Kassatsioonkaebus

Riigikohus Teie 24.09.2021 / [email protected] Meie 25.10.2021 nr 1.2-4/1757-7 Lossi 17 50093, Tartu Tartu maakond Kassaator (kaebaja): Sotsiaalministeerium Kassaatori esindaja: Marju Lepmets e-post: [email protected] Vastustaja: Riigi Tugiteenuste Keskus (Innove SA õigusjärglane) Vastustaja esindaja: Kerli Brandt ja Kathy Tätte e-post: [email protected] Kaasatud haldusorgan: Rahandusministeerium Kaasatud haldusorgani esindaja: Kaur Siruli ja Heili Jaamu e-post: [email protected] Kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsusele haldusasjas 3-19-346 Tallinna Ringkonnakohus tegi 24. septembril 2021 kohtuotsuse haldusasja nr 3-19-346, millega jättis Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kassaator (edaspidi kassaator või SoM) on seisukohal, et ringkonnakohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kassaatori hinnangul tuleks kassatsioonkaebuse menetlusse võtta ka põhjendusel, et kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. I. Senine menetluskäik Sotsiaalministeerium viis läbi riigihanked „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“ (viitenr 157505 (2015. aastal) ja viitenr 189564 (2017. aastal). Tegevusi rahastati SF vahenditest - projekt „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001). SA Innove edastas ministeeriumile 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 (edaspidi otsus), millega keeldus projekti raames esitatud maksetaotluste aktsepteerimisest summas 463 291 eurot ja 55 senti, kuna kaebaja ei ole järginud talle perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadusega pandud kohustust järgida riigihangete seadust. Finantskorrektsiooni otsuse aluseks oli etteheide hankijale, et riigihankes sätestatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajaliku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse, on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes ning seetõttu EL ja Eesti riigihankereeglitega vastuolus. 26.11.2018 esitas SoM finantskorrektsiooni otsusele vaide. 25.01.2019 tegi SA Innove vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2, millega jättis finantskorrektsiooni otsuse peale esitatud vaide rahuldamata. 22.02.2019 esitas SoM kaebuse finantskorrektsiooni otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-19-346). 22.05.2019 tegi Tallinna Halduskohus otsuse, millega jättis SoMi kaebuse rahuldamata. 21.06.2019 esitas SoM Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse ja finantskorrektsiooniotsuse tühistamiseks. 19.12.2019 peatas ringkonnakohus menetluse ja otsustas taotleda Euroopa Kohtult eelotsust. 20.05.2021 tegi Euroopa Kohus eelotsuse C-6/20. Tallinna Ringkonnakohus tegi 24.09.2021 otsuse, millega jättis Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. mai 2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-346 muutmata. Ringkonnakohtu otsuse peale oli õigus esitada kassatsioonkaebus hiljemalt 25. oktoobriks 2021. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. II. Kohtumenetlus normide rikkumine ringkonnakohtu poolt Kassaatori hinnangul rikkus ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. i. Ringkonnakohus jättis täitmata kohustuse oma otsust põhjendada Ringkonnakohus jättis 24.09.2021 otsusega halduskohtu varasema otsuse muutmata. HKMS § 201 lõike 4 kohaselt - kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega. Kassaatori hinnangul ei oleks ringkonnakohus saanud käesolevas asjas teha otsust üksnes halduskohtu otsusega nõustudes, ilma sisulisi põhjendusi esitamata, sest kohtuasjas taotletud Euroopa Kohtu eelotsus (C-6/20) lükkas ümber põhjendused, millele tugines Tallinna halduskohus 22.05.2019 käesolevas haldusasjas otsust tehes. Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse aluseks oli etteheide kassaatorile kui hankijale, et riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajaliku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse, on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes ning seetõttu EL ja Eesti riigihankereeglitega vastuolus. Vaidlustatud SA Innove finantskorrektsiooni otsuses leiti, et õiguspärane oleks toidukäitlemiseks kohustusliku loa nõue seada hankelepingu täitmise tingimusena (30.10.2018 nr 3-3.1/468, lk 7): „Seega, kuigi Eestis peab toidu käitlemiseks täitma toiduseaduses sätestatud teavitamis- ja loakohustust ning nimetatud nõue on hankelepingu täitmiseks vajalik, ei olnud hankijal RHSist, klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja oleks nimetatud nõudeid pidanud täitma juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ hinnangul oleks antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate õigusi vähem riivanud ka see, kui pakkujal oleks  3 vaidlusalused nõuded täidetud olnud hankelepingu täitmise algusajaks (näiteks kui hankija oleks nõuete täitmise ette näinud hankelepingu tingimusena).“ Tallinna Halduskohtu märkis oma otsuses haldusasjas nr 3-19-346, et kvalifitseerimistingimuse asemel oleks toidukäitlemiseks kohustusliku loa olemasolu tulnud sätestada hankelepingu täitmise tingimusena (22.05.2019 otsus, p 14): „Kohus leiab seetõttu eksliku olevat kaebaja käsituse, et tal oli kohustus selline kvalifitseerimise tingimus ja justnimelt HT-s kehtestada. Hankijal on otsustusruum kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel, sellised tingimused peavad olema ka põhjendatud ja kohtlema erinevaid pakkujaid võrdselt. Käesoleval juhul ei olnud hankijal takistatud kehtestada loa olemasolu kohustus hankelepingu tingimusena.“ Kassaator on nii vaidemenetluses kui sellele järgnenud haldus- ja ringkonnakohtumenetlustes olnud seisukohal, et kvalifitseerimistingimuste eesmärk on kindlaks teha pakkuja võimekus hankelepingut kohaselt täita ning ei ole proportsionaalne tegevusloa/ tunnustuse /registreeringuga seotud kvalifitseerimistingimuse seadmata jätmine ning selle nõude täitmise kontrolli edasilükkamine hankelepingu täitmise faasi. Kassaator on kõigis kohtuastmetes põhjendanud, et valdkondliku tegevusloa/ tunnustuse/ registreeringu kvalifitseerimistingimusena seadmata jätmine ja kvalifikatsiooni kontrollimine väljaspool hankemenetlust toob kaasa potentsiaalsete pakkujate ebavõrdse kohtlemise, ohustab õiguskindlust ja toob hankijate jaoks kaasa riski, et hankemenetluses edukaks osutunud pakkujal puudub tegelikult pädevus ja võimekus lepingut täita. Euroopa Kohus lükkas finantskorrektsiooni otsuses ja halduskohtu otsuses esitatud seisukohad, justkui oleks võimalik toidu käitlemiseks vajaliku tegevusloa (tunnustuse, registreeringu) nõue sätestada kvalifitseerimise tingimuse asemel hankelepingu täitmise tingimusena, ümber. Euroopa Kohus märkis eelotsuse C-6/20 punktis 44 järgmist: „Lisaks tuleb märkida, et pakkujate kohustust omada kõnealuse riigihanke esemeks oleva tegevuse suhtes kohaldatavates õigusaktides ette nähtud registreeringut või tunnustust tuleb käsitada kvalitatiivse valikukriteeriumina, mitte hankelepingu täitmise tingimusena direktiivi 2004/18 artikli 26 tähenduses.