Pöördumine

Saatja: Anneli Kannus <[email protected]> Saadetud: 27.10.2021 08:25 Adressaat: <[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Teema: Eesti Õdede Liit - õenduskriisii leevendamise ettepanekud Tere Edastan Teile Eesti Õdede Liidu pöördumise õenduskriisi leevendamise ettepanekutega. Lugupidamisega Anneli Kannus EÕL president E-mail: [email protected] Skype: anneli.kannus Kaja Kallas Keit Pentus-Rosimannus Tanel Kiik Peaminister Rahandusminister Töö- ja Terviseminister Koopia: Eesti õdede liidu liikmed Eesti Õdede Liidu pöördumine 27. oktoober 2021 Olukord õenduses nõuab valitsuselt strateegilist kriisijuhtimist (viis kriisipilti ja viis konkreetset lahendusettepanekut) Tervishoiu kõige suurem töötajate grupp – õed – ei jaksa enam oodata, et saabuksid paremad ajad, mil on võimalik õdede puuduse leevendamiseks vajalikke otsuseid teha. Paremaid aegu ei ole praegust kurssi arvestades tulemas ja iga oodatud päevaga lahkuvad järgmised õed tervishoiust. Õdede puuduse kriis on kestnud juba aastaid, kuid lahendusteni kahjuks jõutud pole. 1) Õdede ülekoormamisest on aastatega saanud reegel. Aastas lubatud ületunnid on juba ületatud, nagu kevadel prognoosisime. Ees seisavad november ja detsember – iga täiendava ületunniga vähendame õdede elujõudu ja rikume seadust. Tööandjad ja patsiendid ootavad, et jätkaksime inimeste aitamisega, kuid inimlikel võimetel on piirid. 2) Olukord Eesti tervishoius on olnud pikalt kaugel ideaalist ja nüüd kaugeneb ka inimlikkusest. On järjest tavapärasem, et haigla osakonnas töötab üks õde koos 1-2 üliõpilasega, kuigi sama tööd peaks tegema 3-4 väljaõppinud õde. Sageli ei kaasne õele juhendamistasu, mis kompenseeriks lisatööd ja vastutust, mida õde sellises olukorras kannab. 3) Oleme sügisese pandeemia lainesse uppumas olukorras, kus õed ei ole jõudnud kevadisest ülekoormusest taastuda. Paljudel õdedel ei ole olnud võimalust piisavalt puhata, sest asendajaid ei ole ega ka tule. Kurnatuse piiril töötavad õed ja väljaõppinud hooldustöötajad haigestuvad üleväsimuse tõttu ja vajavad juba ammu ise abi. Ohus on ravi kvaliteet ehk inimeste elud. 4) Haigekassa ja tervishoiuteenuse pakkujate vahelised lepingud ei taga alati raha jõudmist õdedeni. Kollektiivleping ei taga töökoormusele vastavat töötasu. Tegemist ei ole tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppega, vaid maksumaksja raha kasutamisega. Ebaõiglus ja ebavõrdus kurnavad ja alandavad õdesid ja hooldustöötajaid lisaks füüsilisele töökoormusele ka vaimselt. 5) Õdede puudus, kurnatus ja lootusetuse tunne tuleviku osas on viinud õdede lahkumiseni tervishoiust. Seda põhjusel, et tulevikku vaatavad otsused on jäetud tegemata. Õed on lahkumas teistele ametitele või pensionile. Patsiendid on abita jäämas. Õde on tervishoiumeeskonna üks tugisammas. Õed ei jõua enam nii töötada, et ühtegi lootuskiirt parema tuleviku osas paistmas ei ole. Õdesid on tervishoiuteenuse osutamiseks vältimatult vaja ning seda tööd ei saa õe hariduseta inimene teha. Õdede Liit on tõsiselt mures nii tänase olukorra kui ka tuleviku pärast tervishoius ja pakub viis konkreetset kriisileevenduse ettepanekut. Oleme väsinud ja selleks, et vastutus ei hajuks, ütleme otse, mida vastutajatel teha tuleb: 1) Õe ja kutsega hooldustöötaja tunnitasu tuleb tõsta ja kehtestada euroopalikud koormusnormid. Eriarsti-õe-eriõe tunnipalga suhe peab saama paika ühtsetel alustel. Ei ole mõtet öelda, et õed teenivad suhteliselt normaalset palka, kui see tuleb õe mitmel kohal töötamise hinnaga. Olukorras, kus töötasu tõus sõltub haigekassa rahastamisest, mitte tööandja võimalustest, peab töö- ja terviseminister töötasu arutelusid eest vedama, lõpetades ebaõigluse erinevate tervishoiutöötajate ebavõrdses kohtlemises. 2) Tihti ei jõua pandeemia lahendamise raha töötajateni. Rahandusministril tuleb kindlustada, et Haigekassa ja Tervishoiuteenuse osutajate vaheliste lepingutega jõuab maksumaksjate raha takistusteta töötegijani. Ärme ütle, et tasus kokkuleppimine on tööandja ja töötajate vaheline asi, millesse riigil pole võimalik sekkuda. Kui jätame enda eest seismise niigi ülekoormatud õdede õlgadele, saame tulemuseks pettunud õdede lahkumise tervishoiust. 3) Tervise- ja tööministril ning haridus- ja teadusministril tuleb kinnitada õdede õppekohtade arvu suurendamine järgmiseks kümneks aastaks. Õdede puuduse kriis oli juba enne pandeemiat tervishoiu põhiprobleem. Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on õdede arvu suurendamine vältimatu. 4) Haridus- ja teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haiglate Liidu vahel tuleb sõlmida konsensuslepe, et praktikat juhendavad õed saaksid juhendamise eest lisatasu. Õenduspraktika moodustab suure osa õe väljaõppest ning juhendajate valmidusest sõltub õdede kvaliteet ja tervishoiukõrgkoolide võimekus soovijaid vastu võtta. 5) Kõik valitsuse liikmed peavad saama vaktsineerimisel eeskujuks ning selgitavad vaktsineerimise vajalikkust. Tervishoiutöötajad ei taha jõuda olukorrani, kus oleme sunnitud valima, kellele abi saab osutada ja kellele ei saa – oleme sellest piirist vaid kukesammu kaugusel. Kirjeldatud tegudega tõestavad riigijuhid, et inimeste võimalus abi saada läheb neile päriselt korda. Nende sammudega veenate, et õdede arvu suurendamiseks ja ülekoormuse leevendamiseks teete tegusid. Õed vajavad teadmist, et nii pandeemias kui ka õdede puuduse kriisis täidavad kõik osapooled oma ülesandeid. See annaks paljudele õdedele jõudu teha edasi oma tööd. EÕL liikmete nimel EÕL juhatus Koopia: EÕL liikmed Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013 www.ena.ee