2024 AASTA SOTSIAALVALDKONNA
VÄLINE KOOSTÖÖPARTNER "HEA TEGU"
Tunnustuse kategooria
Valdkonnavälise koostööpartneri IKEA Eesti algatus „Märka
vägivalda“
Kandidaadi iseloomustus
Asutus IKEA Eesti
Asutuse esindaja nimi Marko Põder (IKEA Eesti turu juht)
E-posti aadress ja telefon
[email protected], 5243205
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Too vähemalt üks näide, kuidas on teinud eelmisel perioodil koostööd
sotsiaalvaldkonnas?
2023. aastal alustas IKEA Eesti sotsiaalse algatusega “Märka vägivalda”, mille kaudu näitas,
kuidas koostöö erasektori ja sotsiaalvaldkonna vahel võib luua positiivseid muutusi vägivalla
märkamisel ja inimeste julgustamisel abi otsida. Tegemist on IKEA pikaajalise algatusega, mille
tegevusi viidi aktiivselt ellu 2024. aastal ja jätkatakse ka 2025. aastal. Algatuse raames on IKEA
teinud tihedat koostööd naiste tugikeskustega, mis on sotsiaalkindlustusameti olulised partnerid
naistevastase vägivalla ohvrite abistamisel üle Eesti. Ühe silmapaistva koostöö näitena alustati
tugikeskuste ruumide ja sisustuse uuendamist, et pakkuda ohvritele turvalist ja toetavat keskkonda.
2024. aastal valmis teise naiste tugikeskuse majutuse ruumide renoveerimine. IKEA ja
sotsiaalvaldkonna partnerlus ei ole piirdunud vaid materiaalsete lahendustega. Algatuse raames
loodi ka teadlikkust tõstvaid teavitusmaterjale, mis tutvustavad mh ohvriabi võimalusi ja levitati neid
laialdaselt, et jõuda võimalikult paljude abivajajateni. IKEA integreeris kampaania põhiväärtused
ka oma igapäevategevustesse, muutes selle terviklikuks osaks nii ettevõtte kultuurist kui ka
ühiskondlikust vastutusest. Selline läbimõeldud ja sihikindel koostöö on hea eeskuju, kuidas
erasektor saab toetada sotsiaalvaldkonna eesmärke ja aidata kaasa ühiskonna turvalisuse ning
lähisuhtevägivallast teadlikkuse tõstmisele.
Too vähemalt üks näide, kuidas kandidaat on käivitanud või osalenud koostööprojektides,
teeb igapäevase töö pinnalt head võrgustiku- ja koostööd võrdses partnerluses?
IKEA Eesti on algatuse loomisel lähtunud ühiskondlikust vajadusest ja seda aktiivses partnerluses.
IKEA lähenes sotsiaalkampaania ettevalmistamisse suure põhjalikkusega ning kaasas nii
ennetussõnumite kui abivõimaluste osas aktiivselt lähisuhtevägivalla ja ohvriabi eksperte, et see
vastaks Eesti eesmärkidele lähisuhtevägivalla tõkestamisel. Samuti on üks silmapaistev näide
2024. aasta lõpus korraldatud IKEA üleskutse „Kodu olgu turvapaik“, mille eesmärk oli jõulupühade
eel tõsta teadlikkust pühade ajal sagenevatest vägivallajuhtumitest ning õpetada inimesi vägivalda
märkama ja abivajajaid toetama. See ühine teavitusüritus toimus 17.12.2024 Tallinna IKEA
kaupluses ja tõi kokku laiapõhjalise võrgustiku: sotsiaalkaitseministri, sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja lasteabi ning Politsei- ja Piirivalveameti eksperdid. IKEA pakkus
ürituse korraldamiseks nii ruume kui oma meeskonna tuge ja jagas IKEA kogemusi
vägivallaennetuses, näidates, kuidas hea koostöö võib aidata ühiskonna jaoks olulisi teemasid
esile tõsta ja lahendusi leida.
Too vähemalt üks näide, kuidas kandidaat teeb sotsiaalvaldkonnas või
sotsiaalvaldkonnaga koostööd valdkondadeüleselt, st inimeste toetamisele lähenetakse
laiapõhjaliselt ja inimesest lähtuvalt?
IKEA algatus „Märka vägivalda“ on hea näide, kus sotsiaalvaldkonna võtmepartnerite (Sotsiaal-
ministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Politsei- ja Piirivalveamet) ning oluliste mõjuisikute (nt
president Kersti Kaljulaid ja minister Signe Riisalo) kaasamisel läheneti probleemile laiapõhjaliselt
ja inimesest lähtuvalt. Kampaania lansseerimisel tehti koostöös Norstatiga kõigepealt
veebiküsitlus, mis hõlmas 1000 vastajat vanuses 18–74, et mõista ühiskonna hetkehoiakuid ja
vajadusi. Kampaania oli terviklik ja selle raames panustas IKEA Eesti kolme valdkonda: teadlikkuse
tõstmine, naiste tugikeskuste renoveerimine ning ettevõttesisese tugisüsteemi arendamine.
Näiteks on IKEA pakkunud oma töötajatele võimalust kohtuda psühholoogiga ja ning julgustanud
neid osalema vabatahtlikena naiste tugikeskuste värskenduskuurides. Lisaks on IKEA kampaania
raames organiseerinud ekspertide ja praktikutega mitmeid intervjuusid ja artikleid, et
lähisuhtevägivalla teemades rohkem selgust ja kõlapinda saada.
