Uuringu raport

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS Sotsiaalkindlustusamet Aruanne Detsember 2024 Sotsiaalkindlustusameti tellimusel viis uuringu läbi Civitta Eesti AS. Tellija kontaktideks olid Sotsiaalkindlustusameti perepõhise asendushoolduse talituse kriisi- ja erihoolduse peaspetsialist Agnes Kulmar ning perepõhise hoolduse teenuseomanik Brit Kolpakova. Täname Iirimaa, Soome ja Leedu eksperte, kes vastasid asendushoolduse süsteemi ja ajutise puhkuse korraldust puudutavatele küsimustele. Iirimaa asendushoolduse süsteemi kohta andsid vastuseid Iirimaa Laste ja Perede Agentuuri TUSLA asendushoolduse süsteemi uurimistiim. Soome asendushoolduse süsteemi kohta andsid vastuseid Tiina Lehto-Lundén (The Central Union for Child Welfare/ Lastensuojelun Keskusliitto) ja Anu Lehtosaari (Finnish Association for Family Carers/ Perhehoitoliitto). Leedu asendushoolduse süsteemi kohta andsid vastuseid Regimantė Antanavičienė ja Eglė Rauktienė (The State Child Rights Protection and Adoption Service under the Ministry of Social Security and Labour). Samuti andsid omapoolse panuse Giedrė Mikalauskienė ja Jovita Nedvecka (Ministry of Social Security and Labour of the Republic of Lithuania). 1  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 2 Sisukord Kokkuvõte ................................................................................................................................... 3 1. Taust ja eesmärk .................................................................................................................... 4 2. Iirimaa asendushoolduse süsteem ......................................................................................... 6 3. Soome asendushoolduse süsteem....................................................................................... 10 4. Leedu asendushoolduse süsteem ........................................................................................ 14 5. Riikide võrdlus ja analüüs ..................................................................................................... 19  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 3 Kokkuvõte Hooldusperedel on laste heaolu ja turvalisuse tagamisel asendamatu roll, pakkudes kodu ja hoolt lastele, kes ei saa elada oma bioloogilises perekonnas. Hooldajate ülesanne on emotsionaalselt ja füüsiliselt nõudlik, eriti kui peres on suure hooldusvajadusega või erivajadustega lapsi. Sellises olukorras muutub puhkuse võimaldamine hooldajatele vajalikuks, et hoida ära läbipõlemist, tagada nende heaolu ja jätkuv võimekus lastele vajalikku tuge pakkuda. Iirimaa, Soome ja Leedu praktika analüüs näitab, et hooldusperede puhkuse süsteemid pakuvad mitmekülgseid ja kohandatavaid lahendusi. Kõigi kolme riigi süsteemid põhinevad veendumusel, et hooldajate heaolu on otseselt seotud laste heaolu ja turvatundega. Samas erinesid riikide lähenemised nende rakendamise osas, peegeldades iga riigi sotsiaalseid ja poliitilisi eripärasid. Iirimaal on hooldusperede puhkuse süsteem üles ehitatud paindlikkusele. Puhkuse tingimused ja kestus sõltuvad hooldajate ja lapse vajadustest ning on osa lapse hooldusplaanist. Kuigi selline paindlikkus võimaldab hoolduspuhkust kujundada individuaalselt, võib ühtse raamistikuta süsteem tekitada hooldajates ebakindlust, eriti seoses hooldajatoetuste muutumisega ajutise hoolduse sageduse järgi. Soomes on puhkuse võimaldamine seaduslikult määratletud ja selgelt struktureeritud. Hooldajatel on õigus kahele puhkepäevale kuus, kuid vastavalt vajadusele saab neid päevi kasutada ka pikema perioodi vältel. Süsteemi läbipaistvus ja toetused, sealhulgas rahaline tugi ja sotsiaalsed garantiid, tagavad hooldajatele stabiilsuse. Samuti on oluline roll heaoluteenuste maakondadel, mis koordineerivad puhkuse korraldust ning tagavad, et ajutised hooldajad vastavad nõuetele. Leedu mudel paistab silma mitmekesiste puhkuseliikide ja hooldajatele pakutava toe poolest. Kriisiolukordades või tervise taastamiseks mõeldud puhkus võimaldab hooldajatel vajadusel lapse eest hoolitsemise kohustustest vabaneda kuni 30 päevaks aastas. Hooldajatele makstav tasu sõltub konkreetses hoolduskeskuses seatud eeskirjadest. Süsteemi kohalikul tasandil korraldamine tähendab, et rakenduspraktika võib piirkonniti erineda, kuid rõhk jääb lapse ja hooldaja heaolu tagamisele. Hooldajate puhkuse võimaldamine ei tähenda ainult nende heaolu parandamist – see on strateegiline vahend, mis tagab lastele järjepideva hoolduse. Seega on hooldusperede puhkuse süsteemide loomine ja arendamine ühtaegu nii praktiline kui ka eetiline samm, mis peegeldab ühiskonna hoolivust ja vastutust kõige haavatavamate ühiskonnagruppide eest.  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 4 1. Taust ja eesmärk Lapse huvide seadmine esikohale on ülioluline kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel. Lapse loomulikuks kasvu- ja arengukeskkonnaks on tema perekond. Kui vanemad ei suuda ka osutatud toe korral tagada lapsele turvalist keskkonda ja vanemlikku hoolt, on riigi kohustus pakkuda lapsele sobivat asendushooldust väljaspool tema perekonda 1. Hoolduspere võtab oma perre teises peres sündinud lapse, hoolitsedes tema eest kas pikaajaliselt kuni lapse täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas tema eest hoolt kanda. Erihoolduspere on mõeldud spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele, pakkudes lühi- või pikaajalist hooldust peres. See teenus on suunatud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Vastavalt lastekaitseseadusele2 on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Praxise uuring "Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem"3 tõi esile perede toetamise kitsaskohad ja tegi ettepanekuid hooldus- ja kasuperede vajaduste kaardistamiseks ning tõhusamaks toetamiseks. Lisaks tugiteenuste vajadusele tõi uuring välja vajaduse saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustustest, mida Eestis hetkel ei rakendata. Hooldusperede hoolduskoormus varieerub sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas peres kasvavate laste arvust, nende vanusest ja erivajadustest, pere struktuurist (üksikvanem või kahe vanemaga