“ Seega, vastupidiselt auditi lõpparuandes, finantskorrektsiooni otsuses ja halduskohtu otsuses toodud etteheitele ja seisukohtadele – toidukäitlemiseks vajaliku tegevusloa/ tunnustuse/ registreeringu nõude sätestamine hankelepingu täitmise tingimusena oleks olnud vastuolus EL riigihangete reeglitega ning oleks võinud omakorda kaasa tuua etteheited hankemenetluse õiguspärase läbiviimise osas. Ringkonnakohus on jätnud selle Euroopa Kohtu eelotsuses toodud seisukoha tähelepanuta. Olukorras, kus Euroopa Kohtu eelotsusega lükatakse vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse ja halduskohtu otsuse põhjendused ümber, ei saa ringkonnakohus üksnes nõustuda halduskohtu otsuse põhjendusega, vaid oleks pidanud analüüsima vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse ja halduskohtu otsuse seisukohti ja põhjendusi koostoimes Euroopa Kohtu eelotsuse põhjendustega ning esitama omapoolsed põhjendused. Pärast eelotsuse tegemist (Euroopa Kohtu eelotsus C-6/20) uuendas Tallinna Ringkonnakohus 24. mai 2021 kohtumäärusega haldusasja nr 3-19-346 menetluse ja andis menetlusosalistele tähtaja ringkonnakohtule avalduste, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Kassaator (ringkonnakohtu menetluses apellant) esitas oma täiendavad seisukohad 22.07.2021. Vastavalt HKMS § 197 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Ringkonnakohus ei ole otsuses analüüsinud ühtegi apellatsioonkaebuses ega täiendavas  4 seisukohas esitatud väidet ega seisukohta ega põhjendanud apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega nõustumist või mittenõustumist. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme - HKMS § 197 lg 1 -, kui jättis halduskohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimata, samuti on ringkonnakohtu otsus põhjendamata, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. ii. Ringkonnakohus ei hinnanud halduskohtumenetluses hindamata tõendit Kassaator (ringkonnakohtu menetluses apellant) palus võtta tõendina asja juurde Euroopa Komisjoni õigustalituse kirjalikud märkused kohtuasjas nr C-6/20 Innove (28.05.2020, sj.h(2020)3185845). Tõendina esitatav dokument on koostatud eelotsuse taotluse menetluse ajal, mistõttu ei olnud seda võimalik esitada halduskohtu menetluses. Tõend oli esitatud 22.07.2021 seisukoha punktis II. i) toodud kvalifitseerimistingimuse formaalse õiguspärasuse kohta. Ringkonnakohus ei ole esitatud tõendit hinnanud. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme - HKMS § 198 lõike 2 punktis 3 sätestatud kohustust -, kui ei hinnanud halduskohtumenetluses hindamata tõendit. III. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ringkonnakohtu poolt Kohtuasja esemeks oleva finantskorrektsiooni otsuse aluseks on väidetav riigihankereeglite rikkumine, mis seisnes välispakkujate suhtes piiravate kvalifitseerimistingimuste seadmises toidukäitlemiseks nõutava teatamis- ja loakohustuse nõude esitamise kaudu. Kassaator tugines enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmiseks korraldatud riigihangetes viitenr 157505 ja viitenr 189564 toidukäitlemisega seotud erinõuete kehtestamisel kvalifitseerimistingimusena menetluste läbiviimise ajal kehtinud RHS v.r. § 41 lõikele 3. Eelpool viidatud hankemenetluste läbiviimise ajal kehtis RHS v.r § 41 lg 3 järgmises sõnastuses: Kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Tähelepanuväärne on, et RHS eelnõu seletuskirjas on RHS v.r § 41 lg 3 regulatsiooni selgitatud järgmiselt: „Eelnõuga muudetakse RHS § 41 lõiget 3, mis kohustab hankijat kontrollima eriseadustest tulenevaid tegevusloa nõudeid. Käesoleval hetkel on kujunenud olukord, kus hankijad ei ole sisuliselt teadlikud eriseadustest hangitavale ehitustööle või teenusele sätestatud nõuetest. Muudatuse kohaselt on hankija kohustatud hankeobjektiga seotud erinõuded hanketeates nimetama. Selline muudatus nõuab hankijalt kvaliteetset planeerimist ning hangitava ehitustöö või teenuse olemusega ning sellega seotud nõuetega kursis olemist. Kui hankija jätab hanketeates mõne eriseadusest tuleneva nõude nimetamata, võib olla tegemist olukorraga, kus hankemenetluse jätkamine on võimatu. See tähendab, et sätestatud tingimustel ei ole võimalik jätkata, kuna eriseadused nõuavad vastavate tegevuslubade või muude erinõuete järgimist. Sellisel juhul on hankijal võimalik  5 hankemenetlus omaalgatuslikult põhjendatud otsusega kehtetuks tunnistada, mis on ühtlasi selle hankemenetluse lõppemise aluseks.