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Kaire Tamm
Ohvriabi osakonna
Asutus/ametikoht Sotsiaalkindlustusamet
juhataja
E-posti aadress ja telefon
[email protected] 53824249
Esitamise kuupäev ja allkiri 17.01.2025
Tunnustuse kategooria 2024 AASTA SOTSIAALVALDKONNA UUSTULIJA
Kandidaadi andmed
Nimi ja sünniaeg President Kersti Kaljulaid, 30.12.1969
E-posti aadress ja telefon
[email protected], 5332 5653
MTÜ President Kaljulaidi Fond, lähisuhtevägivalla
Asutus ennetuse suund
((https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/),)
Omab töötamiseks vajalikku
haridust, väljaõpet või
kehtivat kutsetunnistust,
nimeta.
President Kaljulaidi Fond on 2022. aasta alguses
On töötanud
president Kersti Kaljulaidi poolt ellu kutsutud algatus.
sotsiaalvaldkonnas kuni 2
Lähisuhtevägivalla suuna tegevustega alustati 2023.
aastat.
aastal.
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta teeb oma tööd professionaalselt, on
tähelepanelik ja lahendustele orienteeritud meeskonnatöö tegija, lähtub
sotsiaalvaldkonna eetikast ning märkab eetilisi vastuolusid, läheneb
olukordadele lahenduskeskselt?
President Kersti Kaljulaid seisab oma tegevusega haavatavate gruppide eest. Ta oli
aktiivne naistevastase ja lähisuhtevägivalla vastase võitluse eestkõneleja juba oma
ametiajal, pöörates vägivalla valukohale tähelepanu oma iga-aastastes aastapäeva
kõnede ja muudes ettevõtmistes, ning on sama rolli jätkanud President Kaljulaidi
Fondis. Fondi üheks eesmärgiks on vägivallavabama ühiskonna loomine ja selles
tegevussuunas on fond moodustanud neli algatust: tööandjatele suunatud
lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskus, stardirahastus mõjustele algatustele,
iga-aastane LSV konverents “Koos tugevamad” ning avalikus diskussioonis
osalemine.
President Kaljulaid on fondi tegevuse käivitamisel pidanud oluliseks, et suuri
muudatusi tehakse mitme sektori koostöös – riik, erasektor, vabakond. Samuti on
President Kaljulaidi Fond oma vägivalla suuna tegevusi kavandanud kõrge
professionaalsusega, kaasates teadlasi, erialaeksperte ning lähtunud teiste riikide
kogemusest.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta on käivitanud, algatanud või näidanud
üles suurt pühendumust oma töös sotsiaalvaldkonnas?
President Kersti Kaljulaid President Kaljulaid Fondi algatus Vägivallavabaks on
terviklik algatus, mille raames on loodud Koos Tugevamad oranž eriprogramm,
stardirahastus lähisuhtevägivalla teemalistele algatustele, iga-aastane konverents
„Koos tugevamad“ ning tööandjate algatus Vägivallast vabaks.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta on katsetanud või rakendanud oma töös
lähenemisi, mis toovad sotsiaalvaldkonda uuendust?
President Kaljulaidi Fond otsib pidevalt uusi viise, kuidas aidata kaasa
vägivallavabama ühiskonna loomisele Eestis ja tuli 2024. aastal välja kahe
uuendusliku algatusega.
2024. aasta augustis avas President Kaljulaidi Fond stardirahastuse
lähisuhtevägivalla teemalistele uuenduslikele algatustele, et toetada uusi ja
säravaid ideid, mis aitavad vähendada lähisuhtevägivalda Eestis. Avatud taotlusvoor
on suunatud nii üksikisikutele kui vabaühendustele ja aastas toetatakse kuni kolme uut
algatust kuni 5000-eurose stardirahastusega, mis peavad teostuma aasta jooksul
pärast rahastuse väljamaksmist.
2024 suvel teatas fond tööandjatele suunatud algatuse Vägivallavabaks loomisest,
et kaasata ja toetada tööandjaid, kes soovivad süsteemselt panustada
lähisuhtevägivalla (LSV) tõkestamisse. Algatuse eesmärk on suurendada teadlikkust
lähisuhtevägivallast tööandjate kaudu ja luua koos tööandjatega LSV-teadlikke
töökeskkondi, kus süsteemselt pööratakse tähelepanu LSV-temaatikale nii ohvri kui
toimepanija vaatest.
Selleks pakub fond tööandjatele, kes soovivad muuta oma organisatsiooni LSV-
teadlikuks, nõustamist ja koolitusi; koostab tööandjatele tööriistakasti, mis sisaldab nii
erisuguseid õpiampse, statistikat, uuringuid kui koolitus- ja teavitusmaterjale ning loob
tööandjate võrgustiku üksteise innustamiseks ja parimate praktikate ja oluliste uudiste
jagamiseks. Esimesed tööandjad liitusid algatusega 2024 sügisel.
Miks esitatud kandidaat väärib sinu hinnangul tunnustust võrreldes teistega?
