Erihoolekande vajaduse analüüs
Katrin Tsuiman, Helen Alton, Meelis Põlda
Sotsiaalkindlustusamet
2019
Sisukord
Sisukord ......................................................................................................................................................................... 1
Eesti ööpäevaringsete erihoolekande teenuskohtade ja teenusekasutajate võrdlus teiste riikidega .................. 2
Andmete võrreldavus............................................................................................................................................... 2
Pikaajalise hoolduse (LCT) andmete võrdlus ........................................................................................................ 3
Eesti võrdluses teiste riikidega ............................................................................................................................. 3
Pikaajalise hooldusteenuse osutamise kohad ..................................................................................................... 7
Potentsiaalne pikaajalise hooldusteenuse vajadus............................................................................................. 9
Potentsiaalsete teenusekasutajate vajadused ........................................................................................................... 15
Küsitluse kokkuvõte ............................................................................................................................................ 15
Järeldused ............................................................................................................................................................. 18
Potentsiaalselt erihoolekandeteenuse süsteemis pikaajalist hooldust vajavate inimeste prognoos ja kulu
eelarvele .......................................................................................................................................................................19
Eesti erihoolekandeteenuste süsteemi eripärast tulenev väljakutse .................................................................... 22
Teenusekasutajate ja järjekorras olevate inimeste vanuseline ja diagnooside jaotus ..................................... 25
Erihoolekandeteenuste kasutajad...................................................................................................................... 25
Erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed ........................................................................................ 27
LK 1
Eesti ööpäevaringsete erihoolekande teenuskohtade ja
teenusekasutajate võrdlus teiste riikidega
ANDMETE VÕRRELDAVUS
Rahvusvaheliselt kogutakse ja avaldatakse ööpäevaringsete teenuskohtade andmeid pikaajalise
hoolduse (long-term care, edaspidi ka LTC) korralduse raames, sh on voodikohad ka
psüühikahäiretega inimestele. Andmeid kogub ja avaldab nii Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD), Euroopa Statistikaamet (Eurostat) kui Maailma Terviseorganisatsioon
(WHO). Andmed sisaldavad pikaajalise hoolduse teenuste statistikat olemasolevate ressursside ja
teenuste kasutamise kohta, sh voodikohtade arvu kõikide teenust vajavate sihtgruppide jaoks
ööpäevaringsetes hoolekandeasutuses. Eraldi ei eristata psüühikahäirega inimeste asutusi ja
ülejäänud asutusi. Rahvusvaheline statistika nimetab neid asutusi „residental long-term care
facilities“ ehk eesti kontekstis on tegemist ööpäevaringset hooldust pakkuvate asutustega.
Sarnast teenussüsteemi ja teenuskohtade jaotust, mis võimaldaks võrrelda ainult psüühikahäiretega
inimeste ööpäevaringseid teenuskohti Eestis ja teistes riikides, mujal ei ole. Teenussüsteemid,
korralduse alused on erinevad ning rahvusvaheline statistika ei erista sarnaselt Eestil
psüühikahäirega inimestele osutatavaid hoolekandeteenuseid teistest hoolekandeteenuseid
vajavatest inimestest. Seetõttu ei ole võimalik võrrelda ainult psüühikahäiretega inimeste
ööpäevaringseid teenuskohtade arvu teiste riikidega
Võrreldavad on Eesti ja teiste riikide psüühikahäiretega inimeste psühhiaatrilise aktiivravi
voodikohtade arv haiglates, kuid sel juhul võrdleksime tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi ning
Eesti puhul ei ole seal hulgas erihoolekandeteenuse kohad. Seetõttu seda võrdlust praegu ei ole
tehtud.
Mitmetes riikides on hoolekandeteenuste korraldus, sh abimeetmed psüühikahäiretega inimestele,
ja sellega seotud statistilised andmed eelkõige tervishoiusüsteemi andmed. Teenused, mis on Eestis
erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused psüühikahäiretega inimestele, on
käsitletavad tervise valdkonna teenustena.
Statistiliselt saame kõige tõesema võrreldava ülevaate kõrvutades OECD riikide andmeid pikaajalise
hoolduse andmetega. OECD kogub tervise statistika raames andmeid pikaajalise hoolduse
ressursside ja teenuste kasutamise kohta, sh hoolekandeasutuste voodikohtade arvu ning asutuses
ja koduses keskkonnas abimeetmeid saanud isikute kohta1.
Võrdlusesse on võetud andmed pikaajalise hooldusteenuse kohta nii kodus kui
hoolekandeasutustes, sh asutuste voodikohtade arv. Enamasti sisaldab OECD statistika Eesti puhul
andmeid nii KOV teenuste, erihoolekandeteenuste kui õendusabi teenuste kohta.
1 OECD Health Statistics 2019 Health policies and data, Long-term care, https://www.oecd.org/els/health-systems/long-term-
care.htm
LK 2
PIKAAJALISE HOOLDUSE (LCT) ANDMETE VÕRDLUS
Eestis ei ole pikaajalise hoolduse mõistet seadusandlikul tasandil reguleeritud. Riigikantselei poolt
ellu kutsutud Hoolduskoormuse rakkerühma lõppraporti soovituste kohaselt2 võiks Eestis
pikaajalise hoolduse all mõista hooldust inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi
pikema aja jooksul, kuna nende füüsilised või vaimsed võimed on vähenenud.
Pikaajaline hooldus hõlmab tervishoiuteenuseid, isikuhooldust ja inimese igapäevast
toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga:
- leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle
halvenemist;
- pakkuda isikuhooldust igapäevategevustes, nagu söömine, pesemine, riietumine jm;
- abistada iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste toimingute juures, nagu toidu
valmistamine, poes käimine ja igapäevaste rahaasjade korraldamine jm.
OECD statistiliste andmete kogumise metoodika kohaselt peetakse LTC-asutusteks asutusi, mis
tegelevad peamiselt pikaajalise hooldusteenuse pakkumisega ning kombineerivad seal juures
vajadusel õendusabi, järelevalvet või kõiki muud tüüpi hoolekande tegevusi, mis on vajalikud seal
elavatele inimestele. Statistika hõlmab asutusi, kus pikaajaline hooldus on oluline tegevusala ja
hooldustegevused, mida pakutakse, on segu tervise- ning sotsiaalteenustest. Sealjuures on
osutatavad terviseteenused enamasti õendusabi tasemel ning pakutakse ka isikuhooldusteenuseid.
Teenuste meditsiiniline osa on siiski vähem intensiivne kui see on haiglates3 . Nimetatud kirjeldus
vastab kõige enam ka erihoolekandeteenuseid ööpäevaringselt pakkuvate asutuste kirjeldusele.
Ka Eesti esitab OECD statistikasse oma andmed ning need sisaldava pikaajalise hooldusteenust
pakkuvate asutuste osas kõiki ööpäevaringseid teenuskoht (üldhooldus, õendushooldus,
erihoolekanne, asendushooldus).
Eesti võrdluses teiste riikidega
Esmases võrdluses on esitatud Eestiga koos 11 riigi andmed asutustes osutatava pikaajalise
hooldusteenuse voodikohtade arvu kohta. Kuna riikide tervise– ja hoolekande süsteemid on
2 Hooliva riigi poole. Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks
ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma
lõpparuanne. 2017 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/hoolduskoormus/hoolduskoormuse_rakkeruhma_lopparuanne.pdf
3
OECD Health Statistics 2019, Definitions, Sources and Methods, https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=HEALTH_PROT
LK 3
erinevad, siis on voodikohtade arvu võrdluses esitatud riigid, keda on valdkonnaga seotud
analüüsides varasemalt Eestiga võrreldud, juhul kui riikide andmed olid OECD statistikas esitatud.
Tallinna Ülikooli poolt 2016. aastal läbi viidud „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud
erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“ 4
võttis võrdlusesse - Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Hollandi, Ühendkuningriigid ja Rootsi.
OECD statistikas puudusid andmed Rumeenia kohta ning neid ei ole esitatud.
Poliitikauuringute keskuse „Praxise“ poolt 2017. aastal läbi viidud analüüsis „Pikaajalise hoolduse
deinstitutsionaliseerimise tulemuste hindamise raamistik“5 esitati Niesi ja jt poolt koostatud
Euroopa pikaajalise hoolduse süsteemide klassifitseerimise kolm peamist mõõdet6:
• hoolduse nõudlus (nt inimeste osakaal, kes vajab pikaajalist hooldust);
• mitteametliku hoolduse pakkumine (nt üksikisikute osakaal, kes hooldavad sugulasi, ja
mitme generatsioonilised leibkonnad)
• ametliku hoolduse pakkumine (nt avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele, eakate
inimeste osakaal, kes saavad ametlikke hooldusteenuseid kodus või institutsioonides).
Nimetatud tunnuste alusel jaotusid Euroopa riikide süsteemid neljaks7:
1. universaalne põhjamaade hooldus,
2. standard-hooldus,
3. perekonnal põhinev hooldus
4. Kesk- ja Ida-Euroopa (ehk ka üleminekumaade) hooldus.
Eesti kuulub nende tunnuste alusel neljandasse gruppi koos Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia,
Rumeenia, Bulgaaria, Läti ja Leeduga. Seetõttu on pikaajalise hoolduse voodikohtade arvu võrdlusse
lisatud samad riigid, juhul kui nende andmed olid OECD statistikas olemas.
Kuna Eestis on tavaks võrrelda hoolekandelist abi meie naaberriigi Soome teenustega, siis on
voodikohtade arvu võrdlusesse lisatud ka Soome andmed, kes Praxise analüüsi jaotuse kohaselt
kuulub universaalse põhjamaade hoolduse gruppi.
Tabelis 1 on esitatud ülal nimetatud riikide LTC hoolekandeasutuste voodikohtade arvu võrdlus, kus
voodikohtade arv on arvestatud 1000 elaniku kohta, kes on 65+ ja vanemad. Samas on
teenuskohtade kasutajateks kõik vanusegrupid, kui on vajadus pikaajalisele hooldusele
hoolekandeasutustes. Eesti poolt esitatud andmetes on arvestatud siia hulka ka lastele pikaajalist
4
Tallinna Ülikool „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks
teiste riikide praktikate alusel“. 2016. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf
5
Praxis „Pikajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimies tulemuste hindamise raamistik“ 2017 http://www.praxis.ee/tood/di/
6
Nies H, Leichsenring K, Mak S. The Emerging Identity of LongTerm Care in Europe. In: Longterm Care in Europe - Improving Policy
and Practice. Basingstoke: Palgrave Macmillan.; 2013. p. 19–41.
7 Ilinca S, Leichsenring K, Rodrigues R. From care in homes to care at home: European experiences with (de)institutionalisation in long-
term care. Vienna: European Centre for Social Welfare Policy and Research; 2015.
LK 4
hooldust pakkuvad asustused (asenduskodud). Teiste riikide andmekogumise metoodikas eraldi
laste teenuste arvestust ei saanud tuvastada.
Võrreldavate 11 riigi hulgas on Eesti 2017. aasta andmete kohaselt 7-ndal kohal pikaajalist hooldust
pakkuvate asutuste voodikohtade arvult. Eestist on rohkem voodikohti/teenuskohti kui Hollandis,
Rootsis, Soomes, Slovakkias, Ungaris, Ühendkuningriigis. Eestist vähem on teenuskohti Leedus,
Tšehhis, Lätis ja Poolas (vt tabel 1).
Tabel 1. Pikaajalise hoolduse voodikohtade arvu võrdlused valitud Euroopa riikides, perioodil 2014-2017 (OECD Statistika
andmebaas 2019).
Riik/Aasta 2014 2015 2016 2017
Eesti 45 46,1 45,7 45,1
Holland 82,2 78,2 76 74,8
Leedu 34,7 35 36,6 37,3
Läti 14,7 14 13,9 13,7
Poola 12,4 12,2 12 11,8
Rootsi 66,1 65,5 65 70,6
Soome 59,7 59,3 58,9 57
Slovakkia 51,2 53,1 51,9 50,3
Ühendkuningriik 48,7 47,6 46,5 45,6
Tšehhi 37,8 37,2 37,3 36,6
Ungari 48,1 47,5 46,5 45,7
Võrdluse laiendamiseks võtsime vaatluse alla kõikide OECD statistikas esitatud riikide andmed,
kelle puhul oli andmete kogumise metoodika võrreldav ja andmed olid esitatud. Ka suurema hulga
riikide võrdluses on Eestis pigem keskmisest vähem hoolekandeasutustes pikaajalise
hooldusteenuse voodikohti. 27 riigi võrdluses on Eesti 18. kohal (vt tabel 2).
Tabel 2. Voodikohtade arv pikaajalist hooldusteenust osutavates asutustes 2014-2018, arvestatud 1000 inimese kohta 65+
elanikkonnast (OECD Statistika andmebaas 2019).
Andmed Voodikohad pikaajalist hooldust osutavates asutustes
1000 inimese kohta 65+ elanikkonnast
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018
Riik
Kanada 49,1 48,5 56,9 55,4 54,2
Tšehhi 37,8 37,2 37,3 36,6 ..
Eesti 45 46,1 45,7 45,1 ..
Soome 59,7 59,3 58,9 57 ..
Prantsusmaa 54 53,1 52 51 ..
LK 5
Saksamaa .. 54,4 .. 54,4 ..
Ungari 48,1 47,5 46,5 45,7 ..
Island 60,1 58,3 57,1 55,5 54,1
Iirimaa 49,1 49,8 48,7 47,5 46,7
Iisrael 21,9 21,1 20 18,9 18,4
Itaalia 18,4 18,5 18,3 18,6 ..
Jaapan 24 24,3 24 24,1 ..
Korea 24,1 24,5 24,8 24,2 ..
Läti 14,7 14 13,9 13,7 ..
Leedu 34,7 35 36,6 37,3 ..
Luksemburg 85 86,3 83,7 82,8 81,9
Holland 82,2 78,2 76 74,8 ..
Uus-Meremaa 57,5 55,9 55,9 54,2 52,8
Norra 50,8 48,8 47,4 46,2 ..
Poola 12,4 12,2 12 11,8 ..
Slovakkia 51,2 53,1 51,9 50,3 ..
Sloveenia 56,8 56,1 54,7 53,6 ..
Rootsi 66,1 65,5 65 70,6 ..
Šveits 66,8 65,9 65 65,2 ..
Türgi 7,9 8 8,1 8,7 9
Ühendkuningriigid 48,7 47,6 46,5 45,6 43,8
USA 35,4 34,7 33,4 .. ..
Seega ei ole Eestis pikaajalist hooldust vajavatele inimestele voodikohtade arv suurem kui
teistes Euroopa riikides. Pigem oleme teiste riikidega võrreldes keskmisest tasemest all
pool.
Pikaajalise hoolduse kohtade arvu planeerimisel on oluline:
Kus pikaajalise hooldusteenust inimesele osutatakse - kas asutustes pikaajalistel
hooldusteenuse kohtadel või kodus ehk väljaspool asutuste keskkonda;
Kui palju on potentsiaalselt inimesi, kes tervisliku seisund tõttu võivad vajada pikaajalise
hoolduse teenuseid.
LK 6
Pikaajalise hooldusteenuse osutamise kohad
Võrdluseks on toodud Eestis teistes OECD riikides asutustes ja väljapool asutusi pikaajalist
hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust kõikides vanusegruppides.
OECD andmete kohaselt on Eestis ja Soomes kõrgeim asutustes pikaajalist hooldusteenust saavate
inimeste osakaal kogu rahvastikust, mõlemal riigil 1,2 % (vt tabel 3). Pisut väiksem on osakaalu %
Rootsis ja Šveitsis, vastavalt 1,1%. Andmete hulka on Eesti puhul arvestatud kõik asutustes
hooldusteenust saavad inimesed, sh õendusabi teenuskohtade kasutajad (õendushooldus haiglad),
mis on rahastatud ja korraldatud Haigekassa poolt.
Tabel 3. Asutustes pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust 2014-2018, (OECD Statistika
andmebaas 2019).
Andmed Institutsionaalseid pikaajalise hooldusteenuse saajad %
populatsioonist, kõik vanusegrupid
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018
Riik
Austria 0,7 0,7 0,7 0,7 ..
Belgia 1,6 .. .. .. ..
Kanada 0,8 0,8 0,9 0,9 0,9
Taani 0,8 .. .. .. ..
Eesti 1,2 1,2 1,2 1,2 ..
Soome 1,2 1,2 1,2 1,2 ..
Saksamaa 1 1 1 1 ..
Ungari 0,8 0,8 0,8 0,8 ..
Iirimaa 0,5 0,5 0,5 0,5 ..
Itaalia 0,7 0,7 0,7 0,8 ..
Läti 0,3 0,3 0,3 0,3 ..
Luksemburg 0,8 0,8 0,8 0,8 ..
Holland 1,5 1,2 1,2 .. ..
Uus-Meremaa 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7
Norra 0,8 0,8 0,8 0,8 ..
Poola 0,3 0,3 0,3 0,3 ..
Portugal 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3
Slovakkia 0,7 0,8 0,8 0,8 ..
Sloveenia 1,1 1,1 1,1 .. ..
Hispaania 0,4 0,4 0,4 0,5 0,5
Rootsi 1,2 1,2 1,2 1,1 ..
Šveits 1,1 1,1 1,1 1,1 ..
Selline osakaalu % rahvastikust ei näita üheselt, et meil oleks liiga palju pikaajalise
hoolduse kohti hoolekandeasutuses. Samuti ei näita see otseselt, et tänased asutustes
pikaajalist hooldusteenust kasutavad inimesed ei vajaks ööpäevaringset abi ning oleks
LK 7
vajadus vähendada pikaajalise hoolduse voodikohti nagu on praegune trend
erihoolekande ööpäevaringsete teenuskohtadega. Arvestada tuleb, millised on võimalused
kasutada teisi abimeetmeid ja milline on rahvastiku potentsiaalne abivajadus lähtudes
teadaolevast tervislikkust seisundist.
Viimase 4 aastaga on ööpäevaringsete teenuskohtade arv vähenenud 411 võrra, samal ajal on
järjekordadesse lisandunud 230 inimest. Peamiselt on järjekordade suurenemine seotud
ööpäevaringsete teenuskohtade vähenemisega.
Joonis 1. Teenuskohtade ja järjekorras olevate inimeste arvu muutus 2016-2019 a. (Sotsiaalkindlustusameti
andmebaas).
Teenuskohad ja järjekorrad
6000
4917
5000 4313 4359
3793
4000
2787 2690
3000 2499 2376
2000 634 937 879
566
470 584 699 709
1000
0
01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019
Toetavad erihoolekandeteenused
Ööpäevaringsed erihoolekandeteenused
Ööpäevaringsete teenuste järjekorras inimesed
Toetavate teenuste järjekorras inimesed
Kodus pikaajalise hooldusteenuse saajate hulk on Eestis väiksem võrreldes teiste riikidega. Eesti on
12. kohal 17 riigi võrdluses kodus pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaalu %-ga kogu
rahvastikust (vt Tabel 5). See näitab, et Eestis on võrreldes teiste riikidega vähem koduses
keskkonnas osutatavaid pikaajalise hoolduse võimalusi ja abimeetmeid.
Tabel 5. Kodus pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust 2014-2018, (OECD
Statistika andmebaas 2019).
Andmed Pikajaline hooldus koduses keskkonnas
% populatsioonist, kõik vanusegrupid
Riik/Aasta 2014 2015 2016 2017 2018
Austria 1,3 1,2 1,2 1,2 ..
Kanada .. 2,5 2,6 .. ..
Taani 2,6 2,6 2,6 2,5 ..
Eesti 1,6 1,5 1,5 1,4 ..
LK 8
Soome 1,6 1,6 1,6 1,6 ..
Saksamaa 2,4 2,5 2,6 3,2 ..
Ungari 2,6 2,4 2,3 2,2 ..
Itaalia 1,4 1,5 1,6 1,7 ..
Läti 0,1 0,1 0,1 0,1 ..
Luksemburg 1,6 1,6 1,6 1,6 ..
Holland 3,2 2,2 2,2 .. ..
Uus-Meremaa 1,8 1,8 1,8 2 2
Norra 3 3,1 3,2 3,2 ..
Portugal 0,2 0,2 0,2 0,1 0,2
Slovakkia 1,5 1,6 1,6 1,5 ..
Sloveenia 1,9 1,9 1,9 .. ..
Hispaania 1,6 1,7 1,9 2 2,3
Rootsi 3,3 3,4 3,1 3,4 ..
Šveits 3,3 3,7 4,1 4,1 ..
Potentsiaalne pikaajalise hooldusteenuse vajadus
Ülaltoodud andmed ei näita üheselt, et meil oleks liiga palju pikaajalise hoolduse kohti
hoolekandeasutuses. Oluliseks näitajaks vajalike teenuste ja teenuskohtade planeerimisel on
puudega inimeste osakaal rahvastikust ehk inimeste osakaal, kellel on piirangud oma igapäevase
eluga toimetulekul. ÜRO puuetega inimeste konventsiooni kohaselt kuuluvad puuetega inimeste
hulka inimesed, kellel esinevad pikaajaliselt füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või sensoorsed
häired, mis koosmõjus erinevate takistustega võivad takistada inimeste täielikku ja tõhusat
osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel8. Eesti puude tuvastamise põhimõtete kohaselt
vajavad raske puudega inimesed kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ning sügava
puudega inimesed pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Teistes riikides
ei ole puude määratlused samadel alustel, seetõttu ei ole võimalik tuua samasisulist võrdlus, kuid
saab võrrelda üle 16-eluaastaste hulgas puudega inimeste osakaalu, kellel tuvastati olulisi piiranguid
tegutsemisel.
Academic Network of European Disability Experts9 (ANED) raporti kohaselt oli 2015. aastal
Euroopas keskmiselt üle 16-aastaste inimeste hulgas 25,3% puudega inimestest piiratud osalemise
võimekusega. Samal ajal oli Eestis see näitaja 35%.
8
ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006
9
European comparative data on Europe 2020 & People with disabilities
& Leisure activities & Active citizenship of people with disabilities, 2018
LK 9
Joonis 2. Puudega inimeste % 16+ vanusega elanikkonna hulgas, kellel on oluliselt piiratud osalemise
võimekus, Euroopa liikmesriikides aastatel 2014-2015 (ANED raport 2018).
Eurostati andmetel on Eesti eakate osakaalult rahvastikust (elanikud vanuses 80+) Euroopa
liikmesriikide hulgas, 11 kohal10 (vt joonis 3). Kui Euroopa Liidus on 80 + vanuses inimeste osakaal
rahvastikust 5,4%, siis Eestis oli see 2016 a 5,1%, mis on kõrgem kui 17 liikmesriigil.
Joonis 3. Eakate, 80+vanuses inimeste osakaal rahvastikust Euroopa Liidu liikmesriikides, 2016 (Eurostat
2019).
Eurostati andmetel oli 2016. aastal Eestis tervena elatud eluaastate näitaja madalam kui Euroopa
Liidu liikmesriikides keskmisest11. Naistel 59 ja meestel 54,4 eluaastat. Nende näitajatega oleme
naiste arvestuses 28 liikmesriigi hulgas 22 ja meeste arvestuses 27 kohal (vt joonis 4).
10 Eurostat, „Over 27 million people aged 80 and over in the EU“, https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-
eurostat-news/-/EDN-20170930-1
11
Number of healthy years of life: countries compared, https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-
eurostat-news/-/DDN-20190204-1
LK 10
Joonis 4. Tervena elatud elusaastat Euroopa Liidu liikmesriikide naiste ja meeste hulgas, 2016 a (Eurostat 2019).
Samuti on Eestis 16-aastaste ja vanemate inimeste hulgas suhteliselt kõrge inimese poolt tajutud
terviseseisundist tulenevate pikaajaliste piirangutega inimeste hulk12, mis on 22% elanikkonnast.
Euroopa Liidus keskmiselt oli 2016. aasta näitaja 17,5% (vt joonis 5).
12
Self-perceived long-standing limitations in usual activities due to health problem by sex, age and groups of
country of birth, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-/hlth_silc_27
LK 11
35,0
30,0
25,0
20,0
15,0
10,0
5,0
0,0
Norra
Kreeka
Poola
Rumeenia
Sloveenia
Soome
Tšehhi
Eesti
Taani
Hollandi
Läti
Ühend Kuningriigid
Portugal
Põhja-Makedoonia
Itaalia
Horvaatia
Šveits
Malta
Iirimaa
Hispaania
Prantsusmaa
Serbia
Bulgaaria
Küpros
Saksamaa
Belgia
Slovakkia
Austria
Leedu
Rootsi
Ungari
Luksemburg
Türgi
EU kesmine
Joonis 5. Igapäevaste toimingute teostamisel terviseprobleemidest tulenevaid pikaajalisi piirangud tajunud
inimeste osakaal rahvastikust 16+ vanusegrupis, Euroopa Liidu liikmesriikide elanike hulgas, 2016 (Eurostat
2019).
OECD andmete kohaselt on Eestis 2017. aastal 14,6% elanikkonnast vanusegrupis 15+ tajunud oma
tervislikku seisundit halva või väga halvana. See on kõrgem kui teistes andmeid esitanud riikides.
27 riigi hulgas oleme sellega 4. kohal (vt joonis 6 ja tabel 6).
% 15+ vanuses elanikkonnast, kelle terviseseisund
on tajutav "halva/väga halvana", 2017 a
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
Ühendkuningri…
Hispaanis
Šveits
Läti
Eesti
Ungari
Tšehhi
Rootsi
Taani
Hollandi
Portugal
Poola
Sloveenia
Luksemburg
Belgia
Saksamaa
Prantsusmaa
Itaalia
Austria
Norra
Soome
Iirimaa
Leedu
Slovakkis
Joonis 6. Osakaal elanikkonnast vanuses 15+, kelle tajutud tervisliku seisundi hinnang on „Halb/väga halb“,
2017. aastal (OECD Statistika andmebaas 2019).
LK 12
Tabel 6. Osakaal elanikkonnast vanuses 15+, kelle tajutud tervisliku seisundi hinnang on „Halb/väga halb“,
aastatel 2014-2018 (OECD Statistika andmebaas 2019).
Andmed Tajutud tervislik seisund halb/väga halb, vanuses 15+
% populatsioonist
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018
Riik
Austria 8,9 8,8 8,1 8 8,1
Belgia 9,2 9,4 9,3 8,6 ..
Kanada 3,1 3,1 3,1 3,2 ..
Tšehhi 11,6 11,1 11,8 11,1 10,7
Taani 7,4 7,6 7,6 7,9 7,5
Eesti 16,5 15,7 14,4 14,6 ..
Soome 6,4 5,8 6 5,6 5,7
Prantsusmaa 8,3 7,8 8,1 8,3 ..
Saksamaa 8 8,3 8,3 8,4 ..
Ungari 15,9 15,8 13,3 13 11,9
Island 6,3 5,7 6,4 .. ..
Iirimaa 4 3,9 3,5 3,4 ..
Itaalia 12 12,4 7,7 5,8 ..
Läti 17,2 16,3 15,7 16,9 15,5
Leedu 17,9 17,7 17,1 16,4 ..
Luksemburg 8,3 8,7 9,6 9,3 ..
Hollandi 5,4 5,2 4,9 4,6 ..
Uus Meremaa 1,7 2,4 2,5 2,3 ..
Norra 6,9 6,4 7,7 7,2 ..
Poola 13,7 14,3 13,7 13,6 ..
Portugal 18,3 18 15,9 15,3 ..
Slovakkis 12,7 12,3 11,8 11,3 ..
Sloveenia 11 11,6 10 9,7 ..
Hispaanis 8,3 7,5 7 6,6 ..
Rootsi 4,6 4,5 5,6 5,7 ..
Šveits 4,3 4,1 4,5 4,1 ..
Ühendkuningriigid 9,1 8,7 8,9 7,1 ..
USA 2,8 2,7 2,5 2,6 ..
Vaadates koosmõjus pikaajalise hooldusteenuse voodikohtade arvu, asutustes pikaajalist
hooldusteenust saavate inimeste osakaalu kogu rahvastikust ja väljapool asutusi osutatavate
pikaajalise hoolduse saajate suhtarv kogu rahvastikust, tervena elatavate aastate hulka ning võttes
arvesse täisealiste inimeste tervislikku seisundit, juba olemasolevate puudega inimeste osakaalu
LK 13
rahvastikust võrreldes teiste riikidega saab järeldada, et Eestis ei ole põhjendatud vähendada
pikaajalise hooldusteenuse voodikohtade arvu, vaid on vaja suurendada pikaajalise
hooldusteenuse võimalusi koduses keskkonnas ja väljapool hoolekande asutusi.
LK 14
Potentsiaalsete teenusekasutajate vajadused
Oktoobris-novembris 2019 viis sotsiaalkindlustusamet läbi ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
järjekorras olevate inimeste lähedaste/pereliikmete ja eestkostjate küsitluse, mille eesmärgiks oli
saada infot inimeste vajadustest ajal, mil järjekorras olevatele inimestele ei ole pakkuda
teenuskohta.
Küsitlusega otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:
• Milline abi on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras oleval inimesel puudu, et ta
tuleks kodus toime ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?
• Milline abi on pereliikmel/lähedasel/eestkostjal täna puudu, et toime tulla lähedase
hooldamisega ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?
• Millised tegevused pereliiget/lähedast/eestkostjat seni toetanud, mida on saanud seni
kasutada?
Andmekogumine toimus elektrooniliselt, lähtuti sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse
järjekorra andmetest. Valimi üldkogumiks olid kõik ööpäevaringsete erihooldusteenuste järjekorras
olevad inimesed, sh aktiivsed ja mitteaktiivsed, keda kokku oli 1047. Taotlus küsimustiku täitmiseks
edastati erihoolekandeteenuse taotluses kontaktandmete väljal olevale e-posti aadressile. Eraldi ei
kontrollitud, kas taotluses olevad andmed on muutunud, sellest tingituna ei jõudnud küsimustik
kõikide adressaatideni.
Uuringule vastas kokku 104 inimest, kellest 76 (73%) olid järjekorras oleva inimese
lähedased/pereliikmed ja 27 (27%) kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid.
Vastanutest 18 olid mehed ja 86 naised.
Vastanutest13 üle 74% elab järjekorras oleva inimesega samal aadressil, neist 84% on üle 46-
aastased.
Järjekorras olevate inimeste ja nende lähedaste vajaduste analüüsimiseks eristati küsitluses kaht
sihtrühma:
1) Järjekorras olevate inimeste lähedased/pereliikmed. Need vastajad, kes vastutavad
igapäevaselt järjekorras viibiva inimese hooldamise eest (77 inimest). Nendest inimestest 58 (75%)
elavad teenuse järjekorras oleva inimesega koos ja 19 (25%) eraldi.
2) Kohalike omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid. Küsimustik edastati
kohalike omavalitsuste infomeilile ning paluti edastada inimesele, kes on kõige enam kursis nende
vallas viibiva ÖE teenuse järjekorras viibiva inimese teemadega. Vastas 27 inimest.
Küsitluse kokkuvõte
1. Järjekorras oleva inimese vajadused, kokkuvõte
13
Järjekorras viibiva inimese lähedane või pereliige (ei ole mõeldud KOV töötajat)
LK 15
Küsimustikus uuriti pereliikmetelt ja KOV töötajatele, milline abi on järjekorras oleval inimesel täna
puudu, et ta tuleks toime ajal, mil talle ei ole pakkuda erihoolekandeteenusele kohta (siin ei ole
esitatud KOV töötajate nägemust).
Vastanud inimesed tõid välja (vt joonis 2), et suurim vajadus on tagada kodus elavale inimesele
päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas (52%) või päevane hoiu võimalus
päevakeskuses (43%). Tegevused, milles abi vajatakse on hõlmavad hooldatava järelevalvet,
enesehoolduse- (27%) ja hügieenitoimingute teostamist (17%), samuti toidu valmistamist (23%)
ning muid tegevusi nagu abistamist ametiasutustes asjaajamisel (26%).
Oluliseks peeti ka nõustamise kättesaadavust kriisiolukordades või lähedase tervisega seotud
küsimustes.
Joonis 7. Järjekorras olevate inimeste peamised vajadused.
Järjekorras oleva inimese vajadused
Koduõe nõuandeliin. 10%
Abistaja kodus, kes aitab teda söömisel ja/või… 12%
Rahaline abi, et katta igapäevaeluks vajalikke… 13%
Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel. 13%
Suhtlemist toetavad abivahendid. 14%
Abi kommunaal- ja muude maksete tasumisel,… 16%
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia poes,… 16%
Abistaja kodus, kes aitab tal teha… 17%
Abistamine eluaseme korrastamisel. 18%
Saatmine meditsiini- jm asutuste külastamisel. 18%
Rahaline abi, et katta eluasemega seotud kulusid. 19%
Perearsti koduvisiidid. 19%
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia… 21%
Abistaja kodus, kes aitab teda söögi tegemisel. 23%
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia arsti… 25%
Abi asjaajamisel erinevates ametiasutustes. 26%
Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav… 26%
Abistaja kodus, kes aitab tal teha… 27%
Nõustamine erinevates tema tervisega seotud… 31%
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt… 31%
Rahaline abi, et palgata sobiv abistaja. 36%
Seltsiline, kes pakub lähedasele turvatunnet. 36%
Päevane hoiu võimalus päevakeskuses. 43%
Päevane hoidja või hoiu võimalus koduses… 52%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
2. Järjekorras oleva inimese pereliikme vajadused, kokkuvõte
LK 16
Järjekorras olevate inimeste lähedastelt uuriti seda, milline abi on neil täna puudu, et toime tulla
lähedase inimese hooldamisega ajal, mil ta on erihoolekandeteenuse järjekorras (siin ei ole esitatud
KOV töötajate nägemust).
Küsitluse tulemustest selgus, et lähedastel on vaja hooldajat ajaks, kui pereliikmed on
eemal (puhkusel, haiglas vm). Samuti psühholoogilist toetust ning hooldatava tervisega
seotud nõustamist. Abi peaks olema kättesaadav 24/7 nii telefonitsi kui interneti teel.
Kõige enam vastanutest vajavad kedagi, kes tagaks nende lähedasele järelevalve, hoolduse jm
tegevustes osalemise ajaks, mil nad on eemal (seda nii päevasel ajal, kui ka vajadusel lühiajaliselt,
sh nädalavahetustel), vt joonis 3.
Pereliikmeid aitaks nõustamine inimese poolt, kes mõistab nende olukorda (44%), kuid ka võimalus
saada psühholoogilist nõustamist (32%). Nõustamine on vajalik ka lähedase tervisega seotud
küsimustes (36%), mis võiks olla kättesaadav telefonitsi (32%) ja interneti teel (26%), kuid kindlasti
ööpäevaringselt (üle 30%).
Joonis 8. Lähedaste vajadused
Lähedase enda vajadused
Abivahendite kasutamise alane nõustamine ja… 5%
Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel. 10%
Rahaline abi, et saaksin katta minu lähedase… 13%
Seltsiline, kes pakub mulle vajadusel turvatunnet. 14%
Abistaja kodus, kes aitab mind minu lähedasele… 14%
Rahaline abi, et katta minu lähedase eluasemega… 18%
Osalemine erivajadustega inimestele ja nende… 18%
Minu abistamine asjaajamisel erinevates… 19%
Nõustamine sama kogemusega inimese poolt… 22%
Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel. 26%
Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav… 30%
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande… 32%
Nõustamine psühholoogi poolt. 32%
Nõustamine minu lähedase tervisega seotud… 36%
Rahaline abi, et saaksin palgata oma lähedasele… 39%
Nõustaja, kes toetab ja mõistab minu olukorda. 44%
Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul on vaja… 57%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
LK 17
3. Tegevused, mis on pereliikmeid seni toetanud ja mida nad on kasutanud
Pereliikmetelt uuriti, milliseid teenuseid või abi on nad saanud siiani kasutada.
Kõige enam on kasutatud lähedaste ja pereliikmete abi ja toetust (75%) ning tegelemist
lemmiktegevuste või hobidega (25%), aga ka võimalust suhelda teiste sarnases olukorras olevate
inimestega tugigruppides, koolitustel vm (22%). Alla poole vastanutest on saanud kasutada päevase
hoiu võimaldamiseks päevakeskuse teenust (31%), veelgi vähem on kasutatud sotsiaaltranspordi
teenust arsti või rehabilitatsiooniteenusele minemiseks (21%) ja väga üksikutel juhtudel on võimalus
transporditeenust kasutada poodi või sauna minekuks ja kultuuriüritustele minemiseks. See näitab
selgelt, et sellised tegevused on olnud peamiselt lähedaste kanda.
Järeldused
Küsitlus tõi selgelt välja, et erihoolekandeteenuse järjekorras viibivad psüühikahäirega inimesed ja
nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil oleks tagatud koduses keskkonnas
hoidja/hooldaja, kes tagaks järelevalve ning hooldusalased tegevused. Kõige enam vastaks selline
teenus tänasele päeva- ja nädalahoiuteenuse kirjeldusele, mida on võimalik ka juba praegu osutada
inimese kodus. Pereliikmed ja lähedased vajavad sellist abi ajal, mil nad töötavad, aga ka siis, kui on
vaja puhata, enda haigestumise ajal vms.
Pereliikmed ja lähedaste enda vajadused on seotud eelkõige hoolduskoormusest tingitud stressi ja
väsimusega ning siin tõid nad välja vajaduse saada psühholoogilist nõustamist või muud tuge
sarnases olukorras olevatelt inimestelt (tugigrupid, kogemusnõustamine). Lisaks vajavad lähedased
abi kriisiolukordades – vajadus on saada infot hooldatava tervisega seotud küsimustes nii telefonitsi
kui interneti teel. Abi peaks olema kättesaadav ööpäevaringselt.
LK 18
Potentsiaalselt erihoolekandeteenuse süsteemis pikaajalist
hooldust vajavate inimeste prognoos ja kulu eelarvele
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi andmetel elab Eestis 31.08.2019 seisuga 26 148 inimest, kellel
on põhidiagnoosiks psüühikahäire (F-diagnoos). Neist on täisealised 20 093 inimest (vanuses 18+).
Võttes lisaks põhidiagnoosile juurde ka kõrvaldiagnoosina psüühikahäiret omavad inimesed, kellele
on määratud raske ja sügav puue ning lähtudes senisest erihoolekandeteenustele õigustatud isikute
psüühikahäire diagnooside spetsiifikast14 elab Eestis 26 851 inimest, kes võivad olla potentsiaalsed
erihoolekandeteenuse vajajad. Neist on 31.08.2019 seisuga täisealised, vanuses 18-65 eluaastat, 14 538
inimest (vt tabel 7). Vanusegrupist 0-17 eluaastat lisanduvad järgnevatel aastatel uued pikaajalist abi
vajavad noored inimesed erihoolekandeteenuste süsteemi.
Erihoolekandeteenuse vajajate potentsiaalse suuruse arvestamisel lähtume eeldusest, et käesoleval
hetkel on erihoolekandeteenustele õigustatud ning seda ka vajavad täisealised, 18-65 eluaastates F-
diagnoosiga inimesed, kellele on määratud raske või sügav puue. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse kohaselt vajavad raske puudega inimesed kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal
ööpäeval, ning sügava puudega inimesed ööpäevaringselt. Seega on tegemist enam abi vajavate
täisealiste, psüühikahäire diagnoosi omavate inimestega.
F-diagnoosi ja
Vanusegrupid raske/sügava puudega inimeste arv
0-15 4 700
16-17 484
Lapsed kokku 5184
18-25 1 625
26-35 2 455
36-59 7 523
60-65 2 935
Tööealised kokku: 14 538
66+ 7 129
KOKKU: 26 851
Tabel 7. Psüühikahäiret põhidiagnoosina ja kõrvaldiagnoosina omavate raske ja sügava puudega inimeste
ealine jaotus ( Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 31.08.2019 seisuga).
14
Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikaatori kohaselt diagnoosigrupid F02; F31; F33; F34; F38; F39; F70; F80; F90 koos nende kõikide
jaotiste ja alamjaotistega.
LK 19
Kui potentsiaalselt on teenustele õigustatud 14 538 inimest ja 31.08.2019 seisuga kasutas
erihoolekandeteenuseid 7270 inimest, siis võib prognoosida, et teenustega on katmata
potentsiaalselt 7268 inimest. Teenuseid kasutavatest inimestest on raske ja sügava puudega 6410
inimest. Nende osakaalu jaotus tänaste teenuste liikide vahel on näha tabelis 8.
Enim on raske ja sügava puudega inimesi igapäevaelu toetamise teenusel, 33,9%, ja ööpäevaringsel
teenusel, 26,2% kõikidest erihoolekandeteenuse kasutajatest.
Teenuse nimetuse
IET TT TE KE ÖE ÖR ÖL ÖK KOKKU
lühend
Teenuse kasutajaid
kokku 2 640 797 1 086 484 1682 109 381 91 7 270
Teenusel raske/sügava
puudega inimesi 2 176 642 866 467 1 679 109 381 90 6 410
Raske/sügava puudega
inimeste osakaal
kõikidest
teenusekasutajatest 33,9% 10,0% 13,5% 7,3% 26,2% 1,7% 5,9% 1,4% 100,0%
Tabel 8. Raske ja sügava puudega teenuse kasutajate arv ja osakaal kõikidest teenusekasutajatest erinevate
teenuste lõikes, 31.08.2019 seisuga (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
Tuleviku prognoosi eelduseks on, et psüühikahäire ning raske ja sügava puudega inimesed, kes ei
kasuta hetkel teenuseid on sarnase abivajadusega ja vajavad toetuseks samuti erinevaid teenuse
liike. Samuti jaotuvad nad teenuste vahel sama proportsiooni alusel nagu täna teenuseid kasutavad
raske ja sügava puudega inimesed. Sel juhul on teenustega katmata 7268 inimesele abi tagamiseks
vaja juurde erinevaid teenuskohti vastavalt Tabelis 9 rea 3 „Prognoositavad puuduvad kohad raske
ja sügava puudega inimestele“ jaotusele.
Jrk
IET TT TE KE ÖE ÖR ÖL ÖK KOKKU
nr Teenus
1. Teenuse hind (€)
2019 a 143 120 214 432 619 893 928 1 955
2. Progn
teenuskohtade
vajadus R/S
inimestele 4 935 1 456 1 964 1 059 3 808 247 864 204 14 538
3. Progn. puuduvad
kohtad R/S
inimestele 2 295 659 878 575 2 126 138 483 113 7 268
4. Progn. eelarve
kulu kuus 328 215 79 088 187 914 248 471 1 315 996 123 425 448 331 221 153 2 952 593
LK 20
5. Progn. eelarve 1 481 5 379
kulu aastas 3 938 580 949 056 2 254 968 2 981 652 15 791 952 100 972 2 653 836 35 431 116
Tabel 9. Prognoositav teenust vajavate inimeste jaotus erinevate teenuse liikide vahel ja eelarve vajadus,
tuginedes 2019 a teenuskoha maksumustele.
Erineva toetusvajadusega inimestele on teenuste kulud erinevad. Prognoosis on arvestuse aluseks
võetud erinevate tegevuste ja toetusastmetega erihoolekandeteenuste teenuskoha maksumused
2019. aastal.
Kõikidele potentsiaalselt hoolekannet vajavatele raske või sügava puudega F-diagnoosiga
inimestele vajalike teenuste tagamiseks on eelarve lisavajaduseks iga aastaselt 35 431 116
eurot (vt Tabel 9).
Nende inimeste puhul on juba täna tuvastatud ööpäevaringse või vähemalt igapäevase kõrvalabi
vajadus, mis näitab, et inimesed vajavad toimetulekuks sotsiaalhoolekandest abimeetmeid. Neid
saab korraldada ja osutada erihoolekande teenustena või kohaliku omavalitsuse teenustena. Olulist
ööpäevaringsete teenuskohtade vajaduse vähenemist ei ole näidanud ka alates 01.04.2019 SKA poolt
läbi viidud inimeste toetusvajaduste hindamised.
Järeldus andmete võrdlusest ja kaardistatud vajadustest:
Vajalik on hoida vähemalt olemasolevat ööpäevaringsete teenuskohtade arvu ning
suurendada erinevaid paindlikke inimese elukeskkonnas pakutavaid abivõimalusi.
