Lääne-Tallinna Keskhaigla AS
[email protected] Meie 24.01.2025 nr nr 5.2-8/2695-1
Paldiski mnt 68
10617, Tallinn, Harju maakond
Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile
standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi
teenuse osutamise tellimine kahe hanke vaheliseks
perioodiks (nr 2)
Seoses sellega, et raamlepingud seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud
seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamiseks lõppesid novembris 2024 kehtestatud piirmäära
(225 000 eurot) täitumise tõttu ning 29.10.2024 tellitud teenuse piirsumma 29 999 eurot lõppeb
eeldatavasti enne, kui teenuse pakkumiseks uue hanke leping sõlmitakse, siis soovime tellida
teenuse jätkumise huvides hankepartnerilt AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse
osutamist samadel alustel ja hinnaga, mis on sätestatud Sotsiaalkindlustusametiga lõppenud
lepingus (nr 5.2-9/3516-1).
Uus hange on veel Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt läbiviimisel.
Teenuse pakkumise tehniline kirjeldus ja alus: varasemalt kehtinud raamlepingud nr 5.2-9/3515-
1, 5.2-9/3516-1, 5.2-9/3517-1, 5.2-9/3518-1
Teenuse algus: alates 01.02.2025
Teenuse lõpp: eelduslikult kuni 28.02.2025 või ajani mil sõlmitakse uue perioodi leping.
Teenuse maksumus: eeldatav ja ühtlasi maksimaalne maksumus 49 999 eurot ilma
käibemaksuta, mis hõlmab kõiki raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki
teenuseid. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid antud hinna ulatuses.
Palume, et kinnitaksite tellimust vastates selle e-kirja kõikidele osapooltele hiljemalt 28. jaanuar
15:00. Peale tellimuse kinnitamist sõlmime raamlepingupartneritega lepingu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Silde
teenusomanik (seksuaalvägivald)
5301 9607,
[email protected]
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Hanke eesmärgiks on ohvriabi seaduses1 tuleneva seksuaalvägivalla kriisiabi raames tervis-
hoiuteenuste osutamine seksuaalvägivalda (edaspidi ka SV) kogenud ohvrile, nii
ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikule, käesolevas dokumendis ja ohvriabi seaduses
sätestatud tingimustel (edaspidi: teenus). Teenust osutatakse vastavalt vajadusele ning
hankija ei saa pakkujatele garanteerida ühelgi ajahetkel kindlat teenuse mahtu. Kõiki teenuseid
pakutakse eelnevalt nõustatud SV ohvritele nende nõusolekul ja soovil. Teenuseosutaja
(edaspidi hanke alusdokumentides ka täitja või pakkuja) peab tagama kvaliteetse teenuste
osutamise kogu raamlepingu perioodil ning tagab selleks piisava ja vajaliku võimekuse,
pädevuse ning vahendid, et valmidus teenuseid osutada oleks kogu raamlepingu perioodil.
Teenuseosutaja tagab teenust osutavale meditsiinipersonalile võimaluse osa võtta
teemakohastest baas- ja täiendkoolitustest, mis toimuvad 1-2 korda aastas.
Esmane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi – Teenus I (hanke osad 1,3,5,7)
Esmane abi on seksuaalvägivalla ohvrile visiiditasuta ning hõlmab:
1) Ohvri seisundi esmast hindamist ja esmast psühhosotsiaalset abi - ohvriga kontakti
loomine ja esmane seisundi hindamine; esmane psühhosotsiaalne nõustamine
tervishoiutöötaja poolt, ohvri ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks ja
kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumiseks; nõustamine politseisse pöördumiseks;
ohvri, laste, pereliikmete turvalisuse hindamine; koju/varjupaika suunamine; vajadusel
abistatakse ohvril kontakti luua sotsiaalabiasutustega; ohvri lähedaste esmane
nõustamine; teabe andmine jätkutoe kohta ja ohvriabitöötajaga kontakti loomine ehk
ohvri suunamine vajaduse korral ohvriabisse, et esmase nõustamise järgselt osutada
edasi ohvriabiteenust. Esmase nõustamise kaudu toetatakse ohvri toimetulekut, ohvri
valmisolekut politsei kaasamiseks ning tema aktiivset suunamist jätkutoele.
2) Meditsiinilist läbivaatust koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega - vigastuste
kirjeldamine ja pildimaterjali salvestamine, STLI/HIV analüüside kogumine,
kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumine, politseile üleandmine või säilitamine
tervishoiuasutuses kindlaksmääratud aja jooksul (juhul kui ohver soovib politseisse
pöörduda hiljem). Läbivaatuse kohta täidetakse standardiseeritud seksuaalvägivallaohvri
läbivaatuse protokoll, mis on meditsiinidokumentatsiooni osaks.
3) Meditsiinilist abi - kui SV ohver vajab haiglaravi või täiendavaid uuringud, tagab selle
tervishoiuasutus. Sõltuvalt ohvri vajadusest pakutakse HIV kontaktijärgset ennetavat ravi
ja B-hepatiidi vaktsinatsiooniga alustamist, soovimatu raseduse ennetamiseks pakutakse
tasuta SOS-pillide kasutamist või emakasisese vahendi asetamist.
Esmase abi pakkumine peab toimuma vastavalt väljatöötatud juhendile 2 ja ohvriabi
seaduses sätestatule igas etapis ohvri nõusolekul, lähtudes ühtsetest standarditest, sh
seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli täitmine ja kohtumeditsiinilise tõendmaterjali
kogumine.
Ohvri pöördumine võib toimuda kas erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu või
naistekliiniku või mõne muu terviseasutuse vastuvõtuosakonna kaudu. Esmast meditsiinilist
abi peab osutama valvepersonali või spetsiaalselt väljakutsutava personali poolt ning
seksuaalvägivalla ohvrid peavad saama traumaolukorras kiiret esmast abi koos esmase
1 Ohvriabi seadus. RT I, 06.01.2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001
2 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide
Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016.
https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine
1
nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Esmane abi peab olema ohvrile kättesaadav
24/7 kogu raamlepingu perioodil vähemalt eesti ja vene keeles.
Nõuded teenuseosutaja meeskonnale
Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab
järgmistele nõuetele:
isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt
juhendile „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele“ 3 , peavad olema
läbinud vastava õppe või koolituse.
naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja
erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava
tervishoiuteenuse osutajana.
Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele4
(§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe
aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes
oli teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud
nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse
§-le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust lastekaitseseaduse §-is
20 sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.
Teenuseosutaja meeskonda kuulub ka tervishoiuasutuse koordinaator, kes koordineerib
SAK teenuse osutamisega seotud tegevusi haiglas, suhtleb koostööpartneritega
(kohtumeedikud, politsei, ohvriabitöötaja, SAK teenuse eksperdid, teenuse juht) ning
koostab igakuise aruandluse.
Kui tervishoiuasutuses on pakkumusele eelnenud aastal olnud > 45 seksuaalvägivalla ohvri
pöördumise, siis kuulub teenuseosutaja meeskonda tervishoiuasutuse
kvaliteedikoordinaator, kelle tööülesanneteks on:
eksperdina koordineerida seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuseid vastavas
SAKis;
koostöö tegemine tervishoiuasutuse koordinaatoriga, aidata aktiivselt tervishoiuasutuses
teenust üles ehitada, aidata luua tingimusi teenuse pakkumiseks, koostöös personaliga
analüüsida juhtumipõhiselt teenuse osutamise kitsaskohti, aidata parandada teenuse
kvaliteeti: juhtumi järgselt protokolliga tutvumine, vajadusel ettepanekute tegemine lõpliku
protokolli vormistamiseks koostöös juhtumi arstiga;
selgitada välja personali koolitusvajadused ning algatada ja korraldada vajalikud
koolitused. Anda meeskonnale regulaarselt tööjuhiseid. Läbi viia regulaarseid
tööjuhendusi (ca kord kuus). Korraldada vajadusel personalile läbipõlemise vältimiseks
supervisioone, kaasates pädevaid spetsialiste;
regulaarne infovahetus ja tagasiside andmine võrgustikku kuuluvate multidistsiplinaarsete
osapoolte vahel: sotsiaalkindlustusamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Politsei-
ja Piirivalveamet, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, prokuratuur, naiste
tugikeskused – vastavalt tervishoiuasutuste vajadustele, sh meeskonda kuuluvate arstide
abistamine Politsei- ja Piirivalveameti päringutele vastuste koostamisel;
osaleda vajadusel piirkondlikel ja üle-eestilistel võrgustikukohtumistel.
3 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide
Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016.
https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine
4 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013
2
Esmane meditsiiniline abi sõltumata sellest, kas ohver on ravikindlustatud või
ravikindlustamata isik
Teenus on ohvrile tasuta. Isik saab teenust erakorralise meditsiinilise abina, mille kulud
hüvitatakse Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa eelarvest vastavalt õigusaktidele ja/või
sõlmitud lepingutele (st käesoleva hanke alusel ei hüvitata kulusid, mille maksumus
hüvitatakse teenuseosutajale muudest finantseerimisallikatest).
Käesoleva hanke raames rahastatakse esmase meditsiinilise abiga seotud teenuseid
ulatuses, mis on pakkumuse maksumuse vormil loetletud, vastavalt teenuseosutaja
pakkumusele.
Jätkutugi meditsiinilise teenusena – Teenus I
Meditsiiniline abi jätkutoena seisneb aktiivses üldise tervise, sh seksuaaltervisega seotud
probleemide jälgimises ja ravis, et ennetada seksuaalvägivallast tingitud pikaajalisi
tervisemõjusid. Meditsiiniline jätkutugi hõlmab järgmisi tegevusi: seksuaalsel teel levivate
infektsioonide/ HIV-i nakatumise ja soovimatu raseduse kindlakstegemine, vaimse tervise
probleemide, sotsiaalse toimetulematuse ja krooniliste somaatiliste haiguste avastamine ja
ennetamine. Seega lisaks nakkuste ja raseduse seirele aitab meditsiiniline jätkutugi välja
selgitada need, kes vajavad edasist suunamist psühholoogilise, psühhiaatrilise, eriarstliku
jm abi järele. Eeldatavaks vajaduseks on üks arsti esmane visiit ja üks korduv visiit ning
lisaks suguhaiguste testid, kuid järelravi maht sõltub ohvri vajadustest ja võib kujuneda ka
eelkirjeldatust suuremaks. Meditsiiniline järelravi toimub ambulatoorsete vastuvõttudena
tervisekassa hinnakirja alusel ning teenuse osutajaks on naistearst/õde/ämmaemand; abi
osutajateks on soovitavalt ja võimalusel esmast abi andnud personal. Teenuse osutaja peab
tagama teenuste osutamise esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul.
Ravikindlustatud isikud Ravikindlustamata isikud
Ravikindlustatud isikute meditsiiniline Käesoleva hanke raames rahastatakse
järelravi on kaetud Tervisekassa poolt. meditsiinilist järelravi vaid ravikindlustamata
isikutele (Ohvriabi seadus § 22 lg 3).
Meditsiiniline järelravi on isikule tasuta, sh
visiiditasuta.
Käesoleva hanke raames rahastatakse
meditsiinilise järelravi raames
ravikindlustamata isikule arsti/ämma-
emanda/õe vastuvõtud, ja seksuaalvägivalla
toimumisega seotud analüüsid/uuringud,
lähtudes Tervisekassa poolt vastavatele
teenustele kehtestatud hinnakirjast ning
teenuseosutajale tasutakse nimetatud
hinnakirja alusel.
Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas – Teenus II
(hanke osad 2, 4, 6, 8)
Lastemajateenuse üldine kirjeldus
1. Lastemajateenus on seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele mõeldud riiklik
teenus (Lastekaitseseadus § 291) 5 , mille osutamisel teeb SKA koostööd erinevate
institutsioonidega. SKA on sõlminud ametliku koostöökokkuleppe Politsei- ja
Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuriga, kes on võtnud
endale erinevad ülesanded ühtlustamaks seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite
lahendamise praktikat Eestis.
2. Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale
tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ja ohvriks
langenud lastele ja peredele vajaliku abi korraldamine.
5 Lastekaitseseadus, RT I, 06.01.2023, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015?leiaKehtiv
3
3. Lastemaja ülesanded:
3.1.1. tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja
õigustega;
3.1.2. kindlustada, et laps saaks vajaliku abi;
3.1.3. luua võrgustik ja arendada organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahelist
koostööd;
3.1.4. tagada lastemajateenuse järjepidev areng.
4. Lastemaja poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise
kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused
ja spetsialistid.
Teenuse kirjeldus
Esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine
lastemajas toimub kas erakorraliste või plaaniliste arsti/õe/ämmaemanda visiitidena,
prognoositavalt on plaanilisi visiite 90%. Mõlemal juhul vormistatakse haiglapersonali töö
koduvvisiidina haigla dokumentatsioonis.
Plaanilisi visiite teostavad arstid, kellel on töökogemus seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes
(SAKides). Plaanilisteks visiitideks lepitakse kokku kindel tööpäev ja ajavahemik,
konkreetse visiidi toimumine lepitakse lastemaja personali ja arsti vahel kokku nädalase
etteteatamisega. Plaanilise visiidi sisuks on seksuaalvägivalla kahtlusega lapsega kontakti
loomine, esmane seisundi hindamine, vestlus võimaliku seksuaalvägivalla kohta, lapse
tervisevajaduste kohta (sh kas vajab kontratseptsiooni ja testimist seksuaalsel teel levivate
haiguste (STLH) suhtes, vaimse tervise seisundi hindamine, sh enesekahjustamise risk),
lapse ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks, vajadusel lapse suguelundite ja kogu
keha läbivaatus, vajadusel STLH proovide kogumine, pärast läbivaatust
seksuaaltervisealane nõustamine, lapse toetava pereliikmega vestlus lapse nõusolekut ja
vajadusi arvestades, järelvisiidi vajadusel selle kokkuleppimine, ravivajaduse korral ravimite
väljakirjutamine ja seonduv nõustamine, analüüsivastuste teavitamise osas kokku
leppimine.
Erakorralisi visiite teostab spetsiaalselt väljakutsutav SAKi valvepersonal, kui eelneva info
põhjal (telefonivestlus lastemaja töötaja ja valvepersonali vahel) võib eeldada, et
seksuaalvägivald/selle kahtlus on toimunud eelneva 7 päeva jooksul. Otsuse, kas lapse
abistamine toimub haiglas või lastemajas, langetab valves olev arst, lähtuvalt juhtumi
iseloomust. Erakorralise visiidi sisuks on ohvri seisundi esmane hindamine ja esmane
psühhosotsiaalset abi, meditsiiniline läbivaatus koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali
kogumisega ja meditsiiniline abi – nii nagu see on kirjeldatud Teenus I juures (Esmane
meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi). Võimalusel kutsutakse alla 14-aastaste laste puhul
jagatud läbivaatuseks kohale ka kohtuarst.
