Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Meie 27.10.2021 nr 2-1/80066/8 Tallinna Linnavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus Valga Vallavalitsus Eesti Linnade ja Valdade Liit Kontrolliaruande "Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes" uuesti edastamine Austatud asutuse juht Aruande täiendaval lugemisel leitud ebatäpsuste tõttu saadame muudetud aruande uuesti ja palume lugeda see viimaseks versiooniks, mida avaldada. Aruandes on täpsustatud punkte 1 ja 35. Vastavalt Riigikontrolli seaduse §-le 51 avalikustab Riigikontroll kontrolliaruande. Koos aruandega avalikustatakse aruande kohta ka auditeeritavate vastused. Kontrolliaruanne on saadetud ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Lisa: Kontrolliaruanne nr 2-1/80066/5 Tambet Drell [email protected] Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056.  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Kuidas on ennetustöö eakate probleemide märkamiseks KOVides korraldatud ja mis on sellega seotud peamised takistused? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Kuidas on ennetustöö eakate probleemide märkamiseks KOVides korraldatud ja mis on sellega seotud peamised takistused? Kokkuvõte COVIDi-kriis suurendas omavalitsuste aktiivsust eakatega seotud ennetustöös ja osutas võimalustele, mida peaks ka tavaoludes laiemalt kasutama. Eelkõige tähendab see omal algatusel eakatega kontakti loomist. Audit näitas ka, et riskirühmades on eakaid märksa enam kui neid, kellega omavalitsus (KOV) reaalselt tegeleb. KOVide väitel jääb jõudlus ressursipuuduse taha. Samas on ennetuse õiguslik määratlus kitsam kui ootused ennetustööle ning KOVidel puudub kindlustunne, millisel määral võib ennetustöös kasutada riigi andmekogudes olevaid andmeid. Võimalus jõuda andmeid analüüsides abivajajateni kiiremini ja väiksema ressursikuluga jääb kasutamata. Riigikontrolli olulisemad tähelepanekud: ■ COVIDi-kriisi aegne praktika näitas kasutamata võimalusi ennetus- töös. Päästeametilt vm saadud kontaktide alusel helistasid mitmed KOVid kriisi ajal läbi eakaid, et pakkuda neile liikumispiirangute ajal abi (toidutoomine jms). Avastati aga ka neid, kes vajaksid muid sotsiaalteenuseid või -toetusi. Paljud KOVid ühenduse loomisega kriisiaegsel viisil edaspidi ei jätka, leides, et selleks ei ole vajadust ega ressursse. Teadmiseks, et ■ Vähe tähelepanu saavad ennetustöös eelkõige eakad, kes ei ole ise abi saamiseks KOVi poole pöördunud. 87% KOVidest leidis n-ö ennetavaid kodukülastusi on KOVid Riigikontrolli küsitluses, et nende senine tegevus eakate probleemide teinud ca 1–2% eakate juurde. 75-aastaste ja vanemate osakaal on märkamisel ei ole piisav, ja 68% KOVidest leidis, et rohkem peaks eakate hulgas ca 48% ning 85-aastaste ja tegelema just nendega, kes ei ole ise KOVi poole pöördunud. vanemate osakaal ca 13%. KOVide aktiivsust ennetustöös peavad ebapiisavaks ka eakate Taanis on KOVi seadusjärgne kohustus esindusorganisatsioonid, Sotsiaalministeerium ja pakkuda eakatele vanuses 80+ üks kord Sotsiaalkindlustusamet. aastas sotsiaaltöötaja ennetava koduvisiidi võimalust. ■ Inimressursi puudus oli KOVide seas enim mainitud asjaolu, mis takistab aktiivsemat ennetustööd (38 KOVi). ■ Ennetustöö tähendus on osapoolte arusaamades avaram, kui KOVilt seadusega eeldatakse. Ennetus on defineeritud seaduses sotsiaal- hoolekande eesmärgi, mitte omaette tegevusena. Samuti lähtuvad KOVi praegused kohustused sotsiaaltöös abivajaja enda initsiatiivist või tema kohta laekunud vihjest. KOVide ja Sotsiaalministeeriumi arvates peab sotsiaaltöö aga haarama ka neid, kelle kohta ei ole Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 1  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes KOVile infot laekunud, kuid kes võivad teatud riskide põhjal abi vajada. ■ Riskirühmades on eakaid märksa enam kui neid, kellega KOV vahetult tegeleb. Üksi elavaid eakaid, arsti juures mittekäivaid eakaid jts on kõigil juhtudel oluliselt rohkem kui neid, kes on KOVi poole pöördunud (vt joonis 1). Joonis 1. Vanuses 75+ eakate arv, neist teatud riskirühmades olevate eakate arv ja KOVi poole pöördunud eakate arv auditis detailsemalt analüüsitud 5 KOVis Teadmiseks, et Riigikontroll analüüsis ennetustöö korraldust eakate suunal detailsemalt 5 KOVis: Tallinn, Kohtla-Järve, Valga, Saaremaa ja Viljandi vald. Lisaks neile küsitleti ülejäänud KOVisid. Küsitluses osales kokku 76 KOVi 79st. Allikas: Riigikontroll rahvastikuregistri, sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri (STAR), Sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervise infosüsteemi andmete alusel ■ KOVidel puudub kindlustunne, millisel määral võib ennetustöös kasutada andmekogudes olevaid andmeid (sh isikuandmeid). Teadmiseks, et Sotsiaalministeerium soovib, et KOVid tegeleks rohkem ennetus- tööga, ka isikutega, kes ei ole ise abi saamiseks pöördunud, ning 01.09.2021 esitas Sotsiaalministeerium hangiksid selleks vajalikke andmeid (nt eakate kontaktandmeid). kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise 2021. aasta septembris algatati seadusemuudatus, et KOVid saaks seaduse (eelnõu nr 21-1055/01), millega kasutada sel eesmärgil puuetega inimeste andmeid. Samas on riigi on kavas anda KOVile seaduse tasemel andmekogudes mitmeid teisi andmeid (vt nt eelnev joonis), mis õigus teha andmekogus STAR päringuid võimalikule abivajadusele osutavad, ning seega oleks vaja laiemalt nende isikute tuvastamiseks, kellel on selgust, millised on isikuandmete reeglite taustal andmete kasutamise määratud puue, kuid kellele ei osuta KOV parasjagu abi. KOV on pärast andmete võimalused ennetustöös. Kuni selgus puudub, on KOVid andmete saamist kohustatud 30 päeva jooksul kasutamisel ebalevad, pigem väldivad seda ja andmete potentsiaal isikuga kontakti looma, et selgitada välja jääb kasutamata. isiku võimalik abivajadus. ■ Positiivne on, et 2019.–2020. aasta valla- ja linnalehtedes oli võrdlemisi palju eakatele mõeldud teavitust. Lisaks kohalikule infolehele (75 KOVi) on kasutatud väidetavalt ka muid massteavituse viise nagu abi võimalusi tutvustava teabe väljapanek eakate päevakeskustes, avalikel infotahvlitel kortermajades, seltsimajades jm. Info abivõimaluste kohta oli võrdlemisi lihtsasti leitav samuti analüüsitud KOVide veebilehtedelt. ■ Positiivne on, et Sotsiaalministeerium on riiklikus hoolekande- poliitikas ennetust tähtsustanud ja käivitanud erinevaid arendus- tegevusi. Need aitavad parandada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelist infovahetust ja abi koordineerimist, toetades nii ka ennetustööd eakate suunal. Riigikontrolli soovitab sotsiaalkaitseministril analüüsida võimalusi määrata ennetustöö selgelt KOVi seadusjärgse ülesandena. Ennetus peaks hõlmama ka potentsiaalseid abivajajaid, kes ei ole ise abi saamiseks KOVi poole pöördunud või kelle kohta ei ole KOVile infot edastatud. 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Ministril tuleks Andmekaitse Inspektsiooni kaasates anda KOVidele ka selgitavad suunised, millised võimalused on kasutada ennetavas sotsiaaltöös riigi andmekogudes olevaid andmeid, ning selgitada, mis laadi ja detailsuses andmeid on võimalik koguda andmepäringutega juba praegu ning mis laadi andmete kasutamine eeldab täiendavat õiguslikku alust. Samuti soovitab Riigikontroll toetada ennetustööd KOVides asjakohase juhendmaterjaliga, mis koondaks parimat praktikat ja pakuks lahendusi keerulisemates küsimustes. Sotsiaalkaitseminister lubas ennetustöö täpsemat määratlemist seaduses kaaluda 2022. aastal pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise käigus. Minister pidas oma vastuses auditi eelnõule ka otstarbekaks ajakohastada koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga lähiaastatel sotsiaalhoolekannet puudutav juhendmaterjal, kus oleks kajastatud muu hulgas ennetustöö võtmes isikuandmete kasutamine (vt tervikvastust lk 21 jj). Sotsiaalkindlusamet väljendas oma vastuses aruandele valmisolekut koostada ennetustöö kohta juhendmaterjal pärast seda, kui seaduses on ennetustöö määratlust täpsustatud. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 3 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Sisukord Valdkonna ülevaade 5 Eakate probleemide märkamine ja ennetustöö korraldus omavalitsustes 7 Ennetustöö tähendust üldiselt mõistetakse, kuid on ka küsimusi, milles soovitakse suuremat selgust 7 Infot abi võimaluste kohta leiab KOVi veebilehelt, kuid eakaid on teavitatud ka muul moel 8 COVIDi-kriis tõi kaasa sagedasemad kontaktid eakatega, kes tavapärase sotsiaaltöö vaateväljas ei ole 10 Ennetustööd peaks tegema rohkem, kuid KOVide väitel seisab see peamiselt ressursipuuduse taga 11 Ennetustöö tõhustamise võimalused 12 Ennetust on sotsiaalpoliitika kujundamisel tähtsustatud ja püütud eri tegevustega edendada 13 Ennetustöö jõudlust saaks suurendada, kui andmekogudes olevate andmete potentsiaal ära kasutada 14 Euroopas on riike, kus koduvisiidid eakate juurde on teatud vanusest alates kohustuslikud 16 Riigikontrolli soovitused 18 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 21 Auditi iseloomustus 23 Auditi eesmärk 23 Hinnangu andmise kriteeriumid 23 Riigikontrolli varasemad auditid eakate hoolekande valdkonnas 25 Lisa A. Auditi käigus tehtud intervjuud 26 Lisa B. KOVide küsitluses esitatud küsimused ja neile antud vastuste kokkuvõte 27 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Valdkonna ülevaade Mis on ennetuse laiem 1. Koos heaolu kasvu, meditsiini arengu jms on eakate1 arv olnud ühiskondlik tähendus ja mõju? arenenud ühiskondades viimastel kümnenditel pidevas kasvutrendis. Nii on see ka Eestis. Kui 2000. aastal oli eakaid (65-aastased ja vanemad) Teadmiseks, et Eestis ca 209 000, siis 2020. aastal ca 28% enam ehk 268 000 (vt joonis 2030. aastaks prognoosib 2). Eakate osakaal rahvastikus on samal ajal kasvanud 15%-lt 20%-ni. Statistikaamet eakate osakaaluks Eesti Ühiskonda peetakse vananevaks, kui eakaid on üle 7%. elanikkonnast 23% ja 2050. aastaks 28%. Joonis 2. 