ja taastusravi residentuur toimub 4 -aastase õppena, kokku 44 kuud, lisaks 4 puhkusekuud. Õpe koosneb praktilisest ja teoreetilisest koolitusest. Igale arst-residendile koostatakse individuaalne õpingukava, lähtudes alljärgnevast: Praktiline koolitus Kohustuslikud praktilise koolituse tsüklid – minimaalne summaarne kestus 42 kuud* Valikulised praktilise koolituse tsüklid – minimaalne summaarne kestus 2 kuud** Teoreetiline koolitus 24 EAP mahus *,** - Kohustuslike praktilise koolituse tsüklite minimaalse mahu korral peab vastavalt individuaalplaanile suurenema valikuliste praktilise koolituse tsüklite maht ja vastupidi, tagamaks praktilise koolituse mahu täitmist. 1 6 Antav kvalifikatsioon/ kraad Taastusarsti kutse Physical medicine and rehabilitation physician 1 7 nõuded õppeprogrammi Lõpetamiseks Residentuuri programmi läbimine täies mahus ning lõpueksami edukas soorita mi ne. Residentuuri vältel peab arst-resident läbima kõik kohustuslikud praktilise koolituse tsüklid ning vähemalt kaks valikulist praktilise koolituse tsüklit. 1 8 Lõpetamisel väljasta-tavad dokumendid Residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend 19 Lõpudokumente väljastav kõrgkool Tartu Ülikool 2 0 residentuuri õpieesmärgid (õpiväljundid ehk omandatavad/ arendatavad/erialased teadmised ja oskused, üldpädevused jms) Residentuuri programmi läbinud arst-resident: on võimeline osutama taastusravi erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vas ta vuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; suudab hinnata patsiendi seisundit kaebuste ja objektiivse leiu alusel hindab patsiendi funktsionaalset suutlikkust ja muutuste prognoosi kasutades rahvusvaheliselt aktsepteeritud mõõdikuid ja kaasates siduserialade spetsialiste (füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, psühholoog ) koostab patsiendile sobiva ja konkreetsetes tingimustes võimaliku taastusravi plaani planeerib konkreetse haige taastusravi eesmärgid ja tegevuskava nende optimaalseks realiseerimiseks lähi- ja kaugemas perspektiivis oskab vältida ja ravida komplikatsioone (kontraktuurid, lamatised, tromboemboolilised tüsistused) tunneb taastusravi spetsiifilis te ravi protseduur ide (spastilisuse ravi Botulinum toxini süstetega, intraartikulaarsed süsted, funktsionaalne elektriline stimulatsioon) metoodikat hindab ja mõõdab ravi tulemust kasutades funktsionaalset suutlikkust hindavaid teste ja rahvusvaheliselt tunnustatud mõõdikuid (sh. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon ) juhib taastusravi meeskonna tööd , sh . regulaarseid patsientide kompleksset arutelu sisaldavaid meeskonnatöö koosolekuid omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus põ hise meditsiini põhimõtteid; soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi taastusravi erialal kasutata vatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeeto ditest; suudab edastada meditsiinilisi tead misi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täien damist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendus õppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; oskab efektiivselt tegutseda taastusravi erialal ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 2 1 Mooduli nimetus Praktiline koolitus – kohustuslikud praktilise koolituse tsüklid 2 2 PRAKTILISE KOOLITUSE SISU JA MAHT Kohustuslikud praktilise koolituse tsüklid (koos minimaalse kestvusega): Traumatoloogia ja ortopeedia 3 kuud (soovitavalt ortopeedia, traumatoloogia ja sporditraumatoloogia osakondades) Õpiväljundid: Oskab adekvaatselt hinnata luu-liigessüsteemi kahjustusega patsiendi objektiivset seisundit. Oskab hinnata kirurgilise ravi (artroplastika, artrodees ) näidustusi ja vastunäidustusi. Tunneb ära postoperatiivsed tüsistused (haava-ja proteesiinfektsioon, liigesproteesi ebastabiilsus, periprosteetiline murd, operatsioonihaava veritsused) ja oskab alustada nende käsitlemist Oskab kompleksselt käsitleda nii medikmentoossete kui mittemedikamentoossete vahenditega postoperatiivset valu Tunneb artroplastika ja osteosünteesi põhilisi metoodikaid Tunneb patsiendi kompleksse käsitluse (kaasuvad haigused, antikoagulantravi, infusioonravi, vereülekanne, infektsioonid ) põhimõtteid varases postoperatiivses perioodis Oskab