Sissetulev kiri

10.03.2022 nr 6 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 19. augusti 2015. a määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus” muutmine Käesolev määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 1922 lõike 2 alusel. Justiitsministri 19. augusti 2015. a määruses nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 1922 lõike 2 alusel.”; 2) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid konkurentsivaldkonnas. (2) Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid eriseadustega reguleeritud järgmiste turgude suhtes: 1) elektrienergia sise- ja piirkondlik turg; 2) maagaasi sise- ja piirkondlik turg; 3) kaugküte; 4) ühisveevärk ja -kanalisatsioon; 5) postside (eeskätt universaalse postiteenuse reguleerimine); 6) sadamad (kaebuste lahendamine); 7) lennujaamad (lennujaamatasudega seotud vaidluste ja lennujaama kasutajate kaebuste lahendamine); 8) raudtee (tegevuslubade väljastamine, konkurentsiolukorra jälgimine, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustingimuste kohta esitatud kaebuste lahendamine); 9) põllumajandustooted ja toit (tarneahela ebaausate kaubandustavade järelevalve). (3) Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid maksejõuetuse valdkonnas (pankrotivõlgniku, tema lähikondsete ja pankrotihalduri järelevalve).“; 3) paragrahvi 7 punktis 1 asendatakse sõnad „riikliku järelevalve“ sõnaga „järelevalve“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Maksejõuetuse teenistuse ülesanded määratakse käesoleva määrusega.“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Maksejõuetuse teenistuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus määratakse teenistuse juhataja kinnitatud ametijuhendiga.“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) maksejõuetuse teenistus.“; 7) paragrahvi 14 punktis 3 asendatakse sõnad „energeetika- või võrguettevõtjale“ sõnaga „ettevõtjale“; 8) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Maksejõuetuse teenistuse põhiülesanded (1) Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurib nende võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel. Teenistus ei teosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikute üle. (2) Maksejõuetuse teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluse seaduspärase läbiviimise ja menetluskulude otstarbekuse suhtes. (3) Maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlustes. (4) Maksejõuetuse teenistus annab oma tegevusest valdkonna eest vastutavale ministrile aru igal aastal ja avaldab Konkurentsiameti veebilehel oma tegevuse kohta aruande igal aastal.“. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 19. augusti 2015. a määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse justiitsministri 19. augusti 2015. a määrus nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ (edaspidi ka Konkurentsiameti põhimäärus) kooskõlla Riigikogus 16. detsembril 2020. a vastu võetud ja 1. jaanuaril 2022. a jõustunud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt luuakse Konkurentsiameti juurde täiendava struktuuriüksusena maksejõuetuse teenistus (edaspidi ka teenistus). 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep ([email protected]) ja justiitshalduspoliitika osakonna nõunik Kertu Priimägi ([email protected]). Eelnõusse on panustanud ka Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Keeleliselt vaatas määruse eelnõu ja seletuskirja üle Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 19. augusti 2015. a määrust nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ 01.01.2022 jõustunud redaktsiooni (avaldamismärkega RT I, 05.11.2021, 2). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast punktist. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse1 eesmärgiks oli tõhustada pankrotimenetlusi ja parandada seeläbi ärikeskkonna toimimist. Muu hulgas sisaldab seadus ka pankrotiseaduse muudatusi, mis jõustusid 1. jaanuaril 2022. a. Seoses nimetatud seadusemuudatustega on vaja muuta Konkurentsiameti põhimäärust ja viia see seadusega kooskõlla. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse Konkurentsiameti põhimääruse preambulit viitega pankrotiseaduse § 1922 lõikele 2, mille kohaselt kehtestab maksejõuetuse teenistuse põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Maksejõuetuse teenistusega seotud sätted paigutatakse Konkurentsiameti põhimäärusesse. Konkurentsiameti põhimääruse preambul sõnastatakse seega järgmiselt: „Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 1922 lõike 2 alusel.” Seoses maksejõuetuse teenistuse loomisega Konkurentsiameti juurde on vaja täiendada Konkurentsiameti põhimäärust osas, kus on loetletud ameti tegevusvaldkonnad. Selleks on 1 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 195 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782- 0c19c257a42c/Pankrotiseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 1 eelnõu punktis 2 tehtud Konkurentsiameti põhimääruse §-st 6 kolmelõikeline säte, mille lõige 1 sätestab, et amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid konkurentsivaldkonnas ning lõige 2 loetleb ametile seadusega pandud ülesandeid seoses eriseadustega reguleeritud turgudega. Konkurentsiameti põhimääruse § 6 lõikesse 3 märgitakse maksejõuetuse teenistusega seonduv järgmiselt: „Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid maksejõuetuse valdkonnas (pankrotivõlgniku, tema lähikondsete ja pankrotihalduri järelevalve)“. Kuna teenistuse teostatav järelevalve ei ole riiklik järelevalve korrakaitseseaduse tähenduses, siis asendatakse eelnõu punktiga 3 Konkurentsiameti põhimääruse § 7 punktis 1 sõnad „riikliku järelevalve“ sõnaga „järelevalve“. Eelnõu punktidega 4 ja 5 täiendatakse Konkurentsiameti põhimääruse §-i 10, kus on märgitud struktuuriüksuste struktuur ja ülesanded ning teenistujate õigused, kohustused ja vastutus, lõigetega 11 ja 3 järgmiselt: „(11) Maksejõuetuse teenistuse ülesanded määratakse käesoleva määrusega.“ ja „(3) Maksejõuetuse teenistuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus määratakse teenistuse juhataja kinnitatud ametijuhendiga.“ Uue teenistuse loomisega suureneb Konkurentsiameti struktuuri kuuluvate teenistuste nimekiri, seega lisatakse eelnõu punktiga 6 Konkurentsiameti põhimääruse §-i 12 punkt 3 „3) maksejõuetuse teenistus“. Selleks, et üldistada Konkurentsiameti põhimääruse § 14 punkti 3 asendatakse eelnõu punktiga 7 sõnad „energeetika- või võrguettevõtjale“ sõnaga „ettevõtjale“. Maksejõuetuse teenistuse põhiülesannete kindlaksmääramiseks täiendatakse eelnõu punktiga 8 Konkurentsiameti põhimäärust §-ga 141. Lõikes 1 reguleeritakse, et maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise, saneerimise ega võlgade ümberkujundamise menetlustes teenistus järelevalvet ei teosta. Teenistuse eesmärk on välja selgitada võlgniku või tema lähikondse õigusvastane käitumine võlgniku maksejõuetuse tekitamisel. Järelevalvet teostab teenistus, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel, näiteks juhatuse liikmete vastu kahju hüvitise nõuete esitamiseks jms. Teenistuse pädevus järelevalve teostamisel on finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 2 lg-s 2 nimetatud isikute suhtes välistatud. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet FIS § 2 lõikes 2 nimetatud isikute, krediidiasutuste, krediidiandjate ja -vahendajate, kindlustusandjate jt üle ning Finantsinspektsioonil on ka eriõigused nende isikute pankrotimenetlustes. Seega ei oleks mõistlik sellist järelevalvetegevust dubleerida. Lõikes 2 reguleeritakse, et teenistuse loomisega viiakse Justiitsministeeriumi kohustus pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamise asjas üle teenistusele ja Justiitsministeerium enam pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet ei teosta. Saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi art 27 käsitleb nõustajate, sh pankrotihaldurite üle järelevalve teostamist. Haldusjärelevalve pankrotihaldurite üle, sõltumata sellest, kas seda teostab Justiitsministeerium või maksejõuetuse teenistus, tagab direktiivist tuleneva kohustuse täitmise. 2 Lõikes 3 reguleeritakse, et teenistuse ülesandeks ja eesmärgiks on ka ühtse praktika kujundamisele kaasaaitamine. Lisaks järelevalve poolele on oluline ka nõustamispoole ja hea tava kujundamise poole olemasolu. Teenistus peaks olema teema eestkõnelejaks laiemalt, tegutsema proaktiivse pankrotikultuuri nimel ning tooma olulised teemad avalikkuse silma alla. Ühtse praktika kujundamise raames võiks teenistus muu hulgas tegeleda pankrotimenetluse läbiviimise hea tava kujundamisega, majanduskuritegude ja varimajanduse ennetavate meetmete väljatöötamisega, rahvusvaheliste suhete parendamisega. Teenistus võib anda juhiseid maksejõuetusmenetluste praktikas tõusetunud küsimustes (näiteks igasugused aruandlusvormid, koosolekute läbiviimine, digitaalne menetlus jms) ning moodustada ka ekspertkomisjone maksejõuetusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest jms. Teenistus saab ühtse praktika kujundamisse panustada ka menetlusosalistele, sh pankrotihaldurile nõu andmisega. Teenistuse peamine ülesanne peab olema võlgniku ja võlgniku lähikondse üle järelevalve teostamine ning võitlus õigusvastase maksejõuetuse tekitamise vastu. Seetõttu panustab teenistus esialgu ühtse praktika kujundamisse vastavalt võimalusele. Samuti tuleb arvestada, et tegevuse alguses ei ole teenistusel ühtse praktika kujundamiseks ka andmeid ja uuringuid, mille kogumine ja läbiviimine vajab aega. Saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi art 29 kohustab liikmesriike restruktureerimis-, maksejõuetus- ja kohustustest vabastamise menetluste kohta andmeid koguma. Ühe võimalusena võib direktiivi ülevõtmisel näha kohustuse panemist maksejõuetuse teenistusele. Lõikes 4 sätestatakse maksejõuetuse teenistuse aruandluskohustus. Aruandluskohustus aitab tõsta teenistuse tegevuse nähtavust, kohustades teenistust igal aastal oma tegevusest aru andma valdkonna eest vastutavale ministrile. Teenistus avaldab Konkurentsiameti kodulehel ka iga- aastaselt aruande oma tegevuse kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õiguses reguleeritakse maksejõuetuse valdkonda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (maksejõuetuse määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv). Maksejõuetuse määrus reguleerib kohalduva õiguse ja kohtualluvuse küsimusi piiriülese iseloomuga maksejõuetusmenetlustes, maksejõuetusregistreid, teisese maksejõuetusmenetluse algatamisega ja piiriüleste võlausaldajatega seotud aspekte ning kontserni liikmete maksejõuetusmenetluste koordineerimist, koostööd ja teabevahetust. Kokkupuutepunkte nimetatud määruse ja direktiiviga on käsitletud täpsemalt konkreetse eelnõu sisu kirjelduse juures. 4. Määruse mõjud Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega kaasnevate muudatuste mõju on hinnatud seaduseelnõu2 ettevalmistamisel, seega muudatusest tulenevaid mõjusid käesolev seletuskiri ei sisalda. 2 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 195 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782- 0c19c257a42c/Pankrotiseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 3 5. Määruse rakendumisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendumisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud on samuti hinnatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu seletuskirjas. Konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistuse loomiseks on vaja palgata teenistuse juht ning eeldatavalt kolm juristi ja üks sekretär. Teenistuse loomine eeldab ka täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Hinnanguliselt võiks teenistuse tegevuseks kuluda 600 000 eurot aastas. Aastane palgafond oleks u 206 000 eurot. Lisandub töökoha maksumus u 1000 eurot aastas ühe töötaja kohta, kokku seega 5000 eurot aastas (eelkõige IT kulu). Lisaks ka büroopindade rent aastas suurusjärgus 25 000 eurot. Kokku 236 000 eurot. Ülejääv osa, st 364 000 eurot on planeeritud teenistuse põhitegevuseks, st eriauditite ja pankrotimenetluste avalike uurimiste läbiviimiseks proportsionaalselt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna kõnealused muudatused ei eelda täiendavat ettevalmistust ja ajavaru normidega tutvumiseks on piisav. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Konkurentsiameti põhimääruse muutmise eelnõu muudatused on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Ministeeriumidele eelnõu kooskõlastamiseks ei esitatud, sest ministeeriumid on kooskõlastanud seaduseelnõu, millest tulenevalt on ette valmistatud kõnesolevad määruse muudatused, samuti ei puuduta kõnesolevad muudatused ühegi ministeeriumi valitsemisala. Täiendav avalik konsultatsioon ei ole vajalik. Viljar Peep Asekantsler 4