Väljaminev kiri

Kristel Rõõmusaar eie 08.03.2022 * r 5-4/2022-017-2 * Konkurentsiamet [email protected] Meie 24.03.2022 nr 1.15-5/2022/1773-2 Tatari 39 10134, Tallinn Vastus taotlusele teabe saamiseks Austatud Kristel Rõõmusaar Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses Lux Express Estonia ASi 18.02.2022 taotlusega nr KA-180222. Vastusena teie kirjas esitatud küsimustele peame antud asjas oluliseks eelkõige alljärgnevaid selgitusi. Majandus- ja taristuminister on Ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel oma 08.11.2017 määrusega nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ kehtestanud piirhinnad, millest kõrgemaid piletihindasid ei tohi AS Eesti Liinirongid kehtestada. Kehtestatud piirhinnad ei pea olema seotud ühegi kulugrupiga, riigil on õigus kehtestada piirhinnaks ka 0 eurot. Raudtee reisijateveol on piirhindade kehtestamisel järgitud muu hulgas riikliku transpordipoliitikat. Näiteks Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 toob selgelt välja raudteevaldkonna eesmärgina suurendada raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu ning kaasnevana reisirongide kasutust. Ühtlasi on arengukavas ja EL-i kliimapoliitika elluviimisel transpordivaldkonnas seatud eesmärgiks nii reisi- kui ka kaubaliikluse suunamine maanteelt raudteele, et raudtee tihedama kasutamisega vähendada transpordi negatiivset mõju keskkonnale. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvamale ja ohutumale liikumisviisile. Piirhindade määramisel oleme siiski seni järginud põhimõtet, et reisija tasub osaliselt enda sõidu kulud. Näiteks viimase määruse muudatuse tingis vajadus tasakaalustada raudteeveoettevõtjale pandud avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate kulude tõusu, mille katmist ei ole kavandatud riigieelarvest eraldatava toetusega. Viimase aasta jooksul on oluliselt tõusnud raudteeveoettevõtja kontrollile mittealluvad energia- ja taristukulud, samuti on suurenenud palgasurve. Osa sellest täiendavast kulust läheb reisijate kanda ja osa sellest katab riik läbi avaliku liiniveo toetuse ASile Eesti Liinirongid. Ministri määruse muutmisel muutis AS Eesti Liinirongid ka reaalseid piletihindasid selliselt, et avaliku liiniveo tulud , nii piletitulud kui toetus riigieelarvest (riigiabi) kogumina, kataksid kulutused, mis kaasnevad avaliku teenindamise kohustusega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Reaalsete piletihindade muutmisel vaatleb AS Eesti Liinirongid iga konkreetset liini ning sõitude alg- ja sihtpunkte eraldi, lähtudes konkreetsest olukorrast. Seejuures on määrusega kehtestatud piirhindade hinnakujunduses oluline paindlikkus, kuna pikemate vahemaade puhul sõltub hind konkreetse rongi nõudlusest eri nädalapäevadel, seda eelkõige ekspressrongide puhul. Kuna hindade kehtestamisel on vajalik paindlikkus ja erinevatel liinidel sõidavad erineva maksevõimega reisijad, siis on loogiline, et suuremal osadel väljumistel on reaalsed piletihinnad madalamad piirhindadest. Kordame veelkord üle, et transpordipoliitika üheks eesmärgiks on võimalikult palju suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning selleks peavad reisirongide piletihinnad olema mõistlikes määrades, et reisirongiteenused oleksid eelistatud valikuna ja kättesaadavad kõikidele sotsiaalsetele gruppidele. Euroopa Liit on näinud avaliku teenindamise lepingu kaitseks ette võimaluse piirata muude teenuste osutamist. Isegi raudteetranspordi siseselt on võimalik piirata vabal turul tegutsevate ettevõtjate tegevusvabadust. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL art 11 näeb ette, et liikmesriigid võivad piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsuõigust reisijaid peale võtta igas jaamas ja lasta neil maha minna teises jaamas, kui üks või mitu avaliku teenindamise lepingut hõlmab sama või alternatiivset marsruuti ja kui selle õiguse kasutamine ohustaks avaliku teenindamise lepingu või lepingute puhul majanduslikku tasakaalu. Lux Express Estonia AS on toonud väljavõtte Euroopa Komisjoni Valgest Raamatust „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“, alajaotises „Õigete hindade kindlaksmääramine ja moonutuste vältimine“ kirjeldatud põhimõtted. Eriti on rõhutanud Lux Express Estonia AS vajadust rakendada põhimõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”. Siin tuleb siiski aru saada, keda mõeldakse nende mõistete all. Kasutajate ja saastajatena on siinkohal mõeldud neid, kes infrastruktuuri kasutavad ja kulutavad, st nt eraautode omanikud, raudteeveoettevõtjad, bussiveoettevõtjad, kaubavedajad teedel jne. Kindlasti ei ole põhjendatud ühistranspordi kasutaja liigitamine „saastaja“ mõiste alla, kuivõrd ühistransport, eriti raudteel, on üks efektiivsemaid võimalusi vähendamaks transpordi poolt põhjustatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Juhime siinkohal tähelepanu ka sellele, et ükski rahvusvaheline ega Eesti põhiseaduslik institutsioon ei ole vastustanud ühistranspordi pädevate asutuste õigust osutada ühistransporditeenuseid ilma tasuta. Teiseks on Lux Express Estonia AS toonud välja Valgest Raamatust, et otseselt konkureerivatele transpordiliikidele tuleks tagada võrdsed võimalused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei tegutse AS Eesti Liinirongid ja Lux Express Estonia AS samal kaubaturul. Konkurentsiametil on kindlasti piisav pädevus teha vajadusel antud asjas konkurentsiõigusele tuginev kaubaturu analüüs, vastavalt määratledes ruumiliselt kindlaks geograafiline turg jms. Väga oluline on siinkohal asjaolu, et Eesti Liinirongid tegutseb avaliku teenindamise lepingu alusel (määruse nr 1370/2007 kohaselt antava riigiabi toel) ja Lux Express Estonia AS vabal turul. Avaliku teenindamise leping sõlmitakse olukorras, kus turg üldhuvist lähtuvatel tingimustel teenust ei paku ehk vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta teenust ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Ilmselgelt on raudteel reisijateveo teenuse osutamise kulud sellised, et kommertsvedaja sellele turule ei sisene. Kuna riigi ülesanne on tagada kõikide ühiskonna gruppidele nii füüsiliselt kui ka hinnalt ligipääsetav teenus, siis katab riik osa teenuse kuludest ja osa tarbija piletit ostes. Tegemist ei ole tulu teenimise eesmärgil pakutava teenusega, nagu seda on kommertsteenus. Avalikku liinivedu korraldades täidab riik 2 (3) avalikku ülesannet, st osutab üldhuviteenust. Erinevalt kommertsliiniveost ei ole avaliku liiniveo eesmärgiks teenida tulu. Kommertsvedaja loobub koheselt veoteenuse osutamisest, kui see ei teeni omanikule piisavat tulu, samas kui avaliku liiniveo eesmärgiks on tagada inimestele vajalikud liikumisvõimalused ja sellega mh ka teistele avalikele teenustele juurdepääs. Seega on avalikul ja kommertsliiniveol erinevad eesmärgid ja tulukus. Nad täiendavad teineteist, mitte ei konkureeri omavahel. Riik ja kohalik omavalitsus ei konkureeri oma avalikke ülesandeid täites eraettevõtjaga (nt sarnaselt munitsipaal- ja erakoolid). Nii ei ole ka vedajad avalikul liinil ja kommertsliinil võrreldavas olukorras ning neid ei pea võrdselt kohtlema. Avalikes huvides on parema ja odavama ühistranspordiühenduse loomine. Määruse nr 1370/2007 art 1 lg 1 lubab parema ja odavama avaliku reisijateveo korraldamise eesmärgil sekkuda reisijateveo valdkonda. Riik ei ole võtnud Lux Express Estonia ASile kommertsliiniveo luba andes kohustust tagada talle tema majandustegevuse kasumlikkust või teatud sõitjate hulka. Oma majandustegevust korraldab Lux Express Estonia AS ise kehtivaid norme ja kaasnevaid äririske arvestavalt. Ministri poolt piirhindade kehtestamine ei anna Lux Express Estonia ASile õigustatud ootust, et hinnad ka nendes piirmäärades kehtestatakse, kuna konkreetse hinna määrab raudteeveoettevõtja. Liiga kõrge piletihind ei täida eesmärki eelistada keskkonnasõbralikku liikumisviisi ja tuua inimesed ühistransporti ning pigem liigutakse autoga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Indrek Laineveer 639 7636 [email protected] 3 (3) Saatja: Piret Lohu </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=962d209d5cb8461981d63c217b76ab4b-Piret Lohu> Saaja: '[email protected]', '[email protected]', 'Ingmar Roos', MKM info, RAM Info Teema: Vastus LuxExpressi seisukoha taotlusele Tere, Saadan Teile Konkurentsiameti vastuse seisukoha taotlusele ning selle lisaks oleva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirja koopia. Lugupidamisega, Piret Lohu Konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna jurist [email protected] <mailto:[email protected]> 667 2466 | 667 2400 (üldnumber) Tatari 39 | 10134 Tallinn www.konkurentsiamet.ee <http://www.konkurentsiamet.ee/> AS Lux Express Estonia [email protected]; [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Teie: 18.02.2022 nr KA-180222 Meie: 22.04.2022 nr 5-4/2022-017-4 Vastus seisukoha taotlusel Esitasite Konkurentsiametile seisukoha taotluse, milles palusite Konkurentsiameti hinnangut riigi poolt sõlmitud avaliku teenuse lepingu alusel osutatava linnadevahelise liikuvusteenuse hinnastamise õiguspärasuse üle. Samuti palusite hinnangut, millistele küsimustele vastav analüüs tuleks enne avaliku teenuse lepingu alusel kehtestatud hindade määramist läbi viia veendumaks, et avaliku