Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse

Väikeost „Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Helen Biin, telefon 626 9730, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 9000 eurot 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus / olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on uuringu „Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse“ läbiviimine vastavalt tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud nõuetele. 2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: uuringu valmimise tähtaeg on üksteist nädalat alates lepingu sõlmimisest, sh leping täidetakse kahes etapis. 2.4. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja poolt lepingu täitmiseks moodustatud uuringumeeskonnal peab olema kogemus soolise võrdõiguslikkuse ja/või võrdse kohtlemise ja/või soopõhise vägivalla valdkonna uuringute nõustamisel või läbiviimisel. Iga ekspert ei pea vastama kõigile kehtestatud nõuetele ning iga nõude jaoks ei pea olema eraldi meeskonnaliiget – meeskond peab vastavustingimused täitma tervikuna. 3.2. Punktis 3.1. nimetatud kompetentsid ja kogemus tuleb välja tuua pakkumuses meeskonna üldise koosseisu ja rollide kirjelduse ning neid täitvate spetsialistide nimedega, samuti esitada eraldi iga kompetentsinõude täitva meeskonnaliikme CV, milles on nimetatud vähemalt kaks lõpetatud projekti, mis kinnitavad vastava liikme pädevusi talle ette nähtud rolli(de)s. 3.3. Pakkumus peab vastama tehnilisele kirjeldusele (lisa 1) kõigi seal esitatud punktide osas. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida selle vastavust tehnilisele kirjeldusele. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, vorm I); 4.2.2. Nägemuse uuringu eesmärgist ja uurimisülesannetest, metoodikast, tegevus- ja ajakavast ja riskide maandamisest ning meeskonnaliikmete rollist vastavalt tehnilises kirjelduses toodud nõuetele (lisa 1); 4.2.3.Uuringumeeskonna liikmete CV-d, kus on välja toodud info, mille alusel on võimalik hinnata meeskonna vastavust punktis 3.1 ja 3.2. toodud nõuetele. 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.  4.2.4. Ühispakkujate korral ühispakkujate volikiri (vorm II), kus peab ühises pakkumuses sisalduma kinnitus, et pakkumuse täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt, ja volitus pakkujale, kes esindab ühispakkujaid. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 12.11.2021 kell 14.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, lähtudes käesoleva dokumendi lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumitest. 6. Lepingu sõlmimine ja pakkuja teavitamine hankija otsustest 6.1. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. 6.2. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Lisad: Lisa 1. Tehniline kirjeldus Lisa 2. Hindamismetoodika Lisa 3. Töövõtulepingu projekt Pakkumuse vorm I Pakkuja üldandmed Pakkuja nimi/ärinimi Pakkuja isikukood/registrikood Pakkuja elukoht/juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Füüsilise isiku puhul pakkumuse maksumus brutosummana: Füüsilise isiku puhul pakkumuse maksumus kogukuluna, mis sisaldab tasult arvestatavaid makse ja makseid (brutotasu+sotsiaalmaks+töötuskindlustusmakse+ II samba kogumispensioni makse kui isik on sellega liitunud): 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Vorm II – ühispakkujate volikiri Volikiri ühispakkujate esindamiseks Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________) ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate volitatud esindajana kõiki väikeostu „Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse“ menetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri kehtib kuni hankelepingu täitmiseni. Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Väikeost „Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse“ Tehniline kirjeldus Taustainfo Eesti ühiskonda iseloomustavad mitmed omavahel tihedalt seotud soolise ebavõrdsuse ilmingud. Meil on visalt püsiv Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, horisontaalselt ja vertikaalselt segregeeritud tööturg, soolised lõhed haridustasemes ja õpiedukuses ja sooliselt jaotunud haridusvalikud. Naised kannavad enda õlul suurema osa hooletöödest – olgu selleks väikelaste eest hoolitsemine, haigete lastega hoolduslehele jäämine1 või haigestunud, eakate ja abivajavate täiskasvanud pereliikmete eest hoolitsemine. Ka inimeste tervisekäitumises, tervena elatud aastates ja elueas näeme soolisi lõhesid. Valitsev sooline ebavõrdsus peegeldab muuhulgas ühiskonnas endiselt levivaid soostereotüüpseid hoiakuid, mis esitavad naistele ja meestele erinevaid rolliootusi, aktsepteerivad erinevaid valikuid ja pakuvad erinevaid võimalusi. Hoiakute, soostereotüüpide ja rolliootuste kujundamine on kompleksne protsess, milles mängivad rolli nii kultuur, perekond, meedia kui haridussüsteem. Haridusasutustel, sh eriti neis töötavatel inimestel, on väärtuste ja hoiakute kujundamisel oluline roll. Seetõttu on soolise võrdsuse2 ja võrdsete võimaluste3 (sh võrdse kohtlemise) edendamise seisukohalt tähtis, et need väärtused oleksid kesksed nii haridusasutuste töö korraldamisel, õppetöö sisus kui ka haridustöötajate hoiakutes. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) on hariduse alusväärtuste hulgas muuhulgas ära toodud ka kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja sooline võrdõiguslikkus (mõlemas § 2 lg 3) ning sätestatud, et koolielu korraldades tuleb sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel lähtuda rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest (vastavalt § 6 lg 3 ja § 7 lg 4). Siiski ei tähenda see, et sooline võrdsus, võrdne kohtlemine ja mitmekesisus on alusväärtustena RÕK-des välja toodud seda, et need oleksid ka haridusasutuste kesksed väärtused. Soolise võrdsuse ja võrdse võimaluste edendamise teemat ei osata tähtsustada, samuti jääb vajaka oskustest neid kooliellu ja õppesse tõhusalt lõimida. Soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla temaatika on mingil määral lülitatud õpetajate baaskoolituse teemade hulka, kuid antava õppe maht, sisu ja käsitluste vaatenurk sõltub konkreetsest õppekavast ja õpetajakoolituse õppejõudude huvist, teadmistest ja hoiakutest. See tähendab, et kõrgkooli lõpetanud õpetajate teadmised neist teemadest on ebaühtlased ega vii soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamise põhimõtete tõhusama lõimimiseni õppetöösse. Ka õpetajate täienduskoolitustel ei käsitleta soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemasid kuigivõrd sageli, samuti eelistavad õpetajad osaleda pigem konkreetseid ainealaseid teadmisi ja õpetamismeetodeid käsitlevatel täienduskoolitustel. Soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla temaatika lõimimist haridusvaldkonda on viimaste kümnenditel Eestis oluliseks peetud ja selleks jõupingutusi tehtud. Näiteks Norra finantsmehhanismi 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmist rahastati kaht paralleelset temaatilist projekti – Eesti Naisteühenduste Ümarlaua projekt SIHT ja mõttekoja Praxis projekti „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse“. Projektides uuriti, millises seisus on hetkel soolise võrdsuse valdkonna õpe õpetajakoolituses, analüüsiti üliõpilaste 1 2019. aastal võttis Haigekassa andmetel hoolduslehe 120 823 inimest, kellest 31% olid mehed ja 69% naised. 2 Siinkohal kasutatakse terminit „sooline võrdsus“ samatähenduslikuna terminiga „sooline võrdõiguslikkus“. 