Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" muutmine

Sotsiaalkaitseministri 28.10.2021 käskkirjaga nr 113 "Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" muutmine" kinnitatud "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2020–31.12.2021 1. Tegevus 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“ Tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitu puudest põhjustatud raskust. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule suunduda või tööhõives jätkata. Selleks, et parandada hõives osalemist toetavate meetmete (eelkõige sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse) kättesaadavust, suunatakse TAT-ga täiendavaid vahendeid nimetatud teenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saavad isikud tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad. Tegevuse 2.1 raames osutatakse tööealistele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid: • tegevusterapeudi teenus; • loovterapeudi teenus; • sotsiaaltöötaja teenus; • psühholoogi teenus; • eripedagoogi teenus; • logopeedi teenus; • füsioterapeudi teenus; • kogemusnõustaja teenus; • pere- või eriarsti konsulteeriv teenus; • õe konsulteeriv teenus. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus Teenuse osutamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juba välja töötatud ja rakendatud korra kohaselt. Tööealistele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.1 Kokkuvõtlikult: rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse isikut ja selgitatakse talle rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Teenuse saamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. 1 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20t%C3%B6%C3%B6ealisele%20inimesele Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, grupis või tema perele. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Sihtrühm Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab järgmistele kriteeriumitele: 1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); 2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; 4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust. Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust keskmise ja raske puudega tööealistele isikutele. Tabel 1. Tegevuse 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“ ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 teenuse osutamine vastavalt kliendi puudele Tabel 2. Tegevusega 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“ seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2020 2021 Sihttase kumulatiivne (2023) Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega inimesed, kes on 2840 2556 11215 saanud töövõimereformi vahendusel teenuseid Tulemusnäitaja Töötavad vähenenud töövõimega inimesed, 85% 85% 85% kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamisest Tulemusnäitaja Mittetöötavad vähenenud töövõimega 8% 8% 8% inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamisest Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööealistele nii individuaalselt kui grupis, välja arvatud pere- või eriarsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse 2 rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.2 2. Tegevus 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“ Kavandatud tegevus on suunatud nii raske ja sügava puudega kuni 15-aastastele lastele kui ka nende hooldajatele. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise eesmärk on toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Tegevusega parandatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust, kuna TAT panustab täiendavate ressurssidega, millega tagatakse igasse maakonda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja. Tegevuse 2.2 raames osutatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid: • tegevusterapeudi teenus; • loovterapeudi teenus; • sotsiaaltöötaja teenus; • psühholoogi teenus; • eripedagoogi teenus; • logopeedi teenus; • füsioterapeudi teenus; • kogemusnõustaja teenus; • pere- või eriarsti konsulteeriv teenus; • õe konsulteeriv teenus. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus Teenuse osutamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juba välja töötatud ja rakendatud korra kohaselt. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.3 Kokkuvõtlikult on lapse ja hooldaja sammud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel järgmised: 1) lapsel on eelnevalt määratud puude raskusaste; 2) hooldaja esitab Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse; 3) Sotsiaalkindlustusamet väljastab suunamisotsuse; 4) laps võib olla teenuse järjekorras kuni üks aasta; 5) järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet hooldajale teate, et võib pöörduda teenuseosutaja poole; 6) hooldaja pöördub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole ja lepib kokku teenuse saamise aja; 2 http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 3 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20lapsele 3 7) laps saab teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanile; 8) teenuseosutaja koos hooldajaga hindab teenuse tulemuslikkust; 9) hooldaja annab teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid laps on saanud. Sihtrühm Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed. Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust järgmiste puudeliikidega lastele: • raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue; • sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, muu. Tabel 1. Tegevuse 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“ ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 0–15-aastastele lastele sotsiaalse 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavuse parandamine Tabel 2. Tegevusega 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“ seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2020 2021 Sihttase kumulatiivne (2023) Väljundinäitaja Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste 2077 2235 8673 laste arv, kes on saanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust nii individuaalselt kui grupis, välja arvatud pere- või eriarsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.4 3. Tegevus 2.3 „0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“  0–15-aastaste laste mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine 4 http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 4 TAT arendustegevuse toel luuakse Eestis võimekus osutada mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lapse enda keskkonnas ning tagatakse teenuse kättesaadavus üle Eesti sellistele lastele, kelle elukoha kohaliku omavalitsuse üksuses puudub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus. Mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise raames toimub hooldajate toetamine, nõustamine ja juhendamine ning uute oskuste õpetamine. Alamtegevuse sisu 1. Rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, sh mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine piirkondades, kus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavus on ebapiisav (nt Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Ida- Virumaa). Teema ja meetodid: • juhtumipõhised avatud dialoogi metoodika alustel pere- ja võrgustikukoosolekud rehabiliteerimisel, mobiilsete meeskondade töökorraldus, rehabilitatsioonikohtumiste korraldamine ja juhendamistegevused, keeruliste olukordade lahendamine rehabilitatsiooni koostööprotsessis. Koolituse maht: 5 õppesessiooni (20 koolituspäeva, 8 tundi päev). Kaasatakse Suurbritannia ja Põhjamaade koolitajaid. Igal koolitussessioonil viib koolitust ja treeningut läbi vähemalt kaks koolitajat; • töömeetodid: mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine sihtrühmale avatud dialoogi metoodikal – lühiloengud, intensiivsed praktilised tegevused (harjutused), laste perede kohtumissessioonide korraldamine, rollitegevused ja järjepidev juhtumipõhiste oskuste treenimine. (Välis)koolitajapoolne supervisioon ja mentorlus. 2. Tegevusuuringu tegemine Uuring hõlmab: • lastega peresid, kes saavad rehabiliteerivaid teenuseid oma kogukonnas TAT projekti raames teenust osutavatelt meeskondadelt; Eesmärk: teenuse tulemuslikkuse, rahuolu, korraldusega seotud vajaduste väljaselgitamine. • teenust osutavate meeskondade tegevusega toimuvat uuringut: meeskondade tegevuse kaardistamine, avatud dialoogi põhimõtete ja meetodite rakendamine; Eesmärk: teenuse korralduse aspektide analüüs, oluliste komponentide kirjeldamine, nende tõhususe analüüs. • juhendmaterjali koostamist (e-kogumik): avatud dialoogi meetodi ja põhimõtete ning kogukonnatöö (elukohas osutatava teenuse) korralduse ülevaadete koostamine, sh teadusartiklid, juhised, teenusekirjeldused, kogukonnatöö korralduse ja põhimõtete kirjeldused (juhend alustavale meeskonnale).  Infopäevad Infopäevade korraldamine hooldajatele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse etappidest ja sisust, erinevate teenuste eesmärk ja tingimused.  Teavituskampaania 5 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ning TAT raames pakutavate arendus- ja tugiteenuste kasutamise kohta teavitusmaterjalide (videojuhised, infolehed jne) väljatöötamine ja levitamine. Sihtrühm Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad ning teenuse osutajate meeskonnad. Tabel 1. Tegevuse 2.3 „0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1 0–15-aastaste laste mobiilse 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine 2 Infopäevade korraldamine 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 hooldajatele 3 Teavitusmaterjalide väljatöötamine ja 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 levitamine Tabel 2. Tegevusega 2.3 „0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2020 2021 Sihttase kumulatiivne (2023) Väljundinäitaja Mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni 0 4 4 arendamises ja osutamises osalevate meeskondade arv 0–15-aastaste laste hooldajatele 1 5 10 suunatud infopäevade arv Väljundinäitaja Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 312 335 1301 ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu 20% 20% 20% ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul 6  Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirjaga nr 43 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15- aastastele lastele“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti projektijuht Felika Tuul (tel 5197 9588, [email protected]), raamatupidaja Triinu Sarapuu (tel 795 2122, [email protected]) ning erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Helen Tähtvere (tel 5300 2295, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja punktidega 1–3 muudetakse TAT tegevuse 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15- aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ sihtrühma ja nimetust, millest eemaldatakse sihtrühma piiritlev puude raskusastme piirang ning täpsustatakse, et tegevused on suunatud osaliselt ka teenuse osutajate meeskondadele. TAT sihtrühma tingimustele vastavust (puude raskusaste/liik) hinnatakse lapse teenusele sisenedes, kuid teenuse kestel muutuv puue mõjutab TAT vahenditest finantseerimist. TAT sihtrühma muutmise vajadus tugi- ja arendustegevustes põhineb alljärgnevatel asjaoludel:  sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust hinnatakse Sotsiaalkindlustusametis (rehabilitatsiooniotsus) kuni kaheks aastaks, võtmata arvesse puude raskusastme/liigi lõpptähtaega. Sellest tulenevalt võib teenuse kestel toimuda puude tuvastamise ekspertiis, kus määratakse lapsele puue, mis ei kvalifitseeru sihtrühma tingimustele (nt keskmine puue);  erakorraline terviseseisundi muutus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kestel – ennetähtaegne puude tuvastamise ekspertiis, kus määratakse sihtrühma tingimustele mittevastav puude raskusaste/liik, kuid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus kehtib;  lapsel on õigus saada rehabilitatsiooniotsuse alusel teenust kalendriaasta lõpuni, mil ta saab 16-aastaseks, kuid puue määratakse enamasti täpselt 