65-aastaste ja vanemate elanike arv Eestis perioodil 2000–2020 Teadmiseks, et eakate vanuserühmas on kiirelt kasvanud eeskätt kõige vanemate (85+) inimeste arv, keda on võrreldes 20 aasta taguse ajaga ca 2 korda enam. Eesti rahvastik tervikuna on samal perioodil kahanenud ca 5%. Allikas: Statistikaamet 2. Ühiskonna kulud sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteemidele on eakate Teadmiseks, et arvu kasvuga otseselt seotud. Euroopa Liidus ulatuvad vananemisega eakatele osutatud eriarstiabi kulud olid seotud kulutused hinnanguliselt ca 24%-ni sisemajanduse koguproduktist Eestis 2020. aastal 347 mln eurot, mis (SKP) ning nende kasv prognooside järgi jätkub, jõudes 2045. aastaks moodustas eriarstiabi kogukuludest 26,4%-ni.2 Eestis on vananemisega seotud kulud SKPst praegu ca 17%. 43%, kuigi eakaid oli rahvastikust samal ajal ca 20%. 3. Kulutuste kasv tervishoius ja hoolekandes on ühiskonna vananedes Allikas: https://www.haigekassa.ee/haigekassa/finantsnaita suuresti paratamatu. Seda enam on oluline, et raha kulutatakse tõhusalt, jad/tervishoiuteenuste-statistika mis muu hulgas tähendab, et kulukate probleemide väljakujunemist püütakse ennetada ja edasi lükata. Võtmekohaks on tervena ja aktiivsena vananemine, millele pannakse alus juba valikutega enne vanaduspõlve, kuid mille edukus oleneb sellestki, kuidas vanemas eas probleeme märgatakse ja neile reageeritakse. Millised on eakate 4. Kõrge eaga kaasnevad peamised sotsiaalse toimetuleku riskid on toimetuleku peamised riskid? tervise halvenemine, vaesus ning üksindus, mis koos või eraldi soodustavad samuti sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus 5. Üle 75-aastastest3 Eesti elanikest hindab oma tervist halvaks 33%. sotsiaalne sidusus ehk isiku ja ühiskonna Võrdluseks: alla 65-aastaste seas on samal seisukohal noorematest sidemed on katkenud ning inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ega kultuurilises elus osaleda. 1 Eakate vanuseline määratlus sõltub kontekstist, kuid statistiliste uuringute tegemisel on levinud künniseks 65 eluaastat, mis on seotud pensionile jäämise ligikaudse eaga (aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020, lk 7). 2 The 2021 Ageing Report: Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2019-2070). Euroopa Komisjoni raport, mis koostatakse iga 3 aasta tagant. Valdkondlikult käsitletakse selles pensioni-, tervishoiu-, hoolekande- ja haridussüsteemi. 3 Auditis intervjueeritud ekspertide arvates on kriitiliseks vanusepiiriks riskide avaldumisel ca 75 eluaastat, mistõttu on käsitletud auditis peamiselt seda vanuserühma. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 5 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes täisealiste vanuserühmadest alustades 2% kuni 18%.4 Eakate tervise halvenemine väljendub samuti faktis, et enamus sügava ja raske puudega inimestest on eakad, vastavalt 84% ja 72%.5 Suhteline vaesus iseloomustab 6. Eesti on Euroopa riikide seas esirinnas suhtelises vaesuses elavate sissetulekute ebavõrdsust. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalent- eakate osakaalult.6 2019. aastal elas suhtelises vaesuses 41% eakatest ja netosissetuleku alusel, mis võtab arvesse ca 16% nooremast elanikkonnast. Vaesusrisk on kõrge eelkõige üksi leibkonna koosseisu. Suhtelise vaesuse elavatel eakatel, kellest elab suhtelises vaesuses 78%.7 piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. 7. Üksindus on ka laiemalt üks põhilisi sotsiaalse tõrjutuse riske. Rahvastikuregistri andmetel elas 2020. aasta alguse seisuga 75-aastastest Teadmiseks, et ja vanematest inimestest üksi ca 52 000 ehk 41%. Neid, kellel ei ole vanuse kasvades suureneb kukkumistest sotsiaalset võrgustikku igapäevaküsimuste lahendamiseks, on enam tingitud vigastuste oht. Üle 85-aastaste meeste, muust rahvusest, esimese taseme haridusega ja üksi elavate inimeste 2019. aastal registreeritud inimeste ning Tallinna elanike seas.8 Esmane sotsiaalne kontakt üksi vigastustest oli 77% seotud elava eaka puhul on enamasti lapsed. Tihtipeale on lapsed suureks kukkumisega, millest enamus juhtus kasvades kolinud kaugemale ja kontakt nendega on juhuslik. kodus (59%). Kokku registreeriti selles vanuserühmas ca 3500 kukkumisega seotud vigastust. 8. Elusolevat abikaasat ega lapsi ei olnud 2020. aasta alguse seisuga 75- aastaste ja vanemate vanuserühmas ca 18 000 inimesel ehk 14%-l. Alla 64-aastaste täisealiste seas esineb kukkumist vigatuste põhjusena ca 2 9. Eakate tõrjutus väljendub samuti infopuuduses. Vanusega väheneb korda vähem. nii arvuti- kui ka internetikasutus ja inforuum muutub ahtamaks ning see Allikas: https://statistika.tai.ee/ omakorda vähendab teadlikkust abivõimalustest.9 Milline on KOVi roll eakate 10. Sotsiaalhoolekanne on olenemata abivajaja vanusest kohaliku probleemide märkamisel ja omavalitsuse (KOV) üks põhiülesannetest. Hoolekande mõiste hõlmab seaduse sõnastuses muu hulgas sotsiaalsete probleemide tekkimise ja ennetamisel? süvenemise ennetamist. Sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu Teadmiseks, et sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut sotsiaalhoolekande seaduse järgi on KOVi ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades kohustus korraldada 13 teenust (nt sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist koduteenus, väljaspool kodu osutatav üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. üldhooldusteenus, sotsiaaltranspordi- Allikas: sotsiaalhoolekande seadus, § 4 teenus, eluruumi teenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus). 11. Õigusaktide väliselt on ennetust sotsiaaltöö osana kirjeldatud sotsiaaltöötaja kutsestandardis10, mille järgi tuleks sotsiaaltöötajal hindamise ja uurimistöö tulemustele toetudes määrata võimalikud ennetustöö sihtrühmad ning osaleda koostöös oma võrgustiku ja vabatahtlikega erineva tasandi ennetustöös. Sotsiaalministeeriumi Teadmiseks, et hinnangul saab ennetustöö tähelepanu samuti sotsiaaltöö erialaõppes. igal isikul, kuid eelkõige perekonna- liikmetel, kohtunikul, politseil, prokuröril, 12. Sotsiaalabi osutamine põhineb isiku pöördumisel ja tahteavaldusel. hoolekande-, tervishoiu- ja haridus- Abi ei saa üldjuhul osutada tahtevastaselt (erandiks kohtuotsuse alusel asutuse töötajal lasub kohustus teavitada suunamine teenust saama), kuid sotsiaaltöötajal on võimalik isiku KOVi abivajavast isikust. 4 Eesti terviseuuring 2019 (https://statistika.tai.ee/). Allikas: sotsiaalhoolekande seadus, § 13 5 Esmane puue raskusastme, soo ja vanuserühma järgi 2020 (https://andmed.stat.ee/). 6 Eestist eespool oli 2019. aastal vaid Läti. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 16,5%. (https://ec.europa.eu/eurostat/). 7 Statistikaamet (https://andmed.stat.ee/et/stat). 8 Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015 (Praxis, https://www.sm.ee/). 9 Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 (https://www.sm.ee/). 10 Sotsiaaltöötaja kutsestandardit haldab ja kutset annab Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (www.eswa.ee). 6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes abivajadust märgates (nt sellekohase info saamisel) tutvustada isikule abivõimalusi ja tahe abi järele välja selgitada. Isiku tahteavalduse järel on KOVil kohustus hinnata abivajadust täpsemalt ja korraldada vajalik abi. Erandina on KOVil võimalik hinnata abivajadust omaalgatuslikult vaid nn NEET-noorte ehk mittetöötavate ja -õppivate noorte puhul.11 Eakate probleemide märkamine ja ennetustöö korraldus omavalitsustes Mida me analüüsisime? 13. Riigikontroll analüüsis eakatega seotud ennetustöö korraldust KOVides, käsitledes nii seda, kuidas märkamise ja ennetuse tähendust sisustatakse, kui ka seda, milliseid praktilisi tegevusi selleks läbi viiakse. Rõhuasetus oli nende eakate probleemide märkamisel, kes ei ole ise abi saamiseks KOVi poole pöördunud, sh eakate teavitamisel. 14. Analüüsitavat teavet koguti KOVide küsitlusega (vastas 76) ja detailsemate toimingutega 5 KOVis: Tallinn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa, Viljandi ja Valga vald. Eakate teavitamisega seoses hinnati nimetatud 5 KOVis ka teabe avalikustamise kohustuse täitmist. Ennetustöö tähendust üldiselt mõistetakse, kuid on ka küsimusi, milles soovitakse suuremat selgust Arusaam märkamise ja 15. Riigikontrolli küsitletud KOVidest leidis enamus, et sotsiaalsete ennetuse tähendusest probleemide varase märkamise ja ennetamise tähendus ning sisuline ulatus on nende jaoks piisavalt selge (vt joonis 3). Sellisel seisukohal oli 70% vastanutest (54 KOVi). Kõik vastanud arvasid samuti, et märkamine ja ennetamine peab hõlmama ka neid eakaid, kes ei ole ise abi saamiseks KOVi poole pöördunud. Samas oli enamik KOVidest seisukohal, et ennetustöö paremini tegemiseks võiks regulatsioon olla seadustes selgem. Joonis 3. Riigikontrolli küsitletud KOVide arv vastavalt sellele, kas märkamise ja ennetustöö tähendus on nende hinnangul selge ja regulatsioon seadustes piisav Allikas: Riigikontroll KOVide küsitluse andmetel 16. Osa KOVisid sooviksid täpsemaid juhiseid neilt oodatavate tegevuste sisu kohta, mõned täpsemat vastutuse jaotust tervishoiusüsteemiga. Probleemina toodi välja ka olukordi, kus abivajadus on ilmne, kuid eakas või tema lähedased keelduvad abist ja tekib küsimus KOVi sekkumis- õiguse piiridest. Samuti soovisid KOVid suuremat kindlust, millises ulatuses on põhjendatud ja lubatud kasutada ennetustöös isikuandmeid. 17.Eakate suunal toimuva ennetustöö õiguslikku regulatsiooni peavad väheseks ka mõned valdkondlikud erialaorganisatsioonid12 ja Sotsiaal- 11 Sotsiaalhoolekande seadus, § 15 1. 12 Auditis küsitletutest Eesti Puuetega Inimeste Koda, Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühing. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 7 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes kindlustusamet. Leiti, et jääb suuresti ebamääraseks, milleks on KOVid ennetustöös kohustatud ning mida on põhjendatud neilt eeldada ja nõuda. Teadmiseks, et 18. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on õiguslik raamistik aga piisav, Riigikontroll uuris 5-s detailsemalt kuna kehtiv õigus väljendab praegugi põhimõtet, et mida varem sekkuda analüüsitud KOVis (Tallinn, Kohtla-Järve ja märgata ning tuge ja abi pakkuda, seda suurem on võimalus vältida linn, Valga, Saaremaa ja Viljandi vald) ka probleemide süvenemist. Sellele peaks rajanema kogu sekkumisloogika seda, kas ja kuidas on ennetustööd sihtrühmast olenemata. Seaduses sätestatu annab KOVide tegevusele käsitletud KOVi sisemistes töökordades. üldise eesmärgi, mille piires on KOVil võimalik tegevusi ise sisustada, Selgus, et ennetustööle eraldi tähelepanu toimivaid lahendusi avastada jne. Kõiki üksikasju ei ole vaja ei ole pööratud ning regulatsioone ega juhiseid selle osas ei ole antud. ministeeriumi arvates seadusega täiendavalt reguleerida. 19. Riigikontroll nõustub, et ennetustöö üksikasju ei ole vaja seadusega reguleerida. Kui detailides on vaja täiendavat selgust, on mõistlik seda teha seaduse rakendamiseks antavate selgituste, juhendite jms kaudu. 20. Samas leiab Riigikontroll, et Sotsiaalministeerium peaks analüüsima võimalusi määrata ennetustöö KOVi ülesandena sotsiaalhoolekande seaduses siiski senisest täpsemalt. Praegu on ennetus defineeritud seaduses pigem sotsiaalhoolekande eesmärgi kui omaette tegevusena. Tegevusteks on teenuste, toetuste jm abi pakkumine, mille eesmärk on muu hulgas ennetada probleemide süvenemist. Kõik need tegevused põhinevad abivajaja pöördumisel või tema kohta laekunud vihjel. 21. Nii KOVide kui ka Sotsiaalministeeriumi arvates tähendab sotsiaaltöö aga kaasajal enamat. Ennetavad meetmed peaks haarama ka neid sihtrühmi, kelle kohta ei ole KOVile infot laekunud, kuid kes võiksid abi vajada.13 Seega on ennetustöö tähendus osapoolte arusaamades avaram kui see, mida KOVilt seadusega eeldatakse. 22. Riigikontroll arvates on seadusjärgse ülesandena selgelt sõnastatud ootus esmane meede, millega mõjutada KOVide aktiivsust. Kui ennetusega tegelemine on ühiskonna vajaduste vaatest oluline, võiks see olla seaduses selgelt kirjas. Ennetuse määramine KOVide ülesandena võib vajada samuti täpsustamist, et kasutada ennetustöö käigus senisest paremini ära andmekogudes olevaid andmeid (vt p-d 57–69). Infot abi võimaluste kohta leiab KOVi veebilehelt, kuid eakaid on teavitatud ka muul moel Teavitustöö eakate suunal 23. Ennetustöö võib üldistades jagada kaheks: on laiemale üldsusele või teatud sihtrühmale tervikuna mõeldud meetmed ning konkreetse isiku vajaduspõhised meetmed. Neist esimene taandub suuresti teavitustegevusele. 24. Riigikontroll analüüsis eakate suunal korraldatud teavitustegevust KOVides, keskendudes eelkõige n-ö massteavitusele. Analüüsiti veebilehti ning valla- ja linnalehti. Samuti uuriti muid praktikaid, mida on viimastel aastatel kasutatud, et suurendada eakate teadlikkust abivõimalustest. 13 On ka KOVisid, kes selle seisukohaga ei nõustu (vt Viljandi Vallavalitsuse vastus lk 21–22). 8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes 25. Teave sotsiaalteenuste ja -toetuste nagu muudegi omavalitsuse teenuste kohta tuleb teha kättesaadavaks valla või linna veebilehel.14 Auditis detailsemalt analüüsitud 5 KOVi veebilehtedel oli sotsiaalabi võimalusi kirjeldav info Riigikontrolli arvates avaliku teabe seaduses nõutud viisil avalikustatud ja lihtsasti leitav. Kõigil oli veebilehel selleks eraldi alajaotus, kuhu oli võimalik avalehelt jõuda võrdlemisi kiiresti ning Teadmiseks, et kus oli selgitav info abi olemuse ja taotlemise korra kohta teenuste- toetuste kaupa. spetsiaalselt eakatele kujundatud abimeetmeid on KOVides pigem vähe. 26. Nii lähemalt analüüsitud kui ka auditis küsitletud ülejäänud KOVid Meetmed on liigitatud üldiselt abivajaduse sisu järgi, tegemata sihtrühmadel väitsid, et on püüdnud eakateni jõuda teabega ka muul moel kui vaid vanusepõhiselt vahet. Meetmete täpsem veebilehel selle avalikustamise kohustust täites. Sagedamini on selleks sisu sõltub konkreetse isiku abivajadusest. kasutatud valla- või linnalehte (vt joonis 4), mis on enamasti tasuta ja mis 5-s detailsemalt analüüsitud KOVis olid toimetatakse kodustele aadressidele või mida jaotatakse soovijatele eakate sihtrühma spetsiifilised meetmed avalikes kohtades. Tallinnas, näiteks spetsiaalselt eakate inimeste päevakeskused, päevahoiuteenus 27. Eakatele adresseeritud teavitusi on väidetavalt tehtud samuti mäluhäiretega eakatele, pensionilisa, sotsiaalmeedias, kohalikus raadios, maakonnalehes jm meediakanalites. pensionilisa soodustused. Infot on avaldatud avalikel infotahvlitel, eakatele korraldatud üritustel, jagatud päevakeskustes jms asutustes ning levitatud külavanemate või ­seltside ja korteriühistute kaudu. Joonis 4. Riigikontrolli küsitletud KOVide arv selle järgi, milliseid meetodeid on aastatel 2019–2020 kasutatud eakate teavitamisel sotsiaalabi võimalustest Allikas: Riigikontroll KOVide küsitluse andmete põhjal 28. Auditis detailsemalt analüüsitud KOVidest olid valla- või linnalehed Tallinnas ning Saaremaa, Viljandi ja Valga vallas. 29. Perioodil jaanuarist 2019 kuni juunini 2020 on neis kõigis avaldatud mõnes lehenumbris kas otseselt või kaudselt eakatele mõeldud teavet. On tutvustatud sotsiaalteenuseid, mille sihtrühm on ka eakad. Reklaamitud on üritusi, mille eesmärk on toetada eakate sotsiaalset aktiivsust (nt eakate ekskursioonid, sügispäevad, liikumistreeningud, kinokülastused). Samuti on avaldatud artikleid vanemaealiste spetsiifiliste terviseprobleemide (nt dementsus) ja abi võimaluste kohta nendega toimetulekul. 2020. aasta kevadise COVID-19-puhangu ajal avaldati lehtedes ka teavet sotsiaalabi kriisiaegsest korraldusest. 30. Riigikontrolli arvates on positiivne, et eakate suunal on tehtud mitmekesist teavitust, kombineerides selleks eri kanaleid ja sisu. See loob häid eeldusi teadlikkuse kasvuks. Oluline on, et auditis nähtud praktika jätkuks. Eriti artiklid jm teavitused valla- ja linnalehtedes, mis on 14 Avaliku teabe seadus, § 28. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 9 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes vanemaealiste harjumusi ja lehtede leviku ulatust arvestades ilmselt üks parimaid viise eakate massteavituseks. COVIDi-kriis tõi kaasa sagedasemad kontaktid eakatega, kes tavapärase sotsiaaltöö vaateväljas ei ole Tegelemine eakatega, kes ise 31. Riigikontrolli küsitletud KOVidest väitis valdav osa (74/76), et on ei ole abi saamiseks KOVi viinud 2019.–2020. aastal läbi tegevusi ka nende eakate sotsiaalsete poole pöördunud probleemide märkamiseks, kes ei ole ise KOVi poole abi saamiseks pöördunud. Kõik neist väitsid, et on olnud juhtumeid, kus nad on võtnud eakatega omal algatusel kontakti ja teinud samuti kodukülastusi. Teadmiseks, et 32. Sellised kontaktid on loodud ajendatuna peamiselt politseilt, politseil on võimalus edastada teavet abivajavatest inimestest KOVidele ka Päästeametilt, tervishoiuasutustelt, naabritelt vm laekunud infost infosüsteemi STAR juurde loodud konkreetse inimese kohta (vt joonis 5). Harvem viis selleni KOVi enda rakenduse MIS-STAR kaudu. Päästeamet kogutud teave (nt andmekogu STAR andmete analüüs varem abi saanute ja perearstid pigem helistavad või kohta). Et kontakti loomise eakaga käivitab pigem väljastpoolt saadud saadavad e-kirju. Palju oleneb vastava teave kui ise tuvastatud riskid, kinnitasid ka auditis detailsemalt ametniku tunnetusest ning kindlaid põhi- mõtteid, millal ja millest teavitada, ei ole. analüüsitud KOVid. Joonis 5. Riigikontrolli küsitletud KOVide arv selle järgi, kas eakatega on võetud omal algatusel kontakti ja mis on olnud selle põhjuseks Teadmiseks, et mõni KOV avaldas arvamust, et haldusreformi järel on ennetavaid kontakte eakatega jäänud vähemaks. Varem teati paremini, kes elab üksi, kes on ülalpidajata jne. Mõnes Allikas: Riigikontroll KOVide küsitluse andmete põhjal väiksemas KOVis peeti selle kohta ka arvestust. Samas väideti ka, et 33. Abivajaduse ulatuse mõistmiseks on oluline olla eakaga vahetus tekkinud lünka teadlikkuses on üritatud ületada, edendades koostööd kontaktis. Vanuse kasvades inimese liikuvus väheneb, mistõttu on hea, külavanematega. kui eaka toimetulekut saab analüüsida tema koduses keskkonnas. Probleeme ennetavate koduvisiitide olulisust kinnitasid auditis ka Teadmiseks, et perearstide ja geriaatriate esindajad. kogukondade ja vabatahtlike kaasamine 34. KOVid väitsid, et nende sotsiaaltöötajad on ennetavaid kodukülastusi eakate suunalisse ennetustöösse ei ole teinud nii omal käel kui ka koos tervishoiu-, politsei- või pääste- KOVides väga levinud. KOVide väitel on üheks põhjuseks, et eakad ei usalda töötajatega. Külastuste tulemusena on KOVide väitel jõutud sageli ka võõraid. Eaka seisundi kuritarvitamise abivajaduse hindamise ja abi osutamiseni. juhtumeid on olnud võrdlemisi palju. Samuti peab KOV ise olema vaba- 35. Nende eakate arv, kelle juurde on ennetavaid kodukülastusi tehtud, ei tahtlikke kaasates veendunud, et abi ole samas suur, olles KOVide hinnangute järgi enamasti 1–2% pakkujad on ausad ja usaldusväärsed. vanemaealiste koguarvust. Võrdluseks: 75-aastaste ja vanemate osakaal See nõuab aga aega ja ressursse. on eakate hulgas ca 48% ning 85-aastaste ja vanemate osakaal ca 13%. Taanis on näiteks kohustuslik pakkuda kodukülastust kõigile, kellel vanust 80 aastat ja enam (vt p-d 75–78) COVIDi-kriisi mõjud 36. KOVide aktiivsust eakate suunal tõstis oluliselt COVIDi-kriis, millest ennetustööle on mõjutatud ka eespool kirjeldatud statistika. Küsitletud KOVidest kinnitas enamik (62/76), et kriis sundis neid muutma senist praktikat 10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes eakate teavitamisel ja probleemide tuvastamisel (vt joonis 6). Püüti enam luua omal algatusel kontakte, mida varem ei tehtud või tehti väiksemas mahus. Samuti kaasati rohkem vabatahtlikke ja kogukondi. Joonis 6. Riigikontrolli küsitletud KOVide arv selle järgi, kas ja kuidas nende praktika ennetustöös eakate suunal COVIDi-kriisi ajal 2020. aasta kevadel muutus Allikas: Riigikontroll KOVide küsitluse andmete alusel 37. Mitmes KOVis tehti kriisi ajal ka helistamiskampaaniaid. See tähendab, et Päästeametilt vm saadud telefoninumbreid kasutades helistati läbi teatud riskitunnustega eakaid (üksi elavad, vanuses 80+ vms), et uurida nende abivajadust ja selgitada võimalusi abi saada. Palju sellest suhtlusest oli COVIDi-kriisist tingitud vajaduste keskne (nt esmavajaliku hankimine liikumispiirangute ajal), kuid enamik KOVidest väitis, et kontaktide käigus uuriti ka muu sotsiaalabi vajadust ja seda ka tuvastati. 