Vastus pöördumisele

Tartu Ülikool Teie 28.09.2021 nr 11-18/GY/567-10 [email protected] / Meie 27.10.2021 nr 4.1-1/2981-3 Täiendavad selgitused nõudeavalduse kohta Sotsiaalministeerium esitas 19.09.2021 kirjaga nr 4.1-1/2981-1 Tartu Ülikoolile nõudeavalduse seoses riigihankes „Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise uuring ja rahvusvaheline võrdlus Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 223020) 1.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 2-2.2/1188-1 rikkumisega. 28.09.2021 edastas Tartu Ülikool vastuväited nõudeavaldusele. Ministeerium tutvus esitatud selgituste ja vastuväidetega. Ministeeriumi hinnangul ei ole vastuväited põhjendatud ega anna alust nõudeavalduses esitatud leppetrahvi nõudest loobumiseks või leppetrahvi vähendamiseks. Ministeerium esitab omapoolsed selgitused Tartu Ülikooli vastuväidetele: 1) Ministeerium järgis lõpparuande tagasisidestamisel lepingus sätestatud tähtaegu. Hankelepingu 5.3.1 sätestab, et lõpparuande kohta esitatakse pretensioon ja/või parandusettepanekud kuni 30 kalendripäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Ministeerium eeldas esialgu, et lõpparuandele tagasiside andmiseks piisab 14 päevast, mis oli lepingujärgne tähtaeg vahearuannete ülevaatamisel. Arvestades lõppraporti olulisi puudusi ei osutunud see aeg tagasiside koondamiseks realistlikuks. Seetõttu teavitati töövõtjat, et esialgu kavandatuga võrreldes on tellijal vaja tagasiside andmiseks ja pretensiooni esitamiseks täiendavalt aega. Pretensioon ja parandusettepanekud esitati töövõtjale tähtaja jooksul, mis vastab hankelepingus sätestatule. 2) Lõpparuande täiendamise vajadus Statistikaameti andmetega, mis tuleneb riigihanke alusdokumentidest Lõpparuandes nähtub oluline metoodiline viga – uuringu läbiviija oli teenusesaajate sihtrühma kitsendatud, mis on vastuolus riigihankes seatud eesmärgi ja ülesandepüstitusega. Nimelt käsitles töövõtja TRT-le sisenenute osakaalu leidmisel vähenenud töövõimega inimestest sihtrühmana ainult osalise töövõimega inimesi, vaatamata sellele, et TRT teenuse sihtrühmaks on lisaks osalise töövõimega inimestele ka Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puudega ja püsiva töövõimetusega inimesed, kes on hõivatud või registreeritud töötuna. Seejuures ei olnud sellist metoodilist valikut ja sellest tulenevaid piiranguid lugejale selgitatud ega pöördutud sellise metoodika kokkuleppimiseks eelnevalt ka tellija poole. Selline metoodika valik aga moonutas oluliselt teenusele sisenejate osakaale, iseäranis töövõimereformi algusaastal. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Töövõtja esialgse metoodika kohaselt oli 2016. a TRT-le sisenenute osakaal sihtrühmast (osalise töövõimega inimestest) 20,4%, samas kui tellija ettepanekul võtta arvesse ka puudega ning püsiva töövõimetusega inimesi ehk hiljem täiendatud metoodika kohaselt oli samal aastal TRT-le sisenenute osakaal sihtrühmast (osalise töövõimega inimesed, puudega inimesed ning töövõimetusega inimesed, kes on hõivatud või töötud) vaid 0,9%. Statistikaametilt sihtrühma puudutavate andmete küsimise vajadus tulenes juba riigihanke alusdokumentidest (tehnilisest kirjeldusest), mistõttu ei saanud see tulla töövõtjale üllatuslikuna lõpparuande tagasisidestamise etapis. Uuringu eesmärgi täitmiseks pidas tellija mõistlikuks anda töövõtjale olulise metoodilise vea parandamiseks ja täiendatud lõpparuande esitamiseks ajapikendust. Täiendava tähtaja andmine on ministeeriumi hinnangul asjakohane õiguskaitsevahend lepingulise kohustuse rikkumise olukorras, kus on võimalik täiendava tähtaja jooksul lepingu eesmärgi saavutamine ja nõuetekohane täitmine. 