Fond on lähisuhtevägivalla vastases võitluses võtnud kasutusele uudse lähenemise
tööandjate kaasamise näol. Tööandjate potentsiaal lähisuhtevägivalla vastases
võitluses on siiani olnud Eestis kasutamata, kuid tööandjad saavad olla olulised
ennetajad, märkajad ja abistajad. Fond on valinud suuna, millesse panustamise mõju
võib olla väga suur, arvestades, et tööl käib ligi 700 000 inimest, ja kuigi LSV toimub
enamasti tööseinte vahelt väljaspool, mõjutab toimuv ka tööandjaid, töökeskkonda ja
kaastöötajaid.
Fond panustab aktiivse kodanikualgatuse tekkimisse ja kasvatamisse, mida selles
valdkonnas on olnud seni vähe. Kuna riik üksi paratamatult kõike ei jõua, on
vabakondliku tegemise toetamine kiiduväärt.
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Kaire Tamm
Ohvriabi
Asutus/ametikoht Sotsiaalkindlustusamet
osakonna juhataja
E-posti aadress ja
[email protected] 53824249
telefon
Esitamise kuupäev ja
20.01.2025
allkiri
Tunnustuse kategooria ELUTÖÖ TEGIJA SOTSIAALVALDKONNAS
Kandidaadi andmed
Nimi ja sünniaeg Maiju Mumm, 17.02.1981
E-posti aadress ja telefon
[email protected],
Sotsiaalkindlustusamet
Asutus
Omab erialast ettevalmistust ohvriabi osutamiseks ja vastab
Omab töötamiseks ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuetele, mis
vajalikku väljaõpet või on sätestatud ohvriabi seaduses ja sotsiaalkaitseministri 03.04.23
kehtivat kutset, nimeta. määruses nr 20 „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse
nõuded ja koolitused“
Valdkond Ohvriabi
Sotsiaalvaldkonnas töötamise kogemust ligi 22 aastat, sellest 20
Sotsiaalvaldkonnas
aastat ohvriabis
töötamise üldine staaž
(vähemalt 30. aastat)
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Kirjelda/nimeta kandidaadi töökohad koos ametinimetuste ja saavutustega.
Maiju Mumm töötab Sotsiaalkindlustusametis ohvriabi peaspetsialistina, kelle tööpiirkonnaks on
Viljandimaa. Maiju on olnud ohvriabi peaspetsialist alates riikliku ohvriabi loomisest 2005. aastal.
Veebruaris tähistab ohvriabi oma 20. aastapäeva, ja Maiju on ainus algusaastatel liitunutest, kes
endiselt ohvriabis vahetult ohvritega töötab. Enne ohvriabi töötas Maiju lühikest aega
sotsiaalvaldkonnas lastega seotud asutuses.
Peamise saavutusena võib välja tuua, et ei ole palju selliseid inimesi, kes suudaks püsivalt ja
pikaaegselt töötada nii väljakutsete rohkes valdkonnas nagu ohvrite toetamine. Jäädes samal ajal
empaatiliseks, rõõmsameelseks, tasakaalukaks ning ennast arendavaks. Maiju on see inimene,
kelle poole saadetakse vägivalla ja kuriteo ning kriisijuhtumite korral kõik piirkonda liituvad uued
spetsialistid – olgu nad õpetajad, KOV töötajad, PPA ametnikud või vabaühenduste esindajad.
Maiju on tõeline ohvriabi raudvara, kelle teadmiste pagasit ja pehmeid siiraid isikuomadusi võib
jäädagi imetlema. Seda ilmestavad arvukad tänukirjad ja tunnustused nii PPA kui prokuratuuri
poolt.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas tema valdkonnas töötamine on avaldanud
sotsiaalvaldkonnas suurt mõju ja loonud lisandväärtust?
Silmapaistev on Maiju oskus keerulistes kriisiolukordades jääda rahulikuks ja tasakaalukaks,
pakkudes sellega leevendust nii ohvritele kui ka teinekord esmareageerijatele. Oma karjääri
jooksul on Maiju kokku puutunud Viljandi piirkonna suurimate kriiside ja tragöödiatega. Ta
julgustab, loob turvalisust ja on sillaks kannatanute, erinevate abivõimaluste ning ametkondade
vahel. Maiju suudab vahendada kõige keerukamaid konflikte ning lahendada rahuliku, kuid
asjatundliku tegutsemisviisiga rängemaidki vägivallajuhtumeid. Maiju tööd ja tegemisi hindavad
kõrgelt tema kolleegid politseimajast, kelle sõnul ilma temata ei saaks nad poolt tööd tehtud.
Emotsionaalselt rasketes juhtumites vajavad sageli toetust ja raja hoidmist ka nemad ise.
Meil on ohvriabis ütlus, et kui midagi õudset Eestis juhtub, siis juhtub see esmakordselt Viljandis.
Seega on Maiju olnud teerajajaks juhtumite lahendamisel ka kõigi meediast läbi käinud julmemate
lugude juures. Tal on helikoptervaade ja parim vaist sotsiaalvaldkonnas ning ta teab alati, mida
teha. Seda nõu küsivad talt nii KOV spetsialistid, PPA ametnikud kui koolijuhid. Lisaks sellele on
olnud Maiju kaasatud hulgaliselt erinevatesse kadunud inimeste otsingutesse, andnud keset
metsa psühholoogilist esmaabi kadunud lastele, toetanud vägivalla kuriteo tagajärjel lähedase
kaotanud inimesi, peatanud suitsiidikatseid jpm.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas elukestva õppijana rakendab/s omandatut, sh
kannab/ndis kutse-eetika ning sotsiaaltöö väärtusi?