teenuse lepinguga kaasnev turumoonutus ei ole ebamõistlikult suur. Selgitame, et Teie esitatud küsimustele vastamine ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse. Transpordipoliitika, täpsemalt raudteetransport kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu on nemad pädevad selgitama vajadusel avaliku teenuse lepingute eesmärke ja põhimõtteid ning seda, millistel kaalutlustel just sellistel tingimustel leping sõlmiti. Vajadusel annab hinnangu sellise lepingu õiguspärasusele kohus. Teie kirjale vastamiseks esitasime teabe saamise taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (vastuskiri lisatud) ning kohtusime nende esindajatega asjaolude täpsustamiseks. Teie kirjast saame aru, et ennekõike on Teie jaoks oluline küsimus, miks on kehtestatud reisirongipileti piirhinna ja tegeliku hinna vahel erinevus. Täpsemalt, miks on tegelik hind väiksem kehtestatud võimalikust kõrgeimast piirhinnast. Tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud infole selgitame, et vastavad hinnad väljendavad ennekõike poliitilist valikut, mis rajaneb paljuski konkurentsiga mitteseotud kaalutlustel, mistõttu puudub nende juures selge konkurentsiõiguslik probleem. Kui käsitleda nimetatud küsimust riigiabi vaates, on selgitusi pädev jagama Rahandusministeerium. Konkurentsiameti ameti ülesannete hulka kuulub konkurentsi kahjustavate kokkulepete ning turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjate tegevust puudutavate juhtumite lahendamine. Nimetatud tegevuse eesmärk on kõrvaldada konkurentsipiirangud ning tagada turu toimimine selleks, et tarbijatel oleks kokkuvõttes võimalik saada parima hinna ja kvaliteediga teenust. Lisaks analüüsib Konkurentsiamet konkurentsiolukorda erinevates majandussektorites ja teeb vajadusel valdkonna eest vastutavatele ministeeriumitele ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks. Konkurentsiameti tegevuse üldiseid eesmärke arvestades oleme seisukohal, et Konkurentsiametil oleks eelkõige põhjust sekkuda juhul, kui reisirongiliikluse tegelik Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 hinnakujundus kahjustaks mingil viisil konkurentsi. Mõistame, et oma taotlusega Te otseselt seda silmas ei pidanud – küsimuse all on AS-i Elron suur autonoomia tegelike piletihindade kehtestamisel, mitte see, kas AS Elron on seda autonoomiat konkurentsi kahjustavalt ära kasutanud. Ehkki AS-i Elron hindade riiklikuks regulatsiooniks võib kasutada erinevaid formaate, on küsitav, kuivõrd viiks mõni teistsugune lahendus reaalselt teistsuguste hindadeni. Seda silmas pidades ei pea me hetkel selles küsimuses seisukoha võtmist ka otstarbekaks. Konkurentsiamet jälgib konkurentsiolukorda ka transpordisektoris. Reisijaid vedavaid ronge ja busse saaks konkurentsiseaduse tähenduses käsitleda konkurentidena vaid siis, kui nad tegutsevad samal kaubaturul. See tähendab, et reisimine rongi või bussiga peaks olema tarbija jaoks hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasututstingimuste ning tarbimis- ja muude omanduste poolest asendatav. Asendatavaks loetakse kaubad siis, kui kauba hinnatõus 10% paneks tarbija ostma asendusena muud kaupa. Konkurentsiameti tellimusel viis OÜ Uuringupartner 2020.a. lõpus läbi küsitluse rongide ja bussidega Tallinna-Tartu liinil sõitvate reisijate seas. Muuhulgas näitas uuringutulemus, et rong ja buss ei ole reisijate jaoks asendatavad kaubad, kuna eelpoolnimetatud hinnatõusu korral 10% jätkaksid ligi kolm neljandikku küsitluses osalenud reisijatest sama transpordivahendi kasutamis. Seetõttu ei saa pidada käesoleval ajal reisirongi ja bussi samal kaubaturul tegutsevateks turuosalisteks ega seetõttu ka konkurentideks konkurentsiseaduse tähenduses. Peame vajalikuks täiendavalt selgitada, et isegi kui eelpool nimetatule vaatamata pidada reisijaid vedavaid ronge ja busse konkurentideks konkurentsiseaduse tähenduses, ei näita hetke olukord turgudel võimalike konkurentsiõiguslike probleeme, mis oleks tingitud reisirongipiletite võimalikust liiga madalast hinnast. Puuduvad märgid selle kohta, et bussiettevõtted oleksid Eestisiseste kaug-liinide teenindamisel reisirongide piletihindade tõttu raskustes ja loobumas edasise teenuse osutamisest. Kohtades, kuhu on võimalik reisida nii rongi kui bussiga jagub reisijaid mõlemale transpordiliigile. Selline valikuvõimalus on reisijate vaates igati tervitatav. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Tasa Konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna osakannajuhataja asetäitja Lisa: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 24.03.2022 kirja koopia 3-l lehel Piret Lohu [email protected] 2 (2)