Kristel Rõõmusaar eie 08.03.2022 * r 5-4/2022-017-2 *
Konkurentsiamet
[email protected] Meie 24.03.2022 nr 1.15-5/2022/1773-2
Tatari 39
10134, Tallinn
Vastus taotlusele teabe saamiseks
Austatud Kristel Rõõmusaar
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses Lux Express Estonia ASi
18.02.2022 taotlusega nr KA-180222.
Vastusena teie kirjas esitatud küsimustele peame antud asjas oluliseks eelkõige alljärgnevaid
selgitusi.
Majandus- ja taristuminister on Ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel oma 08.11.2017
määrusega nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri
kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval
sõitjateveol“ kehtestanud piirhinnad, millest kõrgemaid piletihindasid ei tohi AS Eesti Liinirongid
kehtestada.
Kehtestatud piirhinnad ei pea olema seotud ühegi kulugrupiga, riigil on õigus kehtestada
piirhinnaks ka 0 eurot. Raudtee reisijateveol on piirhindade kehtestamisel järgitud muu hulgas
riikliku transpordipoliitikat. Näiteks Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 toob selgelt
välja raudteevaldkonna eesmärgina suurendada raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi
vahemaid ja parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu ning kaasnevana reisirongide kasutust.
Ühtlasi on arengukavas ja EL-i kliimapoliitika elluviimisel transpordivaldkonnas seatud
eesmärgiks nii reisi- kui ka kaubaliikluse suunamine maanteelt raudteele, et raudtee tihedama
kasutamisega vähendada transpordi negatiivset mõju keskkonnale. Investeeringud raudteesse
aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvamale
ja ohutumale liikumisviisile.
Piirhindade määramisel oleme siiski seni järginud põhimõtet, et reisija tasub osaliselt enda sõidu
kulud. Näiteks viimase määruse muudatuse tingis vajadus tasakaalustada raudteeveoettevõtjale
pandud avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate kulude tõusu, mille katmist ei ole
kavandatud riigieelarvest eraldatava toetusega. Viimase aasta jooksul on oluliselt tõusnud
raudteeveoettevõtja kontrollile mittealluvad energia- ja taristukulud, samuti on suurenenud
palgasurve. Osa sellest täiendavast kulust läheb reisijate kanda ja osa sellest katab riik läbi avaliku
liiniveo toetuse ASile Eesti Liinirongid. Ministri määruse muutmisel muutis AS Eesti Liinirongid
ka reaalseid piletihindasid selliselt, et avaliku liiniveo tulud , nii piletitulud kui toetus riigieelarvest
(riigiabi) kogumina, kataksid kulutused, mis kaasnevad avaliku teenindamise kohustusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Reaalsete piletihindade muutmisel vaatleb AS Eesti Liinirongid iga konkreetset liini ning sõitude
alg- ja sihtpunkte eraldi, lähtudes konkreetsest olukorrast. Seejuures on määrusega kehtestatud
piirhindade hinnakujunduses oluline paindlikkus, kuna pikemate vahemaade puhul sõltub hind
konkreetse rongi nõudlusest eri nädalapäevadel, seda eelkõige ekspressrongide puhul. Kuna
hindade kehtestamisel on vajalik paindlikkus ja erinevatel liinidel sõidavad erineva maksevõimega
reisijad, siis on loogiline, et suuremal osadel väljumistel on reaalsed piletihinnad madalamad
piirhindadest. Kordame veelkord üle, et transpordipoliitika üheks eesmärgiks on võimalikult palju
suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning selleks peavad reisirongide
piletihinnad olema mõistlikes määrades, et reisirongiteenused oleksid eelistatud valikuna ja
kättesaadavad kõikidele sotsiaalsetele gruppidele.
Euroopa Liit on näinud avaliku teenindamise lepingu kaitseks ette võimaluse piirata muude
teenuste osutamist. Isegi raudteetranspordi siseselt on võimalik piirata vabal turul tegutsevate
ettevõtjate tegevusvabadust. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL art 11
näeb ette, et liikmesriigid võivad piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsuõigust reisijaid peale
võtta igas jaamas ja lasta neil maha minna teises jaamas, kui üks või mitu avaliku teenindamise
lepingut hõlmab sama või alternatiivset marsruuti ja kui selle õiguse kasutamine ohustaks avaliku
teenindamise lepingu või lepingute puhul majanduslikku tasakaalu.
Lux Express Estonia AS on toonud väljavõtte Euroopa Komisjoni Valgest Raamatust „Euroopa
ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi suunas“, alajaotises „Õigete hindade kindlaksmääramine ja moonutuste
vältimine“ kirjeldatud põhimõtted. Eriti on rõhutanud Lux Express Estonia AS vajadust rakendada
põhimõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”.