pere), tööst ja muudest kohustustest ning tugivõrgustikust. Seetõttu erinevad ka perede võimalused saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustusest. Kui hoolduspere vajab, kuid ei saa puhkust, võib see negatiivselt mõjutada hoolduspere vanema heaolu, mis omakorda mõjutab negatiivselt lapsele pakutava hoolduse kvaliteeti. Erinevates riikides on välja töötatud süsteemid ja kriteeriumid, mis võimaldavad hooldusperedel saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustusest. Oluline on mõista, millistel tingimustel saavad hoolduspered puhkust võtta, kuidas on korraldatud hoolduspere puhkus ning kes hoolitseb lapse eest selle perioodi jooksul. Käesoleva analüüsi eesmärk on kirjeldada ja analüüsida hooldusperede puhkuse saamise süsteeme ja praktikaid kolmes välisriigis: Iirimaal, Leedus ja Soomes. Riikide valik Riikide valikul lähtuti eelkõige Sotsiaalkindlustusameti ette antud kriteeriumist, milleks oli geograafiline jaotus – üks riik Skandinaaviast (Soome), üks riik Lääne-Euroopast (Iirimaa) ning üks riik Ida-Euroopast (Leedu). Riikide valiku tegemisel võeti arvesse ka andmete 1 Asendushooldus ja kasuvanemlus. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/asendushooldus-ja- kasuvanemlus 2 Lastekaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015 3 Nuiamäe, M., Murasov, M., Masso, M., 2020. Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem. Poliitikauuringute Keskus Praxis; ISBN 978-9949-662-26-5 (https://www.praxis.ee/uploads/2020/12/Lopparuanne-2.pdf)  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 5 kättesaadavust ning eelnevalt tehti kindlaks, kas antud riikides võimaldatakse hooldusperedele sarnast puhkuse süsteemi. Uurimisküsimused Töö käigus uuriti ja kirjeldati valitud kolme riigi hooldusperede puhkuse saamise süsteeme, võimalusi ja praktikaid, keskendudes järgmistele küsimustele:  Mille alusel on süsteem reglementeeritud ja korraldatud?  Kes hoolduspere puhkuse korraldab?  Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest?  Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena?  Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist?  Kui jah, kui palju (proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab?  Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab?  Millistele tingimustele peab hooldusperele puhkuse andja vastama? Käesolevas analüüsis hõlmab asendushoolduse mõiste kõiki lapse hooldamise vorme väljaspool tema bioloogilist perekonda, sealhulgas hooldusperesid, erihooldusperesid ja institutsionaalset hooldust ning hoolduspere mõiste viitab konkreetsele perele, kes hooldab last oma kodus. Info koondamiseks ja kogumiseks viidi läbi dokumentide analüüs ning võeti ühendust sihtriikide vastavate institutsioonidega, et saada põhjalik ülevaade nende praktikast. Analüüsi koostamisel lähtuti ingliskeelsetest terminitest foster care ja respite care. Esimene viitab hooldusperede süsteemile ja teine ajutisele hooldusele ehk (hooldus)puhkusele, mida hoolduspered võivad saada.  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 6 2. Iirimaa asendushoolduse süsteem Mille alusel on asendushoolduse süsteem reglementeeritud ja korraldatud? Iirimaal on asendushooldus (foster care) oluline osa laste heaolu tagamise süsteemist, pakkudes kodu ja hoolt lastele, kes ei saa elada oma bioloogiliste vanematega. Lastekaitset reguleeriv peamine õigusakt on 1991. aasta laste hoolekande seadus (Child Care Act 1991)4, mis sätestab laste kaitse ja heaolu tagamise alused. Selle seaduse alusel vastutab asendushoolduse korraldamise eest TUSLA ehk Iirimaa Laste ja Perede Agentuur (Child and Family Agency). Tegemist on riigiasutusega, mis loodi 2014. aastal. TUSLA tegutseb 2013. aasta laste ja perede agentuuri seaduse alusel (Child and Family Agency Act 20135). Selle õigusakti keskmes on lapsed ja perekondi peetakse tugeva terve kogukonna aluseks, kus lapsed saavad kasvada ja areneda. Samuti on seaduses kesksel kohal partnerlus ning koostöö lastele ja peredele tõrgeteta teenuste osutamisel. Poliitilisel tasandil juhib asendushoolduse valdkonda laste, võrdõiguslikkuse, puude, integratsiooni ja noorteasjade minister (Minister for Children, Equality, Disability, Integration and Youth), kes vastutab laste heaolu ja kaitse poliitikate kujundamise ning järelevalve eest. Põhidokumendid, mis reguleerivad lapse hoolduse küsimusi Iirimaal: ▪ Laste hoolekande seadus4 ▪ Lastehoiu regulatsioon6 ▪ Lastehoiuseadus7 ▪ Lasteseadus8 ▪ Riiklik lastekaitse ja heaolu juhend9 ▪ Riiklik hooldusperede standard10 ▪ Riiklik toetuste jagamise poliitika11 Põhiliseks vastutajaks lapse hoolduse ja hooldusperede küsimustes on TUSLA. TUSLA ülesandeks on hooldusperede leidmine, nende koolitamine ja toetamine, samuti laste paigutamine sobivatesse hooldusperedesse. TUSLAs töötavad kogenenud sotsiaaltöötajad või 4 Child Care Act 1991. https://www.irishstatutebook.ie/eli/1991/act/17/enacted/en/html 5 Child and Family Agency Act 2013. https://www.oireachtas.ie/en/bills/bill/2013/81/ 6 Child Care (Placement of Children in Foster Care) regulations, 1995. https://www.irishstatutebook.ie/eli/1995/si/260/made/en/print 7 Child Care (Amendment) Act 2007. https://www.irishstatutebook.ie/eli/2007/act/26/enacted/en/pdf 8 Children Act 2001. https://www.irishstatutebook.ie/eli/2001/act/24/enacted/en/pdf 9 Riiklik lastekaitse ja heaolu juhend. https://www.tusla.ie/uploads/content/Children_First_National_Guidance_2017.pdf 10 Riiklik hooldusperede standard (2003). https://www.hiqa.ie/sites/default/files/2017- 02/Standards_children_fostercare_DOHC.pdf 11 National Policy: Financial Payments/Allowances in Foster Care, Aftercare, Supported Lodgings and Adoption Maintenance. TUSLA. 2022.  