Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 29.10.2021 nr 7-5.6/21-02306-3 Kirja edastamine Edastan teadmiseks Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 26.10.2021 nr 7-5.6/21-02306-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ühispöördumise. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  2518951 36195 0 0 Pr Kaja Kallas Peaminister kaja.kallas @ riigikantselei .ee Koopia Pr Keit Pentus-Rosimannus R ahandusminister keit . pentus-rosimannus @ fin .ee Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister andres.sutt @mkm.ee Hr Taavi Aas Majandusminister taavi.aas @mkm.ee [email protected] [email protected] Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Lii du ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Lii du (edaspidi liidud) ettepanekud Vabariigi Valitsusele ekstreemselt kõrge maagaasi hinna negatiivsete mõju de vältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele Liidud, eriti Eesti Gaasiliit on nii eelmisele, aga ka praegusele Vabariigi Valitsusele varasemalt teinud mitmeid ettepanekuid gaasiliste kütuste aktsiisimäärade langetamiseks ja energiaintensiivsete ettevõtete soodusaktsiisimäära kriteeriumite leevendamiseks, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime ning mõistlikud kulud tarbijatele. Saame tunnustada otsuseid, mille tulemusel on planeeritud aktsiisimäärade tõus ära jäetud . See on positiivne nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele lühikeses perspektiivis, aga endiselt oleme liikumas aktsiisimäärade suunas, mis on kordades kõrgemad võrreldes lähinaabrite nagu Läti, Leedu, Poola ja Saksamaaga. Lähtudes praegusest olukorrast, kus maagaasi hind on varasema hinnaga võrreldes teinud hüppelise kasvu, on tõsisesse ohtu sattu mas paljud ettevõtjad, aga ka tarbijad , kes on valinud börsipaketi või saanud praegusel hetkel fikseeritud hinna, mis on vahemikus 60–80 €/MWh. See on varasema hinnaga võrreldes 3–4 korda kõrgem, sest maagaasi ajalooline hind on olnud u 20 €/MWh. Hulgiturgu kajastavad TTF hinnad varieeruvad kõige külmematel kuudel käesoleval hooajal 90–100 €/MWh vahemikus . Võttes arvesse, et Euroopas olevate gaasihoidlate varu on varasemaga võrreldes oluliselt madalam, võivad hinnad külma talve korral veel tõusta. O n oodata, et hinnad hakkavad normaliseeruma alles kütteperioodi lõpus, tavaliselt aprillis ja mais. Soovime rõhutada, et erinevalt elektri hinnatõusust on gaasihinna tõusu põhjused ajutised, mis annab alust arvata, et hinna mitmekordi stumine toimub kohe ning taandub kevadel. Ehk teisisõnu, meetmeid gaasihinna tõusu mõju pehmendamiseks tuleb kasutusele võtta viivitamatult, kuid vahetud toetused võivad olla pigem ajutised, nt 2022. aasta suveni . Kuigi riik on tunnistanud energiakandjate kõrget hinnatõusu ja saanud aru selle negatiivsest mõjust kõigile tarbijatele, on peamiselt tööd te htud elektrihinna kompenseerimise ga. Maagaasi kasutajaid on Eestis ca 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest , jäädes selgelt alla elektrienergia kasutajatele, kuid seetõttu ei peaks maagaasi kasutajatele vähem tähelepanu pöörama. Kui elektritarbija kasutab maagaasi ka kütteks või on korteriühistus maagaasil töötav katelseade, on küttele kuluv raha ca 4–6 korda suurem kui elektrienergiale kuluv summa. Ühe konkreetse Tallinna korteri näitel võib tuua, et kui igakuine elektriarve on vastavalt tarbimisele varieerunud 8–12 € juures, siis elektrihinna tõusu tõttu on arve suurenenud 23 euroni. Samas, kui vaadata maagaasi hinnal baseeruvat küttearvet, mis on ajalooliselt olnud 40–60 euro kandis, tõuseks maagaasi hüppelise hinnatõusu tõttu 3–5 korda ehk igakuine maksumus oleks vahemikus 120–300 eurot. Meile jääb arusaamatuks, et milliste eelduste või teadmiste tõttu on kõrvale jäetud maagaasi kõrge hinna kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine, mis selgelt mõjutab tarbijat rohkem kui kõrge elektrihind. Kaudselt mõjutab maagaasi hinnatõus aga kõiki tarbijaid ning Eesti ettevõtjate ekspordivõimet ning äärmuslikel juhtudel ka eksistentsi. Mitmed ettevõtted kasutavad olulise tootmissisendina maagaasi , mille hinna viiekordistudes peab ettevõtja tõstma oma toodete või teenuste hindu ning selle võimatuse korral (nt rahvusvaheline konkurents) lihtsalt uksed sulgema. Meile teadaolevalt on ka üsna keeruline gaasi kõrgemat hinda toodete lõpphinda juurde lisada, sest kehtivad lepingud seda ei võimalda. Kuivõrd maagaasi hinnatõusust on vähe räägitud ning veel vähem selle mõjust tarbijatele ja ettevõtlusele, tee vad liidud kaks ettepaneku t kõrge maagaasi hinna kompenseerimiseks ettevõtjatele ja eratarbijatele ning ettepaneku seoses ettevõtetele ajutis e likviidsusabi pakku misega : Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 3 muutmine, mis käsitleb energiaintensiivsete ettevõtete määratlust Eesti paistab silma eeskätt sellega, et ei ole kasutanud energiamaksustamise direktiiviga ettenähtud võimalusi teha sihitud maksusoodustusi. Kehtiva direktiivi artikkel 17 võimaldab liikmesriigil teha energiamahukate ettevõtetele aktsiisimäärade osas erandeid. Vastavalt direktiivile on energiamahuka ettevõtte definitsioon järgmine: „Energiamahukas ettevõte on artikli 11 tähenduses majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3% toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5% lisandväärtusest.“ Lisaks annab direktiiv võimaluse kohaldada ka piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi, mida Eesti on ka teinud. Kokku võte a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse st ( ATKEAS ) : (3) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele : 1) ettevõtja põhi - ega kõrvaltegevusala ei ole e lektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustami ne ; 2) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal gaasitarbimise intensiivsus keskmiselt vähemalt 13 protsenti või ettevõtjal on prognoositud gaasitarbimise intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti; 3) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001 ; 4) ettevõtja ei ole raskustes ; 5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele . Eestis kvalifitseerub selliste kriteeriumite alusel intensiivse gaasitarbimisega ettevõtteks 5–6 juriidilist isikut, kuigi neid on ca 2000, kes kasutavad maagaasi oma äritegevuses. Nii ATKEASe menetlusprotsessis, aga ka hiljem, on konkreetselt Eesti Gaasiliit korduvalt tähelepanu juhtinud ning teinud ettepanekuid, et kriteeriumi d kriitilise pilguga üle vaadataks. Kui energiamaksustamise direktiiv loeb energiaintensiivseks ettevõtteks üksuse, kus gaasitarbimise intensiivsus on alates 3%, siis Eestis on 13%, mis on 4,3 korda kõrgem. Ka roheleppe valguses on Euroopa Komisjon näinud, et konkurentsivõime tagamiseks Euroopa Liidus tervikuna, peaksid energiaintensiivsed ettevõtted olema määratletud ühistel alustel. Sellest tulenevalt on energiamaksustamise direktiivi ettepanekus väljapakutud uus definitsioon, kusjuures välja on jäetud klausel, mille alusel saab liikmesriik ise energiaintensiivse ettevõtte määratlemisel sätestada lisakriteeriume ning ühtse kriteeriumina on säilitatud 3% piirmäär . Liidud tee vad ettepaneku harmoniseerida ATKEAS § 20 3 kehtiva ja planeeritava energiamaksustamise direktiiviga ning : määratleda energiaintensiivse ettevõtte na üksus, mille keskmine gaasitarbimise intensiivsus on 3% ; kaotada ISO standardi kasutamise nõue; kaotada nõue, et kõrvaltegevuseks ei tohi olla ei elektri ega soojuse tootmine. Lisaks on § 20 punktis 3 toodud nõue väikestele ja keskmistele ettevõtetele liiga koormav, mistõttu tuleks lähtuda edaspidi ainult kehtiva energiamaksustamise definitsioonist . See võimaldaks hoida kokku ka administratiivset töökoormust menetlusprotsessis. Usume , et seadusloome