rakendada postoperatiivseid liikumispiiranguid Oskab hinnata edasise ambulatoorse või statsionaarse taastusravi vajadust Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostöö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Neuroloogia ja neurokirurgia 4 kuud Õpiväljundid: Oskab adekvaatselt hinnata neuroloogilise patsiendi objektiivset seisundit ja kirjeldada neuroloogilist staatust (sh parees, kõne-ja neelamishäire, vaatevälja defitsiit, tundlikkuse häired, neglekt, teadvusseisund, kognitsioon, vastutahtelised liigutused, spastilisus). Oskab hinnata edasiste diagnoosi täpsustavate uuringute (sh pea kompuuter-ja magnetuuring, 24-h arteriaalse vererõhu/EKG- Holter uuringu, ENMG, EEG, angiograafia ) vajadust ja vormistada informatiivse ja nõuetekohase saatekirja. Tunneb põhiliste neuroloogias esinevate haigusseisundite ravi põhimõtteid Mõistab põhiliste neuroloogias kasutatavate uuringute tähendust. Tunneb ära ägedale ajukahjustusele viitavad sümptomid ja tunneb antitrombootilise ravi algoritmi. Tunneb ära kognitiivsele defitsiidile viitavad sümptomid, oskab läbi viia esmase hinnangu ja suunata edasiseks käsitluseks vastavale spetsialistile. Tunneb ära kõne-ja neelamishäire olemasolu ja suudab planeerida edasist käsitlust Tunneb ja oskab kasutada neuroloogilise patsiendi hindamisel kasutatavaid skaalasid (NIHSS, Glasgow kooma skaala, Bartheli indeks, Rankini skaala, Ashworthi skaala). Tunneb spastilisuse ravi põhimõtteid (medikamentoosne ravi, botuliinteraapia, intratekaalne baklofeenpump). Tunneb kompleksse primaarse ja sekundaarse preventsiooni (sh antikoagulant-ja antiagregantravi, lipiide moduleeriv ravi, diabeedi käsitlus) põhimõtteid Oskab hinnata edasise ambulatoorse või statsionaarse taastusravi vajadust Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostöö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Suudab hinnata neurokirurgilise sekkumise vajadust (sh seljavaluga ja karpaalkanali sündroomiga) haigel Teab lülisamba operatsiooni järgseid liikumis-ja koormuspiiranguid Oskab kompleksselt käsitleda nii medikmentoossete kui mittemedikamentoossete vahenditega postoperatiivset valu Tunneb ära postoperatiivsed tüsistused ja oskab alustada nende käsitlemist Kardioloogia (sh funktsionaaldiagnostilised uuringud) 2 kuu d Õpiväljundid: Oskab adekvaatselt hinnata kardioloogilise patsiendi objektiivset seisundit. Oskab tõlgendada põhilisi kõrvalekaldeid elektrokardiogrammis. Oskab hinnata edasiste kardiovaskulaarsete uuringute vajadust ja vormistada informatiivse ja nõuetekohase saatekirja. Mõistab põhiliste kardioloogiliste uuringute tähendust. Tunneb ära ägedale koronaarsündroomile/kardiovaskulaarsele dekompensatsioonile/hüpertensiivsele kriisile viitavad sümptomid. Oskab käsitleda kardiogeense šokiga (sh elustamist vajavat) patsienti. Tunneb põhiliste kardiovaskulaarhaiguste (hüpertensioon, südamepuudulikkus, südame rütmihäired, koronaarhaigus ) medikamentoosse ravi põhimõtteid Tunneb kompleksse primaarse ja sekundaarse preventsiooni (sh antikoagulant-ja antiagregantravi, lipiide moduleeriv ravi, diabeedi käsitlus) põhimõtteid Oskab hinnata edasise ambulatoorse või statsionaarse taastusravi vajadust Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostöö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Reumatoloogia 2 kuu d Õpiväljundid Oskab adekvaatselt hinnata reumatoloogilise patsiendi objektiivset seisundit. Tunneb põhilisi diferentsiaaldiagnostilisi kriteeriume eristamaks levinumaid reumatoloogilisi sündroome Oskab hinnata objektiivselt patoloogilisi liigesmuutusi Suudab eristada reumatoloogias esinevaid haigusspetsiifilisi tunnuseid Oskab hinnata edasiste diagnoosi täpsustavate uuringute ( funktsionaalsed, radioloogilised ja laboratoorsed) vajadust ja tunneb nende põhimõtteid. Tunneb põhiliste reumatoloogias esinevate haigusseisundite ravi põhimõtteid Tunneb osteoporoosi diagnostika ja ravi põhimõtteid Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostöö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Kopsuhaigused 2 kuu d Õpiväljundid Oskab adekvaatselt hinnata kopsuhaigusega patsiendi objektiivset seisundit. Oskab hinnata edasiste kopsufunktsiooni hindavate ja radioloogiliste uuringute vajadust ja vormistada informatiivse