Kehtna Vallavalitsus
[email protected]
Pargi tn 2, Kehtna alevik
79001, Rapla maakond
10.01.2025 nr 5.1-3/38874-13
ETTEKIRJUTUS
Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lõike 4 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori
04.06.2024 käskkirja nr 73 alusel, arvestades menetluse käigus kogutud tõendeid ja välja
selgitatud asjaolusid, teeb Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve
talituse järelevalve peaspetsialist Merlin Veinberg Kehtna Vallavalitsusele, registrikood
77000252, asukoht Pargi tn 2, Kehtna alevik, 79001 Rapla maakond, ettekirjutuse järgmise
kohustusega:
Resolutsioon:
1. Tagada abivajavast lapsest teadasaamisel viivitamata lapse abivajaduse nõuetekohane
hindamine ja lapse abistamiseks vajalike meetmete pakkumine.
Alus: LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on KOVi ülesanne lastekaitse korraldamisel
abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse
abistamiseks meetmete pakkumine. LasteKS § 28 lõige 2, mille kohaselt peab lapse
abivajadust hinnates lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu lapse
füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele,
hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 751 lõike 4 alusel sunniraha
1000 eurot.
2. Tagada kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning
otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel laste huvide väljaselgitamine ning
lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse huvide
väljaselgitamisel selgitada välja kõik asjasse puutuvad asjaolud, kuulata laps ära,
selgitada otsuse mõju lapsele ning kõiki asjaolusid kogumis hinnates kujundada
põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega.
Alus: LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel,
vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja
lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest, koosmõjus
LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks
lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse
hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine.
Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3, mille kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks selgitada
välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu
informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; selgitada
lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset
arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus
arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis
hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava
otsusega.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 751 lõike 4 alusel sunniraha
1500 eurot.
3. Tagada kõikides juhtumimenetlustes juhtumiplaani ja tegevuskava koostamine ning
abivajavale lapsele abi osutamisel võrgustikutöö rakendamine, järgides
juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud korras.
Alus: LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abi osutamisel rakendada võrgustikutööd,
järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud
korras.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha
1000 eurot.
4. Tagada otsuse tegemine juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või
juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule kümne päeva möödumisel abivajavast
lapsest teada saamisest.
Alus: LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva
möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse
algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule,
koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha
1000 eurot.
5. Tagada abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel lapse arvamuse välja
selgitamine ja dokumenteerimine ning selle lisamine lapsega seotud kohustuslikule
juhtumiplaanile.
Alus: LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse
abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse
ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta
teisiti, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha
1000 eurot.
2
6. Tagada lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga
seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kandmine sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
põhimääruses kehtestatud korras.
Alus: SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse
ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute
kohta.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha
1000 eurot.
7. Tagada perekonnast eraldatud lapsele juhtumiplaani koostamine, selle perioodiline
ülevaatamine ja vajaduse korral muutmine koostöös lapse ja last kasvatava isikuga.
Alus: LasteKS § 34 lõige 4, mille kohaselt peab lastekaitsetöötaja perekonnast eraldatud
lapsele koostama käesolevas seaduses nimetatud juhtumiplaani ning tagama selle
perioodilise ülevaatamise ja vajaduse korral muutmise koostöös lapse ja last kasvatava
isikuga.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2025.
Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolev ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata,
rakendab Sotsiaalkindlustusamet Kehtna Vallavalitsusele VVS § 75¹ lõike 4 alusel sunniraha
1000 eurot.
Kui ettekirjutuse adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011 või Swedbank
EE932200221023778606, maksekorralduse viitenumber on 2800048574 ja selgituses märkida
sunniraha määranud asutuse nimi, ettekirjutuse number ja sõna "sunniraha".