Maiju on silmapaistev näide sotsiaaltöötaja eetiliste põhimõtete ja väärtuste kandjast, väljendades
neid oma isikuomadustes, väärtushinnangutes, erialastes oskustes, koostöös ning töösse
suhtumises.
Maiju pikaajalise töötajana on näidanud alati valmisolekut uuendusteks, nende ettevalmistamisel
aktiivselt kaasa löönud ning teisi kolleege toetanud. Loetud päevad tagasi liikus ohvriabi vanast
infosüsteemist SKAIS STAR2 ja Maiju andis panuse oma kogemuse najal kogu arendusprotsessi
vältel ohvriabi STAR2 menetlustesüsteemi loomisesse, et parandada seeläbi võimalust oluliselt
lihtsamaks ja paremaks võrgustikutööks ohvrite abistamise suunal.
Maiju elukestva õppijana on kui MARAC koordinaator – hinnatud täisealise lähisuhtevägivalla
ohvri võrgustikutöö koordinaator Viljandi piirkonnas, mille läbi on turvalise elu ja iseseisva
toimetuleku saavutanud kümned ja kümned kõrge riskiga LSV ohvrid.
Maiju on teinud järjepidevalt ennetustööd ka noorte seas. Ta käib koolides rääkimas, harides
noori lähisuhtevägivalla ohtude osas ja õpetades turvaliste suhete alustalasid. Lisaks on ta
panustanud ennetustegevustega KOVides, rääkides ohvriabi tööst ja võimalustest.
Too vähemalt kaks/kolm näidet, kuidas ta jagab oma professionaalseid kogemusi ja
teadmisi kolleegidele/praktikantidele/uutele töötajatele või on välja õpetanud uusi kolleege
ja/või on praktikajuhendaja?
Maiju on olnud ohvriabis mentoriks vähemalt paarikümnele uuele töötajale. Kui keegi midagi
täpselt ei oska, siis küsitakse ikka esimesena Maijult. Olgu see siis sisuline või tehniline küsimus.
Lisaks suurepärastele nõustamisoskustele ja traumateadlikkusele, on Maijul ka alati selge ja
korras tööprotsesside tehniline pool. Oma teadmistega on ta toetanud ka juhtivaid rolle, sest Maiju
teadmisi ja oskuseid usaldatakse kõrgelt. Nagu eelnevalt mainitud, ei piirdu Maiju toetuse
pakkumine erialaselt vaid majasiseste kolleegidega. Tema juurde pöördutakse nõu saamiseks
erinevate ametkondade inimeste poolt kui tegemist on võimaliku ohvriks langemise juhtumiga.
Too vähemalt kaks/kolm näidet, kuidas tema tööalased saavutused on mõjutanud
KOV/kogukonna/Eesti sotsiaalhoolekande arengut?
Maiju pidev ennetustegevus ja võrgustiku teadlikkuse järjepidev kasvatamine traumateadlikust
kohtlemisest ja taasohvristamise vältimise olulisusest on aidanud kaasa ohvrite stigmatiseerimise
ja korduvohrvistumise vähendamisele. See, kuidas Maiju suhtleb iga kliendi ja koostööpartneriga
ohvrite kohtlemise küsimustes, on tugevalt mõjutanud piirkonna üldist arusaama
vägivallateemadest ja koostööpraktikaid ohvrite abistamisel. Maijul MARAC võrgustiku looja ja
hoidjana piirkonnas on oluline roll, et hädaohus lähisuhtevägivalla ohvrid saavad Viljandimaal
kaitset ja tuge.
Miks esitatud kandidaat väärib sinu hinnangul tunnustust võrreldes teistega?
Maiju väärib tunnustust, sest tegemist on praktikuga, kes on teinud üle 20 aasta igapäevaselt
ennastsalgavat emotsionaalselt ränkrasket tööd, hoides end samal ajal vaimselt vormis ning
motiveerituna ning kes ise ei tõsta end kunagi esile. Maijul on omapärane oskus töötada juhtumite
kallal sügava pühendumise ja südamega, toetades teisi võtmata selle eest ise kunagi krediiti.
Nende aastate jooksul oleme korduvalt soovinud teda esile tõsta tema suurepärase töö eest, kuid
Maiju on jäänud alati alandlikuks ning loobunud igasugusest tähelepanust. Öeldes vaid, et naudib
seda, kui saab oma teadmiste ja olemasoluga kellegi elu vähekenegi paremaks ja turvalisemaks
muuta. Nüüd on see päev, kus sellise imelise inimese ja sotsiaalvaldkonna kuldmuna olemasolust
peavad teada saama ka kõik sotsiaalvaldkonna inimesed.
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Kaire Tamm
Ohvriabi osakonna juhataja
Asutus/ametikoht Sotsiaalkindlustusamet
Kaire.Tamm@sotsiaalkindlustusa
E-posti aadress ja telefon 53824249
met.ee
Esitamise kuupäev 17.01.2025
Tunnustuse kategooria ELUTÖÖ TEGIJA SOTSIAALVALDKONNAS
Kandidaadi andmed
Nimi ja sünniaeg Ly Mikheim 02.05.1960
E-posti aadress ja telefon
[email protected] tel:+37255999645
Asutus
MAARJA KÜLA SA
Omab töötamiseks
vajalikku väljaõpet või eripedagoogika
kehtivat kutset, nimeta.