3) Lõpparuandele esitatud pretensiooni(de)s kirjeldatud puuduste kõrvaldamata jätmine töövõtja poolt Aruandes on endiselt puudusi, mis on olnud läbivad erinevates kommenteerimise etappides.  Raportis puudub töötavana ja töötuna TRT-le sisenejate võrdlev analüüs, mida töövõtja pakkumuses lubas ning millele juhtisime tähelepanu juba teisele lõppraporti versioonile antud kommentaarides. Nõudekirja lisas 1 oli märgitud: aruandes on välja toodud vaid üks tabel (tabel 8), mis kõrvutab töötuna ja hõivatuna teenusele sisenejaid, muus osas on vaadatud hõivatuna ja töötuna sisenejaid üksteisest eraldi. Tellija on korduvalt esitanud töövõtjale ettepaneku (koos jooniste näidetega) muuta olemasolevaid jooniseid selliselt, et ühel joonisel kajastuksid võrdlevalt nii töötuna kui hõivatuna sisenejate andmed. Väljavõte töövõtja pakkumusest: „Näiteks TRT teenust saavate mittetöötavate vs töötavate inimeste võrdlemiseks peame kaasama valimisse (soovitatavalt võrdne arv) mõlemast rühmast, soovitatavalt mitusada inimest, et valimilt saaks üldistada üldkogumile. Kuna hetkeseisuga pole Pakkujale täpselt teada üldkogumi suurus (erinevate puuete, mittetöötavate ja töötavate TRTd saanud ja TRTd praegu saavate inimeste arvud), siis ei saa hetkeseisuga anda täpset arvulist hinnangut, mitu inimest tuleks ja saaks igasse võrdlusrühma kaasata. See selgub uuringu käigus. Kvantitatiivsetest meetoditest kasutame kirjeldavat statistikat ja vajadusel statistilisi teste (nt t-testi või Hii-ruut statistikut), et anda hinnanguid gruppide erinevuste kohta.“  Kvantitatiivne analüüs põhineb suures osas tabelite/jooniste mehhaanilistel kirjeldustel, mitte sisulisel analüüsil ja seostamisel. Analüüs on küll mahukas, kuid mahukus ei tule sisu, vaid eelkõige kohmakate jooniste ja sünteesimata teksti arvelt, millele tellija tagasisides ka korduvalt on tähelepanu pööranud.  Kvantitatiivse analüüsi joonised on valdavalt 100%-lised virntulpdiagrammid ega anna visuaalselt edasi võrdlevaid andmeid nii ajas kui hõivatuna/töötuna siseneja lõikes. Tellija on teinud korduvalt ettepanekuid soovitud jooniste osas, kuid neid ei ole arvesse võetud. Sealjuures puudub sisuline kvantitatiivse ja kvalitatiivse osa süntees, mida on töövõtja enda pakkumuses lubanud. Väljavõte töövõtja pakkumusest: „Uuringus kasutatakse segametoodikat ehk rakendatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Sellisel moel on võimalik saavutada andmete, kirjalike materjalide ja meetodite triangulatsioon, mis on vajalik uuringu tulemuste valideerimiseks.“  Lisaks ei ole tellija saanud konkreetseid vastuseid kvantitatiivanalüüsi aluseks oleva andmebaasi osas tuvastatud puudustele, mis on saadetud töövõtjale e-kirja teel 27.08.2021. Tellija pakkus töövõtjale nende küsimuste arutamiseks välja ka kohtumise võimalust. Töövõtja vastas sellele üldise e-kirjaga, milles soovis teada, milliste uurimisküsimuste juures oleks vaja vastuseid täiendada, kuid ei vastanud allolevatele konkreetsetele tuvastatud puudustele, mis on välja toodud ka nõudekirja lisas 1.  Unikaalsete isikute arvestamisel on lähtutud korduvate kirjetega isikute puhul isiku viimasest kirjest. Seejuures ei ole aruandes sisuliselt selgitatud, millistel põhjustel otsustas töövõtja unikaalsuse määramisel kasutada isiku viimast kirjet, mitte näiteks esimest, või vaadata unikaalsust ühe aasta lõikes. Lõik aruandest: „Sihtrühma  3 kirjeldavates analüüsides kasutasime isikupõhist lähenemist, st lähtevalimiks oli teenusele sisenenud unikaalsete isikute arv (n = 9244), kuna selline lähenemisviis on teenuse(saajate) kirjeldamiseks informatiivsem ja annab parema ülevaate teenusele sisenejate tegelikust arvust ja omadustest.