ja nõuetekohase saatekirja. Oskab tõlgendada põhilisi kõrvalekaldeid enamkasutatavates kopsufunktsiooni hindavates uuringutes (spiromeetria, kopsude difusiooniuuring). Oskab diagnoosida olulisemaid haiguslikke muutusi(infiltraat, kopsude venoosne liigverekus, pleuraefusioon, KATE) enamkasutatavates radioloogilistes uuringutes (kopsude kompuuteruuring, röntgenoloogiline uuring, magnetuuring). Tunneb ära kopsuhaiguse süvenemisele viitavad sümptomid. Tunneb enamlevinud kopsuhaiguste (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) ja kopsukahjustusega viirushaiguste (COVID-19, gripp jt. ) medikamentoosse ravi põhimõtteid. Oskab hinnata edasise ambulatoorse või statsionaarse taastusravi vajadust Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostö ö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Sisemeditsiin 2 kuud Õpiväljundid Oskab adekvaatselt hinnata patsiendi objektiivset seisundit. Tunneb sagedamini esinevate haiguste/sündroomide diferentsiaaldiagnostilisi kriteeriume Oskab hinnata edasiste diagnoosi täpsustavate uuringute ( funktsionaalsed, radioloogilised ja laboratoorsed) vajadust ja tunneb nende põhimõtteid. Tunneb sagedasemate sisemeditsiinis esinevate haigusseisundite ravi üldpõhimõtteid Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostö ö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. 7. Lastehaigused 2 kuud Õpiväljundid Tunneb lapse normaalse psühhomotoorse arengu etappe Oskab märgata kõrvalekaldeid normaalsest ealisest arengust Oskab märgata ja käsitleda enamlevinud neuroogilisi nii kaasasündinud kui omandatud lapseea patoloogiaid. Oskab märgata ja käsitleda enamlevinud ortopeedilisi/traumatoloogilisi nii kaasasündinud kui omandatud lapseea patoloogiaid Oskab märgata ja käsitleda enamlevinud teiste organsüsteemida kaasasündinud või omandatud patoloogiaid Tunneb põhitõdesid lapse taastusravi meeskonnatöö eripärade kohta ja oskab planeerida taastusravi (sh arendusravi) erinevates ravietappides. Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostöö lapse ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Radioloogia 3 kuud Õpiväljundid Tunneb põhiliste radioloogiliste uuringute (röntgen, KT, KT-angiograafia, MRT, UH) valikute näidustusi ja vastunäidustusi Tunneb põhiliste luu-liigessüsteemi radioloogiliste uuringute projektsioone Oskab vormistada informatiivse ja nõuetekohase radioloogilisele uuringule suunamise saatekirja Oskab radioloogilise leiu alusel ära tunda taastusravis enamlevinud haigusseisundeid (luumurrud, aju isheemia/hemorraagia, pneumoonia, kopsude venoosne pais, liigespatoloogiad, liigesproteesi asend). Tunneb lihas-ja liigessüsteemi ja põie ultraheli uuringu läbiviimise põhioskusi. Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostö ö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu-, hariduslike-ja sotsiaalstruktuuridega. Onkoloogia 2 kuud Õpiväljundid Oskab adekvaatselt hinnata onkoloogilise patsiendi objektiivset seisundit. Oskab hinnata objektiivselt muutusi haigusseisundis. Oskab hinnata edasiste d iagnoosi täpsustavate uuringute ( funktsionaalsed, radioloogilised ja laboratoorsed) vajadust ja tunneb nende põhimõtteid. Tunneb põhiliste onkoloogias esinevate haigusseisundite ravi põhimõtteid. Teab onkospetsiifilise ravi kõrvaltoimeid ja oskab rakendada sümptomaatilist ravi. Tunneb aktiiv-ja palliatiivravi kriteeriume. Valdab oskusi ja teadmisi , mis tagavad tulemusliku infovahetuse ja koostö ö patsiendi ja tema lähedastega , tervishoiu- ja sotsiaalstruktuuridega. T aastusravi (sh. spordimeditsiin) 20 kuud Õpiväljundid Ambulatoorne taastusravi Tunneb ambulatoorsele taastusravile suunamise näidustusi ja vastunäidustusi Oskab hinnata objektiivset funktsionaalset seisundit Oskab kasutada sobilikke mõõdikuid funktsionaalse (sh motoorse ja kognitiivse funktsiooni ning neelamisfunktsiooni) seisundi hindamiseks Oskab koostada interdistsiplinaarse ja eesmärgipärase, nii lühi-kui pikaajalise taastusravi plaani vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Tunneb elektroneuromüograafiale suunamise näidustusi ja taastusravis sagedamini esinevate tervisekahjustuste interpretatsiooni põhialuseid Tunneb EKG koormustesti ja kardiopulmonaalse koormustesti näidustusi ja vastunäidustusi ja