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 7 on sõlmitud koostöölepingud väliste partneritega. TUSLAl on seadusega sätestatud kohustus pakkuda alternatiivseid hooldusteenuseid, nagu asendushooldus, erihooldus, järelhooldus jm. Põhimõisted Iirimaa hooldussüsteemis10 ▪ Hooldus hooldusperes (foster care) - TUSLA hoole all olevad lapsed, kes on paigutatud heakskiidetud hooldusperede juurde. ▪ Hoolduspere hooldaja (foster carer) - on TUSLA poolt heaks kiidetud isik, kes on läbinud hindamisprotsessi ja kuulub heakskiidetud hooldajate gruppi, et hoolitseda laste eest. ▪ Eestkostja (guardian) - isik, kellel on seaduse järgi vanemlik vastutus lapse ees. ▪ Ajutine hooldus (respite care) - on lühiajaline hoolduspuhkus, mida osutatakse lapsele lapse, tema vanema/vanemate või hoolduspere toetamiseks, võimaldades lapsele ja tema esmastele hooldajatele puhkust. ▪ Hooldusplaan (care plan) - kokkulepitud kirjalik plaan, mis koostatakse koostöös lapse, tema bioloogilise pere ja pere sotsiaaltöötajaga. Hooldusplaani vormi täitmisel osaleb laps või noor ja tema bioloogiline pere. Kes hoolduspere puhkuse korraldab? TUSLA on vastutav ajutise hoolduse korraldamise ja koordineerimise eest. Hoolduspered peaksid pöörduma oma TUSLA esindaja või sotsiaaltöötaja poole, et arutada puhkusevõimalusi ja teha vajalikud korraldused, st igal lapsel ja perel on kindel kontaktisik, kes vajadusel puhkuse korraldab. Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest? Hoolduspered võivad taotleda ajutist hooldust, kui nad vajavad puhkust hoolduskohustustest, olgu see siis isiklike põhjuste, tervise või muude asjaolude tõttu. Taotlused vaadatakse läbi individuaalselt, arvestades nii pere kui ka lapse vajadusi. Kui hooldajal on vaja puhkust, peab see olema osa lapse hooldusplaanist ja seda tuleks arvestada lapse huvidest lähtuvalt. Igal asendushooldusel oleval lapsel ja noorel on kirjalik hooldusplaan12. Laps või noor võib igal hetkel koostöös sotsiaaltöötajaga hooldusplaani vormi üle vaadata ja selles sisalduvaid teemasid arutada. Lisaks toimuvad ka erikoosolekud, kus hooldusplaani vorm üle vaadatakse. Esimest korda vaadatakse vorm koosolekul üle enne asendushooldusele suundumist. Pärast seda toimub koosolek esimesel kahel aastal iga poole aasta tagant ning seejärel korra aastas. Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena? Iirimaal puudub ühtne standard ajutise hoolduse kestuse kohta hooldusperedele; see määratakse individuaalselt, võttes arvesse nii lapse kui ka hoolduspere vajadusi. Seetõttu võib ajutise hoolduse kestus varieeruda mõnest päevast mitme nädalani, teinekord võib ajutine hooldus jätkuda kuude või aastate jooksul nädalavahetustel, vastavalt lapse hooldusplaanile 13. 12 Hooldusplaan. https://www.tusla.ie/uploads/content/TACTIC_Care_Plan_13-18.pdf 13 https://fosteringfirstireland.ie/what-is-fostering/different-types-of-foster-care/  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 8 Konkreetsete juhtumite puhul tuleb hooldusperedel konsulteerida oma TUSLA esindaja või sotsiaaltöötajaga, et määrata sobiv ajutise hoolduse kestus ja korraldus. Ajutise hoolduse tüübid on järgmised: • Hädaolukord. Kui lapse või hooldajate äkitselt muutunud olukorra tõttu tekib hädaolukord, mis nõuab lapsele mõneks ajaks ajutise hooldaja võimaldamist. • Planeeritud. Kui ajutine hooldus on lapse hooldusplaani koostamisel kokku lepitud ja see on osa lapse hooldusplaanist. Ajutine hooldus on tavaliselt ette planeeritud, kuid selles on ka teatav paindlikkus, kuna ajutist hooldust võib vaja minna lühikese etteteatamisega hoolduspere või lapse jaoks. Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju (proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab? 2024. aasta novembrist alates on alla 12-aastaste laste perekonnas hooldamise toetus 400 eurot nädalas ning 12-aastaste ja vanemate laste perekonnas hooldamise toetus 425 eurot nädalas14. Mõlemal juhul on tegu netosummaga. Toetuse saamine ei mõjuta isikumaksusoodustusi. Seadusjärgsed toetuste määrad kehtestab laste, võrdõiguslikkuse, puuetega inimeste integratsiooni ja noorte ministeerium. Määrad võivad muutuda koos valitsuse poolt koostatud aasta eelarvega. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli keskmine nädalane brutosissetulek Iirimaal 955 eurot15 ning sellest arvutatuna oli netosissetulek 760 eurot nädalas16. Ajutise hoolduse ajal säilivad tavaliselt hooldusperedele määratud toetused ja hüvitised, kuid täpne kompensatsioon sõltub konkreetsetest asjaoludest (nt ajutise hoolduse pikkus). Toetuste jagamise poliitika näeb ette, et kui laps kasutab asendushooldust, makstakse asendushoolduse toetust edasi põhihooldusperele, kui ajutist hooldust ei kasutata ühelgi kuul rohkem kui kaheksa päeva. Kui ajutine hooldus ületab ühes kuus kaheksat päeva, arvestatakse iga täiendava puhkepäeva eest esmase hooldaja nädalatoetusest maha üks seitsmendik toetusest. Ajutist hooldust pakkuvatele peredele makstakse kogu nädalane hooldustoetus, kui paigutamine kestab üle 4 päeva. Kui periood on lühem kui 4 päeva, siis makstakse iga päeva eest üks seitsmendik nädalasest toetusest. Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab hooldusperele puhkuse andja vastama? Puhkuse ajal hoolitseb lapse eest tavaliselt teine kvalifitseeritud hoolduspere või hooldaja/hoolduspere, kes on keskendunud spetsiifiliselt just lühiajalise hoolduse pakkumisele. 14 https://www.citizensinformation.ie/en/birth-family-relationships/adoption-and-fostering/fostering/ 15 Central Statistical Office. https://data.cso.ie/table/EHQ03 16 Kasutatud Iirimaa palgakalkulaatorit ning sisestatud 955 eurot nädalase sissetulekuna. https://salaryaftertax.com/ie/salary- calculator  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 9 TUSLA vastutab sobivate ajutiste hooldajate leidmise ja korraldamise eest, tagades, et laps saab jätkuvalt vajalikku hoolt ja tuge. Võimaluse korral kasutatakse iga ajutise hoolduse korral samasugust lapse paigutusviisi, et tagada asendushooldusel olevate laste hooldamise järjepidevus. Kui see ei ole võimalik, siis võib ajutist hooldust pakkuda sotsiaaltöötajate meeskonna poolt kindlaks määratud asendushooldaja. Ajutise hoolduse pakkujad peavad vastama samadele standarditele ja kvalifikatsiooninõuetele nagu tavalised hoolduspered. See hõlmab taustakontrolli, koolitusi ja regulaarset järelevalvet, et tagada laste turvalisus ja heaolu. Seadusandluses ei ole reguleeritud hooldajate haridusnõuded ning kasuvanemaks või hoolduspereks võib TUSLAsse kandideerida iga isik või perekond. Hoolduspered on mitmekesine rühm ja nad võivad olla vallalised, abielus, samasooliste suhetes, töötavad, töötud, üürivad, pensionil või puudega. Nad võivad olla ka erinevatest kultuuridest, etnilise või usulise taustaga17. Peamised nõuded, mida Iirimaal hooldajaks saamisel täita tuleb18: ▪ Hooldaja peab olema vähemalt 25-aastane; ▪ Vaba magamistuba; ▪ Juhiluba; ▪ Töökorraldus peab olema paindlik; ▪ Kui hooldajateks on paar, peavad nad koos olnud olema kolm aastat ja koos elanud vähemalt ühe aasta; ▪ Kui hooldajal on lapsi, peab noorim laps olema vähemalt kolmeaastane. 