Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks

ASUTAJA OTSUS 28.10.2021 nr 1.1-8/3435-1 Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus põhikirja muutmine Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 1 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus põhikirja punktist 8.1 kinnitada muudetud Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus põhikiri (terviktekst lisatud), mis jõustub 2021. aasta 1. detsembril. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ….10.2021. a asutaja otsusega nr … SIHTASUTUSE KOERU HOOLDEKESKUS PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on „Sihtasutus Koeru Hooldekeskus“, edaspidi käesolevas põhikirjas nimetatud „Sihtasutus“. 1.2. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Sotsiaalministeerium. 1.3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik. 1.4. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. II SIHTASUTUSE EESMÄRK 2.1. Sihtasutuse eesmärk ja põhitegevusala: 2.1.1. erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine, sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega. 2.2. Muud tegevusalad: 2.2.1. riikliku hoolekandeprogrammi ellu rakendamine, dementsuse valdkonnaga seotud arendustegevus ja seire; 2.2.2. kinnis- ja vallasvara arendus, haldamine, ost, müük, vahendus, nimetatuga seotud teenused ja nende vahendamine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega; 2.2.3. muu majanduslik tegevus, mis on seotud tervishoiu ja hoolekandelise tegevusega; 2.2.4. sihtasutus võib oma eesmärgi täitmiseks laenu võtta ja selleks otstarbeks laenu ja kapitalirendilepinguid sõlmida ning osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega vaid nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. III SIHTASUTUSELE VARA ÜLEANDMISE KORD JA SIHTASUTUSE ARVELDUSED 3.1. Sihtasutuse vara allikad on: 3.1.1. sihtasutuse asutamisel sihtasutusele üle antud vara; 3.1.2. eraldised riigieelarvest; 3.1.3. eraldised valla- ja linnaeelarvest; 3.1.4. välisriikide, välismaa juriidiliste ja füüsiliste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide annetused ja sihtotstarbelised eraldised; 3.1.5. muud annetused ja toetused; 3.1.6. sihtasutuse finantstulu; 3.1.7. muu sihtasutusele üleantav vara. 3.2. Sihtasutusele üleantav raha kantakse sihtasutuse e-riigikassa kontole. Sihtasutusele üleantav muu vara võtab vastu sihtasutuse juhataja ning selle kohta koostatakse asjakohane akt. Kui vara üleandev isik soovib, sõlmib sihtasutus temaga lepingu, milles lepitakse kokku kõigis vara üleandmise tingimustes. Vara üleandmisega ei või panna sihtasutusele kohustusi, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või mis annavad vara üleandjale eelistusi võrreldes teiste isikutega, kellel on õigus saada väljamakseid. 3.3. Sihtasutuse vara kasutatakse seaduses ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel. Vara käsutab juhataja nõukogu poolt määratud ulatuses ja korras. 3.4. Sihtasutusele üleantavat vara kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduse ega käesoleva põhikirjaga. 3.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 3.6. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse vastavalt riigivara seaduses ette nähtud korrale. IV NÕUKOGU 4.1. Sihtasutuse kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu. 4.2. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle. 4.3. Sihtasutuse nõukogus on 5-6 liiget, kes määratakse 3 aastaks asutajaõiguste teostaja poolt. 4.4. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 4.4.1 Nõukogu liikmete hulgas on: 4.4.1.1. sotsiaalministeeriumi esindaja; 4.4.1.2. dementsuse valdkonna ekspert; 4.4.1.3. kohaliku omavalitsuse esindaja; 4.4.1.4. rahandusministeeriumi esindaja; 4.4.1.5. tervishoiu valdkonna esindaja. 4.5. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda. 4.6. Sihtasutuse nõukogu valib oma koosseisust nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 4.7. Sihtasutuse nõukogu: 4.7.1. määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed; 4.7.2. määrab juhatuse liikmete pädevuse, vastutusalad ja volitused selliselt, et ühe juhatuse liikme vastutus sisaldab ka punktis 2.2.1 nimetatud tegevusala ülesandeid; 4.7.3. otsustab vara ja sihtotstarbeliste eraldiste kasutamise; 4.7.4. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid ja eelarve; 4.7.5. kinnitab majandusaasta aruande olles eelnevalt ära kuulanud raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori arvamuse; 4.7.6. kehtestab laenu võtmise põhimõtted; 4.7.7. määrab ja kutsub tagasi audiitori; 4.7.8. otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise; 4.7.9. otsustab muud sihtasutuse tegevuses tekkivad küsimused, kui see ei ole vastuolus seadusega ega ole antud sihtasutuse juhatuse pädevusse; 4.7.10. koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle kohta, kuidas on nõukogu sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, näidates ära nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa ja nõukogu liikmete osalemise nõukogu koosolekutel; 4.7.11. nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingutes juhatuse liikmega. 4.8. Nõukogu kehtestab nõukogu töökorra. 4.9. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu liikmetele edastatakse kutsed nõukogu määratud korras. Nõukogu esimees esitab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. 4.10. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Isiku valimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse valituks isik, kelle poolt hääletas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 4.11. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata (elektrooniline hääletamine), kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. 4.11.1. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse eelnõu ja määrab vastamise tähtaja, mille jooksul nõukogu liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastamise tähtaeg ei või olla lühem kui 3 päeva ja pikem kui 14 päeva. Otsuse eelnõule lisab saatja selgituse eelnõu kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata. 4.11.2. Koosolekut kokku kutsumata loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad üle poolte nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. 4.11.3. Nõukogu esimees korraldab hääletusprotokolli koostamise, mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega, näidates nimeliselt ära kõik otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed. Hääletusprotokollile lisatakse nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Hääletamistulemused koos vastuvõetud otsustega teeb nõukogu esimees teatavaks nõukogu liikmetele hiljemalt järgmisel päeval pärast määratud kirjaliku vastamise tähtaja möödumist. 4.11.4. Nõukogu esimees esitab nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 4.12. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud (st koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud) nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Protokolli koostamisel peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid kui need on kehtestatud. Nõukogu esimees esitab protokolli koos koosoleku materjalidega asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist. 4.13. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või tema vastu kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist sihtasutuse poolt. 4.14. Nõukogu liikmete tasustamise otsustab asutajaõiguste teostaja lähtudes järgmistest põhimõtetest: 4.14.1. nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses; 4.14.2. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 4.14.3. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 4.14.4. kui sihtasutuse nõukogu esimees ei täida temale käesoleva põhikirja punktides 4.9, 4.11.4 ja 4.12 toodud kohustusi, võib talle tasu määranud isik otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustusi ei täidetud. 4.15. Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused ning sihtasutuse asutaja otsused avalikustatakse sihtasutuse veebilehel kümne (10) tööpäeva jooksul otsuste tegemisest arvates. V JUHATUS 5.1. Sihtasutusel on kaheliikmeline juhatus. Mõlemad juhatuse liikmed iseseisvalt juhivad ja esindavad sihtasutust ning käsutavad sihtasutuse vara ning esindavad sihtasutust kõigis õigustoimingutes põhikirjast tulenevate ja nõukogu poolt antud volituste piires. Juhatuse liikmed määrab nõukogu viieks (5) aastaks. 5.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vastama käesoleva põhikirja punktis 6 sihtasutuse juhtorgani liikme kohta kehtestatud nõuetele. 5.3. Juhatuse liige oma volituste piires: 5.3.1. täidab sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi ning korraldab sihtasutuse igapäevast tööd; 5.3.2. esindab sihtasutust suhetes kolmandate isikutega; 5.3.3. esitab nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul aruande sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist ning annab ka muul viisil nõukogule aru sihtasutuse tegevuse kohta; 5.3.4. korraldab kontrolli sihtasutuse raha sihipärase kasutamise üle; 5.3.5. korraldab sihtasutuse raamatupidamist ning esitab sihtasutuse nõukogule kinnitamiseks majandusaasta aruande; 5.3.6. täidab muid õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid ülesandeid; 5.3.7. teeb kõik endast oleneva sihtasutuse eesmärgi täitmiseks. 5.4. Juhatuse liige peab oma tegevuses järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ja piiranguid. 5.5. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 5.6. Juhatuse liikme tasustamine: 5.6.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 5.6.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist tasu; 5.6.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses. 5.7. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muutused avalikustatakse sihtasutuse veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. VI NÕUDED NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMELE 6.1. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik: 6.1.1. kelle süüline tegevus või tegevussetus on kaasa toonud isiku pankroti; 6.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 6.1.3. kellel on ärikeeld; 6.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 6.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 6.2. Punktides 6.1.1-6.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 6.3. Punkti 6.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 6.4. Punktides 6.1.1–6.1.5 nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu ega juhatuse liikmeks olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik on: 6.4.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 6.4.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 6.4.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 6.4.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja; 6.4.5. isik, kes omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 6.5. Punkti 6.4 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu või juhatuse liikmega ühine majapidamine. VII ARUANDED JA AUDIITOR 7.1. Sihtautuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Sihtasutus korraldab raamatupidamist lähtudes raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest ning heast raamatupidamistavast. 7.2. Sihtasutuse nõukogu nimetab igal aastal majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitori ning määrab audiitori tasu. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 7.3. Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, esitades need audiitorile selliselt, et nõukogu jõuaks auditeeritud aastaaruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist. 7.4. Juhatus esitab mitte hiljem kui 4 kuud pärast majandusaasta lõppemist Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ja punktis 4.7.10. nimetatud aruande. 7.5. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks ning majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. 7.6. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 7.7. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks (2) miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks (2) miljonit eurot. Asutaja eelneval nõusolekul ning nõukogu otsuse alusel võib sihtasutus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. 7.8. Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditi komitee. Auditi komitee ülesandeks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja – auditeerimise, järelvalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 7.9. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. VIII PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE LÕPETAMINE 8.1. Sihtasutuse põhikirja võib muuta ning sihtasutuse lõpetada asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Sihtasutuse lõpetamisel tagastatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara isikutele, kes on selle vara sihtasutusele üle andnud. Kui isikut ei ole võimalik tuvastada või konkreetset vara eraldada, antakse vara üle asutajaõiguste teostajale. 8.3. Sihtasutuse ühinemise ja jagunemise otsustab asutajaõiguste teostaja üksnes Vabariigi Valitsuse volituste alusel. Sihtasutus võib ühineda ainult samalaadse eesmärgiga sihtasutusega.