taastusravis sagedamini esinevate tervisekahjustuste interpretatsiooni põhialuseid Tunneb õla- ja põlveliigese ultrahelidiagnostika näidustusi ja vastunäidustusi ning taastusravis sagedamini esinevate tervisekahjustuste interpretatsiooni põhialuseid Tunneb densitomeetria näidustusi ja interpretatsiooni põhialuseid Tunneb instrumentaalsete neelamisuuringute (modified barium swallow; MBS ja fiiberendoskoopiline neelamisuuring; FEES) näidustusi ja interpretatsiooni põhialuseid Oskab määrata jääkuriini hulka UH uuringu abil. Oskab kompleksselt ravida nii ägeda kui kroonilise valusündroomiga (sh. neuropaatiline valu, fantoomvalu, hemipareetilise õla sündroom, vähivalu, fibromüalgia) patsienti kasutades nii medikamentoosseid kui mittemedikamentoosseid (terapeutilised harjutused, füüsikaline ravi, kog nitiiv-käitumuslik teraapia jm. ) ravivõtteid. Oskab käsitleda alaseljavaluga patsienti vastavalt kehtivale ravijuhisele ja ära tunda „punased lipud“. Valdab füüsikaliste ravimeetodite põhimõtteid: sooja- ja külmaravi, magnet-ja laserravi, elektriravi, ultraheli, vesiravi, balneoteraapia, kompressioonravi, (funktsionaalne)elektriline lihasstimulatsioon, lööklaineteraapia. Oskab kompleksselt ravida spastilisi sündroome kasutades nii medikamentoosseid (sh botuliinteraapia, intratekaalne baklofeenravi, suukaudsed müorelaksandid) kui mittemedikamentoosseid ( sh terapeutilised harjutus ed, füüsikaline ravi, ortoosid ) ravivõtteid. Oskab kompleksselt ravida uriini retensiooni/inkontinentsi nii medikamentoossete kui mittemedikamentoossete ( sh põietreening, regulaarne (enese)kateteriseerimine, terapeutilised harjutused vaagnapõhja lihastel e ) ravivõtteid. Oskab diagnoosida peamisi luu-lihaskonna ülekoormussündroome ja koostada nende taastusravi plaan . Oskab hinnata raske neelamishäirega patsiendi toitumuslikku seisundit ja vastavalt sellele alustada kliinilist toitmist. Oskab käsitleda jäseme amputatsiooni järgset patsienti: taastusravi õigeaegsus, operatsioonihaava hooldus, amputatsiooniköndi ettevalmistus eksoproteesimiseks, eksoproteesi sobitamise funktsionaalse treeningu eesmärgid ja põhimõtted. Oskab käsitleda taastusravis ägeda koronaarsündroomi läbiteinud patsienti: valdab (kardiopulmonaalse) koormus-EKG näidustusi ja vastunäidustusi, oskab hinnata kardiorespiratoorset reservi ja vastavalt sellele planeerida kehalise treeningu. Tunneb alternatiivseid koormustaluvuse hindamise võimalusi sh. 6- ja 12-minuti kõnnitest, up-and-go test, sit-to-stand test, süstikkäimise test, MRC düspnoe skaala, Borgi skaala. Tunneb pea- ja seljaajukahjustusega patsiendi taastusravi põhimõtteid: taastusravi lühi-ja pikaajalise plaani koostamine vastavalt funktsioonihäirete olemusele ja ulatusele. Tunneb lümfitursega patsiendi taastusravi-spetsiifilise käsitluse põhimõtteid Tunneb ära taastusravil viibiva patsiendi tervisliku seisundi halvenemisele viitavad alarmeerivad sümptomid ja valdab edasise käsitluse põhimõtteid Oskab teha inter-ja multiditsiplinaarset koostööd ja on teadlik koostöö põhimõtetest ja võimalustest Tunneb Eesti Vabariigi tervishoiukorralduse põhimõtteid taastusravi erialal. Spordimeditsiin Tunneb spordiga kaasnevate haigusseisundite ja vigastuste eripärasid ja edasise käsitluse võimalusi. Oskab hinnata tervisespordiga kaasneva äkksurma riski ja tunneb preventsiooni põhimõtteid. Oskab hinnata patsiendi funktsionaalset võimekust ja vastavalt sellele anda konkreetsed soovitused edasiseks treeninguks. Statsionaarne taastusravi Tunneb nii ambulatoorsele kui statsionaarsele taastusravile suunamise näidustusi ja vastunäidustusi Oskab hinnata objektiivset funktsionaalset seisundit Oskab kasutada sobilikke mõõdikuid funktsionaalse (sh motoorse ja kognitiivse funktsiooni ning neelamisfunktsiooni) seisundi hindamiseks Oskab koostada interdistsiplinaarse ja eesmärgipärase, nii lühi-kui pikaajalise taastusravi plaani vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Tunneb elektroneuromüograafiale suunamise näidustusi ja taastusravis sagedamini esinevate tervisekahjustuste interpretatsiooni põhialuseid Tunneb EKG koormustesti ja kardiopulmonaalse koormustesti näidustusi ja vastunäidustusi ja taastusravis sagedamini esinevate tervisekahjustuste interpretatsiooni põhialuseid Tunneb