Valdkond erihoolekanne
Sotsiaalvaldkonnas
töötamise üldine staaž 1982a alates
(vähemalt 30. aastat)
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Kirjelda/nimeta kandidaadi töökohad koos ametinimetuste ja saavutustega.
1. Tartu Abikool (eripedagoog) 2. Raikküla Eriinternaatkool (eripedagoog) 3. Tartu Annemõisa
Kool (eripedagoog) 4. Sihtasutus Maarja Küla juhataja (2003-2025)
2. Saavutused: 2008a – Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk; 2012a. Põlvamaa
teenetemärk; 2014a. Tartu Edukas Daam
Too vähemalt kaks näidet, kuidas tema valdkonnas töötamine on avaldanud
sotsiaalvaldkonnas suurt mõju ja loonud lisandväärtust?
Sihtasutus Maarja Küla on erihoolekande brändisaadik. Ly Mikheim on oma meeskonnaga
rajanud SA Maarja Küla peresarnaseks kogukonnaks, mis lähtub alati teenusesaaja vajadustest
ning tagab turvalise ja motiveeriva keskkonna. Maarja Küla on erihoolekande teenusesaajate
seas väga populaarne koht ja seal soovitakse olla. Seal on iga teenusesaaja märgatud, toetatud
ja hoitud. Erilist tunnustust väärib ka Maarja Küla aktiivsus olla pidevas arengus, osaleda,
töötada ja leida rakendust erinevates valdkondades.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas elukestva õppijana rakendab/s omandatut, sh
kannab/ndis kutse-eetika ning sotsiaaltöö väärtusi?
Kõige suurem väärtus on, et Ly Mikheim asetab erihoolekande inimese alati esikohale. Tema
enda ja ta meeskonna areng on suunatud Maarja Küla arendamisele, et erihoolekande
teenused toetaksid teenusesaaja eesmärke.
Too vähemalt kaks/kolm näidet, kuidas ta jagab oma professionaalseid kogemusi ja
teadmisi kolleegidele/praktikantidele/uutele töötajatele või on välja õpetanud uusi kolleege
ja/või on praktikajuhendaja?
Ly Mikheim pakub alati võimalust tulla Maarja Külaga tutvuma, jagades kogemuslugu ja
professionaalseid teadmisi. Ta osaleb ise arengut toetavates koolitustes ning viib need teadmised
ja kogemused oma meeskonda.
Too vähemalt kaks/kolm näidet, kuidas tema tööalased saavutused on mõjutanud
KOV/kogukonna/Eesti sotsiaalhoolekande arengut?
Sihtasutus Maarja Küla on eeskuju, kelle järgi mitmed erihoolekande asutused
joonduvad ja häid praktikaid rakendavad. Ly Mikheim on loonud toimiva
valdkondade ülese koostöövõrgustiku, panustanud sotsiaalhoolekande
tööjõuvajaduste tulevikuvaatesse.
Maarja Külas on kompetentsikeskus, mis pakub oma teadmisi ja kogemusi teistele
asutustele ja organisatsioonidele, kes tegelevad erivajadustega inimeste tööle
aitamisega.
Miks esitatud kandidaat väärib sinu hinnangul tunnustust võrreldes
teistega?
Sihtasutus Maarja Küla on Ly Mikheimi elutöö. Tänu temale on Maarja Külas pakutavad
erihoolekande teenused isikukesksed, kvaliteedimärgisega ning jätkusuutlikud.
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Maarika Liivamäe
Asutus/ametikoht SKA/Erihoolekande teenuseomanik
E-posti aadress ja telefon
[email protected]
Esitamise kuupäev 15.01.2025
Tunnustuse kategooria 2024 AASTA SOTSIAALVALDKONNA ENNETUSTÖÖ
Kandidaadi andmed
Seksuaalse ahistamise vastane kampaania „Märka.
Nimi ja sünniaeg või
Sekku. Aita.“ https://www.palunabi.ee/et/seksuaalne-
juriidilise isiku nimi ja
ahistamine-ooelus
registreerimisnumber
E-posti aadress ja telefon
[email protected]; 612 1360
Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkampaania tellija ja
Asutus kampaaniategevuste elluviijana (loovagentuur Trickster
Studios)
Sotsiaalvaldkonnas
töötamise/tegutsemise
üldine staaž
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Too vähemalt kaks näidet, kuidas kandidaadi tehtud töö või ellu kutsutud projekt
ennetab sotsiaalvaldkonnas sotsiaalprobleemide tekkimist või süvenemist?
Sotsiaalkindlustusameti tellitud seksuaalse ahistamise vastane sotsiaalkampaania
„Märka. Sekku. Aita.“ eesmärk on juhtida tähelepanu ööelus seksuaalse ahistamise
kogemise laialdasele levikule ja sellega seotud probleemidele ning olemasolevale toele
neile, keda on seksuaalselt ahistatud. Kampaaniaga panustati olulisel määral
seksuaalvägivalla ennetusse ja seksuaalsest ahistamisest teadlikkuse tõstmisesse.
Kampaania keskendus kolmele lihtsale sõnumile: märka, sekku, aita, et murda
ühiskonnas esinevaid väärarusaamu ja stigmatiseerivat hoiakut seksuaalse ahistamise
suhtes, mis päriselus seksuaalse ahistamise peatamist ja abi otsimist takistavad.
Kampaania abil sooviti levitada sõnumit, et seksuaalset ahistamist annab ennetada ja
näidata, kui märkimisväärne roll on vaikivatel pealtvaatajatel.
Kampaania väga tugev fookus oli seksuaalse ahistamise konteksti laiemalt avamisel ja
temaatilisel harimisel. Kampaania lahutamatuks osaks oli ööelu asutuste töötajatele
mõeldud materjalid ja koolitused, mis aitavad neil paremini märgata seksuaalset
ahistamist ning annavad juhiseid, kuidas sekkuda ja aidata.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ennetuses tehakse koostööd erinevate
osapooltega valdkonnaüleselt?
Sotsiaalkampaania osas tehti valdkonnaüleselt koostööd mitme erineva sektori ja
osapoole vahel, et tagada tegevuste mõju ja ulatus. Protsessis olid kaasas SKA
ohvriabi (seksuaalvägivalla ohvrite teenuseomanik Annika Silde), loovagentuur,
Tallinna linn (ööelu nõunik Natalie Mets), naiste õiguste eest seisjad, s3kspositiiv,
Ööhaldjad, Politsei- ja Piirivalveamet, ööelu spetsialistid Londonist ning Bristolist. kes
jagasid rahvusvahelist kogemust ja pakkusid praktilisi lahendusi seksuaalse ahistamise
ennetamiseks jt.
Teadlikkuse tõstmine on oluline, kuid ainult sellest jääb väheks. Seetõttu oli kampaanias
keskel kohal harimine ning Sotsiaalkindlustusamet asus kampaania raames korraldama
koolitusi ööelu asutustele. Londoni eeskujul töötati välja Eesti juhend "Seksuaalsest
ahistamisest vaba ööelu", mis sisaldab soovitusi ööelu asutuste töötajatele kõigiga
arvestava ja seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu korraldamiseks. Juhendiga koos
pakkus Sotsiaalkindlustusamet ööelu asutustele seksuaalse ahistamise vastast
koolitust ning kaasas ööelu asutusi ohvriabi võimaluste tutvustamisse ja
teavitusmaterjalide jagamisse.
Kampaania tegevused on pidevalt edasi arenenud. Kui 2024. aastal keskenduti Tallinna
linna ööelule, siis 2025. aastal laienes tegevus Tartusse ja on plaanis kaasata ka Pärnu
ööelu asutused. Seega kampaania näol ei olnud tegemist ühekordse aktsiooniga, vaid
selle najal jätkuvad tegevused, et muuta ööelu keskkond turvalisemaks kogu Eestis.
See näitab pikaajalist valdkonnaülese koostöö jätkumist ning aitab sotsiaalprobleeme
ennetada süsteemselt ja jätkusuutlikult.
Miks esitatud kandidaat väärib sinu hinnangul tunnustust võrreldes teistega?
Sotsiaalkampaania käsitles Eesti ühiskonna aktuaalset probleemi – uuringule
eelnenud SKA lühiuuringust selgus, et Eesti ööelus on 73% naistest ja 32% meestest
kogenud seksuaalset ahistamist. Kampaania sihtrühma valik oli uudne, keskendudes
ahistamise pealtnägijatele (ööelu asutuse töötajad ja teised külastajad), kel on
märkimisväärne roll väärkohtlemise ennetamisel ja peatamisel, kuid kellele otseseid
ennetustegevusi on sihitatud vähem.
Kampaania loomine ja elluviimine toimus koostöös laiapõhjalise tiimiga, kuhu olid
kaasatud nii riik (mh tellijana), KOV, vabaühendused, erasektor ja paljud
erialaeksperdid Eestist ja välismaalt.
Kampaania lähenemine seksuaalse ahistamise ennetamisele ööelus oli
kompleksne. Pealtnägijate kõnetamiseks ei piirdutud ainult visuaalsete lahendustega
(reklaamiklipid ja plakatid nii väli- kui sotsiaalmeedias, #kehvpidu), mis said palju
positiivset vastukaja. Kampaaniat toetasid erinevad arutelud alates seadustest,
statistikast kuni reaalsete lugudeni ning ekspertide nõuanneteni. Ööelus seksuaalse
ahistamise teemaga jõuti nii populaarsetesse saadetesse televisioonis (nt Õhtu) kui
raadios. Samuti loodi SKA ohvriabi kodulehele eraldi alaleht www.palunabi.ee/ooelu,
kuhu koondati info nii selle kohta, kuidas eristada flirtimist ahistamisest, kui ka häid
nippe, kuidas pealtnägijana sekkuda ja ohvrit aidata. Lisaks korraldas
sotsiaalkindlustusamet koos partneritega temaatilisi koolitusi ööelu asutustele.
Kampaania tundlik ja hästi läbi mõeldud visuaalne lähenemine aitas saavutada
sügavamat mõju, kutsudes üles avalikkust mitte ainult märkama probleeme, vaid ka
sekkuma ja aitama. Disainikeele kvaliteeti kinnitab kampaania jõudmine Kuldmuna
2024 finaali sotsiaalkampaania kategoorias.