“ Tellijaga unikaalsete isikute võimalikke metoodikaid eelnevalt ei arutatud. Tellija hinnangul ei võimalda isiku viimasest kirjest lähtumine jälgida isiku pikaajalist arengut – näiteks korduvalt teenusele sisenenud isiku hõive muutusi iga teenusel osalemise järgselt, piirangute muutusi ajas jms. Samuti moonutab viimase kirje kasutamine teenusel osalenute sotsiaaldemograafilist profiili (nt keskmine vanus on kõrgem). Lisaks kasutatakse analüüsis läbivalt tunnust TRT alguse aasta, mis tähendab, et isikute puhul, kes on korduvalt teenusele sisenenud, vaadeldakse vaid viimast sisenemist, mis vähendab varasematel aastatel teenusel osalejate arvu. Samuti on korduvalt teenusele sisenejate puhul varasemad teenusele sisenemised ja seejärel hõivesse (mitte)saamine analüüsist täiesti välja jäetud. Tellija hinnangul oleks unikaalsuse määramisel asjakohasem lugeda ühte unikaalset isikut unikaalseks vaid ühe aasta jooksul (mitte kogu perioodi vältel), sellist metoodikat kasutab ka Töötukassa. See võimaldaks nende isikute puhul, kes on teenusele sisenenud perioodi jooksul mitu korda, jälgida teenuse mõju ka korduvalt. Kirjeldatud viga tuli välja alles siis, kui töövõtja lõpuks edastas tellija nõudmisel töövõtja loodud tunnustega koondandmestiku (kuna algandmestikud ei sisalda töövõtja enda poolt loodud täiendavaid tunnuseid). Kuna lõppraportis puudus unikaalsete isikute metoodika kirjeldus, selgus tellijaga konsulteerimata sellise valiku tegemine ning sellest tulenevad küsimused alles koondandmestiku tellija poolse analüüsi tulemusena. - Tunnuse „Vajaduse põhjus“ kodeerimisel on loodud grupp „Tervis täpsustamata“, kuhu kuulub arvestataval hulgal ka neid juhtumeid, kus tegelikult on „Vajaduse põhjuse“ väljas piisavalt infot, et liigitada isik mõne piirangu alla, kuid seda ei ole tehtud. - Töövõtja loodud tunnus „Max piirang“ sisaldab samaaegselt nii numbrilisi väärtusi (0;1) kui ka tekstilisi väärtusi (raske; mõõdukas). Kodeerimine on olnud vigane, paljudel juhtudel on isiku piirangud andmebaasis olemas, aga „Max piirangu“ väli on jäetud tühjaks või on märgitud 0. - Töövõtja loodud tunnus „Piirangute arv“ on kodeeritud vigaselt. Paljudel juhtudel on andmebaasis isikul piirangud olemas, kuid kodeeritud on, kas 0 või jäetud väli tühjaks. - Tunnuse „Periood“ puhul on paljudel juhtudel isiku periood jäetud tühjaks, ehkki andmebaasis on olemas nii TRT alguse kui TRT lõpu kuupäev. - Andmebaas ei sisalda EMTA-lt päritud TÖR algandmeid (nt töötamise alg-ja lõppkuupäevad, aga ka töötamise lõpu põhjuseid jt päritud tunnused). Loodud on töötamise perioodi tunnused (2016_tööl_kestus; 2017_tööl_kestus; 2018_tööl_kestus; 2019_tööl_kestus; 2020_tööl_kestus), mis peaksid näitama isiku töötamise perioodi pikkust, kuid andmebaas ei sisalda TÖR-st päritud töötamise algandmeid, mille järgi on töövõtja töötamise päevade arvu välja arvutanud. Seetõttu on tekkinud olulised vead töötamise perioodi arvutuskäigus, mistõttu on isikute töötamine oluliselt alahinnatud. Näiteks isiku UID1075 puhul on töövõtja andmestikus märkinud isiku töötamise kestuseks kõikidel perioodidel 0 päeva, kuid TÖR andmestikust nähtub, et isik on alustanud tööd 13.03.2000 ning töötab tänaseni, ehk tegelikult peaks isiku töötamise periood olema kõikidel vaadeldavatel aastatel 365. Samuti on näiteks UID1072 ja UID1073 puhul töövõtja loodud andmestikus märgitud 3 isikute töötamise perioodiks kõikidel vaadeldavatel aastatel 0 päeva, kuid TÖR andmestikust nähtub, et mõlemad isikud on tegelikult töötanud kõikidel aastatel ehk töötamise periood peaks olema 365 päeva kõigil aastatel. UID 1074 on töötanud 2017.a ühe päeva, 2018.a ja 2020.a 333 päeva, kuid töövõtja on märkinud, et isik on kõikidel aastatel töötanud 0 päeva. Lisaks ei ole analüüsitud kõiki TÖR tunnuseid, näiteks töösuhte lõpetamise aluseid.  