17 https://www.tusla.ie/services/alternative-care/foster-care/can-i-foster-2019/ 18 https://fosteringfirstireland.ie/become-a-foster-carer/how-to-become-a-foster-carer/  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 10 3. Soome asendushoolduse süsteem Mille alusel on asendushoolduse süsteem reglementeeritud ja korraldatud? Soomes on tugev lastekaitse kontseptsioon ja terviklikud põhiteenused lastega peredele - Põhjamaade hoolekandemudel19. Rõhk asetatakse ennetavale lastekaitsele, et lahendada probleemid varakult selliste teenuste kaudu nagu sünnitus- ja lastetervisekliinikud, päevakeskused ja koolid. Heaoluteenuste maakonnad20 vastutavad lastekaitseteenuste korraldamise eest kas otse või väliste teenuseosutajate kaudu. Need loodi eesmärgiga parandada ja ühtlustada heaoluteenuste kättesaadavust kogu riigis. Tegemist on omavalitsustest ja riigist eraldiseisvate avalik-õiguslike asutustega, millel on oma piirkonnas autonoomia. Heaoluteenuste maakonnad (21) on loodud halduslikel kaalutlustel ning nende piirid ei pruugi täielikult kattuda haldusüksuslike maakondade (19) piiridega. Heaoluteenuste maakonnad võivad hõlmata mitut haldusüksuslikku maakonda või vastupidi, üks haldusüksuslik maakond võib jaguneda mitmeks heaoluteenuste maakonnaks. Näiteks Helsingis ja selle ümbruses on loodud eraldi heaoluteenuste maakond, mis keskendub pealinna piirkonna vajadustele. Kõik Soome piirkonnad on heaoluteenuste maakondade süsteemiga kaetud, välja arvatud Ahvenamaa. Ahvenamaa pakub oma elanikele sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mis võivad erineda Soome mandriosa teenustest. Põhidokumendid, mis reguleerivad lapse hoolduse küsimusi Soomes: ▪ Sotsiaalhoolekande seadus21 ▪ Lastekaitseseadus22 ▪ Perekonnahooldusseadus23 Põhiliseks vastutajaks lapse hoolduse ja hooldusperede küsimustes on heaoluteenuste maakonnad. Heaoluteenuste maakondades töötavad kogenenud sotsiaaltöötajad või on sõlmitud koostöölepingud väliste partneritega. Igale laste hoolekande kliendile määratakse isiklik sotsiaaltöötaja, kes edaspidi vastutab lapsele ja tema perele sotisaalteenuste osutamise ja korraldamise eest vastavalt kliendiplaanile (client plan). Põhimõisted Soome hooldussüsteemis ▪ Perekonnas hooldamine (family care) – laste ja noorte ööpäevaringne hooldamine perekonnas (hooldaja erakodus või hooldatava kodus). 19 Põhjamaade hoolekandemudel. https://nhwstat.org/welfare/about-nordic-welfare-model-0 20 Wellbeing Services Counties. https://avi.fi/en/wellbeing-services-counties 21 Social Welfare Act: Sosiaalihuoltolaki 1301/2014 - Ajantasainen lainsäädäntö - FINLEX ® 22 Child Welfare Act: Lastensuojelulaki 417/2007 - Ajantasainen lainsäädäntö - FINLEX ® 23 Family Care Act: Perhehoitolaki 263/2015 – Ajantasainen lainsäädäntö – FINLEX ®  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 11 ▪ Perekonnas hooldaja (family carer) – laste ja noorte perekonnas hooldaja24. Soome puhul tuleb tähele panna, et laste ja noorte perekonnas hooldajate all mõeldakse ka hooldusperesid ja hooldusperes hooldajaid (foster carer)25. ▪ Hooldusülesande leping (assignment agreement) – perekonnas hooldaja ja heaoluteenuste maakonna vaheline ametlik dokument, milles on kirjas poolte õigused ja kohustused seoses perekonnas hooldamisega26. ▪ Kliendiplaan (client plan) – sotsiaaltöötaja ja tema kliendi (antud juhul laps ja tema pere) poolt välja töötatud koostööpõhine ja individualiseeritud strateegia, mis on suunatud kliendi spetsiifilistele vajadustele, eesmärkidele ja väljakutsetele. Lapse perekonnas hooldamise (family care) võib korraldada hooldusperes, laste hoolekandeasutuses või muul lapse vajadustest lähtuval viisil. Soomes on laste hooldajate puhkust käsitlevad tingimused sätestatud perekonnahooldusseaduses23, kus on välja toodud perekonnas hooldajate/omastehooldajate puhkuse tingimused. Põhjalikum lisainfo lastekaitse süsteemi kohta on leitav sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuministeeriumi lehel27 ja üksikasjalik teave asendushoolduse süsteemi kohta on leitav Soome Perehooldusliidu lehel28. Kes hoolduspere puhkuse korraldab? Hooldusperedele puhkuse korraldamise eest vastutab lapse asendushooldusele paigutanud heaoluteenuste maakond. Praktikas võib see olla hoolduspere eest vastutava isiku või lapse asjade eest vastutava sotsiaaltöötaja ülesanne. Heaoluteenuste maakonna roll ajutise puhkuse osutamisel ja korraldamisel võib hõlmata ka rahalist abi, näiteks ajutise hooldaja palga maksmist või kulude hüvitamist. Perekonnahooldusseaduse § 13 kohaselt peab heaoluteenuste maakonna poolt pakutav rahaline või muu toetus võimaldama hooldatava hooldamist ajutise puhkuse ajal. Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest? Hooldusperel on seadusest tulenev õigus puhkusele (perekonnahooldusseadus § 13). Seaduse kohaselt on hooldajatel õigus saada kahepäevast puhkust kuus, kui hooldaja hooldusülesande leping on kehtinud vähemalt 14 päeva. Samuti võivad nad keelduda sellest õigusest. Kasutamata puhkust ei hüvitata seaduslikult rahas, kuid mõned heaoluteenuste maakonnad seda siiski teevad. 24 Ei vasta Eesti mõistes eestkostjale, vaid hooldusperele. 25 Perekonnas hooldamine. Perhehoito. https://thl.fi/julkaisut/kasikirjat/lastensuojelun- kasikirja/tyoprosessi/sijaishuolto/sijaishuollon-muodot/perhehoito 26 Perekonnas hooldaja hooldusülesande leping. https://perhehoitoliitto.fi/tietoa-perhehoidosta/perhehoidon- toimeksiantosopimus/ 27 Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuministeerium. https://stm.fi/en/social-services/child-welfare 28 Soome Perehooldusliit. https://perhehoitoliitto.fi/  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 12 Hoolduspuhkus on aeg, mille osas asendushooldaja (nii perekonnas hooldaja kui hoolduspere) ja asendushoolduse pakkuja (heaoluteenuste maakond) on kokku leppinud vastavas lepingus. Tegemist ei ole töölepinguga, st asendushooldaja ei ole hoolekandesektoriga töösuhtes. Puhkuse ajal tagatakse asendushooldus kõigile hooldatavatele ning põhihooldaja ei vastuta sellel ajal hooldatavate eest. Puhkuse puhul on oluline, et puhkuse korralduse üksikasjades kokku leppides oleks tagatud puhkuse eesmärkide täitmine, miks puhkust võeti (hingetõmbeaja saamine, ennetav toetamine jms). Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena? Seadusega23 ettenähtud minimaalne puhkuse pikkus on kaks päeva kuus. Puhkuse aeg, korraldus ja jaotus kalendriaasta jooksul tuleb kokku leppida lapse asjade eest vastutava sotsiaaltöötajaga ja/või hoolduspere eest vastutava isikuga. Kui hooldusülesande lepingus on kokku lepitud, võib hooldaja saada ka pikemat puhkust. Puhkuse maksimaalset aega ei ole seadusega sätestatud. Seadus fikseerib ainult hooldamise korraldamise puhkuse ajal, kuid muid tingimusi puhkamise korraldamisele ei sea. Puhkuse korraldus sätestatakse heaoluteenuste maakondade perehooldusjuhendites29 ning puhkus lepitakse kokku hooldusülesande lepingus30. Heaoluteenuste maakonnad on oma perehooldusjuhendites sageli määratlenud piirtingimused hooldajate puhkuse võtmiseks. Nendeks piirtingimusteks on näiteks ajapiirangud, mille jooksul tuleb kogutud puhkus välja võtta, mitu vaba päeva võib korraga välja võtta või kas puhkust võib ette võtta. Puhkuse aeg ja korraldus lepitakse täpsemalt kokku hooldusülesande lepingus ning otsuse tegemisel hinnatakse hooldatava huve. Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju (proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab? Hooldusülesande lepingus on hooldajale makstav tasu kokku lepitud, samuti puhkuse tasu ja muude kulude hüvitamise kord. Hooldajate tasude maksmist ja kulude hüvitamist puhkuse ajaks ei peatata. Muud hüvitist nad puhkuse ajal ei saa. Alates 2025. aasta algusest on hooldajatele makstava tasu alammääraks 944,34 eurot kuus ning 2024. aastal oli tasu alammäär 924,02 eurot kuus31 peres hooldatava kohta. Kui hooldajal on sõlmitud hooldusülesande leping, siis kohaldub hooldajale ka pensionikindlustus32, kuid kuna hooldusülesande leping ei ole tööleping, ei kohaldu sellele töölepingu seadus ja sellega seotud sotsiaalsed garantiid (nt puhkus, tööaja piirangud). Perekonnahooldusseaduse (§ 16) kohaselt on hooldajal õigus saada hooldustasu, mille suurus vastab hoolduse eripäradele (nt hoolduskoormus, hooldatava tervislik seisund). Perekonnahooldusseaduse § 19 kohaselt tuleb 29 Perehooldusjuhend. https://perhehoitoliitto.fi/tietoa-perhehoidosta/perhehoidon-toimintaohje/ 30 Perekonnas hooldaja hooldusülesande leping. https://perhehoitoliitto.fi/tietoa-perhehoidosta/perhehoidon- toimeksiantosopimus/ 31 Perehooldustasud. https://perhehoitoliitto.fi/perhehoidon-hoitopalkkiot-ja-korvaukset-nousevat-hieman-vuonna-2025/ 32 Public Sector Pensions Act. https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160081  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 13 hooldajatele makstav tasu üle vaadata igal kalendriaastal alates aasta algusest vastavalt elukalliduse indeksi aastamuutusele. Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab hooldusperele puhkuse andja vastama? Asendushooldust korraldavad heaoluteenuste maakonnad peavad hoolduspuhkuse ajal korraldama eelkõige lapsele asendushoolduse. Ajutine asendushooldaja võib olla näiteks hoolduspere lähisugulane/sugulane või ajutine hooldaja, kes on perekonnale võõras. Kui hoolduspere lähisugulane hoolitseb ajutiselt ja episoodiliselt lapse eest, kes on paigutatud või võetud hooldusele hädaolukorras, tuleb see kokku leppida lapse eest vastutava sotsiaaltöötajaga33. Sellistel juhtudel on oluline, et heaoluteenuste maakond on kontrollinud, et ka sugulane sobib ülesande täitmiseks. Vastavalt perekonnahooldusseadusele (paragrahvid 6 ja 14) peavad kõik asendushooldajad olema oma kohustuste täitmiseks hariduse, kogemuste ja isikuomaduste poolest sobivad. Ajutise asendushooldaja roll nõuab ka kohustuslikku juhendamist. Soomes ei ole väljakujunenud juhendamismudelit ajutistele asendushooldajatele, kuid juhendamist saab läbi viia perepõhiselt või grupis, vastavalt sellele, kuidas heaoluteenuste maakond oma juhendites ette näeb. Kõigilt hooldajatelt küsitakse enne ametisse asumist ka karistusregistri väljavõtet. Väljavõtte taotlemine on seadusega nõutav34. 33 Lastekaitseseadus, paragrahv 45. https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070417#L9P45 34 Lastega töötavate isikute kriminaalse tausta uurimise seadus. https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2002/20020504  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 14 4. Leedu asendushoolduse süsteem Mille alusel on asendushoolduse süsteem reglementeeritud ja korraldatud? Leedus osutatakse hooldusperedele sotsiaalteenuseid omavalitsuse tasandil, st sotsiaalteenuste osutamise eest vastutavad omavalitsusasutused, omavalitsusüksustes on sotsiaalteenuste keskused, mis täidavad hoolduskeskuste (care centers) ülesandeid (kokku 66). Hoolduskeskused asutati kohalikesse omavalitsustesse Euroopa Liidu rahastatud projekti elluviimisel, mis aitas 60 omavalitsusel rajada hoolduskeskused ja rakendada erinevate valdkondade spetsialiste. Igas Leedu omavalitsuses on hoolduskeskus, suuremates isegi mitu. Leedu lastekaitse süsteemi eesmärk on perekogukondades korraldatud hooldus, et lapsed kasvaksid "peredes", mitte asutustes. Põhidokumendid, mis reguleerivad lapse hoolduse küsimusi Leedus: ▪ Leedu Vabariigi seadus lapse õiguste kaitse aluste kohta35 ▪ Sätted lapse hooldusõiguse korraldamiseks36 ▪ Hoolduskeskuse tegevuste kirjeldus37 Põhiliseks vastutajaks lapse hoolduse ja hooldusperede küsimustes on hoolduskeskused, mis asuvad omavalitsustes. Hoolduskeskustes töötavad hoolduskoordinaatorid, kes on riigi lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talituse (hoolduspereks pürgijatele koolitusi läbi viivad ja hoolduseks ettevalmistamise kohta otsuseid tegevad isikud) poolt atesteeritud psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne. Põhimõisted