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Kaire Tamm
Ohvriabi
Asutus/ametikoht Sotsiaalkindlustusamet osakonna
juhataja
E-posti aadress ja telefon
[email protected] 53824249
Esitamise kuupäev ja allkiri 17.01.2025
Marianne-Elisabeth Agu
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
[email protected] Meie 20.01.2025 nr 3-5/2014-1
SKA kandidaadid ESTA parimate sotsiaalvaldkonna
töötajate konkursile
Esitame sotsiaalkindlustusameti poolt kandidaadid ESTA poolt välja kuulutatud konkursile
parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks 2024. aasta eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Lisad:
1. ESTA tunnustus (SKA)_Koostöö Heategu_väline koostööpartner_IKEA.docx
2. ESTA tunnustus (SKA)_Uustulija_President Kaljulaidi algatus Vägivallavabaks.docx
3. ESTA tunnustus (SKA)_ohvriabitöötaja_Maiju Mumm.docx
4. ESTA tunnustus (SKA)_Elutootegija_vorm_Ly Mikheim.docx
5. ESTA tunnustus (SKA)_Ennetustöö_sotsiaalkampaania seksuaalne ahistamine ööelus.docx
6. ESTA tunnustus (SKA)_Sotsiaaltöötaja_Tatjana Zuftsiankou.docx
7. ESTA tunnustus (SKA)_Tegevusjuhendaja_Piia Pomerants.docx
Marie Johanson
53028489,
[email protected]
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Tunnustuse kategooria 2024 AASTA SOTSIAALTÖÖTAJA
Kandidaadi andmed
Nimi ja sünniaeg Tatjana Zuftsiankou, 06.07.1986
E-posti aadress ja telefon Tatjana.
[email protected], 53039077
Asutus Sotsiaalkindlustusamet
Omab erialast ettevalmistust ohvriabi osutamiseks ja vastab ohvriabi
vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuetele, mis on
Erialase hariduse olemasolu sätestatud ohvriabi seaduses ja sotsiaalkaitseministri 03.04.23
määruses nr 20 „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded
ja koolitused“
Ametile vastava kehtiva Vastab OAS ja sotsiaalkaitseministri määruse nõuetele ohvriabi osutava
kutsetunnistuse olemasolu isiku nõuete osas
Ligi 17 aastat, sh ohvriabis ligi viis aastat. Alates 2008. aasta juuli- märts
Sotsiaalvaldkonnas töötamise 2020 Tallinna vangla kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhoolduse
üldine staaž vanemametnik
18.03.2020 kuni tänaseni ohvriabi peaspetsialist
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta elukestva õppijana rakendab omandatut ning sotsiaaltöö väärtusi
igapäevases töös?
Tatjana töötab Sotsiaalkindlustusametis Pärnumaa ohvriabi peaspetsialistina alates 2020. aasta märtsi
keskpaigast ja enne ohvriabi töötas ta ligi 12 aastat Tallinna vanglas kriminaalhooldusametniku ja -
vanemametnikuna.
Tatjana täiendab pidevalt enda teadmisi ja oskusi, mis aitavad pakkuda kvaliteetset teenust läbi uute
suundade sotsiaaltöös. Ta rakendab oma teadmisi lisaks klienditööle ka kogukonnas ennetus- ja
teavitusüritusi läbi viies.
Tatjana peab oluliseks sotsiaaltöö väärtusi, hindab neid kõrgelt ise ja rakendab igapäevases suhtluses
klientide, kolleegide ja laiemas kogukonnas partneritega.
Sotsiaaltöö tegijana analüüsib ta regulaarselt oma tööd, hindab kriitiliselt lähenemisviise ja püüdleb
parema praktika poole. Ta otsib tagasisidet kolleegidelt ja klientidelt ning võtab saadud tagasisidet
arvesse, et igapäeva praktikaid ja protsesse parandada.
Tatjana on võrgustikutöö usku ja selleks, et pakkuda klientidele terviklikku teenust, peab ta oluliseks
mõista erinevate teenuste sisu ja näha nende vahelisi koostöövõimalusi.
Too vähemalt kaks näidet kandidaadi silmapaistvate töötulemuste osas.
Tatjana on saanud korduvalt tunnustada partnerite poolt. 2012. ja 2023. aastal sai ta Lääne Prefektuuri
poolt tänukirja ja 2024. aastal omistati talle politsei poolt Lääne Prefektuuri teenetemärk. Töötades
Tallinna vanglas töötades tunnustati teda kahe tänukirjaga laitmatu teenistuse eest 2013. ja 2018. aastal.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta jagab oma professionaalseid kogemusi ja teadmisi
kolleegidele/praktikantidele/uute töötajatega või on välja õpetanud uusi kolleege ja/või on
praktikajuhendaja?
Tatjana on alati valmis vastu võtma praktikante ja töövarjutajaid. Igal aastal on üliõpilased soovinud
praktikat teha Tatjana juures ja ta on neid alati suure pühendumusega juhendanud. Ühest
praktikajuhendamisest sündis ka üks kõrgelt hinnatud bakalaureuse töö, mis käsitles MARAC võrgustikku
Lääne piirkonnas. Samuti on Tatjana olnud Sotsiaalkindlustusametis uutele kolleegidele mentoriks.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas kandidaat on orienteeritud professionaalsele arengule?
Tatjana on orienteeritud professionaalsele arengule, ta otsib võimalusi oma teadmiste ja oskuste
täiendamiseks, osaledes erialastel täiendkoolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Tatjana näitab alati
üles huvi ja proaktiivsust, et olla kursis oma valdkonna uuemate arengusuundadega.
Tatjana arengu puhul on oluline mitte ainult uute teadmiste omandamine, vaid ka pidev eneserefleksioon
ja oma töö hindamine. Ta küsib saegli tagasisidet ja otsib võimalusi parimate praktikate täiustamiseks ja
lisamiseks oma „tööriistakohvrisse“.