4 - Töövõtja loodud tunnus „Tööl_enne_TRT“ sisaldab vigu. Näiteks UID1074 töötas perioodil 01.02.2018-31.12.2018 ja läks teenusele 1.10.2018, kuid töövõtja loodud andmestikus on märgitud, et isik ei töötanud enne teenusele asumist.  Lõpparuande esimestes versioonides oli erinevaid töövõime hindamise ja puude tuvastamisega seotud termineid kasutatud ulatuslikul määral vääriti, mistõttu ei olnud selles etapis võimalik anda sisulist tagasisidet töövõtja kvantitatiivsele analüüsile, mis tugineb nende mõistete täielikule mõistmisele ja õigele kasutamisele. - Näiteks väideti lõpparuande esimeses versioonis, et töövõimet hinnatakse kohustuslikus korras, mis on vale, sest inimese töövõimet ei hinnata tema tahte vastaselt. (/…Põhjuseks on 2016. aastal toimunud töövõime reform, misjärel hakati töövõimet hindama kohustuslikus korras./ (lk 55). - Töövõtja kasutas töövõime hindamisega seotud olulisemaid termineid vääriti (eelkõige nt teenuse sihtrühm ja sellega seonduvalt puude ja töövõime hindamisega seotud terminid nagu töövõime ulatus, tegevuspiirang, tegevuspiirangu raskusaste). Näiteks oli aruandes kirjas, et kõik intervjueeritud inimesed kuulusid teenuse sihtrühma, mis on ebakorrektne, sest võrdselt osalise töövõimega inimestega intervjueeriti ka puuduva töövõimega inimesi, kes täna ei kuulu teenuse sihtrühma (/…Kuna ainsad õiguslikult reguleeritud kriteeriumid teenuse saamiseks on osaline töövõime või püsiv töövõimetus ning hõivatus ehk töötamine, õppimine, ettevõtjana tegutsemine või töötuna arvelolek, võime öelda, et kõik teenust saanud intervjueeritud inimesed kuulusid nendesse sihtrühmadesse. / (lk 33). - Samuti puudus sisuline arusaam varasemalt Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud töövõimetustest, Töötukassa hinnatavast vähenenud töövõimest ning Sotsiaalkindlustusameti hinnatavast puudest. Näiteks ei olnud töövõtja parandanud intervjueeritavate väärarusaami, ega teinud sellest järeldusi juhul, kui intervjueeritu ei eristanud Sotsiaalkindlustusameti hinnatavat puuet ning Töötukassa hinnatavat vähenenud töövõimet. - Kvantitatiivses analüüsi metoodikat ei ole olnud esimestes lõpparuannete versioonides piisavalt selgitatud, mistõttu ei olnud võimalik aru saada, milliseid andmeid andmestikust on kasutatud ja mille põhjal on järeldused tehtud. - Läbivalt kasutati samade andmete puhul erinevaid termineid – teenusele sisenejad, teenusel osalejad, juhtumid, unikaalsed isikud, unikaalsed teenusele sisenejad, mis on oma olemuselt täiesti erinevad ning mida ei ole lugejale piisavalt defineeritud. 4) Andmestike ministeeriumile üleandmise kohustus, mis tuleneb riigihanke alusdokumentidest Vastavalt riigihanke alusdokumendile on töövõtjal kohustus esitada tellijale umbisikustatud kujul kõik uuringu käigus kasutatud ja koostatud andmestikud – ehk ka need andmestikud, mille töövõtja ise lõi kvantitatiivanalüüsi teostamise eesmärgil. Seega ei ole tegemist tellija täiendava sooviga, vaid esitamata jäetud tulemiga, mis oli ette nähtud hanketingimustes. Töövõtja edastas esmalt vaid algandmed, mis olid saadud andmeandjatelt, kuid mitte kõik andmestikud, mis on analüüsiks kasutatud ja mis tuli hankedokumentide alusel tellijale edastada. Projektijuht lubas andmestikud edastada, et tellija