Juhtumi dokumenteerimine arsti poolt toimub nii plaanilise kui erakorralise visiidi puhul
haiglas ning ka sellele kuluv tööaeg läheb arsti töömahu sisse, lisaks lastemajas lapsega
vestlemiseks ja lapse läbivaatusele kulunud ajale.
Teenuse osutamine lastemajas SAK personali poolt toimub lapsesõbralikul ja
professionaalsel moel, samade standardite alusel nagu on kirjeldatud Teenus I juures.
SAK tagab erakorraliste visiitide osutamise lastemajas esmaspäevast pühapäevani 24/7
kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles ning plaaniliste visiitide
teenuse osutamise eelneva kokkuleppe alusel kindlatel kellaaegadel esmaspäevast reedeni
tööpäeva jooksul kogu raamlepingu perioodi vältel vähemalt eesti ja vene keeles.
SAK personali visiidid lastemajja saavad toimuda selleks vastavate institutsioonide poolt
antud tegevuslubade ja kooskõlastuste olemasolul.
4
Alaealisest seksuaalvägivalla ohvrist teavitamise kohustus. Alaealise
seksuaalvägivalla ohvri abistamine toimub Ohvriabi seaduse (§ 23) järgi ja
Lastekaitseseaduses sätestatud abi võimaldamiseks edastab seksuaalvägivalla kriisiabi
osutaja esimesel võimalusel Sotsiaalkindlustusametile selle lapse andmed, kellele teenuse
osutamisel ilmnes, et last on seksuaalselt väärkoheldud, või tekkis selline kahtlus (Ohvriabi
seadus § 23 lg 2 ja 3).
Nõuded teenuseosutaja meeskonnaliikmetele
Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab
järgmistele nõuetele:
isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt
juhendile meedikutele - peavad olema läbinud vastava õppe või koolituse;
naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja
erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava
tervishoiuteenuse osutajana.
Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele6
(§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe
aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes oli
teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud nõuetele
hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse §-
le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust Lastekaitseseaduse §-20
sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.
6 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013
5
delta_docName \* MERGEFORMAT Raamleping seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamiseks nr Sotsiaalkindlu stusamet (edaspidi Tellija ) , registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15 0 92 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ..................... (edaspidi Täitja ) registrikood ........... , asukoht ......................... , mida esindab juhatuse liige ...................... , edaspidi eraldi Pool ning koos ja ühiselt Pooled , sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Üldsätted Leping on sõlmitud Tellija korraldatud sotsiaalteenuste riigihanke „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine“ alusel. Riigihange hõlmab seksuaalvägivalla ohvrile alljärgnevaid teenuseid: esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine (edaspidi Teenus I ) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel; esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas (edaspidi Teenus II ) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel. Täitja on esitanud pakkumuse ja tema pakkumus on tunnistatud edukaks X . osa – ................ piirkonnas ning Täitja osutab Lepingus kokku lepitud teenust tervishoiuasutuses asukohaga ............ . Nimetatud piirkonnas ja märgitud tervishoiuasutuses osutab Täitja Teenust I ja Teenust II. Täitja lähtub teenuste osutamisel riigihanke alusdokumentides, Lepingus ja Täitja pakkumuses sätestatust. Leping on haldusleping ohvriabi seaduse § 15 lg 3 alusel ja halduskoostööseaduse § 3 lg 1 tähenduses ning Lepingule kohaldatakse nimetatud õigusaktides sätestatut. Käesoleva Lepinguga annab Tellija Täitjale üle Lepingu dokumentides kirjeldatud haldusülesande täitmise. Leping on mitme pakkujaga sõlmitud raamleping, mille alusel teenust tellitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kirjalikku hankelepingut ja minikonkurssi korraldamata (riigihangete seaduse § 30 lg 6 p 1). Raamlepingu eesmärgiks on määrata kindlaks raamlepingu esemeks olevate teenuste tellimise ja osutamise ning hankelepingute sõlmimise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal. Lepingu alusel tellitavaid teenuseid rahastatakse riigieelarvest. Tellija teostab Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet. Lepingu lahutamatuteks osadeks on: Lisa 1 - pakkumuskutse koos kõikide lisadega, sh tehniline kirjeldus; Lisa 2 - teenuste hinnakiri; Lisa 3 - läbivaatuse protokoll; Lisa 4 - täitja poolt esitatud pakkumus; Lisa 5 - andmetöötlusleping; Lisa 6 – lühivorm. Poolte vahelised kirjalikud teated. Lepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu hind. Teenuste tellimine raamlepingu alusel Lepingu eeldatavaks ja ühtlasi maksimaalseks maksumuseks, mis hõlmab kõiki raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki teenuseid, on 49 999 eurot ilma käibemaksuta (eelnevalt ja edaspidi Lepingu hind ). Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid Lepingu hinna ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub teenuseid saavate isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda väiksemaks kui Lepingu hind. Lepingu sõlmimisega ei seo Tellija end kohustusega esitada tellimusi või teha seda kindlas mahus. Täitja kinnitab, et tal on valmidus osutada Lepingus kokku lepitud teenuseid kogu Lepingu tähtaja jooksul. Lepingu alusel teenuste tellimisel lähtutakse Lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustest. Teenuseid tellitakse vajaduspõhiselt. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu partneritega toimub lähtudes põhimõttest, et ohvril on õigus vabalt valida teenuseosutaja raamlepingu partnerite hulgast. Teenus loetakse raamlepingu partnerilt tellituks ohvri pöördumisel raamlepingu partneri poole ning Tellija ja täitja vahel eraldi kirjalikku hankelepingut ei sõlmita. Raamlepingu alusel Täitja poolt osutatavate Teenuse maksumus on sätestatud Lepingu Lisas 2. Teenuste maksumused on lõplikud ja sisaldavad kõiki kulutusi, mis on vajalikud Lepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks. Hankija ei hüvita Lepingu täitmisel Täitjale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid. Teenuste maksumus ei ole seatud sõltuvusse ka tellitavate teenuste mahust. Täitja tagab Lepingu perioodi jooksul kõikide kokku lepitud teenuste kättesaadavuse ja osutamise olenemata Tellija või Täitja prognoositud mahust. Täitja on teadlik, et ohvriabiteenuse raames ehk käesoleva Lepingu alusel hüvitab Tellija Täitjale kui tervishoiuteenuse osutajale Lepingu alusel osutatud tervishoiuteenuste kulud üksnes osas, mida ravikindlustus ei kata. Poolte õigused ja kohustused Täitja kohustub: osutama Teenust Lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel, kvaliteetselt ja kooskõlas õigusaktidega; järgima halduskoostöö seaduse § 15 sätestatud tegevuspiiranguid ning selles sätestatud juhtudel teavitama Tellijat või saama Tellija nõusoleku; esitama Tellijale igakuiselt koondarve osutatud teenuste kohta vastavalt Lepingu punktile 4.2; esitama Tellijale teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks statistilise kokkuvõtte eelmises kuus teenuseid saanud ohvrite mitteisikustatud andmetega, lähtudes läbivaatuse protokollidest (raamlepingu Lisa 3); esitama juhtumi järgselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAKi) pöördunu kohta ohvriabiteenuse saamiseks ning alaealisest ohvrist lühivormil (Lisa 6) SKA poolt määratud e-posti aadressile krüpteeritult või läbi turvalise dokumendi edastamise keskkonna isikustatud andmed; teavitama viivitamatult Tellijat Lepingu täitmist takistavatest puudustest ja takistustest ning korraldama nende kõrvaldamine; järgima Tellija täiendavaid ning põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid Teenuse osutamisel ja Lepingu täitmisel; Teenuse osutamise jooksul koostatud teavitusmaterjale, juhendeid või muid Teenuse osutamiseks vajalikke dokumente kooskõlastama Tellijaga; tegema proaktiivset koostööd piirkonna ohvriabitöötajatega ja lastemajaga ohvri parema abistamise ja kiirema traumast taastumise nimel; täitma Lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Täitja ei tohi oma Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta; võimaldama Tellijal teostada Lepingu p 3.4.3 nimetatud järelevalvet ja kontrolli, sh esitama Tellijale kogu selleks vajaliku dokumentatsiooni ja kõik andmed; esitama majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamise seadusele. Täitjal on õigus: saada Tellijalt tema valduses olevat ja Teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni; teha Tellijale ettepanekuid Teenusele suunatud isikule vajalike teenuste osas; saada teenuse osutamise eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel. Tellija kohustub: andma Täitjale Teenuse osutamiseks enda valduses olevat informatsiooni, kui see on vajalik Teenuse osutamiseks; maksma Täitjale osutatud Teenuse eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel; tegema Täitjaga koostööd Lepingu eesmärkide täitmiseks. Tellijal on õigus: saada Täitjalt informatsiooni Teenuse osutamise ja Lepingu täitmise kohta; nõuda kokku lepitud Teenuse osutamist vastavalt Lepingus ja selle lisades nimetatud tingimustel; teostada igal ajal Teenuse osutamise üle järelevalvet, sh nõuda Täitjalt Teenuse osutamisega seotud dokumentatsiooni ja muid andmeid, teostada Täitja juures kohapealset kontrolli; teha vajadusel ettepanekuid Lepingu täitmise kohta; nõuda Täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; tagastada Täitjale koondarve juhul, kui see ei ole nõuetekohane ja keelduda arve maksmisest, kuni nõuetekohase arve esitamiseni; saada Täitjalt selgitusi osutatud teenuste otstarbekuse ja vajalikkuse kohta; võtta kasutusele õigusaktides sätestatud haldusjärelevalve meetmeid. Teenuse osutamise eest tasumine Tellija tasub Teenuse osutamise eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja tasu maksmise põhimõtetele. Täitja esitab Tellijale iga kuu 10. kuupäeval eelneva kuu e-arvena koondarve eelmises kuus osutatud teenuste kohta . Arve peab vastama õigusaktidega ette nähtud nõuetele ning sisaldama andmeid osutatud teenuste kogused/ ühikud ja nende maksumuse vastavalt Lisale 2. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus koos kontaktisiku nimega. Arve koopia tuleb Tellijale esitada elektroonselt, e-posti aadressile
[email protected] . Tellija kannab tasu Lepingu alusel osutatud teenuste eest Täitja pangakontole hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast korrektse koondarve esitamist Tellijale. Tellija ei teosta ettemakseid. Lepingu rikkumine ja vastutus Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud siis, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, v.a kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest ja sellega tekitatud kahjude eest Lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Juhul kui Täitja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi summas 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest. Kui Täitja rikub isikuandmete töötlemise reegleid, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest. Tellija esitab leppetrahvi kohta Täitjale kirjaliku nõude. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Täitjat Lepingu täitmise kohustusest. Leppetrahvi nõue ei välista haldusjärelevalve meetmete kasutamist. Juhul kui Tellija ei maksa nõuetekohaselt esitatud arveid 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvete kättesaamisest arvates, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest tasumisega viivitatud summalt. Lepingu muutmine Pooled võivad Lepingu muutmises kokku leppida, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks. Lepingu muutmiseks sõlmivad Pooled kirjaliku kokkuleppe. Lepingu muudatused jõustuvad pärast mõlema Poole esindaja allkirjastamist või Poolte poolt määratud tähtajal. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 6 kuud ja/või vajadusel suurendada Lepingu mahtu tingimusel, et ei ületata pakkumuskutses nimetatud maksimaalset maksumust kõigi Lepingu täitjate peale kokku. Kui üks või mitu raamlepingu Täitjat ei soovi raamlepingu tähtaega pikendada või maksimaalset maksumust suurendada, ei mõjuta see Tellija õigust pikendada raamlepingut Täitjatega, kes on pikendamisega ja maksumuse suurendamisega nõustunud. Lepingu kehtivus, lõppemine ja ülesütlemine Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 30.04.2025 või kuni Lepingu punktis 2.1 sätestatud piirmäära täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus täitub varem. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast vastava lepingu lõppemist. Kui Pool rikub Lepingus sätestatud kohustust, on teisel Poolel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda. Tellijal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda ka muu mõjuva põhjuse olemasolul, sh halduskoostöö seaduse § 11 toodud alustel või kui Tellijal puuduvad Lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et Lepingu täitmine jätkub. Tellija teatab Täitjale Lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne Lepingu ülesütlemist ja mida kohustuse olemusest tulenevalt tuleb täita ka pärast Lepingu lõppemist. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaal suskohustusega, ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Täitja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 5) sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kontaktisikud Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Annika Silde, e-post
[email protected] , telefon 5301 9607. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on ................................................. . Kontaktisikute muutumisest teavitavad Pooled viivitamatult teist Poolt e-kirjaga. Kontaktisikud loetakse muudetuks alates e-kirja saatmisest. Vääramatu jõud Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega võinud näha (vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna loodusõnnetusi, üldstreiki , massilisi rahutusi Lepingu täitmise asukoha haldusüksuses, sõda või õigusakti, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist ning muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teatama teist Poolt. Vääramatu jõud muudab Lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille jooksul Lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu võimatu. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 30 (kolmkümmend) päeva, on Pooltel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda. Sellisel juhul ei ole Pooltel õigus nõuda teineteiselt Lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Teadete edastamine Pooled edastavad Lepinguga seotud teated kontaktisikutele telefoni või e-posti teel, välja arvatud Lepingu punktis 11.2 sätestatud juhtudel. Poole iga nõue, mis esitatakse teisele Poolele tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis ja saadetakse teisele Poolele elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga. Lõppsätted Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ja headest tavadest. Lepinguga seotud eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mitte saavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Poolte andmed ja allkirjad Tellija Täitja Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Registrikood Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon 640 8118 Telefon E-post
[email protected] E-post (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Maret Maripuu delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT peadirektor juhatuse liige
Vorm IV- Pakkumuse maksumus
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet
Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi
teenuste osutamine“
Hanke osa number(rid), millele pakkumus esitatakse: 1.osa – Põhja piirkond (Tallinn), teenus
I ja II
Kinnitame, et kõiki järgnevalt loetletud teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud
seksuaalvägivalla ohvritele nende nõusolekul ja soovil vastavalt allpool fikseeritud hindadele.
Kinnitame, et hinnad on lõplikud ja kehtivad kogu raamlepingu perioodil.
Ravikindlustamata isikutele teenuse osutamisel tuleb lähtuda Tervisekassa
tervishoiuteenuste hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse antud hanke raames
nimetatud hinnakirja alusel.
Eeldatakse, et pakkuja täidab pakkumuse maksumuse vormil kõik vastava teenusega
(Teenus I ja Teenus II) seotud tühjad lahtrid. Juhul, kui pakkuja on vastava teenuse raames
jätnud pakkumuse maksumuse vormil mõned lahtrid tühjaks (või märgib vastava lahtri
väärtusega „0“, st „null“), siis loeb hankija, et sõltumata lahtrite mittetäitmisest või null-
väärtusest pakub pakkuja ohvrile standardiseeritud abi kooskõlas pakkumuskutse punktis
6.2. viidatud juhendiga ning pakkujal on õigus taotleda hankijalt tasu vaid nende kulude eest,
mida pakkuja on pakkumuse maksumuse vormil kuludena kirjeldanud ning ohvritele reaalselt
osutanud.
PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM - TEENUS I
Tervishoiuasutuse
Hind
kood (kui erineb
Teenuse/uuringu nimetus Ühik eurodes
arvel vormi
(km-ta)
järjekorranumbrist)
ESMANE MEDITSIINILINE JA PSÜHHOSOTSIAALNE ABI (Teenus I raames)
1.1 Tervishoiuasutuse koordinaatori tasu
(igakuine tasu)
SAKis on kuni 39 juhtumit (pakkumusele -
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 190,00
SAKis on 40 - 99 juhtumit (pakkumusele -
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 380,00
SAK on rohkem kui 100 juhtumit (pakkumusele 760,00
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 760,00
Tervishoiuasutuse kvaliteedikoordinaatori
tasu (igakuine tasu)
SAKis on 45 - 99 juhtumit (pakkumusele -
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 625,00
SAKis on rohkem kui 100 juhtumit 1250,00
pakkumusele eelnenud aastal = töötasu Kuu
1250,00
1.2. Tervishoiuasutuse teenuse 90,00
osutamisega seotud administratiivkulud Kuu
(igakuine tasu)
1.3 Arsti/ õe/ ämmaemanda
valmisolekutasu töövälisel ajal (arvestatakse
ja tasutakse samaaegselt vaid ühe valves
oleva/ valmisolekut tagava töötaja kohta)
1.3.1 Tööpäevadel arsti valmisolekutasu 78,08
Päev
töövälisel ajal
1.3.2 Tööpäevadel õe valmisolekutasu -
Päev
töövälisel ajal
1.3.3 Tööpäevadel ämmaemanda -
Päev
valmisolekutasu töövälisel ajal
1.3.4 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel arsti 117,12
Päev
valmisolekutasu
1.3.5 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel õe -
Päev
valmisolekutasu
1.3.6 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel -
Päev
ämmaemanda valmisolekutasu
1.4 Arsti/ õe/ ämmaemanda väljakutsetasu
1.4.1 Arsti väljakutsetasu H 52,05
1.4.2. Õe/ämmaemanda väljakutsetasu H 31,22
1.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali
H
kogumine)
1.6 Valveõe/ämmaemanda lisatasu 31,22
H
(tõendmaterjali kogumine)
2.1 Transporditasu kord 22,05
2.2 Vahendid:
2.2.1. Hädaabi kontratseptsioon (SOS-pillid, 20,00
Tk
vaske sisaldav emakasisene vahend
2.2.2. B-hepatiidi vaktsiin Tk 32,00
MEDITSIINILINE JÄRELRAVI (Teenus I raames)
2.3. Ravikindlustamata isikute järelravi
2.3.1. Arsti vastuvõtt Visiit 35,81
2.3.2. Ämmaemanda vastuvõtt Visiit 36,31
2.3.3. Õe vastuvõtt Visiit 19,07
2.3.2. Seksuaalvägivalla toimumisega seotud X X
analüüsid järgmiste teenusekoodidega: 66608,
66706, 66719, 66708 (tasude lahtikirjutamine
ei ole vajalik, analüüse rahastatakse lähtudes
Eesti Haigekassa poolt vastavatele teenustele
kehtestatud hinnakirjast ning teenuseosutajale
tasutakse nimetatud hinnakirja alusel)
PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM – TEENUS II
Tervishoiuasutuse
Hind
kood (kui erineb
Teenuse/uuringu nimetus Ühik eurodes
arvel vormi
(km-ta)
koodist)
Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas
3.1 Arsti väljakutsetasu lastemajja H 52,05
3.2 Ämmaemanda väljakutsetasu lastemajja H 31,22
3.3 Transporditasu kord 22,50
3.4 Vahendid:
3.4.1 Hädaabi kontratseptsioon tk 20,00
3.4.2 B-hepatiidi vaktsiin tk 32,00
3.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali 30,60
H
kogumine)
Meie pakkumus ei sisalda ärisaladust.
(allkirjastatud digitaalselt)
PAKKUMUSKUTSE
alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära riigihange
1. ÜLDANDMED
1.1 HANKIJA Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
[email protected]
1.2 Hanke nimetus, „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud
eeldatav maksumus seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine“
85140000-2 (Mitmesugused tervishoiuteenused).
Eeldatav maksumus kuni 225 000 eurot (käibemaksuta, kõik
hanke osad kokku).1 Raamlepingute maksimaalne maksumus
kokku raamlepingute muutmise korral võib olla 299 999 eurot.
1.3 Hanke ese Hanke esemeks on seksuaalvägivalda kogenud ohvrile
seksuaalvägivalla tõttu vajaliku meditsiinilise ja esmase
psühhosotsiaalse abi osutamine (edaspidi ka teenused)
tervishoiuasutuse juures, mis hõlmab seksuaalvägivalla
ohvrile alljärgnevaid teenuseid:
- esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning
meditsiinilise järelravi osutamine (edaspidi Teenus I)
tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud tingimustel;
- esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning
meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas (edaspidi
Teenus II) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud
tingimustel.
1.4 Hanke jaotamine Hange on jaotatud neljaks osaks vastavalt teenuste sisule ja
osadeks piirkonnale.
Hanke osad on järgmised:
1. osa – Põhja piirkond (Tallinn), teenus I ja II;
2. osa – Lõuna piirkond (Tartu), teenus I ja II;
3. osa – Ida piirkond (Kohtla-Järve), teenus I ja II;
4. osa – Lääne piirkond (Pärnu), teenus I ja II.
Teenuse I ja Teenuse II hulka kuuluvate teenuste täpsem
loetelu ja kirjeldus on esitatud Tehnilises kirjelduses.
Pakkuja võib esitada pakkumuse ühele või mitmele osale.
Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides esitanud teavet
selle kohta, et riigihanke alusdokumentides esitatud nõue
kehtib vaid teatud hanke osa suhtes, tuleb arvestada, et
hankija esitatud nõudeid ja tingimusi kohaldatakse sõltumata
hanke osast.
Pakkuja peab vastava hanke osa raames osutama kõiki selle
osaga hõlmatud teenuseid ning ei ole lubatud esitada
pakkumust üksnes ühe või mõne teenuse osutamiseks, mis
on vastava osaga hõlmatud.
1 Hankijal ei ole kohustust tellida teenuseid Raamlepingu piirmäära ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste
rahaline maht sõltub teenuseid saavate isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest. Sellest
tulenevalt võib raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda väiksemaks kui Raamlepingu
piirmäär.
1
1.5 E-posti aadress Ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna teenuse juht Annika
teabe saamiseks Silde, e-post
[email protected]
1.6 Pakkumuste Hiljemalt 14.07.2023 kell 23.59. Pärast nimetatud tähtaega
esitamise tähtaeg esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.7 E-posti aadress
[email protected]
pakkumuste
esitamiseks
1.8 Pakkumuse 90 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on
jõusoleku tähtaeg jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea
(pakkumuste pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima
esitamise tähtajast (võib märkida kui see on eelnimetatust pikem)
arvates)
1.9 Hanke eeldatav 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks.
ajakava ja 2. Lepingu täitmine – kuni 31.12.2024.
hankelepingu
täitmise tähtaeg
1.10 Sõlmitavad Riigihanke tulemusena kavandab hankija raamlepingu
raamlepingud sõlmida mitme pakkujaga. Iga sõlmitav raamleping on
(halduslepingud) ja käsitletav halduslepinguna ohvriabi seaduse (edaspidi OAS)
raam-lepingute ja halduskoostöö seadust (HKTS) tähenduses.
partnerite arv Raamlepingutega annab Sotsiaalkindlustusamet OAS § 15
lõike 3 alusel juriidilisele isikule üle OAS § 5 lg 2 p 4
nimetatud avalike teenuste osutamise.
1.11 Pakkumuskutse Pakkumuskutse lisad:
lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – raamleping;
Lisa 3 – andmetöötlusleping.
Vormid pakkumuse esitamiseks:
Vorm I – avaldus hankes osalemiseks ja pakkuja kinnitused;
Vorm II – volikiri;
Vorm III – tehniline pakkumus;
Vorm IV – pakkumuse maksumuse vorm.
1.12 Dokumentide ja 1. Avaldus hankes osalemiseks ja pakkuja kinnitused Vormil I
andmete loetelu, (peab sisaldama kõiki selles nõutud andmeid ja kinnitusi).
mille pakkuja esitab 2. Volikiri Vormil II. Esitada ühispakkumise korral.
pakkumuse 3. Tehniline pakkumus Vormil III, mis peab olema kooskõlas
koosseisus (kõik pakkumuskutse Lisaga 1 ning sisaldama nimetatud vormil
hanke osad) nõutud andmeid. Tehniline pakkumus on aluseks
pakkumuse vastavuse kontrollimisel.
4. Pakkumuse maksumus Vormil IV, eurodes, ilma
käibemaksuta. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja
sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud riigihanke
alusdokumentides kirjeldatud teenuste osutamiseks.
Hankija ei hüvita raamlepingu täitmisel pakkujale mingeid
täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid.
5. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab
ärisaladust (vt p 2.8).
1.13 Pakkujale ja Kõik osad
pakkumusele 1. Pakkuja juriidiline vorm. Pakkujaks saab olla üksnes
kehtestatavad juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, tingimusel,
nõuded et ta täidab ka muud pakkumuskutses sätestatud
tingimused ja nõuded. Kui pakkumuse esitab eelnevalt
nimetamata isik, kõrvaldab hankija selle isiku hankest ilma
pakkumust läbi vaatamata.
2
2. Pakkuja usaldusväärsus. Hankija kontrollib pakkuja
usaldusväärsust vastavalt halduskoostöö seaduse
(edaspidi HKTS) §-le 12, mida kinnitavad alljärgnevad
asjaolud:
2.1. pakkujal on võimalik kasutada haldusülesannete
täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on
nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud
eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande
täitmiseks;
2.2. pakkuja suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega
pankrotimenetlust;
2.3. ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja
püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;
2.4. pakkuja kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris;
2.5. pakkuja ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud
halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud
hankelepinguid;
2.6. pakkujal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud
maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või
sundkindlustuse maksete võlgnevust.
3. Pakkujal peab olema tervishoiuteenuste osutamiseks
tegevusluba, täpsema määratlusega: eriarstiabi. Hankija
kontrollib tegevusloa olemasolu Terviseameti
tegevuslubade registrist.
4. Pakkujal peab olema vähemalt 12 (kaksteist) kalendrikuud
kogemust seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud
meditsiinilise abi osutamisel vastavalt Eesti Naistearstide
Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt 2016. a.
väljatöötatud juhendile „Seksuaalvägivalla ohvrite
abistamise juhend meedikutele“ (edaspidi juhend
meedikutele) ajavahemikul 01.01.2020 kuni pakkumuste
esitamise tähtpäevani. Pakkuja kinnitab kogemuse
olemasolu Vormil I.
Hankijal on õigus menetluse käigus küsida pakkujatelt
selgitusi ja tõendeid esitatud asjaolude ja andmete
kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike
isikute ja/või asutustega või tööandjaga. Hankijal on õigus igal
ajal kontrollida andmete õigsust andmekogus olevate avalike
andmete põhjal. Pakkuja on kohustatud nõutavad andmed ja
dokumendid esitama kolme tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest arvates. Kui pakkuja ei esita hankija nõutud teavet
ja see teave ei ole hankijale andmekogus olevate avalike
andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, jätab hankija
pakkuja kvalifitseerimata.
1.14 Hindamiskriteeriumid Märgitud punktis 2.13
2. JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega,
et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on
vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud
eesmärkide saavutamiseks.
3
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja
esitamisega seotud kulud.
2.3. Pakkumuskutse ja pakkumuse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab
selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.5 märgitud e-posti aadressil.
Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse
saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei
ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste
esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.6 märgitud tähtajaks punktis 1.7
märgitud e-posti aadressile.
2.5. Pakkumuse esitamise vorm ja esindusõigus. Pakkuja esitab pakkumuse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Kui pakkumuse on esitanud isik, kes ei ole pakkuja
seaduslik esindaja, eeldab hankija, et pakkumus on tehtud pakkuja nimel ning esindajal on
volitus pakkumuse esitamiseks (TsÜS § 116 lg 2; § 118 lg 2).
2.6. Pakkumuse koosseis. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja kõik dokumendid ja andmed,
mille loetelu on esitatud punktis 1.12.
2.7. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumus peab olema jõus vähemalt punktis 1.8 märgitud
tähtaja jooksul.
2.8. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist
pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 46´1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud
teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle hankija
pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.
2.9. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta
protokolli ei koostata.
2.10. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle
läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab
läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse
kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:
2.10.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt.
Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille
allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.
2.10.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see-
juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse
maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud
teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata
põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised
võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või
asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad
kolmandatelt isikutelt.
2.10.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata
teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud
juhtudel.
2.10.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha
pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei
esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja
poolt esialgselt esitatud pakkumus.
2.11. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab
pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui a)
pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele või b) pakkumuse
maksumus ületab hankija eelarvelised võimalused.
4
2.12. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija tunnistab edukaks kõik
vastavaks tunnistatud pakkumused.
2.13. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
5
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Hanke eesmärgiks on ohvriabi seaduses1 tuleneva seksuaalvägivalla kriisiabi raames tervis-
hoiuteenuste osutamine seksuaalvägivalda (edaspidi ka SV) kogenud ohvrile, nii
ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikule, käesolevas dokumendis ja ohvriabi seaduses
sätestatud tingimustel (edaspidi: teenus). Teenust osutatakse vastavalt vajadusele ning
hankija ei saa pakkujatele garanteerida ühelgi ajahetkel kindlat teenuse mahtu. Kõiki teenuseid
pakutakse eelnevalt nõustatud SV ohvritele nende nõusolekul ja soovil. Teenuseosutaja
(edaspidi hanke alusdokumentides ka täitja või pakkuja) peab tagama kvaliteetse teenuste
osutamise kogu raamlepingu perioodil ning tagab selleks piisava ja vajaliku võimekuse,
pädevuse ning vahendid, et valmidus teenuseid osutada oleks kogu raamlepingu perioodil.
