Ülle Madise Teie 09.06.2021 nr 6-1/191523/2103925
Õiguskantsleri Kantselei
Meie .10.2021 nr 1-6/21-89/2
Vastuskiri haigushüvitise maksmisest
raseduse ajal
Austatud õiguskantsler
Tänan Teid Riigikogule saadetud järelpärimise eest.
Komisjon arutas raseduse ajal haigushüvitise maksmisega seotud küsimust oma 14.
septembri ja 11. oktoobri istungitel. Aruteludes osalesid Sotsiaalministeeriumi, Eesti
Haigekassa ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad.
Komisjon arutles 3 küsimuse üle:
1) mis kaalutlustel on rasedal õigus valida, kas saada haigushüvitist Eesti Haigekassalt või
tööandjalt;
2) miks on rasedatele kehtestatud haigestumise või vigastuse korral haigushüvitise maksmisel
teistsugused reeglid, kui teistel töötajatel;
3) miks ei ole tööandjal võimalik maksta haigekassalt haigushüvitist saavale rasedale
vabatahtlikku haigushüvitist samadel tingimustel nagu teistele töötajatele.
Saan Teile kinnitada, et seadusandja on soovinud toetada haigestunud lapseootel töötaja koju
jäämist, eesmärgiga kaitsta naise ja sündiva lapse tervist. Vastav otsus tehti juba 2009. aastal.
Otsuse tulemusel tekkis naisel õigus valida, kas ta soovib nn. raseda haiguslehte, millega ta
saab hüvitist Eesti Haigekassalt või nn. tavalist haiguslehte, mille korral hüvitist maksab tema
tööandja. Teie kirjast tõusetub küsimus, kas antud regulatsioon on piisavalt selge mõistmaks,
et naisel on selline valikuvõimalus ning kas naine ise ning tema arst on sellisest
valikuvõimalusest teadlikud.
Hüvitise arvestamise alused on nende haiguslehtede korral tõesti erinevad. Ühel juhul
on hüvitise arvestamise aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmine palk ja teisel juhul
eelmise kalendriaasta arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja
tolliametilt. Erinevad arvestamise alused on kehtestatud seetõttu, et Eesti Haigekassal
puuduvad tööandja keskmise töötasu andmed ja need jõuavad läbi töötamise registri Eesti
Haigekassani mitmekuulise hilinemisega.
Hetkel kehtib haigushüvitiste maksmisel ajutine regulatsioon, kus töötaja saab juba alates
teisest haiguspäevast ajutise töövõimetuse hüvitist. Varem oli ka teine ja kolmas
haiguspäev rahaliselt inimese enda vastutada, seejuures oli tööandjale antud võimalus nende
päevade maksuvabaks hüvitamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on tööandjal kohustus
maksta haigushüvitist juba alates teisest haiguspäevast. Sotsiaalministeeriumi esindaja juhtis
2
komisjoni tähelepanu sellele, et ebavõrdsus võib teatud juhtudel siiski tekkida ning seetõttu
on Sotsiaalministeerium valmis analüüsima 2022. aasta jooksul haiguspäevade
hüvitamise regulatsiooni. Haiguspäevade hüvitamise regulatsiooni analüüsist ja
läbivaatusest oli juttu ka sotsiaalkomisjoni 15. juuni istungil. Analüüsis tuleks vaadata,
millised grupid on haigushüvitise süsteemist kõige rohkem mõjutatud ja millisel viisil ja
ulatuses. Analüüsile tuginedes saab Sotsiaalministeerium välja töötada ettepanekud
regulatsiooni muutmiseks.
Sotsiaalkomisjon leidis, et Teie kirjas tõstatud probleemi lahendamise võtmesõnadeks on
kommunikatsioon ning informeeritus. On oluline, et naised langetaksid alati, sh.
haiguslehtede võtmisel, teadlikke valikuid. Naine peab olema teadlik, et mõnel juhul on tema
jaoks soodsam nn. raseda haigusleht ja teisel juhul nn. tavaline haigusleht. Samuti peaksid
arstid sellisest valikust teadlikud olema ja naise käest küsima kumba haiguslehte soovitakse.
Seetõttu leidis Riigikogu sotsiaalkomisjon, et Sotsiaalministeerium peab koostöös Eesti
Haigekassa ja tervishoiuteenuste osutajatega parandama rasedate ja arstide teavitamist
rasedatele kehtivatest ajutise töövõimetuse hüvitise saamise tingimustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Kotka
Esimees
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium
631 6493
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 27.10.2021 08:27
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: SOTK vastuskiri haigushüvitise maksmisest raseduse ajal
Tere
Edastame sotsiaalkomisjoni kirja 26.10.2021 nr 1-6/21-89/2.
Lugupidamisega
Riigikogu Kantselei