saaks enne augustisse kavandatud analüütikutega kohtumist oma küsimused täpsemalt ette valmistada. Selleks edastas ministeeriumi poolne kontaktisik samal päeval e-kirja teel ka analüütikute isikukoodid, kuhu andmestikud krüpteerida (Väljavõte kirjavahetusest: „Üks asi jäi (koosolekul) veel paika panemata, et millal oleks teil võimalus seotud andmebaas edastada, et saaksime ka sellega tutvuda. Ideaalis toimuks see asap. Edastage palun kindlasti krüpteeritud kujul Tiina (xxxxxxxx) ja Deisi (xxxxxxx) isikukoodidele. Võimalusel võiks ka uurida, et millal Kerli ja Gerly saaksid 9.08 kohtuda ja aja paika panna.) Kuna 15.07.2021 lubatud, analüüsi aluseks olnud koondandmestikku töövõtja tellijale ei esitanud, ei olnud tellijal võimalik ette valmistada ka täpsustavaid küsimusi töövõtja analüütikutele nendega 9.08 toimunud kohtumiseks.  5 Töövõtja pakkumusega ega riigihanke alusdokumentidega ei ole kooskõlas töövõtja väide, justkui lisaks algandmetele muud andmed puuduksid. Nii hanke alusdokumentides kui pakkumuses rõhutatakse andmete sidumise olulisust ja vajalikkust, mille loomulikuks tulemiks on tellitud analüüsi võimaldav, kolme seotud algandmestiku koondfail. Väljavõte töövõtja pakkumusest: “Kvantitatiivse analüüsi etapi ettevalmistus algab kohe pärast lepingu sõlmimist TÜ eetikakomitee taotluse ning AKI loa taotluse ettevalmistamisega. Uuringus kasutame tundlikke ning eriliigilisi andmeid (nt töötamise andmed, tervisega seotud andmed, töövõime vähenemisega seotud andmed jne), seega on vajalik saada kooskõlastus ka eetikakomiteelt. Oluline on esitada eetikakomitee taotlus enne AKI loa taotlemist, sest see on eelduseks AKI loa saamisel. Kuna andmed koondatakse mitmest andmeallikast (allpool täpsem loetelu), siis on andmete ühendamiseks vajalikud isikuandmed. Pärast andmete ühendamist eemaldame isikuandmed ning andmeanalüüs toimub anonümiseeritud andmetel. Lõpparuandes esitame tulemused üldistatul kujul, nii et ei oleks võimalik üksikisikuid ära tunda.“ Kvantanalüüsiks kasutatav lõplik andmestik eeldas tellija vaates igal juhul algandmete omavahelist sidumist, mille eeldust ja vajalikkust töövõtja aga oma vastuses ega ka eelnevates ühistes aruteludes ei ole enam tunnistanud. Samas, töövõtja pakkumuse kohaselt, ei saa eraldi algandmestikud olla tööfailid, kuna analüüs eeldas andmete sidumist, mis omakorda eeldas vastava ühendatud andmebaasi loomist nende poolt. Algandmete omavahelise sidumise tulemuseks on tehniliselt alati uus nn koondandmebaas (või mitu sellist koondandmestikku vajadusel), sisaldades kõigi seotud algandmestike andmeid ning lisaks sinna analüüsi eesmärgil töövõtja poolt loodud lisatunnuseid. Seega ei ole võimalik hanketingimustest ja ka pakkumusest lähtuvalt teostada analüüsi ilma täiendavate koondandmestiketa. Riigihanke tingimustes on otseselt öeldud, et kõik töö käigus moodustatud andmestikud tuleb tellijale üle anda. Tellija on arvamusel, kas ühendatud andmestikku üldse ei loodudki (mis ei vasta sel juhul pakkumusele ega lähteülesandele) või tehti see väga piiratud kujul, mida ei soovita sellisena tellijaga jagada. Tellija on veendunud, et töövõtja soovib analüüsi aluseks olevaid andmestikke nimetada „tööfailideks“, mitte algandmete põhjal loodud andmestikeks põhjusel, et vältida nende üleandmist vastavalt HD nõuetele. See asjaolu ei muuda aga sisuliselt andmestike olemust ega vabasta töövõtjat nende esitamisest. Vastavalt hankedokumendile on töövõtjal kohustus esitada tellijale umbisikustatud kujul kõik uuringu käigus kasutatud ja koostatud andmestikud – ehk ka need andmestikud, mille töövõtja ise lõi kvantitatiivanalüüsi teostamise eesmärgil. Just umbisikustatud koondandmestikud koos töövõtja poolt loodud lisatunnustega (mitte eraldi algandmestikud) loovad eelduse, et tellija saab neid hiljem kasutada iseseisvalt täiendavate arvutuste ja analüüside tegemiseks. Tellija sooviks ei ole kunagi olnud saada lisatööna hiljem spetsiaalselt tellija jaoks tehtud andmestikke/ faile, vaid koondandmestikku, mille vajalikkust ja loomist algandmestike sidumise kaudu on kirjeldatud nii riigihanke alusdokumentides kui töövõtja pakkumuses. Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu tellija, et andmestik oleks käsitletav nn lisatööna, vaid tegemist on töövõtja riigihanke alusdokumentidest ja hankelepingust tuleneva kohustusega. Töövõtja edastas 18.08 tellijale koondfaili (andmefaili) ja lõpparuande uue versiooni. Lõpparuande osas ei olnud pooltel kokkulepet, et töövõtja selle peaks saatma, vaid töövõtja ja tellija olid 09.08 kokku leppinud järgnevas protseduuris: tellija saadab tööks kasutatud andmestiku tellija analüütikutele, kes saavad üle kontrollida arvutused, mis on aruandes tehtud ja mille osas on tekkinud kahtlusi; pärast seda saadab tellija oma tagasiside töövõtjale lõpparuande täiendamise osas; vajadusel lepitakse kokku kohtumine lahendamata küsimuste aruteluks (töövõtja algatusel). 5) Meeskonnaliikme vahetamisest teavitamise kohustuse rikkumine töövõtja poolt Ministeerium jääb nõudeavalduses esitatu juurde, et töövõtja ei teavitanud meeskonnaliikme vahetamise vajadusest hankelepingus sätestatud korras. Töövõtja ei teavitanud lapsehoolduspuhkusele minevast analüütikust veebruaris, vaid aprillis telefoni teel peale seda kui muudatus oli juba toimunud. Seepeale palus ministeeriumi kontaktisik võimalikult kiiresti saata kirjalikult vastav muudatus, põhjus ning asendaja ja tema CV. Hankelepingu punkt 4.7  6 sätestab, et kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Eelnevast lähtuvalt ei kooskõlastanud töövõtja eelnevalt meeskonna liikme vahetust, vaid teavitas, et vahetus on tehtud. Tellijal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid meeskonnaliikme vahetuse kohta, sest meeskonnaliikme muudatusest teavitati alles 16 päeva enne lõpparuande tähtaega. Tellija on veendunud, et kvantitatiivanalüüsi teostamisel ei ole töövõtja taganud, et tööd teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Tellijal puudusid enne lõpparuande esmase versiooni nägemist kahtlused kvantitatiivandmete analüüsi kvaliteedi osas, sest vahearuandes kvantitatiivanalüüsi osa puudus. 09.08.21 toimunud koosolekul selgus, et lapsehoolduspuhkusele siirdunud analüütikut asendav analüütik on kvantitatiivanalüüsi protsessis olnud analüütiku assistenti juhendavas rollis, jättes analüüsi tegeliku teostamise assistendi tööülesandeks, kes hankes analüütikule seatud nõuetele ei vasta. Hanketingimuste kohaselt peab analüütik isiklikult teostama tellitud kvantitatiivse analüüsi. Kokkuvõte Tellija on eespool kõik töövõtja vastuväited ümber lükanud. Võttes arvesse tellija panust (tööaeg, ettepanekud ning osalt tellija poolt muudetud aruande lõigud, tellija vajadusi täpselt kirjeldavate näidisjooniste koostamine ning vajadus kvantitatiivanalüüsi oluliselt täiendada), on nõudeavalduses esitatud leppetrahvinõue proportsionaalne ja kohane. Esitatud lõpparuande võtab tellija vastu puudustega. Kuna aruandes on puudusi, millega on tellijale oluline edasi tegeleda, siis tutvustusseminari planeerimist ja läbiviimist töövõtja poolt ei pea ministeerium võimalikuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Marju Lepmets 611 3061 [email protected]