statsionaarses taastusravis enamlevinud diagnostiliste uuringute ( kopsude ja luu-liigessüsteemi röntgen; kompuuter-ja magnetuuringud, liigeste ja siseorganite ultraheliuuringud, ENMG, EKG-koormustestid, SLS ja 24-h art. vererõhu Holter monitooring, spirograafia ja kopsude difusiooniuuring) näidustusi ja vastunäidustusi. Oskab vormistada nõuetekohase ja informatiivse saatekirja statsionaarses taastusravis kasutatavatele uuringutele. Tunneb densitomeetria näidustusi ja interpretatsiooni põhialuseid Tunneb instrumentaalsete neelamisuuringute (modified barium swallow; MBS ja fiiberendoskoopiline neelamisuuring; FEES) näidustusi ja interpretatsiooni põhialuseid Oskab määrata jääkuriini hulka UH uuringu abil. Oskab kompleksselt ravida nii ägeda kui kroonilise valusündroomiga (sh. neuropaatiline valu, fantoomvalu, hemipareetilise õla sündroom, vähivalu, fibromüalgia) patsienti kasutades nii medikamentoosseid kui mittemedikamentoosseid (terapeutilised harjutused, füüsikaline ravi, kog nitiiv-käitumuslik teraapia jm. ) ravivõtteid. Oskab kompleksselt ravida spastilisi sündroome kasutades nii medikamentoosseid (sh botuliinteraapia, intratekaalne baklofeenravi, suukaudsed müorelaksandid) kui mittemedikamentoosseid (terapeutilised harjutu sed, füüsikaline ravi, ortoosid ) ravivõtteid. Oskab kompleksselt ravida uriini retensiooni/inkontinentsi nii medikamentoossete kui mittemedikamentoossete ( sh põietreening, regulaarne (enese)kateteriseerimine, terapeutilised harjutused vaagnapõhja liha stele ) ravivõtteid. Oskab kompleksselt käsitleda neelamishäirega patsienti: diagnostika ja edasiste uuringute (sh nasogastraalsondi või perkutaanse endoskoopilise gastrostoomi paigal damise/eemaldamise näidustatus) ning logopeedilise ravi planeerimine Oskab hinnata raske neelamishäirega patsiendi toitumuslikku seisundit ja vastavalt sellele alustada kliinilist toitmist. Oskab käsitleda jäseme amputatsiooni järgset patsienti: taastusravi õigeaegsus, operatsioonihaava hooldus, amputatsiooniköndi ettevalmistus eksoproteesimiseks, eksoproteesi sobitamise funktsionaalse treeningu eesmärgid ja põhimõtted. Oskab käsitleda taastusravis ägeda koronaarsündroomi läbiteinud patsienti: valdab (kardiopulmonaalse) koormus-EKG näidustusi ja vastunäidustusi, oskab hinnata kardiorespiratoorset reservi ja vastavalt sellele planeerida kehalise treeningu. Tunneb alternatiivseid koormustaluvuse hindamise võimalusi sh. 6- ja 12-minuti kõnnitest, up-and-go test, sit-to-stand test, süstikkäimise test, MRC düspnoe skaala, Borgi skaala. Tunneb artroplastika (puusa-, põlve- ja õlaliigese asendus) läbi teinud patsiendi liigesfunktsiooni hindamise ja interdistsiplinaarse taastusravi põhimõtteid. Tunneb peaajukahjustusega patsiendi interdistsiplinaarse taastusravi põhimõtteid: taastusravi lühi-ja pikaajalise plaani koostamine vastavalt funktsioonihäirete olemusele ja ulatusele, sekundaarne preventsioon. Tunneb lümfitursega patsiendi taastusravi-spetsiifilise käsitluse põhimõtteid Tunneb ära taastusravil viibiva patsiendi tervisliku seisundi halvenemisele viitavad alarmeerivad sümptomid ja valdab edasise käsitluse põhimõtteid. Tunneb inter-ja multidistsiplinaarse meeskondliku koostöö võimalusi ja oskab neid kasutada. Tunneb Eesti Vabariigi tervishoiukorralduse põhimõtteid taastusravi erialal. Kohustuslike praktilise koolituse tsüklite miinimumkestus on kokku 42 kuud Arst-residendi kohustused loetletud tsüklites on töö palatiarstina, osavõtt diagnostilistest uuringutest, osavõtt eriala ambulatoorsetest konsultatsioonidest koos juhendava eriarstiga, osavõtt osakonnas toimuvatest erialavisiitidest ja konsiiliumitest. Arst-resident valvab kõigis kohustuslikes tsüklites koos erialaspetsialistiga. Arst-residendil tuleb teha haigusjuhtude demonstratsioone või lühiettekandeid kliinilisel osakonna (kliiniku) konverentsil. Praktilise koolituse tsüklid toimuvad residentuuri kavas ettenähtud baasasutustes 23 Mooduli nimetus Praktiline koolitus – valikulised praktilise koolituse tsüklid 2 4 PRAKTILISE KOOLITUSE SISU JA MAHT Valikulised praktilise koolituse tsüklid: Erakorraline meditsiin – 1kuu Õpiväljundid Tunneb ära erakorralist käsitlust vajavad terviseseisundid. Oskab kasutada elustamisvõtteid. Oskab suunata patsienti edasiseks