Teenuseosutaja tagab teenust osutavale meditsiinipersonalile võimaluse osa võtta
teemakohastest baas- ja täiendkoolitustest, mis toimuvad 1-2 korda aastas.
Esmane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi – Teenus I (hanke osad 1,3,5,7)
Esmane abi on seksuaalvägivalla ohvrile visiiditasuta ning hõlmab:
1) Ohvri seisundi esmast hindamist ja esmast psühhosotsiaalset abi - ohvriga kontakti
loomine ja esmane seisundi hindamine; esmane psühhosotsiaalne nõustamine
tervishoiutöötaja poolt, ohvri ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks ja
kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumiseks; nõustamine politseisse pöördumiseks;
ohvri, laste, pereliikmete turvalisuse hindamine; koju/varjupaika suunamine; vajadusel
abistatakse ohvril kontakti luua sotsiaalabiasutustega; ohvri lähedaste esmane
nõustamine; teabe andmine jätkutoe kohta ja ohvriabitöötajaga kontakti loomine ehk
ohvri suunamine vajaduse korral ohvriabisse, et esmase nõustamise järgselt osutada
edasi ohvriabiteenust. Esmase nõustamise kaudu toetatakse ohvri toimetulekut, ohvri
valmisolekut politsei kaasamiseks ning tema aktiivset suunamist jätkutoele.
2) Meditsiinilist läbivaatust koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega - vigastuste
kirjeldamine ja pildimaterjali salvestamine, STLI/HIV analüüside kogumine,
kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumine, politseile üleandmine või säilitamine
tervishoiuasutuses kindlaksmääratud aja jooksul (juhul kui ohver soovib politseisse
pöörduda hiljem). Läbivaatuse kohta täidetakse standardiseeritud seksuaalvägivallaohvri
läbivaatuse protokoll, mis on meditsiinidokumentatsiooni osaks.
3) Meditsiinilist abi - kui SV ohver vajab haiglaravi või täiendavaid uuringud, tagab selle
tervishoiuasutus. Sõltuvalt ohvri vajadusest pakutakse HIV kontaktijärgset ennetavat ravi
ja B-hepatiidi vaktsinatsiooniga alustamist, soovimatu raseduse ennetamiseks pakutakse
tasuta SOS-pillide kasutamist või emakasisese vahendi asetamist.
Esmase abi pakkumine peab toimuma vastavalt väljatöötatud juhendile 2 ja ohvriabi
seaduses sätestatule igas etapis ohvri nõusolekul, lähtudes ühtsetest standarditest, sh
seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli täitmine ja kohtumeditsiinilise tõendmaterjali
kogumine.
Ohvri pöördumine võib toimuda kas erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu või
naistekliiniku või mõne muu terviseasutuse vastuvõtuosakonna kaudu. Esmast meditsiinilist
abi peab osutama valvepersonali või spetsiaalselt väljakutsutava personali poolt ning
seksuaalvägivalla ohvrid peavad saama traumaolukorras kiiret esmast abi koos esmase
1 Ohvriabi seadus. RT I, 06.01.2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001
2 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide
Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016.
https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine
1
nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Esmane abi peab olema ohvrile kättesaadav
24/7 kogu raamlepingu perioodil vähemalt eesti ja vene keeles.
Nõuded teenuseosutaja meeskonnale
Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab
järgmistele nõuetele:
isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt
juhendile „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele“ 3 , peavad olema
läbinud vastava õppe või koolituse.
naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja
erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava
tervishoiuteenuse osutajana.
Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele4
(§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe
aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes
oli teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud
nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse
§-le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust lastekaitseseaduse §-is
20 sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.
Teenuseosutaja meeskonda kuulub ka tervishoiuasutuse koordinaator, kes koordineerib
SAK teenuse osutamisega seotud tegevusi haiglas, suhtleb koostööpartneritega
(kohtumeedikud, politsei, ohvriabitöötaja, SAK teenuse eksperdid, teenuse juht) ning
koostab igakuise aruandluse.
Kui tervishoiuasutuses on pakkumusele eelnenud aastal olnud > 45 seksuaalvägivalla ohvri
pöördumise, siis kuulub teenuseosutaja meeskonda tervishoiuasutuse
kvaliteedikoordinaator, kelle tööülesanneteks on:
eksperdina koordineerida seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuseid vastavas
SAKis;
koostöö tegemine tervishoiuasutuse koordinaatoriga, aidata aktiivselt tervishoiuasutuses
teenust üles ehitada, aidata luua tingimusi teenuse pakkumiseks, koostöös personaliga
analüüsida juhtumipõhiselt teenuse osutamise kitsaskohti, aidata parandada teenuse
kvaliteeti: juhtumi järgselt protokolliga tutvumine, vajadusel ettepanekute tegemine lõpliku
protokolli vormistamiseks koostöös juhtumi arstiga;
selgitada välja personali koolitusvajadused ning algatada ja korraldada vajalikud
koolitused. Anda meeskonnale regulaarselt tööjuhiseid. Läbi viia regulaarseid
tööjuhendusi (ca kord kuus). Korraldada vajadusel personalile läbipõlemise vältimiseks
supervisioone, kaasates pädevaid spetsialiste;
regulaarne infovahetus ja tagasiside andmine võrgustikku kuuluvate multidistsiplinaarsete
osapoolte vahel: sotsiaalkindlustusamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Politsei-
ja Piirivalveamet, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, prokuratuur, naiste
tugikeskused – vastavalt tervishoiuasutuste vajadustele, sh meeskonda kuuluvate arstide
abistamine Politsei- ja Piirivalveameti päringutele vastuste koostamisel;
osaleda vajadusel piirkondlikel ja üle-eestilistel võrgustikukohtumistel.
3 Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide
Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016.
https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/seksuaalvaegivalla-ohvri-abistamine
4 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013
2
Esmane meditsiiniline abi sõltumata sellest, kas ohver on ravikindlustatud või
ravikindlustamata isik
Teenus on ohvrile tasuta. Isik saab teenust erakorralise meditsiinilise abina, mille kulud
hüvitatakse Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa eelarvest vastavalt õigusaktidele ja/või
sõlmitud lepingutele (st käesoleva hanke alusel ei hüvitata kulusid, mille maksumus
hüvitatakse teenuseosutajale muudest finantseerimisallikatest).
Käesoleva hanke raames rahastatakse esmase meditsiinilise abiga seotud teenuseid
ulatuses, mis on pakkumuse maksumuse vormil loetletud, vastavalt teenuseosutaja
pakkumusele.
Jätkutugi meditsiinilise teenusena – Teenus I
Meditsiiniline abi jätkutoena seisneb aktiivses üldise tervise, sh seksuaaltervisega seotud
probleemide jälgimises ja ravis, et ennetada seksuaalvägivallast tingitud pikaajalisi
tervisemõjusid. Meditsiiniline jätkutugi hõlmab järgmisi tegevusi: seksuaalsel teel levivate
infektsioonide/ HIV-i nakatumise ja soovimatu raseduse kindlakstegemine, vaimse tervise
probleemide, sotsiaalse toimetulematuse ja krooniliste somaatiliste haiguste avastamine ja
ennetamine. Seega lisaks nakkuste ja raseduse seirele aitab meditsiiniline jätkutugi välja
selgitada need, kes vajavad edasist suunamist psühholoogilise, psühhiaatrilise, eriarstliku
jm abi järele. Eeldatavaks vajaduseks on üks arsti esmane visiit ja üks korduv visiit ning
lisaks suguhaiguste testid, kuid järelravi maht sõltub ohvri vajadustest ja võib kujuneda ka
eelkirjeldatust suuremaks. Meditsiiniline järelravi toimub ambulatoorsete vastuvõttudena
tervisekassa hinnakirja alusel ning teenuse osutajaks on naistearst/õde/ämmaemand; abi
osutajateks on soovitavalt ja võimalusel esmast abi andnud personal. Teenuse osutaja peab
tagama teenuste osutamise esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul.
Ravikindlustatud isikud Ravikindlustamata isikud
Ravikindlustatud isikute meditsiiniline Käesoleva hanke raames rahastatakse
järelravi on kaetud Tervisekassa poolt. meditsiinilist järelravi vaid ravikindlustamata
isikutele (Ohvriabi seadus § 22 lg 3).
Meditsiiniline järelravi on isikule tasuta, sh
visiiditasuta.
Käesoleva hanke raames rahastatakse
meditsiinilise järelravi raames
ravikindlustamata isikule arsti/ämma-
emanda/õe vastuvõtud, ja seksuaalvägivalla
toimumisega seotud analüüsid/uuringud,
lähtudes Tervisekassa poolt vastavatele
teenustele kehtestatud hinnakirjast ning
teenuseosutajale tasutakse nimetatud
hinnakirja alusel.
Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas – Teenus II
(hanke osad 2, 4, 6, 8)
Lastemajateenuse üldine kirjeldus
1. Lastemajateenus on seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele mõeldud riiklik
teenus (Lastekaitseseadus § 291) 5 , mille osutamisel teeb SKA koostööd erinevate
institutsioonidega. SKA on sõlminud ametliku koostöökokkuleppe Politsei- ja
Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuriga, kes on võtnud
endale erinevad ülesanded ühtlustamaks seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite
lahendamise praktikat Eestis.
2. Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale
tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ja ohvriks
langenud lastele ja peredele vajaliku abi korraldamine.
5 Lastekaitseseadus, RT I, 06.01.2023, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015?leiaKehtiv
3
3. Lastemaja ülesanded:
3.1.1. tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja
õigustega;
3.1.2. kindlustada, et laps saaks vajaliku abi;
3.1.3. luua võrgustik ja arendada organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahelist
koostööd;
3.1.4. tagada lastemajateenuse järjepidev areng.
4. Lastemaja poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise
kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused
ja spetsialistid.
Teenuse kirjeldus
Esmase meditsiinilise ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi osutamine
lastemajas toimub kas erakorraliste või plaaniliste arsti/õe/ämmaemanda visiitidena,
prognoositavalt on plaanilisi visiite 90%. Mõlemal juhul vormistatakse haiglapersonali töö
koduvvisiidina haigla dokumentatsioonis.
Plaanilisi visiite teostavad arstid, kellel on töökogemus seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes
(SAKides). Plaanilisteks visiitideks lepitakse kokku kindel tööpäev ja ajavahemik,
konkreetse visiidi toimumine lepitakse lastemaja personali ja arsti vahel kokku nädalase
etteteatamisega. Plaanilise visiidi sisuks on seksuaalvägivalla kahtlusega lapsega kontakti
loomine, esmane seisundi hindamine, vestlus võimaliku seksuaalvägivalla kohta, lapse
tervisevajaduste kohta (sh kas vajab kontratseptsiooni ja testimist seksuaalsel teel levivate
haiguste (STLH) suhtes, vaimse tervise seisundi hindamine, sh enesekahjustamise risk),
lapse ettevalmistamine meditsiiniliseks läbivaatuseks, vajadusel lapse suguelundite ja kogu
keha läbivaatus, vajadusel STLH proovide kogumine, pärast läbivaatust
seksuaaltervisealane nõustamine, lapse toetava pereliikmega vestlus lapse nõusolekut ja
vajadusi arvestades, järelvisiidi vajadusel selle kokkuleppimine, ravivajaduse korral ravimite
väljakirjutamine ja seonduv nõustamine, analüüsivastuste teavitamise osas kokku
leppimine.
Erakorralisi visiite teostab spetsiaalselt väljakutsutav SAKi valvepersonal, kui eelneva info
põhjal (telefonivestlus lastemaja töötaja ja valvepersonali vahel) võib eeldada, et
seksuaalvägivald/selle kahtlus on toimunud eelneva 7 päeva jooksul. Otsuse, kas lapse
abistamine toimub haiglas või lastemajas, langetab valves olev arst, lähtuvalt juhtumi
iseloomust. Erakorralise visiidi sisuks on ohvri seisundi esmane hindamine ja esmane
psühhosotsiaalset abi, meditsiiniline läbivaatus koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali
kogumisega ja meditsiiniline abi – nii nagu see on kirjeldatud Teenus I juures (Esmane
meditsiiniline ja psühhosotsiaalne abi). Võimalusel kutsutakse alla 14-aastaste laste puhul
jagatud läbivaatuseks kohale ka kohtuarst.
Juhtumi dokumenteerimine arsti poolt toimub nii plaanilise kui erakorralise visiidi puhul
haiglas ning ka sellele kuluv tööaeg läheb arsti töömahu sisse, lisaks lastemajas lapsega
vestlemiseks ja lapse läbivaatusele kulunud ajale.
Teenuse osutamine lastemajas SAK personali poolt toimub lapsesõbralikul ja
professionaalsel moel, samade standardite alusel nagu on kirjeldatud Teenus I juures.
SAK tagab erakorraliste visiitide osutamise lastemajas esmaspäevast pühapäevani 24/7
kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles ning plaaniliste visiitide
teenuse osutamise eelneva kokkuleppe alusel kindlatel kellaaegadel esmaspäevast reedeni
tööpäeva jooksul kogu raamlepingu perioodi vältel vähemalt eesti ja vene keeles.
SAK personali visiidid lastemajja saavad toimuda selleks vastavate institutsioonide poolt
antud tegevuslubade ja kooskõlastuste olemasolul.
4
Alaealisest seksuaalvägivalla ohvrist teavitamise kohustus. Alaealise
seksuaalvägivalla ohvri abistamine toimub Ohvriabi seaduse (§ 23) järgi ja
Lastekaitseseaduses sätestatud abi võimaldamiseks edastab seksuaalvägivalla kriisiabi
osutaja esimesel võimalusel Sotsiaalkindlustusametile selle lapse andmed, kellele teenuse
osutamisel ilmnes, et last on seksuaalselt väärkoheldud, või tekkis selline kahtlus (Ohvriabi
seadus § 23 lg 2 ja 3).
Nõuded teenuseosutaja meeskonnaliikmetele
Teenuseosutajal peab hankelepingu vahetuks täitmiseks olema meeskond, kes vastab
järgmistele nõuetele:
isikud, kes tegelevad bioloogilise materjali ehk tõendusmaterjalide kogumisega vastavalt
juhendile meedikutele - peavad olema läbinud vastava õppe või koolituse;
naistearst ja arst, õde ja ämmaemand – peavad omama vastavat erialast haridust ja
erialast töökogemust ja kes on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis vastava
tervishoiuteenuse osutajana.
Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud vastavalt määrusele6
(§ 2 lg 8) ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse ühe
aasta jookusul peale tööleasumist. Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik, kes oli
teenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama määruses esitatud nõuetele
hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
Kõik lastega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid peavad vastama lastekaitseseaduse §-
le 20. Pakkuja peab kontrollima nimetatud nõudele vastavust Lastekaitseseaduse §-20
sätestatud tingimustel ning hankija nõudmisel esitama tõendid selle kohta.
6 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. RT I, 04.04.2023, 13.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023013
5
Lisa 2
Raamlepingu projekt
RAAMLEPING TEENUSTE OSUTAMISEKS SEKSUAALVÄGIVALDA KOGENUD
OHVRITELE NR
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn,
(edaspidi Tellija), mida põhimääruse alusel esindab peadirektor Maret Maripuu
ja
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822269, asukoht Paldiski mnt 68, 10617
Tallinn (edaspidi Täitja), mida seaduse alusel esindavad juhatuse liikmed Imbi Moks ja Ahto
Kalev
edaspidi eraldi Pool ning koos ja ühiselt Pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi
Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud Tellija korraldatud sotsiaalteenuste riigihanke
„Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla
kriisiabi teenuse osutamine “ alusel. Riigihange hõlmab seksuaalvägivalla ohvrile
alljärgnevaid teenuseid:
1.1.1. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi
osutamine (edaspidi Teenus I) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud
tingimustel;
1.1.2. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi
osutamine lastemajas (edaspidi Teenus II) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1)
täpsustatud tingimustel.
1.2. Täitja on esitanud pakkumuse ja tema pakkumus on tunnistatud edukaks osa 1/
Põhja/ piirkonnas ning Täitja osutab Lepingus kokku lepitud teenust
tervishoiuasutuses asukohaga Sõle 23, 10614 Tallinn. Nimetatud piirkonnas ja
märgitud tervishoiuasutuses osutab Täitja Teenust I ja Teenust II. Täitja lähtub
teenuste osutamisel riigihanke alusdokumentides, Lepingus ja Täitja pakkumuses
sätestatust.
1.3. Leping on haldusleping ohvriabi seaduse § 15 lg 3 alusel ja halduskoostööseaduse §
3 lg 1 tähenduses ning Lepingule kohaldatakse nimetatud õigusaktides sätestatut.
Käesoleva Lepinguga annab Tellija Täitjale üle Lepingu dokumentides kirjeldatud
haldusülesande täitmise.
1.4. Leping on mitme pakkujaga sõlmitud raamleping, mille alusel teenust tellitakse
raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kirjalikku hankelepingut ja
minikonkurssi korraldamata (riigihangete seaduse § 30 lg 6 p 1). Raamlepingu
eesmärgiks on määrata kindlaks raamlepingu esemeks olevate teenuste tellimise ja
osutamise ning hankelepingute sõlmimise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal.
1.5. Lepingu alusel tellitavaid teenuseid rahastatakse riigieelarvest.
1.6. Tellija teostab Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet.
1.7. Lepingu lahutamatuteks osadeks on:
1.7.1. Lisa 1 - pakkumuskutse koos kõikide lisadega, sh tehniline kirjeldus;
1.7.2. Lisa 2 - teenuste hinnakiri;
1.7.3. Lisa 3 - läbivaatuse protokoll;
1.7.4. Lisa 4 - täitja poolt esitatud pakkumus;
1.7.5. Lisa 5 - andmetöötlusleping;
1.7.6. Lisa 6 – lühivorm.
1.7.7. Poolte vahelised kirjalikud teated.
1.7.8. Lepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast Lepingu sõlmimist.
2. Lepingu hind. Teenuste tellimine raamlepingu alusel
2.1. Lepingu eeldatavaks ja ühtlasi maksimaalseks maksumuseks, mis hõlmab kõiki
raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki teenuseid, on 225 000 (kaks
sada kakskümmend viis tuhat tuhat) eurot ilma käibemaksuta (eelnevalt ja
edaspidi Lepingu hind). Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid Lepingu hinna
ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub teenuseid saavate
isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt
võib Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda väiksemaks kui
Lepingu hind. Lepingu sõlmimisega ei seo Tellija end kohustusega esitada tellimusi
või teha seda kindlas mahus. Täitja kinnitab, et tal on valmidus osutada Lepingus
kokku lepitud teenuseid kogu Lepingu tähtaja jooksul.
2.2. Lepingu alusel teenuste tellimisel lähtutakse Lepingus ja selle lisades sätestatud
tingimustest. Teenuseid tellitakse vajaduspõhiselt.
2.3. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu partneritega toimub lähtudes põhimõttest, et
ohvril on õigus vabalt valida teenuseosutaja raamlepingu partnerite hulgast. Teenus
loetakse raamlepingu partnerilt tellituks ohvri pöördumisel raamlepingu partneri poole
ning Tellija ja täitja vahel eraldi kirjalikku hankelepingut ei sõlmita.
2.4. Raamlepingu alusel Täitja poolt osutatavate Teenuse maksumus on sätestatud
Lepingu Lisas 2. Teenuste maksumused on lõplikud ja sisaldavad kõiki kulutusi, mis
on vajalikud Lepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks. Hankija ei
hüvita Lepingu täitmisel Täitjale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes
täiendavaid makseid. Teenuste maksumus ei ole seatud sõltuvusse ka tellitavate
teenuste mahust. Täitja tagab Lepingu perioodi jooksul kõikide kokku lepitud
teenuste kättesaadavuse ja osutamise olenemata Tellija või Täitja prognoositud
mahust.
2.5. Täitja on teadlik, et ohvriabiteenuse raames ehk käesoleva Lepingu alusel hüvitab
Tellija Täitjale kui tervishoiuteenuse osutajale Lepingu alusel osutatud
tervishoiuteenuste kulud üksnes osas, mida ravikindlustus ei kata.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama Teenust Lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel,
kvaliteetselt ja kooskõlas õigusaktidega;
3.1.2. järgima halduskoostöö seaduse § 15 sätestatud tegevuspiiranguid ning
selles sätestatud juhtudel teavitama Tellijat või saama Tellija nõusoleku;
3.1.3. esitama Tellijale igakuiselt koondarve osutatud teenuste kohta vastavalt
Lepingu punktile 4.2;
3.1.4. esitama Tellijale teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks
statistilise kokkuvõtte eelmises kuus teenuseid saanud ohvrite
mitteisikustatud andmetega, lähtudes läbivaatuse protokollidest (raamlepingu
Lisa 3);
3.1.5. esitama juhtumi järgselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAKi)
pöördunu kohta ohvriabiteenuse saamiseks ning alaealisest ohvrist
lühivormil (Lisa 6) SKA poolt määratud e-posti aadressile krüpteeritult või läbi
turvalise dokumendi edastamise keskkonna isikustatud andmed;
3.1.6. teavitama viivitamatult Tellijat Lepingu täitmist takistavatest puudustest ja
takistustest ning korraldama nende kõrvaldamine;
3.1.7. järgima Tellija täiendavaid ning põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid
Teenuse osutamisel ja Lepingu täitmisel;
3.1.8. Teenuse osutamise jooksul koostatud teavitusmaterjale, juhendeid või muid
Teenuse osutamiseks vajalikke dokumente kooskõlastama Tellijaga;
3.1.9. tegema proaktiivset koostööd piirkonna ohvriabitöötajatega ja lastemajaga
ohvri parema abistamise ja kiirema traumast taastumise nimel;
3.1.10. täitma Lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Täitja ei tohi oma Lepingust
tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
esitatud nõusolekuta;
3.1.11. võimaldama Tellijal teostada Lepingu p 3.4.3 nimetatud järelevalvet ja
kontrolli, sh esitama Tellijale kogu selleks vajaliku dokumentatsiooni ja kõik
andmed;
3.1.12. esitama majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamise seadusele.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada Tellijalt tema valduses olevat ja Teenuse osutamiseks vajalikku
informatsiooni;
3.2.2. teha Tellijale ettepanekuid Teenusele suunatud isikule vajalike teenuste
osas;
3.2.3. saada teenuse osutamise eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. andma Täitjale Teenuse osutamiseks enda valduses olevat informatsiooni,
kui see on vajalik Teenuse osutamiseks;
3.3.2. maksma Täitjale osutatud Teenuse eest tasu Lepingus kokku lepitud
tingimustel;
3.3.3. tegema Täitjaga koostööd Lepingu eesmärkide täitmiseks.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. saada Täitjalt informatsiooni Teenuse osutamise ja Lepingu täitmise kohta;
3.4.2. nõuda kokku lepitud Teenuse osutamist vastavalt Lepingus ja selle lisades
nimetatud tingimustel;
3.4.3. teostada igal ajal Teenuse osutamise üle järelevalvet, sh nõuda Täitjalt
Teenuse osutamisega seotud dokumentatsiooni ja muid andmeid, teostada
Täitja juures kohapealset kontrolli;
3.4.4. teha vajadusel ettepanekuid Lepingu täitmise kohta;
3.4.5. nõuda Täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;
3.4.6. tagastada Täitjale koondarve juhul, kui see ei ole nõuetekohane ja keelduda
arve maksmisest, kuni nõuetekohase arve esitamiseni;
3.4.7. saada Täitjalt selgitusi osutatud teenuste otstarbekuse ja vajalikkuse kohta;
3.4.8. võtta kasutusele õigusaktides sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.
4. Teenuse osutamise eest tasumine
4.1. Tellija tasub Teenuse osutamise eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja
tasu maksmise põhimõtetele.
4.2. Täitja esitab Tellijale iga kuu 10. kuupäeval eelneva kuu e-arvena koondarve
eelmises kuus osutatud teenuste kohta. Arve peab vastama õigusaktidega ette
nähtud nõuetele ning sisaldama andmeid osutatud teenuste kogused/ ühikud ja
nende maksumuse vastavalt Lisale 2. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke
nimetus koos kontaktisiku nimega. Arve koopia tuleb Tellijale esitada elektroonselt,
e-posti aadressile
[email protected].
4.3. Tellija kannab tasu Lepingu alusel osutatud teenuste eest Täitja pangakontole
hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast korrektse koondarve
esitamist Tellijale.
4.4. Tellija ei teosta ettemakseid.
5. Lepingu rikkumine ja vastutus
5.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja
arvatud siis, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole
vabandatav, v.a kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
5.2. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise eest ja sellega tekitatud kahjude eest Lepinguga ja
õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses.
5.3. Juhul kui Täitja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Tellijal
õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi summas 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest.
5.4. Kui Täitja rikub isikuandmete töötlemise reegleid, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt
leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest.
5.5. Tellija esitab leppetrahvi kohta Täitjale kirjaliku nõude. Leppetrahvi tasumine ei
vabasta Täitjat Lepingu täitmise kohustusest.
5.6. Leppetrahvi nõue ei välista haldusjärelevalve meetmete kasutamist.
5.7. Juhul kui Tellija ei maksa nõuetekohaselt esitatud arveid 30 (kolmekümne)
kalendripäeva jooksul arvete kättesaamisest arvates, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt
viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest
tasumisega viivitatud summalt.
6. Lepingu muutmine
6.1. Pooled võivad Lepingu muutmises kokku leppida, kui objektiivsetest asjaoludest
selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks.
6.2. Lepingu muutmiseks sõlmivad Pooled kirjaliku kokkuleppe. Lepingu muudatused
jõustuvad pärast mõlema Poole esindaja allkirjastamist või Poolte poolt määratud
tähtajal.
6.3. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on
tellijal täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 6 kuud ja/või
vajadusel suurendada Lepingu mahtu tingimusel, et ei ületata pakkumuskutses
nimetatud maksimaalset maksumust kõigi Lepingu täitjate peale kokku. Kui üks või
mitu raamlepingu Täitjat ei soovi raamlepingu tähtaega pikendada või maksimaalset
maksumust suurendada, ei mõjuta see Tellija õigust pikendada raamlepingut
Täitjatega, kes on pikendamisega ja maksumuse suurendamisega nõustunud.
7. Lepingu kehtivus, lõppemine ja ülesütlemine
7.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.12.2024 või kuni Lepingu
punktis 2.1 sätestatud piirmäära täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus täitub
varem. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma
olemuse tõttu kehtivad ka pärast vastava lepingu lõppemist.
7.2. Kui Pool rikub Lepingus sätestatud kohustust, on teisel Poolel õigus Leping
ennetähtaegselt üles öelda.
7.3. Tellijal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda ka muu mõjuva põhjuse
olemasolul, sh halduskoostöö seaduse § 11 toodud alustel või kui Tellijal puuduvad
Lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa
eeldada, et Lepingu täitmine jätkub. Tellija teatab Täitjale Lepingu lõpetamisest
kirjalikult ette vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva.
7.4. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne
Lepingu ülesütlemist ja mida kohustuse olemusest tulenevalt tuleb täita ka pärast
Lepingu lõppemist.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega
teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Tellijal
eeldatavalt õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele
poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud
konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avaliku teabe
seaduses sätestatud ulatuses avalik.
8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.5. Täitja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja
teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 5) sätestatud
nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,
juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
9. Kontaktisikud
9.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Annika Silde, e-post
[email protected], telefon 5301 9607.
9.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Liina Raamets, e-post
[email protected], telefon 521 8166.
9.3. Kontaktisikute muutumisest teavitavad Pooled viivitamatult teist Poolt e-kirjaga.
Kontaktisikud loetakse muudetuks alates e-kirja saatmisest.
10. Vääramatu jõud
10.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mille saabumist Pooled
Lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega võinud näha (vääramatu jõud). Lepingus
mõistetakse vääramatu jõuna loodusõnnetusi, üldstreiki, massilisi rahutusi Lepingu
täitmise asukoha haldusüksuses, sõda või õigusakti, mis oluliselt takistab Lepingu
täitmist ning muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled
aktsepteerivad vääramatu jõuna.
10.2. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu
jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teatama teist Poolt.
10.3. Vääramatu jõud muudab Lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra,
mille jooksul Lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu võimatu.
10.4. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 30 (kolmkümmend) päeva, on
Pooltel õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda. Sellisel juhul ei ole Pooltel õigus
nõuda teineteiselt Lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud
kahju hüvitamist.
11. Teadete edastamine
11.1. Pooled edastavad Lepinguga seotud teated kontaktisikutele telefoni või e-posti teel,
välja arvatud Lepingu punktis 11.2 sätestatud juhtudel.
11.2. Poole iga nõue, mis esitatakse teisele Poolele tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab
olema kirjalikus vormis ja saadetakse teisele Poolele elektroonselt digitaalselt
allkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga.
12. Lõppsätted
12.1. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ja
headest tavadest.
12.2. Lepinguga seotud eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mitte saavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus.
12.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
13. Poolte andmed ja allkirjad
Tellija Täitja
Sotsiaalkindlustusamet AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Registrikood 70001975 Registrikood 10822269
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn
Telefon 640 8118 Telefon 650 7301
E-post
[email protected] E-post
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Imbi Moks
peadirektor juhatuse liige
Ahto Kalev
Juhatuse liige
Pakkumuskutse Lisa 3/
Raamlepingu LISA 5
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
riigihankes „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla
kriisiabi teenuse osutamine“ sõlmitud raamlepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja)
ja
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi: volitatud töötleja) vahel,
teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient).
1. Lepingu eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi:
teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa
rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt
lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist
puudutavat andmetöötluslepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusele (679/2016) (edaspidi: GDPR).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel
töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava
töötleja poolt antud juhised on välja toodud lepingus ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses
mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. Vastutav
töötleja edastab volitatud töötlejale ja volitab volitatud töötlejat isikuandmeid
töötlema ainult juhul, kui nende isikuandmete töötlemine on lepingust tulenevalt
vajalik.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva
lisa sätetest.
2. Definitsioonid
2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest ja kooskõlas GDPR-iga on kasutusel
järgmised mõisted:
2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad
selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning
rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse
taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust
töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või
kahjustamisest tulenevale kahju suurusele;
2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on GDPR ja Eesti Vabariigis kehtivad muud
isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid
või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega,
mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud
isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva
asutuse poolt;
2.1.3. „töötlemine” – igasugune toiming või toimingute jada, mida teostatakse
isikuandmete või isikuandmete hulkadega kas automatiseeritud või
automatiseerimata kujul, nagu näiteks kogumine, salvestamine,
korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine,
väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, avalikustamine
1
edastamise, avaldamise või mis tahes muul viisil kättesaadavaks tegemise
teel, liitmine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.4. „isikuandmed” – ükskõik milline informatsioon, mis on seotud tuvastatud või
tuvastatava füüsilise isikuga (edaspidi: andmesubjekt). Tuvastatav füüsiline
isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, viidates
väärtustele nagu nimi, isikukood, asukoha andmed; internetipõhistele
väärtustele või ühele või enamale väärtusele, mis on seotud antud isiku
füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või
sotsiaalse identiteediga. Lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende
liigid ning andmesubjektide kategooriad on kirjeldatud riigihanke
alusdokumentides;
2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvarikkumine, mis põhjustab
edastatavate, säilitatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku
või ebaseadusliku hävimise, kadumise, muutmise, loata avalikustamise või
kättesaadavuse.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendi isikuandmeid vastavalt
andmekaitseseadustele ja lepingule (edaspidi: kliendiandmed) ning ainult
sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu
täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda
ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja
kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused; ja iii)
juriidiliste nõuete või kutseorganisatsioonide, mille liikmeks on volitatud
töötleja või tema personal, nõuete järgimine.
3.1.2. Volitatud töötleja peab tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on
omandanud asjassepuutuvad nõusolekud teenuse osutamiseks vajalike
isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende
andmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja
nende kättesaadavuse eest vastutavale töötlejale. Klient vastutab volitatud
töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.3. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja
dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete
edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja
arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes
kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku
nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline
teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava
töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja
ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat
töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva
jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib
volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast
3.1.5. Volitatud töötleja võib kliendi andmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud
töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja). Volitatud töötleja vastutab
teise volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning
sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud
vastavalt GDPR artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga
samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Vastutav töötleja nõustub kõigi
volitatud töötleja poolt kasutatavate teiste volitatud töötlejatega, keda
volitatud töötleja kasutab ja kelle kasutamine on volitatud töötlejale oma
tegevuses vajalik lepingu sõlmimise hetkel, sh volitatud töötlejaga samasse
võrgustikku kuuluvad ühingud (st juriidilised isikud või seltsingud), volitatud
2
töötleja või samasse võrgustikku kuuluvate ühingute IT-teenuse osutajad
ning alltöövõtjad. Volitatud töötleja esitab vastutava töötleja nõudmisel talle
kasutatavate teiste volitatud töötlejate nimekirja. Kui volitatud töötleja soovib
lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi, eespool nimetamata,
volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat
kirjalikult. Vastutaval töötlejal on õigus esitada vastuväiteid uute volitatud
töötlejate kaasamiseks, kui selleks on mõistlik põhjendus. Pooled lepivad
kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse
toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud
töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja
kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja kinnitab oma
nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui vastutav
töötleja on andud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast
lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale
töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et
kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on
sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib
igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi
volitatud töötlejaid.
3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
andmeid, mis tahes muu kui käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil.
Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud
töötlejad, volitatud töötleja tööajad vm, kellel on ligipääs lepingu täitmise
käigus saadud isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende
suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik GDPR artiklis 32 nõutud meetmed
isikuandmete töötlemisel.
3.1.8. Volitatud töötleja on kohustatud rakendama asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks GDPRis toodud
nõuetele.
3.1.9. Volitatud töötleja kohustub tarvitusele võtma asjakohased tehnilised ja
organisatsioonilised meetmed lepingu alusel toimuva isikuandmete
töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise või
hävitamise või kahjustumise vältimiseks.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste
tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi
vastata GDPR tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste
teostamisel, muuhulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja
muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja
volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult
asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate
kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav
töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda
vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud
töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi
viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud
töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud
töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud
töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja
3
dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja
lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid
kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2)
volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente,
mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või
kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja
ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on seotud
käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja
volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb
kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.
Auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav
õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab
vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.
3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui
neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud
piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu
nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete
töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud
rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma
põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 24 h jooksul alates hetkest, kui
volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada
isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset
leidnud.
5.2. Vastutava töötleja nõudmisel peab volitatud töötleja ilma põhjendamatu viivituseta
edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava
asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon
kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist:
5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja
kellaaeg;
5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi
ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning
isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv;
5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja
5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele
võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja
vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke
negatiivseid mõjusid.
5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima
uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja
töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutustele vajaliku teavitustöö eest.
4
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja
antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui
volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva
vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega
isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on
teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Ulatuses, milles see ei ole andmekaitseseadustes sätestatud imperatiivsete
normidega vastuolus, vastutab volitatud töötleja käesolevas lisas või volitatud
töötleja GDPR-is sätestatud kohustuste rikkumisest vastutavale töötlejale tekitatud
kahju eest üksnes ulatuses, milles volitatud töötleja on kahju tekkimises süüdi.
Ulatuses, milles see ei ole andmekaitseseadustes sätestatud imperatiivsete
normidega vastuolus, on volitatud töötleja koguvastutus (sealhulgas intress) kõigi
nõuete eest, mis on seotud käesoleva lisa mis tahes rikkumisega ning samuti kõigi
lepingust tulenevate nõuete eest (sealhulgas, kuid mitte ainult, hooletus) piiratud
lepingu alusel maksmisele kuuluvate tasude kahekordse summaga või tegeliku
otsese kahjuga, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem. Volitatud töötleja ei vastuta (i)
saamata jäänud tulu, ettevõtte väärtuse kahanemise, ärivõimaluse kaotuse, eeldatud
kokkuhoiu või kasu mitterealiseerumise eest, (ii) kaudse kahju eest.
6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis
võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast
lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa
puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)
kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud
isikuandmete töötlemisega.
6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tellija Täitja
5
Vorm I – Avaldus hankes osalemiseks ja pakkuja kinnitused
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet
Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi
osutamine“
Pakkuja andmed
Pakkuja nimi AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Registrikood 10822269
Aadress Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn
Telefon 6507 393
E-posti aadress
[email protected]
Kodulehekülje aadress www.keskhaigla.ee
Kontaktisik, tema kontaktandmed Liina Raamets, õigus- ja hankeosakonna juhataja
(e-posti aadress, telefon) 6 507 361,
[email protected]
Hanke osa number(rid) (1-4) 1.osa – Põhja piirkond (Tallinn), teenus I ja II
Pakkujana kinnitame alljärgnevat:
1. oleme tutvunud pakkumuskutsega ja selle lisadega (edaspidi hanke alusdokumendid või
RHAD) ja võtame üle kõik RHAD-s esitatud tingimused;
2. kõik meie pakkumuses esitatud andmed on õiged;
3. meie pakkumus on jõus 90 (üheksakümmend) kalendripäeva pakkumuse esitamise
tähtpäevast arvates;
4. meie suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;
5. meil ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja püsiva maksejõuetuse või tema
tegevuse lõpetamise;
6. meie kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris, sh kõik lastega töötavad spetsialistid
vastavad lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatule;
7. me ei ole oluliselt rikkunud meiega sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks
sõlmitud hankelepinguid;
8. meil ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või
sundkindlustuse maksete võlgnevust;
9. kinnitame, et meie kogemus pakkujana vastab pakkumuskutse punktis 1.13 alapunktis 4
sätestatud nõuetele ning teenuse osutamisel lähtume hankija nõutud juhendist1;
10. meil on olemas hankelepingu täitmiseks vajalik meeskond ja hankelepingu vahetul
täitmisel osalevad meeskonnaliikmed vastavad tehnilises kirjelduses sätestatud
nõuetele;
11. kohustume täitma kõiki isikuandmete töötlemisega seotud õigusaktidest tulenevaid ja
raamlepingu lisaks olevast andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid;
12. tagame Teenus I osutamise raames esmase abi osutamise esmaspäevast pühapäevani
24/7 kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles;
13. tagame vajadusel erakorralise meditsiinilise abi osutamise lastemajas esmaspäevast
pühapäevani 24/7 kogu raamlepingu perioodi jooksul vähemalt eesti ja vene keeles ning
Teenuse II osutamise raames plaaniliste visiitide teenuse osutamise eelneva kokkuleppe
alusel kindlatel kellaaegadel esmaspäevast reedeni tööpäeva jooksul kogu raamlepingu
perioodi vältel vähemalt eesti ja vene keeles;
14. tagame kvaliteetse teenuste osutamise kogu raamlepingu perioodi jooksul (st kuni
31.12.2024);
15. meil on piisav võimekus, vastav pädevus ning vahendid teenuste osutamiseks;
16. oleme valmis esitama Hankija nõudmisel asjakohaseid tõendeid eespool nimetatud
kinnituste kohta.
1
Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide
Seltsi ja Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt). Tartu 2016.
http://www.ens.ee/Ravijuhendid/sv_ohvrite_abistamise_juhend_eesti_demo.pdf
1
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Vorm III – Tehniline Pakkumus
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet
Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla
kriisiabiteenuste osutamine“
Tuua välja lühikirjeldusena Pakkuja poolt, kuidas, kelle poolt ja mil viisil kavandatakse
teenust osutada.
Hanke osa number(rid): 1.osa – Põhja piirkond (Tallinn), teenus I ja II
1. Meeskonna kirjeldus (meeskonna pädevuse lühikirjeldus):
Esitada andmed Teenuse I kui Teenuse II kohta eraldi.
Teenus I
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi: LTKH) pakub standardiseeritud abi
seksuaalvägivalla üleelanutele naistekliinikus alates aastast 2016. Siia pöördunud
seksuaalvägivalla üleelanutega tegeleb spetsiaalse koolituse saanud meeskond.
Meeskonda kuuluvad arstid ja vastuvõtutoa ämmaemandad on saanud erikoolituse
seksuaalvägivalla üleelanutele abi pakkumiseks.
Kuna igapäevane naistekliiniku valvearsti koormus on väga suur, siis on sisse seatud
spetsiaalselt koolitatud valvering arstidest, kes on pidevas valmisolekus kohale tulekuks,
et anda esmast abi koos tõendmaterjali kogumisega, nõustada ning leppida kokku
järelravi. Näeme ette ka harvaesinevat olukorda, kus vastuvõtuta ämmaemand ei saa
abistada väljakutsutud spetsialisti ning välja tuleb ka ämmaemand.
Järelravi teostavad samad, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse valveringi arstid.
Tegevust haiglas koordineerib projekti koordinaator, vastuvõtuosakonna vastutav
ämmaemand Marina Sidorova, kes vajadusel suhtleb koostööpartneritega (Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet PPA, sotsiaalkindlustusamet SKA,
sisueksperdid), korraldab dokumentide, tõendmaterjali ning toksikoloogia analüüside
vahetust LTKH ja PPA vahel ning dokumentide vahetust LTKH ja SKA Ohvriabi ning
LTKH ja Lastemaja vahel ning koondab andmed TÜ Kliinikumi turvalisse Redcap
andmebaasi.
Teenuse kvaliteedikoordinaatoriks LTKH-s on dr Marit Kõre, kes koostab arstide
valvegraafikud, tegeleb vajadusel valveringi uute liikmete väljaõpetamisega ja
olemasolevate liikmete tööks vajaliku infoga kursis olemisega, korraldab regulaarselt
tööjuhendusi, analüüsib kõikide juhtude korral koostatud protokolli ja osutatud abi ning
suhtleb koostööpartneritega (sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
sotsiaalministeerium, justiisministeerium, sisueksperdid), vajadusel esindab LTKH
seksuaalvägivalla kriisiabikeskust meedias.
Teenus II
Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mis pakub teenust seksuaalselt
väärkoheldud laste abistamiseks. LTKH seksuaalvägivalla üleelanute abistamise
meeskond on valmis vajadusel andma esmast meditsiinilist abi ja järelravi väljakutsete
korral Tallinna Lastemajja. Lastega töötavad arstid on läbinud Tartu Ülikooli
täiendkoolituse „Laste genitaalidevigastuste hindamine“
2. Töökorralduse kirjeldus (lühidalt, kuidas planeerite teenust osutada)
Esitada andmed Teenuse I kui Teenuse II kohta eraldi.
Teenus I
Töökorraldus on kirjeldatud LTKH majasiseses tööjuhendis seksuaalvägivalda kogenud
patsiendi abistamise kohta ning baseerub juhendile - Seksuaalvägivalla ohvrite
abistamise juhend meedikutele (kinnitatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Kohtuarstide
Seltsi poolt), koostajad Laanpere M, Part K. Seksuaalvägivalla üleelanu siseneb
naistekliinikusse vastuvõtuosakonna kaudu – ohver tuuakse politseiga, kiirabiga või
pöördub ise. Vastuvõtuosakonnas toimub esmane vestlus ämmaemandaga, kes nõustab
lühidalt patsiendi sellest, mis temaga toimuma hakkab, annab patsiendile info- ja
nõusolekulehed tutvumiseks, võtab esmased analüüsid ning teavitab seksuaalvägivalla
kriisiabikeskuse valveringi arsti. Arsti saabudes toimub pikem vestlus patsiendiga, tema
nõustamine ja tema nõusolekul kehaosade kaupa kogu keha ja genitaalide läbivaatus,
vigastuste dokumenteerimine (kirjeldamine ja pildistamine), läbivaatusprotokolli täitmine,
tõendmaterjali kogumine (DNA kehalt, genitaalidelt, vajadusel ja võimalusel riided vms),
seksuaalsel teel levivate infektsioonide analüüside võtmine (vajadusel mitmest
lokatsioonist – veri, neel, tupp/emakakael, anus), toksikoloogia analüüside võtmine
(uriinist, verest). Võimalik on teha PSA-kiirtest meespäritolu materjali tuvastamiseks
tupest/anusest/neelust. Vajadusel antakse ohvrile SOS-pill kontratseptsiooniks ning
alustatakse HIV ennetav ravi (HIV PEP). Seksuaalvägivalla üleelanu abistamisel
assisteerivad naistearsti spetsiaalse ettevalmistuse saanud ämmaemandad. Patsiendile
pakutakse võimalust pöörduda psühholoogile, vajadusel luuakse kontakt Ohvriabi
töötajaga ja/või suunatakse ohver naiste turvakodusse.
Prepuberteedieas laste puhul kutsutakse vajadusel välja kohtuarst. LTKH-s on olemas
valveanestesioloog ja -anestesist, kes aitavad näidustuse korral teostada uuringuid ja
protseduure ka narkoosis.
Järelravi sisaldab arsti visiite, psühholoogilise seisundi hindamist ja vajadusel
psühholoogile suunamist (Ohvriabi kaudu), korduvat seksuaalsel teel levivate
infektsioonide testimist ja vajadusel ravi, HIV PEP läbiviimist, kontratseptsiooni
ordineerimist ning seda viiakse läbi plaanilises korras LTKH naistekliinikus.
Teenus II
Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine Tallinna Lastemajas toimub
erakorraliste või plaaniliste arsti/ämmaemanda visiitidena. Mõlemal juhul vormistatakse
haiglapersonali töö koduvisiidina haigla dokumentatsioonis. Plaanilisteks visiitideks
lepitakse kokku kindel tööpäev ja ajavahemik, konkreetse visiidi toimumine lepitakse
Lastemaja personali ja spetsiaalse ettevalmistusega arstide vahel kokku nädalase
etteteatamisega.
Erakorralise visiite teostavad spetsiaalse ettevalmistusega naistearstid, kui eelneva info
põhjal võib eeldada, et seksuaalvägivalla kahtlus on olnud eelneva 7 ööpäeva jooksul.
Otsuse, kas lapse abistamine toimub haiglas või Lastemajas, langetab spetsiaalse
ettevalmistega arst lähtuvalt juhtumi iseloomust. Võimalusel kutsutakse prepuberteedieas
laste puhul jagatud läbivaatuseks nii Lastemajja kui ka seksuaalvägivalla
kriisiabikeskusesse kohale kohtuarst.
Juhtumi dokumenteerimine arsti poolt toimub nii plaanilise kui erakorralise visiidi puhul
LTKH-s.
Teenuse osutamine toimub samade standardite alusel nagu on kirjeldatud Teenus I
juures.
3. Prognoositav teenuse maht:
Esitada andmed Teenuse I kui Teenuse II kohta eraldi.
Teenus I
Aastaks 2023 on teenuse prognoositav maht 130 patsienti
Aastaks 2024 on teenuse prognoositav maht 150 patsienti
Teenus II
Aastaks 2023 on teenuse prognoositav maht 5 patsienti
Aastaks 2024 on teenuse prognoositav maht 10 patsienti.
Meie pakkumus ei sisalda ärisaladust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vorm IV- Pakkumuse maksumus
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet
Riigihange: „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi
teenuste osutamine“
Hanke osa number(rid), millele pakkumus esitatakse: 1.osa – Põhja piirkond (Tallinn), teenus
I ja II
Kinnitame, et kõiki järgnevalt loetletud teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud
seksuaalvägivalla ohvritele nende nõusolekul ja soovil vastavalt allpool fikseeritud hindadele.
Kinnitame, et hinnad on lõplikud ja kehtivad kogu raamlepingu perioodil.
Ravikindlustamata isikutele teenuse osutamisel tuleb lähtuda Tervisekassa
tervishoiuteenuste hinnakirjast ning teenuseosutajale tasutakse antud hanke raames
nimetatud hinnakirja alusel.
Eeldatakse, et pakkuja täidab pakkumuse maksumuse vormil kõik vastava teenusega
(Teenus I ja Teenus II) seotud tühjad lahtrid. Juhul, kui pakkuja on vastava teenuse raames
jätnud pakkumuse maksumuse vormil mõned lahtrid tühjaks (või märgib vastava lahtri
väärtusega „0“, st „null“), siis loeb hankija, et sõltumata lahtrite mittetäitmisest või null-
väärtusest pakub pakkuja ohvrile standardiseeritud abi kooskõlas pakkumuskutse punktis
6.2. viidatud juhendiga ning pakkujal on õigus taotleda hankijalt tasu vaid nende kulude eest,
mida pakkuja on pakkumuse maksumuse vormil kuludena kirjeldanud ning ohvritele reaalselt
osutanud.
PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM - TEENUS I
Tervishoiuasutuse
Hind
kood (kui erineb
Teenuse/uuringu nimetus Ühik eurodes
arvel vormi
(km-ta)
järjekorranumbrist)
ESMANE MEDITSIINILINE JA PSÜHHOSOTSIAALNE ABI (Teenus I raames)
1.1 Tervishoiuasutuse koordinaatori tasu
(igakuine tasu)
SAKis on kuni 39 juhtumit (pakkumusele -
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 190,00
SAKis on 40 - 99 juhtumit (pakkumusele -
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 380,00
SAK on rohkem kui 100 juhtumit (pakkumusele 760,00
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 760,00
Tervishoiuasutuse kvaliteedikoordinaatori
tasu (igakuine tasu)
SAKis on 45 - 99 juhtumit (pakkumusele -
Kuu
eelnenud aastal) = töötasu 625,00
SAKis on rohkem kui 100 juhtumit 1250,00
pakkumusele eelnenud aastal = töötasu Kuu
1250,00
1.2. Tervishoiuasutuse teenuse 90,00
osutamisega seotud administratiivkulud Kuu
(igakuine tasu)
1.3 Arsti/ õe/ ämmaemanda
valmisolekutasu töövälisel ajal (arvestatakse
ja tasutakse samaaegselt vaid ühe valves
oleva/ valmisolekut tagava töötaja kohta)
1.3.1 Tööpäevadel arsti valmisolekutasu 78,08
Päev
töövälisel ajal
1.3.2 Tööpäevadel õe valmisolekutasu -
Päev
töövälisel ajal
1.3.3 Tööpäevadel ämmaemanda -
Päev
valmisolekutasu töövälisel ajal
1.3.4 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel arsti 117,12
Päev
valmisolekutasu
1.3.5 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel õe -
Päev
valmisolekutasu
1.3.6 Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel -
Päev
ämmaemanda valmisolekutasu
1.4 Arsti/ õe/ ämmaemanda väljakutsetasu
1.4.1 Arsti väljakutsetasu H 52,05
1.4.2. Õe/ämmaemanda väljakutsetasu H 31,22
1.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali
H
kogumine)
1.6 Valveõe/ämmaemanda lisatasu 31,22
H
(tõendmaterjali kogumine)
2.1 Transporditasu kord 22,05
2.2 Vahendid:
2.2.1. Hädaabi kontratseptsioon (SOS-pillid, 20,00
Tk
vaske sisaldav emakasisene vahend
2.2.2. B-hepatiidi vaktsiin Tk 32,00
MEDITSIINILINE JÄRELRAVI (Teenus I raames)
2.3. Ravikindlustamata isikute järelravi
2.3.1. Arsti vastuvõtt Visiit 35,81
2.3.2. Ämmaemanda vastuvõtt Visiit 36,31
2.3.3. Õe vastuvõtt Visiit 19,07
2.3.2. Seksuaalvägivalla toimumisega seotud X X
analüüsid järgmiste teenusekoodidega: 66608,
66706, 66719, 66708 (tasude lahtikirjutamine
ei ole vajalik, analüüse rahastatakse lähtudes
Eesti Haigekassa poolt vastavatele teenustele
kehtestatud hinnakirjast ning teenuseosutajale
tasutakse nimetatud hinnakirja alusel)
PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM – TEENUS II
Tervishoiuasutuse
Hind
kood (kui erineb
Teenuse/uuringu nimetus Ühik eurodes
arvel vormi
(km-ta)
koodist)
Esmase meditsiinilise abi ja meditsiinilise järelravi osutamine lastemajas
3.1 Arsti väljakutsetasu lastemajja H 52,05
3.2 Ämmaemanda väljakutsetasu lastemajja H 31,22
3.3 Transporditasu kord 22,50
3.4 Vahendid:
3.4.1 Hädaabi kontratseptsioon tk 20,00
3.4.2 B-hepatiidi vaktsiin tk 32,00
3.5 Valvearsti lisatasu (tõendmaterjali 30,60
H
kogumine)
Meie pakkumus ei sisalda ärisaladust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Seksuaalvägivalla Kriisiabikeskus (SAK) Lisa 6. Lühivorm Nimi: ____________ Aadress: ______ KURITEOTEADE / LÜHIKOKKUVÕTE PÖÖRDUMISEST SEKSUAALVÄGIVALLA KRIISIABIKESKUSESSE Arst (nimi, meiliaadress, telefon ): ….. ……………………………………………. ………………………………………………...... P a tsiendi nimi, isikukood: ……… ………………… ………………… …………………………………………………………………...... SAK pöördumise kuupäev ja kellaaeg: …………………………………………………………….…………………………………… Täisealine/alaealine p atsient avaldas seksuaalvägivalla toimumise/selle kahtluse, mis toimus (kuupäev, kellaaeg) …………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………… NB! T egemist pole lõpliku meditsiinidokumendiga. Detailne info on kirjas seksuaalvägivalla üleelanu läbivaatuse protokollis ja fotodel, mis nõude esitamisel edastatakse politseisse . Muu oluline esmane info abivajaduse kohta (nt uurijale-kas kasutati relva, info sündmuskohal oleva tõendmaterjali või ohus olevate inimeste kohta; ohvriabi -/sotsiaal töötajale-kas patsiendi või lähedaste elu ja tervis on jätkuvas ohus, kas vajab turvapaika, kohest kriisiabi vms) ……………………………………………………………………………………………………….………………………………………………...... ……………………………………………………………………………………………………….………………………………………………...... SAK-is t eostatud patsiendi läbivaatus: jah/ei SAK-is leitud ja dokumenteeritud vigastused kehal: jah/ei SAK-is leitud ja d okumenteeritud vigastused suguelunditel /anusel : jah/ei SAK-is k ogutud kohtumeditsiiniline tõendmaterjal: jah/ei , ü le antud politseile/hoiustatud haiglas SAK-is v õetud toksikoloogia proovid: jah/ei , ü le antud politseile/hoiustatud haiglas Patsiendi /tema saatja kontaktandmed, kellega vajadusel ühendust võtta edasiseks abiks: ……………………………………………………………………………………………………….………………………………………………...... Patsient on nõus, et temaga võetakse ühendust edaspidi seks abiks ohvriabitöötaja/lastemaja töötaja (jooni alla) poolt: jah/ei Arsti allkiri, nimi, kuupäev: ………………………………………………………… …………… ………………………………………… SAK-i pöördumise teave edastatakse : P olitseisse kriminaalmenetluse alustamise küsimuse otsustamiseks Ohvriabile, Lastemajale, KOV sotsiaaltöötajale patsiendi abivajaduse küsimuse otsustamiseks Palun võtke SAK juhtumi aruteluks ühendust (nimi, e-mail, telefon) …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… S ee dokument on (täidab arst): üle antud (jooni alla) p atsiendile üle antud PPA töötajale (nimi) …………… ………… ………….. See dokument on saadetud (joonib alla arst ja nimed lisab koordinaator): krüpteeritult PPAle krüpteeritult ohvriabitöötajale (nimi) …………………… … ……………………………………… ……………… …………… krüpteeritult lastemaja töötaja le (nimi) ………………………………………………… ……………………………… ……….. PP PPA-le : LÄBIVAATUSE PROTOKOLLIST JA TEHTUD FOTODEST KOOPIA SAAMISEKS PALUN SAATKE NÕUE e-postiaadress . Tõendmaterjali karbi ja EKEI - sse suunatavate toksikoloogia proovide üleandmise kokkuleppimiseks palun võtke ühendust xxxx (E-R 8.00-16.00) või e-postiaadress
Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse
osutamine (Põhja piirkond) nr 5.2-9/4690-1
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80,
15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Lääne-Tallinna Keskhaigla AS (edaspidi Täitja) registrikood 10822269, asukoht Paldiski mnt
68, 10617 Tallinn, mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Arkadi Popov,
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud Tellija korraldatud sotsiaalteenuste riigihanke „Seksuaalvägivalda
kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse osutamine“
alusel. Riigihange hõlmab seksuaalvägivalla ohvrile alljärgnevaid teenuseid:
1.1.1. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi
osutamine (edaspidi Teenus I) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) täpsustatud
tingimustel;
1.1.2. esmase meditsiinilise abi ja psühhosotsiaalse abi ning meditsiinilise järelravi
osutamine lastemajas (edaspidi Teenus II) Tehnilises kirjelduses (Lisa 1)
täpsustatud tingimustel.
1.2. Täitja on esitanud pakkumuse ja tema pakkumus on tunnistatud edukaks 3. osa – Põhja
piirkonnas ning Täitja osutab Lepingus kokku lepitud teenust tervishoiuasutuses asukohaga
Tallinn. Nimetatud piirkonnas ja märgitud tervishoiuasutuses osutab Täitja Teenust I ja
Teenust II. Täitja lähtub teenuste osutamisel riigihanke alusdokumentides, Lepingus ja
Täitja pakkumuses sätestatust.
1.3. Leping on haldusleping ohvriabi seaduse § 15 lg 3 alusel ja halduskoostööseaduse § 3 lg
1 tähenduses ning Lepingule kohaldatakse nimetatud õigusaktides sätestatut. Käesoleva
Lepinguga annab Tellija Täitjale üle Lepingu dokumentides kirjeldatud haldusülesande
täitmise.
1.4. Leping on mitme pakkujaga sõlmitud raamleping, mille alusel teenust tellitakse
raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kirjalikku hankelepingut ja minikonkurssi
korraldamata (riigihangete seaduse § 30 lg 6 p 1). Raamlepingu eesmärgiks on määrata
kindlaks raamlepingu esemeks olevate teenuste tellimise ja osutamise ning hankelepingute
sõlmimise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal.
1.5. Lepingu alusel tellitavaid teenuseid rahastatakse riigieelarvest.
1.6. Tellija teostab Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet.
1.7. Lepingu lahutamatuteks osadeks on:
1.7.1. Lisa 1 - pakkumuskutse koos kõikide lisadega, sh tehniline kirjeldus;
1.7.2. Lisa 2 - teenuste hinnakiri;
1.7.3. Lisa 3 - läbivaatuse protokoll;
1.7.4. Lisa 4 - täitja poolt esitatud pakkumus;
1.7.5. Lisa 5 - andmetöötlusleping;
1.7.6. Lisa 6 – lühivorm.
1.7.7. Poolte vahelised kirjalikud teated.
1.7.8. Lepingu muudatused, mis allkirjastatakse pärast Lepingu sõlmimist.
2. Lepingu hind. Teenuste tellimine raamlepingu alusel
2.1. Lepingu eeldatavaks ja ühtlasi maksimaalseks maksumuseks, mis hõlmab kõiki
raamlepingu partnereid ja nende poolt osutatavaid kõiki teenuseid, on 49 999 eurot ilma
käibemaksuta (eelnevalt ja edaspidi Lepingu hind). Tellijal ei ole kohustust tellida
teenuseid Lepingu hinna ulatuses. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub
teenuseid saavate isikute arvust, neile osutatud teenustest ja teenuste maksumusest.
Sellest tulenevalt võib Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kogumaht kujuneda
väiksemaks kui Lepingu hind. Lepingu sõlmimisega ei seo Tellija end kohustusega esitada
tellimusi või teha seda kindlas mahus. Täitja kinnitab, et tal on valmidus osutada Lepingus
kokku lepitud teenuseid kogu Lepingu tähtaja jooksul.
2.2. Lepingu alusel teenuste tellimisel lähtutakse Lepingus ja selle lisades sätestatud
tingimustest. Teenuseid tellitakse vajaduspõhiselt.
2.3. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu partneritega toimub lähtudes põhimõttest, et ohvril
on õigus vabalt valida teenuseosutaja raamlepingu partnerite hulgast. Teenus loetakse
raamlepingu partnerilt tellituks ohvri pöördumisel raamlepingu partneri poole ning Tellija ja
täitja vahel eraldi kirjalikku hankelepingut ei sõlmita.
2.4. Raamlepingu alusel Täitja poolt osutatavate Teenuse maksumus on sätestatud Lepingu
Lisas 2. Teenuste maksumused on lõplikud ja sisaldavad kõiki kulutusi, mis on vajalikud
Lepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks. Hankija ei hüvita Lepingu
täitmisel Täitjale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid.
Teenuste maksumus ei ole seatud sõltuvusse ka tellitavate teenuste mahust. Täitja tagab
Lepingu perioodi jooksul kõikide kokku lepitud teenuste kättesaadavuse ja osutamise
olenemata Tellija või Täitja prognoositud mahust.
2.5. Täitja on teadlik, et ohvriabiteenuse raames ehk käesoleva Lepingu alusel hüvitab Tellija
Täitjale kui tervishoiuteenuse osutajale Lepingu alusel osutatud tervishoiuteenuste kulud
üksnes osas, mida ravikindlustus ei kata.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama Teenust Lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel, kvaliteetselt
ja kooskõlas õigusaktidega;
3.1.2. järgima halduskoostöö seaduse § 15 sätestatud tegevuspiiranguid ning selles
sätestatud juhtudel teavitama Tellijat või saama Tellija nõusoleku;
3.1.3. esitama Tellijale igakuiselt koondarve osutatud teenuste kohta vastavalt Lepingu
punktile 4.2;
3.1.4. esitama Tellijale teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks statistilise
kokkuvõtte eelmises kuus teenuseid saanud ohvrite mitteisikustatud andmetega,
lähtudes läbivaatuse protokollidest (raamlepingu Lisa 3);
3.1.5. esitama juhtumi järgselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAKi) pöördunu
kohta ohvriabiteenuse saamiseks ning alaealisest ohvrist lühivormil (Lisa 6) SKA
poolt määratud e-posti aadressile krüpteeritult või läbi turvalise dokumendi
edastamise keskkonna isikustatud andmed;
3.1.6. teavitama viivitamatult Tellijat Lepingu täitmist takistavatest puudustest ja
takistustest ning korraldama nende kõrvaldamine;
3.1.7. järgima Tellija täiendavaid ning põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid Teenuse
osutamisel ja Lepingu täitmisel;
3.1.8. Teenuse osutamise jooksul koostatud teavitusmaterjale, juhendeid või muid
Teenuse osutamiseks vajalikke dokumente kooskõlastama Tellijaga;
3.1.9. tegema proaktiivset koostööd piirkonna ohvriabitöötajatega ja lastemajaga ohvri
parema abistamise ja kiirema traumast taastumise nimel;
3.1.10. täitma Lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Täitja ei tohi oma Lepingust
tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele
isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud
nõusolekuta;
3.1.11. võimaldama Tellijal teostada Lepingu p 3.4.3 nimetatud järelevalvet ja kontrolli, sh
esitama Tellijale kogu selleks vajaliku dokumentatsiooni ja kõik andmed;
3.1.12. esitama majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamise seadusele.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada Tellijalt tema valduses olevat ja Teenuse osutamiseks vajalikku
informatsiooni;
3.2.2. teha Tellijale ettepanekuid Teenusele suunatud isikule vajalike teenuste osas;
3.2.3. saada teenuse osutamise eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. andma Täitjale Teenuse osutamiseks enda valduses olevat informatsiooni, kui see
on vajalik Teenuse osutamiseks;
3.3.2. maksma Täitjale osutatud Teenuse eest tasu Lepingus kokku lepitud tingimustel;
3.3.3. tegema Täitjaga koostööd Lepingu eesmärkide täitmiseks.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. saada Täitjalt informatsiooni Teenuse osutamise ja Lepingu täitmise kohta;
3.4.2. nõuda kokku lepitud Teenuse osutamist vastavalt Lepingus ja selle lisades
nimetatud tingimustel;
3.4.3. teostada igal ajal Teenuse osutamise üle järelevalvet, sh nõuda Täitjalt Teenuse
osutamisega seotud dokumentatsiooni ja muid andmeid, teostada Täitja juures
kohapealset kontrolli;
3.4.4. teha vajadusel ettepanekuid Lepingu täitmise kohta;
3.4.5. nõuda Täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;
3.4.6. tagastada Täitjale koondarve juhul, kui see ei ole nõuetekohane ja keelduda arve
maksmisest, kuni nõuetekohase arve esitamiseni;
3.4.7. saada Täitjalt selgitusi osutatud teenuste otstarbekuse ja vajalikkuse kohta;
3.4.8. võtta kasutusele õigusaktides sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.
4. Teenuse osutamise eest tasumine
4.1. Tellija tasub Teenuse osutamise eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja tasu
maksmise põhimõtetele.
4.2. Täitja esitab Tellijale iga kuu 10. kuupäeval eelneva kuu e-arvena koondarve eelmises
kuus osutatud teenuste kohta. Arve peab vastama õigusaktidega ette nähtud nõuetele
ning sisaldama andmeid osutatud teenuste kogused/ ühikud ja nende maksumuse vastavalt
Lisale 2. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus koos kontaktisiku nimega.
Arve koopia tuleb Tellijale esitada elektroonselt, e-posti aadressile
[email protected].
4.3. Tellija kannab tasu Lepingu alusel osutatud teenuste eest Täitja pangakontole hiljemalt 30
(kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast korrektse koondarve esitamist Tellijale.
4.4. Tellija ei teosta ettemakseid.
5. Lepingu rikkumine ja vastutus
5.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud siis,
kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, v.a kui Pool
rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
5.2. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase
täitmise eest ja sellega tekitatud kahjude eest Lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras
ja ulatuses.
5.3. Juhul kui Täitja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Tellijal õigus
nõuda Täitjalt leppetrahvi summas 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest.
5.4. Kui Täitja rikub isikuandmete töötlemise reegleid, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi
kuni 5000 eurot iga rikkumise eest.
5.5. Tellija esitab leppetrahvi kohta Täitjale kirjaliku nõude. Leppetrahvi tasumine ei vabasta
Täitjat Lepingu täitmise kohustusest.
5.6. Leppetrahvi nõue ei välista haldusjärelevalve meetmete kasutamist.
5.7. Juhul kui Tellija ei maksa nõuetekohaselt esitatud arveid 30 (kolmekümne) kalendripäeva
jooksul arvete kättesaamisest arvates, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05 % (null
koma null viis protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest tasumisega viivitatud summalt.
6. Lepingu muutmine
6.1. Pooled võivad Lepingu muutmises kokku leppida, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et
muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka osutamise tagamiseks.
6.2. Lepingu muutmiseks sõlmivad Pooled kirjaliku kokkuleppe. Lepingu muudatused jõustuvad
pärast mõlema Poole esindaja allkirjastamist või Poolte poolt määratud tähtajal.
6.3. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal täitja
nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 6 kuud ja/või vajadusel suurendada
Lepingu mahtu tingimusel, et ei ületata pakkumuskutses nimetatud maksimaalset
maksumust kõigi Lepingu täitjate peale kokku. Kui üks või mitu raamlepingu Täitjat ei soovi
raamlepingu tähtaega pikendada või maksimaalset maksumust suurendada, ei mõjuta see
Tellija õigust pikendada raamlepingut Täitjatega, kes on pikendamisega ja maksumuse
suurendamisega nõustunud.
7. Lepingu kehtivus, lõppemine ja ülesütlemine
7.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 30.04.2025 või kuni Lepingu
punktis 2.1 sätestatud piirmäära täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus täitub varem.
Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast vastava lepingu lõppemist.
7.2. Kui Pool rikub Lepingus sätestatud kohustust, on teisel Poolel õigus Leping ennetähtaegselt
üles öelda.
7.3. Tellijal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda ka muu mõjuva põhjuse olemasolul, sh
halduskoostöö seaduse § 11 toodud alustel või kui Tellijal puuduvad Lepingu täitmiseks
rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et Lepingu täitmine
jätkub. Tellija teatab Täitjale Lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 10 (kümme)
kalendripäeva.
7.4. Lepingu ülesütlemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne Lepingu
ülesütlemist ja mida kohustuse olemusest tulenevalt tuleb täita ka pärast Lepingu lõppemist.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaal-
suskohustusega, ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud
ulatuses avalik.
8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või
kolmandate isikute huvides.
8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist.
8.5. Täitja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 5) sätestatud nõuetele, sh täitma
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete
kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise,
avalikustamise jms eest.
9. Kontaktisikud
9.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Annika Silde, e-post
[email protected], telefon 5301 9607.
9.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes on Liina Raamets, õigus-- ja
hankeosakonna juhataja, 6 507 361,
[email protected].
9.3. Kontaktisikute muutumisest teavitavad Pooled viivitamatult teist Poolt e-kirjaga.
Kontaktisikud loetakse muudetuks alates e-kirja saatmisest.
10. Vääramatu jõud
10.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu
sõlmimisel ette ei näinud ega võinud näha (vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse
vääramatu jõuna loodusõnnetusi, üldstreiki, massilisi rahutusi Lepingu täitmise asukoha
haldusüksuses, sõda või õigusakti, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist ning muid
Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
10.2. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teatama teist Poolt.
10.3. Vääramatu jõud muudab Lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille
jooksul Lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu võimatu.
10.4. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 30 (kolmkümmend) päeva, on Pooltel
õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda. Sellisel juhul ei ole Pooltel õigus nõuda
teineteiselt Lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju
hüvitamist.
11. Teadete edastamine
11.1. Pooled edastavad Lepinguga seotud teated kontaktisikutele telefoni või e-posti teel, välja
arvatud Lepingu punktis 11.2 sätestatud juhtudel.
11.2. Poole iga nõue, mis esitatakse teisele Poolele tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema
kirjalikus vormis ja saadetakse teisele Poolele elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna või
posti teel tähitud kirjaga.
12. Lõppsätted
12.1. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ja
headest tavadest.
12.2. Lepinguga seotud eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mitte saavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus.
12.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
13. Poolte andmed ja allkirjad
Tellija Täitja
Sotsiaalkindlustusamet AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Registrikood 70001975 Registrikood 10822269
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn
Telefon 640 8118 Telefon 6507 393
E-post
[email protected] E-post
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Arkadi Popov
peadirektor juhatuse liige
Hankelepingu Lisa 5
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
riigihanke „Seksuaalvägivalda kogenud ohvrile standardiseeritud seksuaalvägivalla
kriisiabi teenuse osutamine“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis
on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS Lääne-Tallinna
Keskhaigla (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi
sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).
1. Leping eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi:
teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa
rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule
andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist
puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel
töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja
eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke
alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid
õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on
väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva
asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Mõisted
2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses
sätestatust.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt
andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad
juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest
vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule
ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on
lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide
isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-
süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega
seotud tegevused.
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja
dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete
edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja
arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes
kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku
nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline
teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt,
peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud
asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks
andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab
1
volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest
vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale
edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava
töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei
ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat
töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva
jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.
3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada
teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava
töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib
volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi
volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse
osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse
korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste
volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees
samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise
volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt
üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed.
Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast
lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on
käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks
vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal
ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud
töötlejaid.
3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et
isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud
töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele
isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib
põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud
meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses
toodud nõuetele.
3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu
saamise eest, sh:
vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks
kasutatavatele seadmetele;
ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate
omavolilist teisaldamist;
ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid
isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele
juurdepääs saadi;
tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist
töötlemist.
3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste
tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi
2
vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste
teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud
taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud
töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult
asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate
kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav
töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled
on kokku leppinud, et:
3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,
andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada
volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib
hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud
turvalisusauditite aruandeid;
3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames
saadud teavet konfidentsiaalsena;
3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul
ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui
volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete
töötlemise.
3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on
selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav
isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele
isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete
töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud
rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma
põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav
teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust
kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise
tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui
kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale
töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni
täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi:
vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid
ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale
töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga
rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu
viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.
3
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja
töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt
vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust
tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete
säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks
iseseisva vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega
isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on
teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale
töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle
antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme
rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui
kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel
põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi,
on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud
kulud.
6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis
võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast
lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa
puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)
kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud
isikuandmete töötlemisega.
6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
Sotsiaalkindlustusamet AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Registrikood 70001975 Registrikood 10822269
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn
Telefon 640 8118 Telefon 6507 393
E-post
[email protected] E-post
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Arkadi Popov
peadirektor juhatuse liige
4