ettevalmistusprotsessi on võimalik läbi viia kiirendatud korras, an dmaks ettevõtjatele kohes t leevendus t kõrgete gaasihindade valguses ning et võimalik on seadust kohaldada tagasiulatuvalt, alates 1. oktoobrist 2021 . Võrgutasude alandamine Teadaolevalt on elektri võrgutasude alandamine juba planeeritud ning see annab kokkuhoidu kõikidele tarbijatele. Maagaasi hinnatõusu puhul on võrgutasu küll konstantne, aga üsna väikse mõjuga lõpptarbijale. Kui keskmise tarbimisega Eesti pere kasutab u 1000 m 3 gaasi, siis oleks tema võrguteenuse tasu 22-1 67 €/aastas sõltuvalt võrgupiirkonnast ( https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/gaasi_jaotamise_vorgutasud_29.07.2021.pdf ) . Kuigi vähese mõjuga ja ka vähese kuluga riigile, on see üks reaalseid meetmeid hinnatõusu mõju leevendamiseks . Arvestades asjaolu, et elektri võrgutasude hüvitamise kohta on otsus juba vastu võetud, on tõenäoliselt läbi mõeldud ka selle meetme realiseerimine ning seetõttu on meede lihtsasti rakendatav. Arvestades võrgutasu vähest määra ja seeläbi ka madalamat kulu eelarvele , oleks mõjus hüvitada tarbija huvides kogu võrgutasu , mitte 50% või mõne muu proportsiooni ulatuses. Kui elektri puhul hüvitatakse 20 € MWh kohta, siis gaasi puhul oleks see ca 3 korda vähem, sest võrgutasu osakaal on keskmiselt 7 € MWh. Ettevõtetele suunatud ajutine likviidsusabi Tekkinud olukorras on turult tulnud juba signaale, kus kõrged energiahinnad on tekitanud ettevõtjatel käibekapitali puuduse. Näiteid on mitmeid, aga gaasiarved võivad juba sel kuul või lähikuudel tõusta 3–4 korda ehk näiteks tavapärase 200 000 eurose arve asemel võib tulla arve 800 000 eurot kuus. On ilmselge, et sellist kulude kasvu ei ole ükski ettevõte ette näinud ning makseraskused võivad üsna kergesti tekkida. Seetõttu võiks riik kiiremas korras ellu kutsuda Kredexi meetme, mis võimaldaks ettevõtetel laenu saada või tagada riigipoolse garantii pankade jaoks, et keeruline periood üle elada. Kindlasti on ettevõtete seas neid, kes on paremini kapitaliseeritud ja saavad ise hakkama, kuid on juba teada ka neid, kes ei saa üksi hakkama, kuid äriplaan võimaldaks keerulise perioodi üleelamisel laenuraha tagasi maksta. On ilmselt mõistlikum aidata ettevõtteid kui tegeleda tagajärgedega, sest juba mitme ettevõtte pankrot võib tekitada ahelreaktsiooni, mis paneb ka teised ettevõtted ülikeerulisse seisu , nagu varasemalt on juhtunud. Ettevõtete pankrotist umine ei ole kellegi huvides , aga on ilmne, et kui riik ei suuda praeguses keerulises olukorras ettevõtteid aidata, siis tähendab see töökohtade kadu ja maksulaekumiste vähenemist, mis mõjutab negatiivselt ka riigieelarvet. Ettepaneku majanduslik mõju ja mõju riigieelarvele Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 3 muutmine Maagaasi tarbimine 2020. aastal oli S tatistikaameti andmetel 446,8 mln m 3 , millest tööstusettevõtted kasutasid ca 150 mln m 3 . Väljavõte S tatistikaameti andmebaasist on järgmine: Lihtsustatul öeldes saab väita, et kui praegustele ettevõtetele, kes gaaskütuseid sisendina kasutavad (välja arvatud kaugkütte operaatorid), oleks kogu maagaasi maht ca 150 mln m 3 , mille eest saaks riik vähem aktsiisi. Kui praegu on maagaasi aktsiisimäär 4 0 €/1000 m 3 , siis i ntensiivse gaasitarbimisega ettevõtja soodusaktsiisimäär on 11,30 €/1000 m 3 . See tähendab, et ettevõtjal jääks iga 1000 m 3 kohta 29 , 70 € rohkem kätte ja samas osas väheneks riigil maksulaekumine. Meie arvutuste kohaselt tähendaks selline seadusemuudatus riigile 4 ,4 5 mln vähem maksulaekumist. Kui vaadata riigi varasemat plaani, mis nägi ette aktsiisimäärade taastamist, siis gaasiliste kütuste osas oleks selle tulemusena laekunud riigikassasse täiendavad 7,5 mln eurot. Eesti Gaasiliit selgitas VV-le eelmises pöördumises vastavalt Rahandusministeeriumist saadud andmetele ja maagaasi hinnatõusule, et olenemata aktsiisimäärade