Leedu hooldussüsteemis ▪ Hoolduskeskus (care center) – omavalitsuses asuv sotsiaalteenus, mis osutab hooldusperedele, valves olevale eestkostjale, alalisele hooldajale, pereleibkonnale ja koos elavatele isikutele teenuseid. ▪ Pereleibkond (family household) - eestkoste vorm, kus juriidiline isik (perekond) hooldab nelja või enamat last. Pereleibkond hooldab lapsi enda kodus. ▪ Ajutine eestkostja (guardian on duty) – isik, kes hooldab ajutiselt vanemliku hoolitsuseta jäänud last tema kodus, loomulikus perekeskkonnas, tagades tema füüsilise ja emotsionaalse turvalisuse, hariduse, lapse vajadustele vastamise ja igapäevase hoolduse. Ajutine eestkostja osutab hoolduskeskusele ajutise hoolduse ja ajutise eestkoste teenuseid vastavalt sõlmitud koostöö ja teenuse osutamise lepingule. Ajutise eestkostja ja hooldatava sugulussidemetele ei ole määratud erisusi. ▪ Alaline eestkostja (permanent guardian) – isik, kes hoolduskeskusega sõlmitud vastastikuse koostöö ja teenuse osutamise lepingu alusel hooldab vanemliku hoolitsuseta 35 Law of the Republic of Lithuania on the Fundamentals of Child Rights Protection. https://e- seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.163202/asr 36 Provisions for the organization of child custody. https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.163202/asr 37 Description of the activities of the care center. https://e- seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/b2b626f4fd5c11e796a2c6c63add27e9/asr  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 15 jäänud lapse eest, kellele on seadusega kehtestatud korras seatud või tuleb seada alaline hooldusõigus. Alalise eestkostja ja hooldatava sugulussidemetele ei ole määratud erisusi. ▪ Kriis (crisis) – on lapse kohanemise periood uue perega ja muutunud olukord lapse peres, mis põhjustavad lapsele raskeid läbielamisi ja emotsionaalset stressi ning millest laps ei saa iseseisvalt üle, sest selleks on vaja uusi oskusi ja tööriistu. Hoolduskeskuse tegevuste kirjelduses37 reguleerivad punktid 2.1, 2.2, 2.12 erinevaid ajutise puhkuse mõisteid, selle osutamist ja korraldust vastavalt erinevatele hooldusvormidele. Olgu märgitud, et 2024. aasta 1. juulini kehtis vaid üks termin - "ajutine hooldus" (temporary respite), kuid sellest loobuti, kuna puuetega inimestele teenuste osutamisel kasutati samuti mõistet ajutine hooldus. ▪ 2.1. Ajutine hooldusteenus kriisiolukorras (respite service in cases of crisis) – Hoolduskeskuse poolt korraldatav ja osutatav teenus kriisiolukorras, kui eestkostel olev laps antakse ajutiselt üle teise ajutise eestkostja, alalise eestkostja või hoolduspere hoole alla, erandjuhul pereleibkonda. ▪ 2.2. Funktsionaalsuse taastamise teenus (functionality recovery service) – Hoolduskeskus korraldab ja osutab töövõime taastamist võimaldavat teenust ajutistele ja alalistele eestkostjatele. ▪ 2.12. Lühike puhkus (short respite) – Lühike puhkus ajutisele eestkostjale, alalisele eestkostjale füüsilise või emotsionaalse seisundi taastamiseks või lühiajaline taganemine lapse hooldusõigusest, kui ajutine eestkostja või alaline eestkostja peab ellu viima isiklikke tegevusi, milles laps osaleda ei saa. Kui inimene soovib pakkuda lühikest puhkust, peab ta saama hoolduskeskusest loa. Nendest kolmest puhkuse liigist on käesoleva analüüsi kontekstis hooldaja puhkusele kõige lähemal lühike puhkus. Kes hoolduspere puhkuse korraldab? Puhkuse korraldavad omavalitsustes tegutsevad hoolduskeskused, kus töötavad hoolduskoordinaatorid, kes on määratud igale hooldusperele, ajutisele eestkostjale, alalisele eestkostjale ja pereleibkonnale. Kõik hoolduskoordinaatorid on riigi lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talituse poolt atesteeritud. Hoolduskoordinaatori ülesandeks on ajutise puhkuse teenuse korraldamine ja sellega abistamine. Hoolduspuhkuse korraldamist kriisiolukorras, funktsionaalsuse taastamise teenuse ja lühikese puhkuse andmise korraldamist on täpsemalt kirjeldatud puhkuse andmise tingimuste juures. Lisaks pakuvad hoolduskeskused hooldusperedele ning ajutistele ja alalistele eestkostjatele muid lisateenuseid, nagu näiteks eakaaslaste tugirühmad, koolitused jms. Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest? Ajutine hooldusteenus kriisiolukorras (respite service in cases of crisis) Kui kriisiolukorras tekib vajadus ajutise hooldusteenuse järele, saavad eestkostjad, hoolduspere või pereleibkond vabas vormis esitada kirjaliku taotluse hoolduskeskusele ajutise  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 16 hooldusteenuse osutamiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt kaks tööpäeva enne taotluses märgitud teenuse osutamise vajaduse alguskuupäeva. Pöördumises märgitakse: isiku nimi, hooldatava lapse ees- ja perekonnanimi, kriisiolukorras ajutise hooldusteenuse osutamise vajaduse põhjus ja selle teenuse kestus. Hoolduskeskus korraldab taotlust arvesse võttes kriisiteenuseid eestkostjatele ja hooldusperedele, mida osutatakse kirjalikul kokkuleppel. Ajutist hooldusteenust kriisiolukorras võib osutada ajutine eestkostja, alaline eestkostja, hoolduspere, erandjuhul – pereleibkonnas. Pereleibkonda paigutatakse laps juhul kui omavalitsuses puudub ajutine eestkostja või hoolduspere, kes võiks kriisiteenuse osutamise perioodil vastu võtta konkreetse lapse ning kui selle teenuse osutamise perioodil hooldust vajava lapse vajadused on kooskõlastatud peres elavate isikute ja laste vajadustega. Ajutise hoolduseteenuse osutamisel kriisiolukorras ei tohi last lasteasutusse paigutada. Hoolduskeskuse juhataja hindab ühe tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates selle teenuse osutamise vajalikkust ja teeb selle kohta otsuse. Hiljemalt ühe päeva jooksul teavitab ta taotluse esitajat otsusest telefoni teel ja kirjalikult koos otsuse koopiaga. Kui otsustatakse ajutist hooldusteenust kriisiolukorras mitte osutada, märgitakse otsuses selle põhjused. Teenuse osutamisest ei või keelduda teenuse puudumise tõttu omavalitsuses. Funktsionaalsuse taastamise teenus (functionality recovery service) Hoolduskeskus korraldab ajutise eestkostja taotluse põhjal funktsionaalsuse taastamise teenuse pärast