“ Seega kohaldas kassaator enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmiseks korraldatud riigihangetes viitenr 157505 ja viitenr 189564 toidukäitlemisega seotud erinõudeid kvalifitseerimistingimusena kehtestades RHS v.r § 41 lg 3 nii nagu seaduse sõnastus ja seadusandja selgitused õigusakti seletuskirjas ette nägid. Halduskohus asus seisukohale, et hankijal oleks võimalik riigihangete seaduses sätestatud kohustuslikke norme tõlgendada paindlikult, põhjendades seda EL õiguse üldpõhimõtetega: „RHS v.r § 41 lg-t 3 tuleb aga kohaldada koostoimes direktiivi 2004/18 artikliga 46 ning EL õiguse üldpõhimõtetega, mille kohaselt tuleb vältida erinevate liikmesriikide ettevõtjate diskrimineerimist nende päritolu alusel. Kohus leiab seetõttu eksliku olevat kaebaja käsituse, et tal oli kohustus selline kvalifitseerimise tingimus ja justnimelt HT-s kehtestada. Hankijal on otsustusruum kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel /---/“ (otsuse p 14). Ringkonnakohus on otsuse punktis 17 märkinud, et Eesti siseriiklik õigus oli vastuolus EL riigihankeõigusega: „Euroopa Kohtu eelotsusest asjas nr C-6/20 nähtub, et direktiivi 2004/18/EÜ artikleid 2 ja 46 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt peab hankija hanketeates kvalitatiivse valikukriteeriumina nõudma, et pakkujad esitaksid juba oma pakkumuse esitamise ajal tõendi selle kohta, et neil on kõnealuse riigihanke esemeks oleva tegevuse suhtes kohaldatavates õigusaktides ette nähtud registreering või tunnustus, mille on väljastanud hankelepingu täitmiskoha liikmesriigi pädev asutus, ja seda isegi juhul, kui neil on sarnane registreering või tunnustus juba nende asukoha liikmesriigis.“ Iseenesest on õige, et kui riigisisene õigus on EL õigusega vastuolus, tuleb tõlgendada riigisisest õigust nii suures ulatuses kui võimalik kooskõlas liidu õigusega (vt nt C-384/17, p 58; C-149/17, p 45), kuid kooskõlaline tõlgendamine ei tohi viia riigisisese õiguse contra legem tõlgenduseni (vt nt C-167/17, p 65; C-193/17, p 74). Samuti on kohtupraktikas täpsustatud, et riigisisese normi kõrvalejätmise aluseks saab olla üksnes selline EL õigusnorm, millel on vahetu õigusmõju (C-573/17, p 68). RHS v.r § 41 lg 3 tõlgendamisel on oluline silmas pidada sätte eesmärki - riigihangetes sätestatakse kvalifitseerimistingimusi eesmärgiga seada lävend ettevõtjate jaoks ja hinnata üksnes nende pakkujate pakkumusi, kellel on võimekus lepingu täitmiseks. Seega tähendab hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt seda, et hankija peab veenduma pakkuja vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et pakkumuses esitatud dokumentide valguses on vastavus kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkuja kvalifitseerimine, kelle vastavus hanketingimustele ei ole selge, vaid üksnes hüpoteetiline. Põhiseaduse § 59 sätestab, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Põhiseaduse § 152 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kassaatori hinnangul satuvad ohtu põhiseadusest tulenevad õiguskorra terviklikkus ja õiguse ühetaolise kohaldamise, õigusriigi, võimude lahususe ja seaduslikkuse põhimõtted, kui - käesoleva kohtuvaidluse kontekstis - kõigile hankijatele antakse EL õigusele viidates ulatuslik kaalutlusruum ja otsustusõigus kohaldada või jätta kohaldamata mõni riigihangete seaduse säte ning samuti valdkondlik siseriiklik õigus, milles