tõusu ärajätmisest saab riik 9,21–21,75 mln eurot täiendatav at tulu käibemaksu enamlaekumise tõttu, sest gaasihinnad on teinud 2–3 kordse hinnatõusu. Vaadates praegust olukorda maagaasi turul ning lähtudes hindadest praegu ja tulevikus, siis saab korrigeerida maagaasi hinnatõusu 3–5 kordseks (joonis 1). Seega lähtudes Rahandusministeeriumi prognoosist ning ajaloolisest maagaasi hinnast, millega on seotud käibemaksu laekumine, oleks praeguste hindade juures käibemaksu laekumine MWh kohta 12–20 €, mis on 8–16 € enam kui 2022. aasta riigieelarves planeeritud . Joonis 1. Maagaasi TTF hinnad, M. Kaasik, Gaasituru aastakonverents 2021 (14.10.2021) Kui vaadata 2022. aasta prognoosi, kus tarbimine peaks olema 396 mln m 3 ehk 4 177 800 MWh ülemise kütteväärtuse järgi (maha on arvestatud tööstuse tarbimine 150 mln m 3 ) , siis on riigieelarves sellise mahu juures käibemaksu laekumiseks arvestatud 1 0,38 mln €. Praeguste hindade juures oleks käibemaksu laekumine 3 1 , 14 – 51 , 90 mln eurot. Kui sellest maha arvata riigieelarvesse planeeritud käibemaksu laekumine, siis jääb enamlaekumiseks 20 ,7 6 – 41 , 52 mln eurot. See tähendab, et tänu kõrgetele maagaasihindadele saab riik isegi aktsiisitõusu ärajätmise tõttu vähemalt 20 ,7 6 mln eurot täiendavat tulu. Kui lisada juurde energiaintensiivsete ettevõtete erandi tegemisest tulenev maksulaekumise vähenemine 4 ,4 5 mln võrra, oleks 2022. aasta riigieelarves ikkagi täiendav käibemaksulaekumine 1 6 , 31 mln €. Võrgutasude alandamise mõju Võrgutasude maht Konkurentsiameti andmetel on 55,7 mln eurot. Juhul kui kompenseerida gaasivõrguettevõtjatele võrgutasu , oleks ki riigi kulu 55,7 mln eurot. Ajutine likviidsusabi ettevõtetele Meie hinnangul riigile täiendavaid kulusid ei tekiks, pigem kaasneb sellega ajutine administratiivne kulu meetme kiireks väljatöötamiseks ja taotluste ülevaatamiseks, kuid see ei tähenda täiendava tööjõu palkamist. Kokkuvõtvalt usume , et kõrgete maagaasihindade juures on riigil võimalik tulla vastu energiaintensiivsetele ettevõtjatele, sest riigieelarve maksulaekumine on tugevas ülekaalus sellega, mis on 2022. aastaks planeeritud. Usume, et seadusloome on võimalik teha kiires tempos, mis võimaldaks ettevõtete taotluste põhjal saada madalamat maksumäära tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist. Isegi kui selline otsus nõuab kooskõlastamist Euroopa Komisjoniga, siis oleme veendunud, et energiaintensiivse definitsiooni kooskõlla viimine energiamaksustamise direktiiviga on puhas formaalsus ja seda on praeguses situatsioonis võimalik menetleda kiireloomulisena. Lisaks näeme, et tarbijate vaatest peaksid võrgutasud olema alanda tud , nagu on ka elektrienergia võrgutasud ning väga oluliseks peame, et riik töötaks välja või kasutaks olemasolevaid võimalusi, et ettevõtetele ajutist likviidsusabi pakkuda. Lugupidamisega Heiko Heitur Tegevjuht Eesti Gaasiliit Sirje Potisepp Juhataja Eesti Toiduainetööstuse Liit Enno Rebane Tegevdirektor Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Katre Savi Juhatuse liige Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit ........................................... / Allkirjastatud digitaalselt / From: Heiko Heitur <[email protected]> Sent: Friday, October 22, 2021 3:47 PM To: Kaja Kallas <[email protected]> Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Sirje Potisepp <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Liitude pöördumine seoses kõrgete gaasihindade leevendamiseks Importance: High Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Edastan Teile Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ettepanekud kõrge maagaasi hinna leevendamiseks tarbijatele ja ettevõtjatele. Oleme valmis igakülgseks koostööks tekkinud olukorra lahendamisel ning loodame Vabariigi Valitsuse aktiivset osavõttu. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] +3725246885