profiilseks raviks. Oskab ordineerida esmast vältim atut medikamentoosset ravi Infektsioonhaigused – 1kuu Õpiväljundid Tunneb ägeda infektsiooni diagnoosimise põhimõtteid Oskab määrata antibakteriaalset ravi vastavalt kehtivale ravijuhendile Oskab hinnata edasiste dia gnoosi täpsustavate uuringute ( funktsionaalsed, radioloogilised ja laboratoorsed) vajad ust ja tunneb nende põhimõtteid Psühhiaatria – 1kuu Õpiväljundid Tunneb depressiooni diagnostika ja ravi põhialuseid Tunneb unehäirete diagnostika ja ravi põhialuseid Tunneb ärevushäirete diagnostika ja ravi põhialuseid Tunneb ära ägeda psühhoosi sümptomid ja valdab esmaseid ravivõtteid Arst-resident peab läbima vähemalt kaks valikulist praktilise koolituse tsüklit. Iga valikulise praktilise koolituse tsükli minimaalne kestvus on 1 kuu . Arst-residendi kohustused loetletud tsüklites on töö palatiarstina, osavõtt eriala ambu la toorsetest konsultatsioonidest koos juhendava eriarstiga, osa võtt osakonnas toimuvatest erialavisiitidest ja konsii liu mitest. Arst-resident valvab koos erialaspetsialistiga. Arst-residendil tuleb teha haigus juhtude demonstratsioone või lühiettekandeid kliinilisel osakonna (kliiniku) konverentsil. Saavutatud õpiväljundeid hinnatakse iga tsükli lõpus tsükli juhendaja hinnangu alusel. 2 5 MOODULI NIMETUS Teoreetiline koolitus 24 EAP 2 6 TEOREETILISE KOOLITUSE SISU JA MAHT Residentuuri jooksul peab taastusravi arst-resident läbima alljärgneva teoreetilise koolituse , mis võib olla läbitud kontaktõppena (sh veebipõhise) ja iseseisva õppena : Kliinilised seminarid ( vähemalt 10 seminari aastas, sh residentuuri baasasutustes ) 6 EAP Uurimistöö metoodika ja uurimistöös osalemine (TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliinik) 4 EAP Vabalt valitud koolitused üldmeditsiinilistel erialadel 8 E AP Eesti Taastusarstide Seltsi korraldatud seminarid/konverentsid/kursused 6 E AP Iga residentuuriaasta sisaldab kokku 1-2 nädalat teoreetilist koolitust kursustel ja seminaridel, osavõttu konverentsidest, iseseisvat tööd haigusjuhtude analüüsil, ettekannete ja ülevaadete koostamist, osalemist uurimistöös põhierialal . 2 7 Õppebaasid T aastusravi residentuuri baasasutustena kasutatakse alljärgne vaid raviasutusi: TÜ Kliinikum Ida-Tallinna Keskhaigla PERH Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Lääne-Tallinna Keskhaigla Pärnu Haigla 2 8 Saavutatud õpiväljundite hindamise vormid ja kord Edasijõudmist hinnatakse kaks korda aastas vastavalt residentuuri eeskirjas sätestatule, positiivse hinnangu eelduseks on kõigi ettenähtud ülesannete (nii praktilise koolituse kui teoreetilise koolituse) täitmine. Saavutatud õpiväljundeid hinna takse iga tsükli lõpus juhendaja hinnangu alusel . 29 Lõpueksamile pääsemise eeldused Kogu ettenähtud residentuuri programmi (nii praktilise koolituse kui teoreetilise koolituse) läbimine, positiivsed hinnangud kõigist läbitud praktilise koolituse tsüklitest. 3 0 Lõpueksami sisulised nõuded ja sooritamise kord Kirjalik e ksam, mille käigus hinnatakse taastusrav i - alaseid teadmisi , koosneb 100 valikvastusega küsimusest. Maksimaalne eksami sooritamiseks ettenähtud aeg on 3 tundi. 3 1 LÕPUEKSAMI HINDAMISE KRITEERIUMID A (suurepärane) = 96-100% B (väga hea) = 91-95% C (hea) = 81-90 % D (rahuldav) = 71-80% E (kasin) = 61-70% F (mitterahuldav) = 0-60% Kirjalik eksam loetakse sooritatuks , kui õigesti vastatud küsimusi on 61% ja enam kogu eksami mahust 32 SOOVITATAV KIRJANDUS Cuccurullo SJ (Ed). Physical Medicine and Rehabilitation Board Review , 4th Edition, Demos Medical Publishing, 2019. Chae J et al (Eds). DeLisa's Physical Medicine and Rehabilitation: Principles and Practice, Lippincott Williams and Wilkins ; 6th Edition, 2019. AACPVR ( American Association of Cardiovascular and Pulmonary Rehabilitation ) . Guidelines for Cardiac Rehabilitation Programs, 6th Edition with Web Resource 2021. Maitin IB, Cruz E (Eds). Current Diagnosis & Treatment: Physical Medicine & Rehabilitation. McGraw Hill Education, 2015. Frontera WR, Silver JK, Rizzo TD. Essentials of Physical Medicine and Rehabilitation Musculoskeletal Disorders, Pain, and Rehabilitation Elsevier; 4th Edition , 2018. Cifu D. Braddom's Physical Medicine and Rehabilitation, 6th Edition, Elsevier, 2020.