3 Võrdsete võimaluste mõistet kasutades viitame siin ja edaspidi inimestele võrdsetele võimaluste tagamisele teiste tunnuste alusel peale sootunnuse (näiteks rahvus, rass, usutunnistus, seksuaalne sättumus, veendumus, vanus, puude olemasolu). ja õpilaste hoiakuid, anti ülevaade soolõimest Põhjamaade haridussüsteemides, koostati toetavaid materjale õpetajatele, loodi õppeained õpetajakoolituse üliõpilastele ning viidi läbi täienduskoolituskursuseid tegevõpetajatele. Lisaks on teemaga tegeletud ka teiste projektide raames ning vastavalt inim- ja finantsressursside olemasolule on võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse alaseid õppeaineid pakutud nii Tallinna Ülikoolis kui Tartu Ülikoolis. Senine tegevus on olnud ajaliselt piiritletud, projektide lõppemise järel on ellu kutsutud tegevused vaibunud ning loodud teadmisi ja materjale taaskasutatakse harva. Projektipõhisusest tingituna oleme endiselt olukorras, kus õpetajaks õppijatele ja tegevõpetajatele ei pakuta ühtset ja kvaliteetset soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alast õpet. Analüüsi eesmärk Soovime tagada õpetajaks õppijatele ja tegevõpetajatele kvaliteetsed teadmised soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla temaatikast. See eeldab, et need teemad on süstemaatiliselt õpetajate baas- ja täienduskoolitusse lõimitud, õpe on ühtne ja kontrollitud kvaliteediga. Tellitav eelanalüüs on esimene samm kirjeldatud olukorra saavutamiseks (vt joonis). Disaini ja Rakendamise Õppekavade Rakendamise Rakendamise Eelanalüüs rakendamise analüüs (re)disain korradlus testperiood täiendamine Analüüsi eesmärk on saada ülevaade soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla temaatika käsitlemisel õpetajate baas- ja täienduskoolituses viimasel kümnel aastal. Selleks on vajalik anda ülevaade (1) Eestis läbi viidud asjassepuutuvatest uuringutest ja analüüsidest ning nende peamistest tulemustes ja järeldustest ning (2) viimase 10 aasta jooksul tehtud pingutustest (projektid, õppekavaarendused jmt), tuvastada (3) loodud õppematerjalide ja -kursuste täiendus- või parandusvajadus, kaardistada (4) soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla temaatika käsitlemine õpetajate baas- ja täienduskoolituses praegu ning selgitada välja (5) täiendamist vajavad lüngad pakutavas teemakäsitluses. Täpsemalt ootame, et analüüsi raames kaardistatakse:  milliseid asjassepuutuvaid4 uuringuid ja analüüse on Eestis viimase 10 aasta jooksul (alates 2011) läbi viidud;  milliseid jõupingutusi on viimase 10 aasta jooksul (alates 2011) Eestis tehtud, et pakkuda õpetajaks õppijatele ja juba koolis töötavatele õpetajatele teadmisi soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemadel (sh kõrgkoolide, õpetajate täienduskoolituskursuste pakkujate, vabaühenduste jt asjassepuutuvad arendused ja projektid);  kas, kui palju ja mil moel on õpetajate baas- ja täienduskoolituses soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemad 2020/2021. ja 2021/2022. õppeaastal kaetud;  viimase 10 aasta jooksul (alates 2011) õpetajate ja õpetajaks õppijate soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alase teadlikkuse toetamiseks loodud ja/või tõlgitud õppematerjalid ning täienduskoolituskursused, õppeained, -kavad ja -moodulid ning nende taaskasutamise võimalus (sh kursuste, ainete jne autoriõigused, kasutamise tingimused jmt); 4 S.o minimaalselt õpetajate soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alaseid teadmisi, hoiakuid ja praktikaid käsitlevad uuringud ning õppekavade analüüsid vastavate teemade käsitlemise vaatest. 2   arendusvajadus, st kui palju on vaja täiendada ja muuta varem loodud ja täna kasutatavaid õppeaineid, -kavasid, -mooduleid ja täiendkoolituskursuseid. Uurimisküsimused Lähtuvalt eelnevast on peamised uurimisküsimused, millele analüüsi käigus vastuseid otsitakse, järgnevad: 1. Milliseid õpetajate soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alaseid teadmisi, hoiakuid ja praktikaid käsitlevaid uuringuid on Eestis läbi viidud5 ning millised on nende peamised tulemused ja järeldused? 2. Milliseid õpetajate baas- ja täienduskoolituse õppekavade analüüse soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemade käsitlemise vaatest on Eestis läbi viidud6 ning millised on nende peamised tulemused ja järeldused? 3. Milliseid tegevõpetajate ja õpetajaks õppijate soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmisele suunatud projekte ja arendustegevusi on alates 2011. aastast Eestis ellu viidud, sh 3.1. milliseid tegevusi nende raames tehti, kas ja milliseid materjale, koolitusi vmt loodi? 4. Mil moel ja millises mahus on 2020/21. ja 2021/22. õppeaastal soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemasid käsitletud õpetajate baaskoolituse õppekavades ning peamiste õpetajate täienduskoolituskursusi pakkuvate koolitusüksuste koolituskavades, sh 4.1. millised on lüngad, nt käsitletavates teemades, käsitluse mahus vmt? 5. Milliseid õppeaineid, -kavasid, -mooduleid ja täienduskoolituskursusi on õpetajatele soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemal Eestis alates 2011. aastast loodud, sh 5.1. kas ja millistel tingimustel on võimalik loodut edasi arendada ja kasutada (nt autoriõiguste tingimused jmt)? 5.2. kas, millises mahus ja mida on vaja õppeainete jm juures nende taaskasutamiseks kaasajastada või täiendada? 6. Milliseid õpetajatele või õpetajaks õppijatele suunatud või sobivaid õppematerjale soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla teemal Eestis alates 2011. aastast loodud või eesti keelde tõlgitud, sh 6.1. võimalusel kaardistada kas ja millistel tingimustel on võimalik loodut/tõlgitut kasutada (nt autoriõiguste tingimused jmt)? Töö teostamise metoodika Seatud eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele ammendavate vastuste leidmiseks kasutatavad meetodid on visandatud alljärgnevas tabelis. Toodud meetodite nimekiri on indikatiivne, st ootame, et pakkuja esitab oma nägemuse eesmärkide saavutamiseks sobivaimate meetodite kohta koos põhjendustega pakkumuse metoodika kirjelduse osas. Jrk Ülesanne Meetod(id) 1 Eestis läbi viidud õpetajate ja õpetajaks õppijate soolise  Empiirilise kirjanduse võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla ülevaade alaseid teadmisi, hoiakuid ja praktikaid käsitlevate uuringute ülevaade 2 Eestis teostatud õpetajate baas- ja täienduskoolituse  Empiirilise kirjanduse õppekavade analüüside ülevaade ülevaade 5 Minimaalne vaadeldav ajaperiood peab olema alates 2011. aasta algusest analüüsi andmekogumise hetkeni. 6 Minimaalne vaadeldav ajaperiood peab olema alates 2011. aasta algusest analüüsi andmekogumise hetkeni. 3   Ekspertintervjuu(d) (vajadusel)7 3 Projektide ja arendustegevuste kaardistus  Dokumendianalüüs  Ekspertintervjuu(d) (vajadusel) 4 2020/21. ja 2021/22. õa õpetajate baaskoolituse  Dokumendianalüüs õppekavade ja täienduskoolituskavade analüüs, sh  Ekspertintervjuu(d) täiendusvajaduse analüüs (vajadusel) 5 Alates 2011. aastast loodud õppeainete, -kavade, -  Dokumendianalüüs moodulite ja täienduskoolituskursuste kaardistus, sh kasutamise tingimuste kaardistamine ja kaasajastamise vajaduste analüüs 6 Alates 2011. aastast loodud ja/või tõlgitud õppematerjalide  Dokumendianalüüs kaardistus, sh võimalusel kasutamise tingimuste kaardistamine Ootused tellija ja pakkuja koostööle Peamised tegevused ja valmivad materjalid kooskõlastatakse tellijaga. Peamised materjalid, mis töö käigus tellijaga kooskõlastatakse, on dokumendianalüüsi valimi moodustamise kriteeriumid ja valimi koosseis, dokumendianalüüsi uurimisküsimused, ekspertintervjuude kavad8, uuringutulemused ja tulemuste analüüs, järeldused ja soovitused, uuringu vahekokkuvõtted ja lõpparuanne. Pakkuja hoiab tellijat jooksvalt kursis analüüsi käigus tekkinud tõrgetega, vajadusel korraldatakse jooksvate murede lahendamiseks tellija ja pakkuja kohtumisi. Uuringu etapid Uuring on planeeritud kahe etapina. Pakkuja esitab pakkumuse aja- ja tegevuskavas oma nägemuse etappide jaotusest. I etapp – uuringu ettevalmistus, Eestis läbi viidud uuringute ja õppekavade analüüside ülevaate koostamine 1.1. Uuringu ettevalmistus: a. Uuringu ettevalmistamine, sh uuringu metoodika täpsustamine, dokumendianalüüsi valimi kriteeriumite moodustamine ja valimi koostamine; b. Avakohtumine tellijaga kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakohtumisel täpsustatakse uurimisküsimusi ja metoodikat jms; 1.2. Eestis läbi viidud õpetajate ja õpetajaks õppijate soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alaseid teadmisi, hoiakuid ja praktikaid käsitlevate uuringute ülevaade; 1.3. Eestis teostatud õpetajate baas- ja täienduskoolituse õppekavade soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla käsitlemise vaatest tehtud analüüside ülevaade; 1.4. 2020/21. ja 2021/22. õa õpetajate baaskoolituse õppekavade ja täienduskoolituskavade analüüs soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla käsitlemise vaatest; 1.5. Vahekokkuvõtte esitamine ja tellijaga kooskõlastamine. 7 Kuna analüüsid ei pruugi olla avalikult kättesaadavad (nt projekti SIHT raames teostatud analüüs), võib ilmneda vajadus täiendavate ekspertintervjuude tegemiseks projektide elluviijate/analüüside teostajatega. 8 Juhul, kui eesmärkide saavutamine eeldab intervjuude läbiviimist. 4 I etapi vahekokkuvõte sisaldab uuringu probleemipüstitust ja eesmärkide kirjeldust, uuringute ja õppekavaanalüüside ülevaate metoodika ja valimi kirjeldust ning p 1.2-1.4 kirjeldatud tegevuste ülevaadet ja järeldusi. I etapi vahekokkuvõtte maksimaalne maht ilma lisadeta on kuni 25 A4 lehekülge. II etapp – varasemate projektide ja arenduste ning loodud kursuste/ainete ja välja antud õppematerjalide kaardistamine, arendusvajaduse analüüs, uuringu lõpparuande koostamine ja tulemuste tutvustamine 2.1. Perioodil 2011-2021 võrdsete võimaluste ja soopõhise vägivalla alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmisele suunatud projektide ja arendustegevuste kaardistamine; 2.2. Alates 2011. aastast loodud õppeainete, -kavade, -moodulite ja täienduskoolituskursuste kaardistus, sh kasutamise tingimuste kaardistamine ja kaasajastamise vajaduste analüüs; 2.3. Alates 2011. aastast loodud ja tõlgitud õppematerjalide kaardistamine, sh kasutamise tingimuste kaardistamine; 2.4. II etapi vahekokkuvõtte koostamine; 2.5. Uuringu lõpparuande (sh järelduste ja soovituste) koostamine, esitamine ja tellijaga kooskõlastamine; 2.6. Analüüsi tulemuste tutvustamine kuni kolmel korral (ei pea jääma 11 nädala sisse). II etapi vahekokkuvõte sisaldab p 2.1-2.3 kirjeldatud tegevuste ülevaadet ja järeldusi, juhul kui osutus vajalikuks ekspertintervjuude teostamine, siis ka ülevaadet valimi koostamise kriteeriumitest ja valimist, metoodika valikust, intervjuude läbiviimisest (sh tekkinud tõrgetest) ning intervjuude analüüsi ning järeldusi. II etapi vahekokkuvõtte maksimaalne maht ilma lisadeta on kuni 20 A4 lehekülge. Uuringu lõpparuanne koondab I ja II etapi vahekokkuvõtete infot, seejuures peab lõpparuanne olema sidus, st erinevates aruannetes esitatu omavahel seostatud. Lõpparuanne on koostatud hea teadustöö tavasid silmas pidades. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:  probleemipüstituse, eesmärgi ja kasutatud metoodika kirjeldus;  analüüsi tulemused;  järeldused ja soovitused;  lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; Aruande täpne struktuur lepitakse kokku tellija ja pakkuja koostöös töö käigus. Aruande maht ilma lisadeta on kuni 50 A4 lehekülge. Uuringu aruanded koostatakse korrektses eesti keeles, inglise keelne sisukokkuvõte korrektses inglise keeles. Pakkuja peab olema valmis analüüsi tulemusi esitlema kuni kolmel korral kuni kahe kuu jooksul peale lõpparuande vastuvõtmist tellija poolt. Esitlused lepitakse kokku pakkuja ja tellija koostöös. Pakkumuses tuleb esitada: 1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja uurimisülesannetest Pakkuja kirjeldab oma nägemust uuringu eesmärgist ning sellest lähtuvaid tegevusi, mis aitavad parimal viisil oodatud tulemuseni jõuda. 2. Uuringu metoodika kirjeldus 5 Metoodika kirjeldus kajastub põhjalikult, selgelt ja struktureeritult seatud eesmärkide saavutamise ja kvaliteetse tulemuseni viivat protsessi. Pakkuja esitab oma nägemuse koos metoodika valiku põhjendustega, millest nähtub, kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim. 3. Uuringu tegevus- ja ajakava Pakkuja esitab projekti tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega tegevus- ja ajakava. Tegevus- ja ajakava peab sisaldama läbiviidavate tegevuste ülevaatlikku loetelu koos iga tegevuse eest vastutaja ning tegevuse elluviimise perioodiga, mis on esitatud nädalase täpsusega. Projekti läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning arvestama tööde vastuvõtmise tegevustega, ega tohi olla pikem kui 11 nädalat. Palume esitada indikatiivne ajakava arvestusega, et leping sõlmitakse 47. nädalal (22- 28.11.2021). Pakkuja täpsustab ka hankija rolli tegevustes. 4. Riskide maandamise plaan Pakkuja peab esitama ülevaate uuringu läbiviimisel esineda võivatest riskidest koos riskide maandamise meetmete ning selle eest vastutaja(te)ga. 5. Uuringumeeskonna koosseis ja rollijaotus Pakkuja esitab uuringu eesmärkidest, uurimisküsimustest ja metoodikast lähtuva uuringumeeskonna koosseisu, nende pädevuse, rollide ja vastutuse kirjelduse ning meeskonnaliikmete CV-d. Kirjeldatud peab olema see, kuidas vajaduse korral asendatakse uuringumeeskonna liige sama pädevusega spetsialistiga. Uuringumeeskonnas peab olema tõendatult soolise võrdsuse ja/või võrdsete võimaluste ja/või soopõhise vägivalla valdkonna pädevus, kasuks tuleb haridusvaldkonna (üldharidus, õpetajakoolituse korraldus) tundmine. 6. Pakkumuse maksumus Pakkuja esitab teostatavate tööde maksumuse kuluartiklite kaupa, sh toob välja uuringu etappide maksumuse. 6 Väikeost „Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse“ Lisa 2. Pakkumuse hindamise kriteeriumid ja metoodika 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. 1.2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 20 ja sisulise lahenduse eest 80 punkti. 1.3. Pakkumuste sisulisi lahendusi hindab pakkuja poolt vähemalt kaks hindajat punktis 1.5.2 kirjeldatud põhimõtete alusel, esitades hindamise põhjendatud tulemused, mis koondatakse ühtsesse protokolli. Iga pakkumuse sisulise lahenduse summaks on hindajate hindamistulemuse aritmeetiline keskmine täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.4. Kui vastavaks on tunnistatud vähemalt üks pakkumus, siis on hankijal õigus pakkumus mitteedukaks tunnistada, kui pakkumus on sisulise lahenduse eest saanud vähem kui 41 punkti. 1.5. Pakkumuste hindamise kriteeriumid on: 1.5.1. Maksumus (pakkumuse kogukulu hankijale) (maksimaalselt 20 punkti) Kõige odavama hinnaga pakkumus saab maksimumpunktid (20 punkti). Iga hinnalt järgmise pakkumuse punktid arvestatakse järgmise valemi abil („vähim on parim“): madalaima maksumusega pakkumus / hinnatava pakkumuse maksumus x 20. 1.5.2. Sisuline lahendus (maksimaalselt 80 punkti)  Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja uurimisülesandest (maksimaalselt 25 punkti)  Analüüsi läbiviimise metoodika ja selle sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 30 punkti)  Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava (sh plaanitavad tegevused ja nende maht, tähtajad, vastutajad ja nende rollid) põhjendatus ja sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 15 punkti)  Analüüsiga kaasnevad võimalikud riskid ja nende maandamismeetmed (maksimaalselt 10 punkti) Sisulise lahenduse kriteeriumites hinnatakse järgmisi elemente: Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja uurimisülesandest (maksimaalselt 25 punkti):  Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt selgelt ja üksikasjalikult lahti mõtestatud, esitatud lähenemine vastab igati hankija vajadustele. Välja on pakutud täiendusi ja/või muudatusi uurimisülesande püstituse ja või täiendavate uurimisküsimuste ja/või analüüsi ülesehituse osas, mida hankija peab põhjendatuks ning mis annab analüüsi eesmärki silmas pidades analüüsile olulist lisaväärtust. (25 punkti)  Analüüsi eesmärk, uurimisülesanne ja uurimisküsimused