38. COVIDi-kriis näitas Riigikontrolli arvates ära kasutamata potentsiaali eakatega seotud ennetustöös, osutades meetoditele, mida saab ja võiks ka kriisivälisel ajal senisest enam rakendada. Suurem osa KOVidest (57) arvaski, et jätkab kriisiajal kasutusele võetud töövõtete rakendamist ka edaspidi ja püüab hoida eakatega tihedamat kontakti. Samas leidis ligi veerand KOVidest, et nad kriisajal tekkinud praktikaga siiski edasi ei lähe, kuna selleks puudub nii ressurss kui ka sisuline vajadus. Ennetustööd peaks tegema rohkem, kuid KOVide väitel seisab see peamiselt ressursipuuduse taga Ennetustöö piisavus 39. Enamik KOVidest leidis, et nende vallas või linnas ei ole senine töö eakate probleemide märkamiseks ja ennetamiseks olnud piisav. Nii arvas 66 küsitletud KOVi 76-st (vt joonis 7). Joonis 7. Riigikontrolli küsitletud KOVide arv vastavalt sellele, kas ja millist laadi ennetustööga eakate suunal peaks tegelema senisest enam Allikas: Riigikontroll KOVide küsitluse andmete alusel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 11 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes 40. Enamus leidis ka, et senisest enam tuleks kasutada ära andmekogudes olevaid andmeid riskidega eakate tuvastamiseks (49 KOVi), luua omal käel rohkem kontakte eakatega, kes ei ole KOVi poole pöördunud (54 KOVi) või teha näiteks teadlikkuse ja märkamise suurendamiseks rohkem tööd kogukondades (55 KOVi). 41. KOVide ennetustööd eakate suunal pidasid pigem ebapiisavaks ka Sotsiaalministeeriumi (SOM), Sotsiaalkindlustusameti ja valdkondlike erialaühenduste15 esindajad, kellelt auditi käigus seisukohti küsiti. 42. Sotsiaalministeerium märkis, et ei saa väita, et KOVides ennetusega üldse ei tegeleta, kuid meetmed eakate hoolekandes on tervikuna institutsionaalse hoolduse kesksed (hooldekodu jms) ja muu jääb tagaplaanile. Väidetavalt on juhitud KOVidega kohtumistel ka pidevalt tähelepanu, et tänapäevane sotsiaaltöö ei alga sellest, kui abivajaja n-ö uksele koputab. Erialaühendused tõid puudusena välja, et KOVidel on vähe kontakte eakatega, sh vähe tehakse kodukülastusi. Samuti arvati, et eakatele mõeldud teavitust peaks olema senisest enam. 43.KOVide sotsiaaltöötajate hinnangul jääb suurem aktiivsus ennetustöös ressursipuuduse taha. Seda nimetas põhjusena 38 KOVi. Ennetuseks ei ole muu töö kõrval lihtsalt piisavalt aega. 44. Teised sagedamini nimetatud põhjused olid veel eakate ja nende lähedaste üldine negatiivne hoiak sotsiaalabi suhtes, mistõttu on raske kontakte luua. Samuti toodi välja rangeid andmekaitsenõudeid isikuandmete kasutamisel ning infovahetuse ja koordineerimise puudust teiste valdkondade, eelkõige tervishoiusüsteemiga. Ebaselgust ennetustöö sisulises ulatuses mainiti ennetustöö takistusena harva. Ennetustöö tõhustamise võimalused Mida me analüüsisime? 45. Peale ennetustöö korralduse KOVides analüüsis Riigikontroll, kuidas on Sotsiaalministeerium riikliku hoolekandepoliitika kaudu suunanud eakate sotsiaalsete probleemide märkamist ja ennetamist KOVides ning milliseid tegevusi on ennetustöö edendamiseks viimastel aastatel läbi viidud. Samuti uuriti, kuidas on teised Euroopa riigid käsitlenud neid küsimusi oma riigi õiguses. 46. Riigikontroll tegi ka päringu riigi andmekogudesse nagu STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister), SKAIS (sotsiaalkaitse infosüsteem), TIS (tervise infosüsteem) ja rahvastikuregister, et iseloomustada eakate riskirühmade ja nende suuruse kaudu ennetustöö võimalikku vajadust 5-s detailsemalt analüüsitud KOVis. 15 Eesti Puuetega Inimeste Koda, Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühing, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Ennetust on sotsiaalpoliitika kujundamisel tähtsustatud ja püütud eri Sotsiaalministeeriumi tegevus tegevustega edendada 47. Ennetuse tähendust ja tähtsust on esile tõstetud sotsiaalvaldkonna Heaolu arengukava 2016–2023 on vald- strateegiadokumentides. Heaolu arengukavas 2016–2023 on ennetamine kondlik arengukava tööhõive ja sotsiaalse välja toodud kui üks aluspõhimõtetest, millest lähtutakse arengukava kaitse tulemusvaldkonnas. See koondab elluviimisel. Ennetamist on kavas kirjeldatud kui vajadust keskenduda töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõigus- esmajärjekorras sotsiaalsetele riskidele ja vältida nende realiseerumist, likkuse ning võrdse kohtlemise poliitika muutes probleemide lahendamise kokkuvõttes ressursisäästlikumaks. strateegilised eesmärgid, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamiste väljakutsete, eesmärkide ja tegevus- 48. Eakatele suunatud ennetustööd arengukavas otsesõnu käsitletud ei suundade kohta. ole. Samas on rõhutatud vajadust parandada eakatele suunatud sotsiaalteenuste kättesaadavust (nt koduteenus, üldhooldusteenus) ning Allikas: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2016-2023 vähendada lähedaste hoolduskoormust. 49. Strateegilistest eesmärkidest on ennetusega otseselt seotud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste koordineerimise parandamine. Heaolu arengukava ühe rakendusdokumendina koostatud hoolekandeprogrammis on märgitud, et hoolekandepoliitika suurim väljakutse on luua pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks ennetada hoolduskoormuse teket ning vastaks samas vananeva rahvastiku vajadustele. See eeldab inimese terviklikest vajadustest lähtuvat käsitust, mille osaks on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas koordineeritud teenuste pakkumine, info liikumine ja andmete ristkasutus. 50. Valdkondadeülene infovahetus ja koostöö on üks eesmärke samuti rahvastiku tervise arengukavas, kus on märgitud, et tervishoiuteenuseid tuleb arendada integreeritult sotsiaalteenustega. 51. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste koordineerimise parandamise nimel on viimastel aastatel viidud läbi mitmeid arendustegevusi. 2019. aastal lõppes koordineeritud hoolduse katseprojekti I etapp, mille käigus testiti Eesti eri piirkondades KOVisid abivajaduse tuvastamise ja abi korraldamise suhtes. Võeti tööle hoolduskoordinaatorid, kes olid ühenduslüliks sotsiaaltöötaja ja perearsti vahel, et leida abivajajale parim lahendus mõlema valdkonna teenuseid sidudes. Käimas on katseprojekti II ja tulemas III etapp, mille järel on plaanis välja töötada detailsed ettepanekud ja rahastamismudelid koordineeritud teenuste osutamiseks alates 2023. aastast. 52. Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi infovahetuse parandamiseks on kavas luua valdkondadeülene hooldusvajaduste hindamise raamistik ja ühtne hindamisvahendite keskkond.16 Seadusemuudatus selleks algatati 2019. aastal, kuid COVIDi-kriisi tõttu peatati arendustööd. Nendega on kavas siiski lähiaastatel jätkata. PAIK-projekt – PAIK on Viljandi haigla ja Sotsiaalministeeriumi algatatud ning Eesti 53. Infovahetuse parandamiseks on ellu viidud samuti piirkondlikke Haigekassa rahastatud pilootprojekt, mis katseprojekte – näiteks Viljandis PAIK-projekt. paneb ühe meeskonnana inimeste heaks tööle tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna 54. Sotsiaalministeeriumi väitel on otsitud ja arendatud lisaks ka osapooled: perearsti, pereõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja koostöövõimalusi kolmanda sektoriga. Näiteks on koos MTÜga Eesti apteekri, kogukonna ja perekonna. Projekt Külaliikumine Kodukant katsetatud vabatahtlike kaasamist eakate ja algas 2016. aastal ning on nüüdseks erivajadustega inimeste heaolu tagamisse. Soov on töötada välja sobiv lõppenud. Sihtrühm olid Viljandi paikkonna elanikud, kellel oli diagnoositud krooniline haigus ja kes vajasid sotsiaalset toetust. 16 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (27.11.2019, nr 19-1214). Allikas: https://www.vmh.ee/paik/ Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 13 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes koostöömudel kogukonnatööks üle Eesti (plaan on hõlmata vähemalt 60 KOVi). Mudel peaks aitama paremini rakendada kogukondlikku ressurssi nii abivajajate märkamisel kui ka abi korraldamisel. 55. Riigikontrolli arvates võib eeldada, et eelkirjeldatud tegevused aitavad pikemas vaates kaasa ka eakate probleemide varasele märkamisele ja ennetamisele. Mitmed neist on pikaajalised projektid, mille tulemuslikkust on veel vara hinnata, kuid võib väita, et ennetus on saanud sotsiaalvaldkonna strateegilistes valikutes ja arendustegevuses tähelepanu. Saab ka väita, et ootused ennetustööle on selle põhiolemuses selged ja eri osapoolte arusaamad sellest kattuvad. 56. Samas on vajadused ennetustööle laiemad, kui seadusega KOVilt praegu nõuda saab ning KOVide aktiivsus ootustele ei vasta. Teisisõnu – ennetustööd toetava keskkonna kujundamisega on küll tegeletud, ent on ka probleeme, millele lahenduse leidmine vajab valdkonna arendamisel edaspidi täiendavat tähelepanu. Ennetustöö jõudlust saaks suurendada, kui andmekogudes olevate andmete potentsiaal ära kasutada Andmetega seotud võimalused 57. Eespool kirjeldatud arendustegevused sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi ja praegused takistused infovahetuse parandamiseks aitavad sotsiaaltööle kaasa, kuid nende keskmes on eeskätt inimesed, kes on ühe või teise süsteemi poole ise pöördunud. Osapoolte üksmeelse arusaama järgi peab ennetustöö aga hõlmama ka neid eakaid, kes ei ole ise oma abivajadusest märku andnud. Nendeni jõudmine on praegu aga pigem juhuslik. 