hoolduse all oleva lapse üleandmist hooldusperesse, lapsendamiseks või sünniperele. Funktsionaalsuse taastamise teenust osutatakse ajutise eestkostja ja hoolduskeskuse vahelise kirjaliku lepinguga, milles on märgitud isiku ees- ja perekonnanimi ning teenuse kavandatav kestus, mis on kuni 30 kalendripäeva aastas. Funktsionaalsuse taastamise teenuse saamiseks esitab ajutine eestkostja hoolduskeskusele vabas vormis motiveeritud kirjaliku taotluse, kui on kinnitatud andmed lapse alalistele eestkostjatele (hooldajatele), lapsendajatele üleandmise või vanematele tagastamise kohta. Alalise eestkostja taotluse alusel korraldab hoolduskeskus alalise eestkostja funktsionaalsuse taastamise teenuse osutamise. Funktsionaalsuse taastamise teenust osutatakse alalise eestkostja ja hoolekandekeskuse vahelise kirjaliku lepinguga, kuhu märgitakse ees- ja perekonnanimi, funktsionaalsuse taastamise teenuse kestus, mis on kuni 30 kalendripäeva aastas. Kui hooldatav on elanud alalise eestkostja juures üle aasta, siis peab hoolduskeskus tagama, et eestkostja saaks kasutada kõiki kogenenud hüvesid ka tagantjärele, kuid mitte hiljem kui kolme kalendriaasta jooksul. Funktsionaalsuse taastamise teenust ei saa osutada esimese kahe kuu jooksul pärast lapse perre saatmist, samuti kriisijuhtudel. Lühike puhkus (short respite) Ajutisel eestkostjal ja alalisel eestkostjal on vajadusel võimalus kord kahe kuu jooksul võtta “lühikest puhkust”.  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 17 Eestkostja, kes soovib lühikest puhkust, peab esitama hoolduskeskusele avalduse hiljemalt viis päeva enne soovitud puhkuse alguskuupäev. Taotluses peab olema märgitud, kes nende eestkostel oleva lapse eest hoolitseb (ajutine eestkostja, hoolduspere, tugigrupp jms). Hoolduskeskuse juhataja hindab taotlust kolme tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat otsusest kirjalikult. Lühikest puhkust ei või anda lapse kohanemisperioodil, välja arvatud juhul, kui lühiajaline puhkus on vajalik tervishoiuteenuse saamiseks tööülesandeid täitva eestkostja jaoks või muul olulisel põhjusel. Lapse kohanemisperioodi kestuse määrab hoolduskoordinaator. Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena? Ajutist hooldusteenust kriisiolukorras saab osutada kuni 2 nädalat (erandjuhtudel kuni 1 kuu). Sel ajal hoolitseb ajutine eestkostja lapse eest, kui on vaja osutada kriisiolukorras puhkust teistele eestkostjatele, hooldusperedele ja pereleibkondadele. Funktsionaalsuse taastamise teenust osutatakse ajutise eestkostja ja hoolduskeskuse vahelise kirjaliku lepinguga, milles on märgitud isiku ees- ja perekonnanimi ning teenuse kavandatav kestus, mis on kuni 30 kalendripäeva aastas. Lühikese puhkuse (mitte rohkem kui 2 ööbimist) vajaduse määrab hoolduskeskus igal üksikjuhul individuaalselt. Lühike puhkus toimub koostöös hoolduskeskusega ning lapse eest hoolitsevad kas ajutine eestkostja või alalise eestkostja sugulased. Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju (proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab? Vastavalt hoolduskeskuste tegevuse korra kirjeldusele37, peavad hoolduskeskused tagama, et hooldajad saaksid hooldustegevuseks piisavat ja õigeaegset rahalist toetust. Igal hoolduskeskusel on kinnitatud kord ajutise hooldusteenuse osutamiseks, mis võib näha ette ka tasu ajutise hooldusteenuse osutamise eest. Tasu maksmine toimub vastavalt hoolduskeskuse, hooldusperede ja ajutise hooldusteenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule ajutise hooldusteenuse osutamiseks. Riigi seadusandlus ei reguleeri eraldi ajutiste hoolduseteenuste tasustamist. Leedus makstakse hooldusperedele tasu, mis põhineb riigi miinimum kuupalgal. 2024. aastal on see 924 eurot kuus (bruto)38, mis on 708,42 eurot pärast makse39. Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab hooldusperele puhkuse andja vastama? Kui osutatakse ajutist hooldusteenust, siis ametlikku hooldajat ei asendata. Ajutise hooldusteenuse osutamisel jääb eestkostja seaduse alusel lapse esindajaks ja laps antakse ajutiseks hoolduseks üle ajutisele eestkostjale, hooldusperele või erandjuhtudel – pereleibkonda. 38 Minimum Wage – Lithuania. https://wageindicator.org/salary/minimum-wage/lithuania 39 Leedu palga kalkulaator. https://www.manoalga.lt/en/calculator/results  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 18 Teave ajutisele või alalisele eestkostjale osutatud ajutise hooldusteenuse kohta sisestatakse perekondade sotsiaaltoetuste infosüsteemi „SPIS“ 40, kus on märgitud eestkostja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning teenuse osutamise algus- ja lõppkuupäev. Hooldaja, kes soovib osutada kriisiolukorras ajutist hooldusteenust, peab läbima eestkostjate ja lapsendajate koolitus- ja nõustamisprogrammi GIMK põhiosa ja erialaosa40. Pärast GIMK programmi erialaosa läbimist peab eestkostja saama positiivse hinnangu valmisoleku kohta osutada kriisiolukorras vastavat hooldusteenust. Isik, kes soovib saada hooldajaks, esitab Sotsiaalkindlustus- ja Tööministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riikliku lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talituse osakonnale taotluse hooldajaks asumiseks koos tervisetõendiga, isikuga koos elavate inimeste nõusolekuga asuda eestkostjaks. Pärast kõigi dokumentide kättesaamist viib riiklik lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talituse osakond läbi isiku esmase hindamise. Hoolduskeskuste tegevuse korra kirjelduses37 (lk 20) on märgitud, et kui isikul on juba positiivne hinnang, mis kinnitab tema valmisolekut olla ajutine või alaline eestkostja ja ta soovib pakkuda ajutise hoolduseteenust kriisiolukorras, peab riiklik lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talitus viima läbi uue hindamise. 