16. sünnipäevani. Seejärel suundutakse töötukassasse töövõime hindamisele ja sageli puude raskusastet/liiki enam ei tuvastata, mistõttu ei kvalifitseeruta enam TAT sihtrühma tingimustele, samas kui lapse rehabilitatsiooniotsus veel kehtib;   kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamise raames teenusele suunatud laste puue tuvastatakse sageli sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kestel, mil informeeritus on suurenenud, mistõttu lülituksid nad TAT tegevusse teenuse kestel. Tuginedes eelolevatele asjaoludele ning vajadusele täpsustada ka täiendavaid tegevusega hõlmatud sihtrühmi, muudetakse TAT tegevuse 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ sihtrühm „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad ning teenuse osutajate meeskonnad“ ning tegevuse nimetus „0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“. Punktiga 4 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et TAT elluviija poolt esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Punktidega 5–6 asendatakse TAT tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja lisadega. Punkti 7 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.10.2021, kuna TAT tegevuse 2.3 raames Avatud Dialoogi (AD) meetodil põhineva mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine (sh osalejate valimine/ettevalmistamine) käivitub oktoobris 2021. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud TAT arendustegevuse elluviimise raames osutatakse Avatud Dialoogi (AD) meetodil mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mille peamiseks eelduseks on kliendi (ja tema võrgustiku) individuaalsetele vajadustele tuginemine ning järjepidevus. Programmis osalevate teenuse- osutajatega on sõlmitud hankelepingud, kus kinnitatud tegevuse eelarve ja AD-l põhineva mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjepidevus. Teenuse järjepidevuse tagamiseks on hankes sätestatud, et pakkuja meeskonnaliikmed osutavad mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vastavalt teenuse saaja abistamiseks püstitatud eesmärkidele vähemalt 3 kuud (külastusega vähemalt 1 kord kuus) ühe teenusesaaja kohta. Kuna eelnimetatud teenust osutatakse praegu vaid kõnealuse TAT raames, puudub lapse sihtrühma kuulumise tingimuste (puude raskusaste/liik) katkemise korral võimalus tagada teenuse järjepidevus ja rahastada seda riigieelarve vahenditest. TAT sihtrühma muudatusega 2 tagatakse AD-l põhineva mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise järjepidevus (puude raksusastme/liigi muutus ei mõjuta vajaduspõhise teenuse osutamist) ja kättesaadavus (teenust on võimalik osutada ka lastele, kellele ei ole puude tuvastamise ekspertiisi teostatud). Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega vähenenud töövõimega inimesed ning raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad, kellele osutatakse TAT raames sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (GDPR 1 , isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. SKA töötleb isikuandmeid jätkuvalt olemasolevate seadusest tulenevate ülesannete piires (vastavalt inimese abivajadusele konkreetse teenuse andmekoosseisus näiteks sotsiaalhoolekande seaduse alusel). Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal 2 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D3 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. TAT muudatuse tulemusel eemaldatakse TAT tegevuse 2.3 sihtrühma definitsioonist puude raskusastme piirang, et lastele oleks võimalik teenust pakkuda ka juhtudel, kui selle osutamise käigus isiku puude raskusaste muutub. Kuna andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2021. a. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) 2 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 3 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20d ata%20collection%20and%20validation.pdf 3 Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Osapooled kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 4  MINISTRI KÄSKKIRI 28.10.2021 nr 113 Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirjaga nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" lisas järgmised muudatused: 1. Sõnastan punkti 2.3 pealkirja ja esimese lõigu esimese lause järgmiselt: „2.3. 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine Käesoleval ajal on hooldajad liigselt hõivatud hooldatavate hooldamisega ning suur hoolduskoormus takistab neil aktiivselt ühiskonna- ja tööelus osaleda.“. 2. Sõnastan punkti 2.3.1 järgmiselt: „2.3.1. Sihtrühm Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad ning teenuse osutajate meeskonnad.“. 3. Sõnastan punkti 3 tabelis tegevuse 2.3 väljundinäitajate nimetused järgmiselt: TAT- Tegevus 2.3. 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning spetsiifilised hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine väljundinäitajad Mobiilse sotsiaalse 0 0 4 rehabilitatsiooni arendamises ja osutamises osalevate meeskondade arv 0–15-aastaste laste hooldajatele 0 0 10 suunatud infopäevade arv  2 TAT- Tegevus 2.3. 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning spetsiifilised hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine väljundinäitajad Hooldajate arv, kes on saanud 0 0 1301 Panustab otseselt vähemalt ühte puuetega laste (meetmes (meetmes rakenduskava tugiteenust ühe puudega lapse kokku 2 kokku 3 väljundinäitajasse kohta 400) 200) 4. Sõnastan punkti 7.6 järgmiselt: „7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.6.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e- keskkonna vahendusel iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.6.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.6.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna aruande vormilt.“. 5. Asendan lisa 1 vormi A käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). 6. Asendan lisa 1 vormi B käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). 7. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.10.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister