Pöördumine

Meie 29.10.2021 nr 4.2-3/3444-1 Vaktsineerimise sõnumid sotsiaaltöötajatele Hea sotsiaaltöötaja, lastekaitsespetsialist, hooldaja, ohvriabi- ja tugikeskuse töötaja Pöördun Teie poole, kes Te töötate igapäevaselt inimestega ning palun Teie kaasabi COVID19 viiruspuhangu mahasurumisel. Te pakute abi ja nõu vajavatele inimestele tuge igapäevase eluga hakkama saamisel, olgu see arsti juurde, apteeki või vajalikule teenusele jõudmisel. Sageli olete neile inimestele vestluspartneriks ja usaldusisikuks. Seetõttu palun Teil iga kliendikontakti kasutada inimestele vaktsineerimise vajalikkuse ja võimaluste selgitamiseks. Mina soovin koos Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti meeskonnaga Teid toetada lihtsate selgitustega, mis aitavad mõista, miks on kasulik end vaktsineerida ja miks nõrgenenud tervisega inimesed seda tingimata tegema peaksid. Samuti olen väga tänulik Teile kõigi pingutuste eest, mis aitavad ka vähe liikuvad ja vanemad inimesed vaktsineerima. Olgu selleks siis vestlused, sobiva aja ja vaktsineerimiskoha leidmine, perearsti koju kutsumine või abivajaja vaktsineerimispunkti kohale viimine. Palun leidke see aeg, et rääkida oma hoolealuste, klientide, lapsevanemate ja hooldatavatega vaktsineerimise kasust, aidake palun leevendada kõhklusi ja otsida koos vastuseid, sest Teie sõnal on mõju, Teid usaldatakse! Loodetavasti on Teile abiks ka meie poolt koostatud vaktsineerimise sõnumid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Vaktsineerimise sõnumid Sama: Võru Linnavalitsus Viljandi Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Tallinna Linnakantselei Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Sillamäe Linnavalitsus Rakvere Linnavalitsus Pärnu Linnavalitsus Paide Linnavalitsus Narva Linnakantselei Narva-Jõesuu Linnavalitsus Maardu Linnavalitsus Loksa Linnavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus Keila Linnavalitsus Haapsalu Linnavalitsus Väike-Maarja Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Vormsi Vallavalitsus Viru-Nigula Vallavalitsus Vinni Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus Viimsi Vallavalitsus Valga Vallavalitsus Türi Vallavalitsus Tõrva Vallavalitsus Tori Vallavalitsus Toila Vallavalitsus Tartu Vallavalitsus Tapa Vallavalitsus Setomaa Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Saku Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Saarde Vallavalitsus Räpina Vallavalitsus Rõuge Vallavalitsus Ruhnu Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Rakvere Vallavalitsus Rae Vallavalitsus Raasiku Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus Põltsamaa Vallavalitsus Põhja-Sakala Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Peipsiääre Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Nõo Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus Mustvee Vallavalitsus Mulgi Vallavalitsus Muhu Vallavalitsus Lüganuse Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Lääne-Nigula Vallavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus Luunja Vallavalitsus Kuusalu Vallavalitsus Kose Vallavalitsus Kohila Vallavalitsus  3 Kiili Vallavalitsus Kihnu Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus Kastre Vallavalitsus Kanepi Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Järva Vallavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Jõgeva Vallavalitsus Jõelähtme Vallavalitsus Häädemeeste Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus Harku Vallavalitsus Haljala Vallavalitsus Elva Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Anija Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Laura Danilas 6269 753 [email protected]  COVID-19 vaktsineerimise sõnumid sotsiaalvaldkonna töötajatele Juhendmaterjal MIKS ON OLULINE VAKTSINEERIDA? ● COVID-19 on tõsine haigus, mis on eriti ohtlik vanematele ja krooniliste haigustega inimestele. Vaktsineerimata jättes riskib vanemaealine väga tõsise haiguse, tüsistuste ja isegi surmaga. Koroonaviiruse ohtlikkus kasvab koos vanusega. ● Nakatunud Eesti inimestest on haiglasse sattunud umbes iga teine üle 80-aastane, iga kolmas üle 70-aastane ja iga kuues üle 60-aastane. ● Vaktsineerimata vanemad inimesed on pärast koroonaviiruse põdemist kõige sagedamini hädas pikaaegse tugeva nõrkuse ja hingamisprobleemidega. Need, kes enne said oma eluga iseseisvalt hakkama, pärast koroona põdemist sageli enam iseseisvalt hakkama ei saa. ● Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem. ● Koroona saab kahjuks inimesed kätte ka siis, kui nad enda hinnangul kuskil eriti ei käi ja kellegagi ei kohtu. Piisab ühest kontaktist. ● Võib juhtuda, et ka vaktsineeritud inimene haigestub koroonasse, kuid sel juhul põeb ta haigust üldjuhul kordades kergemalt. Vaktsineeritud eakad on haiglas üldjuhul lühemat aega kui nende vaktsineerimata eakaaslased. ● On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel. ● Uuringud on näidatud, et vaktsineeritud inimestelt on võimalik leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, kellega kokku puutume - lapselapsed, keda vanavanemad hoiavad, lähedased, kes haiguse ajal abistavad - tasub kindlasti olla vaktsineeritud. ● Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi. KAS LAPSI PEAKS VAKTSINEERIMA?  Eestis saavad ennast vaktsineerida kõik inimesed alates 12. eluaastast.  Kui oled täielikult vaktsineeritud, siis ei pea jääma lähikontaktsena karantiini. Seega on vaktsineeritutel paremad võimalused õppetöös, huvitegevuses ja vabaaja tegevustes osalemiseks.  Ka lapsed võivad olla viiruse edasikandjateks nii vanavanematele, õpetajatele kui ka oma sõpradele. Uuringud on näidatud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu.  Vaktsineerimist korraldavad ka kooliõed. Alaealist vaktsineeritakse koolis ainult vanema või eestkostja nõusolekul.   Kui vanem või eestkostja ei anna alaealisele vaktsineerimiseks nõusolekut, aga laps vaktsineerimist siiski soovib, tuleks lapsel aidata pöörduda perearsti poole, kes tema tervisega lähemalt kursis on ja saab pakkuda täpsemat konsultatsiooni. MIDA ME TEAME VAKTSIINI KÕRVALTOIMETEST? ● Nii nagu kõigil ravimitel, on ka COVID-19 vaktsiinidel kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda valu süstikohas ja väsimust, aga mis on päevaks-paariks tuikav õlavars ja väsimus võrreldes pika ja raske haigusega? ● Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eestis on seni vaktsineerimise tõttu arstiabi vajanud 0,03% kaitsesüsti saanutest ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale. ● Kui pelgate kõrvaltoimet, arutage seda kindlasti enne vaktsineerimist oma perearsti või - õega või helistage perearsti nõuandeliinil 1220. ● Kui võrrelda kõrvaltoime ja viiruse ohtusid/ võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Näiteks, kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest. ● Kui tervis on nõrk, on vahe veelgi suurem. Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. KUS JA KUIDAS SAAB VAKTSINEERIDA? ● Vaktsineerimisele saab aja kirja panna oma perearsti juures või helistades 1247. Seal antakse ka lisainfot ja vastatakse küsimustele. ● Ajavahemikul 27.10 – 5.11 vaktsineerivad kõik perearstikeskused üle Eesti kõiki soovijad, ka neid patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. ● Vaktsineerida saab ka suuremate linnade apteekides. Palun aidake vajadusel abivajajale jõuda apteeki, perearstikeskusesse või haiglasse vaktsineerima. ● Kui hooldatav või klient on ka arvutikasutaja, võib soovitada lugeda vaktsineerimise kohta www.vaktsineeri.ee ja vaktsineerimiseks aja kirja panna ka www.digiregistratuur.ee. Apteegis vaktsineerimiseks leiab apteegi ja vajaliku info https://vaktsineeriapteegis.ee/. ● Kui klient on juba vaktsineeritud ja sellest on möödas pool aastat, tuleks pakkuda talle kindlasti võimalust vaktsineerida ka kolmanda doosiga. Iisraeli andmeil väheneb 70+ vanusegrupis kaks nädalat pärast kolmandat vaktsiinidoosi nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja raske haigestumine peaaegu 20 korda. ○ Kolmanda doosi tegemiseks tuleb pöörduda perearsti juurde. Soovi korral saab tõhustusdoosi teha ka vaktsineerimiskeskustes või eelregistreerimiseta vaktsineerimispunktides. ● Lisaks koroonaviiruse levikule on lähenemas ka gripihooaeg. Väga oluline on, et inimesed kaitseks end ka gripi vastu. Hooldekodude elanikele ja kõigile vanemaealistele 65+ on Eestis gripivaktsineerimine tasuta. Tasuta vaktsineerimist pakuvad perearstid. ● Kui inimesele sobib, võib need kaks vaktsiini teha samal päeval, ekspertide hinnangul tuleks võimalike reaktsioonide kindlaks tegemiseks süstida need erinevatesse õlavartesse.