Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 18.10.2021 09:13
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Perehüvitiste seadus
Lugupeetav Signe Riisalo
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja arvamuse
perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
+372 64 63 773
Signe Riisalo Sotsiaalkaitse minister Sotsiaal ministeerium Teie 1.10 .202 1 nr 1.2-2/125-1
[email protected] Meie: 1 5 . 1 0 .202 1 nr 3-1 / 28 -1 Arvamuse esitamine perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetav Signe Riisalo Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punktiga 6 kavandatav PHS § 50 lõike 1 täiendamine notariaalselt tõestatud kokkulep pega. Seletuskirjas esitatud väide, et notariaalse elatise kokkuleppe sõlminud osapooled ei oleks kehvemas seisus võrreldes vanematega, kes on elatise vaidluses kohtusse pöördunud , ei ole põhistatud. Kohtutäiturite ametipraktika näitab sageli, et notariaalseid leppeid elatise väljamaksmiseks sõlmitakse muude nõuete täitmisest kõrvalehoidumise, mitte tegeliku elatise maksmise vajaduse korral. Elatise nõudes sõlmivad notariaalse kokkuleppe lapsevanemad, kes mõlemad võivad olla huvitatud muude nõuete täitmisest kõrvalehoidumisest, kuna elatise nõuet täidetakse eelistatult muude nõuete ees. Nii on näiteid, kus igakuise elatise summa lepitakse kokku PKS § 101 lg 1 alammäära mitmekordselt ületavana. Erinevalt kohtust ei vii notar läbi uurimismenetlust, millega tuvastataks kokkuleppe tegelikud asjaolud. Seonduvalt pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooniga tuleb eelnõus kavandatuga võrreldes täpsemalt reguleerida, kuidas liigub eelnõu § 1 p 24 järgi väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses riigile üle minev elatisnõue pankrotimenetlusse. Füüsiliste isikute pankrotimenetlustes on sagedaseks juhuks, et perioodilise elatise nõudeid või pankrotimenetlusaegse elatise nõudeid PankrS § 147 alusel ei esitatagi. Eelnõu kohaselt peaks Eesti Vabariik lisanduma pankrotimenetluses võlausaldajaks koos kaasnevate õiguste ja kohustustega, kuid vähemalt pankrotimenetluse alguses ei ole pankrotihaldurile teada ei nõude suurus ega ole eelnõust ka selge, millises järjekorras elatisabi nõue täidetakse. Teeme ettepaneku, et elatisabi nõue täitmise täpsustamiseks täiendataks PankrS § 150 lg 1 kas punktiga 5 1 või 7. Ilmselt ei ole õigustatud, et elatisabi nõude täitmine toimuks samas järjekorras võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav a elatis ega PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel, kuna elatisabi makstaksegi pankrotivõlgniku lapsele juhul, kui ta elatist ei saa. Elatist ei maksta PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel kas juhul, kus ei ole avaldust elatise maksmiseks või puudub pankrotimenetluses vara, mille arvel elatist maksta. Samas tuleks väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses riigile üle minev elatisnõue välja maksta e nne jaotise alusel raha pankrotivarast väljamaksmist , kuid pärast pankrotihalduri tasu ja kulude katmist. Eelnõu § 1 p 26 järgi kavandatav võlgniku teavitamine pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude üleminekust riigile tuleks täiendada sättega, et sellise teavituse saaks ka pankrotihaldur. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Eipre Esimees Jaan Lõõnik,
[email protected] , 6464619