40 Lapse eestkoste (hooldus) hoolduskeskuses. https://vaikoteises.lrv.lt/en/adoption-and-foster-care/foster-care/child- guardianship-care-in-a-foster-care-centre/  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 19 5. Riikide võrdlus ja analüüs Iirimaa asendushoolduse süsteem on tsentraliseeritum ja riiklikul tasandil koordineeritud. Samal ajal kui Soomes ja Leedus on suurem rõhk kohalikel omavalitsustel ja piirkondlikul juhtimisel. Soome pakub selgeimat seaduslikku raamistikku hooldajate puhkuse kohta, samas kui Iirimaal on rohkem paindlikkust lapse vajadustest lähtuvalt. Leedu pakub aga mitmekülgset lähenemist, pakkudes erinevaid puhkuseliike vastavalt olukorrale ja vajadustele. See tähendab, et puhkuse kestus on jaotatud vastavalt puhkuseliikidele, mis võimaldab täpsemalt arvestada hooldajate ja laste vajadusi. Soomes ja Leedus on puhkuse kestus selgelt määratletud, mis hõlbustab puhkuse planeerimist, seevastu Iirimaa süsteemis puudub kindel miinimum puhkuse pikkus, puhkuse planeerimisel lähtutakse lapse vajadustest. Kõigis riikides tagatakse puhkuse ajal rahaline tugi. Iirimaa süsteem tagab hooldusperedele puhkuse ajal stabiilse rahalise toetuse, mis on võrreldav keskmise töötasuga. Siiski võib toetuse suurus väheneda, kui ajutise hoolduse sagedus ületab teatud piiri, mis võib mõjutada hooldusperede motivatsiooni puhkust võtta. Kõigis kolmes riigis säilivad puhkuse ajal sotsiaalsed garantiid, tagades hooldajatele vajaliku sotsiaalse kaitse. Kõigis riikides kasutatakse kvalifitseeritud hooldajaid, kuid Leedus on eraldi välja toodud hooldusperedele ja lapsele toe pakkumine just kriisiolukordades, kus selleks tuleb ka eraldi väljaõpe läbida. Soomes ja Leedus kaasatakse rohkem perede lähedasi, kes saavad samuti olla ajutised hooldajad. Leedus sõltub puhkuste korraldus samas ka hoolduskeskuste võimekusest. Kokkuvõtlikult on Iirimaa hooldusperede puhkuse süsteem paindlik ja individuaalne, kuid vähem reglementeeritud. Soome süsteem on seadusandlikult kõige täpsem ja tagab minimaalse puhkuseõiguse iga kuu. Leedu eristub funktsioonipõhiste puhkuseliikidega. Teema Iirimaa Soome Leedu Süsteemi Põhidokumendid, mis Põhidokumendid, Põhidokumendid, reglementeerimi reguleerivad lapse mis reguleerivad mis reguleerivad ne hoolduse küsimusi lapse hoolduse lapse hoolduse Iirimaal: küsimusi Soomes: küsimusi Leedus: ▪ Laste hoolekande ▪ Sotsiaalhoolek ▪ Leedu Vabariigi seadus ande seadus seadus lapse ▪ Lastehoiu ▪ Lastekaitsesea õiguste kaitse regulatsioon dus aluste kohta ▪ Lastehoiuseadus ▪ Perekonnahoo ▪ Sätted lapse ▪ Lasteseadus ldusseadus hooldusõiguse ▪ Riiklik lastekaitse korraldamiseks ja heaolu juhend ▪ Hoolduskeskus ▪ Riiklik e tegevuste hooldusperede kirjeldus standard  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 20 Teema Iirimaa Soome Leedu ▪ Riiklik toetuste jagamise poliitika Puhkuse TUSLA vastutab kogu Heaoluteenuste Omavalitsuste korraldamise korralduse eest. Igal perel maakonnad hoolduskeskused põhiline on oma kindel koordineerivad korraldavad puhkuse vastutaja sotsiaaltöötaja. puhkust ja määravad ja tagavad vastutavad järelevalve. Igal perel sotsiaaltöötajad. on oma kindel sotsiaaltöötaja. Puhkuse Puhkust saab võtta, kui Õigus puhkusele on Puhkuse tingimused tingimused see on lapse seadusjärgne (kaks sõltuvad soovitud hooldusplaani osa ja päeva kuus), kui puhkuse liigist vajalik kas isiklike, hooldusülesanne on (kriisihooldus, tervislike või muude kestnud vähemalt 14 funktsionaalsuse põhjuste tõttu. Eeldatakse päeva. Täiendava taastamine ja lühike lapse vajaduste ja puhkuse tingimused puhkus). Taotlused hoolduspere olukorra lepitakse kokku tuleb esitada vastavalt hindamist. heaoluteenuste hoolduskeskuse maakondade ettenähtud juhendite alusel. protsessidele. Puhkuse pikkus Puudub konkreetne Miinimum on kaks Kriisihooldus on standard; pikkus sõltub päeva kuus, kuid tavaliselt kuni 2 lapse ja hoolduspere kokkuleppe alusel nädalat (kuni 1 kuu vajadustest. Võib ulatuda saab puhkust erijuhtudel), mõnest päevast mitme planeerida ka funktsionaalsuse nädalani. pikemateks taastamise teenus perioodideks ja kestab kuni 30 päeva kasutada osadena. aastas, lühike puhkus on saadaval kord kahe kuu jooksul ning mitte rohkem kui 2 ööpäeva. Tasu ja Puhkuse ajal makstakse Tasu (minimaalselt Tasu maksmine sotsiaalsed hooldusperele toetusi 944,34 eurot kuus) ja puhkuse ajal sõltub garantiid edasi (400–425 eurot muud hüvitised hoolduskeskuse nädalas), kuid nende säilivad ka puhkuse kinnitatud korrast suurus võib väheneda, ajal. Täpsem tasu ja ajutise kui ajutise hoolduse tingimused sõltuvad hooldusteenuse sagedus ületab teatud hooldusülesande osutamiseks, mis võib piiri. Ka hooldajatele lepingust. Eraldi ei näha ette ka tasu  HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 21 Teema Iirimaa Soome Leedu makstakse puhkuse ajal ole välja toodud, ajutise tasu. milline on kord ajutise hooldusteenuse hooldaja tasule. osutamise eest. Tasu maksmine toimub vastavalt hoolduskeskuse, hooldusperede ja ajutise hooldusteenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule. Lapse Laps jääb kvalifitseeritud Last hooldatakse Lapse eest hoolitseb hooldamine hoolduspere või ajutise ajutise hooldaja või ajutine eestkostja, hooldaja hoole alla, kelle lähisugulase poolt. hoolduspere või määrab TUSLA. pereleibkond. Nõuded Ajutise hoolduse Ajutine hooldaja või Lapse ajutised ajutisele/ pakkujad peavad lähisugulane on hooldajad peavad asendushooldaj vastama samadele saanud vajaliku vastama samadele ale standarditele ja ettevalmistuse ja talle nõuetele nagu kvalifikatsiooninõuetele on teostatud tavalised hooldajad. nagu tavalised taustakontroll. hoolduspered. HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS 22 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 www.civitta.com TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga Civitta Eesti AS ( käsundisaaja ) annab üle ja Sotsiaalkindlustusamet ( käsundiandja ) võtab vastu kooskõlas lepinguga „ Hooldusperede puhkuse andmise süsteemi välispraktikate võrdlus” ( nr 2-10/30562-1 ) , mis on sõlmitud 29.10 .202 4 , alljärgneva töö: Käsundisaaja viib läbi uuringu kirjeldamaks kolme välisriigi hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid ning nende analüüsi . Töövõtja esitas töö Tellijale digitaalses vormis 12 . 1 2 .2 4 , käsundiandja kommentaaridele vastavalt täiendatud aruande 23.12.2024 . Käesolev akt on aluseks tasu väljamaksmiseks töö eest lepingujärgses summas 4 32 0 ,00 eurot ( h innale lisandub käibemaks ) . Käsundiandja Käsundisaaja Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt