Kaire Reier Teie 19.12.2024 /
Aadria MTÜ
[email protected] Meie 20.01.2025 nr 5.1-1/38247-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Kaire Reier
Kaire Reier (edaspidi taotleja) esitas 19.12.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse
Tallinna linna munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide jagamise suhtes järelevalvemenetluse
algatamiseks.
Taotluse põhjendused
Taotleja põhjendab järelevalve algatamist seoses Tallinna linna uue praktikaga munitsipaal- ja
sotsiaaleluruumide jagamise osas, sest on märganud murettekitavaid vastuolusid kehtiva
seadusandluse ja linnavalitsuse praktika vahel, mis seab abivajajad ebavõrdsesse ja
ebasoodsasse olukorda. Samas SKAle esitatud taotluses on taotleja palunud õiguskantsleril
kontrollida, kas Tallinna määrus ja praktika on kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja
Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS), võtta arvesse praktika mõju inimväärikusele ja õiglasele
kohtlemisele, eriti puudustkannatavate ja abivajajate gruppide seas ning anda juhiseid, kuidas
tagada regulatsioonide ja praktikate vastavus kehtivatele seadustele ja inimväärikuse
põhimõtetele.
Sotsiaalkindlustusameti põhjendused ja selgitused
Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme
rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad
järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka
järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik võib nõuda asja otsustamist kaalutlusvigadeta, kui
järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.
Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse
tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vigadeta kaalutlus tähendab antud juhul, et
järelevalvemenetluse algatamise või algatamata jätmise otsustamisel peab kaaluma kõiki
asjaolusid, sh kas järelevalvemenetlus tagab isiku õigushüve kaitsmise või on isiku õigusi võimalik
kaitsta muul viisil teistsuguses menetluses (nt vaide- või kohtumenetluses) ning ka asjaolu, et
järelevalvemenetlus ei pruugi tagada isiku õiguste kaitsmist. Järelevalve algatamise taotlusest
nähtuvalt taotleja õigusi rikutud ei ole.
SHS § 157 lõikest 3 tulenevalt teeb SKA haldusjärelevalvet SHSi alusel kohaliku omavalitsuse
üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle. SKAl ei ole pädevust
teha haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse määruste kui õigustloovate aktide üle.
Selline pädevus on antud õiguskantsleri seaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt õiguskantslerile. Seega
on taotlejal õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega Tallinna Linnavolikogu kehtestatud
08.02.2024 määruse nr 1 "Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord" SHSile ja PSile
vastavuse kontrollimiseks.
SHSi järgi peab inimese elukohajärgne vald või linn tagama isikule eluruumi kasutamise, kui isik
ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna
vajadustele vastavat eluruumi tagama (SHS § 3 lõige 1 punkt 1, § 5 lõige 1, § 41 lõige 1), kuid
see, millisel viisil eluruum abivajavale isikule ja tema perekonnale tagatakse, on kohaliku
omavalitsusüksuse enda otsustada. Kohaliku omavalitsuse üksus võib eluruumi tagada enda
omandis oleva eluruumi (munitsipaal- või sotsiaaleluruum) näol või abistada (sh rahaliselt) isikuid
üüriturult eluruumi üürimisel. Kui isik on esitanud eluruumi saamiseks taotluse, siis tuleb
elukohajärgsel omavalitsusel SHS § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnata tema abivajadust. Samuti
tuleb isiku abivajadust hinnata eluruumi üürimisel üürilepingu pikendamise või lõpetamise
otsustamisel.
Nii eraisikust eluruumi üürileandja kui ka kohalik omavalitsuse üksus eluruumi üürileandjana on
vaba oma eluruumide kasutamisega seotud üüri määramisel ehk üüri suuruse kehtestamisel. Kui
eluruumi vajava isiku sissetulekud ei ole piisavad eluruumiga seotud kulude kandmiseks, siis on
isikul võimalik taotleda toimetulekutoetust ja seda sõltumata sellest, kas ta kasutab eraisiku või
kohaliku omavalitsuse omandis olevat eluruumi. Kohalikul omavalitsusel on kohustus vähemalt
üks kord aastast üle vaadata toimetulekutoetuse määramisega seotud eluasemekulude
piirmäärad, mis peavad tagama isiku ja tema pereliikmete inimväärse äraelamise (SHS § 133
lõige 6).
Kui isik ei ole rahul kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud otsus(t)ega, siis on tal õigus
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 36 lõikest 1 tulenevalt esitada sotsiaalkaitse
korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale vaie otsuse teinud või toimingu sooritanud
haldusorganile, kes lahendab vaide haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras 30
päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Isikul, kelle vaie jäetakse rahuldamata või kelle õigusi
vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lõige 1).
Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et SKAl puudub pädevus kontrollida kohalike omavalitsuste
määruste kui õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele, siis ei pea SKA
järelevalvemenetluse algatamist põhjendatuks ega ka eesmärgipäraseks.
Lähtudes eeltoodust ei alusta SKA taotleja taotluse alusel järelevalvemenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiiu Pärnmäe
peaspetsialist (tegevusload)
6208346,
[email protected]
2