Siin tuleb siiski aru saada, keda mõeldakse nende mõistete all. Kasutajate ja saastajatena on
siinkohal mõeldud neid, kes infrastruktuuri kasutavad ja kulutavad, st nt eraautode omanikud,
raudteeveoettevõtjad, bussiveoettevõtjad, kaubavedajad teedel jne. Kindlasti ei ole põhjendatud
ühistranspordi kasutaja liigitamine „saastaja“ mõiste alla, kuivõrd ühistransport, eriti raudteel, on
üks efektiivsemaid võimalusi vähendamaks transpordi poolt põhjustatud negatiivseid
keskkonnamõjusid. Juhime siinkohal tähelepanu ka sellele, et ükski rahvusvaheline ega Eesti
põhiseaduslik institutsioon ei ole vastustanud ühistranspordi pädevate asutuste õigust osutada
ühistransporditeenuseid ilma tasuta.
Teiseks on Lux Express Estonia AS toonud välja Valgest Raamatust, et otseselt konkureerivatele
transpordiliikidele tuleks tagada võrdsed võimalused. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei tegutse AS Eesti Liinirongid ja Lux Express
Estonia AS samal kaubaturul.
Konkurentsiametil on kindlasti piisav pädevus teha vajadusel antud asjas konkurentsiõigusele
tuginev kaubaturu analüüs, vastavalt määratledes ruumiliselt kindlaks geograafiline turg jms.
Väga oluline on siinkohal asjaolu, et Eesti Liinirongid tegutseb avaliku teenindamise lepingu
alusel (määruse nr 1370/2007 kohaselt antava riigiabi toel) ja Lux Express Estonia AS vabal turul.
Avaliku teenindamise leping sõlmitakse olukorras, kus turg üldhuvist lähtuvatel tingimustel
teenust ei paku ehk vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta teenust ei
osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Ilmselgelt on raudteel reisijateveo
teenuse osutamise kulud sellised, et kommertsvedaja sellele turule ei sisene. Kuna riigi ülesanne
on tagada kõikide ühiskonna gruppidele nii füüsiliselt kui ka hinnalt ligipääsetav teenus, siis katab
riik osa teenuse kuludest ja osa tarbija piletit ostes. Tegemist ei ole tulu teenimise eesmärgil
pakutava teenusega, nagu seda on kommertsteenus. Avalikku liinivedu korraldades täidab riik
2 (3)
avalikku ülesannet, st osutab üldhuviteenust. Erinevalt kommertsliiniveost ei ole avaliku liiniveo
eesmärgiks teenida tulu. Kommertsvedaja loobub koheselt veoteenuse osutamisest, kui see ei teeni
omanikule piisavat tulu, samas kui avaliku liiniveo eesmärgiks on tagada inimestele vajalikud
liikumisvõimalused ja sellega mh ka teistele avalikele teenustele juurdepääs. Seega on avalikul ja
kommertsliiniveol erinevad eesmärgid ja tulukus. Nad täiendavad teineteist, mitte ei konkureeri
omavahel. Riik ja kohalik omavalitsus ei konkureeri oma avalikke ülesandeid täites eraettevõtjaga
(nt sarnaselt munitsipaal- ja erakoolid). Nii ei ole ka vedajad avalikul liinil ja kommertsliinil
võrreldavas olukorras ning neid ei pea võrdselt kohtlema.
Avalikes huvides on parema ja odavama ühistranspordiühenduse loomine. Määruse nr 1370/2007
art 1 lg 1 lubab parema ja odavama avaliku reisijateveo korraldamise eesmärgil sekkuda
reisijateveo valdkonda. Riik ei ole võtnud Lux Express Estonia ASile kommertsliiniveo luba andes
kohustust tagada talle tema majandustegevuse kasumlikkust või teatud sõitjate hulka. Oma
majandustegevust korraldab Lux Express Estonia AS ise kehtivaid norme ja kaasnevaid äririske
arvestavalt. Ministri poolt piirhindade kehtestamine ei anna Lux Express Estonia ASile õigustatud
ootust, et hinnad ka nendes piirmäärades kehtestatakse, kuna konkreetse hinna määrab
raudteeveoettevõtja. Liiga kõrge piletihind ei täida eesmärki eelistada keskkonnasõbralikku
liikumisviisi ja tuua inimesed ühistransporti ning pigem liigutakse autoga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Indrek Laineveer
639 7636
[email protected]
3 (3)