Heidi Alasepp Tervishoiuala asekantsler 06.10.2021 Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Taotlus Austatud dr. Heidi Alasepp Tartu Ü likooli S pordimeditsiini ja taastusravi kliinik, mida esindab füsiaatria ja taastusravi residentuuri üldjuhendaja ja Eesti Taastusarstide Seltsi juhatus taotlevad füsiaatria ja taastusravi (edaspidi taastusravi) eriala residentuuri pikendamist seniselt kolmelt aastale neljale aastale. Põhjendus taastusravi eriala residentuuri pikendamiseks ja seega ka programmi muutmiseks on toodud allpool. Üldine põhjendus Enamuses Euroopa riikides on taastusravi (Physical and Rehabilitation Medicine) iseseisev eriala. Residentuuri kestus on keskmiselt 4 (3-6) aastat. Eesti on ainus Euroopa riik ja ainus UEMS-i liikmesriik, kus ja taastusravi residentuur kestab ainult 3 aastat. Arvestades taastusarstile esitatavaid nõudeid (orienteerumine väga mitmete ja erinevate haigusseisundite diagnostikas , medikamentoosses ravis jm. ravivõimalustes, kompleksse lähenemise vajadus inimesele kui tervikule) on vältimatult vajalik pikendada residentuuri kestus vähemalt nelja aastani. Haigusseisundid, millega taastusarst tänap äeval enamasti kokku puutub, on : luu-lihaskonna kahjustused, neuroloogilised häired, traumad, amputatsioonid, vaagnaorganite düsfunktsioon, kardiorespiratoorne puudulikkus, krooniline valu, pahaloomuliste kasvajatega kaasnevad seisundid, kirurgilise ravi (sh bariaatrilise ravi järgne taastusravi) komplikatsioonid, elundite siirdamise eelsed ja järgsed seisundid, kuid ka kaa sasündinud puuded (sh. PCI jpt. ), nüüdseks ka COVID-19. Vastavalt Euroopa Eriarstide Ühenduse taastusravi sektsiooni (UEMS PRM Section and Board) juhistele peab sertifitseeritud taastusarst omama kliinilist pädevust järgmistes valdkondades Üldküsimused Põhiliste sise meditsiini erialade (kardioloogia, pulmonoloogia, sisemeditsiin, neuroloogia ) ja taastusravis sagedamini esinevate kirurgilise meditsiini erialade (ortopeedia ja traumatoloogia, neurokirurgia), aga ka onkoloogia, alused Üldpediaatria T aastusravi alused Füsioloogia ja patofüsioloogia alused Kliinilise ja funktsionaalse seisundi hindamine füsiaatria ja taastusravi erialal Spetsiifilised ravivõtted taastusravi erialal Spetsiifilised valdkonnad Immobiilne patsient Tugi-liikumissüsteemi patoloogia täiskasvanutel Amputatsioonid ja taastusravi Taastusravi ja sport Taastusravi närvisüsteemi patoloogia korral Taastusravi hingamissüsteemi patoloogia korral Taastusravi kardiovaskulaarsüsteemi patoloogia korral Taastusravi uroloogiliste ja seksuaalfunktsiooni häirete korral Laste arendusravi Taastusravi laste ja eakate vanusegrupis Onkoloogiline taastusravi Kirurgilise ravi (sh bariaatriline kirurgia) järgne taastusravi Siirdatud elunditega patsientide taastusravi Puudega inimeste reintegratsioon ühiskonda , sh. erinevatest rehabilitatsioonivaldkondadest ülevaate omamine patsiendikeskses terviklikus käsitluses Senine koolitus ei anna piisavat ettevalmistust eelkõige kliiniliste (radioloogia) ja funktsionaalsete uuringute ka sutamises ja interpreteerimises , taastusravi-spetsiifiliste protseduuride ( sh botuliin toksiini süsted, intraartikularsed süsted, funktsionaalne elektriline stimulatsioon) valdamises ja abivah endite ( sh. ortoosid, eksoproteesid, kõrgtehnoloogilised abivahendid ) kohaldamises. Vajab äramärkimist, et taastusravi arst peab orienteeruma väga erinevate haigusseisundite (pediaatriast siirdatud organitega haigete taastusravini) diagnostikas ja ravis. Ei ole haruldased ka olukorrad, kus just taastusravi struktuurides rakendatakse diferentsiaaldiagnostilisi meetodeid selgitamaks patsiendi patoloogia olemust ja ravitakse akuutseid kliinilisi seisundeid (ägedad infektsioonid, rütmihäireid, ägedad kardiovaskulaarseid seisundid nagu kopsuturse, KATE, ägedad rütmihäired jm. ). Residentuuri kest u s e pikendamine annab võimaluse täiendada kohustuslike tsüklite nimekirja 3 tsükliga: sisemeditsiin, radioloogia ja onkoloogia. Valiktsüklitesse on planeeritud infektsioonhaigused, erakorraline meditsiin ja psühhiaatria. Planeeritav lisa-aasta annab võimaluse spetsialiseeruda taastusravi kitsamal erialal ja vastavalt sellele lülitada programmi spetsiifiline väljaõpe- näiteks botulinum-toksiini süsted neuroloogilises taastusravis spetsialiseerujal, intraartikulaarsed süsted ortopeedilises taastusravis jne. Vähemalt nelja-aastane taastusravi eriala residentuur tagaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele vastava taastusarstide ettevalmistuse ja eriala jõudsama arengu Eestis. Erialase koolituse sisukus aitab loodetavasti vähendada Eestis tekkinud taastusarstide olulist põuda Planeeritud muudatused (märgitud programmis punase kirjaga) Eriala nimetuse muutus: füsiaatria ja taastusravi asemel taastusravi Põhjendus : taastusravi on eestikeelne korrektne ja üheselt mõistetav termin. Vastava residentuuri läbinud arst on taastusarst Residentuuri tsüklite ajaline pikenemine Kohustuslike tsüklite hulka lisanduvad sisemeditsiin (2 kuud) onkoloogia ( 2 kuud) ja radioloogia (3 kuud) Taastusravis tuleb kokku puutuda väga erinevate haigusseisunditega ja neid adekvaatselt ka ravida. Nii sarnaneb statsionaarne taastusravi osakond oma üldise meditsiinilise profiili poolest kõige enam siseosakonnaga. Onkoloogiliste haigete taastusravi on arvestades vähihaigete ravivõimaluste laienemist ja elulemuse pikenemist oluline teema, siiani EV tervishoiusüsteemis alakäsitletud Olemasolev õppekava ei taga tänapäevaseid teadmisi erinevate radioloogiliste uuringute tõlgendamisel Iga tsükli juurde on lisatud õpiväljundite loetelu arvestades EV residen tuuribaasides olemasolevaid või m a lusi Tsük kel „ Uuringud“ ei eksisteeri uues kavas eraldi tsüklina, kuid selle sisu lisandu b taastusravi blokki. Põhjendus: Eesti Vabariigis töötab resident töölepinguga kindl as raviasu tuses ja kõige lihtsam on korraldada uuringute-alast väljaõpet taastusravi tsüklis viibimise ajal , seda enam, et paljud uuringud teostataksegi taastusravi ambulatoorsetes (sh. spordimeditsiin) ja statsionaarsetes osakondades. Eemaldatud on valikuliste praktilise koolituse tsüklite nimekirjast „peremeditsiin“ Eriala pädevused (p. 21) Ühtlustatud UEMS PRM Section and Board kompetentsidega Muudetud on residentuuribaaside nimekiri Keila Taastusravi Keskus on eemaldatud-seda ei eksisteeri enam Perearstipraksised on eemaldatud-peremeditsiini tsüklit ei esine valiktsüklite nimistus Lääne-Tallinna Keskhaigla võiks olla tervikuna residentuuri baasiks, mitte ainul Sclerosis Multiplexi keskus Pärnu Haigla kui heatasemeline kesk haigla ja kõrgetasemelist taastusravi pakkuv keskus on lisatud residentuuri baaside nimistusse Uuendatud on soovitatava kirjanduse loetelu Loodame, et EV Sotsiaalministeerium, arvestades ülaltoodud põhjendusi, toetab taastusravi eriala residentuuri pikendamist kolmelt aastalt neljale. Lugupidamisega Dr. Aet Lukmann Füsiaatria ja taastusravi eriala residentuuri üldjuhendaja (allkirjastatud digitaalselt) Prof. Urmas Lepner Residentuuriprodekaan (allkirjastatud digitaalselt) Dr. Varje-Riin Tuulik Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Saatja: SM Info <
[email protected]>
Saadetud: 21.10.2021 09:19
Adressaat: Mall Hiet <
[email protected]>
Teema: FW: Taastusravi eriala residentuur
Manused: 4 a taastusravi eriala residentuur õpiväljunditega okt.
2021.docx; Taotlus taastusravi residentuuri pikendamiseks EV SM.asice
From: Aet Lukmann <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 19, 2021 11:24 AM
To: Heidi Alasepp <
[email protected]>
Cc: Katre Trofimov <
[email protected]>
Subject: Taastusravi eriala residentuur
V.a. dr. Heidi Alasepp.
V.a. Katre Trofimov.
Manuses on allkirjastatud pöördumine, mille sisuks on taastusravi eriala
residentuuri pikendamine.
Lisatud on ka uuendatud (sh õpiväljundid) 4-aastane taastusravi
residentuuri programm, et taotluse sisu oleks arusaadavam.
Nii Eesti Taastusarstide Seltsi juhatus, TÜ spordimeditsiini ja
taastusravi kliinik kui ka eriala üldjuhendaja on väga lootusrikkad, et
lõpuks õnnestub taastusravi eriala programmi kaasajastamine läbi
oluliselt
täiustatud õppekava.
Lugupidamisega
Aet Lukmann
Füsiaatria ja taastusravi eriala residentuuri üldjuhendaja