Saatja: Kersti Esnar </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=999b091dcf5d48f9a01f8d2fe72aa4e8-Kersti Esnar>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: Vastus selgitustaotlusele haigushüvitise maksmise kohta
Lugupeetud Kärt Kasepõld
Suur tänu pöördumise eest!
Ravikindlustuse seadus (RaKS) § 53 lg 5 sätestab, et hüvitis määratakse ja makstakse, kui tööandja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid nimetatud lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 123 lõike 4 kohaselt maksab tööandja haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast.
Teie kirjeldatud juhul on tegu olukorraga, kus kindlustatud isik (või isikud) asusid peale töövõimetuslehe alustamist töökohustusi täitma, sellest on 90 kalendripäeva möödunud aga lehe lõpetamise kandeid pole seni tehtud, kuna arst ei olnud töövõimetuslehte õigeaegselt lõpetanud. Kuna tähtajad on möödunud, siis võiks esmase hinnangu alusel asuda seisukohale, et isikul ei ole õigust enam haigekassa poolsele hüvitisele ning ka tööandja võib hüvitamisest keelduda. Samas peab vaatama, kas isik oli tööandjat olukorrast teavitanud ja kelle süül selline olukord on tekkinud. Nii RaKSis kui ka TTOSis on erinevatel osapooltel kohustused, et hüvitis saaks õigeaegselt välja makstud. TTOS § 124 sätestab, et tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on haiguslehe lõpetamisest teavitanud. Juhul kui töötaja on oma kohustuse täitnud (teavitanud, et on terve ja võib tööle tulla), siis on tööandjal kohustus haiguslehele lisada omapoolsed kanded ning maksta haigushüvitist 4-8. haiguspäeva eest (ajutiselt 2021.aastal 2-5 haiguspäeva eest). Eestis on kasutusel elektrooniline töövõimetusleht. Tööandjale saadetakse X-tee liidese kaudu nii teavitus pärast töövõimetuslehe avamist kui ka teavitus töövõimetuslehe lõpetamisest. Kui nüüd teavitus/kanne töövõimetuslehe lõpetamise kohta puudub aga isik on tööle tulnud, siis on ka tööandjal hoolsuskohustus teavitada sellest töötajat ja paluda töötajal võtta kas arstiga või Haigekassaga ühendust.
Kui vastavad sätted RaKSi ja TTOSi lisati, siis eelnõu seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/837da0fa-5235-4733-abd3-c3fff257e1fe <https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.riigikogu.ee%2Ftegevus%2Feelnoud%2Feelnou%2F837da0fa-5235-4733-abd3-c3fff257e1fe&data=04%7C01%7CAvely.Raid-Lelov%40haigekassa.ee%7Cc630eb0b7e664ce756e008d98d4ee10f%7C2b1bf748ff0c4e9dad330b390313ab13%7C0%7C0%7C637696192189407411%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&sdata=zzcP1Dz3cRYOh3ylWc%2F8Emc9ymGKI9puaJ1S9uWNaXk%3D&reserved=0> ) on märgitud järgmist: „Seaduses sätestatakse kindlustatud isiku kohustus teavitada tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel. Kindlustatud isiku poolsest teavitamisest hakkab kulgema tööandja tähtaeg omapoolsete kannete tegemiseks. Seega on vajalik sätestada teavitamine esimesel võimalusel, et ka tööandja saaks oma kanded võimalikult kiiresti töövõimetuslehele teha ja haigekassa hüvitise kindlustatud isikule välja maksta. Esimesel võimalusel töövõimetuslehe lõpetamisest teavitamine on kooskõlas ka töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punktiga 10 – töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Kas teavitamine toimub suuliselt, e-kirjaga või muul viisil, on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe. Kui töötaja kannab tööandja tegevuse tõttu kahju, on tal õigus esitada kahjunõue.
…..
Paberil töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid esitab haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. Kindlustatud isik võib esitada paberil töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid ise. Eeltoodud regulatsioon rakendub juhul, kui tööandja ei edasta dokumente haigekassale. Praktikas on esinenud üksikud sellelaadsed juhtumid, mis on lahenenud haigekassa pöördumisega tööandja poole, et viimane teeks omapoolsed vajalikud kanded ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks. E-TVL-i jõustumisel saab kindlustatud isik pöörduda haigekassa poole avaldusega, kui tööandja ei ole 7 kalendripäeva jooksul E-TVL-ile kandeid teinud. Ka kehtiv RaKS-i § 53 lõige 5 sätestab, et kindlustatud isik võib esitada töövõimetuslehe ja muud vajalikud dokumendid ise, kuigi RaKS-i regulatsiooni esmane eeldus on, et haigekassale esitab töövõimetuslehe tööandja.“
Seletuskirjas märgitu kirjeldab küll natuke teistsugust olukorda, kuid samas viitab sellele, et kui töövõimetusleht on alustatud, kuid kandeid ei ole korrektselt tehtud, siis nii isikul endal kui ka tööandjal on võimalus pöörduda haigekassa poole, et olukord lahendada. Haigekassa on varasemalt sellises olukorras tööandjatele ning tööandjad omakorda inimestele soovitanud võtta ka ise ühendust arstiga.
Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et kui töötaja on tööandjat teavitanud haiguslehe lõppemisest ning tööandja ei ole omapoolseid kandeid töövõimetuslehele teinud või selle võimatuse puhul ei ole töötajat teavitanud tekkinud olukorrast, siis tuleks TTOSi alusel siiski töötajale haigushüvitist maksta ka juhul, kui on möödunud 90. kalendripäeva töökohustuste täitma asumise päevast. Kui tööandja on isikut tekkinud olukorrast teavitanud, isik on seejärel arstiga või Haigekassaga ühendust võtnud, kuid arst ei ole siiski töövõimetuslehte lõpetanud, siis võib pöörduda kahjunõudega tervishoiuteenuse osutaja vastu.
Lugupidamisega
Kersti Esnar
Sotsiaalministeerium
Tervishoiusüsteemi arendamise osakond tervishoiuressursside juht
6269728
[email protected] <mailto:
[email protected]>