on ette nähtud kohustuslikud nõuded  6 hankelepingu esemeks oleva teenuste osutamiseks. Siseriikliku õiguse EL õigusega kooskõlaline tõlgendamine ei saa viia riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (eelkõige võrdne kohtlemine) ja sätte eesmärgiga vastuolus oleva olukorrani, kus hankijatel ei oleks võimalik pakkujate võimekust lepingu täitma asuda (ja täita) hankemenetluse ajal kontrollida, vaid nad peaks pakkumuses esitatud dokumentide valguses lugema pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendatuks olukorras, kus see on üksnes põhimõtteliselt ja hüpoteetiliselt võimalik. Kassaatori hinnangul oleks hankija ületanud tõlgendamise piire jättes eriseadusest tuleneva kvalifitseerimistingimuse seadmata ja aktsepteerides potentsiaalsete pakkujate kvalifitseerimistingimustele vastavuse põhimõttelist ja hüpoteetilist võimalikkust. Asjas omab põhimõttelist tähtsust Euroopa Kohtu eelotsusest C-6/20 tulenev järeldus, et RHS v.r. § 41 lg 3 oli siseriiklikku õigusesse üle võetud vastuolus EL õiguse põhimõtetega, EL riigihanke direktiividega. Siseriikliku õiguse EL õigusega kooskõlaline tõlgendamine ei saa viia olukorrani, kus kõik hankijad peaksid enne hankemenetluse läbiviimist teostama RHSi sätete EL õigusega kooskõlalisuse kontrolli – on ebaõige panna seadusandlikku sekkumist vajavas olukorras (puudused EL õiguse harmoneerimises, EL õigusega mittekooskõlas oleva siseriikliku õigusakti muutmise vajadus) vastutus hoopis õigusakti rakendajatele. RHS v.r. § 41 lõikest 3 tulenevate hankija kohustuste ebaõige tõlgendamine halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt on kaasa toonud kohtute ebaõige hinnangu enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmiseks korraldatud riigihangetes viitenr 157505 ja viitenr 189564 sätestatud kvalifitseerimistingimuste formaalsele ja sisulisele õiguspärasusele, mis on omakorda päädinud ebaõige hinnanguga vaidlustatud SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 õiguspärasusele. Ringkonnakohtu konstateering hankija kaalutlusruumi kohta hanketingimuste määramisel ja RHS v.r. § 41 lõike 3 kohaldamisel (või kohaldamata jätmisel) on põhistamata. Kohus ei ole otsuses andnud hinnangut, kas riigihangete seaduse v.r. § 41 lõike 3 puudusi, oleks hankijal sätte rakendamisel võimalik ületada EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise teel, minemata seejuures vastuollu kvalifitseerimistingimuste seadmise eesmärgi ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. IV. Taotlused i. Taotlus võtta kassatsioonkaebus menetlusse Kassaator palub Riigikohtul kassatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtu 24.09.2021 otsusele haldusasjas nr 3-19-346 menetlusse võtta. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmine on põhjendatud, sest: 1) ringkonnakohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi; 2) kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks RHSi rakendamisel ilmnenud kitsaskohtade lahendamisel. RHSis esineb (jätkuvalt) puudusi seoses Euroopa Liidu õiguse harmoneerimisega, mida võib küll teatud piirini ületada sätete Euroopa Liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise abil, kuid hankijatel puudub kindlus, millistes piirides on tegemist tõlgendamisega ja millal väljub rakenduspraktika lubatud tõlgendusraamidest (contra legem tõlgendus) ja vastuolud tuleks lahendada õigusloomega. HKMS § 107 lõike 9 kohaselt on riik menetlusosalisena vabastatud kautsjoni tasumisest.  7 ii. Taotlus asja lahendamiseks Kassaator palub Riigikohtul tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2019 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Lepmets jurist Marju Lepmets 611 3061 [email protected]