Ettekirjutuse täitmisest või sunniraha tasumisest palume informeerida
Sotsiaalkindlustusametit kirjalikult postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn või digitaalselt
allkirjastatud dokumendina elektronposti aadressil
[email protected] või
[email protected] 10 päeva jooksul arvates ettekirjutuses määratud
täitmise tähtajast.
Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse
asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lõike 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle
vabatahtliku tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta
adressaadilt kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada
korduvalt.
Vaidlustamisviide
Juhul, kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema
õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile või kaebus
halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse esitaja vaidlustatavast
haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
3
Menetluskäik ja põhjendused
Sotsiaalkindlustusamet algatas 20.10.2023 Kehtna Vallavalitsuses järelevalvemenetluse, mille
eesmärgiks oli kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsealase töö korraldamist.
Järelevalve tulemused on kirjeldatud järelevalve 25.01.2024 aktis nr 5.1-3/38874-7.
Järelevalve käigus tuvastati järgmised rikkumised:
1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, kohalik omavalitus ei ole abivajavast lapsest teada saamisel
viivitamata lapse abivajadust hinnanud ja lapse abistamiseks meetmeid pakkunud;
2. LasteKS § 21 lõige 1, lastekaitsetöötajad ei ole kõigi last mõjutavate otsuste vastu
võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel
välja selgitanud lapse huvisid ega lähtunud otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast
kaalutlusest;
LasteKS § 21 lõige 2 punkt 1, lastekaitsetöötajad ei ole laste huvide väljaselgitamiseks
välja selgitanud kõiki asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolusid
ning muud informatsiooni, mis oli vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja
heaolule;
LasteKS § 21 lõige 2 punkt 2, lastekaitsetöötajad ei ole lapse huvide väljaselgitamiseks
selgitanud lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulanud last ära tema vanust
ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtnud lähtuvalt lapse vanusest ja
arengutasemest tema arvamust arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel;
LasteKS § 21 lõige 2 punkt 3, lastekaitsetöötajad ei ole hinnanud olemasolevat teavet
ning kujundanud põhjendatud seisukohta laste huvide kohta;
3. LasteKS § 28 lõige 1, lastekaitsetöötajad ei ole enne abivajavale lapsele sobiva meetme
kohaldamist hinnanud lapse abivajadust;
LasteKS § 28 lõige 2 punkt 1, lastekaitsetöötajad ei ole hinnanud lapse abivajadust
nõuetekohaselt;
LasteKS § 28 lõige 2 punkt 2, lastekaitsetöötajad ei ole hinnanud last kasvata(te) isiku(te)
vanemlikke oskusi;
4. LasteKS § 29 lõige 2, lastekaitsetöötajad ei ole abivajavale lapsele abi osutades
rakendanud võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSis sätestatud
korras;
5. LasteKS § 29 lõige 3, kohalik omavalitsus ei ole kümne päeva möödumisel abivajavast
lapsest teada saamisest teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata
jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule, koosmõjus LasteKS § 17 lõike
1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lastekaitse
korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse
hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine;
6. LasteKS § 29 lõige 5, kohalik omavalitsus ei ole abivajava lapse abivajaduse hindamisel
ja abi osutamisel välja selgitanud ja dokumenteerinud lapse arvamust ega lisanud seda
lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätestanud teisiti.
7. SHS § 9 lõige 2 punkt 1, lastekaitsetöötajad ei ole abi andmisel koostanud juhtumiplaani.
8. SHS § 144 lõige 1 punkt 8, kohalik omavalitsus ei ole kandnud STARi andmeid LasteKSi
tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite,
toimingute ja menetlustoimingute kohta.
Toona ei pidanud Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutuse tegemist vajalikuks, kuna Kehtna
Vallavalitsus lubas võtta esitatud tähelepanekud ja soovitused arvesse ning määras punktides
2.1. kuni 2.8. kirjeldatud nõuete täitmise kontrollimiseks järelkontrolli 2024. aastal. Järelevalve
(järelkontroll) tulemused on kirjeldatud järelevalve 27.12.2024 aktis nr 5.1-3/38874-10.
Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi
kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele
võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Riik on
kohalikule omavalitsusele pannud LasteKSiga kohustused ja ülesanded laste õiguste ja heaolu
tagamisel ning lastekaitse korraldamisel, võttes arvesse sihtrühma haavatavust. Kohaliku
omavalitsuse üks põhimõtteid on seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel.
4
Juhtumite analüüsimisel selgus, et lastekaitsetöötajal ei ole täitnud kõiki seaduses ettenähtud
nõudeid. Järelevalves tuvastatu näitab, et suurenenud abivajadusega laste heaolu, õiguste ja
turvatunde tagamine on paljudes kontrollitud juhtumites puudulik. Analüüsitud menetlustes ei ole
hinnatud laste abivajadust, koostatud tegevuskava ning dokumenteeritud lapse arvamust.
Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse arvamuse kuulamine ning kui
lastekaitsetöötaja jätab lapse ärakuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha
ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine
ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult
eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud
nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse
täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse
huvidest lähtumine) rakendamisega.
Lapse arvamuse välja selgitamine peaks olema aktiivne tegevus, kus last intervjueeritakse
aktiivselt vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Laste küsitlemise käsiraamatus on välja
toodud erinevaid tehnikaid ja selgitatud, kuidas erineva puudega lapsi on võimalik küsitleda ning
seeläbi nende arvamust välja selgitada.
Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada olukord, kus lapsele ei osutata juhuslikke ja
käepäraseid meetmeid, mis kohaliku omavalitsuse üksusel olemas on, vaid selgitatakse välja
lapse tegelik vajadus ning planeeritakse sobivaid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks.
Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja andma hinnangu lapse füüsilisele,
tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja
majanduslikule seisundile; last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Lastekaitsetöötaja või
lapsega töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või
lasteasutuse, kus laps viibib. Abivajaduse hindamisele tuginedes koostatakse eesmärgistatud
tegevuskava, milles planeeritakse süsteemsed, ajaraamide ja vastutajatega tegevused.
Juhul, kui juhtumimenetluses on lastekaitsetöötaja lapse abivajadust hinnanud, kuid ei ole seda
kinnitanud, võib see jätta mulje, et tegu on tehnilise veaga, kuid probleem selle taga on siiski
sisuline. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust
tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui
juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani
koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud
eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna
tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere
toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et
tagada lapse heaolu. Lapse juhtumit kajastava teabe kogumine STARi lähtub samuti lapse
parimast huvist ega ole lihtsalt tehniline bürokraatia. STARi funktsionaalsus võimaldab kasutada
seda kui tavapärast pabertoimikut digitaliseeritud kujul. Nii on kogu oluline teave säilitatud ühes
kohas, mis lihtsustab vajadusel juhtumi üleandmist teisele lastekaitsetöötajale, ligipääsu teabele
kohalike omavalitsuste piiriülese koostöö puhul ning olukordades, kus Sotsiaalkindlustusametil
on vajalik otsustada lapse perest eraldamine aegkriitiliselt ning pääseda ligi last puudutavale
olulisele teabele.
Võrgustikutöö rakendamise eesmärk on tagada abi osutamise valdkondadeülesus, et laps ja
tema perekond saaksid vajaliku toe kõige optimaalsemal viisil ning et tagatud oleks ka teiste
valdkondade spetsialistide kaasatus ja kompetentsus. Milliseid asjaomaseid võrgustikuliikmeid
peab konkreetse juhtumi puhul kaasama, sõltub palju juhtumi iseloomust ja lapse abivajadusest.
Lastekaitsetöö puhul on oluline juhtumi ajalugu fikseerida ja säilitada uutele võimalikele
olukordadele reageerimiseks, samuti juhtumi menetlemiseks.
Kui kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole lastekaitsetöötajatele loodud töökorraldust, mis
võimaldab lastekaitsetöötajal täita ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid (nt
lastekaitsejuhtumi menetlemist ja selle raames tehtavaid (menetlus)toiminguid, teatud last
puudutavate otsuste tegemist ning kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametnike kohustusi
lapse abistamisel), siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksuses ka loodud nõuetekohaseid tingimusi
lastekaitsetöö tegemiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus ei vasta LasteKS § 17
5
nõuetele. Kohalike omavalitsuse üksustel on üsna lai otsustusvabadus, kuidas lastekaitsetööd
oma haldusterritooriumil korraldada. Samal ajal piiravad otsustusõigust lastekaitsealaste
ülesannete täitmisel mitmed LasteKSis ja SHSis kehtestatud nõuded ja kohustused, mida
kohaliku omavalitsuse üksus ja/või lastekaitsetööd tegev ametnik peavad järgima.
Võttes arvesse faktilisi asjaolusid, et Kehtna Vallavalitsus ei ole järelevalvemenetluse käigus
tuvastatud puudusi kõrvaldanud, on ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse tegemine põhjendatud.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 andis Sotsiaalkindlustusamet võimaluse enne
ettekirjutuse tegemist Kehtna Vallavalitsusele esitada oma arvamus ja vastuväited kavandatava
ettekirjutuse kohta hiljemalt 10.01.2025.
Kehtna Vallvalitsus esitas 09.01.2025 kirjas nr 8-8/2025/56 kavandatava ettekirjutuse kohta
arvamuse, mille kohaselt nõustutakse ettekirjutuses tooduga ning on asutud puuduseid
kõrvaldama. Samuti palus Kehtna Vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendada kuni
31.12.2025, kuna Kehtna Vallavalitsus plaanib luua struktuuri ühe täiendava
lastekaitsespetsialisti ametikoha ülekoormuse vähendamiseks, kuid see eeldab volikogu otsuseid
nii struktuuri kui eelarves muudatuste tegemiseks.
Sotsiaalkindlustusamet ei pikenda ettekirjutuse täitmise tähtaega ning jääb 27.12.2024
ettekirjutuse kavandis nr 5.1-3/38874-11 määratud tähtaja juurde. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
ei sõltu adressaadi nõusolekust, vaid selle saab määrata haldusorgan ühepoolselt.
Sotsiaalkindlustusamet on juba enne järelkontrolli järelevalvet teostades juhtinud tähelepanu
tuvastatud asjaoludele ja andnud soovitusi lastekaitsetöö nõuetekohaseks korraldamiseks
(taotleda Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse
abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid
teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid,
ning pöörduda lastekaitsetöötajate toetamiseks laste heaolu osakonda strateegiliseks
nõustamiseks – koostada laste ja perede heaoluprofiili ning saada juhiseid, kuidas paremini
korraldada mitmetasandilist juhtumi- ja ennetustööd ning võimaldada lastekaitsespetsialistidele
erinevaid koolitusi ja supervisiooni). Ka on väljatöötatud ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel
avaldatud erinevad juhised lastekaitsetöö korraldamiseks.
LasteKSis sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitsetöö korraldamisel on
seadusest tulenev omavalitsuse kohustus ning täiendava koha loomise ja selleks eelarve
muutmise vajadus volikogus, ei lükka edasi selle kohustuse täitmist ega ka LasteKSis sätestatud
nõuete täitmist. Kohalik omavalitsus on esimene asutus, kelle poole on lastel või abivajavate laste
vanematel võimalus pöörduda ning abi saada. Kui kohalik omavalitsus ei taga talle seadusega
pandud ülesannete/kohustuste täitmist, jäävad abivajavad või hädaohus olevad lapsed ilma abita
ning pikemas perspektiivis mõjutab see oluliselt nende kasvamist täisväärtuslikeks ühiskonna
liikmeteks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Merlin Veinberg
peaspetsialist (järelevalve)
6