58. Abivajaduse märkamisel on oluline just vahetu kontakt ning COVIDi-kriisi aegne praktika kontaktide loomisel näitas, et abivajajaid sellisel viisil ka leitakse. Sotsiaalministeeriumi väitel ilmnes aga kriisi esimeses laines seegi, et KOVid ei tea eakate kontakte. Selle põhjuseks on ministeeriumi arvates KOVide ebakindlus isikuandmete kaitse küsimuses ja sellest tulenev kartus koguda kontaktandmeid omal käel. Tookord jagas KOVidega eakate kontaktandmeid näiteks Päästeamet.17 59. Ebakindlust teha isikuandmete kaitse reeglite tõttu ennetustöö raames andmepäringuid mainisid KOVid korduvalt ka ise ning see ei puuduta üksnes kontaktide hankimist, vaid andmekogudes olevaid andmeid laiemalt. Ebakindluseks on ka põhjust, kuna ennetustöö praegune õiguslik korraldus ei anna otsest alust töödelda isikuandmeid väljaspool konkreetset abijuhtumit. Probleem on üldine ja eakate sihtrühmast laiem. Erandiks on vaid mitteõppivad ja -töötavad noored18, kelle tuvastamine andmekogudes olevate andmete põhjal on seadusega lubatud. 60. Et ennetava sotsiaaltöö käigus isikuandmete töötlemiseks puudub üldine õiguslik alus, on osutanud samuti õiguskantsler.19 2019. aastal hakkas Sotsiaalkindlustusamet kokkuleppel KOVidega edastama neile 17 Andmestik puudutas vaid neid eakad, kelle kohta oli laekunud teavet riigiinfo telefonile (1247). 18 Sotsiaalhoolekande seaduse § 151 alusel saab KOV ilma isiku sellekohase pöördumiseta KOVi poole selgitada välja abivajaduse 16–26-aastaste noorte puhul, kes ei õpi ega tööta. Võimalikud abivajajad tuvastatakse automatiseeritult, kasutades 8 andmekogu andmeid (vt täpsemalt https://www.tooelu.ee/ngts). 19 https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/puuetega-inimeste- terviseandmete-massiline-edastamine 14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes puuetega inimeste nimekirju, et KOVid saaksid paremini kavandada isikupõhist sotsiaaltööd. Nimekirjade saatmine lõpetati 2020. aasta alguses, kui õiguskantsler juhtis tähelepanu, et isikuandmete jagamiseks sellisel viisil puudub õiguslik alus. 61. Õiguskantsler rõhutas, et juhul kui KOVid soovivad inimeste abivajadust ennetavalt tuvastada, peab see toimuma seaduse alusel. Isikuandmete töötlemine isiku nõusolekuta on võimalik vaid juhul, kui luba selleks tuleneb seadusest. 62. 2021. aasta septembri alguses edastas Sotsiaalministeerium sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseks kooskõlastusringile eelnõu20, millega on kavas eelkirjeldatud probleemi puuetega inimeste andmete saamisel leevendada. Soov on anda seaduse tasemel KOVile õigus teha andmekogus STAR päringuid, et tuvastada need isikud, kellel on määratud puue, kuid kellele KOV parasjagu abi ei osuta. See on samm õiges suunas, ent puue on vaid üks riskidest, mille teadvustamine aitab ennetustöö vajadusi määrata. 63. Riigikontrolli auditi eesmärk ei olnud eakate toimetulekuriskide ammendav väljaselgitamine, kuid lisaks puudele osutab riskidele näiteks see, kui eakas inimene elab üksi või ei ole tal ülalpidajaid või ei käi ta perearsti juures. Kõigis sellistes riskirühmades on märksa enam selliseid eakaid, kes ei ole KOVilt abi saanud. 64. Kui auditis detailsemalt analüüsitud 5 KOVis oli 2020. aasta alguses inimesi vanuses 75 aastat ja enam ca 48 000, oli STARis registreeritud 2019. aastal pöördumine neist ca 4400 ja abi osutamine ca 2600 isiku kohta (vt joonis 8). 65. Näiteks oli neis KOVides üksi elavaid eakaid ca 18 400 ja perearsti juures mittekäinud eakaid ca 15 500. STARi andmestik ei kajasta küll kõiki juhtumeid, kuid KOVide hinnangute järgi on abi saanute suurusjärk ligikaudu sama. Erandiks on mõned universaalsed toetused, mida makstakse kõigile ja kus abivajaduse hindamist ega kontakti ei toimu. Joonis 8. 75-aastaste ja vanemate isikute koguarv 2020. aasta alguses ja nende arv teatud riskirühmades detailsemalt analüüsitud KOVides (Tallinn, Kohtla-Järve, Saaremaa, Valga ja Viljandi vald)21 Allikas: Riigikontroll rahvastikuregistri, STARi, SKAISi ja TISi andmete alusel 20 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (eelnõu nr 21-1055/01). 21 Kokkuvõttes on toodud sama joonis. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 15 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes 66. Riigikontrolli arvates tuleb eri andmekogudes olevate andmete Teadmiseks, et potentsiaal isikuandmete kaitse põhimõtteid arvestades maksimaalselt ära mitmes Euroopa riigis on KOVil kohustus kasutada. Eriti olukorras, kus sotsiaaltöö tegemiseks napib inimesi ja selgitada välja sotsiaalvaldkonna kiiret lahendust sellele ei paista. See kehtib ka ennetustöö kohta, kus probleemid ja koostada nende andmete kasutamine võimaldab tegevusi täpsemalt suunata ning pakub lahendamise jaoks eraldi kava. Sellised seeläbi nii ressursisäästu kui ka võimalusi jõuda kiiremini nendeni, kes riigid on näiteks Soome, Tšehhi, Poola, Slovakkia, Holland. abi vajavad. 67. Ehkki puuetega inimeste andmete kasutamine on lahenemas, on riigi ja KOVi andmekogudes teisigi andmeid, mida saab võimalike abivajajate tuvastamisel ära kasutada. Esmalt oleks vaja aga laiemat selgust, mis laadi andmete kasutamine on ennetustöös põhjendatud, mida neist andmetest on võimalik kasutada juba praegu ja mis andmete kasutamine eeldab õigusliku aluse loomist. 68. Sotsiaalministeeriumi ootus, et KOVid tegeleksid rohkem ennetustööga ja hangiksid omal käel selleks vajalikke andmeid (nt eakate kontaktandmeid), ning teisalt KOVide ebalus, milliseid andmeid ikkagi võib hankida, näitab, et selgus neis küsimustes puudub. 69. Riigikontroll leiab, et Sotsiaalministeerium peaks Andmekaitse Inspektsiooni kaasates andma KOVidele selgitavad suunised, millised on võimalused kasutada ennetustöös riigi andmekogudes olevaid andmeid. Suunistest võiks selguda, mis laadi andmeid ja millises detailsusastmes on lubatud andmepäringutega koguda juba praegu ja mis laadi andmete kasutamine eeldab täiendavat õiguslikku alust. Alternatiivina on võimalik täiendada ka mõnda olemasolevat valdkondlikku suunist.22 Euroopas on riike, kus koduvisiidid eakate juurde on teatud vanusest alates kohustuslikud Ennetustöö KOVi ülesandena 70.Riigikontroll analüüsis teiste Euroopa riikide kogemust, keskendudes mujal Euroopas ennetuse õiguslikule määratlusele ning eakatega kontakti loomise ja ennetavate kodukülastuste praktikale. 71.Eakate hoolekanne on KOVi ülesanne mingis vormis enamikus Euroopa riikides (Riigikontrolli uuritud riikidest vähemalt 14 riigis). Olenevalt omavalitsuse korraldusest võib ülesanne jaotuda mitme tasandi vahel. 72. Näiteks korraldavad Prantsusmaa mitmetasandilises süsteemis strateegilist juhtimist ja suunavad erinevate juhenditega praktilist korraldust departemangud. Vahetult tegelevad eakatega aga pigem madalama tasandi omavalitsused (nt kommuunid), kes peavad ka eakate ja abivajajate arvestust. 73. Sarnaselt Eestiga ei ole enamikus riikides ennetust KOVi kohustusena seaduse tasandil eraldi mainitud, kuid eeldatakse, et see on siiski osa ülesandest. Ennetuse tähendust on valdkonna seadustes avatud Taanis ja Soomes, mõnevõrra näiteks ka Rootsis, Tšehhis ja Slovakkias. 74.Taanis ja Soomes tuleneb seadusest selgelt eakate kodukülastuse kohustus. Rootsis on KOVid kohustatud korraldama eakate suunal 22 Näiteks on Andmekaitse Inspektsioon koostanud 2016. aastal juhendmaterjali „Isikuandmed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris“. 16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes erinevaid teavitustegevusi ning toetama eakate võimalikult kauakestvat elamist oma kodus. Tšehhis tuleb KOVidel pakkuda sotsiaalsetele riskirühmadele ennetavaid sotsiaalteenuseid, näiteks eakate aktiveerimise teenus. Slovakkia valdkondlikes õigusaktides on defineeritud ennetuse tähendus, kuid see on pigem üldsõnaline (tegevuste kompleks riskide maandamiseks). Taani praktika 75. Taanis on ennetavate koduvisiitide kohustus kehtinud üle 20 aasta ning seal on seaduse tasemel antud KOVidele täpsed juhised, millises vanuses eakatele tuleb koduvisiidi võimalust pakkuda. Vähemalt kord aastas tuleb seda teha 80-aastaste ja vanemate puhul. Samuti tuleb vähemalt üht koduvisiidi võimalust pakkuda isikutele, kes on saanud 75- aastaseks (peetakse kriitiliseks piiriks), ning vajaduse järgi neile vähemalt 65-aastastele, kellel on risk, et sotsiaalse toimetuleku või tervisega seotud probleemid süvenevad.23 76. Riskirühmad määravad täpsemalt KOVid ise (nt leseks jäänud eakad, üksi elavad eakad, äsja KOVi kolinud eakad või eakad, kelle elukaaslane on asunud elama hooldekodusse). Välistatakse need, kes juba saavad teenuseid. Osa KOVisid on toonud koduvisiitide vanuselise künnise ka madalamale, pakkudes seda võimalust näiteks juba 70-aastastele. 77. Koduvisiidi pakkumine tehakse eakale Taanis kirjalikult, ning kui eakas ei soovi kohtumist, peab ta sellest omakorda KOVi kirjalikult teavitama. Uuringud näitavad, et enamus eakaid (60–70%) võtab pakkumise vastu. Visiidi käigus analüüsitakse erinevaid heaolu ja toimetulekut mõjutavaid aspekte nagu funktsionaalne võimekus, enesemääratluse võime, igapäevaelu sisustamine, kodused tingimused, turvalisus. Samuti nõustatakse eakat KOVi pakutavate teenuste suhtes. Visiit kestab kuni 2 tundi. 78. Ennetavate koduvisiitide kohta on Taanis tehtud mitmeid uuringuid ja diskuteeritud nendega kaasneva kasu üle. Seisukohad on vastandlikud, kuid domineerib siiski arvamus, et sedalaadi nõustava iseloomuga lühikesed sekkumised, kui neid tehakse järjepidevalt, parandavad eaka inimese elukvaliteeti. Soome praktika 79. Soomes on KOVid seadusega kohustatud pakkuma eakatele nõustamisteenuseid, et toetada nende heaolu, tervist, funktsionaalset võimekust ja iseseisvat toimetulekut. Vajaduste väljaselgitamiseks tehakse tervisekontrolle, vastuvõtte ja kodukülastusi eelkõige nendele eakatele, kelle elutingimusi või seisundit hinnatakse uuringute või üldiste arusaamade järgi riskantseks.24 80. Soomes kuuluvad riskirühma näiteks eakad, kes hooldavad lähedast, on hiljuti kaotanud abikaasa või muu lähedase sugulase, on üksikud või hiljuti haiglas viibinud. Seadusest tuleneb selgelt samuti põhimõte, et nõustamist tuleb pakkuda ka neile, kes ei ole selleks ise KOVi poole pöördunud. 23 Consolidation Act on Social Services, https://english.sm.dk/legislation. 24 Act on Supporting the Functional Capacity of the Older Population and on Social and Health Care Services for Older Persons, https://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/2012/en20120980.pdf. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 17 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes 81. Kodukülastuste praktiline pool on Soomes KOVide endi otsustada. Mitmed neist on oma veebilehel kirjeldanud ka sellega seotud sihtrühmi – näiteks 80+ vanuses eakad, kes ei saa teenust-toetust. Koduvisiitide praktika mujal 82. Ennetavad koduvisiidid eakate juurde on sotsiaaltöö praktikana Euroopas levinud ka mujal Euroopas, kuigi KOVisid seadusega selleks pigem ei kohustata. Näiteks tehakse Rootsi omavalitsustes koduvisiite regulaarselt Malmös (80+ eakad), kuid Stockholmis pigem mitte. Kui visiite tehakse, on nende eesmärk ja sisu sarnane Taani ja Soome praktikaga. 83. Hollandis teevad visiite pigem tervishoiu- kui KOVide sotsiaaltöötajad, ent info visiidi vajaduse kohta võib tulla ka KOVilt (nt Rotterdamis). Hollandis on samuti tava teha eakate hoolekandes tihedat koostööd kogukondlike ühingutega, kellega tehtud kokkulepped hõlmavad mõnel pool ka eakate külastamist, mida KOV rahastab. 84. Prantsusmaal on loodud üle riigi eakate ja nende lähedaste nõustamiseks infopunktide võrgustik, mille sotsiaaltöötajad teevad vajaduse korral ka kodukülastusi. Eeldatakse samuti, et KOVidel on ülevaade sotsiaalse toimetuleku riskiga isikutest (sh eakad, puuetega inimesed) ja et nendega ollakse regulaarselt kontaktis. Riigikontrolli soovitused Mida me soovitame? 85. Demograafilisi suundumisi arvestades on eakate hoolekanne kasvavate vajadustega valdkond oma kõigis tahkudes, ka ennetustegevuse osas. Ennetustöö vajab ilmselt lisaressursse ning seda tuleb teadvustada KOVi juhtimise tasandil, kus rahakasutuse prioriteete seatakse. Valikud neis asjus on KOVi teha ja riik siin otseselt sekkuda ei saa. 86. Samas saab riik pakkuda KOVidele tuge õigusliku keskkonna ja lahendustega, mis aitavad ennetustöö olulisust rõhutada, seda paremini korraldada ja parandada tegevuste ressursitõhusust. Auditi keskmes olid küll eakad, ent mõistlik on neid küsimusi käsitleda ja lahendada sotsiaaltöö sihtrühmade üleselt, sest vajadused on põhimõtteliselt sarnased. 87. Riigikontroll leiab, et ennetustöö õiguslik määratlus peaks olema vastavuses ootustega ennetustöö tegelikule ulatusele. Seetõttu tuleks Sotsiaalministeeriumil analüüsida võimalusi määratleda ennetustöö KOVi seadusjärgse ülesandena nii, et see kohustab sotsiaaltöö raames tegelema ka nendega, kes ei ole KOVi poole abi saamiseks pöördunud või kelle võimalikust abivajadusest ei ole KOVi teavitatud, kuid kes teatud riskide põhjal võivad abi vajada. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel peaks looma ka selguse ja edendama KOVide teadlikkust andmete kasutamise võimalustest ja lubatavusest ennetustöös. 88. Ennetustööd võiks KOVides toetada samuti juhendmaterjaliga, milles oleks antud nõu keerulisemates küsimustes (nt sekkumispiirid) toimimise kohta ja metoodilist abi toimingute kavandamisel ning tutvustatud head praktikat (nt kontakti loomisel). Sotsiaalkindlustusamet on koostanud 18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Teadmiseks, et teenusepõhiselt KOVidele kvaliteedijuhised ja teenusejuhendid.25 Riigikontrolli küsitletud KOVidest arvas Sarnane juhend võiks Riigikontrolli arvates olla samuti ennetustöö kohta. 61, et juhendmaterjalist oleks ennetus- töös abi, samal ajal kui ennetuse 89. Riigikontrolli soovitused sotsiaalkaitseministrile: selgemat sõnastamist seaduses pidas vajalikuks 45 KOVi. ■ Analüüsida võimalusi määrata ennetustöö sotsiaalhoolekande seaduses KOVi seadusjärgse ülesandena ja nii, et see hõlmab kohustust tegeleda ka nendega, kelle kohta ei ole KOVile infot laekunud, kuid kes võiksid abi vajada. Sotsiaalkaitseministri vastus: Kaalume analüüsida soovitust vanemaealistega seotud ennetustöö selgemalt sõnastada seadusandlikul tasandil 2022. aastal valmiva pikaajalise hoolduse väljatöötamiskavatsuse raames. Samas selgitame, et 2022. aastal jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega luuakse kohalikele omavalitsustele õigus saada ülevaade nii enda piirkonnas elavatest lastest kui ka täisealistest, kellel on tuvastatud puue. Kohalik omavalitsus on pärast andmete saamist kohustatud 30 päeva jooksul inimesega kontakti looma, et selgitada välja tema võimalik abivajadus. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata inimese abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad pakkuda proaktiivselt õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Ühtlasi selgitame, et ka kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on abivajadusest teatamise kohustus mitte üksnes seaduses nimetatud osapooltel (perekonnaliikmed, spetsialistid), vaid ka kõikidel teistel inimestel. Abi vajava inimese märkamine ja abivajadusest teatamine on samuti kohaliku kogukonna vastutus. On oluline märkida, et hetkel koostamisel olevas „Heaolu arengukavas 2023–2030“ käsitleme vanemaealiste temaatikat senisest suuremal määral. Ühe arenguvajadusena oleme näinud kohaliku tasandi ennetustöö tõhustamist. Muu hulgas oleme kaalunud luua sihitatud teadlikkust tõstvaid meetmeid ja ennetavaid sekkumisi, sealhulgas proaktiivsete kodukülastuste korraldamine nt 75+ vanuses eakate juurde, leidmaks üles abi või tuge vajavad inimesed. Samuti on kavas toetada piirkondlikke algatusi ning täpsustada kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutust ennetustöö korraldamisel, sh õiguslik raamistik, riigi andmekogudes olevate andmete kasutamine sotsiaalsete probleemidega märkamisel jms. ■ Anda koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga KOVidele selgitavad suunised, millised võimalused on kasutada ennetavas sotsiaaltöös riigi andmekogudes olevaid andmeid. Selgitada juhistes, mis laadi ja detailsuses andmeid on võimalik koguda andmepäringutega juba praegu ning mis laadi andmete kasutamine eeldab täiendavat õiguslikku alust. Sotsiaalkaitseministri vastus: Peame otstarbekaks koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga kaasajastada lähiaastatel sotsiaalhoole- kannet puudutav juhendmaterjal, kus oleks kajastatud mh ennetustöö võtmes isikuandmete kasutamine (hetkel kehtib 2016. a. koostatud juhendmaterjal „Isikuandmed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris“). Samuti peame oluliseks antud teemal kohalike omavalitsuste koolitamist, 25 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-jarelevalve/kohaliku-omavalitsuse- noustamistalitus#juhendid Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 19 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes mida planeerime koostöös Sotsiaalkindlustusameti kohaliku omavalitsuse nõustamistalitusega. Perioodil 2021–2027 Euroopa Regionaalfondi meetme „Pikaajalise hoolduse ja tervishoiu infrastruktuuri arendamine” raames soovime toetada igapäevase sotsiaaltöö, aga samuti ennetava töö toetamist tagavate sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendusi, et tagada turvaline andmete kogumine koos sinna juurde käiva andme- vahetusega inimese juhtumi lahendamisega tegelevate osapoolte vahel. 90.Riigikontrolli soovitus Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile: koostada KOVidele juhendmaterjal ennetustöö praktilise korraldamise kohta. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori vastus: Sotsiaalkindlustusametil on kehtiva õiguse rakendamiseks tarvilike juhendmaterjalide loomisel kogemus olemas. Peale ennetustöö mõiste loomist seadusandluses oleme valmis looma ennetustöö praktilise korralduse juhendmaterjali. /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen auditiosakonna peakontrolör 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused Riigikontroll andis auditi põhjal Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile mitmeid soovitusi. Minister ja peadirektor saatsid 17.09.–01.10.2021 oma vastuse Riigikontrolli soovitustele. Üldised kommentaarid auditiaruande kohta Tallinna Linnavalitsuse vastus (17.09.2021, nr 1.-4/802-2): Täname Teid olukorda adekvaatselt kajastava kontrolliaruande „Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes“ eelnõu koostamise eest. Teie tõstatatud küsimused on aktuaalsed, ennetustöö sotsiaalvaldkonnas vajab ka meie hinnangul selgemat õiguslikku regulatsiooni. Ühelt poolt on see vajalik nii rahaliste kui ka tööjõuressursside planeerimiseks, teiselt poolt andmete kasutamise õiguspärasuse tagamiseks. Tekstis võiks olla täpsustatud, mida mõeldakse sõnadega „vananemisega seotud kulutused“ peatükis „Valdkonna ülevaade“ punktis 2. Vabatahtlike kaasamises on meie hinnangul probleemiks ka isikuandmete kaitse – pole selge, kas ja kui palju tohib vabatahtlik teada inimes(t)est, keda ta aitab. Riigikontrolli märkus: Osundatud lõigus vananemisega seotud kulutuste kohta on joonealuse märkusena toodud viide raportile, mis on väite aluseks. Märkuses on toodud välja, milliseid valdkondi kulutuste käsitlus raportis hõlmab. Sotsiaalkaitse ministri vastus (24.09.2021, nr 1.3-4/2875-2): Täname Riigikontrolli läbiviidud auditi, koostatud soovituste ja sellega seoses kitsaskohtadele tähelepanu juhtimise eest. Lisame vastused ja meie planeeritavad tegevused soovitustele, mis on tehtud auditi kontrolliaruande „Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes“ eelnõus. Lisaks õigusruumis ja andmevahetuses võimalike kitsaskohtade kaardistamisele ja vajadusel muutmisele soovime peatuda ka mõnel initsiatiivil, mis aitab kaasa sellele, et abi vajav inimene ei jääks märkamata ja saaks õigeaegselt vajadustele vastava abi. Strateegilise raamistiku sellele teemale annab uus valmiv „Heaolu arengukava 2023–2030“. Ühe algatusena on sotsiaalministeeriumis koostöös kohalike omavalitsustega valminud vanemaealiste teenusmaja kontseptsioon, mille alusel on plaanis ette valmistada perioodiks 2021–2027 Euroopa Regionaalfondi meetme „Pikaajalise hoolduse ja tervishoiu infrastruktuuri arendamine” raames ka vanemaealiste kogukonnapõhiste teenusmajade avamise toetusmeede. Tänaseks probleemiks on tihti kogukonnas elamist ja koduses keskkonnas toimetulekut toetavate teenuste puudumine või vähene kättesaadavus vanemaealistele (sh teenuse kallidus inimesele). Sageli on sundvalikuks asutusepõhine ja ühtlasi kõrgema hinnaga hooldusteenus ning teatud juhtudel ka kallimate tervishoiuteenuste osutamine, arvestamata sealjuures inimese tegelikku vajadust. Üheks võimaluseks, et olukorda parandada, on luua vähest kõrvalabi vajavatele eakatele toetatud elamise võimalusi. Riigipoolseks eesmärgiks on toetada eespool nimetatud perioodil kogukonnas elamise võimaluste loomist, et parandada kohaliku omavalitsuse võimekust varajaseks abivajaduse märkamiseks ja toe pakkumiseks nendele inimestele, kes juba on ja ka nende osas, kes veel ei ole, kohaliku omavalitsuse vaateväljas. Vanemaealistele mõeldud teenusmaja võimaldab inimesel võimalikult kaua iseseisvalt toime tulla selleks eraldi loodud keskkonnas, kus talle on tagatud vajalik kõrvalabi ja võimalus olla kogukonda kaasatud. Inimestele vajalikke tugiteenuseid pakutakse teenusmajas samadel alustel, mis teistele kohaliku omavalitsuse elanikele. Teenusmajade meede parandab eakate võimalusi olla kogukonda kaasatud ning ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hooldusele asumist. Samuti jätkame vabatahtliku tegevuse juurutamist hoolekandesüsteemis. Ajavahemikul 31.08.2021–31.10.2023 viib Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Külaliikumine Kodukandiga ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“. Projektis pakuvad vabatahtlikud tuge ja seltsi vähemalt 1800 eakale või täiskasvanud erivajadusega inimesele üle Eesti. Tegevused viiakse ellu igas maakonnas, kokku vähemalt 60 kohalikus omavalitsuses. Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel. Seega on vabatahtlike tegevuse kaasabil võimalik leida üles need eakad või erivajadustega inimesed, kes kohaliku omavalitsuse vaatevälja veel jõudnud pole. Uue suunana kogukonna aktiivsemaks kaasamiseks on järgmisel Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodil kavandatud vahendid ka LEADER-programmi, et edendada kohalikku algatust sotsiaalvaldkonnas. Viljandi Vallavalitsuse vastus (27.09.2021 nr 8-5/3157-1): Viljandi Vallavalitsus tänab Riigikontrolli vajaliku uuringu eest. Viljandi Vallavalitsus on nõus, et ennetustöö vajab rohkem tähelepanu ja ressursse, kuid ei ole nõus sellega, et seadusega kohustada tegelema ka nende isikutega, kes ei ole KOVi poole abi saamiseks pöördunud või kelle võimalikust abivajadusest ei ole KOVi teavitatud, kuid kes teatud riskide põhjal võivad abi vajada. Viljandi Vallavalitsus on seisukohal, et kui omavalitsus hakkab otsima inimesi, kes võiksid mingis osas abi vajada, muudab see inimesed otsustusvõimetuks ning hooletuks ja tekitab õpitud abitust. Inimesed peavad ise oma elu eest vastutama, mis kajastub ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (§ 5). Isiku tahte arvestamist kajastatakse sotsiaalhoolekande seaduses § 12 lg 1. Punktis 88 tehtud soovitus, näiteks sekkumispiiride juhendmaterjal on huvitav ja sooviks kindlasti teiste omavalitsuste ja Sotsiaalministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti arvamust selle kohta teada, sest paljud inimesed ja mõned ka vähemal või suuremal määral psüühiliste häiretega inimesed (kellele ei ole eestkostet määratud) ei lase ennast aidata. Inimeste aitamine, ravile aitamine (ka dokumentide vormistamine) ei ole sageli võimalik. Näiteks haiglas küsitakse, kas inimene on nõus kaheks nädalaks haiglasse jääma ja siis ta vastab „ei“ ning ravi ei toimu. Näiteks täna tekitab inimestele suuri probleeme ID-kaardi uuendamine, et nad peavad kohale minema sõrmejälge andma. Tundub väike asi, kuid sageli ei ole selle elluviimine väga lihtne. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 21 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Riigikontrolli soovitused Soovituste saajate vastused Ennetustöö õiguslik määratlus omavalitsuse ülesandena Sotsiaalkaitseministri vastus: Kaalume analüüsida soovitust vanemaealistega seotud ennetustöö selgemalt sõnastada seadusandlikul 89. Riigikontrolli soovitused tasandil 2022. aastal valmiva pikaajalise hoolduse väljatöötamiskavatsuse sotsiaalkaitseministrile: raames. Samas selgitame, et 2022. aastal jõustuvate sotsiaalhoolekande ■ Analüüsida võimalusi määrata ennetustöö seaduse muudatustega luuakse kohalikele omavalitsustele õigus saada sotsiaalhoolekande seaduses KOVi ülevaade nii enda piirkonnas elavatest lastest kui ka täisealistest, kellel on seadusjärgse ülesandena ja nii, et see tuvastatud puue. Kohalik omavalitsus on pärast andmete saamist kohustatud hõlmab kohustust tegeleda ka nendega, 30 päeva jooksul inimesega kontakti looma, et selgitada välja tema võimalik kelle kohta ei ole KOVile infot laekunud, kuid abivajadus. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise kes võiksid abi vajada. eesmärk on märgata inimese abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad pakkuda proaktiivselt õigeaegset abi ja p-d 15–22; 87 ennetavad probleemide süvenemist. Ühtlasi selgitame, et ka kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on abivajadusest teatamise kohustus mitte üksnes seaduses nimetatud osapooltel (perekonnaliikmed, spetsialistid), vaid ka kõikidel teistel inimestel. Abi vajava inimese märkamine ja abivajadusest teatamine on samuti kohaliku kogukonna vastutus. On oluline märkida, et hetkel koostamisel olevas „Heaolu arengukavas 2023– 2030“ käsitleme vanemaealiste temaatikat senisest suuremal määral. Ühe arenguvajadusena oleme näinud kohaliku tasandi ennetustöö tõhustamist. Muu hulgas oleme kaalunud luua sihitatud teadlikkust tõstvaid meetmeid ja ennetavaid sekkumisi, sealhulgas proaktiivsete kodukülastuste korraldamine nt 75+ vanuses eakate juurde, leidmaks üles abi või tuge vajavad inimesed. Samuti on kavas toetada piirkondlikke algatusi ning täpsustada kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutust ennetustöö korraldamisel, sh õiguslik raamistik, riigi andmekogudes olevate andmete kasutamine sotsiaalsete probleemidega märkamisel jms. Andmete ärakasutamine ennetustöös ■ Anda koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga Sotsiaalkaitseministri vastus: Peame otstarbekaks koostöös Andmekaitse KOVidele selgitavad suunised, millised Inspektsiooniga kaasajastada lähiaastatel sotsiaalhoole-kannet puudutav võimalused on kasutada ennetavas juhendmaterjal, kus oleks kajastatud mh ennetustöö võtmes isikuandmete sotsiaaltöös riigi andmekogudes olevaid kasutamine (hetkel kehtib 2016. a. koostatud juhendmaterjal „Isikuandmed andmeid. Selgitada juhistes, mis laadi ja sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris“). Samuti peame oluliseks antud detailsuses andmeid on võimalik koguda teemal kohalike omavalitsuste koolitamist, mida planeerime koostöös andmepäringutega juba praegu ning mis Sotsiaalkindlustusameti kohaliku omavalitsuse nõustamistalitusega. Perioodil laadi andmete kasutamine eeldab täiendavat 2021–2027 Euroopa Regionaalfondi meetme „Pikaajalise hoolduse ja õiguslikku alust. tervishoiu infrastruktuuri arendamine” raames soovime toetada igapäevase sotsiaaltöö, aga samuti ennetava töö toetamist tagavate sotsiaalteenuste ja - p-d 57–69; 87 toetuste andmeregistri arendusi, et tagada turvaline andmete kogumine koos sinna juurde käiva andmevahetusega inimese juhtumi lahendamisega tegelevate osapoolte vahel. Ennetustöö praktiline läbiviimine 90. Riigikontrolli soovitus Sotsiaalkindlustusameti peadirektori vastus: Sotsiaalkindlustusametil on Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile: kehtiva õiguse rakendamiseks tarvilike juhendmaterjalide loomisel kogemus koostada KOVidele juhendmaterjal ennetustöö olemas. Peale ennetustöö mõiste loomist seadusandluses oleme valmis praktilise korraldamise kohta. looma ennetustöö praktilise korralduse juhendmaterjali. p-d 15–19; 88 22 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Auditi iseloomustus Auditi eesmärk Auditi eesmärk oli analüüsida eakate suunal toimuva ennetustöö korraldust KOVides, selgitada välja ennetustööd takistavad probleemid ja nende põhjused ning pakkuda lahendusi, kuidas saaks KOVide aktiivsust eakate sotsiaalsete probleemide märkamisel ja ennetamisel suurendada. Auditi käigus hinnati samuti eakatele suunatud teavitustegevuse vastavust seadusest tulenevatele nõutele ning analüüsiti Sotsiaalministeeriumi tegevusi ennetustegevuse edendamiseks riikliku hoolekandepoliitika raames. Hinnangu andmise kriteeriumid Auditi peaküsimus: ■ Kuidas on ennetustöö eakate probleemide märkamiseks KOVides korraldatud ja mis on sellega seotud peamised probleemid? Auditi põhiküsimused: ■ Kuidas on eakate sotsiaalsete probleemide märkamine ja ennetamine KOVides korraldatud? ■ Kas KOV on korraldanud eakate teavitamise sotsiaalabi saamise võimalustest? Kriteeriumiks oli kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkuse põhimõte ning avaliku teabe seaduse § 9 lg 2 punktis 3 ja 4, §-s 28 ja 29 sätestatud põhimõtted teabe kättesaadavuse tagamisel. ■ Kas Sotsiaalministeeriumi tegevus on olnud tõhus, et tagada KOVide aktiivsus eakate sotsiaalsete probleemide märkamisel ja ennetamisel? Kriteeriumiks oli, et ootusi ennetustöö sisu ja ulatuse suhtes on selgelt väljendatud, need on KOVidele teada ja arusaadavad ning KOVide aktiivsus vastab ootustele. Küsimusi ja kriteeriumeid tutvustati enne auditi algust auditeeritutele. Vastuväiteid ega ettepanekuid nende suhtes ei esitatud. Auditi ulatus ja käsitlusviis Audit keskendus eakate sotsiaalsete probleemide märkamisele ja ennetamisele KOVide korraldatud hoolekandes ning selle suunamisele riikliku hoolekandepoliitika kaudu. Fookus oli eelkõige nendel eakatel, kes ei ole ise abi saamiseks KOVi poole pöördunud. Infot koguti KOVide küsitlusega (vt lisa B), milles saadi vastused 76 KOVilt. Lisaks analüüsiti ennetustöö korraldust detailsemalt 5 KOVis (Tallinn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa, Valga ja Viljandi vald), kus viidi läbi intervjuud, analüüsiti teabe avalikustamist ja abi saanud eakate statistikat. Auditi käigus koguti seisukohti samuti valdkondlikelt erialaorganisatsioonidelt (vt intervjuude nimekirja lisas A) ning tehti andmepäringud sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistrisse (STAR), rahvastiku- registrisse, sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) ning tervise infosüsteemi (TIS), et analüüsida teatud riskirühmades olevate eakate arvu. Uuriti ka teiste Euroopa riikide praktikat, et saada ülevaade, kuidas on mujal eakatele suunatud ennetustöö õiguslikult reguleeritud ning KOVide aktiivsus ennetustöös tagatud. Välisriikide praktika uuring hõlmas 16 riiki (Austria, Holland, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Läti, Malta, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi) ning infot koguti peamiselt nende riikide riigikontrollide vahendusel. Auditi lõpetamise aeg Audititoimingud viidi põhiosas läbi 2020. aasta teises pooles. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 23 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Auditi meeskond Audiitorid Anneliis Arm, Reet Rutus ja auditijuht Tambet Drell. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 80066. Riigikontrolli postiaadress on: Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 [email protected] 24 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Riigikontrolli varasemad auditid eakate hoolekande valdkonnas 03.02.2015 – Riigi tegevus iseseisva õendusabi korraldamisel 16.04.2014 – Eakate hoolekande korraldus omavalitsuse hooldekodudes Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 25 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Lisa A. Auditi käigus tehtud intervjuud Asutuse või organisatsiooni Intervjuul asutust või organisatsiooni esindanud isikute nimed nimetus sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna peaspetsialist Maarja Seppel ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet juhtivspetsialist Arne Kailas Mustamäe Linnaosa Valitsus sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs Nõmme Linnaosa Valitsus sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Viire Saar Põhja-Tallinna Valitsus sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss Kohtla-Järve Linnavalitsus sotsiaalteenistuse sotsiaaltöö peaspetsialist Kirke Kübarsepp, Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse sotsiaalteenuste peaspetsialist Anne Võsu sotsiaalosakonna juhataja Mare Naaber, sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja Reelika Murd, Saaremaa Vallavalitsus Kuressaare Hoolekande koduhooldusjuht Inge Lunkova, sotsiaaltööspetsialist Kai Albert ja sotsiaaltööspetsialist Aina Prei Valga Vallavalitsus sotsiaaltöö teenistuse juhtaja Jüri Kõre Viljandi Vallavalitsus sotsiaalvaldkonna sotsiaalnõunik Luule Vitsur Sotsiaalministeerium sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, hoolekande osakonna KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag ja hoolekande osakonna nõunik Ketri Kupper Politsei- ja Piirivalveamet juhtivkorrakaitseametnik Kairi Ränk Päästeamet ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets, hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Terje Lillo Eesti Geriaatrite Selts juhatuse liige Angelika Amrolik, juhatuse liige Kai Saks juhatuse liige Merle Valk Eesti Perearstide Selts juhatuse liige ja Viljandi linna perearst Helve Kansi PAIK-projekti esindajad Viljandi Haigla somaatilise teenuse juht Kadri Oras, projekti koordinaator Svea Seidla Sotsiaalkindlustusamet* kvaliteediosakonna projektijuht Evelyn Hallika MTÜ Vanurite Eneseabi- ja juhatuse esimees Heino Hankewitz Nõustamise Ühing* MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda* peaspetsialist Tauno Asuja MTÜ Eesti Pensionäride Ühenduste juhatuse liige Andres Ergma Liit* * Korraldati kirjalikult. 26 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021  Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Lisa B. KOVide küsitluses esitatud küsimused ja neile antud vastuste kokkuvõte Küsimus Vastuse Jah/ei vastuse tüüp tüübi korral „jah“ valinud KOVide arv Küsimus 1: Kuidas Te tajute, kas KOVi sotsiaaltöötaja jaoks on üheselt arusaadav, mis on märkamise ja ennetustöö tähendus eakate hoolekandes ning milliseid tegevusi selle raames jah/ei 54 läbi viia? Küsimus 2: Kas märkamine peaks idee järgi hõlmama ka neid eakaid, kes ei ole ise KOVi jah/ei 76 poole abi saamiseks pöördunud? Küsimus 3: Kas märkamine ja ennetamine eakate hoolekandes on KOVi ülesandena seaduste tasemel piisavalt reguleeritud (sh tegelemine ka nendega, kes ei ole ise KOVi poole jah/ei 35 pöördunud)? Küsimus 4: Palun tooge välja kuni 3 peamist asjaolu, milles oleks vaja suuremat selgust? vabatekst – Küsimus 5: Kuidas on viimase aasta jooksul eakate sihtrühma teavitatud sotsiaalabi võimalustest Teie vallas või linnas? a) teavet on avaldatud valla või linna veebilehel jah/ei 76 b) teavet on avaldatud valla- või linnalehes jah/ei 75 c) teavet on avaldatud muudes meediakanalites jah/ei 43 Näited muudest meediakanalitest, mida on kasutatud: vabatekst – d) on välja pandud või jagatud infot eakate päevakeskustes vms asutustes jah/ei 69 e) teavitust on tehtud muul viisil jah/ei 61 Muu teavitusviisi selgitus: vabatekst – Küsimus 6: Kas viimase aasta jooksul on Teie vallas/linnas viidud läbi tegevusi nende eakate sotsiaalsete probleemide märkamiseks, kes ei ole ise Teie valla/linna poole abi saamiseks jah/ei 74 pöördunud? Küsimus 7: Kui vastasite eelmisele küsimusele JAH, siis milliseid tegevusi on läbi viidud? a) on võetud omal algatusel kontakti eakatega, kelle võimalikust abivajadusest on KOVi jah/ei 69 informeerinud perearst või muu meditsiinitöötaja b) on võetud omal algatusel kontakti eakatega, kelle võimalikust abivajadusest on saadud jah/ei 73 teavet muudelt ametiasutustelt või isikutelt c) on võetud omal algatusel kontakti eakatega, kelle sotsiaalsete probleemide risk on jah/ei 29 tuvastatud andmekogudes olevate andmete analüüsiga Näited andmekogudest, mida on selleks kasutatud: vabatekst – d) on võetud omal algatusel kontakti eakatega, kes on varem olnud sotsiaalteenuste- või jah/ei 58 toetuste saaja e) on võetud omal algatusel kontakti eakatega, muudel põhjustel jah/ei 36 Muude põhjuste selgitus: vabatekst – f) pärast kontakti loomist on tehtud kodukülastusi jah/ei 72 Nende eakate ligikaudne arv, kelle juurde on viimase aasta jooksul n-ö ennetavaid vabatekst – kodukülastusi tehtud (number) g) kodukülastusi on tehtud koos meditsiinitöötajaga jah/ei 29 h) on läbi viidud muid tegevusi jah/ei 40 Muude tegevuste kirjeldus: vabatekst – Küsimus 8: Kas eelmise küsimuse vastuses kirjeldatud tegevuste raames on olnud juhtumeid, jah/ei 70 kus jõuti ka abivajaduse hindamiseni ning sotsiaalteenuste ja -toetuste pakkumiseni? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021 27 Eakate sotsiaalsete probleemide märkamine omavalitsustes Küsimus 9: Kas eakate sotsiaalsete probleemide märkamisse ja süvenemise ennetusse on jah/ei 67 kaastatud ka kohalikke kogukondi ja/või vabatahtlikke? Küsimus 10: Kui vastasite eelmisele küsimusele JAH, siis kirjeldage, kuidas on kogukonnad vabatekst – kaasatud. Küsimus 11: Kas COVID-19-st tingitud piirangute ajal 2020. a kevadel Teie valla/linna praktika jah/ei 62 eakate teavitamisel või sotsiaalsete probleemide märkamisel muutus? Küsimus 12: Kui vastasite eelmisele küsimusele JAH, siis kuidas praktika muutus? a) hakkasime teavitama eakaid viisil, mida enne ei kasutanud jah/ei 43 Uue teavitusviisi kirjeldus: vabatekst – b) hakkasime eakatega looma kontakte oma algatusel, mida varem ei teinud või tegime jah/ei 53 väiksemas mahus c) kaasasime varasemast enam kohalikke kogukondi ja/või vabatahtlikke jah/ei 50 d) muu muutus jah/ei 19 Muu muudatuse kirjeldus: vabatekst – Küsimus 13: Kui COVID-19-st tingitud piirangute ajal loodi kontakte eakatega, kes ise KOVi poole ei pöördunud, siis kas neil juhtudel käsitleti kontakti käigus ka võimalikku jah/ei 71 sotsiaalteenuste ja -toetuste vajadust? Küsimus 14: Kas COVID-19-st tingitud piirangute ajal kasutusele võetud praktikaga olete jah/ei/ 14 jätkanud ka pärast piiranguid? osaliselt Küsimus 15: Kui valisite eelmise küsimuse vastuseks JAH või OSALISELT, siis kirjeldage vabatekst – lühidalt, milliste tegevustega olete jätkanud. Küsimus 16: Kui valisite 14. küsimuse vastuseks EI, siis kirjeldage lühidalt praktikaga vabatekst – mittejätkamise põhjusi. Küsimus 17: Kas Teie vallas/linnas tuleks eakate sotsiaalsete probleemide märkamise ja jah/ei 66 süvenemise ennetamisega tegeleda senisest enam? Küsimus 18: Kui vastasite eelmisele küsimusele JAH, siis mida tuleks teha teisiti? a) tuleks kasutada senisest enam andmekogudes olevaid andmeid, et tuvastada riskidega jah/ei 49 eakaid, kes ei ole KOVi poole pöördunud sh oleks selleks vaja seaduse tasemel ka konkreetsemat õiguslikku alust jah/ei 45 b) tuleks luua KOVi algatusel rohkem kontakte nende eakatega, kes ei ole KOVi poole jah/ei 54 pöördunud c) tuleks teha KOVi algatusel rohkem kodukülastusi nende eakate juurde, kes ei ole KOVi jah/ei 44 poole pöördunud d) tuleks teha senisest enam võrgustikutööd kohalikes kogukondades jah/ei 55 e) tuleks mitmekesistada eakate massteavitamise viise meedias vms jah/ei 49 f) muu jah/ei 10 Muu selgitus: vabatekst – Küsimus 19: Mis on eakate sotsiaalsete probleemide märkamise ja ennetustöö korraldamisel vabatekst – takistuseks? Küsimus 20: Kas eakate sotsiaalsete probleemide märkamise ja süvenemise ennetuse sisu ja jah/ei 45 ulatus peaks olema seaduse tasemel täpsemalt reguleeritud? Küsimus 21: Kas märkamist ja ennetamist peaks senisest enam toetama praktiliste jah/ei 61 suunistega riigi poolt? Soovi korral muud seisukohad sotsiaalsete probleemide märkamise ja süvenemise vabatekst – ennetamise teemal eakate hoolekandes: 28 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. oktoober 2021