Miks esitatud kandidaat väärib sinu hinnangul tunnustust võrreldes teistega?
Tatjana on näidanud üles kõrget erialast professionaalsust ja pühendumust panustades igapäevaselt
ohvrite heaolu tagamisse ning aitamisse, mis ulatub kaugemale tavapärastest kohustustest. Ta on
suutnud luua usaldusväärsed ja tugevad suhteid oma klientide ja võrgustikuliikmetega pakkudes neile
mitte ainult professionaalset-, vaid ka emotsionaalset- ja sotsiaalset tuge keerulistes olukordades. Ta ei
jälgi rangelt kellaaega, vaid on paindlik, leiab võimalusi, et klientidele ja võrgustikule vajadusel vastu tulla.
Partnerid on öelnud, et temale saab olla kindel ka töövälisel ajal ja ta ei jäta tähelepanuta lugusid, mis
vajavad lahendust kohe ja mida ei ole võimalik hommikusse lükata.
Ta ei ole lihtsalt ohvriabiteenuse pakkuja, vaid on aktiivselt aidanud leida jätkusuutlikke lahendusi ja
toimetulekustrateegiaid. Tema hooliv ja empaatiline suhtumine on olnud kriitilise tähtsusega, et paljud
tema kliendid on suutnud leida lahendusi ja ületada takistusi turvatunde saavutamiseks.
Ta on algatanud ise ja osalenud paljudes ennetustegevustes, mis on tõstnud inimeste teadlikkust
lähisuhtevägivallast ja aidanud luua toetavat keskkonda nende vägivallaprobleemidega toimetulekuks.
Tema kogukonnapõhine lähenemine on aidanud kaasa kogu Pärnumaa piirkonnas ohvriabi teemade
paremale nähtavusele ja mõistmisele.
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Kaire Tamm
Ohvriabi
Asutus/ametikoht Sotsiaalkindlustusamet osakonna
juhataja
E-posti aadress ja telefon
[email protected] 53824249
Esitamise kuupäev ja allkiri 17.01.2025
Tunnustuse kategooria 2024 AASTA TEGEVUSJUHENDAJA
Kandidaadi andmed
Nimi ja sünniaeg Piia Pomerants 03.03.1973
E-posti aadress ja telefon e-post:
[email protected], tel: 554 8991
Asutus MTÜ Abistu
Erialase hariduse
tegevusjuhendaja, juhatuse liige
olemasolu
Omab töötamiseks
vajalikku haridust,
väljaõpet või kehtivat
kutsetunnistust, nimeta.
Sotsiaalvaldkonnas
töötamise üldine staaž
KANDIDAADI ISELOOMUSTUS: VAATA JUHENDIT ENNE TÄITMIST!
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta teeb oma tööd professionaalselt, on
tähelepanelik ja lahendustele orienteeritud meeskonnatöö tegija, lähtub
sotsiaalvaldkonna eetikast ning märkab eetilisi vastuolusid, läheneb olukordadele
lahenduskeskselt?
Piia on särav ja sädelev, professionaalne ja lahendusele orienteeritud ka keerulistes
olukordades. Ta on sõbralik, empaatiline, ei kiirusta kohe kritiseerima, vaid on avatud
koostööle ja parima võimaliku lahenduse leidmisele. Piia on toeks ka oma meeskonnale,
et inimestele osutatavad teenusega saavutada parim võimaliku tulemuse. Vajadusel
koostöös Tartu Linnavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusametiga, korraldab ümarlaudu,
kaasatakse SKA, kõik parima teenuse huvides.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta teeb koostööd teiste
kolleegide/spetsialistidega kliendi toetamisel?
Alati rõõmsameelne, heatahtlik, abivalmis. Eriti raskete klientide puhul on ta kolleegidele
lahendusi pakkuv ja toetav. Ta on alati valmis oma seisukohti selgitama ning kuulab ära
ka teise osapoole ning valmis minema kompromissideks.
Too vähemalt kaks näidet kandidaadi silmapaistvate töötulemuste osas.
Kõige suurem tänu on kliendi rahulolu. Piia on hinnatud tegevusjuhendaja ka klientide
seas, keda kiidetakse ja hinnatakse. Pole harvad juhused kui seda ka
sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga jagatakse.
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta jagab oma professionaalseid kogemusi ja
teadmisi kolleegidele/praktikantidele/uute töötajatega või on välja õpetanud uusi
kolleege ja/või on praktikajuhendaja?
Ta on alati valmis oma seisukohti selgitama ning kuulab ära ka teise osapoole ning
valmis minema kompromissideks. Piia on toeks oma meeskonnale, et inimestele
osutatavad teenusega saavutada parim võimaliku tulemuse
Too vähemalt kaks näidet, kuidas ta täiendab elukestva õppijana oma erialaseid
kompetentse?
Miks esitatud kandidaat väärib sinu hinnangul tunnustust võrreldes teistega?
Piia Pomerantsi kõige suurem tänu on kliendi rahulolu. Piia on särav ja sädelev,
professionaalne ja lahendusele orienteeritud ka kõige keerulisemates olukordades
Kandidaadi esitaja andmed
Nimi Merike Rämman
Asutus/ametikoht Sotsiaalkindlustusamet
E-posti aadress ja telefon
[email protected]
Esitamise kuupäev ja
20.01.2025
allkiri