Pöördumine

V.a. Tanel Kiik 27.10.2021 Tervise -ja tööminister V.a Heidi Alasepp Terviseala asekantsler Sotsiaalministeerium PÖÖRDUMINE Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu liikmed on pöördunud meie poole seoses digiloo andmevahetuse raskustega tervise infosüsteemis (TIS). Praegune korraldus on reguleeritud määrusega “Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele” https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019007?leiaKehtiv. Määrus sätestab, et kliinilistel psühholoogidel on õigus andmeid TIS-ist pärida, kuid puudub õigus sinna andmeid edastada. See raskendab oluliselt koostööd perearstidega ja muudab spetsialistide vahelise andmevahetuse patsiendi seisukohalt liiga aeglaseks ja ebatõhusaks. Kliiniliste psühholoogide töö on kogu riigis häiritud, sest meil ei ole võimalik perearstide suunatud patsientide osas anda vastuseid kasutades selleks väljatöötatud meetodeid ja praktikat läbi TIS-i. See on tekitanud olukorra, kus osasid kutseliidu liikmeid häirivad perearsti teraapiafondi suunamisega patsientide vastuvõtmisel tekkivad bürokraatlikud takistused nii palju, et nad eelistavad vastu võtta ainult täielikult isemaksvaid patsiente. Kahjuks vähendab see vaimse tervise abi kättesaadavust haavatavamatele ühiskonna liikmetele. Praegu on kliinilised psühholoogid erinevas olukorras. Mõnes keskuses on võimalik digiloost andmeid pärida, kuid kusagil pole võimalik omalt poolt teise keskuse perearstile andmeid edastada. Osades keskustes, kus on tervishoiutöötaja, sisestatakse vastused mõne TTO nime alt ja perearstidel on segadus, miks osad saadavad vastused digilukku, teised aga krüpteeritult perearsti meilile või kasutavad kolmandaid ebaturvalisi andmete edastamise viise. Akkermanni, Vainre, Laido, Veldre ja Randväli ettekande põhjal Vaimse tervise staabi ja mõttekoja seminaril 13.10.2021 tõi COVID-19 pandeemia kaasa kõigi vaimse tervise riski suurendavate tegurite võimendumise (ebamäärasus, ennustamatus, füüsiline isolatsioon, sotsiaalne distantseerumine, füüsilise aktiivsuse vähenemine, üksildus, baasiliste teenuste piiratud kättesaadavus, majanduslik ebakindlus). TAI rahvastikupõhise uuringu alusel (Reile jt 2021 ) raporteeris 52.2 % rahvastikust (vanuses 18-79) enesekohase küsimustiku põhjal ülemäärast stressi ja ärevust eriolukorras 2020.a. Võrdluseks: 2018.a läbi viidud uuringus raporteeris ülemäärast stressi 19.1% (Reile 2019). TÜ Psühholoogia Instituudi poolt läbiviidud uuringus “Stressiga toimetulek eriolukorras” (Akkermann, Kreegipuu, Sultson, 2020) nähtus, et vaimse tervise häirega inimeste toimetulek on pandeemia ajal häirunud, märkimisväärselt suurem % kirjeldas arstiabi piiratud kättesaadavust, enda tervise probleeme, rahalise seisundi halvenemist. Ligikaudu pooled kliinilised psühholoogid töötavad erasektoris. Käesoleva tervishoiu kriisiolukorras näeme tungivat vajadust vähendada riigipoolseid takistusi erasektoris töötavate kliiniliste psühholoogide kaasamisel inimeste vaimse tervise toetamiseks. Oleme teadlikud, et kõige kiirem võimalus andmete edastamise õiguse andmiseks kliinilistele psühholoogidele oleks tervise- ja tööministri määrus. Seetõttu palume tagasisidet, kas antud olukorras on olemas poliitiline tahe vaimse tervise teenuste kättesaadavuse võimalikult kiireks parandamiseks. Lugupidamisega Triinu Tänavsuu Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Juhatuse liige Mob 52 66 454 E-post: [email protected] Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 28.10.2021 09:00 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Kliiniliste psühholoogide pöördumine From: Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Sent: Wednesday, October 27, 2021 9:45 AMTo: Tanel Kiik ; Heidi Alasepp ; SM Pressiesindajad Subject: Kliiniliste psühholoogide pöördumine Tere, Edastan kliiniliste psühholoogide pöördumise terviseinfosüsteemi asjus. Heade soovidega lugupidamisega Triinu Tänavsuu Eesti Kliinilise Psühholoogide Kutseliit juhatuse liige