on pakkuja poolt selgelt ning piisavalt üksikasjalikult lahti mõtestatud. Esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele ja ootustele. (15 punkti) 1 Väikeost „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise analüüs perioodil 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatud projektides“  Analüüsi eesmärgi kirjeldus ja uurimisülesandele lähenemine ning uurimisküsimustele vastamine on kohati ebapiisavalt lahti kirjutatud, on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel määral hankedokumendis esitatut. (5 punkti)  Pakkujapoolses arusaamas analüüsi eesmärgist ja/või uurimisülesandest ja/või -küsimustest esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi (nt pakkuja tõlgendab analüüsi eesmärki ja uurimisküsimusi hankija vajadustele mittevastavalt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik ja/või võimaldab esitatu mitmest tõlgendamist). (1 punkt) Analüüsi läbiviimise metoodika ja selle sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 30 punkti):  Analüüsiprotsess on selgelt ja arusaadavalt ning üksikasjalikult lahti kirjutatud. Meetodite valik on kirjeldatud ja põhjalikult põhjendatud. Pakkumuses on põhjalikult selgitatud, kuidas valitud metoodikaga on võimalik edukalt täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata ammendavalt uurimisküsimustele. Lisaks hankedokumendis nõutule on välja pakutud omapoolseid täiendavaid metoodilisi lahendusi, mida hankija peab põhjendatuks, mis annavad lisaväärtust ja võimaldavad analüüsi eesmärke veelgi tõhusamalt saavutada. (30 punkti)  Analüüsiprotsess on selgelt ja arusaadavalt lahti kirjutatud. Metoodika valik on kirjeldatud ja piisavalt põhjendatud. Pakkumuses on piisavalt selgitatud, kuidas valitud metoodikaga on võimalik edukalt täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata ammendavalt uurimisküsimustele. (20 punkti)  Analüüsiprotsess ja metoodika kirjeldus ja/või põhjendus on osaliselt ebaselgelt või ebapiisavalt lahti kirjutatud. Pakkumuse selgitustes, kuidas valitud metoodikaga on võimalik täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata uurimisküsimustele, esineb mõningaid ebatäpsusi või puudujääke. (10 punkti)  Analüüsiprotsess ei ole hankija jaoks piisavalt selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud. Metoodika valiku kirjelduses ja/või põhjenduses esineb olulisi puudujääke. Pakkumuses ära toodud info alusel ei ole võimalik hinnata, kas valitud metoodikaga on võimalik täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata uurimisküsimustele. (1 punkt) Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava (sh plaanitavad tegevused ja nende maht, tähtajad, vastutajad) põhjendatus ja sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 15 punkti):  Aja- ja tegevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad tegevused on nädala täpsusega selgelt ja põhjalikult lahti kirjutatud. Iga tegevuse juures on märgitud vastutajad, rollijaotus ja koostöö hankijaga. Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks igati sobilik ja objektiivselt põhjendatud. (15 punkti)  Aja- ja tegevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad tegevused on nädala täpsusega lahti kirjutatud. Iga tegevuse juures on märgitud vastutajad ja nende rollid. (10 punkti)  Aja- ja tegevuskava vastab hankija esitatud nõuetele osaliselt. Tegevuste lahti kirjutamine ei ole piisavalt täpne, esineb puudujääke tähtaegade sobivuses. Tegevuste juures märgitud vastutajad ja nende rollid on ebapiisavalt/ebatäpselt lahti kirjutatud. (5 punkti)  Aja- ja tegevuskavas esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, mis puudutab tegevusi ja/või tegevuste kestust ja/või vastutajaid ja nende rolle. (1 punkt) 2 Väikeost „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise analüüs perioodil 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatud projektides“ Analüüsi riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus (maksimaalselt 10 punkti):  Analüüsiga kaasnevate võimalike riskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud. Hinnatud on iga riski olulisust ja esinemistõenäosust. Välja pakutud maandamismeetmed koos selle eest vastutajaga on põhjalikult lahti kirjutatud, need on tõhusad ja realistlikud. (10 punkti)  Analüüsiga kaasnevate võimalike riskide kirjeldus on piisav. Hinnatud on iga riski olulisust ja esinemistõenäosust. Välja pakutud maandamismeetmed on piisavad ja realistlikud, märgitud on maandamismeetme eest vastutajad. (6 punkti)  Analüüsiga kaasnevate võimalike riskide kirjeldus ei ole piisavalt põhjalik või on mõni välja pakutud maandamismeede ebapiisav või ebarealistlik või ei ole märgitud maandamismeetme eest vastutajaid. (3 punkti)  Võimalike riskide ja/või nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb hulgaliselt olulisi puudujääke (nt pakutud maandamismeetmed on hankija arvates ebapiisavad ja ebarealistlikud või on hindamata jäänud hankija jaoks olulised riskid või ei ole märgitud maandamismeetme eest vastutajaid). (1 punkt) 3 Lisa 3 Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR …. ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [ees- ja perekonnanimi]/[Jur.isiku või FIE ärinimi], isikukood [number]/registrikood [number], elukoht [aadress]/asukoht [aadress], (kogumispensioni II sambaga [valida sobiv variant: liitunud/mitteliitunud], ravikindlustuse saamise tingimused käesoleva lepingu alusel [valida sobiv variant: täidetud/täitmata])/keda esindab ………… alusel [ametinimetus] [ees- ja perekonnanimi],1 (edaspidi nimetatud „Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt uuringu „Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse“ läbiviimine; ja 1.2. kuni kolme esitluse tegemine pärast punktis 1.1 nimetatud tööde valmimist (edaspidi „tööd“). 1.3. Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija […] .2021 saadetud pakkumuskutses ja töövõtja [...] 2021 esitatud pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1 Töövõtja kohustub teostama punktis 1.1 nimetatud tööd kahes etapis hiljemalt 11 nädala jooksul lepingu sõlmimisest. Seejuures: 2.1.1 I etapi teostamise tähtaeg vastavalt pakkumusele; 2.1.2 II etapi teostamise tähtaeg vastavalt pakkumusele. 2.2 Pakkuja peab olema valmis punktis 1.1 nimetatud tööde tulemusi esitlema kuni kolmel korral kuni kahe kuu jooksul peale punktis 1.1 nimetatud tööde vastuvõtmist tellija poolt. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot (bruto) / koos käibemaksuga/lepingu hinnale ei lisandu käibemaksu (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel etapiti järgmiselt: 3.2.1. esimene osamakse [summa vastavalt pakkumusele] pärast tööde I etapi teostamist; 3.2.2. teine osamakse [summa vastavalt pakkumusele] pärast tööde II etapi teostamist, lõpparuande heakskiitmist ja kuni kolme esitluse tegemist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töö teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.2. Töövõtja kinnitab, et soovib sõlmida töövõtulepingut. Töövõtja saab aru, et Lepingu järgi tellib Tellija Töövõtjalt Lepingu eritingimustes nimetatud Töid. Töövõtja saab aru, et Leping ei ole tööleping ja Poolte vahelisi suhteid ei reguleeri tööõigusaktid. Kuna käesoleva Lepingu puhul ei ole tegemist töösuhtega ja Leping on sõlmitud kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks, puudub Töövõtjal õigus puhkusele ja teistele töölepingu sõlmimise korral töötajale ettenähtud tagatistele. 1 siin ja edaspidi valitakse kaldkirjas olevad alternatiivid vastavalt sellele, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga  Töövõtja tegevusele Tööde teostamisel ei laiene Tellija sisekorraeeskirjad jm Tellija töötajatele kohustuslikud õigusaktid, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Helen Biin, tel 626 9730, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – tellija pakkumuskutse; 6.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]