LK 21
Eesti erihoolekandeteenuste süsteemi eripärast tulenev
väljakutse
Rahvusvahelises praktikas ei ole teenuste jaotust erihoolekandeteenusteks ja tavalisteks
hoolekandeteenusteks. Valdavalt algab inimese abistamise korraldamine esmatasandilt, kas
omavalitsuse või tervishoiusüsteemi kaudu. Teenuse osutajad on spetsialiseerunud vastavalt
inimeste vajadustele. Abi vajavad inimesed on pikaajalise hoolduse teenuse vajajad ja/või vaimse
tervise teenuste vajajad.
Eesti eripäraks on, et erihoolekandesüsteemis on kaks suurt psüühikahäire diagnoosiga sihtgruppi,
kelle abivajadus ja sellest tulenevalt teenuste tegevused ning vajadus spetsialistide pädevusele on
oluliselt erinevad. Samuti on erinevad metoodilised lähenemised ja eesmärgid teenusele, teenuste
kasutamise ajaline periood ja võimalikud oodatavad tulemused.
Analüüsides rahvastikus kõikide psüühikahäire diagnooside esinemist on näha psüühikahäire
diagnooside hüppelist kasvu kooliealistel lastel ning langust 16 eluaastal. Teine tõusev trend algab
täiseas alates 24-25 eluaastast saavutades kõrgpunkti 64-65 eluaastal. Peale seda algab järsk langus,
mis on põhjendatav seoses suremusega (vt Joonis 6). Erihoolekandeteenuseid kasutab kaks
suuremat psüühikahäire diagnoosigruppi - F2 (skisofreenia ja skisotüüpsete häirete
diagnoosigrupp) ja F7 (vaimse alaarengu diagnoosigrupid), kelle vanuseline jaotus on nähtav
Joonisel 9.
F, F2, F7 põhidiagnooside vanuseline jaotus
800
700
600
500
400
300
200
100
0
58
67
49
4
64
55
85
94
46
1
31
10
40
61
76
91
100
52
70
7
13
22
28
37
43
73
82
88
97
19
34
79
25
16
F F2 F7
Joonis 9. Psüühikahäirega inimeste (F-diagnoos üldiselt) ja F2 ja F7 diagnoosiga ööpäevaringsete
erihoolekandeteenuste kasutajate vanuseline jaotus (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
Intellektihäire ehk F7- vaimse alaarengu diagnoosigruppi kuuluvate inimeste puhul on
sotsiaalteenuste, sh ööpäevaringsete teenuste, vajadus püsiv ja elukestev kogu elukaare jooksul.
Sotsiaalteenuseid vajatakse loomuliku jätkuna haridusteenuste lõppedes (toimetuleku-, hooldusõpe
LK 22
või toimetulekuõppe järgselt). See on pikaajalise hooldusteenuse vajadus. Teenuste tegevused
sõltuvad sellest, millisel määral vajab inimene kõrvalabi. Tegemist on lapse- ja noorukieas hariduse
ja teiste tugiteenuste abil omandatud oskuste säilitamisega ja inimese toetamisega kogu elu jooksul.
Vajadus on elukestevale toimetulekuks sobivatele abimeetmetele. Need inimesed ei lõpeta
kunagi sotsiaalteenuste kasutamist ja vajavad vanemate väsides või tervise halvenedes
ööpäevaringselt eluasemega teenust. Elukaare edenedes hakkavad nad loomuliku bioloogilise
vananemise tõttu järjest enam abi vajama.
F2 -skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvate inimeste puhul on
olulisim ravi- ja rehabilitatsioonimeeskond ning kogu toetusprotsess on taastumise põhimõtetele
tuginev ja käsitletav kui rehabiliteeriv tegevus – psüühikahaigusega täisväärtusliku kodanikuna
elamise õpetamine. Inimene haigestub nooruki ea lõpus või täiskasvanu ea alguses ning vajab
multidistsiplinaarset meeskonda ehk Eesti rehabilitatsioonimeeskondades töötavaid spetsialiste.
Teenuseid ei vajata tavaliselt ööpäevaringsete asutustena. Tegevusjuhendaja on selles meeskonnas
pigem kui tugiisik ning vaid üks võimalik sotsiaalvaldkonna spetsialistidest. Ööpäevaringset
hooldust jääb see sihtgrupp vajama juhul kui ravi- ja taastumist toetav sekkumine ei ole õigeaegne
või ei saavutata haigusteadlikkust, mille tõttu ei ole võimalik taastumise eesmärke ellu viia.
Bioloogilise vanaduse tõttu võivad inimesed vajada vanemas eas ööpäevaringseid teenused nagu
kõik eakad inimesed.
Seetõttu on täna erihoolekandesüsteemis olevatele inimestele vajalik tagada kahte erinevat
suunda.
LK 23
Erihoolekanne kui
Pikaajalise hooldusteenussüsteemi osa Vaimse tervise teenussüsteemi osa
Eesmärk
Elukestvalt toetatud ja võimetekohaselt tegus inimene Võimalikult kvaliteetne elu vaimse tervise diagnoosiga
elades – areng patsiendist kodanikuks
Sihtgrupp
I Sihtgrupp:
F7- intellektihäire ehk vaimse alaarengu diagnoosigruppi II Sihtgrupp:
kuuluvad inimesed. F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete ja teiste
F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi psüühikahaigustega inimesed, kes on esmakordselt haigestunud
kuuluvad inimesed, kellel ravi ei anna tulemusi, ja/või varasema eluperioodi jooksul diagnoosi saanud inimesed.
haigusteadlikkust ei teki ja taastumine ei ole võimalik.
Tegevused
Elukestev toetus, juhendamine, hooldus, sh õendushooldus, Haigusest taastumise toetamine, oskuste taasõpetamine, uue
järelevalve ning oskuste säilitamine (habilitatsioon). elueesmärgi leidmine, arendamine ehk rehabilitatsioon.
Teenuse kasutamise periood
Ajaliselt individuaalne vajadus. Liiguvad suurema toetusega
Elukestev
teenustelt kergematele.
Tänased probleemid rakendamisel
*Teenustel õigustatult inimesed, kes vajavad kvaliteetset hooldust,
*Teenustel puuduvad rehabilitatsioonipädevusega spetsialistid;
mitte erihoolekannet, kuna üldhooldusel pole tagatud oskuste
säilitamine ja toetus päevase aja sisustamisel. *Inimesed taotlevad lisaks rehabilitatsiooniteenuseid;
*Õendustegevuste tagamine ebaühtlane; *Tegevusjuhendajad madala kvalifikatsiooniga;
*Pigem kvalifitseeritud hooldajate vajadus, mitte tegevusjuhendajate. *Teenustel inimesed, keda teenuseosutaja ei oska toetada.
Lahendused
*Sihtgrupp väljub erihoolekande süsteemist üldhooldusteenusele;
*Tänased teenuseosutajad kvalifitseeruvad üldhooldusteenuse *Erihoolekande kulumudelisse rehabilitatsioonispetsialisti
osutajateks;
ressurss;
*Õendusteenuse osutamine rahastatakse haigekassast ja toetatakse
koostöö korraldamisel; *Teenuseosutaja sõltuvalt sihtgrupist valib meeskonda ise
rehabilitatsioonispetsialisti
LK 24 teenusega,
*Erihoolekanne võrdsustub sisuliselt rehabilitatsiooni
Lahendamata:
seetõttu pole rehateenuseid vaja taotleda.
*Üldhooldusel inimene tasub teenuse eest ise, erihoolekandel tasub vaid
toitlustuse ja majutuse eest. Kes katab ülejäänud kulud?
Praegused erihoolekande tegevused ja eesmärgid on sotsiaalhoolekande seaduses ja selle
seletuskirjas sõnastatud kui inimese arendamine, hooldamine, toimetuleku oskuste õpetamine,
iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning inimene peab ise aktiivselt teenuse ajal osalema
ja panustama teenuse tegevustesse.
Tänase sõnastuse kohaselt on erihoolekandesüsteem nii pikaajalise hooldussüsteemi kui ka vaimse
tervise teenussüsteemi osa. Samas ei ole mõlema süsteemi tegevusi võimalik
erihoolekandesüsteemis oleva personaliga ellu viia.
Pikaajalise hooldussüsteemi osana on ööpäevaringsetel teenustel vajalikud kvalifitseeritud
hooldajad ja õendustöötajad. Tegevusjuhendajad on ööpäevaringsetel teenustel tegevuste juhid,
kuid mitte hooldustöötajad. Samuti on tegevusjuhendajad oluline personal väljapool
ööpäevaringseid teenuseid.
Vaimse tervise teenussüsteemi tegevuste elluviimiseks on teenustel puudu rehabilitatsiooni
valdkonna spetsialistid. On võimalik arvestada tänasesse erihoolekande kulumudelisse ühe
lisaspetsialisti töötasu. Konkreetse rehabilitatsioonispetsialisti saab teenuseosutaja ise vastavalt
oma sihtgrupile valida. Sel juhul ei ole erihoolekande kasutajad enam õigustatud taotlema eraldi
rehabilitatsiooniteenuseid. Vajalikud rehabilitatsioonitegevused peab saama erihoolekande raames.
TEENUSEKASUTAJATE JA JÄRJEKORRAS OLEVATE INIMESTE VANUSELINE JA
DIAGNOOSIDE JAOTUS
Erihoolekandeteenuste kasutajad
18-40 aastaste teenusekasutajate hulgas on suurim hulk teenuse kasutajaid intellektipuudega - F7
vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72 (vt Joonis 10). Vähem on teenusekasutajate hulgas
F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvaid inimesi.
Joonis 10. Erihoolekandeteenuse kasutajate diagnooside jaotus vanusegrupis 18-40 eluaastat
(Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
LK 25
Samal ajal on 40-60 aastaste teenusekasutajate hulgas suurim hulk F20 – skisofreenia
diagnoosigrupp, ja vähenenud on intellektipuudega inimeste hulk (vaimse alaarengu
diagnoosigrupid F70, F71, F72) (vt Joonis 11).
Joonis 11. Erihoolekandeteenuse kasutajate diagnooside jaotus vanusegrupis 40-60 eluaastat
(Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
Erihoolekandeteenuse kasutajate vanuseline jaotus näitab, et igapäevaelu toetamise teenuse
kasutajate hulgas on rohkem tööealisi inimesi, vanuses 18-59. Ööpäevaringsete teenuste kasutajate
hulk kasvab alates 36-eluaastast. Vanusegrupis 66+ on juba enamus teenusekasutajatest
ööpäevaringsel teenusel ( vt Joonis 12).
Teenusekasutajate vanuseline jaotus erihoolekandeteenustel
1 400
1 200
1 000
800
600
400
200
0
18-25 26-35 36-59 60-65 66+
IET TT TE KE ÖE EBA LIIT KOH
Joonis 12. Erihoolekandeteenuse kasutajate vanuseline jaotus erinevatel teenuse liikidel
(Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
Diagnooside ja teenusel olevate inimeste vanuselisest jaotusest järeldub, et enamus F2 - skisofreenia
ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvatest inimestest jõuavad erihoolekandeteenusele
pigem 40-dates eluaastates ja siis vajavad nad juba ööpäevaringset abi. Samal ajal kui
LK 26
intellektipuudega inimesed (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72) jõuavad
erihoolekandeteenustele kohe peale haridustee lõppu. Vanemas vanusegrupis nende osakaal
väheneb, kuna inimeste eluiga on lühem.
Erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed
Erihoolekandeteenuse järjekorras on kõige enam inimesi vanuses 36-59 eluaastat. Nooremates
vanusegruppides, 18-35 eluaastat, on inimesed jaotunud ühtlasemalt kõikide teenuse liikide
järjekordade vahel. Alates vanusest 36+ on kõige rohkem inimesi ööpäevaringse teenuse järjekorras
(vt Joonis 13).
350
Erihoolekandeteenustele järjekorras olevate inimeste vanuseline
jaotus
300
250
200
150
100
50
0
18-25 26-35 36-59 60-65 66+
IET TT TE KE ÖE EBA LIIT KOH
Joonis 13. Erihoolekandeteenuse järjekorras olevate inimeste vanuseline jaotus teenuse liikide vahel
(Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
Järjekorras olevate inimeste diagnooside jaotus teenuse liikide vahel näitab, et intellektipuudega
inimesed (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72) on jaotunud ühtlaselt erinevate
toetavate teenuste ja ka liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuse järjekordade vahel. Samuti on
neid rohkem kogukonnas elamise teenusele. Samal ajal kui F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete
diagnoosigruppi kuuluvaid inimesi on toetavatele teenuste järjekorras vähe ning suurem osa on
ööpäevaringse erihoolekande teenuse järjekorras.
LK 27
Joonis 14. F2 ja F7 diagnoosigruppi kuuluvate inimeste arvu jaotus erihoolekandeteenuse liikide järjekorra
vahel (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).
Teenusekasutajate ja järjekorras olevate inimeste vanuseline ja diagnooside jaotuse tendents viitab
asjaolule, et nooremas eas ei ole F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvad
inimesed saanud oma vajadustele vastavat abi, mille tõttu on nende toimetulekuoskused oluliselt
vähenenud, tõenäoliselt ei ole nad suutnud täita sealjuures oma kohustusi pere, õppimise ja/või töö
ning eluasemega seonduvalt. Tagajärjeks on oluliselt suurenenud abivajadus, puuduv turvaline
elukoht, mille tõttu on vajadus eluaset tagavale ööpäevaringsele teenusele.
Samuti näitab diagnoosigruppide jaotus, et kogukonnas elamise teenuse kohtadele on järjekorras
F7 - intellektipuudega inimesed (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72), kes on elukestva
toetuse vajajad ning jäävad teenusele pikaajaliselt. Teenuselt ei lahkuta ja uute inimeste liikumine
järjekorrast teenusele on väga aeglane. F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi
kuuluvate inimeste erihoolekandeteenustele saamisel ja koostöös rehabilitatsioonispetsialistidega
on suuremal osal inimestel võimalus parandada toimetulekuoskusi ja nad saavad liikuda väiksema
toetusega teenusele.
Järeldus: F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvate inimestele
on vaja tagada vajalikud vaimse tervise teenused kohe peale haigestumist nooremas eas,
et vähendada ööpäevaringsete teenuste vajadust.
LK 28
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Küsitluse eesmärk ja sihtrühm
Oktoobris-novembris 2019 viis sotsiaalkindlustusamet läbi ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse järjekorras olevate inimeste lähedaste/pereliikmete ja eestkostjate
küsitluse, mille eesmärgiks oli saada infot inimeste vajadustest ajal, mil järjekorras olevatele
inimestele ei ole pakkuda teenuskohta.
Küsitlusega otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:
• Milline abi ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras oleval inimesel puudu, et ta
tuleks kodus toime ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras? (vt lisa 1)
• Milline abi on pereliikmel/lähedasel/eestkostjal täna puudu, et toime tulla lähedase
hooldamisega ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras? (vt lisa 2)
• Millised tegevused pereliiget/lähedast/eestkostjat seni toetanud, mida on saanud seni
kasutada? (vt lisa 3)
Andmekogumine toimus elektrooniliselt, lähtuti sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse
järjekorra andmetest. Valimi üldkogumiks olid kõik ÖE, ÖEL ja ÖER-i järjekorras olevad
inimesed, sh aktiivsed ja mitteaktiivsed, keda kokku oli 1047. Taotlus küsimustiku täitmiseks
edastati erihoolekandeteenuse taotluses kontaktandmete väljal olevale e-posti aadressile.
Eraldi ei kontrollitud, kas taotluses olevad andmed on muutunud, sellest tingituna ei jõudnud
küsimustik kõikide adressaatideni. Järjekorras viibivate isikute lähedastele saadeti küsimustik
17.10. ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele nädal hiljem. Küsimustik ei olnud
kohandatud asutuse töötajale vastamiseks sobivaks, seetõttu eeldasime, et vastajaid ei ole
palju.
Lõpuks vastas uuringule kokku 104 inimest, kellest 76 (73%) olid järjekorras oleva inimese
lähedased/pereliikmed ja 27 (27%) kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna
spetsialistid. Vastanutest 18 olid mehed ja 86 naised.
Vastanute vanuseline ja sooline jaotus
50 45
45
40
38
35
30 25
25
20 16 20
15 14
10 7
5
5 3 2 3 2
5 0
0 2 1
19-25 26-35 36-45 46-55 56-65 66+
vastanute arv mees naine
Joonis 1. Vastanute vanuseline ja sooline jaotus
Üle 42% vastanutest jääb vanusesse 46-55 eluaastat, vanuses 56-65 eluaastat oli 27%
vastanutest ning vanemaid kui 66 oli 3 vastajat (joonis 1).
1
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Vastanutest1 üle 74% elab järjekorras oleva inimesega samal aadressil, neist 84% on üle 46-
aastased.
Järjekorras olevate inimeste ja nende lähedaste vajaduste analüüsimiseks eristati küsitluses
kaht sihtrühma:
1) Järjekorras olevate inimeste lähedased/pereliikmed. Need vastajad, kes vastutavad
igapäevaselt järjekorras viibiva inimese hooldamise eest (77 inimest). Nendest inimestest 58
(75%) elavad teenuse järjekorras oleva inimesega koos ja 19 (25%) eraldi.
2) Kohalike omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid. Küsimustik edastati
kohalike omavalitsuste infomeilile ning paluti edastada inimesele, kes on kõige enam kursis
nende vallas viibiva ÖE teenuse järjekorras viibiva inimese teemadega. Vastas 27 inimest.
Küsitluse kokkuvõte
1. Järjekorras oleva inimese vajadused, kokkuvõte
Küsimustikus uuriti pereliikmetelt ja KOV töötajatele, milline abi on järjekorras oleval inimesel
täna puudu, et ta tuleks toime ajal, mil talle ei ole pakkuda erihoolekandeteenusele kohta (siin
ei ole esitatud KOV töötajate nägemust).
Vastanud inimesed tõid välja (vt joonis 2), et suurim vajadus on tagada kodus elavale inimesele
päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas (52%) või päevane hoiu võimalus
päevakeskuses (43%). Tegevused, milles abi vajatakse on hõlmavad hooldatava järelevalvet,
enesehoolduse- (27%) ja hügieenitoimingute teostamist (17%), samuti toidu valmistamist
(23%) ning muid tegevusi nagu abistamist ametiasutustes asjaajamisel (26%).
Oluliseks peeti ka nõustamise kättesaadavust kriisiolukordades või lähedase tervisega seotud
küsimustes.
1
Järjekorras viibiva inimese lähedane või pereliige (ei ole mõeldud KOV töötajat)
2
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Järjekorras oleva inimese vajadused
Koduõe nõuandeliin. 10%
Abistaja kodus, kes aitab teda söömisel ja/või söötmisel. 12%
Rahaline abi, et katta igapäevaeluks vajalikke kulusid -… 13%
Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel. 13%
Suhtlemist toetavad abivahendid. 14%
Abi kommunaal- ja muude maksete tasumisel, toetuste… 16%
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia poes,… 16%
Abistaja kodus, kes aitab tal teha hügieenitoiminguid,… 17%
Abistamine eluaseme korrastamisel. 18%
Saatmine meditsiini- jm asutuste külastamisel. 18%
Rahaline abi, et katta eluasemega seotud kulusid. 19%
Perearsti koduvisiidid. 19%
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia… 21%
Abistaja kodus, kes aitab teda söögi tegemisel. 23%
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia arsti juures… 25%
Abi asjaajamisel erinevates ametiasutustes. 26%
Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav… 26%
Abistaja kodus, kes aitab tal teha… 27%
Nõustamine erinevates tema tervisega seotud… 31%
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande… 31%
Rahaline abi, et palgata sobiv abistaja. 36%
Seltsiline, kes pakub lähedasele turvatunnet. 36%
Päevane hoiu võimalus päevakeskuses. 43%
Päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas. 52%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Joonis 2. Järjekorras olevate inimeste peamised vajadused.
Mitmed vastajad kasutasid võimalust kirjutada lisaks etteantud küsimustele veel täiendavalt
oma mõtteid ja ootuseid. Vastused on muutmatul kujul esitatud siin (siin on toodud nii
pereliikmete kui ka KOV töötajate vastused):
Praegusel hetkel on eestkostetaval puudu riigi poolt ettenähtud ja riigi poolt
finantseeritud ööpäevaringne hooldusteenus ehk siis riigi poolt tagatav teenus on
puudu.
Sallimine ümbritsevate poolt, erivajadustega kaasnevate vajaduste mõistmine.
Kohutavalt väsitav on tõdeda, et ka teenuse pakkujad kohtlevad erivajadusega
inimest objektina, justkui esemena mitte inimesena. Oodatakse, et just
erivajadustega inimene kohaneb pakutavate tingimustega, mitte ei püüta mõista ja
luua erivajadusega inimesele sobivaid tingimusi.
3
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Saan kõigega hakkama olukorras, kus on võimalik asju ette planeerida. Täiesti
puudub lahendus olukorras kui hooldajana ise haigestun. Nt. pimesoole operatsioon
minul. Ametil võiks olla "kriisikodu" kuhu paigutada hooldatav ootamatuste korral
piiratud ajaks.
Hetkel kasutab igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuna. Sellega
oleme väga rahul, kuid Pärnus kaob ära hoiu võimalus nädalavahetusel (Pärnu Laste
ja Noorte Tugikeskus alates 2020 enam seda teenust ei paku) ja Pärnu
Sotsiaalkeskus ütleb, et nemad nädalavahetustel ei tööta. Vahel harva vajame hoidu
ka nädalavahetustel.
Kutsun juuksurit koju, et poeg saaks soengu tehtud, habe ajatud, küüned lõigatud
Mu laps viibib juba erihoolekande teenusel, aga kuna see koht asub väga kaugel,
siis pole mul võimalik teda külastada nii tihti kui sooviksin.
Ravimite manustamine iga päev.
Parem kui haige inimine saab, kegi, õpetaja oppid kasutada interneti, annab interneti
kurssid. 2. Parem kui haige inimine on Tallinna elanik, siis holdekodu koht Tallinna
lähedal, et sugulased saavad käija, vadata inimine. 3. Ei nii suur holdekodu
järjekord.4. Anna voimalus haige inimine teha mingit tööd. Organizeerida kohal
töökoht, tööaeg.
Märgitud abi on küll olemas, kuid aeg mil eestkostetav saab seal viibida ei ole piisav.
(9 tundi nädalas)
Ühissaun kahjuks välistatud kuna täiskasvanud poeg vajab abi. Tekib küsimus kas
keegi selle peale mõtleb?
Muuta seadust, et iga kuu on KÕIK tööpäevad hoiuteenusega kaetud. Praegu on
jäigalt iga kuu 21 hoiupäeva, tööpäevi sõltuvalt kuust aga kohati rohkem.
Meie 21 aastane poja küll käib päevahoius ja seda kolm korda nädalas. Seda on
muidugi vähe ja seda kella üheksast kolmeni, aga vajadus oleks vähemalt kella
viieni, et saaks natuke normaalsemalt tööl käia. Jah kodu ümberehitamisega on
muidugi raskusi, aga suurem mure on meil see, et maja puhub talvel läbi ja oleks
vaja soojustada, mis käib siiamaani üle jõu rahaliselt. Kuna Tanel meil ei kõnni ega
istu iseseisvalt, siis veedab ta palju aega põrandal, mis jällegi talve saabudes läheb
külmaks. Maja meil kahe pere peale. Meie valdustes on esimene korrus, mis vaja
soojustada.
Ööpäevaringne abistamine ja hooldamine selleks ettenähtud asutuses
(hoolduskeskuste puudus).
Tugiisikuteenus, kes tagab hooldatavale järelevalve, et eestkostja saaks käia tööl.
Hetkel saan kõigega ise hakkama
Kodus ja ka asjaajamistel abistan mina.
Võimalus kasutada ajutist ööpäevaringset hoidu, nt kui perega reisile läheme.
Võlanõustamisteenus ja juriililine abi
Viibib üldhooldusteenusel, kus puudub personal, kellel oleksid nõustamis ja
suunamisoskused mis puudutavad isikut, kes vajab erihoolekandeteenust.
Praegusel hetkel on eestkostetaval puudu riigi poolt ettenähtud ja riigi poolt
finantseeritud ööpäevaringne hooldusteenus ehk siis riigi poolt tagatav teenus on
puudu.
Eluase ja ööpäevaringne järelevalve ning nõustamine
Isik on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid on suunatud nii
kauaks üldhooldusteenusele (omavalitsuse rahalistest vahenditest), kus tagatakse
järelevalve, ravi ja hooldus. Ta on 44-aastane ja tegelikult ei peaks viibima eakate
keskel. Üldhooldusteenusel viibiva isiku puhul, kelle eestkostja on omavalitsus, on
küsimustikule keeruline vastata, sest tegemist ei ole meile lähedase isikuga ja me ei
ole temaga lähedases suhtes. Seltsilise all pidasime silmas tegevusjuhendajat, kes
erihoolekandeteenusel on olemas.
4
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Kliendil ei ole lähedasi, eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus. Klient on
vaimupuude ja psüühikahäirega ning ta on varasemalt elanud sotsiaalkorteris koos
erinevate teenustega, kuid tema abivajadust ei ole võimalik kodus toetavate
teenustega katta. Ta kannab karistust vanglas ning ta on ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse järjekorras 500+. Isikul on võimalik ennetähtaegselt
vabaneda, kui tal oleks eluase. Varjupaigas vms teenusel ei saa ta hakkama, samuti
on ta ohtlik teistele. Üldhooldusteenusele me teda samuti teiste turvalisuse
tagamiseks ei suuna.
Isik on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eelisjärjekorras. Ta viibis varasemalt
Valkla Kodus, kohtumäärust ei pikendatud. SKAl ei olnud isikule pakkuda koheselt
ööpäevaringset erihooldusteenust, mistõttu on ta suunatud nii kauaks
üldhooldusteenusele (omavalitsuse rahalistest vahenditest), kus tagatakse
järelevalve, ravi ja hooldus. Ta on 37-aastane ja tegelikult ei peaks viibima eakate
ja dementsete keskel.
Isik on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eelisjärjekorras. Ta viibis varasemalt
Valkla Kodus, kohtumäärust ei pikendatud. SKAl ei olnud isikule pakkuda koheselt
ööpäevaringset erihooldusteenust, mistõttu on ta suunatud nii kauaks
üldhooldusteenusele (omavalitsuse rahalistest vahenditest), kus tagatakse
järelevalve, ravi ja hooldus. Ta on 58-aastane füüsiliselt terve isik ja tegelikult ei
peaks viibima eakate ja dementsete keskel.
Tegemist on kohaliku omavalitsuse eestkostel oleva isikuga, kes elab oma kodus.
Ta on ÖH järjekorras 300+ kohal. Tal on alkoholiprobleemid, liikumisraskused,
pidamatus ja psüühikahäire. Ta elab üksinda ja puuduvad lähedased, kes suudaksid
ja sooviksid abistada. Tal on tõsised probleemid enesehügieeniga, elab
antisanitaarsetes tingimustes ning ta ei võimalda endale erinevaid teenuseid
pakkuda. Lisaks teenuseosutajad ei ole nõus seal teenuseid pakkuma.
2. Järjekorras oleva inimese pereliikme vajadused, kokkuvõte
Järjekorras olevate inimeste lähedastelt uuriti seda, milline abi on neil täna puudu, et toime
tulla lähedase inimese hooldamisega ajal, mil ta on erihoolekandeteenuse järjekorras (siin ei
ole esitatud KOV töötajate nägemust).
Küsitluse tulemustest selgus, et lähedastel on vaja hooldajat ajaks, kui pereliikmed on
eemal (puhkusel, haiglas vm). Samuti psühholoogilist toetust ning hooldatava tervisega
seotud nõustamist. Abi peaks olema kättesaadav 24/7 nii telefonitsi kui interneti teel.
Kõige enam vastanutest vajavad kedagi, kes tagaks nende lähedasele järelevalve, hoolduse
jm tegevustes osalemise ajaks, mil nad on eemal (seda nii päevasel ajal, kui ka vajadusel
lühiajaliselt, sh nädalavahetustel), vt joonis 3.
Pereliikmeid aitaks nõustamine inimese poolt, kes mõistab nende olukorda (44%), kuid ka
võimalus saada psühholoogilist nõustamist (32%). Nõustamine on vajalik ka lähedase
tervisega seotud küsimustes (36%), mis võiks olla kättesaadav telefonitsi (32%) ja interneti
teel (26%), kuid kindlasti ööpäevaringselt (üle 30%).
5
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Lähedase enda vajadused
Abivahendite kasutamise alane nõustamine ja
5%
juhendamine.
Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel. 10%
Rahaline abi, et saaksin katta minu lähedase
13%
abivahenditega seotud kulusid.
Seltsiline, kes pakub mulle vajadusel turvatunnet. 14%
Abistaja kodus, kes aitab mind minu lähedasele
14%
söögi tegemisel.
Rahaline abi, et katta minu lähedase eluasemega
18%
seotud kulusid.
Osalemine erivajadustega inimestele ja nende
18%
lähedastele suunatud tugigruppides, koolitustel…
Minu abistamine asjaajamisel erinevates
19%
ametiasutustes.
Nõustamine sama kogemusega inimese poolt
22%
(kogemusnõustaja).
Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel. 26%
Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav
30%
ööpäevaringselt ja ka nädalavahetustel.
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande
32%
telefon).
Nõustamine psühholoogi poolt. 32%
Nõustamine minu lähedase tervisega seotud
36%
küsimustes.
Rahaline abi, et saaksin palgata oma lähedasele
39%
sobiva abistaja.
Nõustaja, kes toetab ja mõistab minu olukorda. 44%
Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul on vaja
57%
lühikeseks ajaks kodunt ära minna (nt koduhoidja…
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Joonis 3. Lähedaste vajadused
Mitmed vastajad kasutasid võimalust anda oma ootustest ja vajadustest teada, nende
vastused on muutmatul kujul esitatud siin (siin on toodud nii pereliikmete kui ka KOV
töötajate vastused):
Intervallhoid äärmuslik kahjustava käitumisega autistile
Minu õde hooldab praegu ema. Mina olen vaid eestkostja. Kaua 74a ema veel jõuab
(isiklikku abistajat pole vald leidnud, ema peab üksi selle koormaga toime tulema,
aga kedagi ei huvita see) ? Kui ei jõua, kas pean mina siis töölt ära tulema, kuna
olen eestkostja ja hoolekandeasutust pole, kuhu tema panna?
Asjaajamine on kohutavalt ajamahukas. Tihti on tunne, et asjaajamine on poole
kohaga töö, näiteks eestkostja aruandlus.
Jälgimine vajadusel, kui mul on vaja nt ära sõita kuni max 7 päeva.
Interneti kurssid, haige inimene oskab ja saab kasutada interneti, aitavad osta
kompjuter, läptopp, sama liituda interneti. töökoht, tööaeg.
6
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Rahaline abi, et katta ravimite ja toidu kulud.
hooldatav vajab narkoosiga hambaravi - pole läheduses, riik ei kompenseeri.
Kuigi mu poja käib päevahoius kolm korda nädalas on siiski peaaegu pooli asju
sellest nimekirjast vaja.
Minu ema on suureks abiks.
Inimest või organisatsiooni, kes valvaks lähedast, kui soovin1-3 nädalaks ära minna.
Juriidiline abi
Millist vastust Te ootate KOV spetsialistilt, kelle tööülesanne on korraldada
kohtumääruse alusel eestkostetava elu, hooldus ehk kõik tema eluga seonduv?
Selge on see, et riik ei suuda endale võetud kohustust täita.
Kuna olen KOV spetsialist, siis mina olen end piisavalt tööalaselt kursis hoidnud ning
ei saa märkida, et mul oleks abi puudu.
Kuna eestkostjaks on omavalitsus, siis selliseid probleeme ei ole
Kliendil ei ole lähedasi, eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus. Isiku
abivajadust ei ole võimalik kodus toetavate teenustega katta ning kohalik
omavalitsus tasub üldhooldusteenuse eest, kuni isik saab endale riigieelarvelise
teenuse. Üldhooldusteenusel viibiva isiku puhul, kelle eestkostja on omavalitsus, on
küsimustikule keeruline vastata, sest tegemist ei ole meile lähedase isikuga ja me ei
ole temaga lähedases suhtes. Kuna isik viibib riikliku teenuse järjekorras, siis
tegelikult peab omavalitsus kandma teenusega seotud kulud nii kaua, kuni tuleb
riiklik teenuskoht.
Kliendil ei ole lähedasi, eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus. Isiku
abivajadust ei ole võimalik kodus toetavate teenustega katta. SKA hinnangul vajab
ta ööpäevaringset erihoolekandeteenust, kus on tagatud järelevalve. Vanglas on ta
olnud väga kontrollitud keskkonnas ning seal ta tuleb toime, mistõttu ei ole
põhjendatud hetkel ka kinnisesse erihooldusteenusele suunamine.
Oleme suunanud kliendi üldhooldusteenusele, mille kulusid tasub omavalitsus, sest
isiku enda sissetulekutest ei piisa teenuse eest tasumiseks. Isik vajab tegelikult
erihoolekandeteenust koos järelevalvega.
Üldhooldusteenusel viibiva isiku puhul, kelle eestkostja on omavalitsus, on
küsimustikule keeruline vastata, sest tegemist ei ole meile lähedase isikuga ja me ei
ole temaga lähedases suhtes. Kuna isik viibib riikliku teenuse eelisjärjekorras, siis
tegelikult peab omavalitsus kandma tema vajadustele mittesobiva teenusega seotud
kulud nii kaua, kuni tuleb riiklik teenuskoht. Isikul ei ole kodu ega lähedasi, tema
abivajadust ei ole võimalik katta kodustes tingimustes erinevate toetavate
teenustega, sest tal on ööpäevaringne järelevalve vajadus.
Klient on kohaliku omavalitsuse eestkostel, kuid ei võimalda endale toetavaid
teenuseid pakkuda. Eestkostjale ei ole ette nähtud vahendeid eestkoste
teostamiseks. Ta haiseb ning elab antisanitaarsetes tingimustes, mistõttu on
erinevate teenuste osutamine võimatu (Sotsiaaltransport, koduõde, koduteenused
jne).
3. Tegevused, mis on pereliikmeid seni toetanud ja mida nad on kasutanud
Pereliikmetelt uuriti, milliseid teenuseid või abi on nad saanud siiani kasutada.
Kõige enam on kasutatud lähedaste ja pereliikmete abi ja toetust (75%) ning tegelemist
lemmiktegevuste või hobidega (25%), aga ka võimalust suhelda teiste sarnases olukorras
olevate inimestega tugigruppides, koolitustel vm (22%). Alla poole vastanutest on saanud
kasutada päevase hoiu võimaldamiseks päevakeskuse teenust (31%), veelgi vähem on
kasutatud sotsiaaltranspordi teenust arsti või rehabilitatsiooniteenusele minemiseks (21%) ja
väga üksikutel juhtudel on võimalus transporditeenust kasutada poodi või sauna minekuks ja
7
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
kultuuriüritustele minemiseks. See näitab selgelt, et sellised tegevused on olnud peamiselt
lähedaste kanda.
Siit järeldub, et pereliikmete toetamine on väga oluline!
Mitmed vastanud kasutasid võimalust ja andsid teada, millised on nende vajadused ja ootused.
Vastused on muutmatul kujul esitatud siin:
Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiu teenusena pakub tuntavat abi
ja kergendab olukorda. Kommentaar järgmise küsimuse (töötamise) kohta:
töötamine on võimalik tänu päevahoiu teenusele ja peresisesele tugivõrgustikule.
Ainult tänu sellele, et saan koduse keskkonna iga päev vähemalt 8 tunniks vahetada
töökeskkonna vastu, suudan vaimselt vastu pidada, kuigi füüsiliselt on veelgi
raskem.
Ka praegu on päris palju võimalusi oma elu kergendamiseks tugisüsteemide näol.
Hooldajal on vaja endal süstemaatiliselt selgeks teha kõik oma võimalused. Mis
nõuab aega, süsteemsust, nutikust ja ka piisavalt selgroogu. Pean nentima, et kui
oma õigusi ise ei tea siis on informatsioon nii KOV kui ka sots. kindlustus ametist
tihti lünklik ja ebapiisav ja vahel ka eksitav.
Ei olegi mingit abi siiani saanud.
Haigekassa elupuhuse hambaravi korraldamisel. Õenduse teenus Järvel läbi
sugulase.
Peale pensionile jäämist kadusid kõik toetused sots.süsteemi poolelt!!!!!!!!!
Tugiisiku teenus, nii tööalase kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus,
haridusasutused, MTÜ-de korraldatavad noortelaagrid. NB! Valikvastused, mis
puudutavad rahalist tuge, on segadusseajavad - milliseid rahalisi toetusi siin peaks
arvestama? Puudetoetust, töövõimetoetust, töövõimetuspensioni, elatist, KOV
toetust, lähedaste panust, kõiki neid?
Riik (lisaks vallavalitsusele) peaks toetama rahaliselt. Miks teeb riik otsuseid, aga
kohta anda ei suuda abivajajale.. - siis aidaku maksta kallist hooldekodu vähemalt.
Hooldekodu koha otsingul ei aita lähedast küll mitte keegi.
Ööpäevaringse intervallhoiu võimalus
Minu lähedane on erihoolekandeteenuste järjekorras viibimise ajal olnud
erihoolekandeteenusel (ööpäevaringne erihooldusteenus), seega mul pole
kogemust, kuidas oleks siis, kui ta peaks oma järjekorda ootama kodus.
Mingit abi pole kuskilt saada.
Tugiisik, kes saadab teenuste saamisel, kui ise tööl olen.
Minu lähedase igapäevane transport päevakeskusesse ja tagasi.
8
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
KOKKUVÕTE
Küsitlus tõi selgelt välja, et erihoolekandeteenuse järjekorras viibivad psüühikahäirega
inimesed ja nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil oleks tagatud koduses
keskkonnas hoidja/hooldaja, kes tagaks järelevalve ning hooldusalased tegevused. Kõige
enam vastaks selline teenus tänasele päeva- ja nädalahoiuteenuse kirjeldusele, mida on
võimalik ka juba praegu osutada inimese kodus. Pereliikmed ja lähedased vajavad sellist abi
ajal, mil nad töötavad, aga ka siis, kui on vaja puhata, enda haigestumise ajal vms.
Pereliikmed ja lähedaste enda vajadused on seotud eelkõige hoolduskoormusest tingitud
stressi ja väsimusega ning siin tõid nad välja vajaduse saada psühholoogilist nõustamist või
muud tuge sarnases olukorras olevatelt inimestelt (tugigrupid, kogemusnõustamine). Lisaks
vajavad lähedased abi kriisiolukordades – vajadus on saada infot hooldatava tervisega
seotud küsimustes nii telefonitsi kui interneti teel. Abi peaks olema kättesaadav
ööpäevaringselt.
9
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Lisa 1.
Küsimuse nr 1 (Milline abi on järjekorras oleval inimesel täna puudu, et ta tuleks toime ajal,
kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?) vastused:
Vastus Vastuse valinud Vastuse valinud
inimeste arv inimeste osakaal
Lähedane KOV Lähedane KOV
/pereliige tööta /pereliige tööta
ja ja
Nõustamine kriisi olukordades, mis on 20 18 26% 67%
kättesaadav ööpäevaringselt ja ka
nädalavahetustel.
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt 24 12 31% 44%
nõuande telefon).
Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel. 0 0 0% 0%
Päevane hoidja või hoiu võimalus koduses 40 13 52% 48%
keskkonnas.
Päevane hoiu võimalus päevakeskuses. 33 14 43% 52%
Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel. 10 6 13% 22%
Nõustamine ja abistamine abivahendite 4 5 5% 19%
kasutamisel.
Põetus- ja hooldusabivahendid. 7 4 9% 15%
Tõstmist kergendavad abivahendid. 7 2 9% 7%
Liikumist toetavad abivahendid. 5 4 6% 15%
Suhtlemist toetavad abivahendid. 11 1 14% 4%
Kuulmist parandavad abivahendid. 0 1 0% 4%
Nägemist- ja lugemist abistavad abivahendid. 3 1 4% 4%
Koduõe visiidid. 6 7 8% 26%
Perearsti koduvisiidid. 15 7 19% 26%
Koduõe nõuandeliin. 8 5 10% 19%
Nõustamine erinevates tema tervisega seotud 24 8 31% 30%
küsimustes.
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia arsti 19 5 25% 19%
juures või rehabilitatsiooni teenustel.
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia 16 10 21% 37%
kultuuriüritustel või veeta mujal vaba aega.
Transpordi korraldamine, et ta saaks käia poes, 12 9 16% 33%
juuksuris, saunas vms.
Saatmine meditsiini- jm asutuste külastamisel. 14 8 18% 30%
Abistaja kodus, kes aitab tal teha 21 8 27% 30%
esesehooldustoiminguid, sh pesemine,
riietumine, juuste lõikus, maniküür.
Abistaja kodus, kes aitab tal teha 13 6 17% 22%
hügieenitoiminguid, sh puhastamine, mähkmete
vahetamine jms.
Abistaja kodus, kes aitab teda söögi tegemisel. 18 9 23% 33%
Abistaja kodus, kes aitab teda söömisel ja/või 9 5 12% 19%
söötmisel.
Nõustaja, kes toetab ja mõistab lähedase eripära. 0 0 0% 0%
Seltsiline, kes pakub lähedasele turvatunnet. 28 15 36% 56%
10
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Kodu ümber ehitamine, et tal oleks parem liikuda 5 4 6% 15%
kodustes ruumides.
Kodu ümber ehitamine, et tal või temaga oleks 6 4 8% 15%
parem läbi viia hügieenitoiminguid.
Rahaline abi, et palgata sobiv abistaja. 28 10 36% 37%
Rahaline abi, et katta abivahenditega seotud 5 5 6% 19%
kulusid.
Rahaline abi, et katta igapäevaeluks vajalikke 10 4 13% 15%
kulusid - toit, riided, internet- ja telefonikulud.
Rahaline abi, et katta eluasemega seotud 15 7 19% 26%
kulusid.
Abi asjaajamisel erinevates ametiasutustes. 20 6 26% 22%
Abi kommunaal- ja muude maksete tasumisel, 12 5 16% 19%
toetuste taotlemisel.
Abistamine eluaseme korrastamisel. 14 11 18% 41%
Vastanud inimesi kokku 77 27
11
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Lisa 2
Küsimuse nr 2 (Milline abi on pereliikmele/lähedasele täna puudu, et toime tulla lähedase
hooldamisega ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?) vastused:
Vastus Vastuse valinud Vastuse valinud
inimeste arv inimeste osakaal
Lähedane/pereli KOV Lähedane/pereli KOV
ige töötaj ige töötaj
a a
Osalemine erivajadustega 14 12 18% 44%
inimestele ja nende lähedastele
suunatud tugigruppides, koolitustel
või loengutel.
Nõustamine sama kogemusega 17 8 22% 30%
inimese poolt (kogemusnõustaja).
Nõustaja, kes toetab ja mõistab 34 12 44% 44%
minu olukorda.
Seltsiline, kes pakub mulle 11 8 14% 30%
vajadusel turvatunnet.
Nõustamine kriisi olukordades, mis 23 17 30% 63%
on kättesaadav ööpäevaringselt ja
ka nädalavahetustel.
Nõustamine psühholoogi poolt. 25 12 32% 44%
Nõustamine minu lähedase 28 7 36% 26%
tervisega seotud küsimustes.
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni 25 9 32% 33%
teel (nt nõuande telefon).
Võimalus küsida abi ja nõu 20 8 26% 30%
interneti teel.
Nõustamine ja abistamine 8 6 10% 22%
abivahendite saamisel.
Abivahendite kasutamise alane 4 7 5% 26%
nõustamine ja juhendamine.
Abistaja kodus, kes aitab mind 11 7 14% 26%
minu lähedasele söögi tegemisel.
Minu abistamine asjaajamisel 15 10 19% 37%
erinevates ametiasutustes.
Inimest, kes valvaks lähedast, kui 44 9 57% 33%
mul on vaja lühikeseks ajaks
kodunt ära minna (nt koduhoidja
väljakutseteenus).
Rahaline abi, et saaksin palgata 30 11 39% 41%
oma lähedasele sobiva abistaja.
Rahaline abi, et saaksin katta minu 10 5 13% 19%
lähedase abivahenditega seotud
kulusid.
Rahaline abi, et katta minu 14 15 18% 56%
lähedase eluasemega seotud
kulusid.
Vastanud inimesi kokku 77 27
12
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Lisa 3
Küsimuse nr 3 (Millised tegevused on pereliiget/lähedast seni toetanud ja mida ta on siiani
saanud kasutada?) vastused:
Vastus Vastuse valinud Vastuse valinud
inimeste arv inimeste osakaal
Lähedane/per KOV Lähedane/per KOV
eliige tööta eliige tööta
ja ja
Tugisüsteem, millele saan vajadusel 58 20 75% 74%
loota (pere, lähedased, sõbrad).
Osalemine erivajadustega inimestele ja 17 9 22% 33%
nende lähedastele suunatud
tugigruppides, koolitustel või loengutel.
Nõustamine sama kogemusega 9 5 12% 19%
inimese poolt (kogemusnõustaja).
Abistaja ja seltsiline, kes pakuks minu 7 7 9% 26%
lähedasele turvatunnet.
Abistaja ja nõustaja, kes toetab ja 11 5 14% 19%
mõistab minu lähedast.
Nõustamine sotsiaaltöötaja poolt kriisi 12 11 16% 41%
jm olukordades.
Nõustamine psühholoogi poolt. 12 8 16% 30%
Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel 11 11 14% 41%
(nt nõuande telefon).
Võimalus küsida abi ja nõu interneti 8 13 10% 48%
teel.
Võimalust tegeleda lemmiktegevuste 19 2 25% 7%
või hobidega (nt lugemine, maalimine,
aiatööd jne).
Päevane hoidja minu lähedasele või 8 4 10% 15%
tema hoiu võimalus koduses
keskkonnas.
Päevane hoiu võimalus minu 24 8 31% 30%
lähedasele päevakeskuses.
Nõustamine ja abistamine abivahendite 9 5 12% 19%
saamisel.
Abivahendite kasutamise alane 10 6 13% 22%
nõustamine ja juhendamine.
Põetus- ja hooldusabivahendid minu 14 7 18% 26%
lähedase jaoks.
Minu lähedase tõstmist kergendavad 4 4 5% 15%
abivahendid.
Minu lähedase liikumist toetavad 7 3 9% 11%
abivahendid.
Minu lähedase suhtlemist toetavad 3 2 4% 7%
abivahendid.
Minu lähedase kuulmist parandavad 1 1 1% 4%
abivahendid.
13
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Minu lähedase nägemist- ja lugemist 3 1 4% 4%
abistavad abivahendid.
Koduõe visiidid. 5 5 6% 19%
Perearsti koduvisiidid. 4 7 5% 26%
Koduõe nõuandeliin. 3 3 4% 11%
Nõustamine minu lähedase tervisega 10 4 13% 15%
seotud küsimustes.
Transpordi korraldamine, et minu 16 7 21% 26%
lähedane saaks käia arsti juures või
rehabilitatsiooni teenustel.
Transpordi korraldamine, et minu 5 6 6% 22%
lähedane saaks käia kultuuriüritustel või
veeta mujal vaba aega.
Transpordi korraldamine, et minu 5 7 6% 26%
lähedane saaks käia poes, juuksuris,
saunas vms.
Saatja minu lähedasele meditsiini- jm 7 7 9% 26%
asutuste külastamisel.
Abistaja kodus, kes aitab tal teha 6 5 8% 19%
esesehooldustoiminguid, sh pesemine,
riietumine, juuste lõikus, maniküür.
Abistaja kodus, kes aitab minu lähedast 5 4 6% 15%
hügieenitoimingutel, sh puhastamine,
mähkmete vahetamine jms.
Abistaja kodus, kes aitab minu lähedast 2 5 3% 19%
söögi tegemisel.
Abistaja kodus, kes aitab mind minu 2 5 3% 19%
lähedasele söögi tegemisel.
Abistaja kodus, kes aitab minu lähedast 1 3 1% 11%
söömisel ja/või söötmisel.
Kodu ümber ehitamine, et minu 4 4 5% 15%
lähedane saaks kodustes ruumides
paremini liikuda.
Kodu ümber ehitamine, et minu 3 4 4% 15%
lähedane ise või mina saaksin paremini
läbi viia tema hügieenitoiminguid.
Rahaline abi, et saaksin palgata oma 7 4 9% 15%
lähedasele sobiva abistaja.
Rahaline abi, et saaksin katta minu 10 3 13% 11%
lähedase abivahenditega seotud
kulusid.
Rahaline abi, et katta minu lähedase 10 3 13% 11%
igapäevaeluks vajalikke kulusid - toit,
riided, internet- ja telefonikulud.
Rahaline abi, et katta minu lähedase 8 7 10% 26%
eluasemega seotud kulusid.
Minu lähedase abistamine erinevates 4 8 5% 30%
ametiasutustes asjaajamisel.
Minu abitamine asjaajamisel erinevates 7 6 9% 22%
ametiasutustes.
14
12.11.2019
Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende
lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte
Abi minu lähedasele kommunaal- ja 5 6 6% 22%
muude maksete tasumisel, toetuste
taotlemisel.
Abistamine minu lähedase eluaseme 3 8 4% 30%
korrastamisel.
Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul 7 5 9% 19%
on vaja lühikeseks ajaks kodunt ära
minna (nt koduhoidja väljakutseteenus).
Vastanud inimesi kokku 77 27
15
12.11.2019
ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDELI
KATSETAMINE 2019-2022
KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD
Tegevusi rahastatakse „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine“ tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja
paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimine“ raames
1. SISUKORD
1. SISUKORD .............................................................................................................................2
2. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................3
3. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD .........................................................................................4
4. ÜLDINE TAUST ....................................................................................................................10
5. ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDEL JA TEENUSKOMPONENDID ............12
6. TEENUSMUDELI KATSETAMISE ETAPID, MAHUD JA OSALEJAD ..................................14
7. TEENUSMUDELI KATSETAMISE SIHTRÜHM .....................................................................18
8. TEENUSMUDELI KATSETAMISE EESMÄRGID JA TULEMUSED .....................................20
Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel
toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist .......................................................21
Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö
parandamine sidusvaldkondadega ........................................................................................26
Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi
juurutamine ja sobivuse testimine..........................................................................................28
Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele
järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine..................................................31
Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide
hankimise toetamine ning uute teenuseosutajate leidmine ....................................................32
Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist
ja integreerumist kogukonda .................................................................................................36
Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja
rakendamine .........................................................................................................................37
Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve ........38
9. KOKKUVÕTTE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID ..............................................43
Lisa 1 Riskianalüüsi kokkuvõte .................................................................................................45
2
2. KASUTATUD LÜHENDID
AK – andmekaitse
ATV – abi- ja toetusvajadus
ATVH – abi- ja toetusvajaduse hindamine
BTO – baastoetuse osutaja
EHT – erihoolekandeteenus
ISTE – isikukeskse erihoolekande teenusmudel
IT – infotehnoloogia
KOV – kohalik omavalitsus
LTO – lisatoetuse osutaja
SHS – sotsiaalhoolekande seadus
SKA - Sotsiaalkindlustusamet
SRT – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
TO – teenuseosutaja
3
3. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD
Projekti põhiandmed 2019-2022
Projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“
(lühendina kasutatakse „ISTE projekt“) raames katsetati aastatel 2019-2022 uut isikukeskset
vajaduspõhist teenusmudelit, kus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele
vajalikku abi korraldab kohalik omavalitsus. 1 Projekti eesmärk oli Sotsiaalkindlustusameti ja
kohalike omavalitsuste koostöös katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel
teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise
erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. Isikukeskse
erihoolekande teenusmudeli katsetamine jätkub aastatel 2023-2024.2
Isikukeskse erihoolekande teenusmudelit (edaspidi ka ISTE) on perioodil 2019-2022 katsetatud
29 kohalikus omavalitsuses (edaspidi ka KOV), mis on 36,7% kõigist Eesti KOVidest ja selle aja
jooksul on KOV korraldusel abi saanud 1073 inimest. ISTE katsetamisel on perioodil 2019-2022
osalenud 164 erinevat teenuseosutajat (edaspidi ka TO). 2022. aasta lõpus oli projektis 631
inimest 28 KOVist, väljunuid 442. Ülevaate perioodi 2019-2022 ISTE katsetamise statistikast on
lisas 2.
ISTE projekti kogueelarve perioodil 2019-2022 oli 8,11 miljonit eurot (tegelik kulu 6,46 miljonit
eurot), sh teenuskomponentide osutamiseks 7,31 miljonit eurot (tegelik kulu 5,66 miljonit eurot).
Teenuskomponentide kulu ühe inimese kohta oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 4029,60 eurot
aastas (335,80 eurot kuus), sellele lisaks maksti KOVile koordineerimistasu iga teenuskoha kohta
490,80 eurot aastas (40,90 eurot kuus). Teenuskomponentide maht ühe inimese kohta kuus oli
sel perioodil keskmiselt 11,5 tundi. Projekti praktika näitab, et teenuskomponentide osutamise
mahus ja maksumuses esinevad suured erinevused KOVide lõikes (nt komponentide maht on
olnud KOVides ühe inimese kohta vahemikus 4-23 tundi kuus), lisaks esinevad erinevused
teenuskomponentide osutamise mahus ISTEs osalenud inimeste abivajaduse lõikes (erineva
toetusvajadusega inimeste lõikes kergest kuni äärmuslikuni), mahu erinevus oli 8-37 tundi kuus
inimese kohta. Teenuskomponentide maksumus erineb teenuskomponentide lõikes, sõltudes
paljuski komponenti osutava spetsialisti kvalifikatsioonist, kuid hindu mõjutavad ka muud tegurid
(spetsialisti sõidukulud, TOde arv ja nõudlus teenuse järele piirkonnas vm).
Projekti seireandmete, abivajaduse hindamise ja elukvaliteedi hindamise andmestike põhjal saab
tuua välja arvulisi näitajaid, mille toel hinnata teenuseosutamise kasutegurit ISTE projektis
osalenud inimestele perioodil 2019-2022.3
✓ Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel4 saab positiivsena
välja tuua, et töötavate inimeste arv suurenes (ISTE projekti sisenedes töötas 208, väljumisel 244
inimest).
✓ Abi- ja toetusvajadus (edaspidi ka ATV) on ISTE piloodis osalemise jooksul vähenenud
19% ja samale tasemele jäänud 53% inimestest. ATV on projekti vältel esialgse hinnanguga
võrreldes suurenenud 28% inimeste puhul.5
✓ ISTE piloteerimisel inimeste poolt projekti vältel antud hinnangud oma elukvaliteedile
tervikuna näitavad positiivset muutust (keskmiselt +4,6%). Eluvaldkonnad, milles on tajutud
1
ISTE projekti kirjeldus (sh mudeli ja piloteerimise korralduse kirjeldus) on leitav SKA kodulehelt,
2019-2021 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Erihoolekanne/lisa_4._pilootprojekti_kirjeldus_0.pdf ja
2022 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Erihoolekanne/ISTE/pilootprojekti_kirjeldus_2022.pdf
2
vt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/isikukeskse-
erihoolekande
3
Inimese vaates teenuse tulemuslikkuse hindamine on teema, millega tuleb ISTE mudeli katsetamise käigus edasi tegeleda,
vajalik on täiendav andmete kogumine ja analüüs.
4
Kasutatud on andmeid, mis kogutakse ISTE projekti osalejatelt ISTEsse sisenemisel ja väljumisel, vastavalt ESF projektidele
esitatud seireandmete kogumise nõuetele.
5
Kasutatud on projektis osalejate abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid, võrreldud on isikutele tehtud hindamisi 2019-2021
ja 2022.
4
suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund (+10,8%), töö, õpingud vm tegevused
(+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja tegevused (+9,2%).6
Märkamised ja järeldused 2019-2022
Kokkuvõttes on ISTE katseprojekt andnud perioodil 2019-2022 teadmise, et isikukeskne
erihoolekande teenusmudel on praktikas rakendatav, sh
✓ KOVid on võimelised psüühilise erivajadusega inimestele teenuste korraldamist käivitama
ja ISTE mudeli põhiselt abi osutama;
✓ igale inimesele komponendipõhiselt teenuse osutamine on paindlik, inimese vajadusi
arvestav viis inimese toetamiseks.
Samas tuleb psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühma teenuste reformimisel silmas pidada,
et tegemist on olulise muudatusega, mida tuleb oskuslikult juhtida ja kommunikeerida. Riskid
peavad olema põhjalikult kaardistatud ja maandamisvõimalused läbi analüüsitud. KOVid ja TOd
vajavad uudse teenusekorralduse juurutamisel tuge, koolitamist, nõustamist.
ISTE katsetamise perioodil on toimunud igakuine andmete korje ja järjepidev projekti osapooltelt
tagasiside kogumine (4 korda aastas ISTE kogemusseminarid, küsitlused KOVidele ja
teenuseosutajatele, koostöökohtumised KOVide ja teenuseosutajatega). Sellele kogutud
teadmisele tuginedes on kokkuvõtte järgmistes osades välja toodud ISTE tugevused ja
kaardistatud ISTE rakendamise võimalikud riskid7.
ISTE tugevused
ISTE tugevuste loetelu on koostatud, tuginedes ISTE piloteerimises osalevate KOVide ja
teenuseosutajate tagasisidele (eelkõige KOV külastuste käigus kogutud infole), KOVide ja
teenuseosutajate seas läbiviidud küsitlustele ja kogemusseminaride grupitöödele. Ülevaade
toimunud kohtumistest ja küsitlustest on lisas 1.
Piloteerimises osalenud osapooled (KOV töötajad, teenuseosutajad, abivajajad) on ISTE
tugevustena välja toonud, et sotsiaalsüsteemilt tuge vajav inimene/pere saab kogu vajaliku abi
hindamise „ühest uksest“ sisenedes, toimub ühetaoline abivajaduse hindamine ja inimesele on
olemas pidev personaalne tugi; KOVil on võimalik lepingulised suhted luua mitmete
teenuseosutajatega, kelle hulgast saab iga konkreetse inimese toetamiseks valida sobivaima(d);
inimestele on teenust võimalik osutada kiirelt ja paindlikult inimese/pere vajadusi arvestades ja
ISTE võimaldab toetada ka abivajaja lähedasi.
✓ Ühe ukse poliitika ehk inimene pöördub alati esmalt oma elukohajärgsesse
omavalitsusse, kus nähakse inimest tema igapäevases keskkonnas ja kui tervikut
elukaareüleselt, koos pere ning lähedastega, mis võimaldab abi planeerida ja osutada
komplekselt kombineerides KOV teenuseid ja toetusi ning ISTE teenuskomponente.
✓ Juhtumikorraldus ehk inimesel on personaalne tugi. Igal abivajajal on oma kindel
baastoetuse osutaja (edaspidi ka BTO), kes pakub talle regulaarset personaalset tuge, kellega
koos koostab inimene tegevusplaani ja kes jälgib plaani täitmist ning kavandab vajadusel
muudatused. Personaalne tugi läbi BTO tegevuse muudab abivajava inimese kulgemise
sotsiaalsüsteemis paindlikumaks ja kiiremaks.
✓ Abivajaduse hindamine eluvaldkondade põhiselt. ATV üle seitsme eluvaldkonna annab
tervikliku vaate ja võimaldab kavandada integreeritult inimese toetamist. ISTEs on kasutusel
sama ATV hindamise instrument, mida kasutatakse Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)
inimeste erihoolekandeteenustele suunamisel – tegemist on hea praktikaga, mis loob ühesuguse
aluse inimeste teenusevajaduse määramisel.
6
Kasutatud on projektis osalejatelt kogutud andmeid nende elukvaliteedi kohta, mida ISTE projektis kogutakse ja mõõdetakse
elukvaliteedi hindamise ankeediga. Ankeedi algallikas: Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with
a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011. https://www.scielosp.org/pdf/aiss/2011.v47n4/363-372/en
7
Märkus: Kui käesolevas kokkuvõttes on üks või teine asjaolu välja toodud ISTE tugevuse või riskina, võib see samaaegselt
olla ka EHT ja/või SRT tugevuseks või riskiks. Antud kokkuvõtte koostamisel ei ole EHT, SRT ja ISTE tugevusi ja riske omavahel
võrreldud.
5
✓ Teenus „rätsepatööna“ (inimesele saab paindlikult, isikukeskselt ja vajaduspõhiselt
teenuskomponentidest kokku panna just tema vajadustele vastava teenuste paketi) praeguse
kahe eraldi teenuse, erihoolekandeteenuse (edaspidi ka EHT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse (edaspidi ka SRT) asemel. Koos sellega toimub kiire teenusele saamise protsess -
inimene ei pea läbima mitmekordseid (sisenemisel ja hiljem) hindamisi ja eraldi suunamisi, mille
kõigi puhul on vaja täita erinevat dokumentatsiooni. Teenuskomponentide mitmekesisus. Plussiks
ka paindlik koostöö teenuseosutajatega, erinevate ressursside kombineerimise võimalus.
✓ Pereliikmete toetamise võimalus on oluline lisandväärtus. Kui inimene ei ole kohe
valmis ise abi vastu võtma, siis esmane lähenemine on võimalik inimesele läbi pere toetamise.
Koos abivajava inimese toetamisega luuakse pereliikmete kaasamisega inimesele nö
turvavõrgustik.
✓ ISTE võimaldab arvesse võtta KOV piirkondlikke eripärasid ja integreerida inimesi
kogukonda, kus on tema tavapärane elukeskkond. Kogukonna ressursside kaasamine rikastab
psüühilise erivajadusega inimeste teenuste süsteemi ning soodustab kohalikul tasandil koostööd
sidusvaldkondade partneritega, mis tagab võimalikult varase ja proaktiivse abivajaja märkamise
ja toetamise.
✓ Teenuste kättesaadavuse paranemine. ISTE katsetamine on toonud KOVidesse juurde
teenuseosutajaid ja paranenud on sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavus.
✓ KOVil on sisuline ülevaade teenuse osutamisest, klienditööst, tulemuslikkusest,
toimub teenuse mõju hindamine. Kohapealne mitmepoolne kontroll, eri osapoolte osalemine
protsessis (ISTE juhtumikorraldaja KOVis – BTO-LTO-abivajaja).
✓ ISTE projekti sisene koostöö, kogemusseminarid ehk praktika kogukond. KOVid ja
teenuseosutajad võtavad üksteiselt üle häid töötavaid praktikaid, toimib koostöö, regulaarne
tagasiside andmine ja saamine.
ISTE katsetamisel ilmnenud riskid ja nende maandamise võimalused
Aruande selles osas on loetelu olulisematest riskidest, mis ISTE rakendamisel on esinenud, koos
nende maandamise võimalustega. Detailsem riskianalüüs täieliku ülevaatega on lisas 1.
Riskid on esitatud mõju ja tõenäosuse hindamise tulemusel saadud tulemuste järgi alustades
suurima mõju ja tõenäosusega avalduvast riskist.
Risk. Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides Risk, et ei ole KOVidesse vajalike
oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.
Maandamise võimalused
1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja
toetusvajaduse hindamist (edaspidi ka ATVH) peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja;
2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50);
3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades;
4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle;
5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba
olemas pädevad töötajad.
Risk ei ole täielikult maandatav.
Risk. Rahastus on ebapiisav. Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest
tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad
eelarve võimalused.
Maandamise võimalused
1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole
võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimesed;
2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil
mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid
eraldatakse;
3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus),
kogukonna ressursid ja vabatahtlikud;
4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega;
6
5) teenuse mahu piiritlemine.
Risk. Abi vajavat sihtrühma on palju. Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii
palju, et kõikide abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).
Maandamise võimalused
1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest;
2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimesed;
3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine ATVHsse, et välistada liiga "kergete"
inimeste sattumine teenusele;
4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda.
Risk ei ole täielikult maandatav.
Risk. IT-tugi on ebapiisav. Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt
ja vigadeta administreerida.
Maandamise võimalused
1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete
esitamist ja vähendada sisestusvigu;
2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk
ja kontroll tegevuse üle.
Risk. Raskused muutustega kohanemisel. Risk, et teenuse osutamise/korraldamise
osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi
säilitamiseks on suur.
Maandamise võimalused
1) Teadlik muudatuse juhtimine;
2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju
teadvustamine;
3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine;
4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.
Risk. Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus. Risk, et teenuseosutajad tõstavad
komponentide hindu.
Maandamise võimalused
1) Kehtestada hinnapiirid;
2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada;
3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud;
4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade
kujundamisel;
5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda;
6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla
mahupiiriga kokkulepped;
7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.
Risk. Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus. Risk, et spetsialistid ei tunne
sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate
spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad).
Maandamise võimalused
1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise
kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada;
2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi;
3) juhendmaterjalide koostamine;
4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine;
5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus;
6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel
töötamine;
7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele.
7
Risk. Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama.
Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi
(KOV suutlikkus).
Maandamise võimalused
1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse
poolt;
2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad
koostööd;
3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.
Risk. Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane. Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole
teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.
Maandamise võimalused
1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised);
2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt;
3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele;
4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks;
5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid;
6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle;
7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks.
Risk. Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi. Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja
andmekaitse, edaspidi AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta
vajalikke andmeid.
Maandamise võimalused
1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks;
2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid
vajalik info.
Risk ei ole täielikult maandatav.
Risk. KOV juhtimise ebastabiilsus. Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse
korraldamist ja osutamist.
Maandamise võimalused
1) Kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi
töötaja;
2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada.
Riski ei ole täielikult maandatav.
ISTE mudeli arendamise vajadused. Muudatused alates 2023
Perioodi 2019-2022 kohta kogutud tagasiside põhjal selgus, et enim soovitud muudatused
puudutasid peamiselt ISTE tegevuste haldamist, st kui IT lahendused oleks tõhusamad,
vähendaks see praegust Exceli-põhist käsitsi aruandluse mahtu ja infovahetus toimiks
tõhusamalt.
Küsitluste, kogemusseminaride ja muude arutelude käigus kerkisid esile ettepanekud ja ootused,
mida ISTE uuel katsetamise perioodil (2023-2024) täpsustada, muuta või sisse viia. Uue perioodi
osa tehti ettepanekud järgmisteks muudatusteks:
1. Teenuskomponentide sisu kirjelduste täpsustamine, eriti hõivega seotud komponentide
töötamise toetamise ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud
keskkonnas komponentide osas.
2. Piirhindade kehtestamine järgmistele komponentidele: intervallhoid, töötamise toetamine
ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas.
3. Majutuses teenuskohtade katsetamine ehk EHT kogukonnas elamise teenuse sihtgrupile
komponendipõhise teenuseosutamise mudeli katsetamine.
4. Projekti dokumentatsiooni korrigeerimine ja täiendamine, täpsustused vormides ja
kasutajamugavuse lahendused.
5. KOV ISTE juhtumikorraldajale kehtestati vastavalt SHS § 161 sotsiaaltöö kõrghariduse või
kutsetunnistuse nõue.
8
Täiendavat uurimist vajab uuel ISTE projekti perioodil (analüüsivajadused)
✓ ISTE töötab, kuid selle pinnalt ei saa öelda, kas ISTE süsteem on praegusest EHT ja SRT
teenussüsteemist parem. Selle valiku tegemiseks on vaja kaht süsteemi võrrelda. ISTE edasiste
arengute üle otsustamiseks on vaja võrrelda kahel eri viisil toimuvat teenuse osutamist
psüühikahäirega inimeste sihtrühmale: praegune EHT+SRT teenuste süsteem versus ISTE
põhine teenuseosutamine. Ettepanek, kuidas seda teha: a) määratleda võrreldavad
kriteeriumid/aspektid; b) analüüsida mõlemaid teenussüsteeme nendes aspektides võrreldavate
andmete baasilt. Siin võib selguda probleem sellega, et ei ole võtta võrreldavaid andmeid mõlema
teenussüsteemi kohta samast ajaperioodist.
✓ Teenuse mõju – kuidas mõõta tulemuslikkust? Lisaks elukvaliteedi hindamisele töötada
välja ühtsed kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu abi saamise efektiivsust võrreldes EHT
ja SRT teenustega.
✓ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendus – ATV hindamisvahend,
teenuseosutaja portaal, tegevusplaan ja aruandlus viia elektrooniliseks.
✓ Teenuse katsetamine teenuseosutajate vaates. ISTEs on teenuseosutajad, kes osutavad
enamasti nii EHT, kui ka SRT teenuseid ja lisaks ISTE teenuskomponente (seda väheses
mahus). Vajalik on analüüsida planeeritava muudatuse mõju teenuseosutajatele.
✓ ISTE mudeli põhist teenuseosutamist intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga
inimestele on vaja täiendavalt analüüsida. Mitmed KOVd/TOd on avaldanud arvamust, et mudel
sobib paremini psüühikahaigusega inimestele.
9
4. ÜLDINE TAUST
Heaolu arengukava 2016-2023 8 ja erihoolekande arengukava 2014-2020 9 kohaselt on üheks
Eesti sotsiaalhoolekande arendamise prioriteetseks suunaks erihoolekandeteenuste
deinstitutsionaliseerimine ja teenusekasutaja vajaduste keskseks kujundamine. Alates 2016.
aastast on Eestis tegeletud uudse erihoolekande teenusmudeli väljaarendamisega, et kujundada
erihoolekandeteenused ümber psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest
lähtuvalt ning muuta teenuste korraldus senisest paindlikumaks.
2016-2017 viis Sotsiaalministeerium koostöös lepingupartner Trinidad Wiseman OÜ-ga läbi
teenusedisaini protsessi, mille tulemusel töötati välja isikukeskne komponendipõhine
erihoolekande teenusmudeli prototüüp 10 . Teenusedisani eesmärgiks oli välja töötada
abimeetmete korraldussüsteem, kus lahendused vastavad inimese ja tema lähedaste
vajadustele, säilitades ja arendades inimeste toimetulekuoskusi kaasates neid kogukonna
liikmetena ning võimaldades paindlikke lahendusi vastavalt inimese võimekuse ja abivajaduse
muutustele.
Disainiprotsessi käigus jõuti tulemusele, et isikukeskse lähenemise puhul on otstarbekas
inimesele vajaliku abi korraldamise ja vastutuse roll viia kohaliku omavalitsuse tasandile, mis
asub inimesele kõige lähemal ning kus on parem ülevaade abivajajatest ja head võimalused
kogukonna ressursside kasutamiseks. Sama suuna psüühilise erivajadusega inimeste
teenussüsteemi ümberkujundamiseks andis 2016. aastal Tallinna Ülikooli koostatud „Uuring
psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja
tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“11. 2019. aastal SKA poolt koostatud „Erihoolekande
vajaduste analüüs“ toob välja EHT järjekorras olevate inimeste küsitlemise tulemused, mille
põhjal järeldati, et psüühikahäirega inimesed ja nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil
oleks tagatud toetavad teenused, nõustamine ja tugi.
ISTEs on psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamine korraldatud eluvaldkondade üleselt,
integreerides SRT, EHT ja KOV sotsiaalhoolekande võimalused üheks terviklikuks inimest ja
tema lähedasi toetavaks teenuspaketiks. Toimetulekut toetavaid tegevusi ja teenuse
sisukomponente on võimalik uues teenusmudelis paindlikult kombineerida ja kohandada
vastavalt inimese abivajadusele.
Pärast teenusedisainerite poolt ISTE väljatöötamist otsustati seda 2017. aastal katsetada.
Piloteerimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ja tegevuste „Integreeritud,
isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames.
Et võrrelda finantsiliselt uudse ISTE kulusid kehtiva EHT ja SRT põhise süsteemi kuludega, tellis
Sotsiaalministeerium Civitta Eesti ASlt 2021. aastal uuringu „Erihoolekandeteenuste
korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile 12 . Analüüsi
tulemusel leiti, et isikukeskse erihoolekande teenusmudel on 10 aasta eelarveprognoosi
võrdluses kolm korda kallim praegu Eestis pakutavate EHT ja SRT tänastest kuludest (kus hinnad
ei ole kulupõhised), kuid kogumaksumuselt väiksem kui vajadus- ja kulupõhiste hindadega EHT
8 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
9 Erihoolekande arengukava aastateks 2014-2020,
https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inim
etele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf
10 Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti
lõpparuanne. Trinidad Wiseman OÜ, 2017. Tellija Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/et/uuringud-
jaanaluusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid
11 „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja
tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“ 2016
https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf
12 Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüsi üleminekul
isikukesksele teenusmudelile https://www.sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/andmed/uuringud-ja-
analuusid#sotsiaalvaldkonna-uuringud-ja-analsid
10
ja SRT mudel. Neli kõige tõenäolisemat põhjust selleks on Civitta analüüsis välja toodud
järgnevalt:
❖ Kehtiva süsteemi alarahastatus - SKA poolt rahastatud teenus ei kata kõiki teenuse
osutamisega seotud kulusid.
❖ Kehtiva süsteemi teenusmudeli piiratus - teenuste põhine erihoolekande teenusmudel ei
taga abivajajale kogu vajalikku abi.
❖ TOd ülehindavad inimeste abivajadust.
❖ Analüüsi puhul lähtuti inimese vajadusest teenuse järele, kuid ei arvestatud inimese
võimalusi tegelikkuses abi vastu võtta logistiliste, spetsialistide kättesaadavuse või komponentide
omavahelise suhestumise tõttu.
Joonis 1. Psüühilise erivajadusega inimeste teenuste arendamisega seotud arendustegevused
ja -dokumendid ajaskaalal.
ISTEt on katsetatud projektipõhiselt alates 2017. aastast (joonis 1) ja katsetamine on katkematult
jätkunud viimase perioodiga kuni 2022. aastani. Planeeritud on jätkata ISTE pilootprojekti kaudu
inimestele teenuste pakkumisega KOVi kaudu ka aastatel 2023-2024. Täpsem etappide ülevaade
on toodud peatükis 5.
11
5. ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDEL JA
TEENUSKOMPONENDID
Kokkuvõtte selles peatükis tutvustatakse lühidalt ISTE mudelit.
ISTE projekti korraldusskeem on toodud joonisel 2. Korraldusskeemil on näha, et oluliseks ISTE
rakendajaks on KOV, kus võetakse tööle ISTE rakendamisega tegelev
koordinaator/juhtumikorraldaja ning tehakse koostööd erinevate TOdega, kes psüühilise
erivajadusega inimeste sihtrühmale teenuseid osutavad.
Mudeli piloteerimisel on võtmeroll KOVil, kes mõtleb läbi ja teeb vajalikud ettevalmistused mudeli
rakendamiseks. KOV juhtumikorraldaja on kogu mudeli rakendamise jooksul juhtumipõhiselt
abivajava inimesega seotud, samuti kontrollib ta teenuse osutamist, teeb koostööd BTOga ning
SKAga mudeli parimaks rakendamiseks. Aruandluse kokku kogumine ja esitamine SKAle on
samuti KOVi juhtumikorraldaja roll.
Joonis 2. ISTE projekti korraldusskeem.
Klienditöö ISTEs on skemaatiliselt toodud joonisel 3. KOV juhtumikorraldaja on kogu protsessi
vältel inimese seisukohast tervikvaate omaja ning protsessi korraldaja. Pärast esmast abivajava
inimese märkamist viib KOV juhtumikorraldaja läbi ATVH, mille tulemusel selgub, kas ja milliseid
abimeetmeid inimene vajab. Selle tulemusel võib selguda, et sobivaks abimeetmeks on ISTE.
Järgmise sammuna toimub inimese seostamine BTOga, kelle ülesandeks on inimesega koostöös
koostada tegevusplaan ja tagada selle elluviimine. BTO toetab inimest pidevalt personaalselt,
tema ülesandeks on reageerida inimese abivajaduse muutumisele teavitades KOVi ATV
ümberhindamise vajadusest ning muuta tegevusplaani.
Tegevusplaani alusel saab abivajav inimene lisatoetuse osutajate (edaspidi ka LTO) kaudu
lisatoetuse komponente (vt joonis 4). Igal inimesel on üks BTO, aga ta võib lisatoetuse
komponente saada mitme erineva TO juures.
12
Joonis 3. Klienditöö ISTEs.
ISTEs on kirjeldatud kokku 27 baas- ja lisatoetuse komponenti ja nendest ülevaate annab joonis
4. Baastoetuse komponente on kokku kolm. Lisatoetuse komponente on kokku 19 ja need on
jaotunud seitsmesse eluvaldkonda. Lisaks on pere toetamiseks neli komponenti ja
eluvaldkondade ülene personaalse toetuse komponent.
Joonis 4. Ülevaade ISTE teenuskomponentidest.
13
6. TEENUSMUDELI KATSETAMISE ETAPID, MAHUD JA OSALEJAD
Alates 2017. aastast on SKA katsetanud uut teenusmudelit Euroopa Sotsiaalfondi toel tegevuse
„Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames13.
2017-2018 viidi SKA korraldamisel läbi esimene teenusmudeli prototüübi katsetamine14, milles
osales 8 omavalitsust. Tuginedes esimesel piloteerimisel saadud kogemustele ja
teenusedisainerite ettepanekutele arendati ja parendati isikukeskset erihoolekande
teenusmudelit ning 2019. aastal käivitus teine katsetamine. Ajaperioodil 2019-2021 katsetas
teenusmudelit kokku 20 ja 2022. aastal juba 28 omavalitsust ehk kolmandik kõigist Eesti
omavalitsustest.
ISTE katsetamise tulemused on laiemalt üldistatavad, kuna:
❖ projektis osalevad KOVid esindavad läbilõiget kõigist Eesti KOVidest (erisuguseid KOVe);
❖ praegune katsetamine on ajaliselt piisavalt pikk selleks, et erinevad mudeli katsetamisega
seotud asjaolud jõuavad esile tulla (nt KOV kohanemine uue rolliga, hinnakujundus ja raha
kasutamine, TOde leidmine ja teistmoodi aruandlus);
❖ ISTE sihtrühm on sarnane EHT sihtrühmaga (raske, sügava või püsiva kuluga
psüühikahäirega inimesed).
Joonis 5. Perioodil 2017-2022 ISTE pilootprojektide ülevaade.
Katsetamises osalenud KOVide arv on erinevatel etappidel olnud järjest kasvav, mis nähtub
jooniselt 5. Samuti on juurde lisandunud omavalitsustele jagatud täiendavaid teenuskohti ja joonis
toob välja konkreetse katsetamise perioodi arvud.
Perioodil 2019-2022 on ISTE piloteerimisel KOV kaudu abi saanud kokku 1073 psüühilise
erivajadusega inimest.
13 Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult
väljalangemise ennetamine“, toetuse andmise tingimused „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku
erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“, https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0
14 Vt SKA kodulehel projekt „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse
korralduse baasil“, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-
kontaktid/projektid#Isikukeskse%20erihoolekande%20teenusmudeli%20pilootprojekt%20kohaliku%20omavalitsus
e% 20korralduse%20baasil
14
Joonis 6. Perioodil 2017-2022 ISTE teenuskohtade täituvus aastate lõikes.
Joonisel 6 on ülevaade 2017-2022 perioodil ISTE teenuskohtade täituvusest aastate lõikes.
Esimeses pilootprojektis pakuti KOVidele 40 teenuskohta ja kõik kohad said välja jagatud. 2019-
2021 perioodil taheti konkurssidel välja jagada oluliselt rohkem teenuskohti (kokku 700), kuid
KOVide huvi ISTE katsetamise vastu oli vähene. Selle tõttu viidi kahe aasta jooksul läbi kolm
konkursivooru, mille lõpptulemusena jagati KOVidele välja kokku 641 teenuskohta. Alles 2022.
aasta konkursiga ületas taotletavate kohtade arv (taotleti 753 teenuskohta) välja jagatavate
kohtade arvu (700 teenuskohta). Lisaks 2020. aastal viidi läbi küsitlus ISTEt mittepiloteerivate
KOVide seas ning küsitlusele vastanud KOVide esindajad tõid ISTE piloteerimises
mitteosalemise põhjustena välja, et omavalitsuses on töötajate puudus ja olemasolevatel
töötajatel suur koormus, teenusmudeli sihtgruppi KOVis ei ole või puudub ülevaade sihtgrupist
ehk psüühilise erivajadusega inimestest ja leiti, et piirkonnas puuduvad TOd. Täpsem ülevaade
2020. aasta küsitluse tulemustest on toodud joonisel 25, lk 35.
Joonis 7. Perioodil 2017-2022 ISTE pilootprojekti eelarve kasutamine KOVides.
Eelarve kasutus on piloteerimise käigus kasvanud (vt jooniselt 7 ülevaadet ISTE pilootprojektis
osalenud KOVidele eraldatud eelarve kasutamisest). 2022. aasta andmetele tuginedes saab
öelda, et raha kasutus on vajaduspõhine ja vaid 5 omavalitsust 28-st (Lüganuse vald, Põhja-
Pärnumaa vald, Tapa vald, Tori vald ja Viljandi linn) on 100% neile eraldatud eelarvest ära
kasutanud. Samal aastal paistsid silma alla 50% eelarve kasutusega Kehtna vald, Põltsamaa vald
ja Rõuge vald, kes kõik sisenesid pilootprojekti 2022. aastal ning kellel osutus keeruliseks TOdest
15
partnerite leidmine (hangete koostamine ja läbiviimine) ja seega inimestele abi osutamine võttis
oodatust kauem aega.
ISTE katsetamisel oli esindatud eri tüüpi KOVid:
2019-2021 katsetas 20 KOVi, sh 2022. aastal katsetas 28 KOVi, sh
- 5 linna ja 15 valda - 7 linna ja 21 valda
- 9 maakonnast - 12 maakonnast
-8 väikest, 8 keskmist, 4 suurt - 10 väikest, 13 keskmist, 5 suurt
(väike: alla 8000 elaniku; keskmine: 8000-16000; suur: üle 16000 elaniku)
Tabel 1. Perioodil 2017-2022 ISTE katsetamisel osalenud KOVid ja nende teenuskohtade arv.
2017-2018 2019-2021 2022
Teenus- Teenus- Teenus-
kohtade kohtade kohtade
KOV arv KOV arv KOV arv
Haapsalu linn 5 Antsla vald 15 Antsla vald 15
Haapsalu linn ja Haapsalu linn ja
Jõhvi vald 5 Lääne-Nigula vald 30 Lääne-Nigula vald 32
Keila linn 5 Jõelähtme vald 20 Jõelähtme vald 25
Märjamaa vald 5 Jõhvi vald 10 Jõhvi vald 5
Otepää vald 5 Kohila vald 25 Kohila vald 25
Tallinna linn 5 Kohtla-Järve linn 40 Kohtla-Järve linn 40
Võhma vald 5 Kose vald 10 Kose vald 15
Vändra vald 5 Lüganuse vald 10 Lüganuse vald 8
Põhja-Pärnumaa
KOKKU 40 Mustvee vald 30 vald 13
Põhja-Pärnumaa
vald 13 Pärnu linn 50
Pärnu linn 50 Raasiku vald 10
Raasiku vald 10 Rapla vald 55
Rapla vald 55 Tallinna linn 130
Tallinna linn 130 Tapa vald 10
Tapa vald 10 Tartu linn 50
Tartu linn 50 Tori vald 30
Tori vald 30 Türi vald 30
Türi vald 30 Väike-Maarja vald 7
Väike-Maarja vald 10 Harku vald 10
KOKKU 578 Järva vald 15
Kehtna vald 7
Otepää vald 5
Paide linn 15
Põltsamaa vald 10
Rõuge vald 8
Valga vald 30
Viljandi linn 50
KOKKU 700
16
Teenusmudeli katsetamise erinevates etappides on aastatel 2019-2022 kokku osalenud 29 KOVi,
kogu piloteerimise perioodi jooksul 32 omavalitsust. Perioodil 2019-2022 ei jätkanud piloteerimist
Mustvee vald. Nende puhul oli piloteerimisest kõrvale jäämine tingitud mitmest asjaolust. Mustvee
vallas tekkis ISTE käivitamisega raskusi, kuna ei õnnestunud leida ISTE koordinaatoriks uut
töötajat (kuigi vald töökonkursi läbi viis) ja raske oli leida TOsid (Mustvees osutas teenust 1 TO).
Teisalt oli Mustvee valla ISTEst lahkumise tehniliseks põhjuseks ka see, et nad esitasid 2022
konkursile oma taotluse tähtajast hiljem, mistõttu ei saanud neid konkursi tingimustest tulenevalt
kaasata. ISTE projektis osalemisele võis mõju avaldada lisaks see, et vaadeldaval ajaperioodil
käis vallas kohalik võim eri osapoolte vahel käest kätte ja uuendatud koosseisus KOV juhtkond
ei toetanud eelmisel perioodil käivitatud projektide jätkumist.
Joonis 8. ISTEt 2022. aastal katsetavate KOVide geograafiline paiknemine.
ISTE katsetamine on aastate jooksul piirkonniti üle Eesti laienenud. Jooniselt 8 nähtub, et trend
on ISTE 2019-2022 piloteerimisperioodi ajal olnud selline, et kui mõnes Eesti piirkonnas on KOV
asunud ISTEt katsetama, siis järgmistes konkursivoorudes lisandusid ümberkaudsed KOVid (nt
– Kohila ja selle ümber paiknevad KOVid, Ida-Virus algul Kohtla-Järve ja Lüganuse, millega liitus
hiljem Jõhvi; Antsla ja seejärel teised Lõuna-Eesti KOVid nagu nt Rõuge, Otepää, Valga. Sageli
on neil KOVidel partneriks ka samad TOd.
17
7. TEENUSMUDELI KATSETAMISE SIHTRÜHM
ISTE sihtrühm on sarnane EHT sihtrühmaga, st teenuseid võivad saada raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega inimesed. EHTle saavad inimesed alates 18-eluaastast. Perioodil 2019-
2022 said ISTE katsetamisel osaleda inimesed alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioni eani.
Perioodil 2019-2022 osales ISTE katsetamisel kokku 1073 psüühilise erivajadusega inimest. Alla
20-aastaseid noori on kõigist ISTE projekti kaasatutest 12%. Mitmetes KOVides on ISTE projekti
kasutatud noore inimese toetamiseks kuni 18-aastaseks saamiseni, pärast mida on noor
projektist väljunud ja edasi liikunud EHTle (nt Kohila, Tallinn).
Joonis 9. Perioodil 2019-2022 ISTEsse kaasatud inimeste vanuseline jaotus.
ISTE kaudu abi saanud inimeste sooline jaotus oli enam-vähem pooleks, 55% olid naised ja 45%
mehed.
Joonis 10. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimesed diagnoosigruppide järgi.
Suurem osa ISTE katsetamises osalenud inimestest ehk 69% on psüühikahaigusega (RHK-10
kohaselt alampeatükis F00-F99, välja arvatud F70-79), 24% intellektipuudega (RHK-10 kohaselt
alampeatükis F70-79) ja 7%-l oli nii intellektipuue kui psüühikahaigus. KOVidel ei ole juurdepääsu
isikute terviseandmetele ja esitatud statistika tugineb nendele andmetele, mida KOVides ISTE
18
juhtumikorraldajad on kogunud, kas inimeselt endalt infot saades, osaleja loal arstidelt, STARis
olevatest kannetest, SKAst.
ISTE katsetamisel hinnatakse KOVis inimese abivajadust ja ATVH andmete põhjal on ISTEs
osalevate inimeste koondprofiil esitatud joonisel 11.
Joonis 11. ISTEs osalevate inimeste abivajaduse profiil – abivajaduse hindamise tulemusel
tuvastatud toetusvajadus elukvaliteedi valdkondades toimetulekul perioodil 2019-2021 Ipa.
ISTE baasil abi saavate inimeste hulgast enamik on väikese või keskmise toetusvajadusega.
Selleks võib olla mitu põhjust: Esiteks see, et suure toetusvajadusega isikud on suurema
tõenäosusega juba mingit abi EHT süsteemist saanud ja on EHT teenustel. Teiseks, KOVidele
jagatud ISTE eelarve on siiski piiritletud ja sellest ei jätku suure abivajadusega inimestele suures
mahus komponendipõhiselt abi osutamiseks. KOVid on ISTE projekti kaasanud suure
abivajadusega inimesi pigem lühemaks perioodiks, st seni kui märgatud suure abivajadusega
inimesele õnnestub leida koht EHTl või inimesi on suunatud ka üldhooldusteenusele.
19
8. TEENUSMUDELI KATSETAMISE EESMÄRGID JA TULEMUSED
ISTE katsetamisel testitakse psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel
põhinevat lähenemist ja korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste
korraldaja rollis on KOV. Eesmärgiks on teha inimesele ja tema lähedasele terviklik abi lihtsalt ja
kiirelt oma kodu lähedalt ning kogukonna toel kättesaadavaks.
Teenusedisaini lähteülesandes nimetati olemasoleva erihoolekandesüsteemi peamiste
probleemidena:
❖ teenusekesksus ja jäikus;
❖ erinevate ametkondade vahel killustunud teenuste korraldus ja finantseerimine (ei kata
kõiki vajalikke tegevusi);
❖ teenuste sisuliste tegevuste dubleerimine;
❖ teatud sihtgrupi vajadustele vastavate teenuse sisutegevuste puudumine.
Teenusdisaini tööprotsessi käigus tuvastati erihoolekande valdkonna probleemid, mille
lahendamisel on abi korraldus ja -meetmed inimeste ning nende lähedaste vajadustele vastav.
2017. aastal teenusdisaini metoodikal ja koosloomes välja töötatud isikukeskse teenusmudeli
eesmärgiks oli disainiprotsessis kirjeldatud ja Trinidad Wisemani poolt koostatud „Teenuse disain
erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ projekti
lõpparuandes välja toodud probleemidele täielikult või osaliselt lahenduse pakkumine. Välja
koorus 8 suuremat eesmärki:
❖ Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine
teenusmudel toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist.
❖ Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV
koostöö parandamine sidusvaldkondadega.
❖ Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse
süsteemi juurutamine ja sobivuse testimine.
❖ Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele
järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine.
❖ Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt,
teenuskomponentide hankimise toetamine ning uute TOde leidmine.
❖ Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset
lähenemist ja integreerumist kogukonda.
❖ Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja
rakendamine.
❖ Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve.
I pilootprojekti järgselt 2018. aastal läbiviidud teenusmudeli kasutajakogemuse analüüsi
tulemusel parendati teenusmudelit ning täiendati teenusmudeli kirjeldust nii visuaalsete jooniste
kui tekstiliste selgitustena. Teenusmudelit parendati 2019. aastal alanud pilootperioodiks eri
etappide, osapoolte rollide ja ülesannete osas, koondati 107 teenuskomponenti 27 komponendiks
ning lisati koordineerimistasu maksmine KOVile 15 . Hiljem on teenusmudelit samuti jooksvalt
täiendatud, sh näiteks muudeti BTO komponent kaheks eraldi komponendiks.
Katsetamise käigus kogub SKA KOVidelt ja teistelt teenusmudeli katsetamisel osalevatelt
partneritelt tagasisidet ja analüüsib teenusmudeli rakendajate ja teiste osapoolte kogemust uutel
põhimõtetel toimiva teenusesüsteemi korralduse kohta. Selleks on toimunud muuhulgas 4 korda
aastas kogemusseminarid, kus nii KOV esindajad, kui TOd saavad jagada oma kogemust mudeli
rakendamisel, tuua välja kitsaskohti ja parendusettepanekuid. Lisaks toimuvad regulaarselt
koostöökohtumised KOVide põhiselt. Kogutud teadmist analüüsides saab SKA teha
Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks, et teenuste korraldust
täiendada ja parandada.
15 Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli kasutajakogemuse mõjuanalüüs. Projekti lõpparuanne. Trinidad
Wiseman OÜ, 2018. Tellija Sotsiaalkindlustusamet.
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Erihoolekanne/isikukeskse_erihoolekande_teen
usmudeli_kasutajakogemuse_mojuanaluusi_.pdf
20
Järgnevalt on toodud ülevaade ISTE katsetamisele püstitatud eesmärkidest ja pilootprojekti
tulemustest perioodil 2019-2022. Iga ISTE katsetamise alateema (eesmärgid 1-8) on lahti
kirjutatud samas raamistikus. Esitatud on:
❖ teenusdisaini protsessis sõnastatud probleemistik seoses eesmärgiga („Mis probleemi
lahendame?“),
❖ katsetamise tulemused („Katsetamise kogemus“),
❖ koos tähelepanekute („Tähelepanekud“),
❖ ja soovitustega edaspidiseks mudeli rakendamiseks („Edaspidiseks“).
Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine
teenusmudel toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist
Mis probleemi lahendame? Senine EHT ja SRT teenuste korraldus ja rahastus ei toeta inimese
vajadustest lähtuvat teenuste pakkumist. Teenused on jäigad ja fikseeritud, puudub isikukesksus
ja paindlikkus.
Katsetamise kogemus:
ISTE käsitleb inimest tervikuna 7 eluvaldkonnas. KOV hindab inimese ATV ning seostab ta
BTOga. BTO loob inimesega kontakti, juhendab inimest elukvaliteedi hinnangu täitmisel ja
koostab eeltoodust lähtuvalt koos inimesega tegevusplaani, mis kajastab isikukeskselt ja
terviklikult kõiki kokkulepitud eesmärke, tegevusi ja teenuskomponente (sh nii ISTE, KOV
teenuste kui kogukondlike ressursside kasutamist). BTO sisuks on lisaks tegevusplaani
koostamisele ka selle täitmise jälgimine ja koordineerimine. LTO hõlmab inimese toetamist
erinevates eluvaldkondades ja koosneb erinevatest teenuskomponentidest (nt igapäevaelu
toetamine, sotsiaalsed suhted, liikumine eluruumis), vt ka komponentide loetelu joonis 4, lk 13.
Vastavalt inimese abivajaduse muutumisele saab tulenevalt eesmärkidest paindlikult
komponente juurde lisada või ära võtta. Samuti saavad inimesele erinevaid komponente osutada
erinevad teenuseosutajad, mis on olemasolevast süsteemist erinev. Selline võimalust tagab selle,
et teenuse osutamisel lähtutakse inimese tegelikust vajadusest, mitte ainult ühe teenuseosutaja
suutlikkusest ja pakutavatest komponentidest.
Joonisel 12 on välja toodud kogu 2019-2022 perioodi jooksul osutatud teenuskomponentide maht
eluvaldkondade lõikes. BTO maht moodustab 10,5% kogu teenuse osutamise mahust.
Lisatoetusena on kõige rohkem osutatud igapäevaeluga toimetuleku ja vaimse tervise valdkonna
komponente. Kõige vähem personaalse toetuse ja eluaseme valdkonnaga seotud komponente.
Perioodil 2019-2022 sai kõigist ISTE piloodis osalenud 1073-st inimesest 70% teenust ühe
teenuseosutaja juures. 30% ISTE piloodis osalevatest abivajajatest on saanud
teenuskomponente 2 või enama teenuseosutaja poolt.
Joonis 12. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht eluvaldkondade lõikes.
21
Andmete põhjal saame öelda, et suur rõhk oli sisulise teenuse osutamisel ja administreerimisele
kuluv osa oli teenuse kogumahtu arvestades väike (ca 10% teenuse kogumahust).
Oluline on välja tuua, et perede toetamise komponente on osutatud 9,8% kogu
teenuskomponentide mahust, mis tähendab, et pered on saanud vajalikku tuge ja seeläbi on
olnud võimalik lähedaste hoolduskoormust vähendada. Täpsema ülevaade teenuskomponente
saanud inimestest ja mahtudest on joonistel 13 ja 14, kus punase joonega on baastoetuse
komponendid ja rohelisega pereliikmetele osutatud komponendid.
Joonis 13. Perioodil 2019-2022 teenuskomponente saanud isikute arv.
Joonis 14. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht tundides.
22
Teenuse osutamise maht ühe inimese kohta kuus oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 11,5 tundi.
Projekti käik on näidanud trendi, et teenuse osutamise keskmine maht erineb KOVide lõikes
suurel määral (joonis 15). Kõrvutades juurde keskmise tunnihinde info võib öelda, et need KOVid,
kus inimene sai üle keskmise mahus teenuskomponente kuus oli keskmine tunnihind keskmisest
madalam. Nendes KOVides, kus keskmine tunnihind oli keskmisest kõrgem, said inimesed
keskmisest väiksemas mahus teenuskomponente. Seejuures kuigi teenuskomponentide
keskmine tunnihind oli kõrgem, tuli keskmine maksumus kuus vaid 1/3 KOVidest samuti üle
keskmise ehk vaatamata kõrgele tunnihindele ei kasutanud KOVid rahalisi vahendeid ülemäära
ning inimesed said abi vastavalt vajadusele.
Joonis 15. Perioodil 2019-2022 KOVide lõikes keskmine maht kuus ühe inimese kohta tundides.
ISTE kogemusseminaridel ja KOV koostöökohtumistel on välja toodud, et mida kauem ollakse
ISTEt piloteerinud, seda selgemaks saavad komponendid, nende sisu ja valimine. Välja on
toodud, et vahel on raske määratleda komponenti kui 1 tunni jooksul räägitakse inimesega
mitmetest erinevatest teemadest. Mudelit katsetavad osapooled on soovinud ka eraldi
komponente transpordiks (haja-asustusega piirkondades) ja inimesele järelevalve tagamiseks
(kui inimene on näiteks terve päeva päevakeskuses, aga otseselt koguaeg tegevustes ei osale).
Nendele soovidele ei ole ISTE raames vastu tuldud, kuna ISTE kaudu ei rahastata KOV teenuseid
(nt sotsiaaltransporditeenust) ega isikute hooldust. Tegevused, millesse ei ole kaasatud
spetsialist ei saa lugeda komponendiks ja seepärast ei ole inimesele järelevalve tagamine
komponendina kirjeldatud.
Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel saab positiivsena välja
tuua, et projektis osalenud inimeste hulgast pikaajaliste töötute ja töötute (kuni 12 kuud) arv on
langenud ja töötavate inimeste arv on tõusnud. Õppes osalejate arv on vähenenud, mida saab
selgitada noorte (16-17 aastaste) värskelt kooli lõpetamas olevate inimeste projekti sisenemisega
ja projektis oldud aja jooksul kooli lõpetamisega. Täpsemad arvud joonisel 16.
23
Joonis 16. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimeste andmed hõive staatuse
järgi projekti sisenemisel ja väljumisel.
Inimeste elukvaliteet on nende endi hinnangul ISTE projektis osalemise ajal muutunud
(keskmiselt +4,6%). Enamustes eluvaldkondades on hinnang elukvaliteedile jäänud samaks või
tõusnud. Eluvaldkonnad, milles on tajutud suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund
(+10,8%), töö, õpingud vm tegevused (+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja
tegevused (+9,2%). Elukohaga rahulolu hinnang on langenud ja seda võib selgitada sellega, et
inimesed projektis osalemise ajal vaatavad kriitilisema pilguga oma elu ning vahel leiavad, et kuigi
varem oldi elukohaga rahul siis lähemal vaatlusel võiks elukoht olla parem ning selles suunas siis
ka ISTE projekti raames on tegutsetud.
Joonis 17. Perioodil 2019-2022 inimese hinnang oma elukvaliteedile ISTE projekti sisenemisel ja
üks aasta pärast sisenemist.
Joonisel 18 on välja toodud ISTE projektist lahkumise põhjused. Projektist on võimalik väljuda
igal ajal, aga 2019-2022 väljunud 442 inimese seas on ka need, kes ühest projektist väljusid
konkursi tähtaja lõppemisel ja uue konkursi raames ei sisenenud. Kõige rohkem ehk 38%
väljujatest liikus muule KOV teenusele (nt üldhooldusteenusele jne) või riiklikule teenusele nt EHT
(kogukonnas elamise teenusele või ööpäevaringsele erihooldusteenusele) ja/või SRT. 32%
inimestest oli projektist väljunud seetõttu, et nad ei soovinud teenust rohkem saada või olid KOV
24
ja teenuseosutaja jaoks kättesaamatud. Vähemlevinud põhjused väljumiseks oli elukoha muutus
(8%), muud põhjused (3%), KOVi kohtade vähenemine või ISTE piloteerimises mitte jätkamine
(8%). 4% piloteerimisel osalenud inimestest on väljunud projektist kuna saab iseseisvalt või pere
toel hakkama.
Joonis 18. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis väljunud inimeste arv, väljumise põhjused ja nende
osakaal väljujatest.
16-17 aastaste (2022. aasta lõpu seisuga 30 inimest) projektist väljumise põhjustest esimesel
kohal oli EHT suunamine (30%), teisel kohal motivatsiooni puudumine (24%) ja kolmandal kohal
õppima asumine (15%). Lisaks olid vähemlevinud põhjused väljumiseks suundumine SRT
teenusele, asendushooldusele, teise KOVi kolimine ja see, et KOV ei jätkanud ISTE projektis.
ISTE rakendamisel on KOVide ülesandeks läbi mõelda kogu mudeli korraldus, võtta tööle
juhtumikorraldaja (2022. aastal oli 8 KOVi, kus oli eraldi ainult ISTE juhtumikorraldaja tööl: Türi,
Pärnu, Tartu, Tori, Valga, Tallinn, Jõelähtme ja Rapla) või jaotada ülesanded olemasolevatele
töötajatele, hankida partnerid ja leppida nendega kokku töökorraldus. Pärast projekti sisenemist
alustavad enamus omavalitsused inimestele teenuse osutamist kolmandal kuul, mis tuleneb
peamiselt projektipõhisusest, kus ei ole kindlust rahastuse jätkumise osas. Mõnedel KOVidel
võttis mudeli käivitamine rohkem aega ja see oli tingitud, kas poliitilisest olukorrast (võimu vahetus
või poliitilised kemplused), ametnike suurest töökoormusest ja spetsialistide puudusest (töötajad
lahkusid ja uusi ei leitud), juhtkonna kaasatusest (kui vallajuhid olid projektist huvitatud, siis laabus
käivitamine ja ellurakendamine sujuvamalt).
Tähelepanekud:
❖ ISTEs osalenute elukvaliteet on projektis osalemise ajal tõusnud.
❖ Teenusmudeli rakendamine ja teenuskomponentide sisu ära õppimine võtab aega, KOV
juhtumikorraldajal ja teenuseosutajatel tekib vilumus kogemuse kasvades. On selgunud, et
osades KOVides mõistetakse teenuskomponente erinevalt ja ka seda, millised tegevused, mis
teenuskomponendi alla sobivad. Kuna KOVides ja teenuseosutajate juures töötajad vahetuvad,
tuleb pöörata regulaarselt tähelepanu ISTE rakendajate koolitamisele ja nõustamisele.
❖ Komponendipõhise teenuspaketi koostamine võimaldab inimest isikukeskselt ja
paindlikult abistada ning muutunud vajadustele reageerida. ISTE toetab inimese toimetulekut ja
ühiskonnaelus osalemist kuna seob omavahel senised EHT, SRT, KOV teenused ja
kogukondlikud ressursid inimese jaoks üheks tervikuks.
❖ Inimene saab teenuskomponente erinevate teenuseosutajate juures, mis tagab teenuse
osutamise inimese vajadustest, mitte teenuseosutaja võimekusest lähtuvalt.
25
❖ Üksteise kogemusest õppimine, kogemuste vahetamine on nii KOVidele kui
teenuseosutajatele innustav ja vajalik ning ühtlustab praktikat.
Edaspidiseks:
❖ Jätkata teenuskomponentide osas KOVide ja TOde koolitamist, nõustamist, et ühtlustada
mudeli rakendamist.
❖ Analüüsida komponentide piisavust, vajadusel osad komponendid kokku tõsta, osad
selgemalt ja konkreetsemalt lahti kirjutada.
❖ Lisaks elukvaliteedi hindamisele, ATV muutmise jälgimisele töötada välja ühtsed
kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu inimesele tulemusliku abi saamist.
Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö
parandamine sidusvaldkondadega
Mis probleemi lahendame? Toetusvajaduse õigeaegne märkamine ja proaktiivne abi
pakkumine - abivajajaid ei märgata õigeaegselt ja inimene jõuab abini, kui toimetuleku olukord on
juba halvenenud. Vähene ennetus- ja teavitustegevuste tegemine.
Katsetamise kogemus:
ISTEt rakendavates KOVides on teavitustegevustele pööratud suurt tähelepanu. ISTE
katsetamisega liitunud KOVid kajastasid teenusmudeli katsetamist oma kodulehel, kohalikus
ajalehes, koostööpartneritele saadeti kirjalikult infot (perearstid, kool ja lasteaed, kohalik
konstaabel, lastekaitse, töötukassa) ja tehti ühiseid koostöökohtumisi. KOV kaardistas enda
piirkonna abi vajavad psüühilise erivajadusega inimesed, näiteks kas KOVist varasemalt toetusi
taotlenud inimeste hulgas on ISTEsse sobivaid abivajajaid. Osades KOVides toimus lõimumine
KOV muu tegevusega – st ainult osad inimesed kaasati ISTE projekti, teisi aidati muul viisil või
muude teenustega, mida omavalitsusel pakkuda oli, nt Tallinnas analüüsiti, mis KOV teenustega
saaks veel inimest aidata.
ISTE meeskonna koostöökohtumistel mudelit piloteerivate omavalitsustega toodi sageli välja, et
tänu ISTE rakendamisele on loodud kontaktid sidusvaldkondadega ja tekkinud koostöövõrgustik,
mida varem ei olnud (nt Tartus psühhiaatriahaiglaga, kus tehakse senisest enam koostööd ja
abistatakse haiglast väljujaid). Samuti toodi ISTE rakendamisega piirkonda juurde sihtgrupile
sobivaid teenuseosutajaid (nt Viljandis, Jõelähtmel, Põltsamaal). Eelnevalt kirjeldatud tegevusi
on toetanud oluliselt SKA poolne jooksev nõustamine, mille kaudu on toetatud KOVe
sidusvaldkondadega koostöö korralduse väljaarendamisel.
KOVide juhtumikorraldajateni on jõudnud inimesed, kes ei ole varasemalt sotsiaalhoolekande
süsteemist abi saanud või kellele ei ole varasemate teenustega olnud võimalik abi osutada.
Vaadates inimeste puutumust EHT ja SRT teenustega kolm aastat enne ISTE piloteerimisse
sisenemist siis saab välja tuua, et 70% ISTE piloteerimisse sisenenutest ei ole saanud EHT või
SRT teenust (11% on saanud EHT, 12% SRT ja 7% nii EHT kui SRT teenuseid), 84% ei ole olnud
EHT järjekorras.
Positiivsena saab välja tuua, et ISTE projekti kaasatud inimestest ligi 10% on olnud neid, kelle
abivajadust on märgatud kogukonna organisatsioonide ja inimeste poolt (joonis 19). Inimese
abivajadusest teavitavad erinevad kohalikud osapooled - haridusasutused, lähedased,
tööandjad, politsei, kogukonna liikmed (nt korteriühistud).
26
Joonis 19. Perioodil 2019-2022 inimese abivajaduse esmamärkajad.
Omavalitsuse poole pöördutakse abivajavate inimestele ISTE kaudu abi korraldamiseks ka
psühhiaatriakliinikust (nt Tallinn, Tartu, Rapla, Pärnu). Abivajaduse esmamärkajateks ja KOVide
teavitajaks on olnud Töötukassa, SKA, perearstid ja ka teenuseosutajad. Peamiseks märkajaks
on olnud KOV ise. Täpsemalt on abivajaduse märkajad toodud joonisel 20.
Joonis 20. Perioodil 2019-2022 ISTE projekti sisenejate abivajaduse märkajad.
Tähelepanekud:
❖ ISTE katsetamine perioodil 2019-2022 on näidanud, et kui KOV teeb sisukat teavitustööd
ja on loonud head koostöösuhted partneritega tervishoiust, haridusasutustest ja muudest
organisatsioonidest, hakkab loodud võrgustik abivajajaid märkama.
❖ Kui ISTE projekt piirkonnas oli käivitunud ja koostöövõrgustik loodud, tuli aja jooksul viiteid
abivajavate inimeste kohta juurde – KOVid soovisid teenuskohti juurde saada (nt Rapla, Tallinn).
See tähendas seda, et muuhulgas võrgustikud hakkasid tööle.
❖ ISTE piloodi puhul eeldati, et KOVides hakatakse ISTE projekti võtma EHT järjekorras
olevaid inimesi. Projekti praktika on aga näidanud, et ISTEsse kaasatud inimestest on 30% varem
olnud EHT ja/või SRTl ja 16% on olnud EHT järjekorras. See viitab võimalikule olukorrale, et
Eestis on arvestataval hulgal psüühilise erivajadusega inimesi, kelle abivajadust seni märgatud
ei ole. Projekti inimeste kaasamisel võib mõju avaldada ka asjaolu, et KOVidel ei ole infot selle
kohta, kes nende piirkonna inimestest on EHT järjekorras.
❖ Erinevad KOVid kaasasid erisuguseid sihtrühmasid. Näiteks Lüganuse keskendus
keskealistele sotsiaalselt isoleerunud inimestele, Kohilas ja Paides kaasati rohkem noori kooli
lõpetavaid erivajadusega inimesi, Lääne-Nigula vald ja Haapsalu linn kaasasid rohkem suure ja
äärmusliku toetusvajadusega inimesi.
❖ Keerulisemad olid KOVide jaoks juhtumid, kus inimesel oli küll psüühikaprobleem, aga ta
ei olnud jõudnud eriarsti juurde ning ei olnud F-diagnoosi, sest inimest oli keeruline arsti juurde
saada, psühhiaatri vastuvõtu ooteaeg on pikk, inimese terviseseisundi kohta oli keeruline infot
saada aga ISTE projekti ei võetud inimesi ilma F-diagnoosita. KOVidele edastati info, et ISTE
projekti saab inimest kaasata siis kui inimene on saanud F diagnoosi.
27
❖ Inimesi, kes ei soovinud abi vastu võtta, kaasati ISTE projekti selliselt, et sisenemise
avaldusel oli KOV sotsiaaltöötaja või lähedase allkiri ja koostatud toetusplaani alusel toimus pere
kaudu lähenemine või välise eksperdi kaasamine. Kui need olid tulemuslikud andis inimene ise
nõusoleku.
❖ Inimestele, kes ei soovinud abi vastu võtta läheneti esmalt pere komponentide kaudu ja
seda võimalust on KOVid ja teenuseosutajad olulise täiendava võimalusena esile toonud ja
tunnustanud.
❖ Mitmed KOVid ühildasid hoolduskoordinatsiooni projekti juhtumikorraldaja ISTE projekti
juhtumikorraldajaga ehk läbi selle tekkis sünergia tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks.
Edaspidiseks:
❖ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendust selliselt, et KOV
sotsiaaltöötaja näeb, kas inimesel on F diagnoos ehk kas inimene kuulub ISTE sihtgruppi.
❖ Tutvuda põhjalikumalt mitmete teiste projektide sisuga (nt hoolduskoordinatsiooni projekt,
kogukonnamajade/teenusmajade arendamine) ja selgitada välja nende ühisosa ISTEga.
Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse
süsteemi juurutamine ja sobivuse testimine
Mis probleemi lahendame? Puudus toetusvajaduse terviklik ja isikukeskne hindamine, teenuse
efektiivne ja paindlik planeerimine - erinevad hindamised ja tegevuste planeerimised, kogutakse
ja koostatakse samasisulise infoga dubleerivaid dokumente - EHT, SRT ja KOV teenuste
vajaduse hindamised, tegevusplaanid/kavad. Vähesel määral tegeletakse inimese individuaalse
toetamisega tema kodus ja kogukonnas.
Katsetamise kogemus:
ISTE projektis kasutatakse inimese ATV hindamisel sama hindamisinstrumenti, mis on kasutusel
ka EHT ja SRT teenuse taotlejate (psüühikahäirega inimeste) hindamisel.
ISTEs toimub ATV hindamine KOV juhtumikorraldaja poolt inimesega vesteldes. Eelnevalt
kogutakse info andmebaasidest, et mitte kurnata inimest küsimustega, millele vastuse saamine
on võimalik infosüsteemist (nt info töövõime hindamise, varasemate KOV abimeetmete kohta).
Hindamine toimub 7-s eluvaldkonnas ja hindamisinstrumendis kirjeldatakse inimeste suutlikkust
toime tulla, lisaks hinnatakse toetusvajadust arvulisel skaalal toetusvajaduse astmele omistatud
numbriga, kus 0 tähendab, et inimene ei vaja toetust ja 4, et inimesel on äärmuslik toetusvajadus
ja ta ei ole võimeline ise toime tulema, vajab püsivat hooldust, järelevalvet või tegevuste
ülevõtmist teise isiku poolt, vt tabel 2.
Tabel 2. ATVHl kasutatavad toetusvajaduse astmed.
Aste Toimetulek Toetusvajadus
0 Iseseisev Ei vaja toetust.
Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja
1 Madal toetusvajadus nõustamist.
Keskmine Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1-4 korda
2 nädalas) juhendamist ja abi.
toetusvajadus
Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja
3 Kõrge toetusvajadus toetust.
Äärmuslik Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust
4 ja/või järelevalvet või tegevuste üle võtmist teise isiku poolt.
toetusvajadus
28
Toetusvajaduse hindamise tulemus on skoor, kus kõikide küsimuste vastusteks antud numbrid
liidetakse kokku. Skoor võib olla vahemikus 0-60. Toetusvajaduse skoori alusel võib tinglikult
öelda, et skooriga 0-15 on inimene madala, 16-30 keskmise, 31-45 kõrge ja 46-60 äärmusliku
toetusvajadusega. Abivajaduse profiil näitab piltlikult, millistes eluvaldkondades inimesel on
abivajadus.
Illustreerimaks toetusvajaduse skoori arvestus ja käsitlust on joonisel 21 toodud näide, kus
projektis osaleval inimesel on kõrge toetusvajadus (3) füüsilise tervise ja asjaajamise
valdkondades ning ta on täielikult iseseisev liikumisel eluruumides. Kokku arvestades on antud
inimese toetusvajaduse skoor 30, seega on tegemist keskmise toetusvajadusega inimesega ja
sellise profiiliga inimene suunataks kehtivas EHT süsteemis tõenäoliselt toetavale EHTle nagu
igapäevaelu toetamise või kogukonnas elamise teenus.
Joonis 21. Ühe projektis osaleva inimese personaalse toetusvajaduse profiili näide.
ISTEsse kaasatud inimestest on olnud 2019-2022 perioodil veidi üle poole ehk 53,2% keskmise
toetusvajadusega, 27,6% on madala toetusvajadusega, kõrge toetusvajadusega on 15,6% ning
3,6% inimestest on äärmusliku toetusvajadusega (joonis 22).
Joonis 22. Perioodil 2019-2022 ISTE inimeste jaotus abivajaduse skoori alusel.
29
KOVide võrdluses oli ISTEsse kaasatud inimeste osakaal toetusvajaduse skooride alusel erinev
ning see oli seotud sellega, millise spetsiifilisema abivajajate sihtrühmaga soovis KOV ISTEt
katsetama tulla.
Tabel 3. Perioodil 2019-2022 ISTEs osalenud inimeste ATV KOVide lõikes.
Isikute arv toetusvajaduse Osakaalud toetusvajaduse
skoorigruppide lõikes skoorigruppide lõikes
16- 31- 46- hinda- 16- 31- 46- hinda-
1-15 30 45 60 mata KOKKU 1-15 30 45 60 mata KOKKU
KOKKU ISTEs
osalejaid
perioodil 2019-
2022 294 554 163 39 23 1073 27% 52% 15% 4% 2% 100%
sh
Antsla vald 9 8 1 18 0% 50% 44% 0% 6% 100%
Haapsalu linn 3 14 17 34 9% 41% 50% 0% 0% 100%
Harku vald 6 2 1 1 10 60% 20% 10% 10% 0% 100%
Jõelähtme vald 2 24 5 31 6% 77% 16% 0% 0% 100%
Jõhvi vald 8 5 3 1 17 47% 29% 18% 0% 6% 100%
Järva vald 1 8 6 1 16 6% 50% 38% 6% 0% 100%
Kehtna vald 6 1 7 86% 14% 0% 0% 0% 100%
Kohila vald 18 10 2 5 35 51% 29% 6% 14% 0% 100%
Kohtla-Järve linn 16 46 18 5 1 86 19% 53% 21% 6% 1% 100%
Kose vald 11 6 17 65% 35% 0% 0% 0% 100%
Lääne-Nigula 4 3 6 13 31% 23% 46% 0% 0% 100%
vald
Lüganuse vald 3 10 13 23% 77% 0% 0% 0% 100%
Mustvee vald 17 6 4 2 29 59% 21% 14% 7% 0% 100%
Otepää vald 1 5 6 17% 83% 0% 0% 0% 100%
Paide linn 4 10 1 1 16 25% 63% 6% 0% 6% 100%
Põhja-Pärnumaa 2 19 6 1 28 7% 68% 21% 4% 0% 100%
vald
Põltsamaa vald 1 5 3 9 11% 56% 33% 0% 0% 100%
Pärnu linn 15 56 9 4 8 92 16% 61% 10% 4% 9% 100%
Raasiku vald 7 3 4 2 1 17 41% 18% 24% 12% 6% 100%
Rapla vald 30 35 7 1 73 41% 48% 10% 0% 1% 100%
Rõuge vald 5 3 1 9 0% 56% 33% 0% 11% 100%
Tallinna linn 41 121 32 15 2 211 19% 57% 15% 7% 1% 100%
Tapa vald 9 3 3 1 16 56% 19% 19% 0% 6% 100%
Tartu linn 30 46 6 1 83 36% 55% 7% 1% 0% 100%
Tori vald 33 13 46 72% 28% 0% 0% 0% 100%
Türi vald 7 23 8 2 3 43 16% 53% 19% 5% 7% 100%
Valga vald 5 20 5 1 31 16% 65% 16% 0% 3% 100%
Viljandi linn 8 40 4 1 53 15% 75% 8% 0% 2% 100%
Väike-Maarja 6 6 2 14 43% 43% 14% 0% 0% 100%
vald
Esmasele ATV järgneb BTO poolt teenuse planeerimine, mille käigus koostatakse inimesele
tegevusplaan. Vajadusel kaasatakse ka väliseid spetsialiste.
Kasutatav ATVH annab ülevaate inimese toetusvajadusest 7 eluvaldkonna lõikes, mis võimaldab
toetusvajaduse terviklikku ja isikukeskset kaardistamist ning sellele tuginedes planeerida
vajalikud teenuse tegevused. ISTE katsetajad on seda nii ISTE kogemusseminaridel kui
KOVidega koostöökohtumistel välja toonud ISTE olulise tugevusena.
30
ISTEs kasutatavate töövormide ja dokumentide analüüsist nähtub, et KOVide poolt täidetud
abivajaduse hindamisvahendid on täidetud väga põhjalikult ning teenuseosutajate tagasiside
abivajaduse hindamisvahendiga edastatud infole on väga hea.
Abivajaduse hindamine võimaldab planeerida vastavalt inimese abivajaduse profiilile edasised
tegevused.
Tähelepanekud:
❖ ISTE kogemus näitab, et KOV sotsiaaltöötajad/ISTE juhtumikorraldajad hindavad
abivajavaid inimesi põhjalikult ning teenuseosutajatele edastav info on adekvaatne ning leiab
kinnitust ka teenuseosutaja juures.
❖ Enamus ISTE katsetamisse kaasatud abivajavad inimesed on keskmise või madala
toetusvajadusega, mis vastab EHT mõistes toetavatele erihoolekandeteenustele. Madala või
keskmise toetusvajadusega inimesi kaasavad KOVid pigem ka põhjusel, et suurema
toetusvajadusega inimeste abistamiseks ISTE eelarvest ei piisa.
❖ ISTEs tekkis ESF nõuete tõttu olukord, et kõigepealt tuli inimene projekti kaasata ja alles
siis sai tema abivajadust hinnata. Selle tulenevalt on ISTE projektis ette tulnud juhtumeid, kus
projekti kaasatud inimene väljub projektist pärast abivajaduse hindamist, kuna on selgunud, et
talle ISTE põhine teenuseosutamine ei ole vajalik.
Edaspidiseks:
❖ Vajalik on regulaarselt koolitada ja nõustada KOV töötajaid hindamisinstrumente
kasutama.
❖ Vajalik on edasine põhjalikum analüüs, et selgitada seoseid abivajaduse
hindamisetulemuste, planeeritud ja osutatud teenuskomponentide, diagnooside jm vahel. Ka
oleks vaja paremini mõista, millest on tingitud projektis osalevate inimeste abivajaduse
erinevused KOVide lõikes.
❖ Hindamisinstrument on vajalik viia elektroonilisele töölauale (STAR arendus), seostada
tegevusplaani ja aruandlusega.
Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele
järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine
Mis probleemi lahendame? Teenusteni jõudmine, asjaajamine ja koordineerimine -
psüühikahäirega inimest toetavad teenuste süsteemid on killustunud, puudub personaalne
juhtumikorraldaja, kes vastutaks inimesele vajaliku abi koordineerimise eest. Tervishoiu ja
sotsiaalteenuste vähene integreeritus ja koostöö. Lähedastele ei osutata piisavalt tuge –
hoolduskoormus on suur, seetõttu riiklikule EHT teenusele liikumine ainuke võimalus.
Katsetamise kogemus:
ISTEs kasutatakse nii KOV kui BTO tasandil juhtumikorralduse töömeetodit. ISTE on oluliselt
lihtsustanud inimesele abi osutamist, seda saab teha koheselt pärast abivajaduse märkamist,
inimese seostamist teenuskomponentidega ja erinevate teenuste koordineerimist.
Esmane toetus, personaalne abi ja erinevad teenuskomponendid oli võimalik kätte saada ühest
kohast, ilma, et oleks pidanud taotlema teenuseid erinevatest teenussüsteemidest.
Juhtumikorralduslik vastutus terviku haldamise eest on BTOl. Terviklik, erinevaid
teenuskomponente sisaldava abi pakkumine ühest kohast andis nii BTOle, kui ka KOVile parema
ülevaate, millist toetust inimesele tervikuna pakutakse. Teenusmudel toetas tihedat koostööd
KOVi, BTO ja LTO pakkujate vahel.
Kõik osapooled on kinnitanud, et oluliselt on paranenud omavaheline koostöö. Teenusosutajatel
on olemas tihe kontakt KOV juhtumikorraldajaga. KOV juhtumikorraldajatel on regulaarsed
kohtumised TOdega ja nad omavad osutatud tegevuste üle ülevaadet.
31
ISTEs makstakse KOVidele iga teenuskoha eest juhtumikorralduse tasu, mis oli 40,9 eurot kuus.
See on võimaldanud 1/3 omavalitsustest asjaajamiseks ja tegevuste koordineerimiseks tööle
võtta eraldi töötaja – ISTE juhtumikorraldaja, ülejäänud KOVides tegelevad ISTE rakendamisega
olemasolevad KOV ametnikud oma põhitöö sees või kõrvalt, saades selle eest lisatasu.
ISTE piloteerimises osalevate inimeste teenusteni jõudmise, teenuse planeerimise ja
teenuskomponentide osutamise korraldus on katsetavatelt KOVidel saanud peamiselt positiivse
tagasiside.
Tähelepanekud:
❖ ISTE projektis osalevate KOVide tagasiside kinnitab, et positiivne on see, et igal inimesele
on tagatud personaalne tugi – BTO.
❖ Pereliikmete toetamist on ISTE projektis osalevate teenuseosutajate poolt peetud heaks
täiendavaks võimaluseks.
❖ Teenuse paindlik nö „rätsepatööna“ kokkupanek on saanud positiivset tagasisidet nii
abivajajatelt, teenuseosutajatelt kui KOVidelt. Kombineeritud on lisaks KOV teenustele ka teistest
ESF vahenditest rahastavaid tegevusi, teenuseid, näiteks sotsiaaltransport, psühholoogiline abi
jne.
❖ Pere toetamise komponenti on rohkem kasutatud raskete (suure toetusvajadusega)
kliendijuhtumite korral ja juhtudel, kus inimene ei soovi esialgu abi vastu võtta.
❖ KOV on toonud positiivse näitena, et mitme abivajaja puhul on EHTle ja hooldekodusse
minemist edasi lükatud (nt Kosel ja Pärnus), sest ISTE kaudu osutatav tugi on piisav ja võimaldab
kodus edasi elada.
❖ Nendes KOVides, kus võeti juhtumikorraldajaks eraldi inimene, edeneb ISTE
rakendamine mõnevõrra paremini. Uue töötaja võtsid pigem need KOVid, kus oli rohkem
teenuskohti. Näiteks eraldi inimese on värvanud KOVidest – Rapla, Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu.
❖ Juhtumikorraldaja töötasu KOVides – makstakse mitmel moel: lisatasuna, töötasuna, osa
põhipalgast tuleb ISTEst, võlaõiguslik leping lisaks töölepingule.
Edaspidiseks:
❖ IT-süsteemi tugi on puudu, KOV-BTO-LTO vahelises infovahetuse ja aruandluses,
andmevahetus eri organisatsioonide hallatavates andmekogudes olevate andmete saamiseks on
puudulik, vajalik on STAR arendus ja sellega kaasnevate õiguslike aluste loomine.
❖ STARi saab praegu ISTE andmeid panna osaliselt, nt määratud abinõusid aga mitte
erineva hinnaga teenuskomponente. Abivajaduse hindamist jm ISTE dokumente ei saa STARi
vahendusel täita, toimub töö dubleerimine. STAR arenduse jaoks on ISTE meeskond sisendid
andnud ja tegeleb sellega põhjalikumalt 2023-2024. aastal.
❖ Uurida põhjalikumalt aruandluse korraldust ja teenuseosutaja tegevuse üle järelevalvet
KOVides.
❖ Koguda peredelt süsteemselt infot hoolduskoormuse muutumise kohta.
Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide
hankimise toetamine ning uute teenuseosutajate leidmine
Mis probleemi lahendame? Teenuste kättesaadavus - teenuste regionaalne kättesaadavus on
ebaühtlane, KOVid ei võta teenuste arendamise ja korraldamise vastutust kohalikul tasandil.
Väiksemates kohtades on teenuseosutajate ja teenuste puudus.
Katsetamise kogemus:
Katsetamise kogemus näitab, et KOVid korraldavad teenust, kas omavalitsuse allasutuse kaudu
ja/või kuulutasid välja hanke ja leidsid sel viisil partneriks väliseid TOsid (äriühingud,
vabaühendused, sh senised EHT ja SRT osutajaid).
Perioodil 2019-2022 on ISTE projektis olnud KOVide partneriteks 164 erinevat teenuseosutajat.
Piirkonniti on olukord siiski väga erinev. ISTE katsetamisega liitudes oli omavalitsusi, kus
teenuseosutajaid oli palju (nt Tallinn, Tartu, Viljandi) aga ka väheste või täiesti puuduvate
teenuste osutajatega piirkondi (nt Kehtna, Jõelähtme). Samuti oli erinev KOVide võimekus
teenuste kättesaadavust piirkondades parandada. See sõltus KOV sotsiaalvaldkonna juhtide
hoiakutest, oskustest (nt hanget teha), juhtkonna toetusest. ISTE piloteerimise käigus leiti
32
piirkondadesse, kus ei olnud TOsid uued TOd ning piirkondades, kus oli ainult 1 TO leiti juurde
uusi TOsid (nt Paide, Järva). Mitme LTO vajadust nägid KOVid just põhjusel, et vastata paremini
inimeste vajadustele ning et oleks võimalik valida erinevate TOde vahel ja leida inimesele
sobivaim lahendus.
TOde leidmisel on KOVid kasutanud erinevaid võimalusi: kaasanud täiesti uusi organisatsioone
(väljapool SRT ja EHT süsteemi), hankinud mobiilseid teenuseosutajaid, hankesse kirjutanud
täiendavaid hindamiskriteeriumeid lisaks komponendi maksumusele, ei ole nõudnud EHT ega
SRT tegevusluba, hankinud teenuseosutajaid üle Eesti, teinud raamhankeid ja vajadusel
teenuseosutajaid jooksvalt juurde hankinud.
Suur osa TOdest on samaaegselt nii BTO kui LTO. Ei ole ühtegi organisatsiooni, kes oleks ainult
BTO ja muid komponente ei paku. Ei ole ka sellist näidet, kus teenuseosutaja majandaks end ära
ainult ISTE projektis osalemisest.
Joonisel 23 on välja toodud perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises KOVide partneriteks olnud
164 teenuseosutajat tegevusalade lõikes. 18% ISTE teenuskomponentide osutajatest olid
erihoolekandeteenuse, 10% SRT, 12% nii EHT kui SRT osutajad. 60% teenuseosutajatest ei ole
EHT ega SRT osutajad. Samas on näha, et kuigi EHT ja SRT teenuseosutajad moodustavad
kokku 40% teenuseosutajatest siis nad osutavad 86% teenuse mahust. Kõige rohkem ehk 42%
teenuskomponentide kogumahust on osutanud teenuseosutajad, kes osutavad nii EHT kui SRT
teenuseid. Sama saab öelda teenuskomponentide maksumuse vaates, kus 18%
teenuseosutajatele makstud summadest on saanud teenuseosutajad, kes ei osuta EHT ja SRTd.
ISTE katsetamise kogemus näitab, et valdavalt osutavad teenuskomponente juba sihtgrupiga
töötavad teenuseosutajad, kuid ISTE on piisavalt paindlik, et pakkuda inimesele vastavalt
vajadusele teenuskomponente väljapool EHT ja SRT osutajate ringi.
Joonis 23. Perioodil 2019-2022 ISTEs teenuskomponente osutavad KOVide partnerid ja nende
poolt osutatud teenuste mahu ja maksumuse osakaalud.
164-st TOst baastoetust osutas 75 ja lisatoetust 160. Kõikidest TOdest 12 olid omavalitsuste
hallatavad asutused.
ISTE kohaselt peab igal KOVil olema vähemalt 1 BTO ja 1 LTO. Tegelikkuses on olenevalt KOV
suurusest ja ISTE katsetamise teenuskohtade arvust omavalitsuses igal KOVil 1-9 BTOd ja 1-15
33
LTOd, mis tähendab, et inimesel on üldjuhul võimalik paindlikult valida endale teenuseosutajat,
tekib konkurents ja seeläbi surve teenuseosutajatel oma teenuse kvaliteeti parandada.
Joonis 23 annab ülevaate, mitu „muud“ ehk mitte EHT/SRT teenuseosutajat erinevaid
komponente osutab. Muude teenuseosutajate all on ka need KOV hallatavad asutused, kes ei
paku EHT ega SRT teenuseid.
Joonisest 24 nähtub 2022. aasta andmetele tuginedes, et peamiselt osutavad mitte EHT ja SRT
kogemusega teenuseosutajad psühholoogilise nõustamise ja -teraapia komponenti inimesele või
tema perele. Baastoetuse komponendid on joonisel märgitud punasega ja peredele osutatavad
komponendid rohelisega.
Joonis 24. 2022. aastal „muud“ teenuseosutajad ISTE komponentide lõikes.
2022. aastal ISTE kaudu abi saavate inimeste kohta tehtud STARi päringu kaudu saime teada,
et ISTE projektis osalemise ajal 60% inimestest ei ole saanud KOVi kaudu toetusi ega teenuseid,
24% inimesi on saanud toetusi (nt toimetulekutoetus, energiatoetus või muu KOV toetus), 9% on
saanud teenuseid (nt sotsiaaltransporditeenus, tugiisiku teenus, eluruumi tagamine,
võlanõustamise teenus) ja 7% nii toetuseid kui teenuseid. Sellest tulenevalt saame järeldada, et
KOVid kombineerivad inimesele abi vastavalt vajadusele erinevatest allikatest.
ISTE katsetamiseks KOVi poolt esitatud konkursidokumentide üks osa on põhjuste välja toomine,
miks soovitakse ISTEt piloteerida. Peamised põhjused on soov parendada teenuste osutamise
protsessi ja teenuste kättesaadavuse tagamine. Lisaks eelnevale toodi välja järgmised põhjused:
❖ rakendada läbi projekti saadud kogemusi piirkonna hoolekandeteenuste kaasajastamisel
ja teenuste mitmekesisuse ning kättesaadavuse parandamisel;
❖ saada läbi pilootprojekti rakendamise lisavõimekust teenuste pakkumiseks;
❖ hinnata sotsiaalosakonna korralduslikku tööd ja testida võimekust;
❖ hinnata KOVi rolli ja olemasoleva tööprotsessi uuendamise vajalikkust psüühikahäirega
inimestele komponendipõhise abi osutamisel ja väljatöötamisel;
❖ parandada riiklike teenuste osutamise võimalusi, näiteks hallatavate asutuste ja
lepinguliste partnerite tegevuste kaudu;
34
❖ saada ülevaade ressurssidest, mida on vaja psüühiliste erivajadustega inimestele
teenuste pakkumiseks;
❖ suurendada täiendavate ja uute teenuste pakkumise võimekust ja võimalusi.
Perioodi 2019-2022 tulemusi vaadates on hea tõdeda, et pilootprojekt on võimaldanud ISTEt
katsetama asunud KOVidel laiendada oma piirkonnas teenuseosutajate ringi ning parendada
kohapealset teenuste osutamise protsessi. Eestis on arvestataval hulgal KOVe, kes pööravad
sotsiaalteenuste arendamisele tähelepanu ja on selles edukad.
Kogu ISTE katsetamise aja jooksul on 3 KOVi loobunud järgnevaks perioodiks piloteerimisega
liitumisest. Märjamaa vald osales esimeses piloodis ja mitte jätkamise põhjust ei ole teada.
Mustvee vald sisenes 2020. aasta novembris ja väljus 2021 lõpus ning soovis ka 2022 ISTEt
piloteerida, kuid esitas konkursi dokumendid pärast tähtaja lõppu ja seetõttu ei kvalifitseerunud.
Põhja-Sakala vald osales esimeses piloodis ja mitte jätkamise põhjusena tõi välja, et KOVide
ühinemise tõttu ja sellest tuleneva teenuste ülesehitamisega samal ajal ei ole võimalik
lisakohustusi projektis osalemisega võtta.
ISTE piloteerimise ajal (2020. aastal) tehti küsitlus, et välja selgitada põhjused, miks KOVid ei ole
soovinud ISTEt katsetada. Kokkuvõte küsitluse tulemustest on joonisel 25.
Joonis 25. Kokkuvõte küsitlusest KOVide seas ISTE katsetamises mitteosalemise põhjuste
lõikes.
Peamiseks põhjuseks, miks KOVid ei ole soovinud ISTEt katsetada on see, et omavalitsustes ei
jätku töötajaid. Mitmed omavalitsused (nt Raasiku, Kohtla-Järve, Türi) on piloteerimise jooksul
olnud raskustes juhtumikorraldaja leidmisel. Oluliste takistustena on välja toodud ka see, et TOde
leidmine on probleem (sotsiaaltöötajad ei oska hankeid korraldada ja sellekohane tugi osades
KOVides on puudu), puuduvad ressursid sh raha (piloteerimisel makstakse küll juhtumikorralduse
tasu, kuid selle eest saab täiskohaga töötaja tööle võtta kui teenuskohti on 50 ja rohkem), puudub
ülevaade sihtgrupist või toimivad lahendused on sihtgrupile juba olemas.
Tähelepanekud:.
❖ KOV on välja toonud, et ISTE katsetamisega on piirkonda juurde leitud uusi
teenuseosutajaid.
❖ Kui KOV ei usalda teenuseosutajaid, siis eelistatakse pigem BTOna KOV hallatavat
asutust mitte hankimist turult.
❖ KOV juhtkonna mõju. Kui ei ole huvitatud juhtkond või on poliitiline kemplus ja juhtkond
vahetub, siis ISTE ei edene (nt Jõhvi, kus ISTE käivitamine võttis aega 10 kuud). Samas Tallinnas
on ISTE arendustel KOV sotsiaalvaldkonna juhtide toetus ja mudeli rakendamine edeneb
jõudsalt.
35
Edaspidiseks:
❖ KOVe on vaja koolitada sotsiaalteenuste hankimise osas, et oleks paindlikum teenuste
osutamine ja suurem valik teenuseosutajaid aga ka kvaliteetsem teenus, mitte ainult odavam
hind.
❖ Analüüsida ja uurida, mida toob teenuseosutajate jaoks kaasa olukord, kus kehtima jääb
kaks paralleelsüsteemi või kui ISTE põhiselt teenuse osutamine muutub nende põhitegevuseks.
❖ Nõuded spetsialistidele, nõuded asutustele – kaardistada põhjalikkumalt, kui palju ja
milliseid nõudeid seadsid KOVid hangetes teenuseosutajatele ja mis praktikaid oleme ISTEs
näinud.
❖ Senisest parem teavitustöö/kommunikatsioon ISTEst ja selle vajalikkusest on Linnade ja
Valdade Liidu ning KOV juhtkondade suunal oluline.
Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset
lähenemist ja integreerumist kogukonda
Mis probleemi lahendame? Psüühikahäirega inimese taastumise ja haigusega toimetuleku
toetamine - vähe pööratakse tähelepanu vaimse tervisega seotud sekkumistele ja vähe
kasutatakse kogemuslikku tuge nii teenuse kasutajatele kui peredele. Puuduvad oskused ja
teadmised kaasaegsetest lähenemistest ja metoodikatest.
Katsetamise kogemus:
Erinevad KOVid kaasasid mudeli katsetamisele erinevad sihtrühmad, osad KOVid rohkem
intellektipuudega inimesi ja osad rohkem psüühikahaigusega inimesi, samuti erinevate kaasuvate
väljakutsetega, sõltuvustega ja multiprobleemseid inimesi, osad keskendusid pigem noortele
inimestele kohe pärast kooli lõpetamist, osad keskealistele sotsiaalselt isoleeritud inimestele.
Teenuseosutajad spetsialiseeruvad erinevatele sihtrühmadele, mis võimaldab töötada
metoodilisemalt. Osad teenuseosutajad kasutavad ISTE katsetamisel osalevate inimeste ja
nende perede puhul lähenemist, kus samal ajal tegeletakse nii inimese kui perega ning peamiselt
kogemusliku grupitegevusena (Jõelähtme näide, kus inimesed osalevad kokandusringis ja õpivad
vajalikke oskusi ning samal ajal lähedased on kogemusnõustaja juhtimisel tugigrupis).
Enamus ehk 69% ISTE katsetamisel osalevatest inimestest oli psüühikahaigusega ja 24%
intellektipuudega, 7% nii psüühikahaiguse kui intellektipuudega (vt joonis 10, lk 18).
Nagu selles aruandes juba eespool öeldud, kaasati KOVides ISTE projekti erineva ATVga
inimesi. Enamik projekti kaasatud inimestest olid madala või keskmise toetusvajadusega,
väiksem osa kõrge abivajadusega ja mõned inimesed ka äärmusliku abivajadusega.
Tabelis 4 on toodud erineva toetusvajadusega inimeste lõikes välja ATV muutumine ajas (ehk
2022. aasta ja perioodil 2019-2021 tehtud hindamise võrdlus). Enamikel inimestel st 53% on ATV
jäänud samaks, 19% vähenenud ja 28% suurenenud. Erisuguse toetusvajadusega rühmade
lõikes suuri erinevusi ei ilmnenud.
Tabel 4. Perioodil 2019-2022 inimeste ATV muutus ISTE projektis osalemise ajal.
Abi- ja toetusvajadus vähenenud on sama suurenenud kokku
madal (1-15) 14% 52% 34% 100%
keskmine (16-30) 20% 53% 26% 100%
kõrge (31-45) 27% 49% 23% 100%
äärmuslik (46-60) 18% 59% 24% 100%
Kokku 19% 53% 28% 100%
36
Tähelepanekud:
❖ KOVid on saanud ISTE kaudu toetada neid inimesi, kes ei ole EHT teenusele jõudnud ja
kelle abivajadus on madal ja keskmine. Need on EHT mõttes pigem toetavate teenuste saajad.
❖ ISTE sobib ka suure abivajadusega inimestele, kuid raha paneb täna piirid ette, kui KOVis
on rohkem äärmusliku abivajadusega inimesi.
❖ Suure hooldusvajadusega inimestele ei ole ISTE sobiv ega rahaliselt mõistlik (intervallhoid
on inimese kodus liialt kulukas, teenuseosutaja juures grupis ressursside kasutamine
optimaalsem).
Edaspidiseks:
❖ Vajalik teha analüüs intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga inimestele ISTE
mudeli sobivusest. Mitmed KOVid on avaldanud arvamust, et mudel sobib paremini
psüühikahaigusega inimestele.
❖ Katsetada ISTEt selliselt, et inimene elab teenuseosutaja elamispinnal ja sisuliselt
osutatakse kogukonnas elamise teenust komponendipõhiselt.
❖ Teenuse mõju hindamine – mille alusel hinnata. ISTE tulemuslikkuse mõõtmise
võimalused on nt - elukvaliteedi mõõtmine; vaadata projekti sisenemise ankeete ja lahkumisel
tööhõivet, ATVH tulemuste muutust ajas.
❖ Elukvaliteedi hindamise tulemuste põhjalikum analüüs, et tuvastada ISTE mõju inimese
elukvaliteedile.
❖ Kaardistada põhjalikumalt BTO ja LTO kasutatavad metoodikad.
Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja
rakendamine
Mis probleemi lahendame? KOVid ei näe kogukonna ressursside kaasamise võimalusi, peavad
kogukonna ressurssideks ainult päevakeskusi või raamatukogusid, vabatahtlik töö ei ole levinud.
Katsetamise kogemus:
Osad KOVid on üles leidnud lisaks raamatukogule, avalikule pargile, kultuurimajale ja
muuseumile ka muid kogukonna kaasamise võimalusi, näiteks eakatega koos huviringides
osalemine, hõivatuse valdkonnas tegevused (muuseumis ja juuksuri juures), supiköögis ja
üritustel abis olemine. Lisaks on KOVid leidnud vabatahtlikuid abivajajatega koos või abivajajate
heaks tegutsema (nt Vändras spordipäeva korraldamine).
KOVidega koostöökohtumiste käigus on selgunud, et kogukonna ressursse kasutatakse siiski
vähe, sest KOV sotsiaaltöötajad on ülekoormatud ning puuduvad ressursid vabatahtlikega
tegelemiseks. On selgunud ka see, et kogukonnas olemasolevaid ressursse küll kasutatakse aga
neid ei panda inimese tegevusplaani ega andmestikesse kirja ehk puudub täpne ülevaade nende
kasutamisest.
Teadlikkuse tõstmiseks ja kogukonna ressursside paremaks märkamiseks toimus septembris
2022 ISTE KOVidele ja TOdele kogemusseminar, mille käigus kõik osalejad said praktiliselt
iseenda peal läbi tunnetada kogukonna erinevaid aspekte. Pärast seda on KOVide ja TOde
teadlikkus suurem, kuid nende ressursside kasutamise märgatavat tõusu ei ole täheldatud.
ISTEt katsetavate KOVide seas viidi 2022. aastal läbi küsitlus, millega sooviti teada saada
praktikute arvamust, milliseid teenuskomponente saab osutada kasutades kogukonna ressursse.
Kokku nimetati 10 komponenti, mille osutamiseks ei pea omama sotsiaalvaldkonnas erialast
ettevalmistust, kuid peab olema koostöö erialase ettevalmistusega tegevusjuhendajatega ja
lisateadmised erivajadusest:
❖ füüsilise aktiivsuse toetamine, ❖ liikumine väljapool eluruume,
❖ sotsiaalsete suhete toetamine, ❖ rakendus kogukonnas,
❖ ettevalmistus iseseisvumiseks, ❖ õppimise toetamine,
❖ liikumise toetamine eluruumides, ❖ vaba aja ja huvitegevuse toetamine,
❖ igapäevaelu toetamine, ❖ toetus elukoha vahetusel.
37
Tähelepanekud:
❖ KOVid on koostöökohtumistel öelnud, et ei ole kogukonna ressursse kaasanud, sest neil
ei ole päevakeskust. See näitab vähest teadlikkust kogukonna ressurssidest.
❖ Kui KOV on edumeelne, siis leitakse kõik võimalused kõikide ressursside kaasamiseks.
Edaspidiseks:
❖ KOVid vajavad kogukonna ressursside teadvustamiseks ja rakendamiseks rohkem
teavitust, kaasamist, koolitust.
❖ Kogukonnaressursside ja vabatahtliku töö mõistete selgitamine, sobitamine ISTEsse
(vormistamine, tasustamine, aruandlus).
Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve
Mis probleemi lahendame? Teenuste korraldus ja rahastamise põhimõtted on jäigad – EHT
sisu, mahu ja teenuse üksiktegevusi pole võimalik väiksemas mahus eraldi kasutada.
Katsetamise kogemus:
ISTE annab paindliku võimaluse punuda inimese jaoks vajalik toetusvõrk erinevatest
komponentidest. Komponentide miinimum ega maksimummahtusid ei ole.
Tabelis 5 on toodud perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud inimeste keskmine kulu isiku
kohta kuus ja aastas. Teenuskomponentide osutamiseks oli KOVidele arvestatud iga projektis
osaleva inimese kohta 2022. aastal 365 eurot kuus, tegelik maksumus ühe inimese kohta oli
samal aastal 332,10 eurot ja perioodi keskmine 335,80 eurot kuus. Lisaks komponentide
maksumusele maksti ISTE projektis osalevale KOVile juhtumikorralduse tasu 40,90 eurot kuus
iga teenuskoha kohta, mis võimaldas KOVides projektitegevustega seotud töö tasustada või võtta
tööle eraldi inimene, kes ISTE projektiga tegeleb.
Tabel 5. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis ühe inimese keskmine kulu.
KESKMINE KESKMINE
KULU KUUS KULU AASTAS
Keskmine Koordineerimistasu Keskmine Koordineerimistasu
teenuse kulu KOVile KUUS ühe teenuse kulu KOVile AASTAS ühe
KUUS ühe isiku isiku kohta (eurot) AASTAS ühe isiku kohta (eurot)
kohta (eurot) isiku kohta
Periood (eurot)
2020 238,9 40,9 2867 490,8
2021 384,3 40,9 4611 490,8
2022 332,1 40,9 3985 490,8
2019-2022 335,8 4030
Joonisel 26 on näha keskmine maksumus kuus ühe inimese kohta projektis osalevate KOVide
lõikes. Vaadates nende andmete kõrval KOVi poolt projekti kaasatud inimeste ATV skoore siis
saab öelda, et omavalitsused, kelle keskmine kulu ühe inimese kohta on madal, on projekti
kaasanud valdavalt madala ja keskmise toetusvajadusega inimesi ja KOVi teenuskohtade arv on
alla 10. Keskmisest suurema kuluga ühe inimese kohta on olnud valdavalt need KOVid, kus on
25 ja rohkem teenuskohta, kuid abivajaduse skoorid jäävad nende osas samuti pigem madala ja
keskmise toetusvajaduse tasemele.
38
Joonis 26. Perioodil 2019-2022 KOVide lõikes keskmine maksumus kuus ühe inimese kohta
eurodes.
KOVide poolne raha kasutus suuremal määral, kui neile keskmiselt kuus teenuse osutamiseks
rahalisi vahendeid arvestati, sai võimalikuks kuna pärast konkursi tulemuste selgumist ja
koostöölepingu sõlmimist alustasid KOVid teenuseosutajatest partnerite hankimisega, mis võttis
aega ning seetõttu, esimestel kuudel pärast projekti sisenemist veel inimestele
teenuskomponentide osutamist ei toimunud. Kuna raha eraldati perioodi peale, siis esimestel
kuudel kasutamata jäänud raha oli võimalik kogu perioodi vältel kasutada.
Üldistavalt saab öelda, et inimestele abi osutamine on toimunud paindlikult ja tulenevalt tegelikust
teenuse vajadusest ning seejuures on toetatud ka suurema ja äärmusliku toetusvajadusega
inimesi.
Tabel 6. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalevate inimeste ATVH skoorigrupp,
teenuskomponentide maht ja maksumus.
Toetusvajadus skoorigruppide lõikes
2019-2022 madal keskmine kõrge äärmuslik
toetusvajadus toetusvajadus toetusvajadus toetusvajadus
KOKKU (skoor 1-15) (skoor 16-30) (skoor 31-45) (skoor 46-60)
ISTE projektis osalejate
arv, kes on teenust 1006
saanud isikut 278 535 157 36
osakaal (%) 100% 27,63% 53,18% 15,61% 3,58%
toetusvajaduse alusel
Teenuskomponentide
maht kuus ühe inimese 11,5
kohta (tunnid) tundi 8,0 10,1 15,9 37,8
Baastoetuse kuumaht 1,2 1,2 1,2 1,3 0,8
Lisatoetuse kuumaht 10,3 6,8 8,9 14,6 37,0
Teenuskomponentide
maksumus kuus ühe 335,80
osavõtja kohta (eurot) eurot 279,9 328,4 384,3 646,8
Baastoetuse 44,3 46,4 44,5 43,7 28,3
kuumaksumus
Lisatoetuse 291,4 233,5 283,9 340,5 618,5
kuumaksumus
39
Tabelist 6 nähtub selgelt, et mida suurem on projekti kaasatud inimeste abivajaduse skoor seda
rohkem on inimene saanud lisatoetuse komponente ning seda kõrgem on olnud keskmine
maksumus. Antud info põhjal saab järeldada, et ISTEga on võimalik abistada nii madala,
keskmise, kõrge kui äärmusliku toetusvajadusega inimesi ning kui inimesel on suurem abivajadus
siis talle osutatakse rohkem teenust nii mahult kui maksumuselt.
Tabel 7. Perioodil 2019-2022 ISTE teenuskomponentide tunnihinnad – miinimumid, maksimumid,
aritmeetiline keskmine ja mediaantunnihind.
Max Min Aritm. Mediaan
Eluvaldkond Teenuskomponent
tunnihind tunnihind keskmine tunnihind
baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani 182,2 12 38,1 35,00
elluviimise tagamine
baastoetus Tegevusplaani elluviimise tagamine 80 15 40,5 35,00
baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse 158,8 20 87,3 60,00
planeerimiseks
LT: personaalne Personaalne toetamine erinevates 160 12 31,4 30,00
toetus eluvaldkondades
LT: pere toetamine Pere psühholoogiline nõustamine ja 160 20 53,2 50,00
psühhoteraapia
LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 90 15 46,4 45,00
LT: pere toetamine Pere kogemusnõustamine 70 10 36,0 34,50
LT: pere toetamine Intervallhoid 35 2,5 9,9 7,00
LT: sotsiaalsed Sotsiaalsete suhete toetamine 90 8 32,1 30,36
suhted
LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega 180 12 45,9 45,00
toimetuleku toetamine
LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse 87 10 37,6 36,60
arendamine ja säilitamine
LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja 166,7 10 53,4 50,00
psühhoteraapia
LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 75 2,5 37,3 35,00
LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise 160 20 43,1 40,00
juhtimine
LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 75 10 34,6 32,00
LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 75 1 26,8 25,00
LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise 80 10 42,3 40,00
toetamiseks
LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 35 5 21,0 20,00
LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool 75 5 30,2 30,00
eluruume
LT: Hõivatus Töötamise toetamine 75 8 35,4 35,00
LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse 50 8 20,4 15,00
toetamine spetsiaalselt kohandatud
keskkonnas
LT: Hõivatus Õppimise toetamine 70 10 34,8 35,00
LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 58 20 31,3 30,36
LT: Vaba aeg ja Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 100 6 26,7 27,00
huvitegevus
LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 80 12 35,7 35,00
LT: Igapäevaeluga Igapäevaelu toetamine 75 4 31,9 30,00
toimetulek
LT: Igapäevaeluga Ettevalmistus iseseisvumiseks 65 6 29,1 25,00
toimetulek
ISTE teenuskomponentide hinnad on väga erinevad. Hinda mõjutab nii teenuse osutamise
piirkond (haja-asustusega piirkonnas sisaldab komponendi hind ka transporti inimese juurde),
teenuseosutajate olemasolu piirkonnas (kui kohapeal TOsid ei ole siis tullakse kaugemalt ja jällegi
40
sisaldab komponendi tasu transpordikulu, samas kui kohapeal on olemas lisatoetuse
komponentide osutajad siis kulu on väiksem), vajalike spetsialistide olemasolu piirkonnas,
konkurents ja TO spetsialiseerumine ning see, millise kvalifikatsiooniga spetsialist komponenti
osutab (nt psühholoogi väljaõpe kestab kaua, nende järele on suur nõudlus ning seetõttu on
tunnihinne kõrgem kui teistel spetsialistidel).
Tabel 8. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide keskmine tunnihind ja nende muutus aastate
lõikes.
Eluvaldkond Teenuskomponent 2019-2020 2019-2021 2019-2022
baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani 33,09 36,18 36,1
elluviimise tagamine
baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse 83,33 63,30 82,4
planeerimiseks
LT: personaalne Personaalne toetamine erinevates 28,96 29,83 29,7
toetus eluvaldkondades
LT: pere toetamine Psühholoogiline nõustamine ja 47,02 52,15 49,1
psühhoteraapia perele
LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 43,27 43,95 44,5
LT: pere toetamine Kogemusnõustamine 26,82 31,32 32,7
LT: pere toetamine Intervallhoid 7,61 10,45 8,1
LT: sotsiaalsed suhted Sotsiaalsete suhete toetamine 21,33 29,76 27,6
LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku 35,44 44,33 42,9
toetamine
LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse 24,44 35,90 31,4
arendamine ja säilitamine
LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja 47,58 50,70 50,5
psühhoteraapia
LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 27,61 32,06 31,9
LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine 38,41 39,97 43,6
LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 30,45 32,92 32,8
LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 19,35 24,63 22,2
LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks 33,35 37,06 39,8
LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 12,66 20,54 25,2
LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume 20,34 26,40 28,3
LT: Hõivatus Töötamise toetamine 27,41 33,50 31,5
LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine 16,06 20,94 18,6
spetsiaalselt kohandatud keskkonnas
LT: Hõivatus Õppimise toetamine 25,08 32,39 34,3
LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 27,10 29,79 31,0
LT: Vaba aeg ja Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 17,68 24,03 21,3
huvitegevus
LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 31,25 31,07 35,1
LT: Igapäevaeluga Igapäevaelu toetamine 19,49 28,87 27,5
toimetulek
LT: Igapäevaeluga Ettevalmistus iseseisvumiseks 35,67 27,51 29,9
toimetulek
Tabelist 8 nähtub, et 24 teenuskomponendi osas on keskmine hind aastate jooksul suurenenud
ja 2 komponendi osas on hind langenud.
Tähelepanekud:
❖ SRT asutustele ja teenuseosutajatele, kes ei osuta EHT, on ISTE rahastusskeem
(tunnipõhine) tuttavam kui EHT teenuseosutajatele (sest SRTs on ka tunnipõhine arvestus).
41
❖ Teenuseosutajate jaoks on 2019-2022 perioodil ISTE projektis teenuse osutamine olnud
nö kõrvaltegevus, st reeglina väikse mahuga tegevus, mida nad on teinud oma
põhitegevusvaldkondade (EHT, SRT, tervishoiu- või tööturuteenuste osutamine) kõrvalt.
Seepärast ei saa ISTE projekti kogemuste põhjal objektiivselt hinnata, mida toob
teenuseosutajatele kaasa olukord, kui ISTE põhiselt teenuse osutamine muutuks nende
peamiseks tegevuseks ja tulu allikaks. Eriti erihoolekandeteenuste osutajate jaoks on ISTE
rahastusskeem oluliselt teistsugune kui senise EHT süsteemi rahastusskeem ja üleminek
praeguselt teenusesüsteemilt komponendipõhise rahastusega ISTEle saab olema neile suur
muudatus. Kuidas teenuseosutajad sellega kohanevad, sõltub vähemalt osaliselt selle
muudatuse teostajate oskuslikkusest seda protsesse suunata.
❖ Teenuseosutajad on väljendanud muret ISTE rahalise ebastabiilsuse pärast ja teinud
ettepaneku, et ISTEs võiks (sarnaselt EHT) olla baasrahastus, mis tagaks teenuseosutajatele
regulaarse stabiilse sissetuleku.
❖ Erinevate teenuskomponentide hinnad piirkonniti kõiguvad suuresti.
❖ Teenuskomponentide hinnastamine on valmistanud KOVidele ja TOdele raskusi.
Küsitluse tulemusel selgus, et sageli sotsiaaltöötajad tegelevad hinnastamisega üksi ja ainult 3
KOVis oli finantsinimesed kaasatud. Hinnastamisel on võetud aluseks, kas olemasolevad EHT
hinnad, SRT hinnad või võetakse üle naabrite hinnad.
❖ KOVide lõikes järelevalve hindade üle on olnud erinev. Mõnes KOVis ei pööratud sellele
tähelepanu, olulisem oli inimesele osutatav abi (nt Pärnus vajas üks inimene väga suures mahus
intervallhooldust ja seda võimaldati, pööramata tähelepanu selle teenuse tunnihinnale). Mõnede
KOVide järelevalve on väga põhjalik ning raha otstarbekat kasutamist kontrollitakse regulaarselt
(nt Kohtla-Järve).
❖ ISTE võimaldab saada teada eri kliendirühmade puhul teenuse maksumuse.
❖ KOVid on küsinud, kuidas saaks neile eraldatud rahaga aidata 10 asemel 15 inimest –
rahast jätkuks, kui seda otstarbekalt kasutada ja aidata saaks senisest rohkem inimesi (nt Järva
VV).
Edaspidiseks:
❖ Teenuskomponentide hindade erinevus ja kulumudelid Eesti erinevates piirkondades
vajavad põhjalikumat analüüsimist.
❖ Vajalik analüüsida teenuse kulu – statistikat, kas saab välja tuua abivajadusest tulenevalt
inimese personaalne „eelarve“? Kui palju see KOVide lõikes või abivajaja profiilist sõltuvalt kõigub
või on ühetaoline?
❖ Vajalik analüüsida isikupõhise eelarve rakendamiseks teenuse maksumuse hinnalage,
mis on seotud toetusvajaduse määraga – astmeline.
42
9. KOKKUVÕTTE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID
Kokkuvõtte koostamisel kasutatud materjalid
Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamisest kokkuvõtte koostamisel on tuginetud järgmistele
andmetele:
1. KOVidelt regulaarselt laekuv aruandlus jm dokumentatsioon: projektis osalevate inimeste
sisenemisankeedid, väljumisankeedid, abivajaduse hindamise andmed, teenusekomponentide
osutamise andmestikud (kuuaruanded KOVidelt), elukvaliteedi hinnangud.
2. ISTE tiimi poolt läbiviidud küsitlused (enamasti info kogutud KOVidelt, aga ka
teenuseosutajatelt) ja kogemusseminaride grupitööde tulemused.
✓ 2020_09 Grupitööd: ISTE positiivsed tulemused-kitsaskohad.
✓ 2020 Küsitlus: ISTEt mittepiloteerivate KOVide seas mitteosalemise põhjuste osas.
✓ 2020_12 Küsitlus: sihtrühma jm kohta (milliseid inimesi on kaasatud).
✓ 2021_02 Küsitlus: KOVidele ISTE korralduse kohta (võrdlevad andmed selle kohta, kuidas
eri KOVid ISTEt rakendanud on).
✓ 2021_06 Küsitlus: KOVidele mida ISTEst muuta-säilitada-lõpetada.
✓ 2021_09 Küsitlus: KOVidele ISTE edulood-kliendilood.
✓ 2021_12 Küsitlus: Kuidas kujuneb ISTEs teenuse hind? Hinnastamise seminari jaoks
eelinfo kogumine.
✓ 2022_03 Küsitlus: Teenuste tulemused ja mõjud.
✓ 2022_12 Küsitlus/grupitöö: Kogemusseminaril, ISTE riskid.
3. ISTE tiimi poolt KOV külastustel 2021-2022 kogutud materjalid, sh külastuste eel KOVidelt
välja küsitud dokumendid, andmestikud (10% projektis osalevate inimeste kohta).
ISTE kogemusseminarid 2019-2022
Perioodil 2019-2022 toimus ISTE projekti partneritega 13 kogemusseminari. Ürituste
korralduslikult oli seminaridel üldine raamistik, et üritus koosnes kahest osast – a) info jagamine,
vahel ka koolitus mudeli rakendamisega seotud teemal; b) grupitööd või muus vormis arutelu.
✓ 15.12.2019. Kogemusseminar I. „Kuidas on läinud“. Tallinn, hotell Europa.
Stardiseminar - SKA ja KOVide kokkuvõte, arutelu.
✓ 10.03.2020. Kogemusseminar II, Tallinn, Kultuurikatel.
Teenuskomponentidest teoorias ja projekti praktikas. Grupitööd (keerulisemad kliendijuhtumid).
Ettekanne SKA erihoolekande nõunikult Katrin Tsuimanilt.
✓ 10.06.2020 Kogemusseminar III. Pärnu, Strand SPA & Conference.
Ülevaade projektist. Kogemusnõustamisest, ettekanne Kogemusnõustajate Koja esindajalt.
Vastutuse jagunemine (SKA, KOV, BTO) ja nõuded teenuseid osutavatele spetsialistidele.
Toetusvajaduse hindamisvahendi täitmisest. Toetusvajaduse hindamise ja tegevusplaani
koostamise seostest.
✓ 19.09.2020 Kogemusseminar IV. Tallinn, Rahvusraamatukogu.
Ülevaade projekti hetkeseisust. Grupitöö (piloteerimise senised positiivsed tulemused, avanenud
võimalused, kitsaskohad) + koolitus psüühikahäiretest (Liina Hüdren, PERH psühhiaatriakliiniku
õendusjuht ja Sirje Pihlap, PERH sotsiaaltöötaja).
✓ 10.12.2020 Kogemusseminar V. Veebis.
Teema klienditöö – milliseid abivajajaid on KOVides kaasatud ja millist abi on neile osutatud.
✓ 09.03.2021 Kogemusseminar VI. Veebis.
"ISTE pilootprojekti korraldus omavalitsustes". Eelnevalt küsitlus, iga KOV rääkis oma kogemusi,
etteantud raamistiku alusel.
✓ 08.06.2021 Kogemusseminar VII. Veebis.
"ISTE projekt - inimest toetav kvaliteetne kogukonnateenus - teoorias ja praktikas". Päeva teisel
poolel külalisesinejaks Dagmar Narusson.
✓ 14.09.2021 Kogemusseminar VIII. Järvamaa, Hindreku talu.
"ISTE projekt - kogemus arendab". Ülevaade Civitta lõppraportist. Elav raamatukogu (kogemused
teemal "muutused inimese elus", põhines KOV kodutöödel inimese edulugudest).
43
✓ 01.12.2021 Kogemusseminar IX. Tallinn, Metropoli konverentsikeskus.
"ISTE kogemused - kuidas kujuneb isikukeskse teenuse hind?" Esines Rahandusministeeriumist
omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Piret Zahkna. "Millest lähtuda ISTE
hindade kujundamisel ja teenuste kulueelarveid planeerides?"
✓ 09.03.2022 Kogemusseminar X. Järvamaa. Toosikannu puhkekeskus.
"Teenuse osutamise tulemused ja mõjud". Eelnevalt küsitlus ISTE partnerite hulgas. Seminaril
grupitöö teenuse osutamise tulemuste analüüsimise praktiseerimiseks.
✓ 09.-10.06.2022 Kogemusseminar XI. Järvamaa. Jäneda Mõis.
"Teenuse kvaliteet - mida räägivad meie kogemused? 2. päeval Külli Mäe, töö probleemse
kliendiga (Katrin Päären, Külli Mäe "Koostöö loomine CARE metoodika abil").
✓ 07.09.2022 Kogemusseminar XII. Viljandimaa. Vanaõue Puhkekeskus.
"Kogukonna ressursid ja nende kaasamine - ISTE võimalused". Dagmar Narusson, kaasav
arutelu ja kogemuste jagamine - iga inimese isiklik ja KOVi tööriistakast ja tegevused. Millised on
meie kogukondade võimalused?
✓ 08.12.2022 Kogemusseminar XIII. Tallinn. Tallink SPA & Conference Hotel
"Võtame aasta kokku ja vaatame tulevikku", sh grupitöö "Riskid, väljakutsed ja nende toimetulek".
ISTE projekti koordinaator Katrin Kalda ülevaade kohtumistest KOVidega. ISTE projektijuht
Viktooria Iljin – ISTE 2023-2024 konkursi tulemustest kokkuvõte.
ISTE mudelit katsetavate KOVide külastused 2019-2022
2021-2022 viis ISTE projektimeeskond (projektijuht, koordinaatorid, arendusnõunik) läbi
külastused kõikidesse ISTE projektis osalevatesse KOVidesse, et individuaalselt igas KOVis
arutada ISTE mudeli katsetamise kogemusi, anda tagasisidet ja koguda partneritelt (KOV, TO)
ettepanekuid.
Tabel 9. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud omavalitsuste külastused
Jrk.nr KOV nimi Külastuse aeg Kohtumise vorm
1. Antsla vald 23.03.2022 Kontaktkohtumine
2. Tartu linn 23.03.2022 Kontaktkohtumine
3. Väike-Maarja vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine
4. Jõhvi vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine
5. Kohtla-Järve linn 07.04.2022 Kontaktkohtumine
6. Lüganuse vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine
7. Tapa vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine
8. Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 13.04.2022 Kontaktkohtumine
9. Põltsamaa vald 26.04.2022 Kontaktkohtumine
10. Rapla vald 28.04.2022 Kontaktkohtumine
11. Kohila vald 28.04.2022 kontaktkohtumine
12. Türi vald 17.05.2022 Kontaktkohtumine
13. Tallinn 24.05.2022 Kontaktkohtumine
14. Raasiku vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine
15. Kose vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine
16. Jõelähtme vald 01.06.2022 Kontaktkohtumine
17. Pärnu linn 30.06.2022 Kontaktkohtumine
18. Tori vald 04.07.2022 Kontaktkohtumine
19. Põhja-Pärnumaa vald 05.07.2022 kontaktkohtumine
20. Paide linn 20.09.2022 Kontaktkohtumine
21. Järva vald 20.09.2022 Kontaktkohtumine
22. Valga vald 27.09.2022 kontaktkohtumine
23. Rõuge vald 27.09.2022 Kontaktkohtumine
24. Otepää vald 28.09.2022 Kontaktkohtumine
25. Harku vald 12.10.2022 Veebikohtumine
26. Kehtna vald 12.10.2022 Veebikohtumine
27. Viljandi linn 26.10.2022 Kontaktkohtumine
44
Lisa 1 Riskianalüüsi kokkuvõte
Riskianalüüsi koostamiseks on kokku kogutud ISTE rakendamisel esinevad/prognoositavad riskid ISTE kogemusseminaridelt, KOVide, teenuseosutajate, SKA
töötajate ja SOM tagasisidest. Riskide analüüsimisel on neid hinnatud mõju ja tõenäosuse skaalal ning nende skooride korrutamisel saadud koondhinnang.
Riski mõju
Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus
1 tähtsusetu Probleemi olemasolu ja riski realiseerumine ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi. Mõju asutuse mainele puudub. Finantsmõju puudub.
2 väheoluline Probleemi lahendamata jätmine ja riski realiseerumine küll häirib tegevust, kuid ei põhjusta lisaressursside vajadust. Võimalik piiratud mõju asutuse mainele. Finantsmõju (x% eelarvest).
oluline,
aga Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud, vajalikud mõningad lisaressursid, kuid see ei põhjusta põhieesmärkide mittesaavutamist. Võimalikud
3 kontrollitav üksikud negatiivsed meediakajastused. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)
Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud ning põhieesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse, osaliselt võimvad jääda eesmärgid
4 kahjustav saavutamata. Võimalik oluline mainekahju (nt mitmed negatiivsed meediakajastused), elanike rahulolematus. Reaalne vigastuste ja/või inimohvrite oht. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)
äärmiselt Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada. Organisatsioon ei ole võimeline täitja põhiülesandeid, pikaajaline ja oluline mainekahju
5 kahjutoov (võimalik pikemaajaline meediakajastus), elanike rahulolematus, elanike elukoha vahetus. Vigastused ja/või inimohvrid. Finantsmõju (rohkem kui x% eelarvest).
Riski tõenäosus
Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus
1 üliharv Probleemi kahjuliku mõju ja riski avaldumise tõenäosus on väga väike - vähem kui 5 korda aasta jooksul.
2 vähetõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumine ja riski realiseerumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhte on üksikuid. Tõenäoline realiseerumine üks kord 2-5 aasta jooksul.
Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad tõendusmaterjalid (nt uuringu tulemused, juhtumid vms). Tõenäoline realiseerumine üks
3 võimalik kord 1 kuni 2 aasta jooksul.
4 tõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged tõendusmaterjalid. Tõenäoline realiseerumine ca 1-2 korda aastas.
5 peaaegu vältimatu Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või on avaldumine tulevikus selgelt vältimatu. Tõenäoline realiseerumine üle 2 korra aastas.
Riskide prioritiseerimise skaala. Riskide koondhinnang (so mõju ja tõenäosuse korrutis)
Riskid on suure ilmnemise tõenäosusega ja olulise negatiivse mõjuga asutuste tegevusele ning finantstulemustele. Riskide maandamisega tuleb tegeleda võimalikult
Väga oluline Koondhinnang 15-25 kiiresti.
Riskid võivad muutude oluliseks, kui neile ei pöörata lähemas tulevikus tähelepanu ja sarnased eksimused hakkavad korduma. Riskide maandamisega tuleb tegeleda
Oluline Koondhinnang 7-14 lähitulevikus.
Nende riskide realiseerumine on ebatõenäoline, kuid väljatoodud riskide maandamise korral võib asutus luua võimalusi protsessi efektiivistamiseks ja töö kvaliteedi
Väheoluline Koondhinnang 1-6 parandamiseks
Riski mõju
Riski asutusele/ Riski Koond-
Nr Valdkond Risk Riski kirjeldus kategooria nr skaalal tõenäosus hinnang Riski maandamise võimalused
1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine
(kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik
üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega inimesed;
2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel
(loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil
Risk, et eelarvevahendid mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse
teenuseosutajatele teenuse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid
kulude eest tasumiseks eraldatakse;
puuduvad või on 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV
ebapiisavad, teenuse (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus),
osutamise maksumus ületab kogukonna ressursid ja vabatahtlikud;
Rahastus on olemasolevad eelarve 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega;
1 Raha ebapiisav võimalused. finantsrisk 5 4 20 5) teenuse mahu piiritlemine.
46
Risk ei ole täielikult maandatav.
1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja
delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse
hindamist peab siiski alati läbi viima KOV
sotsiaaltöötaja;
2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste
suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50);
3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või
töötavad LVL juures piirkondades;
4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse
Risk, et ei ole KOVidesse vähenemisel KOVidesse tööle;
Kvalifitseeritud vajalike oskuste ja 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja
Teenuse spetsialistide puudus kvalifikatsiooniga inimesi väliskeskkonna arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas
2 korraldamine KOVides tööle võtta. risk 5 4 20 pädevad töötajad.
1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et
toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist
Risk, et infosüsteemi vähese ja vähendada sisestusvigu;
toe tõttu ei suudeta teenust 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus
IT-tugi, efektiivselt ja vigadeta lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja
3 administreerimine IT-tugi on ebapiisav administreerida. tegevusrisk 4 4 16 kontroll tegevuse üle.
Risk ei ole täielikult maandatav.
1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada
ülevaade sihtrühma suurusest;
Risk, et sihtrühma kuuluvaid 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske,
abivajajaid on KOVides nii sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed;
palju, et kõikide 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine
vajaduspõhine abistamine ei väliskeskkonna abi- ja toetusvajaduse hindamisse, et välistada liiga
Abi vajavat ole võimalik (sest raha jm risk, "kergete" inimeste sattumine teenusele;
4 Sihtrühm sihtrühma on palju ressursid puuduvad). tegevusrisk 4 4 16 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda.
47
Risk, et teenuse
osutamise/korraldamise
osapooled ei soovi või ei
suuda uue süsteemiga 1) Teadlik muudatuse juhtimine;
harjuda. Surve tegevusrisk, 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole
Raskused harjumuspärase vana mainerisk, huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine;
Teenuse muutustega süsteemi säilitamiseks on väliskeskkonna 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine;
5 korraldamine kohanemisel suur. risk 4 4 16 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.
Risk ei ole täielikult maandatav.
Risk, et KOVil ei ole 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste
õiguslike (ja AK) takistuste loomiseks;
Infovahetus sotsiaal- tõttu infot sihtrühma kohta, 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus
ja tervishoiu vahel ei samuti ei saa inimese kohta ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik
6 AK toimi vajalikke andmeid. vastavusrisk 3 4 12 info.
1) Kehtestada hinnapiirid;
2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind
saab sisaldada;
3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus
ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud;
4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja
nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade
kujundamisel;
5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei
paku hinda;
6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või
sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla
Teenuse maksumus Risk, et teenuseosutajad mahupiiriga kokkulepped;
suureneb, toimub tõstavad komponentide 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad
7 Raha hinnatõus hindu. finantsrisk 3 4 12 stabiliseeruvad.
48
Riski ei ole täielikult maandatav.
1) kehtestada selged juhised koordineerimistasu
Risk, et kohalik poliitiline väliskeskkonna maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja;
Teenuse KOV juhtimise kemplus mõjutab teenuse risk, 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja
8 korraldamine ebastabiilsus korraldamist ja osutamist. tegevusrisk 4 3 12 rahastada.
1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele
spetsialistidele, millist komponenti millise
kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada;
2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT
tegevusloaga asutusi;
Risk, et spetsialistid ei tunne 3) juhendmaterjalide koostamine;
sihtrühma, neil ei ole 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine;
väljaõpet sihtrühmaga tööks 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise
vm (see oht nii erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus;
teenuseosutaja juures 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine,
Klienditööd tegevate töötavate spetsialistide kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine;
Teenuse inimeste puudulik puhul, aga ka teenuse 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus
9 korraldamine pädevus korraldaja töötajad). tegevusrisk 4 3 12 teenuseosutajatele.
1) KOVide nõustamine ja koolitamine,
juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse
poolt;
Teenuse Risk, et teenuse 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid,
korraldamise korraldamiseks (lepingud, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad
puudulik pädevus, hanked) ei ole piisavalt väliskeskkonna koostööd;
Teenuse KOV ei ole suuteline inimesi jm ressursse, oskusi risk, 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu
10 korraldamine teenust korraldama (KOV suutlikkus). tegevusrisk 4 3 12 KOVidesse.
49
1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile,
teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised);
2) KOV koolitamine, nõustamine KOV
nõustamistalituse poolt;
3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue)
teenuseosutajatele;
4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks
dokumenteerimiseks;
5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja
Risk, et eri KOVides üle juhendid;
Teenuse kvaliteet ja Eesti ei ole teenus sisult väliskeskkonna 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle;
sisu üle Eesti ei ole sama kvaliteediga ja risk, 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja
11 Teenuse sisu ühtlane ühetaolise sisuga. tegevusrisk 3 4 12 teenuseosutajate toetamiseks.
1) Teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine;
Risk, et inimesele osutatud 2) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine,
Teenuse teenuse tulemuslikkust ehk nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas;
Inimene, tulemuslikkust ei mõju ei osata mõõta, 3) võtta aluseks KOV nõustamisüksuse senise teiste
12 tulemuslikkus osata mõõta/hinnata hinnata. tegevusrisk 3 3 9 KOV teenuste tulemuslikkuse hindamise soovitused.
Risk, et teenuseosutajad ei
oska teenuskomponente
kulupõhiselt hinnastada, 1) KOVide koolitamine ja nõustamine hinnastamise
hinda on sisse arvestatud teemal;
kohale mitte ilmumine ja 2) üleminek etteantud hindadele või seada piirhinnad,
transport või on teadlikult st piirmäärad teenuskomponentide lõikes või
esitanud põhjendamatud isikupõhiselt;
hinnad ning KOV teenuse 3) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind
Teenuse korraldajana ei oska või ei tegevusrisk, saab sisaldada;
hinnastamine on suuda hinnastamist finantsrisk, 4) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei
13 Raha ebarealistlik kontrollida. pettuse risk 3 3 9 paku hinda.
50
Risk huvide konfliktiks, kui 1) Teenuse protsess üle vaadata ja täpsustada KOV
teenusele suunamine ja allasutuste rolli teenuse planeerimisel ja osutamisel;
teenuse planeerimine ei ole 2) juhised, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt;
lahutatud teenuse 3) järelevalve KOVide ja teenuseosutajate tegevuse
Võimalik huvide osutamisest (KOV üle;
konflikt teenusele allasutuste poolt teenuse tegevusrisk, 4) KOV kohustuste selgem kirjeldamine sh nõue
Teenuse suunamisel - teenuse osutamine, BTO poolt finantsrisk, kooskõlastada tegevusplaanid, nende muutused
14 korraldamine osutamisel komponentide määramine). pettuse risk 3 3 9 (komponendid).
Risk, et inimese andmeid ei 1) IT-arendus, millega tagatakse turvaline infosüsteem;
liigu piisavalt turvaliselt, 2) luua õiguslikud alused andmete nõuetekohaseks
Andmekaitse aspekte eksimused isikuandmete töötlemiseks;
ei ole arvestatud, käitlemisel, väikestes vastavusrisk, 3) koostatakse juhised, koolitatakse ja nõustatakse
konfidentsiaalsus ei kohtades ei ole tagatud tegevusrisk, KOV nõustamistalituse poolt sh AK ja sotsiaaltöö
15 AK ole tagatud konfidentsiaalsus. mainerisk 3 2 6 eetika teemadel.
1) Tööprotsessi korrastamine - st KOVis ISTE
koordinaator peab olema teenuse planeerimisel
osaline ja jälgima asjakohasust,
Oht teenuste üle- või kooskõlastama/kinnitama tegevusplaanid;
alaplaneerimiseks. Ei saa 2) teenuseosutaja tegevuse järelevalve KOV poolt;
olla kindel, et abivajaja saab 3) avaliku raha kasutamise üle teostab KOV kontrolli ja
Teenuse osutamine abi vajaduspõhiselt (vaid tegevusrisk, tagab selle otstarbeka kasutamise;
ei toimu teenuseosutaja võimalustest finantsrisk, 4) vastavalt inimese abivajadusele seada piirmäärad
16 Inimene vajaduspõhiselt või huvidest lähtuvalt). pettuse risk 3 2 6 vm piirid.
1) Kvaliteedinõuete seadmine;
2) teenuse protsessi kirjeldamine;
3) teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine;
4) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine,
Risk, et inimesele osutatud nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas;
teenus ei ole tulemuslik 5) teenuseosutajate ja KOVide üle järelevalve
Inimene, Teenus ei ole (inimene ei saa tulemuslikku teostamine;
17 tulemuslikkus tulemuslik abi). tegevusrisk 3 2 6 6) teenuse saajatelt tagasiside kogumine.
51
1) Selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT, SRT ja
Risk, et abivajav inimene ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor
jääb KOV/SKA teenuste teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja
vahele, kui tema abivajadus üldskoor samuti);
Üleminek KOVist muutub ja tuleks KOV 2) Abi- ja toetusvajaduse hindamisele kaasata SKA
SKA teenustele ja teenustelt (toetav EHT ja konsultant ja KOV koordinaator;
Teenuse vastupidi ei ole SRT) liikuda SKA teenustele 3) KOV peab igal juhul abivajavat inimest aitama (aitab
18 korraldamine selge, läbipaistev (ÖE jmt) või vastupidi. tegevusrisk 3 2 6 ka praegu kui inimene on EHT järjekorras).
Risk ei ole täielikult maandatav.
1) Toetavate teenuste liikumisega KOVi jäävad
inimestele teenust osutama juba piirkonnas tegutsevad
teenuseosutajad;
2) toetada KOVe oma hallatavate asutuste
arendamisel ja sihtrühmale teenuse osutamise
käivitamisel;
3) teenusmudel võimaldab osutada teenust mobiilselt
(tuua kaugemalt teenuseosutajaid piirkonda), kasutada
virtuaalseid lahendusi teenuse osutamiseks;
Risk, et alati ei ole abi 4) KOVide omavahelise koostöö soodustamine
vajavale inimesele teenus teenuseosutajate toomiseks piirkonda;
vm abi kättesaadav, kuna väliskeskkonna 5) teenuse protsesside muutmine selliselt, et kõigile
Teenuse Teenus/abi ei ole piirkonnas ei ole piisavalt risk, abivajajatele oleks tagatud hädavajalik baastugi või on
19 korraldamine kättesaadav sobivaid teenuseosutajaid. tegevusrisk 3 2 6 prioriteetsed sihtrühmad, keda kindlasti tuleb abistada.
1) Töötada välja selgemad teenuse osutamise juhised
teenuse kvaliteedi osas järelevalve teostamiseks,
rakendada kvaliteedijuhist ja kontrollida selle täitmist,
tagasisidesüsteemi kohustuslikuks tegemine
Risk, et teenuseosutajate teenuseosutajatele;
tegevust ei kontrollita 2) nõustamine KOV nõustamistalituse poolt;
piisavalt, ei suudeta piisavalt 3) SKA teostab edasi teenuseosutajate üle järelevalvet
Järelevalve jälgida, mistõttu kannatavad vastavusrisk, ja sisulist kvaliteedi tõstmise nõustamist;
puudulikkus mõne TO puhul teenuse tegevusrisk, 4) luua õiguslik regulatsioon probleemide
20 Teenuse sisu teenuseosutajate üle tulemused. pettuse risk 3 2 6 lahendamiseks, leppetrahvideks jm.
52
Risk, et teenuse sisust/
teenuskomponentidest ei
saada ühtmoodi aru; risk, et 1) Teenusmudeli sisu ja komponentide kirjelduste
tegevuste (komponentide) täpsustamine, kattuvuste eemaldamine, komponentide
liiga detailne eristamine ja mõningane kokku tõstmine ;
eraldi eelarvestamine on 2) KOVide koolitamine ja nõustamine KOV
Teenusmudeli sisu ja keeruline ja selle nõustamistalituse poolt;
teenuskomponendid administreerimine nõuab 3) teenuskomponentide arvu vähendamine,
21 Teenuse sisu ei ole arusaadavad palju ressurssi. tegevusrisk 3 2 6 eluvaldkondade lõikes komponendid.
1) Kehtestada hangete asemel tegevusloa nõue vm
koostöövorm TO ja KOV vahel;
2) paindlikud raamhanked ja pikemaajalised lepingud,
millega tagatakse kokkulepitud miinimummahus
teenuse ostmine;
Risk, et järgmisel aastal/kuul 3) KOV allasutused pakuvad teenuseid, et tagada
Teenuseosutaja ei ole võimalik teenust tegevusrisk, stabiilsus;
ebakindlus tuleviku osutada, kui KOV partneriks strateegiline 4) kvaliteetsetel teenuseosutajatel ei ole
22 TO ees ei õnnestu saada. risk 3 2 6 teenusesaajate puudust.
1) Osapoolte rollide kirjeldamine, koolitamine ja
nõustamine;
2) SKA ja KOV vahelise infovahetuse reguleerimine nt
Koostööraskused vabade teenuskohtade info;
osapoolte vahel 3) it-süsteemi arendus, mis soodustab kiiret ja turvalist
(teenuse korraldaja- info vahetamist;
teenuseosutaja; ka Risk, et inimese abistajad ei 4) koostööoskuste, juhtumikorralduse, sotsiaaltöö
teenuseosutajate suuda kliendi huvides eetika koolitused;
23 TO vahel) koostööd teha. tegevusrisk 3 2 6 5) koostöö reguleerimine.
Abivajaduse 1) Kasutusel on sama hindamisvahend ja juhend, mida
hindamine on KOVis Risk, et KOVis ei hinnata kasutab SKA teenuse vajaduse hindamiseks;
ebapädevalt inimese abivajadust 2) KOVide töötajate koolitamine, täiendkoolitus ja
24 Sihtrühm läbiviidud pädevalt või objektiivselt. mainerisk 2 2 4 nõustamine KOV nõustamistalituse poolt.
53
1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine
(kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik
üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega inimesed;
2) selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT/SRT ja
ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor
teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja
üldskoor samuti);
Risk, et teenusele 3) Juhendid, koolitused ja nõustamine KOV
Teenust ei saa õige suunatakse mitte ainult nõustamistalituse poolt;
25 Sihtrühm sihtrühm EHT/SRT sihtrühma. tegevusrisk 2 2 4 4) järelevalve teostamine KOVide üle.
Risk ei ole täielikult maandatav.
1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele
spetsialistidele, millist komponenti millise
kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada;
2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna
ressursside kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud
Kvalifitseeritud Risk, et teenuseosutajatel ei töötaja juhendamisel töötamine;
Teenuse spetsialistide puudus ole vajalike oskustega väliskeskkonna 3) teenuse osutamine paindlikult mitme
26 korraldamine teenuseosutajatel inimesi tööle võtta. risk 2 2 4 teenuseosutaja poolt.
1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele
spetsialistidele, millist komponenti millise
kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada ja mida
saab teha väljaõppeta abistaja;
2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna
ressursside kaasamise võimaldamiseks juhised,
Risk, et kogukonna kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine;
võimalusi ei osata kasutada 3) mentorsüsteemi loomine kogukonna ressursside
Teenuse Kogukonnaressursse või on osutatav abi kaasamiseks;
27 korraldamine ei kasutata ebaprofessionaalne. tegevusrisk 2 2 4 4) kasu esile toomine, eriti piiratud eelarve tingimustes.
54
Risk, et dokumentatsiooni
on palju, seda on keeruline
täita, dokumentide
täitmiseks kulub palju aega,
on risk, et tänu mitme 1) IT-arendus, millega luuakse digitaalsed dokumendid
osapoole vahel info ja praeguste excelite ja wordide asemel;
Bürokraatiat on dokumentide liikumisele on 2) teenuse protsess üle vaadata ja võimalusel
palju, teenuse administreerimine lihtsustada;
administreerimine on keerulisem, bürokraatiat tegevusrisk, 3) koostada põhjalikud juhised, mis abistavad
28 Teenuse sisu keerukas rohkem (ka AK oht suurem). aruandlusrisk 2 2 4 dokumentide täitmist.
1) Täpsema regulatsiooni, juhiste koostamine,
kehtestamine KOVidele, koolitamine ja nõustamine
KOV nõustamistalituse poolt;
2) kehtestada sihtgrupipõhised teenused KOVis -
püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele on tugiisiku
Risk, et ISTE teenus tagatud ISTE komponentide kaudu;
teenuskomponentidena 3) KOV teenuste loogika - kui teenus on olemas (nt
kirjeldatud tegevused psühholoogiline nõustamine) siis esmajärjekorras KOV
Teenuseid dubleerivad KOV teenuseid teenusena, seejärel kombineeritult ISTE
29 Teenuse sisu dubleeritakse (eelkõige tugiisikuteenust). tegevusrisk 2 2 4 komponentidega mahupõhiselt.
Risk, et teenuseosutajate
majandusolukord kujuneb
reaalselt osutatud 1) Selgitustöö, et ISTE rakendumisel on tagatud piisav
teenusemahu alusel hulk teenuse vajajaid (praegused toetavaid teenuseid
tunnipõhiselt tasustamise saavad inimesed), kvaliteetsetele teenuseosutajatele
tõttu ebastabiilseks ja vähe on sissetulek tagatud;
ette prognoositavaks, 2) kehtestada garanteeritud tasu, nt
Finantsiline kindlus mistõttu TOd ei majanda finantsrisk, teenuskomponentide miinimummahud või
teenuseosutajatel end ära ja tekib probleem strateegiline valmisolekutasu;
30 TO puudub teenuse jätkusuutlikkusega. risk 4 1 4 3) kehtestada BTO rahastus kuupõhiseks pearahaks.
Risk, et kõigile EHT/SRT
sihtrühmadele uus
teenusekorraldus ei sobi,
Teenusmudel ei sobi kuna KOVid on ISTEt 1) Jagada häid praktikaid erinevatele sihtgruppidele (nt
kõikide sihtrühmade piloteerinud ainult mingi noored) teenuse osutamisel;
31 Sihtrühm lõikes kindla sihtrühma peal. tegevusrisk 1 1 1 2) üldistada praktikast tulenevat kogemust.
55
56
MEMO 23.12.2022
Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja
Teema: Erihoolekande teenuse kohtumääruse teenuse lisakohtade vajadus ja/või
ebastabiilse remissiooniga isikute jaoks teenuskohtade vajadus.
Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine
erihoolekandeasutustele 2023 - (EHT) eelarve 2023.
Seotud Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste osutajad,
osapooled: erihoolekandeteenuse kasutajad
PROBLEEM
1. Vajadus uute teenuskohtade järele: Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel
ja/või Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega
inimesele.
2. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023.
aastal
2023.a EHT eelarve ülevaade:
EHT prognoositud teenuse kulu 2023 aastaks on 46 656 540 eurot.
2023 eelarve baas on 41 930 730 eurot (sh 900 000 eur üldhooldusteenuse vahendid), 15%
tegevusjuhendajate palgakomponentide tõusuks eraldati täiendavalt 4 004 592 eurot. Seega EHT
eelarve teenuse vahendid on kokku 2023 aastaks on 45 935 322 eur (koos ÜHT vahenditega) ja
45 580 322 eurot (võetud välja ÜHT poole aasta progn kulu 355 000 eurot eeldusel, et al 01.07.23
pikaajalise hoolduse reformi raames 2001.a inimesed liiguvad KOVi, aga teenuse jaoks eraldatud
vahendid jäävad al 01.07.23 EHT eelarvesse alles ka tulevikus). Kuna teenuse eelarve prognoos on
suurem kui rahalised vahendid, siis 2023 aastal võib tekkida EHT eelarves puudujääk 1 076 218
eurot. Järgnevatel aastatel 2024-2026 919 746 eurot aastas – eeldusel, et teenuste mahud ja
teenuste hinnad ei tõuse ( mis ei ole realistlik ega ootuspärane), vaid jäävad 2023.a tasemele.
2023 aasta EHT eeldatav puudujääk on planeeris katta 2022 EHT eelarve jäägist.
2022 baas eelarve 41 367 968 eurot + 2021.a jääk 3 412 874 eurot = 44 780 842 eurot.
2022a. eelarve kasutus 27.10.22 seisuga on 32 906 015 eurot. Prognoos eelarve kasutus aasta 2
viimase kuu kohta on 7 mln eurot. Seega on prognoos eelarve jäägiks 2022.a ~4,78 mln eurot.
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 704 624 2 784 878 1 865 132
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 639 946 48 720 200 47 800 454
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
jääk 4 780 842 3 704 624 2 784 878 1 865 132 945 386
2022 a jäägi arvelt ( 4,78 mln) on võimalik 2023.a hindade ja mahtude põhjal tulla toime ka kuni
2026.a (k.a). Aluseks on võetud teenuse baaseelarve igaks aastaks kuni 2026 ning eeldatav teenuse
jääk iga aasta lõpus, mille osas teeb SKA ettepaneku ületõsteks järgmisse aastasse.
3. Vajadus uute teenuskohtade järele:
Variant 1: Kohtumäärusega kohtade vajadus:
SHS §70 lõige 3 ja 4 reguleerivad kohtumäärusega teenusele (ÖK) suunamist ning seal on SKA
ülesandeks pandud viivitamta inimese teenusele suunamine. Teenusele ei saa inimest suunata, kui
meil vabu teenuskohti ei ole. Tänased eelarvelised vahendid ei võimalda ka uusi kohti juurde luua.
19.12.22 seisuga on täitmata ÖK teenuskohti 0 ehk vabad teenuskohad puuduvad. Kokku täidetud 94
teenuskohta. Teenuseosutajateks on Viljandi haigla (kohti 30), AS HKT Merimetsa tee 3 (kohti 32), AS
HKT Sillamäe Tervise 17 (kohti 32).
Ootel on 5 kohtumäärust – inimesed vajavad viivitamata teenust. Järgmine vaba koht tekib
eeldatavalt 22.12.22 – täitmata jääb SKA poolt 4 määrust (19.12.22 seisuga). SKA on välja saatnud
veel 12 arvamust, millele ootab kohtult vastust, neist 11 neist on suure tõenäosusega sellised, mille
alusel isiku ÖK teenusel viibimist pikendatakse või uute inimestele teenusele suunatakse. St et
vajadus ÖK kohtade järele lähiajal on hetke seisuga max 4+11= 15 kohta.
Eelarveline vajadus versioon1 (8 uut ÖK kohta): SKA on uurinud uute ÖK kohtade juurde loomise
võimalust AS Hoolekandeteenustelt (AS HKT). Viljandi haiglal ei ole ruumide piirangu tõttu võimalik
uusi kohti juurde luua. AS HKT on andnud mõista, et võimalik oleks luua juurde 8 uut ÖK kohta
alates 01.04.2023 Sillamäe üksusesse – sealt on võimalik ööpäevaringse EHT saajad suunata ümber
Rakvere üksusesse, kui lõppeb KLAT teenuse leping 31.03.2023.a ning selle alusel vabanevad ruumid
ÖK teenuskohtade juurdeloomiseks. Varasemalt ei ole võimalik uusi kohti luua. 01.01.2023.a kehtima
hakkavate hindade järgi on 2023.a vaates sel juhul ÖK kohtade lisaraha vajadus 8*9*2431=175 032
eur. (aastas 8*12*2431eur= 233 376 eur).
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 529 592 2 376 470 1 223 348
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 464 914 48 311 792 47 158 670
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
ÖK uute
teenuskohtade
kulu (8) 175 032 233 376 233 376 233 376
jääk 4 780 842 3 529 592 2 376 470 1 223 348 70 226
Eelarveline vajadus versioon 2 (15 uut ÖK kohta):
Kui tagada praegu SKAle teadaolevad tehtud ÖK määrused ja antud hinnangud, kelle osas on
tõenäoline, et kohus teeb positiivse otsuse, on uute kohtade vajadus kokku 15. Sel juhul on aastane
eelarve vajadus 12*15*2431= 437 580 eur
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 267 044 1 909 718 552 392
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 202 366 47 845 040 46 487 714
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
ÖK uute
teenuskohtade
kulu (15) 437 580 437 580 437 580 437 580
jääk 4 780 842 3 267 044 1 909 718 552 392 -804 934
Variant 2: Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade vajadus ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega inimesele (ÖR):
Paljud ÖK teenuselt välja suunatud isikud vajavad edasiseks toimetulekuks ÖR teenuskohta. 19.12.22 seisuga on kõik ÖR 112
teenuskohta stabiilselt täidetud. Teenuseosutajateks on Viljandi Haigla ( kohti 73), MTÜ Lõuna-Eesti
Erihooldusteenuste Keskus (MTÜ LEEK) Meegomäel ( kohti 39).
Eelarveline vajadus versioon 1 (5 uut ÖR kohta): SKA on uurinud ka ÖRi võimalike teenuskohtade
juurde loomist praegu teenust juba osutavatelt asutustelt. Viljandi Haiglal puuduvad vajalikud
ruumid. MTÜ LEEK on valmis alates 01.01.23 juurde looma veel 5 uut teenuskohta. 01.01.23.a.
kehtima hakkavate hindade järgi on 2023.a vaates sel juhul ÖR kohtade lisaraha vajadus
5*12*1069eur=64 140 eur aastas.
ÖR teenuse järjekorras on 49 inimest (19.12.22 seisuga), neist eelisjärjekorras 45 ja tava järjekorras 4.
SKM määrus nr 70 § 3 lg 6 sätestab, et isikud, kes saavad ÖK teenust ning vajavad pärast nimetatud
teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust, on eelisjärjekorras. St SKA teeb TO
hindamiskokkuvõtte ja konsultandi hinnangu alusel konkreetse(te) isiku(te) kohta kohtule
pöördumise ÖK teenuse kohtumäärus lõpetada enne tähtaega ja suuname konkreetse isiku ÖR
teenusele nn SOS korras. Selle arvel vabaneksid ka ÖK teenuskohad. Hetkeolukorda selline võimalus
leevendaks, kuigi pikas perspektiivis ei ole piisav.
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 640 484 2 656 598 1 672 712
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 575 806 48 591 920 47 608 034
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
ÖR uute
teenuskohtade
kulu 64 140 64 140 64 140 64 140
jääk 4 780 842 3 640 484 2 656 598 1 672 712 688 826
Eelarveline vajadus versioon 2 (5 uut ÖR kohta): kui on võimalik juurde tekitada 12 uut ÖR kohta,
SKA saadab teenuseosutajatele päringu, kellel oleks võimekust uusi kohti juurde luua.
Sel juhul on eelarveline lisa vajadus aastas kokku 12*12*1069 = 153 936 eur
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 550 688 2 477 006 1 403 324
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 486 010 48 412 328 47 338 646
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
ÖR uute
teenuskohtade
kulu (12) 153 936 153 936 153 936 153 936
jääk 4 780 842 3 550 688 2 477 006 1 403 324 329 642
2. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023.
aastal
Alates 2020 on SKA pakkunud EHT osutajatele nõustamisteenust: teenus, mis sisaldab riski- ja probleemse-
sh, sh raskesti mõistetava käitumise juhtimiseks vajalike teadmiste jagamist ja juhendamist konkreetsete
akuutsete juhtumite korral erihoolekandeasutuste juhtidele ja töötajatele.
Eesmärgiks on erihoolekandeasutuste töötajate nõustamine ja juhendamine riski- ja probleemset käitumist
kaasa toovate olukordade ennetamiseks, nendega toimetulemiseks ja vältimiseks. Teenus puudutab
konkreetselt ohtliku või raskesti mõistetava käitumise ilmingutega teenusekasutajatega töötavaid
personaliliikmeid, et võimestada neid toime tulema teenuse saajate vajadustega ning kogu personali vaates
ühtsetel alustel tegutsema. Senine 2-aastane kogemus -kui võimaldasime EHK asutustele kaasata riigi toel
käitumiseksperte psüühikahäirega inimeste probleemse käitumise (sh ÄKK) ennetamisel - on osutunud väga
vajalikuks ning saanud EHK asutustelt positiivset tagasisidet. Vajadus on jätkuv.
Igaks aastaks hangitakse nõustamisteenus eraldi väikeostuna sisse. 2023.a osas on planeeritav lepingu
maksumus 50 000 eur (eeldatav lepingu sõlmimise aeg 01.02.23, kehtiv kuni 31.12.23 või kuni
rahaliste vahendite lõppemiseni).
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 654 624 2 684 878 1 715 132
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 589 946 48 620 200 47 650 454
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
nõustamisteenus 50 000 50 000 50 000 50 000
jääk 4 780 842 3 654 624 2 684 878 1 715 132 745 386
Otsustust vajavad teemad:
1. Kohtumäärusega erihoolekandeteenuse teenuskohtade juurde loomise vajadus al 01.01.23 –
15 uut kohta aastane eelarve lisavajadus 12*15*2431= 437 580 eur
2. Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade vajadus ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega inimesele (ÖR) – al 01.01.23 12 uut teenuskohta eelarveline lisavajadus
aastas kokku 12*12*1069 = 153 936 eur
3. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023.
aastal – lepingu maksumus 50 000 eur
4. Kui saaks ellu viia kõik 3 eelpool mainitud ettepanekut, siis teenuse eelarves on puudujääk
alates 2025.a -59 416 eur ja al 2026.a -1 620 678 eur
2022 2023 2024 2025 2026
baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322
ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 063 108 1 501 846 -59 416
EHT vahendid
(eelarve) 44 780 842 50 361 164 48 998 430 47 437 168 45 875 906
teenuse kulu
prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068
ÖK uute
teenuskohtade
kulu (15) 437 580 437 580 437 580 437 580
ÖR uute
teenuskohtade
kulu (12) 153 936 153 936 153 936 153 936
nõustamisteenus 50 000 50 000 50 000 50 000
jääk 4 780 842 3 063 108 1 501 846 -59 416 -1 620 678
OTSUS / KOKKULEPPED:
MEMO
Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja
Ülle Riisalo – erihoolekande ja rehabilitatsioonitalituse nõunik
Kati Karelson - analüütik
Teema: Ööpäevaringsetelt teenustelt toetavatele teenustele suunatud
isikute toimetuleku analüüs, märts 2023
Seotud Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste
osapooled: osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad
Teenuste nimetuste lühendite selgitus:
Toetavad teenused – töötamise toetamise-, igapäevaelu toetamise- ning toetatud elamise
teenused
KE – kogukonnas elamise teenus
ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus
ÖR – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikutele
ÖT – ööpäevaringe erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele
Erihoolekandeteenused (EHT) on suunatud täisealistele psüühikahäirega inimestele alates
18-ndast eluaastast, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist,
nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste
sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada.
Erihoolekandeteenuseid ja teenuste osutamist reguleerib Sotsiaalhoolekandeseadus. Eestis
on 142 SKA lepingupartnerit (millest üks lepingupartner haldab nt 65 erinevat
hoolekandeüksust), mille kaudu pakutakse teenuseid 7443-le isikule 236-s tegevuskohas üle
Eesti (11.11.22. andmed).
EHT jaotatakse toetavateks-, kogukonnas elamise- ja ööpäevaringseteks teenusteks. Kõikidel
EHT-l toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine – teenusel olles peab
inimene ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse.
Toetavad teenused osutatakse inimestele, kes elavad oma kodudes (mõningatel juhtudel ka
teenuseosutaja poolt organiseeritud elamispinnal). Toetavate EHT eesmärk on tagada inimese
parim võimalikult iseseisev toimetulek ja areng, sh õppimine ja töötamine, ning toetada tema
ühiskonnaelus osalemist vastavalt inimese võimetele; aidata inimesel toime tulla ja oma eluga
hakkama saada oma kodus elades ja võimaluse korra üldiste avalike sotsiaalteenuste toel, et
inimene ei peaks minema ööpäevaringsesse asutusse.
Kogukonnas elamise teenusel inimene elab asutuse poolt pakutaval elamispinnal ja töötaja
on tema juures ainult päevasel ajal. Öisel ajal peab tegevusjuhendaja olema kättesaadav
kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele inimestele. Kogukonnas elamise teenuse
eesmärk on säilitada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, et ta tuleks peresarnase
elukorralduse juures võimalikult iseseisvalt või väikese juhendamisega toime oma igapäevaelu
toimetamistega. Kogukonnas elamise teenuse tegevusjuhendaja on juhendaja rollis: suunab
teenusel olijat, vajadusel annab tegevusi ette, õpetab ja toetab, aitab leida kogukonnast
vajalikke teenuseid ja võimetekohaseid tegevusi.
Ööpäevaringsetel teenustel 24/7 elab inimene asutuse poolt pakutaval elamispinnal.
Ööpäevaringsed EHT on kõige raskemate sümptomitega psüühikahäirega inimestele, kes
vajavad abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajavad
MEMO
selleks olulisel määral ja pidevalt kõrvalabi ning juhendamist. On nn pereküla-tüüpi asutusi,
mis asuvad äärelinnades ja kus on mitu maja, kus igas majas elab koos ca 10 inimest ja igas
majas on oma töötajad ööpäevaringselt. On ka peremaju, mis koosnevad neljast perest, kus
igas peres elab 6 inimest. Mõned üksikud kohad on Eestis veel sellised suuremad asutused,
kus elatakse nn osakondades, kuid Eesti riigil on plaan deinstitutsionaliseerimise käigus ka
need viimased suured asutused likvideerida ja kolida neis elavad psüühikahäirega inimesed
väiksematesse kodusarnastesse majadesse. Ööpäevaringse EHT eesmärk on inimese
iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna ja
järelevalve tagamine teenuseosutaja ruumides.
Kui inimene vajab erihoolekandeteenust, siis reeglina vormistatakse suunamine teenusele 5
aastaks. Teenusel oleku ajal võib inimese abi- ja toetusvajadus muutuda, nt tema tervisliku
olukorra muutudes, toimetulekuoskuste paranedes/ halvenedes vm põhjustel. Sellest peab
teenuseosutaja informeerima Sotsiaalkindlustusametit ning viiakse läbi uus abi- ja
toetusvajaduse hindamine. Ning vastavalt hindamistulemusele suunatakse inimene teisele
erihoolekandeteenusele, mis võib olla nii kergem kui ka raskem teenus.
1. Ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt liikumine kogukonna teenusele või mõnele
toetavale erihoolekandeteenusele
Perioodil 2015-2022 on ööpäevaringset erihoolekandeteenust (ÖE), ööpäevaringset
erihoolekandeteenust ebastabiilse remissiooniga isikule (ÖR) või äärmusliku abi- ja
toetusvajadusega erihoolekandeteenust (ÖT) saanud kokku 3619 unikaalset isikut, kellest
ainult ühel kindlal ööpäevaringsel teenusel on olnud 85 % (3065 inimest). Ülejäänud 554
inimest ehk 15% on liikunud vastavalt oma abi- ja toetusvajaduse muutumisele erinevate
teenuste vahel, kellest omakorda 367 inimest ehk 66% on vajanud esimese valikuna kergemat
erihoolekande teenust (toetav EHT või kogukonnas elamise teenus).
Tabel 1. Ööpäevaringsetel erihoolekandeteenustel olnud unikaalsete isikute arv kokku
perioodil 2015-2022 ja jagunemine erinevate teenuste vahel
KOKKU ööpäevaringsetel teenustel isikuid 2015-2022 3619 100%
...neist ainult ühel ööpäevaringsel teenusel: 3065 85%
ÖE 2510
455
ÖR 100
Tabel 2. Kombinatsioonid, kuidas isikute abi- ja toetusavajaduse järgi on inimene
liikunud erinevate kergematele teenustele ja vajadusel ka tagasi ööpäevaringsele
teenusele.
Teenuste kombinatsioon alustades ÖE-st, ÖL-st või ÖR-st
kergemale teenusele liikumine ja vajadusel tagasi
ööpäevaringsele: Isikute arv
ÖE-KE 270
ÖE-KE-TOETAV 7
ÖE-KE-TOETAV-ÖE 1
ÖE-KE-TOETAV-ÖK 1
MEMO
ÖE-KE-ÖE 33
ÖE-KE-ÖE-TOETAV 1
ÖE-KE-ÖE-ÖK 1
ÖE-KE-ÖK 4
ÖE-KE-ÖK-ÖE 4
ÖE-KE-ÖR 2
ÖE-TOETAV 29
ÖE-TOETAV-KE 2
ÖE-TOETAV-KE-ÖE 1
ÖE-TOETAV-ÖE 3
ÖE-TOETAV-ÖK 1
ÖE-toetav-ÖK-ÖE-ÖK 1
ÖL-TOETAV 2
ÖL-ÖE-TOETAV-ÖE-ÖL 1
ÖL-TOETAV-ÖL 1
ÖR-KE-ÖR 1
ÖR-TOETAV 1
Kokku 367
Tabelis olev info näitab, et 367 isikust 270, s.o 74 %, vahetas erihoolekandeteenust vaid 1x -
inimese teenusevajadus muutus ööpäevaringselt teenuselt kogukonna teenusele. Siin on
taustal ka AS Hoolekandeteenused (kureerib hetkel 65 erinevat teenusüksust üle Eesti) suurte
ühiselamu-tüüpi erihooldekodude reorganiseerimise protsess, mille käigus asutuse personal
koostöös SKA-ga hindas võimekamad ja iseseisvamad ööpäevaringse teenuse saajad KE
teenusele uutesse rajatud üksustesse. Psüühikahäirega inimeste puhul on stabiilsus ja
turvaline ning rutiinne toetav keskkond üliolulised, kuid ühelt teenuselt teisele liikumisega (või
ka ühest asutusest teise kolimisega) kaasneb kohanemisperiood, mil võib avalduda nt raskesti
mõistetav käitumine, toimetuleku langus; võib tekkida vajadus raviskeemi muutmiseks jms.
Ka võib haiguse kulg olla sageli tõusude ja mõõnadega ning tehes kiired otsused inimeste
haiguse tõusude hetkedel, siis võivad tagajärjed olla keerulisemad. Näiteks on võimalikud
olukorrad, kus inimene on liikunud ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt toetavale
teenusele ja lõpuks jõudnud kõige raskemale teenusele ehk kohtumäärusega teenusele (4
korral perioodil 2015-2022).
Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandid on toonud välja teenusevajaduse
ümberhindamisel märkamise, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus võib olla
olnud vähenenud teatud juhtumitel põhjusel, et mõnedes ÖE asutuses on olnud paremini
tagatud ravimitele alluvate psüühikahäirete püsiv toetusravi (peamiselt skisofreenia,
skisotüüpsed ja luululised häired) ja teenuse saaja tervislik seisund on seetõttu stabiilsena
püsinud. Kuid kuna nii toetatud elamise teenusel kui kogukonnas elamise teenusel on toetava
personali olemasolu piiratud, ei ole võimalik neil teenustel sageli raviplaani täitmist piisavalt
toetada - nii võivad tekkida tagasilangused teenuse saajate tervislikus seisundis, mis
omakorda mõjutab nende käitumist ja hakkamasaamist igapäevaelus. Ja siin on üks peamine
põhjus, mis liigutakse nii KE- kui ka toetavatelt teenustelt tagasi ÖE teenusele. Tagasilangust
võib põhjustada ka eemale jäämine enda jaoks seni tuttavast keskkonnast ja inimestest,
suhtlusest ja ühistegevustest.
Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul vajab teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid elukestvalt
ööpäevaringseid (eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja
järjepidev raviskeemi järgimine. Kui isik on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle
sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi
MEMO
toime ka vähema toetusega teenusel. Ööpäevaringsetel teenustel on isikutel võimalus toetuda
teenuseosutajale 24/7, aga toetavatel teenustel ja kogukonnas elamise teenusel teatud
tundidel ööpäevas. Nad peavad suutma suurema iseseisvusega leidma omale päevaseid
tegevusi ja rakendust. Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega
teenuselt vähema toetusega teenustele võib tuua kaasa psüühilise seisundi
dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse,
nii haiglasse kui hoolekandeasutusse.
2. Kogukonnateenuselt liikumised teiste erihoolekande teenuste vahel
SHS § 97 sätestab kogukonnas elamise teenuse (KE) kui inimese põhivajaduste
rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomise koos majutuse ja
toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu
tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teisisõnu on olulisimal
kohal nii igapäevaelu korraldamine, sh majapidamistegevused, kui ka omavaheline
läbisaamine.
Perioodil 2015-2022 on kogukonnateenust (KE) saanud kokku 939 unikaalset isikut, kes on
sel perioodil olnud kas ainult kogukonnaelamise teenusel või saanud samaaegselt
kogukonnas elamise teenusega töötamise toetamise teenust lisaks.
Tabel 3. KE teenusel olnud isikute liikumine teenuste vahel, 2015-2022
Teenuste kombinatsioon alustades KE-st: Isikute arv %
ainult KE või KE koos töötamise toetamise teenusega
(KET) 829 88%
KET-ÖE 85 9%
KET-ÖE-KET 2 0%
KET-ÖE-KET-ÖE 1 0%
KET-ÖE-ÖK 4 0%
KET-ÖE-ÖK-ÖE 1 0%
KET-ÖE-ÖR 1 0%
KET-ÖK 8 1%
KET-ÖK-ÖE 5 1%
KET-ÖK-ÖE-KET-ÖE 1 0%
KET-ÖR 2 0%
KOKKU 939 100%
... KE-lt ÖE või ÖR teenusele liikunud 96 10%
... ... neist tagasi KE-le liikunud 3
... ... ... ja uuesti ÖE-le 1
... KElt ÖK-le liikunud 14 1%
Andmed näitavad, et ainult 10% (96 inimest) kõikidest kogukonna- või samaaegselt ka
töötamise toetamise teenusega abi saanud inimeste puhul on abi- ja toetusvajadus muutunud
sedavõrd suuremaks, et vajadus on ööpäevaringse teenuse järele (ÖE või ÖR, ÖT-le ei ole
kedagi suunatud). Kohtumäärusega teenusele on suunatud sel perioodil 14 inimest (1%).
Esimeses peatükis, kus analüüsiti ööpäevaringsetelt teenustelt liikumist KE-le või toetavatele
teenustele, siis nägime, et 3619 unikaalsest isikust liikus perioodil 2015-2022 KE teenusele
327 isikut (9%). Ja tabel 3 andmete põhjal, saame väita, et samas suurusjärgus on inimeste
liikumine ka KE-l või samaaegselt toetaval teenusel olnud isikute puhul ööpäevaringsele
teenusele (v.a kohtumäärusega teenus) – 96 inimest (10 %).
KE teenuse saajate profiil, kelle teenuse vajadus on muutunud
MEMO
Kogukonnateenuselt kas ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele või ebastabiilse
remissiooniga erihoolekandeteenusele suunatud isikute puhul on enimlevinud, kas
põhihaigusena järgmised haigused: 1. intellektipuue, 2. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised
häired, 3. orgaanilised – k.a. sümptomaatilised – psüühikahäired. Vähemal määral on
põhihaiguste hulgas esindatud ka psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu
spetsiifilised häired; psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired,
sh alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired; meeleoluhäired; neurootilised,
stressiga seotud ja somatoformsed häired; täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ning
tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.
Tabel 4. KE-lt ÖE-le või ÖR-le liikunud isikud perioodil 2015-2022 vanuse ja soo järgi
Isikute arv
Vanusrühm Mehed Naised Kokku
kuni 29-a 13 5 18
30-39 12 7 19
40-49 12 9 21
50-59 17 11 28
60 ja vanem 6 4 10
Kokku 60 36 96
62,5% 37,5%
Kõige enim on teenuste vahel liikumist olnud meessoost teenuse saajate seas ning
vanuserühmas 50-59 aastased – viimane tulem kattub Eesti Psühhiaatrite Seltsi prognoosiga,
mille kohaselt - arvestades psüühikahäirete esinemissageduses toimuvat – on suurenemas
eakate raskete psüühikahäiretega isikute hulk ning psühhiaatrite hinnangul on ebatõenäoline,
et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus lähiajal väheneb.
Analüüsi käigus uuriti, kas saab välja tuua mõjutust teenusesaamise vahetuse vajaduse kohta,
mis on seoses teenuse saamise asukohaga – st, kas nn suuremas KOVs esineb teenuse
vajaduse ümberhindamist rohkem, kui väiksemas KOVs, kus KE teenust osutatakse. Andmete
põhjal saab väita, et see seos on olemas. Kolm kõige suuremat KOVi, kus KE teenusesaaja
(kokku 96 isikut) vajas ümber hindamist olid: Tallinn (21 isikut), Tartu (18 isikut) ja Pärnu (10
isikut) – kokku 49 isikut (51%). Ning KOVd, kuhu kõige enam isikud ümber suunati, kas ÖE
või ÖR teenusele olid: Harku vald (22 isikut), Põltsamaa vald (16 isikut), Kambja vald (8 isikut).
Analüüsist tulenevad ettepanekud
Tagada piisav tegevusjuhendajate arv ja kohalolu vastavalt teenuse saajate
vajadustele: erihoolekande kulumudelisse on 2023 aastal lisatud ka lisaspetsialisti
kulukomponent. Lisaspetsialist aitab tagada teenuse saajatele eneseteostuse
võimaluste loomist, mõtestatud tegevuste läbiviimist (nt meister), juhendamist (nt
spetsiifiline juhendamine) ja toetamist igapäevaelu tegemistes jms – otsustab
lisaspetsialisti spetsiifika iga asutus ise vastavalt oma teenuse saajatel tegelikele
vajadustele.
Luua võimalusel kogukonnas elamise teenuskohad kuni 10-inimesega üksuste kaupa,
mitte korterelamutesse. Peresarnase elukorraldusega kuni 10-inimesega KE üksuses
on tegevusjuhendajal võimalik teenuse saajaid rohkem juhendada, õpetada ja toetada
nii igapäevaelutoimingutes, vaba aja mõtestatud sisustamisel, töö- ja töölaadsete
tegevuste läbiviimisel, ühisürituste korraldamisel kui ka suhete loomisel ja hoidmisel.
MEMO
KE korterite süsteem on kohati andnud tagasilööke, kuna üks tegevusjuhendaja juba
füüsiliselt ei jõua regulaarselt ja individuaalselt tegeleda kõigi erinevates korterites
elavate teenuse saajatega (nt aastal 2021 olid kõik KE teenuselt ööpäevaringsele
teenusele tagasi suunatud inimesed KE korteritest, mitte majadest). Teemakohane
tagasiside on laekunud SKA-le juba mitmel aastal ka teenuse saajate eestkostjatelt,
kes keelduvad oma eestkostetavaid panemast KE teenusele üksusesse, mis koosneb
3-4-st korterist, väites, et eestkostetavad vajavad rohkem abi ja juhendamist kui see
sellistel tingimustel ühe tegevusjuhendaja poolt võimalik tagada on. Inimese ja/või tema
eestkostja tahte vastaselt SKA inimest sellisesse üksusesse suunata ei saa (SHS § 71
lg 5).
Leida lahendused ja võimalused, kuidas KE teenuse saajatel oleks võimalus teha
jõukohaseid tegevusi (nt tegevuskeskustes, päevakeskustes; kaitstud ja toetatud töö
laadsed tegevused; avatud tööturul töötamine). Mitmed tagasilangused, nii tervislikus
olukorras kui ka toimetulekus, on põhjustatud sellest, et ööpäevaringselt teenuselt KE
teenusele liikunud inimene ei suuda leida endale oma kohta ühiskonnas; ta soovib olla
vajalik ja käia tööl ning anda oma panus ühiskonna toimimisse nagu kõik teisedki seda
teevad, kuid lisaks kohati vähesele juhendamisele jääb vajaka ka ühiskonna poolt
pakutavatest mõtestatud ja vajalike tegevuste tegemise võimalustest psüühikahäirega
inimestele. Halvemal juhul lõpeb selline tegevusetus ja enese kasutuna/koormana
tundmine sõltuvusse langemisega (alkohol, tabletid vm).
Täiendada tegevusjuhendajate baaskoolitust eraldi kogukonnas elamise teenuse
spetsiifikaga: a)KE tegevusjuhendaja jõustab, mitte ei tee teenuse saaja eest toimetusi
ära, ning jõustamine saab toimuda vaid tegevusjuhendaja ja teenuse saaja vahelise
partnerluse kaudu; b)KE tegevusjuhendaja peab teadma ja tundma kogukonnas
olevaid võimalusi ning aitama teenuse saajal liituda ja sulanduda kogukonda; c)kui
kolitakse ümber ööpäevaringselt teenuselt KE teenusele, siis on vaja arvestada
sellega, et psüühilise erivajadusega inimesele tuleb kohanemiseks aega anda
vähemalt üks aasta, et ta harjuks uue keskkonnaga ja kohaneks uute inimestega –
eeldab tegevusjuhendajalt kannatlikkust, arusaamist tagasilanguste ja ärevuse
põhjustest, mõistvat suhtumist ehk teisisõnu spetsiifilist professionaalset lähenemist;
d)diagnoosist lähtuvate eripäradega arvestamine: psüühikahaigusega inimesed
hoiavad rohkem omaette, suhtlevad vähem ja konflikte on ka vähem (kuid nende puhul
esineb sagedamini sõltuvusse langemist), intellektipuudega inimene vajab rohkem
tähelepanu, mistõttu on tal probleemid suhtlemisel, sõprade leidmisel ja esineb
võimuvõitlust; e)tegevusjuhendaja peab oskama leida ja pakkuda oma juhendatavatele
nende võimekusest ja soovidest lähtuvalt ka ühiseid tegevusi KE teenusel -
kogukonnas või toetavatel teenustel olles võib olla vähem suhtlust teiste inimestega,
mis omakorda võib suurendada teenuse saajate üksindustunnet; f)ühes korteris või
majas võivad koos olla väga erineva tasemega inimesed, st neid kõiki ei saa panna
tegema ühtesid ja samasid toiminguid, sest nende arusaam ühest või teisest asjast
võib olla erinev; g)tegevusjuhendajad võivad tunda ebakindlust oma töö suhtes: ühelt
poolt võib neid ohustada teenuse saaja oma ebastabiilse käitumisega ja teiselt poolt
üksi töötamine, mis ei jäta aega põhitöö olemusega tegeleda.
Ühiskonnas empaatia kasvatamine – on mitmeid kordi juhtunud, et naabrid ei ole
heatahtlikud teenusesaajate suhtes ja pingestavad olukordi, mis omakorda võib viia
teenusesaaja ebasoovitava käitumiseni.
MEMO
Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja
Ülle Riisalo – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse nõunik
Kati Karelson - analüütik
Teema: Kohtumääruse alusel teenuse kasutajate profiilide analüüs, märts
2023
Seotud Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste
osapooled: osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad
Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes tervislikust seisundist
tulenevalt ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning kes on endale
ja/või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset
erihoolekandeteenust saama ning varasemate teenuste kasutamine ei ole osutunud piisavaks
või muude teenuste kasutamine ei ole võimalik.
Otsuse teenuse vajaduse kohta teeb kohus, st teenusel viibimine on isiku tahtest olenematu
(nõusolekuta). Teenusele paigutamise saab algatada inimese eestkostja või inimese
elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, kes peavad esitama kohtule põhjendatud
avalduse. Õigusaktidest tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud väljastama
suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale.
Teenuse eripära Kohtumäärusega teenusele paigutab kohus isiku kuni üheks aastaks.
Kohtumäärusega teenusel on teenuseosutajal õigus piirata isiku vabalt liikumist ning kasutada
vajadusel eraldamist. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele peab teenuseosutaja tagama 20
teenuse saaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt
vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Praktikas on
kohtumäärusega teenusele teenuseosutaja poolt lisaks palgatud ka turvatöötaja ning
paigaldatud turvasüsteemid, sh häirenupud oma töötajate kaitseks ja turvalisuse tagamiseks.
Teenuse eesmärk on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning suurendada
valmisolekut abi vastu võtta, et ta saaks naasta tavapärasesse elukeskkonda ja oleks vajadusel
nõus kasutama teisi sotsiaalhoolekande abimeetmeid, mida osutatakse väljaspool kinnist
hoolekande asutust. Kohtumäärusega teenusel arendatakse ja kinnistatakse isiku igapäevaelu-
ja tööoskusi, juhendatakse hooldustoimingutes ja raviskeemi järgimisel, suhtlemisel ning vaba
aja tegevuste leidmisel.
1. Teenusele suunamine
Isikute arvud ja teenuskohad
Kokku on perioodil 2011-2022 kohtumäärusega teenusel onud 695 erinevat isikut.
Tabel 1. Unikaalsete isikute arv teenusel aastas ja teenuskohtade arv perioodil 2011-
2022
Aasta jooksul teenusel olnud isikute Teenuskohtade arv igal aastal
Aasta arv (01.12. seisuga)
2011 226
2012 257
2013 243 132
MEMO
2014 169 119
2015 163 119
2016 158 109
2017 160 100
2018 145 100
2019 136 98
2020 123 94
2021 114 94
2022 115 94
Tabel 2. ülevaade ÖK teenusele suunatud isikutest 2011-2022
Teenusel Aasta esmakordsete
olevate jooksul % aasta Esmakordsete
isikute teenusel Teenuselt jooksul arvu
arv olnud ... neist Suunamisi väljumisi teenusel kasv/kahanemine
(seisuga isikute esmakordselt aasta aasta olnud võrreldes eelmise
Aasta 31.12.)* arv* teenusel* jooksul** jooksul** isikutest aastaga, %
2011 158 226 113 202 158 50%
2012 167 257 95 211 202 37% -16%
2013 127 243 68 184 224 28% -28%
2014 113 169 33 137 151 20% -51%
2015 107 163 43 139 145 26% 30%
2016 110 158 49 137 134 31% 14%
2017 102 160 41 132 140 26% -16%
2018 91 145 34 122 133 23% -17%
2019 81 136 31 130 140 23% -9%
2020 92 123 25 149 137 20% -19%
2021 72 114 18 157 176 16% -28%
2022 95 115 32 107 87 28% 78%
*teenusel olevad unikaalsed isikud
** suunamiste/väljumiste arv mitte isikute arv. Üks isik võib olla teenusel aasta jooksul mitu perioodi: 1 suunamine
ja väljumine, järgneb uus suunamine ja väljumine jne. Juhul, kui isik on varasema aasta suunamisega teenusel, st
teenusperiood algas eelmise aasta kuupäevaga, siis siin tabelis see ei kajastu
Tabelist on näha, et aasta-aastalt (2011-2021) on teenusel olevate unikaalsete isikute arv
vähenenud, vähenenud on ka teenuskohtade arv – 2013.a. 132 teenuskohta, 2022.a. 94
teenuskohta (tabel 1). Sh aastatel 2014-2017 olid kohtumäärusega erihoolekandeteenusel
ka alaealised (9 alaealist aastatel 2015-2017 ja 6 alaealist 2014a.)
Samas, kui teenuskohtade arv on vähenenud, on esmakordselt kohtumäärusega teenusele
jõudvate isikute arv 2022.aastal hakanud kasvama – kui 2021.aastal oli terve aasta peale
esmakordselt teenusel 18 inimest 72st (16% kõigist teenusel olevatest isikutest), siis 2022.a
32 inimest 115st (28% kõigist teenusel olevatest isikutest).
Teenusele suunamiste arv aasta jooksul kokku oli tõusmas aastatel 2020 ja 2021 –
2020.aastal kokku 149 ja 2021.a 157 suunamist, mis teeb ühes kuus keskmiselt vastavalt 12,4
või 13 suunamist. 2022.a on suunamiste arv küll väiksem olnud, aga 2022.a sügisest alates
MEMO
tekkis olukord, kus kohtumäärusi tuli mitme kuu vältel rohkem SKA-le täitmiseks, kui oli loodud
teenuskohti – siit tulenes ka vajadus kohtumäärusega teenuse kohtade juurde loomiseks.
Käesolevaks hetkeks on olukorra akuutsus pisut taandunud ja 20.03.23 seisuga on vaba 2
teenuskohta. Kuid juhtumeid, milliste kohta on SKA andnud omapoolse hinnangu ning on
kohtu otsuse tagasiside ootel, on 20.03.2023 seisuga 7.
Sooline ja vanuseline jaotus
Tabel 3. Aasta jooksul ÖK teenusel olnud isikud soo ja vanuse järgi, 2011 vs 2022
Teenusel aasta jooksul, isikute
arv Teenusel aasta jooksul, %
SUGU VANUS 2011 2022 2011 2022
mehed kuni 19-a 0 2 0% 2%
mehed 20-29 11 23 7% 25%
mehed 30-39 38 23 25% 25%
mehed 40-49 39 15 26% 16%
mehed 50-59 46 14 30% 15%
mehed 60-69 11 14 7% 15%
mehed 70+ 7 2 5% 2%
mehed Kokku 152 93 100% 100%
naised kuni 19-a 2 0 3% 0%
naised 20-29 10 6 14% 27%
naised 30-39 4 7 5% 32%
naised 40-49 16 3 22% 14%
naised 50-59 19 3 26% 14%
naised 60-69 6 1 8% 5%
naised 70+ 17 2 23% 9%
naised Kokku 74 22 100% 100%
Kokku kuni 19-a 2 2 1% 2%
Kokku 20-29 21 29 9% 25%
Kokku 30-39 42 30 19% 26%
Kokku 40-49 55 18 24% 16%
Kokku 50-59 65 17 29% 15%
Kokku 60-69 17 15 8% 13%
Kokku 70+ 24 4 11% 3%
KOKKU KOKKU 226 115 100% 100%
MEMO
Joonis 1. Kohtumäärusega teenusel olnud isikute vanuseline ja sooline jaotus aastatel
2011-2022
Teenusel olnud isikute arv, sooline jaotus
173 169
152
126 128 120 124
113
Isikute arv
104
84 92 85 93
74 74
mehed
43 35 38 36 32 32 31 29 naised
22
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Aasta
Igal aastal on kohtumäärusega teenusel olnud meeste osakaal suurem kui naiste oma, jäädes
perioodil 2011-2021 67-75% vahemikku, aga 2022.aastal on meeste osakaal teenusesaajatest
kasvanud 81%ni.
Analüüsiks võetud taustaandmetest lähtuvalt saab öelda, et 20-29a. vanuste meeste seas on
teenusekasutajate osakaal kasvanud aasta aastalt suhteliselt ühtlases tempos paari % võrra,
va. 2014. aastal, kui oli tõus 9%lt 17%le. Naiste puhul on samas vanuserühmas olnud
hüppeline kasv 2016.aastal 14%lt 21%le, teistel aastatel samuti sujuv paari % tõus.
Teenuse saajate hulgas sagedamini esinevad põhihaigused
Kohtumäärusega teenuse saajatel domineerivad läbi aastate RHK-10 klassifikatsioonile
vastavalt järgmised põhihaigused 1.skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired,
2.intellektipuue (vaimne alaareng), 3.psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu
spetsiifilised häired, sh autism, 4.orgaanilised - k.a sümptomaatilised – psüühikahäired, sh
dementsus ning 5.psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired,
sh sõltlased (vt Joonis 2). Täpsustame, et vastavalt SHS §72 lg2 on kohtumäärusega
teenusele õigustatud ka dementsuse ja sõltuvuse põhihaigusega isikud. Vähemal määral on
põhihaiguste hulgas esindatud ka meeleoluhäired; neurootilised, stressiga seotud ja
somatoformsed häired; füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e somaatiliste
teguritega seotud käitumissündroomid, täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ning tavaliselt
lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired – kuna viimati mainitud põhihaiguste osakaal on
väike, siis need allolevas Joonisel 2 ei kajastu.
MEMO
Joonis 2. Aasta jooksul ÖK teenusel olnud isikud põhihaiguse järgi, 2011-2022
Sagedamini esinevad põhihaigused ÖK teenuse saajatel
2011-2022
60
50
40
30
20
10
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
orgaanilised PSH, sh dementsus
Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
intellektipuue (vaimne alaareng)
psühhoolgilise arengu häired, sh autism
Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
Jooniselt 2 nähtub, et kohtumäärusega teenuse saajate hulgas on tendents intellektipuudega-
ja psühholoogilise arengu häiretega, sh pervasiivsed arenguhäired (sh autistid) teenuse
saajate arvu suurenemisele aastate lõikes. Vähenud on skisofreenia jm skisotüüpsete
häiretega teenuse saajate arv; mitte eriti märkimisväärselt on vähenemistendets nähtav ka
orgaaniliste psüühikahäiretega teenuse saajate ning sõltlaste puhul.
Võrdluseks nt aastatel 2011 ja 2022 oli kohtumäärusega teenusel põhihaiguste
esinemissagedus järgmine:
Tabel 4. kohtumäärusega teenusesaajate põhihaiguste esinemine 2011 vs 2022
2011 (% kõigist 2022 (% kõigist
põhihaigus
teenuse saajatest) teenuse saajatest)
1. intellektipuue 16 28
2. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 48 24
3. orgaanilised PSH, sh dementsus 14 11
psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud
4. 10 8
psüühika- ja käitumishäired
5. psühholoogilise arengu häired, sh autism 1 8
6. Muud 11 21
MEMO
2. Teenuselt väljumine:
Tabel 5. ülevaade ÖK teenuselt välja suunatud isikud 2011-2022
KOKKU
... neist on tagasi
teenusele ... neist on teenusele
tagasi Teenus jätkus teenusele tulnud neist,
Teenus tulnud 1 kuu (st tagasi tulnud 1 kes olid
lõppes või pikema teenusperiood kuu või teenusel
aasta aja jätkus järgmisel pikema aja aasta % aasta jooksul
Aasta jooksul* möödudes* aastal)* möödudes* jooksul teenusel olnutest
2011 68 7 158 28 35 15%
2012 90 16 167 34 50 19%
2013 116 19 127 36 55 23%
2014 56 17 113 32 49 29%
2015 56 12 107 35 47 29%
2016 48 11 110 34 45 28%
2017 58 15 102 31 46 29%
2018 54 14 91 30 44 30%
2019 55 16 81 30 46 34%
2020 31 8 92 41 49 40%
2021 42 20 72 33 53 46%
2022 (kuni
31.10.2022) 23 8 92 34 41 36%
*teenusel olevad unikaalsed isikud
Viimaste aastate numbritest nähtub, et inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul olnud
kohtumäärusega teenusel ja on uuesti tagasi suunatud kohtumäärusega teenusele, on
tõusmas – st nad ei ole saanud hakkama kas teistel erihoolekandeteenustel või ühiskonnas
üldiselt. 2020 ja 2021.a on selles osas esilekerivad – vastavalt 40% ja 46% aasta jooksul
teenusel olnud inimestest, varasema u 30% asemel, on aasta jooksul teenusele tagasi tulnud.
2022.aastal on see veidi langenud, 36-%le.
Kohtumäärusega teenusele tehakse suunamine reeglina kohtu poolt 1 aastaks. Vajadusel
saab taotleda kohtumääruse pikendamist. Nagu eelpool olevas tabelis olevad arvud näitavad,
siis sageli, kui inimene on juba üks kord kohtumäärusega teenusele suunatud, siis ta
suunatakse sinna veelkord. Järgmises tabelis on näha, kui palju inimesi ja mitu aastat on nad
viimase 12.a jooksul teenusel olnud. Kõige sagedamini on inimene teenusel 2 aastat (41,3%
isikutest) (Tabel 5).
Isikute profiil, kes on jõudnud aastatel 2011-2022 kohtumäärusega teenusele tagasi:
F20-F29 (skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired) või F70-F79 (intellektipuue)
dgn-ga.
Keskmine vanus 39,6 eluaastat.
79% on nendest mehed ja 21% naised.
MEMO
Tabel 5. Mitmel aastal kokku on isik perioodil 2011-2022 ÖK teenusel olnud (aastaid
kokku on 12 sel perioodil)
Mitme aasta jooksul on
teenusel olnud Isikute arv %
1 140 19,9%
2 286 41,3%
3 106 15,3%
4 52 7,5%
5 33 4,8%
6 26 3,8%
7 18 2,6%
8 11 1,6%
9 6 0,9%
10 8 1,2%
11 6 0,9%
12 3 0,4%
unikaalsete isikute arv 695 100%
Eeltoodud tabelist nähtub, et kõikidest 12 aasta jooksul kohtumäärusega teenusel viibinud
isikutest ligi 77% on olnud teenusel kolme või enama aasta jooksul. Eesti Psühhiaatrite Seltsi
hinnangul ei saagi eeldada, et kõik raske psüühikahäirega isikud liiguksid ravi- ja
rehabilitatsiooniteenuste toel vaid paranemise suunas ja vajaksid järk-järgult vähem toetavaid
teenuseid. Teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid vajabki elukestvalt ööpäevaringseid
(eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja järjepidev ravi. Kui isik
on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see
iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi toime ka vähema toetusega teenusel.
Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega teenuselt vähema
toetusega teenustele võib psühhiaatrite hinnangul tuua kaasa psüühilise seisundi
dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse,
nii haiglasse kui hoolekandeasutusse.
Analüüsist lähtuvalt lahendusettepanekud
1.Vältimaks olukorda, kus SKA on sunnitud rikkuma seadust (SHS par 71 lg 4 ja lg 9) ning
enesele ja teistele potentsiaalset ohtlikud psüühikahäirega isikud liiguvad vabalt ringi ja/või
viibivad kergemal erihooldusteenusel või psühhiaatriahaiglas kohtumäärusega teenuse
vabade teenuskohtade puudumise tõttu, teeb SKA põhimõttelise ettepaneku, sh tuleviku
vaates, hoida kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohtade arv püsivalt
mõne teenuskoha võrra suurem kui seda on mingi ajahetke tegelik vajadus (sarnaselt
haiglatega, nn reservkohad).
SHS par 71 Suunamisotsuse väljastamine lg (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse
paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet
suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist; lg (9)
MEMO
Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik tuleb hoolekandeasutusse paigutada
viivitamata pärast suunamisotsuse väljastamist.
Põhjuseks:
a)SKA teenuse konsultantide hinnangul keskmiselt 5-6 korda aastas (eraldi arvestust selliste
olukordade üle SKA ei pea) tuleb ette olukordi, mil oleme palunud psühhiaatriahaiglat või
mõnda kergema erihooldusteenuse osutajat võtta/hoida kohtumäärusega teenusele suunatud
isik ajutiselt enda juures, kuna kohtumäärusega teenusel ei ole vaba teenuskohta;
b)Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul, arvestades psüühikahäirete esinemissageduses
toimuvat, on suurenemas eakate raskete psüühikahäirete ja sõltuvushäiretega isikute hulk
ning on ebatõenäoline, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (sh kinnise) vajadus lähiajal
väheneb;
c)suur osa piiratud ja rangelt kontrollitud hoolduskeskkonna vajajatest põevad selliseid
psüühikahäireid, mis ei ole tavapärases tähenduses ravitavad – intellektihäired,
autismispektrihäired, dementsused, raviresistentne skisofreenia, rasketest ajutraumadest või
sõltuvushäirest alguse saanud püsivad ajukahjustused;
d)olukorras, kus kohus on tuvastanud isiku ohtlikkuse ja muude sekkumisvõimaluste
puudumise raske psüühikahäire tõttu, ei ole mõeldav, et selline isik ootab määramatu aja
teenusekohta avaühiskonnas.
2. Tinglikult on kohtumäärusega teenuse saajad ära jaotatud kolme teenusepakkuja vahel,
lähtudes põhiosas küll isiku diagnoosist, kuid mõningatel juhtudel ka käitumuslikest vm
eripäradest. Sellise tingliku jaotuse põhjuseks on isiku diagnoosist jm eripäradest lähtuvad
erinevad juhendamisvõtted, erinev abi- ja toetusvajaduse aste, erinev keskkonna kujundamine
- Merimetsa üksuses on peamiselt dementsed ja intellektipuudega isikud; Sillamäel valdavalt
autismispektrihäirega isikud ning Viljandis psüühikahaigusega isikud. Ideaalis võiks selline
diagnoosidest lähtuv teenuskohtade jaotumine olla sätestatud ka õigusaktidega, kuid see
eeldaks, et igaks kohtumäärusega teenuse üksuses oleks võimekus luua diagnoosipõhiseid
reservkohti. Käesoleval hetkel Viljandi ja Merimetsa üksuses selline võimekus puudub -
füüsiliselt ei ole võimalik luua sobivaid ruumilahendusi reservkohtade jaoks, kuna teenusele
on seatud kõrgendatud nõuded. Küll aga on diagnoosipõhiste kohtumäärusega teenusüksuste
järgi reaalne vajadus teenuse saajate heaolust ja turvalisusest lähtuvalt.
Teie 23.10.2023 nr 1.2-2/125-1/
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 29.11.2023 nr 5.2-2/39022-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Eelnõu tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse
eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 57 punktid 14 ja 15 (SHS § 73 lõiked 6 ja 7). Eelnõu § 57 punktiga 15 tunnistatakse
kehtetuks SHS § 73 lõige 7, mille kohaselt on erihoolekandeteenust saama suunatud isikul
õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud
erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Seejuures muudetakse
eelnõu § 57 punktiga 14 SHS § 73 lõiget 6 ja sõnastatakse see järgmiselt: „ Kui kokkuleppel
erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates
tingimustes, kui on õigusaktides nõutud, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult
maksimaalsest suuremat tasu.“
Juhime tähelepanu, et kavandatava muudatustega lastakse erihoolekandeteenuse osutamise
tasu suurel määral vabaks ja teenuse osutajad võivad selle tulemusena edaspidi küsida
ükskõik millist hinda, kui majutamine ja toitlustamine toimub minimaalsetest nõuetest
paremates tingimustes. Seejuures, kui varasemalt pidi paremate tingimuste korral olema tasu
vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega (SHS § 73 lõige 6 viimane lause), siis
kavandatava muudatusega loobutakse ka sellest kriteeriumist. Meie hinnangul võib
kavandatud muudatus tuua kaasa olukorra, kus erihoolekandeteenuse saajatele ei pruugita
enam piisaval hulgal minimaalsetele nõuetele vastavaid kohti pakkuda ja seeläbi võib teenuse
kättesaadavus kõige nõrgemale sihtrühmale halveneda. Seejuures võib minimaalsetele
nõuetele vastavate kohtade omaosaluse maksimaalne määr kaotada ühelt maalt oma mõtte,
kuna teenuse osutajatel ei ole kohustust pakkuda kõikidele soovijatele minimaalsele määrale
vastavaid kohti. Teiselt poolt on juba täna tõsiseks probleemiks see, et inimesed on sobilike
kohtade järjekorras ja nõudlus sobiliku teenuse järele on tegelikkuses suurem kui riik seda
pakkuda suudab.
2. Eelnõu § 57 punkt 16 (SHS § 83 lõige 1 punkt 13). Juhime tähelepanu, et SHS § 83 lõige 1
punkt 13 on seotud SHS § 99 lõikega 4 ja § 102 lõigetega 2 ning 3. Seetõttu peame oluliseks
märkida, et viidatud sätete rakendamisega on rakenduspraktikas rohkem probleeme kui
eelnõus on välja toodud. Näiteks on rakenduspraktikas kerkinud küsimus, kas alla 10
inimesele ööpäevaringse erihooldusteenuse või kogukonnas elamise teenuse osutamisel
SHS § 83 lõike 1 punkti 13 nõuded ei kohaldu (vt SHS § 99 lõige 3 ja § 102 lõige 2). Seejuures
on SHS-is ka teatav vastuolu, kuna mõlemad teenused on seotud loakohustusega, kuid
tegevusloa kontrolliesemes isikute arvust sõltuvaid erisusi ei nähtu (vt SHS § 151 ja § 153
punkt 3). Seetõttu vajaks antud teema meie hinnangul laiemalt üle vaatamist, kuivõrd ka SKA-
lt on küsitud, kas alla 10 inimesele eelnimetatud teenuste osutamisel pole Teriviseameti
heakskiit vajalik ja teenust võib osutada mistahes ruumides.
3. Rakendusakti kavand nr 8
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
3.1. Ööpäevaringsete ja kogukonnas elamise teenuste osutamisel lisatakse nõue „jalutusraja“
olemasolule. Sellega seonduvalt viitame, et Eesti ja EL suund on integreerida
erivajadusega inimesi, sh psüühikahäirega inimesi, ühiskonda ning koheda neid
võrdsetena kõigi teiste ühiskonnaliikmetega. Seetõttu on tänane suundumus olnud, et ka
psüühikahäiretega inimestele pakutakse teenust võimalusel asutustes, mis ei paikne
enam metsas, vaid kogukonnas. Selles vaates on kaheldav, kas jalutusraja nõude
täitmine on igas teenuse osutamise asukohas võimalik, kuna kogukonnas paiknevates
asutustes ei pruugi eraldi jalutusradasid olla. Seejuures oleks tagasiminek kui selle nõude
valguses tuleks teenust hakata osutama eraldatud asutustes, kus on sadu inimesi ja
nende jaoks kohandatakse eraldiseisvaid jalutamisradasid, palliplatse, peenraid jms.
3.2. Lisaks eeltoodule soovitakse ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste osutamisele lisada
ka nõue „ruumi kohandamine õendusabiteenuse kasutamiseks“. Kui selle all on mõeldud
eraldi ruumi (kus voodi, ravimikapp, kraanikauss jne), siis kaasnevad sellise nõude
täitmisega olulised mõjud teenuse osutamisele. Viitame, et ERF rahastusega uued
teenusekohad on Eestis loodud inimeste kodudeks ja kodus ei ole õe vastuvõturuumi,
mistõttu teenuseosutajatel puuduvad ka sellised ruumilahendused. Lukustatavad
ravimikapid on teenuseosutajatel olemas ja patsiendiga suhtleb õde teenuse saaja toas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Andrus Jürgens
57833628,
[email protected]
Lagle Kalberg
53002295,
[email protected]
2
Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.24 seisuga
Lähteülesanne
Saada ülevaade 31.03.24 seisuga EHK teenuse järjekorrast:
• mitu isikut on täna EHK teenuste järjekorras?
• mis ajast alates on isikud EH järjekorras? vahemikud kuni 1 aasta, 1-2 aastat, 2-3 aastat, 3- 5
aastat, 5 ja rohkem
• hindamise alus – kas abi-ja toetusvajaduse HV või rehabilitatsiooni plaan või psühhiaatri
tõend
• dgn, sugu, vanus
• isiku RR andmed
• teenusele soovitud asukoht (maakond)
• isikute arv eelis- ja tavajärjekorras teenuste lõikes
• kui palju on isikuid EHK teenuse järjekorras ja samal ajal teisel EH teenusel, mis
kompenseerib osaliselt põhiteenuse vajaduse – teenuste kombinatsioonide ülevaade
• kui palju on EHK teenuse järjekorras isikud, kes on samal ajal ööpäevaringsel
üldhooldusteenusel (vanuserühmade lõikes)?
Ülevaade
31.03.24 seisuga on EHK teenuste järjekorras kokku 2217 unikaalset isikut, 2593 teenuskohale.
Teenuskohtade arv on suurem seetõttu, kuna toetavate teenuste puhul on isikul õigus kasutada mitut
teenust korraga ja seetõttu ka õigus olla mitme teenuskoha järjekorras.
Tabel 1. EHK järjekorras olevate isikute arv, 31.03.2024 seisuga.
Mitme teenuse järjekorras ollakse Isikute arv Protsent
1 1881 85%
2 300 14%
3 32 1%
4 4 0%
Kokku 2217 100%
Kõige enam on inimesi 1 teenuse järjekorras, kokku 1881 (85% kõigist järjekorras olevatest
unikaalsetest isikutest) (Tabel 1.), neist kõige rohkem, 1244 isikut, majutuskohaga teenuse järjekorras
(siinkohal mõeldud KE ja kõik ÖE teenuse liigid kokku) (vt alusandmete failis sheet 1.1 tabel täpsem
ülevaade jaotusest).
1 teenuse järjekorras olevate isikute jaotus teenuste lõikes
37
208 147
209
220
745
315
ÖT ÖR ÖE KE TE TT IET
Joonis 1. 1 teenuse järjekorras olevate isikute jaotus teenuste lõikes, 31.03.2024 seisuga
Joonis 1 info põhjal on enim vajatud EH teenuse liik ÖE teenus, mida ootab hetkel järjekorras 745
inimest (1 teenuse järjekorras olevate isikute andmete põhjal).
Põhjalikumat sissevaadet on vaja teostada mitme teenuse järjekorras samaaegselt olevate isikute
abi- ja toetusvajaduse hindamisvahenditesse. Hetkel on järjekorras isikud, kelle teenuste
kombinatsioon on näiteks IET ja ÖT või IET ja ÖE või lihtsalt IET ja mõni toetavate teenuste liik (Tabel
2). Kuna infosüsteemis SKAIS_AE ei ole võimalik eristada eraldi andmevälja IET PNH teenuse puhul ning
IET PNH on üks IET alamteenuse liike (SKM määrus nt 65 Erihoolekandeteenuste rahastamine järgi,
mitte SHSi tasandil teenusena). Juhul, kui selgub, et inimesel on IET PNH vajadus, aga enne sobivale
teenusele suunamist on võimalik teda ja tema lähedast toetada mõne teise toetava EHK teenusega,
siis on ATV HV-sse märgitud ka teised sobivad EHK teenuse liigid. See omakorda aga võib näiliselt
kasvatada EHK teenuskohtade vajadust osadel teenustel (isikute arv ei muutu sellest) ning
raskendab teenuseliikide vajalikkuse prognoosimist.
Alates 2024.a kehtib SHSi järgi regulatsioon, et isikul ei ole võimalik TT teenust saada samaaegselt, kas
ÖE või ÖR teenusega. Järjekorra andmed näitavad (Tabel 2), et selliste teenuseliikide kombinatsiooniga
on isikuid järjekorras kokku 13. Nende isikute puhul on vajalik uuesti SKA poolt teostada isiku abi- ja
toetusvajaduse hindamine.
Tabel 2. Teenuste kombinatsioonid, mille puhul vajalik täiendav sissevaade isiku abi- ja toetusvajaduse
hindamisvahendisse
Teenuste kombinatsioon, mille järjekorras
isik on Isikute arv
2 teenuse järjekorras TT, ÖR 1
2 teenuse järjekorras TT, ÖE 12
2 teenuse järjekorras IET, ÖT 33
2 teenuse järjekorras IET, ÖE 45
Ettepanek: ATV HV-sse hindamise järgselt määrata isikule ainult põhiteenuse liik, mida isik vajab (seda
ÖE (ÖE aut) ja IET (IETaut) teenuste puhul). Toetavatel teenustel on hetkel võimalik olla samaaegselt
kuni kolmel erineval toetaval teenusel (IET, TE, TT), mistõttu on ka järjekorra infos sellised
kombinatsioonid võimalikud. Kaaluda tulevikus kahe EHK teenuse liigi jaotust – toetavad EHK
teenused ja majutusega EHK teenused -> baasteenustena ning vastavalt inimese ATV HV
eluvaldkondade hindamise tulemusena pakkuda vajalikku abi lisatoetusena/ komponentidena lisaks
baasteenusele.
Erihoolekandeteenuse (te) järjekorras oldud aeg
31.03 2024 seisuga olid kõige rohkem isikud EHK teenuskohtade järjekorras 1-3 aastat (kokku 797-le
teenuskohale (Tabel 2), 649 unikaalset isikut (Tabel 3)). 7% (148 isikut) kõikidest EHK järjekorras
olevatest isikutest on olnud järjekorras kokku üle 8 aasta, max 15 aastat. Eraldi vaadati SKAIS_AE
märkuste lahtrist SKA teenuse konsultandi poolt kirja pandud infot 148 isiku puhul, kellele on kohta
pakutud – mis on sagedasemad põhjused, miks inimene või tema eestkostja ei ole pakutud
teenuskohta vastu võtnud: põhjus puudub, saavad ise kodus hakkama/ ei soovi veel kohta, soovitakse
kindlasse piirkonna või teenusüksusesse, isik oli samal ajal kohtumäärusega teenusel, isik on vanglas
või samal ajal ISTE projektis (ESF rahastus).
Probleemina saame välja tuua, et SKAIS_AE ei võimalda SKA-l saada automaatpäringuga ülevaadet, kas
ja kui palju on järjekorras olevale isikule teenuskohta pakutud ja/või mis on teenuskohast keeldumise
põhjus. See on ajamahukas ühekaupa käsitööna väljanoppimine iga isiku vaatest ning eeldusel, et SKA
teenuste konsultant on märkinud märkuste lahtrisse kohapakkumise kuupäeva ja keeldumise põhjuse.
Märgime ära, et isikute puhul, kellel on rohkemat infot vajalik märkuste lahtrisse kanda, on andmevälja
tähemärkide arv piiratud, seega ei pruugi kõigil juhtudel 100%-lt kohapakkumisest keeldumise infot
üldse ollagi.
Tabel 3. EHK teenuse järjekorras olevate isikute arv ja järjekorras oldud aeg, 31.03.2024 seisuga
Max järjekorra pikkus Isikute arv Protsent
kuni 3 kuud 253 11%
3-6 kuud 201 9%
6-12 kuud 238 11%
1-3 aastat 649 29%
3-5 aastat 476 21%
5-8 aastat 252 11%
rohkem kui 8 aastat 148 7%
KOKKU 2217 100%
Tabel 4. EHK teenuste järjekorra pikkus teenuse liigi järgi, 31.03.2024 seisuga
IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT
Isikute arv kuni 3 kuud 84 106 36 33 60 3 8
Isikute arv 3-6 kuud 41 49 28 44 63 4 11
Isikute arv 6-12 kuud 53 19 38 47 82 7 26
Isikute arv 1-3 aastat 153 79 138 133 237 12 45
Isikute arv 3-5 aastat 65 52 73 89 185 15 53
Isikute arv 5 ja rohkem aastat 19 35 38 57 226 6 41
Isikute arv Kokku 415 340 351 403 853 47 184
Protsent kuni 3 kuud 20% 31% 10% 8% 7% 6% 4%
Protsent 3-6 kuud 10% 14% 8% 11% 7% 9% 6%
Protsent 6-12 kuud 13% 6% 11% 12% 10% 15% 14%
Protsent 1-3 aastat 37% 23% 39% 33% 28% 26% 24%
Protsent 3-5 aastat 16% 15% 21% 22% 22% 32% 29%
Protsent 5 ja rohkem aastat 5% 10% 11% 14% 26% 13% 22%
Protsent Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
Põhjalikumalt vaadatakse hetkel sisse 5 ja rohkem aastat teenuse järjekorras olnud isikute
andmetesse. Tuletame meelde, et alates 01.04.24 hindab EHK teenuse vajadust SKA teenuste
konsultant ATV HV alusel. Enne nimetatud daatumit suunati isikud EHK teenusele, kas rehabilitatsiooni
meeskonna poolt koostatud rehabilitatsiooniplaani või psühhiaatri tõendi alusel.
Samuti vajab täiendavat sissevaadet, miks SKAIS_AE-s 47 isiku andmed näitavad, et abi- ja
toetusvajaduse hindamise kuupäev puudub (Tabel 5).
Tabel 5. Erihoolekande järjekorras isikud - millal hindamine tehti (võrdluskuupäev: 31.03.2024)
Isikute arv %
kuni 3 kuud tagasi 360 16%
3-6 kuud tagasi 270 12%
6-12 kuud tagasi 350 16%
1-3 aastat tagasi 801 36%
3-5 aastat tagasi 322 15%
5 ja rohkem aastat tagasi 67 3%
hindamise kuupäev puudub 47 2%
KOKKU 2217 100%
Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi kehtivus on max 5 aastat. Isikud, kellel täitub esmasest ATV
hindamisest 5 aastat, on vajalik SKA teenuste konsultandi poolt kutsuda uuesti hindamisele, et välja
selgitada, kas isiku seisund on sama, vajab ta jätkuvalt EHK teenust või on olukord muutunud. Selliseid
nn uusi lisahindamisi on 2024.aastal vajalik teha kokku 221 isiku puhul. 2025.aastal prognoositavalt
266, 2026.aastal 387, 2027.aastal 358 ja 2028.aastal 542 isiku puhul.
2024.a veebruaris tehti analüüs 200 isiku osas, kes on EHK järjekorras rehabilitatsiooniplaani või
psühhiaatri tõendi alusel. 19.04.24 seisuga on isiku/ tema EK avalduse alusel EHK järjekorrast välja
arvatud 48 isikut, SKA ootab avalduse kinnitust järjekorrast väljaarvamise kohta, kuna õigustatuse alus
on kadunud või abi- ja toetusvajadus on muutnud 61-l juhul ning avaldusi on veel ootel 13. (nende
isikute statistika muudatus kajastub järjekordade andmetes järgmise kokkulepitud andmete
väljavõtmisel).
Ettepanek: tuleviku IS arenduse lähteülesandesse vajalik kirja panna andmevälja olemasolu, kuhu
saab märkida teenuskoha pakkumise info, teenuskohast keeldumise info. Arutada
poliitikakujundajaga, teenuseosutajate ja sihtrühmade esindajatega teenuse järjekorras olles
kohapakkumise keeldumist – kas isik võib keelduda piiramatu arv kordi teenuskohast või mitte. Leida
täiendav lisarahastus teenuse järjekorras olevate isikute teenusele suunamiseks, vähemalt nende
osas, kes ei ole ühegi teise EHK teenusega samal ajal toetatud.
Erihoolekandeteenuse järjekorras olevate isikute sugu, vanus
31.03.2024.a seisuga on kõige rohkem isikuid EHK teenuste järjekorras 25-64.a vanuserühmas (72%)
(Tabel 6). EHK teenused on mõeldud alates 18-aastastele isikutele. Sotsiaalkindlustusamet võib
erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase isiku juhul, kui see isik vastab taotletud
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. 31.03.24 seisuga on 16.-17.a
vanuserühmas järjekorras 90 isikut, kõige rohkem ÖE ja ÖT järjekorras, vastavalt 30 ja 16 isikut, kokku
46 isikut.
Tabel 6. EHK teenuse järjekorras olevad isikud soo ja vanuse järgi, 31.03.2024 seisuga
Isikute arv (unikaalsed)
Sugu Vanus KOKKU KOKKU, %
mehed alla 25-a 315 23%
mehed ... 16-17 48 4%
mehed ... 18-24 267 20%
mehed 25-64 1001 73%
mehed 65-79 48 4%
mehed 80+ 0 0%
mehed Kokku 1364 100%
naised alla 25-a 210 25%
naised ... 16-17 42 5%
naised ... 18-24 168 20%
naised 25-64 602 71%
naised 65-79 35 4%
naised 80+ 6 1%
naised Kokku 853 100%
Kokku alla 25-a 525 24%
Kokku ... 16-17 90 4%
Kokku ... 18-24 435 20%
Kokku 25-64 1603 72%
Kokku 65-79 83 4%
Kokku 80+ 6 0%
Kokku Kokku 2217 100%
2023. aastal küsis SKA vanuserühmas 80+ aastased EHK ÖE teenust ja 70-80 aastaste ÖT teenust
saavate isikute puhul teenuseosutajate käest isikute vahehindamiste kokkuvõtted ja vaatas sisse
hindamisvahenditesse. Selle tulemusel selgus, et 33-st 11 isiku puhul oli EHK teenuse vajadus ära
langenud ja primaarsem oli hooldusvajadus ning õigem teenus ööpäevaringne üldhooldusteenus.
Käesolevate andmete põhjal selgub, et EHK järjekorras on 80+ vanuserühmas 6 isikut, kellest 2 isikut
on STARi viibimiskohtade andmepäringu võrdlusena samal ajal ööpäevaringsel üldhooldusteenusel.
Nende ja ka ülejäänud nelja isiku puhul võtab SKA teenuste konsultant isikutega/ nende eestkostjatega
ühendust ning selgitab välja EHK teenuse praeguse vajaduse (vt alusandmete failis sheet 1_tabelid,
tabel 4 täpsem ülevaade jaotusest vanuserühmade kaupa järjekorras olevad isikud, kes samal ajal on
ka üldhooldusteenusel).
Kokku on 2217-st EHK teenuse järjekorras olevast isikust ööpäevaringse üldhooldusteenusel 116
inimest (5%). Kõige enam isikud vanuserühmas 25-64.aastat (Tabel 7).
Tabel 7. EHK teenuse järjekorras olevad isikud/ teenuskohtade arv, sh nende isikute arv, kes on samal
ajal üldhooldusteenusel, 31.03.24 seisuga.
Hetkel on teada, et riik plaanib puudega lapse ea vanusepiiri tõstmist alates 01.02.2027.a 16-lt 18-le
aastale. Selle raames on kavas muuta ka EHK teenuse järjekorda suunamise õigustatuse alus
16.aastalt 18.aastale. Juhul, kui see otsus vastu võetakse, siis eelduslikult võib lühikesel perioodil enne
muudatuse jõustumist, kasvada 16.-17.aastate isikute taotluste arv EHK teenusvajaduse hindamise
kohta, et neil oleks eelis saada järjekorras kõrgemale kohale, kui nad esitaksid taotluse ajal, mil nad
saavad 18.aastaseks.
Ettepanek: Riigi poolt on vajalik tekitada täiendavate andmeanalüüside põhjal arutelud: kuidas
võimaldada saada inimesele õiget teenust tulenevalt tema abivajadusest õiges keskkonnas
spetsiaalselt selleks ettevalmistatud kvalifitseeritud personali poolt. Siinkohal peetakse silmas, et
murettekitavalt suur on vanusevahemikus 25.-64.aastased isikute osakaal üldhooldusteenusel, kuigi
nende esmane teenusevajadus on EHK teenus.
Erihoolekandeteenuse järjekord teenuse ja järjekorra liigi järgi
Tabel 8 andmete põhjal saab välja tuua, et kõige enam on vajadus ÖE teenuskohtade järele (853
teenuskohta 2593-st, 33%). Sotsiaalkindlustusamet peab teenusejärjekordade vaatest arvestust kahes
jaotuses : eelis- ja tava järjekord. Mõlemas jaotuses on iga teenuseliigi vaatest inimesed ootel, mis
tähendab omakorda, et isikud, kes on tavajärjekorras teenuse ootel, jäävad sinna reeglina mitmeks
aastaks, kuna esmaselt pakutakse vabanenud rahalise kattega teenuskohta eelisjärjekorras olevatele
isikutele. Ning on tavapärane, et keegi ikka pakutud teenuskoha vastu võtab. Ja aastate lõikes on riigil
võimekus teenuskohti rahastada väiksem, kui inimeste vajadus teenuse järele või teenuseosutajate
võimekus teenust pakkuda (viimast just toetavate teenuste puhul).
SKM määrus nt 70 alusel Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekorda
maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja
kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute ning
"Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse
suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega
inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames
loodud uute teenusekohtade osas. [RT I, 07.11.2017, 3 - jõust. 10.11.2017]
St (tava)järjekorda peab SKA kahes vaates:
a) aktiivsed, kes vajavad teenuskohta esimesel võimalusel
b) mitteaktiivsed, kes vajavad teenuskohta isiku/EK poolt taotlusele märgitud tähtaja saabumisel
Sotsiaalkindlustusamet paneb eelisjärjekorras erihoolekandeteenuse järjekorda:
1) sotsiaalhoolekande seaduse § 82 lõikes 4 nimetatud isikud lähtuvalt uue erihoolekandeteenust
saama suunamise otsuse tegemise päevast;
2) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise või
lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimata jäämise tõttu;
3) isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse lõppemist
erihoolekandeteenust;
4) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuseosutaja tegevusloa
lõpetamise tõttu;
5) isikud, kellele osutatakse erihoolekandeteenust või kes on erihoolekandeteenuse saamise
järjekorras ja kes vajavad pärast erihoolekandeteenuse vajaduse ümberhindamist teist
erihoolekandeteenust;
6) isikud, kes saavad erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel ning vajavad pärast nimetatud
teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
7) isikud, kes saavad sundravi või tahtevastast ravi ning vajavad pärast nimetatud teenuse
osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
8) isikud, kelle erihoolekandeteenuse vajadus on tuvastatud sarnast tegevust soodustavas Euroopa
Liidu toetusest kaasrahastatavas projektis osalemise käigus või kellele erihoolekandeteenuse
osutamine lõpetati sarnast tegevust soodustavas Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavas projektis
osalemise tõttu;
9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast
nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust.
Tabel 8. EHK järjekord teenuse ja järjekorra liigi järgi
Isikute arv erihoolekande järjekorras
Jrk liik IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT
eelis 68 110 71 137 283 42 44
tava 347 230 280 266 570 5 140
Kokku 415 340 351 403 853 47 184
Protsent
eelis 16% 32% 20% 34% 33% 89% 24%
tava 84% 68% 80% 66% 67% 11% 76%
Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
Ettepanek: SKA on kohustatud kohta pakkuma järjekorras olevatele nn aktiivsetele isikutele ja
mitteaktiivsetele (MA) siis, kui nende määratud kuupäev kätte jõuab. Kui isik/EK soovib pikendada MA
kuupäeva, siis pikendatakse MA kuupäeva.
Eesmärk 1: võtab SKA-lt maha kohustuse helistada läbi ja pakkuda teenuskohta neile, kellest teatakse,
et nad kohta praegu/lähiajal ei soovi. Hetkel õiguslik alus neile nn MA-dele kohta pakkuda SKA-l
puudub. Sellega kiireneb vabade kohtade täitmine.
Eesmärk 2: jääb tegelik ja ootejärjekord (MA-s). St nt välja kuvatavates andmetes jm-l saab tegelikud
jrk-d kordades lühemaks.
Eesmärk 3: prognoosid tulevikus EHT kohtade loomiseks on asjakohased ja on teada reaalne teenuste
ja kohtade vajadus üle Eesti.
EH järjekorra määrusesse: SKA pakub teenuskohti aktiivselt neile isikutele, kes on märkinud oma EHK
teenuse taotlusele, et soovivad teenust saada esimesel võimalusel. Kui isik on märkinud taotlusele, et
soovib teenust saada kindlast kuupäevast alates, siis kuni selle kuupäevani isikule EHK teenuskohta
SKA ei paku.
Muudetakse taotlusel sõnastust. Praegu EHK taotlusel sellisel kujul tekst:
Soovin teenust saada:
Soovin teenusele alates (kuupäev):
Muudetakse:
Soovin teenust saada:
a) esimesel võimalusel
b) soovin teenusele alates (kuupäev):
Võimalusena võiks jätta taotlusele info, et isik/EK on kohustatud SKA-d teavitama enda ja/või oma pere
olukorra muutumisest selles vaates, kui isiku või tema pere olukord muutub ning ta vajab kohta enne
in/EK poolt taotlusele märgitud kuupäeva saabumist.
Samaaegselt isik erihoolekandeteenuse järjekorras ja erihoolekandeteenusel
EHK teenuse järjekorras on isikuid kokku 998 2217st (45%), kes on samal ajal mõnel teisel EH teenusel
kui ka EHK järjekorras (31.03.24 seisuga) (Tabel 9).
Tabel 9. EHK järjekorras isikud, kes on samal ajal teenusel seisuga 31.03.2024
Isikute arv erihoolekande järjekorras
Kokku
Teenus, mida isik saab (unikaalsed
samal ajal järjekorras olles IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT isikud)
IET 26 95 91 132 235 1 83 611
TT 10 4 15 45 25 0 0 93
TE 13 54 11 65 43 1 0 173
KE 6 57 11 24 39 0 0 120
ÖE 3 4 3 7 72 6 8 91
ÖR 0 0 0 0 12 0 0 12
ÖT 2 0 0 0 3 0 13 17
ÖK 1 1 3 4 46 9 4 60
ei saa ühtki teenust
järjekorras olemise ajal 359 160 238 209 429 31 76 1219
Kokku (unikaalseid isikuid)
teenusel ja järjekorras 61 215 134 277 475 17 108 998
Kokku erihoolekande
teenuse järjekorras
(unikaalseid isikuid) 415 340 351 403 853 47 184 2217
... teenusel olijate % 15% 63% 38% 69% 56% 36% 59% 45%
Nimetatud 998st isikust on kokku 910 isikut ühe EHT järjekorras ja samal ajal teenusel. Detailsem
ülevaade järjekorras oleva teenuse liigi ja teenusel olemise liigi kohta annab alusandmete faili sheet
tabel_8.1. Vajalik sissevaade teenuseliikidesse IET ja ÖE, kuna IS-des ei ole eraldi alajaotust IET
alamteenuste IETaut ja IET PNH ning ÖE puhul ÖEaut osas, et saada korrektne ülevaade, kas vastab
tõele väide, et kui isik on nt ÖEaut järjekorras, siis andmete järgi on isik ÖE järjekorras, aga samal ajal
kompenseeritakse isikule ja tema hooldajale õige teenuse vajadus ÖE teenusega ja IS-i andmete järgi
on isik ÖE teenusel. See omakorda võib kõrvaltvaatajale tekitada segadust, et kuidas saab isik olla
samaaegselt nii ÖE teenusel kui ka sama teenuse järjekorras.
Teisalt tekitab nimetatud segase ülevaate andmetes olukord, kui isik on näiteks ÖE teenusel asutuses
x, aga soovib minna teenusele asutusse y. Asutuses y ei ole vaba teenuskohta, seega teeb isik taotluse
SKA-le ning isik suunatakse ÖE teenuse järjekorda asutusse y. Isiku andmed kajastuvad kahes ülevaates
– teenusel ja teenuse järjekorras olijana.
Ettepanek: SHSist lähtuvalt tulebki need sama teenuse raames TO-d vahetada soovivad isikud panna
tavajärjekorra lõppu. Ja see pikendabki jrk-de terviksuurust. Kuid: ei näe vajadust hakata õigusakte
muutma, vaid pigem ühtset märgisüsteemi kasutades SKAIS_AE märkuste lahtrisse kirja, et nt „TO
vahetuse ootel alates....; soovib X-asutusse“ vmt. Ja kui võetakse statistika jaoks jrk-de andmeid, siis
eristatakse automaatselt need 149 TO-d vahetada soovivat isikut (31.03.24 andmete järgi) ning neid
järjekorras olijate hulka statistikas ei arvata, kui andmeid kuhugi presenteeritakse (kuna nad
tegelikkuses saavad hetkel endale sobivat teenust ega peaks ootel olema - TO valimise võimalus on
vastutulek ja inimlik lähenemine. Põhjendus, miks sellist lähenemist soovitada: a) ei ajaks asja
keeruliseks; b) õigusaktide muutmine võtab aega – kuidas me siis seniks käituksime?
Erihoolekande järjekord teenuse, isiku elukoha maakonna ja maakonna järgi, kuhu soovitakse teenusele minna
Tabel 10. andmete põhjal on näha, et kõige rohkem on järjekorras olevate isikute RRi järgne KOV Harjumaal (894 isikut 2217st). Järgnevad Tartumaa (314
isikut ja Ida-Virumaakond 203 isikut). Kõige enam soovitakse teenuskohta Harjumaale – 709 juhul, järgnevad Tartumaa ning Pärnumaa. 630 juhul ei ole
isikutel eelistust teenuskoha piirkonna kohta märgitud.
Tabel 10. Erihoolekande järjekord teenuse, isiku elukoha maakonna ja maakonna järgi, kuhu soovitakse teenusele minna
Maakond, kuhu soovitakse teenusele minna (isikute arv)
RR-s
registreeri
tud Lään
elukoha puud Harju Hiium Ida- Jõgeva Järvam Lääne e- Põlva Pärnu Rapla Saare Tartum Valga Viljandi Võrum Kok
maakond ub maa aa Viru maa aa maa Viru maa maa maa maa aa maa maa aa ku
puudub 6 4 1 2 6 1 20
Harju
maakond 200 650 8 5 3 4 2 4 1 1 8 1 5 2 894
Hiiu
maakond 7 1 12 1 1 22
Ida-Viru
maakond 57 7 133 1 4 1 203
Jõgeva
maakond 17 3 29 1 2 1 11 1 65
Järva
maakond 11 2 29 1 1 44
Lääne
maakond 19 3 1 8 1 1 33
Lääne-
Viru
maakond 53 6 1 33 1 1 95
Põlva
maakond 19 1 1 1 13 4 4 43
Pärnu
maakond 41 2 1 1 96 2 143
Rapla
maakond 17 10 2 3 7 1 1 41
Saare
maakond 14 4 2 51 1 72
Tartu
maakond 105 7 1 1 1 1 2 10 176 4 2 4 314
Valga
maakond 17 2 1 1 1 35 1 2 60
Viljandi
maakond 30 4 1 2 1 4 1 39 82
Võru
maakond 17 3 1 4 3 58 86
221
Kokku 630 709 12 142 31 40 16 45 36 111 9 53 218 42 49 74 7
Ettepanek: uute teenuskohtade rajamisega/ uute TOde turule tulekul ja/või teenuskohtade reorganiseerimise protsessis võtta arvesse tulevikus teenust
vajavate isikute RRi ja nende soovi, millise TO juurde soovitakse teenusele minna – maakonna vaatest. Ei ole mõtet rajada uusi teenuskohti piirkonda,
kuhu ei ole nõudlust.
Tulenevalt EHK järjekordade analüüsist lisaettepanekud aruteluks:
• liikumine ühelt EHT-lt teisele EHT-le
SHS-i sisse kirjutada par 76 p5 järgi eraldi punkt, nt
Kui isiku erihoolekandeteenuse vajadus on muutunud ja ta on hinnatud teisele erihoolekande
teenusele, kuid uut tema tegelikele vajadustele vastavat ja Sotsiaalkindlustusameti poolt temale
pakutavat EHK teenuskohta 3 korda vastu ei võta, kaotab ta õiguse teenust kasutada ning
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab suunamisotsuse antud erihoolekande teenusele ja isik võib soovi
korral esitada uue avalduse EHT saamiseks.
-See uus punkt saakski olla suunamisotsuse lõpetamise aluseks antud olukorras (+SHS par 81 lg 1 ja
lg2)
-see „3 korda“ on mõtlemise koht, kuid võibki olla optimaalne päriselus
-„mõjuv põhjus“ tekitab segadust, ei ole praktikas kasutusel – ettepanek, see välja võtta
-isik kaotab ka oma koha eelisjärjekorras, st peab tegema uue taotluse EHT saamiseks (st ta läheb
tavajärjekorda)
-„tegelikele vajadustele vastava“ koha pakkumine hõlmab SKA poolt ka sobiva piirkonna jm-ga
arvestamist (ei läheks SHS-is nii spetsiifiliseks, et seda eraldi välja tuua)
- ettepanek 6 kuud ajapiirangu välja võtmiseks, kuna ei pruugi tema vajadustele vastavat ja sobivat
kohta (nt elukoha/piirkonna vaates) 6kuu jooksul veel leida
-suunamisotsuse lõpetamisega automaatselt lõpeb isikul ka antud konkreetse EHteenuse osutamise
otsus (andmebaasis)
Sel viisil saame välistada olukorra, kus isikule on korduvalt temale sobivat vaba teenuskohta pakkunud,
kuid ta ei kavatsegi seda vastu võtta ja hoiab teenuskohta kinni, kuigi ta seda ei vaja.
• suunamisotsuse lõpetamise teema
§ 82. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus
(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta
tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav
teenus vastab isiku vajadustele.[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]
(2) Kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid
teenust saama õigustatud isikule käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või
temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet
käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse
osutamise lõpetamise otsus), välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku
puhul.
(3) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus erihoolekandeteenustelt väljumise korral
jõustub toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse
puhul päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks
tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.
Ettepanek lisada sinisega esiletõstetud kolm sõna.
- 6k on asjakohane just EHteenustelt väljumise korral üldhooldusele, kuigi siin võiks kaaluda ka 3 kuulist
perioodi.
-vajalik 6 kuu ajapiir, et KOVid ei hakkaks venitama isiku ÜHle paigutamisega
-sama lõiget on võimalik kasutada ka juhtudel, kui sõltuvus muudetakse Dgn-de real põhihaiguseks,
mida paraku juhtub. Aruteluks, kas lühendada siinkohal 6 kuu periood 4 kuuks?
Miks SKA isiku EHK jrk-st välja arvab? – näited praktikast:
1.Isiku avaldus järjekorrast mahavõtmiseks
2.Telefoniprotokolli alusel, kus isik soovib, et ta järjekorrast maha võtta – järgneb SKA poolt kirjalik
dokument telefoni vestluse toimumise ja sisu kohta, millele SKA ootab kirjalikku kinnitust
3.Isik on lisatud tööealisena järjekorda dementsuse diagnoosiga, kuid vahepeal on saanud
pensioniealiseks ja seega ei ole enam õigust ÖE teenust saada ja ei ole vajadust ÖE järjekorras olla
4.Isiku eestkostja on esitanud avalduse järjekorrast maha võtmiseks, sest isik on liikunud
üldhooldusteenusele ja on sealse teenusega rahul.
NB SHS par 76 lg 5 „.... Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama,
arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja“. Hetkel teadaolevalt ei ole rakendatud SKA-s.
St SKA ei võta inimest ilma avalduseta teenuse järjekorrast maha.
EHK teenuste pikkade jrk-de põhjused 2023 suvel koostatud koond
-isik/EK on taotlusele märkinud, et soovib teenuskohta nt alles al 2025
-kuna jrk-d pikad ja (eriti ööpäevaringseid teenuse kohti) kohti vähe saada, siis inimesed lisavadki end
jrk-rda ka siis, kui neil täna akuutset vajadust EHT järgi ei ole ning teisalt keegi/EK ei julge samal
põhjusel oma lähedast jrk-st välja võtta
-samal ajal, mil järjekorra-isik/EK mõtleb, kas tahab kohta või mitte (ja TOd on ootel) SKA teistele seda
kohta pakkuda ei saa sel ajal (1 kuu SHS-is). NB EHK kodud on andnud tagasisidet, et SKA ei paku kohta
mitmele inimesele, vaid ootab, kuni üks käib majutuskohta vaatamas ja siis ütleb ära ning siis alles
kutsutakse teine vaatama jne - TOd ei ole rahul ja soovivad, et SKA pakuks ühte ja sama teenuskohta
samaaegselt mitmele jrk-s olevale isikule. SKA ei ole hetkel seda lähenemist rakendanud põhjusel, et
kui koht mõlemale sobib, mis siis saab?
-kas selle konkreetse EHK TO juures, kuhu isik minna soovib, on olemas vaba koht. Kui ei ole vaba kohta
ja ta ootab selle vaba koha tekkimist, siis seda inimest järjekorrast välja arvata ei saa. NB ÖE-del
vabaneb teenuskoht üldjuhul vaid siis, kui keegi sealsetest teenuse saajatest sureb või liigub ÜHle.
-inimene paneb taotlusele eelistuseks kirja „kõik maakonnad“. Siis me eeldame, et ta soovib ükskõik
kuhu teenusele minna, aga samas kui SKA kohta pakub, siis ta ütleb, et sinna ma ei lähe
-inimene ütleb, et ma ei taha just sellesse asutusse minna, siis jälle keeruline, kas saame välja arvata?
Kas see on mõjuv põhjus SHSi vaates, et ta just sinna minna ei taha, no näiteks see konkreetne asutus
ei meeldi talle.
-kuni vanemad veel elus ja jaksavad, isik kohta vastu ei võta
-EHK jrk-s isik on nt koos oma vanema(te)ga hetkel ÜH teenusel, siis tema EK keeldub EHK kohta vastu
võtmast (kuni vanemad on elus, saavad ÜH-l koos olla)
-keelekeskkond ei sobi
-tingimused TO juures ei sobi
-liiga vaikne/kärarikas
-VP/PSH
-inimene saab hetkel vähiravi (transport teenus-haigla)
-alko vm sõltuvuse dgn (kaasuv)
-aknad-uksed lahti- saab põgenema
-liiga noor (al 16a EHT jrk-s isikud)
Ettepanek andmebaasi/ infosüsteemi arenduseks tulenevalt käesolevast analüüsi dokumendist:
Esialgne uue andmebaasi soov. Kindlasti üle vaadata, kas vajadused on muutunud hetkel, kui
arenduse LÜ kirjutatakse: Eraldi valikvastustega andmeväljade loomine vabatekstiväljale sisestatud
andmete jaoks. Loendite täiendamine. Allpool on toodud uute loodavate andmeväljade kirjeldused
koos andmevälja kuuluvate loenditega. Loendist tehtud valiku (parameetri) abil saab filtreerida
parameetrile vastavaid isikuid. Sellise arendusega hoiab kokku teenuste konsultantide aega vabade
teenuskohtade täitmisel.
1) Andmeväli: PUUE – EHTdel al2022 ei pea enam olema isikul puue, kuid stat jaoks vajalik teave
Valikvastuse variandid Selgitus
VP vaimupuue
PH Psüühikahäire
VP ja PH vaimupuue ja psüühikahäire
2) Andmeväli: Järjekorra aktiivsus
Valikvastuse variandid Selgitus
MA Järjekorras mitteaktiivne
AA Järjekorras alati aktiivne
3) Andmeväli: Järjekorra mitteaktiivsuse kehtivus-kehtivuse lõppemisel annab andmebaas hoiatuse ja
võtame inimesega ühendust!
Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp
Kuupäev Kuupäev
4)Andmeväli: peamine suhtluskeel
Valikvastuse variandid Selgitus
eesti Inimese peamine suhtluskeel on eesti keel
vene Inimese peamine suhtluskeel on vene keel
muu Inimese peamine suhtluskeel ei ole eesti ja ei ole vene keel
Vabateksti väli (max 100 tähemärki) peamise suhtluskeele
... mis keel? kirjutamiseks, kui on valitud „muu“
5)Andmeväli: Muu info – veel valikuid?
Valikvastuse variandid Selgitus
liikumispuue Isikul on liikumispuue, ei saa trepist liikuda
sundravi Isik on sundravil
ÖK teenusel Isik on järjekorras oleku ajal ÖK teenusel
Vaja MA-de põhjusi, miks nad kohta ei soovi lähiajal/hetkel määruse seletuskirja!
• Inimene on ISTEs
• Inimene saab toetavaid teenuseid ja ei soovi veel raskemat teenus (ÖE-d)
• Vanemad ei soovi oma lähedast teenusele anda, kuid on järjekorras, kuna kardavad, et vajaduse
tekkimisel ei saa riik kiirelt kohta tagada.
• Inimene on ÖK, sundravil või vanglas.
• Pole veel 18a-ne
• Vajab kohta peale kooli lõpetamist
• ....võib täieneda:)
Pikaajaline kaitstud töö
Projekti lõpparuanne
Käesolevas projekti lõpparuandes antakse ülevaade pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamisest
aastatel 2015-2023, mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi eelarvest finantseeritud projekti raames.
Dokument sisaldab kokkuvõtet projekti eesmärkidest, katsetatud teenuse lühikirjeldust, antud on
ülevaade pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisest ja arendustegevusest projektiperioodi jooksul.
Projekti lõpparuande koostamisel andsid oma panuse Sotsiaalkindlustusameti TEO erihoolekande ja
rehabilitatsiooni talituse projektijuht Helle Villem, analüütik Kärt Saarsen, koordinaatorid Katrin
Tiideberg ja Kerli Pill, talituse juht Lagle Kalberg, nõunik Ülle Riisalo.
Jaanuar 2024
Sisukord
1. Taust ja projekti eesmärgid ............................................................................................................. 4
2. Ülevaade PKT teenusest ...................................................................................................................... 5
2.1. Teenuse eesmärk.......................................................................................................................... 6
2.2. Teenuse sihtrühm ......................................................................................................................... 6
2.3. Teenuse korraldus ........................................................................................................................ 6
3. PKT osutamise praktika ....................................................................................................................... 7
3.1. PKT teenuse üldandmed............................................................................................................... 7
3.2. Teenuse saajad ............................................................................................................................. 9
3.3. PKT teenuseosutajad .................................................................................................................. 12
3.4. Töövaldkonnad ........................................................................................................................... 13
3.5. Töö tegemiseks sõlmitud lepingud ja töö tasustamine .............................................................. 14
3.6. PKT projekti töökorraldus SKAs .................................................................................................. 15
4. Märkamised. Järeldused. Muudatused ......................................................................................... 15
4.1. Tähelepanekud ........................................................................................................................... 15
4.2. Teenuse sisus ja korralduses tehtud muudatused ..................................................................... 19
4.3. Muud PKT arendustegevused..................................................................................................... 22
Kokkuvõtteks ......................................................................................................................................... 24
Lisa 1. PKT teenuseosutajad 2016-2023 ................................................................................................ 26
Lisa 2. Erivajadusega inimeste valmistatud toodete e-poed................................................................. 28
Lisa 3. SOM töörühmas väljatöötatud mudelid, 2020........................................................................... 29
Lisa 4. PKT teenuse katsetamisel tehtud muudatused, 2016-2023 ...................................................... 30
Lisa 5. Joonis: PKT teenuse osutamine ja arendustegevused 2015-2023 ............................................. 31
2
Aruandes kasutatud lühendid:
• EMTA – Maksu- ja Tolliamet
• ESF – Euroopa Sotsiaalfond
• IET – igapäevaelu toetamise teenus
• KE – kogukonnas elamise teenus
• KOV – kohalik omavalitsus
• LKT – lühiajaline kaitstud töö
• PKT – pikaajaline kaitstud töö
• RAKE – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
• RHR – Riigihangete Register
• RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus
• SHS – sotsiaalhoolekande seadus
• SKA – Sotsiaalkindlustusamet
• TAT – toetuse andmise tingimused
• TE – toetatud elamise teenus
• TEO – Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakond
• TT – töötamise toetamise teenus
• TO - teenuseosutaja
• TTTS – tööturuteenuste ja -toetuste seadus
• TVR – töövõimereform
• VÕS – võlaõiguslik leping
• ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus
3
1. Taust ja projekti eesmärgid
Pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) projekt käivitati 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR)
raames, mille käigus töötati välja ja katsetati mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega
inimestele. Aastatel 2016-2023 rahastati Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) projekti „Pikaajalise
kaitstud töö teenuse väljaarendamine ja osutamine.“
Pikaajalise kaitstud töö teenus oli loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu
ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Teenuse eesmärgiks oli pakkuda
neile inimestele töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas. PKT projekti kaudu sai
perioodil 2016-2023 võimaluse kaitstud tingimustes töötamiseks kokku 2051 puuduva töövõimega
inimest. Teenust osutas erinevatel aastatel üle Eesti kokku 46 asutust (Lisa 1) 16,55 miljoni euro eest.
ESF projektide elluviimisel on ametlikuks alusdokumendiks toetuse andmise tingimused (edaspidi
TAT), milles on sõnastatud projekti eesmärgid, planeeritud tegevused, oodatavad tulemused. PKT
projekti tegevusi on viidud piloteerimisperioodil ellu kahe erineva TAT-i alusel (tabel 1).
Tabel 1. PKT projekti toetuse andmise tingimused, (allikas: TAT raamtekstid).
Periood 01.03.2015-28.02.2022 01.03.2022-31.12.2023
TAT TAT „Töövõimereformi sihtrühma TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise
töövõimelisuse tõstmine ja nende hoolduse kättesaadavus“,
töötamise soodustamine“, sotsiaalkaitseministri 18.09.2022
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja käskkiri nr 118
tööministri 21.07.2015 käskkiri nr 115
Abikõlblikkuse 01.01.2015-31.12.2023 01.03.2022-31.12.2024
periood
Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus SA Innove Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja / Toetuse saaja: Sotsiaalministeerium Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
elluviija Partner: Sotsiaalkindlustusamet
Seos rakenduskavaga Prioriteetne suund „Tööturule Prioriteetne suund „Sotsiaalsem Eesti“,
juurdepääsu parandamine ja tööturult meede „Iseseisvat toimetulekut
väljalangemise ennetamine“1 toetavate ja kvaliteetsete sotsiaal-
teenuste ning hooldusvõimaluste
tagamine“2
PKT projekti eesmärgid ja planeeritud tegevused TAT põhjal olid järgmised:
• PKT teenuse piloteerimine TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine“ alaprojekti raames:
o Periood 01.03.2015-28.02.2022
o Toetuse andmise tingimuste eesmärk oli tööealiste vähenenud töövõimega inimeste
tööturul osalemise võimaluste suurendamine. TAT-i alaprogrammi „Kaitstud töötamise
teenuse välja arendamine ja osutamine“ raames seati eesmärgiks pakkuda puuduva
töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja
1
https://pilv.rtk.ee/s/yCQkLganxkmJad9 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
2
https://pilv.rtk.ee/s/cw3SqJ2Woy8wiEN Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027
4
kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele või avatud
tööturule. Tegevus toetas põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud
töövõimega inimestele.
• PKT teenuse katsetamine TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“
alaprojektina:
o Periood 01.03.2022-31.12.2023
o Tegevuse eesmärk, pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele
töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel
tööturuteenuseid saama või avatud tööturule, ei muutunud. Teenuse piloteerimiseks
saadud kaheaastane lisaperiood oli selleks, et analüüsida, kas ja kuidas on võimalik
ühendada sarnased tegevused – olemasolev erihoolekande töötamise toetamise teenus
ning kaitstud töötamise teenus, võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad
psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks sooviti vaadata konkreetsete sihtgruppide
üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõive
süsteemis.
Lühikokkuvõte PKT projekti käigust, sh teenuse osutamise mahtudest ja arendustegevustest on
esitatud joonisel 1 (Lisa 5). Põhjalikuma ülevaate PKT teenuse osutamise eri aspektidest ning
arendustegevustest saab käesoleva aruande järgmistest peatükkidest.
Joonis 1. PKT teenuse osutamine ja olulisemad arendustegevused 2015-2023.
2. Ülevaade PKT teenusest
2016. aastal Eestis käivitatud TVRi peamiseks eesmärgiks oli vähenenud töövõimega inimeste
tööturule toomine. ESF finantseeritava kaitstud töö teenuse katseprojekti käivitamisele Eestis andis
tõuke psüühilise erivajadusega inimestega tegelevate organisatsioonide poolne tähelepanu juhtimine,
et paljud nende teenusesaajad on suutelised töötama sobiva toe ja keskkonna olemasolul ning kõikide
5
erivajadustega inimeste puhul oleks mõistlik rakendada nende töötamise potentsiaali. Lahendusena
nähti tegevuskeskuste, kaitstud töökohtade või kaitstud töö keskuste loomist neile, kes ei ole
võimelised töötama avatud tööturul, kuid saaksid siiski panustada ühiskonda ning tunda end seeläbi
täisväärtuslike kogukonna liikmetena. Lahendusideede esmaseks testimiseks viidi Eestis läbi kaks
väiksemahulist pilootprojekti, aastatel 2009-2012 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt 3 ja
2015. aastal Maarja Külas4.
2015. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ning Sotsiaalkindlustusametit ja potentsiaalseid
teenuseosutajaid kaasates välja pikaajalise kaitstud töö teenuse mudel koos detailse
teenusekirjeldusega. 2015. aasta sügisel viis Sotsiaalkindlustusamet läbi esimese riigihanke pikaajalise
kaitstud töö teenuse osutajate leidmiseks (RHR, viitenumber 1661135). Reaalselt alustati PKT teenuse
osutamist veebruarist 2016. PKT teenust oli plaanis katsetada kuni 2020. aastani, kuid projekti
pikendati edaspidi järkjärgult kuni 2023. aasta lõpuni. PKT projekti elluviimise vältel viis
Sotsiaalkindlustusamet regulaarselt läbi riigihankeid PKT teenuseosutajate leidmiseks6. See võimaldas
teenuse kirjeldusse sisse viia suuremaid ja väiksemaid muudatusi, arvestades teenuse piloteerimisel
välja tulnud kitsaskohti ning katsetada teistsuguseid tingimusi nii teenuse korralduses, mudelis,
rahastuses kui ka teenuse perioodis. Täpsemalt saab piloteerimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest ja
nende põhjal parimaid praktikaid arvestades sisse viidud muudatustest lugeda peatükis 4.2.
2.1. Teenuse eesmärk
PKT teenuse eesmärk oli pakkuda jõukohase töötamise võimalust kaitstud tingimustes inimestele, kes
oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes tingimustes avatud
tööturul. „Kaitstult töötamine“ tähendab ennekõike teenuse saaja psüühikahäirest tingitud erivajadust
arvestavat paindlikku töökorraldust ja tema pidevat juhendamist. Töötamine sellisel viisil võis toimuda
spetsiaalses töökeskuses, samuti võis kaitstud töökoht paikneda ka tavalises ettevõttes, kus
erivajadusega inimene juhendaja toel tööd teeb. Teenuse eesmärk ajas ei muutunud.
2.2. Teenuse sihtrühm
TAT kohaselt olid pikaajalise kaitstud töö teenuse sihtrühmaks puuduva töövõimega tööealised isikud,
kellel on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või kes on läbi
elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse. Oluline oli inimese töösuutlikkus – teenusel
olles pidi inimene suutma teha eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas.
Lisaks eelpool nimetatud kriteeriumitele oli PKT teenusele õigustatuse alusteks inimese toimetulek
igapäevaelu toimingute ja sotsiaalsete suhetega, motivatsioon töötada ja terviseseisundi stabiilsus.
2.3. Teenuse korraldus
PKT teenuse katsetamist korraldas Sotsiaalkindlustusamet, kes läbi riigihangete leidis oma partneriteks
teenuseosutajad – erivajadusega inimestele juhendamist ja spetsiaalsetes tingimustes töötamise
võimalust pakkuvad asutused. Teenuseosutajate ülesandeks oli tagada teenuse saajatele vajalikus
mahus tugi ja juhendamine ning luua neile töövõimalused koostöös erinevate ettevõtetega või KOV
allasutustega, kelle tellimusel valmistati tooteid, tehti allhanketöid, kellele osutati teenuseid. PKT
teenust osutaval asutusel tuli jälgida, et
3
ESF projekt „Kaitstud töö teenus – erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool
avatud tööturgu“ (projekt 1.3.0101.09-0083). Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2012. Vt ka
https://www.astangu.ee/et/uudised/kaitstud-too-teenus-pakub-erivajadustega-inimestele-tood-ja-
eneseteostust
4
ESF programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ projekt „Kaitstud töö teenuse
arendamine Lõuna-Eestis“, SA Maarja Küla, 2015.
5
Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/693722/general-info
6
PKT hanked olid reeglina üheaastase hankeperioodiga, vaid aastatel 2019-2020 oli hanke periood kaks aastat.
6
• teenusel olijatele pakutavate tööde nimekiri oleks mitmekesine. Tööde proovimise ja
harjutamise võimalus pidi olema vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas (vt ptk 3.4);
• teenuse saajaid juhendavaid spetsialiste pidi olema töötegemise asukohas piisaval hulgal,
aastatel 2016-2018 minimaalselt üks juhendaja viie teenuse saaja kohta ja aastatel 2019-2023
minimaalselt üks juhendaja seitsme teenuse saaja kohta.
Pikaajaline kaitstud töö teenus koosnes oma ülesehituselt kolmest etapist, mida teenusele asunud
inimene järjest läbima hakkas. Eri etappide eesmärgid olid:
➢ Teenuse I etapp - inimese töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. Selles etapis
hindas teenuseosutaja teenusele asunud inimese töösuutlikkust ning selgitas välja talle sobivad
tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saab, toimus tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste
õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindas kliendi arengut erinevate tööde lõikes;
➢ Teenuse II etapp - isik töötas kaitstud tingimustes, seejuures oli talle teenuseosutaja poolt tagatud
vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapi eesmärk oli arendada teenusekasutajale sobilike
tööde tegemiseks tarvilikke oskusi, süvendada tööharjumust ja võimalusel leida sobilik töö
tööandja juures;
➢ Teenuse III etapp - isik töötas avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures,
teenuseosutaja toetas isikut nii tööle asumisel kui töötamisel, et säilitada inimese töösuutlikkus ja
-tahe ning toetada tema tööl püsimist.
Kuigi inimene töötas PKT teenusel olles kaitstud tingimustes, tuli ka tema puhul järgida Eestis kehtivat
töötamise regulatsiooni, st temaga tuli sõlmida töö tegemiseks leping ning maksta töötasu.
PKT teenuseosutajatele maksti teenusel olnud inimestele osutatud teenuse eest kalendrikuu põhiselt
pearaha. Pearaha suurus sõltus sellest, millises teenuse etapis inimene viibis, kas inimene täitis nõutud
teenusel osalemise mahtu ning teenuseosutaja poolt hankepakkumuses esitatud hinnast.
3. PKT osutamise praktika
3.1. PKT teenuse üldandmed
PKT teenuse osutamine ESF projekti raames algas 2016. aasta veebruaris ja lõppes 2023. aasta
detsembris. Tabel 2 annab ülevaate PKT teenuse osutamise põhinäitajatest kaheksa aasta jooksul.
Projekti jooksul osutati PKT teenust üle Eesti 14 maakonnas. Ainuke maakond, kus PKT teenust ei
katsetatud, oli Hiiumaa, kus ei olnud PKT riigihangetes osalemisest huvitatud teenuseosutajaid.
Projekti vältel kaalus üks Saaremaa teenuseosutaja oma tegevuse laiendamist ka Hiiumaale, kuid
hinnates oma ressursse ja potentsiaalset PKT teenust vajavate inimeste hulka Hiiumaal, loobus sellest.
Projekti viimasel aastal oli riigihankega teenuseosutajatele jagatavate PKT teenuskohtade arv
varasemate aastatega võrreldes väiksem, mistõttu PKT teenusega kaetud maakondade arv vähenes,
sellel aastal ei osutatud PKT teenust Hiiumaal, Rapla- ja Võrumaal.
Tabelist 2 leiab andmed PKT teenusesaaja keskmise teenusekulu kohta kuus. Aastate lõikes kõikus
keskmine märgatavalt. Selgituseks, keskmise teenusekulu suurus sõltus PKT teenuseosutajatele
7
makstavate teenustasude suurusest (vt Lisa 4, pearaha piirmäärad hankes7) ning sellest, kui suur on
teenuse eri etappidesse jõudnud teenusesaajate osakaal kõigist (vt teenuse ülesehitus p.2.3).
Projekti esimesel aastal olid teenusele asunud inimesed I etapis, mille pearaha maksumus on teiste
etappidega võrreldes madalam. Aastatel 2017-2018 teenusekulu järjest suurenes, kuna teenusesaajad
liikusid üha rohkem II etappi. 2019. aastal viidi teenuse tingimustesse sisse muudatus ja II etapp jagati
kaheks (vt p.4.2 ja Lisa 4) – teenusesaajad jagunesid II põhietapi ja II jätkuetapi vahel ja selle tõttu
keskmine teenusekulu vähenes, kuna II jätkuetapi pearaha on madalam. Projekti lõpuaasta toimus
keskmise teenusekulu vähenemine taas PKT teenusetingimuste muutmise tõttu.
Tabel 2. PKT teenuse osutamise põhinäitajad
PKT teenus 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Teenuseosutajatele jagatud 484 649 685 679 679 700 598 488
teenuskohti
Teenusel inimesi 371 567 640 586 619 657 541 397
(aasta lõpu seisuga)
sh I etapis 92 161 137 78 92 46 17
sh II etapis 279 404 499 443 418 316 258
sh II jätkuetapis - - - 88 137 - -
sh III etapis - 2 4 10 9 179 122
Teenuseosutajaid (asutusi) 28 34 29 25 25 21 25 20
Teenusega kaetus maakonniti 14 14 14 14 14 14 14 12
Teenuse osutamise asukohti 40 55 40 39 39 41 45 40
Hankes osalenud pakkujaid 28 32 36 31 30 28 25
Tegelik teenuse osutamise 0,84 2,43 3,10 2,19 2,32 2,80 1,53 1,16
kulu (TO tasud), mlj €
Keskmine teenusekulu 266 322 411 323 311 324 292 284
inimese kohta kuus, €
Erinevate aastate lõikes oli tavapärane, et mingi osa PKT teenuskohti jäid täitmata, kuigi need kohad
olid teenuseosutajatele välja jagatud. Selgituseks, SKAs analüüsiti iga PKT hanke ettevalmistamisel
andmeid potentsiaalsete teenusevajajate ja teenusepakkujate kohta ning PKT teenuskohtade täitumist
ning prognoositi selle alusel PKT hankes jagatavate teenuskohtade arv maakondade lõikes. Teisalt
tegid prognoose ka teenuseosutajad, kes analüüsisid oma ressursse, võimekust teenust pakkuda ja
taotlesid selle põhjal endale riigihankes teenuskohad. Tegelikkus erineb prognoosist ja praktikas jäi
ikkagi osa teenuskohti täitmata. Üheks põhjuseks oli ka see, et teenust taotleval inimesel on õigus
teenuseosutajat valida – praktika näitas, et paljudel inimestel on kindel eelistus teenuseosutaja osas
ja kuigi teise teenuseosutaja juures võib olla vaba teenuskoht, inimene sinna teenusele minna ei soovi.
Teenuskohtade täitumiseks on oluline ka teavitustegevus, mida SKA oma ressursside ja võimaluste
piires ka tegi. Suurt rolli potentsiaalselt PKT teenust vajavate inimeste märkamisel kandsid
teenuseosutajad, kes igapäevaselt sihtrühmaga kokku puutusid.
7
Projekti ettevalmistamisel ja PKT teenuse käivitamisel võeti PKT teenuse pearahade piirmäärade
kujundamisel aluseks võrdlus erihoolekandeteenuste tollal kehtinud hindadega, hinnakujundusel oli
lähtekohaks ka Astangu KRK poolt koostatud kaitstud töö teenuse kulumudel (see valmis Astangu
KRK kaitstud töö pilootprojekti käigus 2012, vt viide 3). Et samaaegselt PKT teenuse käivitamisega
kutsuti Töötukassas ellu sarnasele sihtrühmale ka LKT teenus, lähtuti PKT teenuse I etapis
töövõtteid õppivate teenusesaajate puhul tööturuteenuste saajatele kehtinud tingimustest (PKT
teenuse I etapis maksti neile TTTS alusel stipendiumi ja sõidu- ja majutustoetust).
8
3.2. Teenuse saajad
PKT teenusel osales aastatel 2016-2023 kokku 2051 inimest, mehi oli rohkem kui naisi (54% mehi).
TATis kinnitatud PKT sihtrühma määratluse kohaselt said teenust kasutada tööealised isikud alates 16.
eluaastast kuni vanaduspensionieani. Teenusel oli inimesi kõikidest vanusegruppidest (joonis 2).
Võrdluseks, erihoolekandeteenuseid on võimalik saada alates 18-eluaastast. Nooremaid, kui 18-
aastaseid sisenes teenusele vähe (aastate lõikes: 2016-1 noor, 2017-1, 2018-4, 2019-5, 2020-2, 2021-
2, 2022-1, 2003-3 noort).
Joonis 2. PKT teenusesaajad 2016-2023 vanuse lõikes (2051 isikut, vanus projekti sisenemise hetkel)
PKT teenuse sihtrühmaks olid inimesed, kellel oli raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire,
liitpuue, nägemispuue või kes olid läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse (p.2.2).
Analüüsides, milline oli erinevate terviseprobleemidega inimeste osakaal PKT teenust saanute hulgas
ilmnes, et enam kui ¾ kõigist PKT teenusel viibinutest on psüühilise erivajadusega isikud (vt joonis 3).
Joonis 3. PKT teenuse kasutajad terviseprobleemi lõikes (2016-2017 projektis osalenute andmed).
9
PKT teenusele asunud inimeste profiil terviseprobleemi järgi oli projekti erinevatel aastatel sarnane (vt
võrdlevalt joonis 3 ja tabel 3).
Tabel 3. PKT teenuse saajad terviseprobleemi lõikes (01.09.2023 seisuga)8
PKT teenuse saajad seisuga 09/2023
Puude liik isikute arv osakaal
Psüühikahäire või intellektipuue 318 79%
Liitpuue 73 18%
Nägemispuue 6 1%
Muu 6 1%
Kokku 403 100%
PKT teenuse tingimuste kohaselt ei tohtinud PKT teenusel olev isik samaaegselt saada TT teenust või
LKT teenust. Muid teenuseid võisid PKT teenuse saajad kasutada, sh mitmesuguseid
erihoolekandeteenuseid või KOV sotsiaalteenuseid. PKT teenuse kasutajatest enamik oli samal ajal ka
mõnel erihoolekandeteenusel (vt joonis 4). 2023. aastal erihoolekandeteenust saavate inimeste
osakaal pisut vähenes (09.2023 EHK teenuse saajaid 67%), selle põhjuseks oli ÖE teenuse saajate
väljajäämine PKT sihtrühmast.
Joonis 4. PKT teenuse saajate arv, kes samaaegselt olid ka erihoolekandeteenusel, 2020-2023
8
2023. aasta andmetes ei ole intellektipuudega inimeste osakaalu eraldi välja toodud, seoses
muutustega SKA andmebaasis puude liigi määramisel.
10
Joonis 5 annab ülevaate sellest, milliseid erihoolekandeteenuseid PKT teenusel olijad on kasutanud,
andmed on viimase 4 aasta kohta.
Joonis 5. Erihoolekandeteenused, mida PKT saajad kasutasid
Kõigist aastatel 2016-2023 PKT projektis osalenutest (kokku 2051 teenust saanud inimest) oli PKT
teenusele korduvaid sisenejaid 456 inimest. Teenusele korduva sisenemise puhul oli varasema
teenuse katkestamise põhjused enamasti seotud kas teenuseosutaja hankest eemalejäämisega või
inimese elukoha muutumisega, vahel ka ajutise terviseseisundi halvenemisega või hindas
teenuseosutaja inimese esimesel korral teenuselt välja hanketingimusi silmas pidades.
Joonis 6. PKT teenusel lõpetamise/katkestamise põhjused
11
Joonisel 6 on välja toodud erinevad PKT teenuse lõpetamise või katkestamise põhjused. Inimesest
tulenevaid teenuse katkestamise põhjuseid oli erinevaid, nt isiku enda soovil, terviseseisundi
halvenemise tõttu, perekondlikel põhjustel, kolimise tõttu (s.h. suuremate erihooldekodude
reorganiseerimisega seotud elukohavahetused) jms. Kõige levinuim teenuse katkemise põhjus (28%9)
tuli teenuse hankepõhisusest - inimene väljus teenuselt kui TO ei osalenud järjekordses hankes või sai
järgmiseks hankeperioodiks varasemast vähem teenuskohti. Teenuse saamine katkes vahel ka
teenuseosutaja algatusel (24% juhtudel), kelle hinnangu kohaselt ei olnud PKT teenus inimesele
jõukohane, inimese töösuutlikkus või motivatsioon ei olnud piisav PKT raames töötamiseks.
Läbi aastate oli kõrge I etapi 4-6 kuu jooksul teenuse katkestajate osakaal, teenus lõpetati
teenuseosutaja hinnangu alusel I etapi jooksul või selle lõppedes (vt tabel 4). Inimese teenuselt
väljumiseks (sõltumata sellest, kas algatus selleks tuli teenusesaajalt endalt või teenuseosutajalt), olid
erinevad põhjused: terviseseisundist tulenevad takistused olid PKT jaoks liiga suured, mis piirasid
omandada töösokuseid ja täita tööülesandeid vähemalt 2 h päevas, motivatsioon tööd teha ja õppida
oli madal või oli inimene hoopis mõistnud, et tööülesanded on liiga lihtsad ning ta sobitub pigem
avatud tööturule. Kogu 8-aastase teenuse piloteerimise jooksul lõpetati inimesel teenus I etapis vähese
töösuutlikkuse tõttu 57,6% teenusele sisenejatest. Võrdluseks, II ja III etappi jõudnutel oli vähenenud
töösuutlikkus põhjuseks 19,4% teenusel lõpetanutest.
Tabel 4. Aastate lõikes PKT teenuse I etappi sisenejad, kelle töösuutlikkus PKT teenuseosutaja
hinnangute põhjal ei võimaldanud töötada teenuse II etapis.
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Teenuse I etappi sisenejate arv, 474 438 397 360 273 356 213 146
... sh neist samal aastal teenusel
lõpetajad/katkestajad 151 175 143 130 116 130 124 41
...sh Lõpetamine põhjusega "ei sobi PKT" 63 56 57 74 63 46 32 12
"ei sobi PKT" põhjusega lõpetajate osakaal
teenuse lõpetajatest/ katkestajatest 42% 32% 40% 57% 54% 35% 26% 29%
21,7% teenusel viibinud inimestest olid teenusel 3 ja enam aastat. Projekti lõppedes teenusel olnud
inimestest (397) oli 15% neid, kes olid katkematult teenuse raames töötanud 5 ja enam aastat. Need
andmed peegeldavad teenuse piloteerimisest saadud tulemust, mis kinnitab sihtrühma pidevat
toetusvajadust ja seda ka kaitstud tingimustes töötamisel. Teenusekasutajatest on avatud tööturule
edasi liikunud või PKT toetuseta töötamist jätkanud 5-20 inimest aastas, kogu projekti jooksul 4%
osalejatest. Projekti käigus esines juhtumeid, kus vaatamata teenuseosutaja poolt osutatud jätkutoele
lõppes erivajadusega inimese töösuhe avatud tööturul katseajal ning inimene naases töökeskusesse
kaitstud tööle.
3.3. PKT teenuseosutajad
PKT teenuse piloteerimises osales projekti perioodil kokku 46 teenuseosutajat, neist 8 osalesid
teenusepakkujana vaid ühel aastal, 12 asutust 2-3 aastal ja 28 asutust 4-8 aastal (vt Lisa 1).
Teenust osutati üle Eesti, suuremates maakondades nagu Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa oli
teenusepakkujaid rohkem, väiksemates maakondades nagu Viljandimaa, Järvamaa, Raplamaa tuli
9
Teenuse lõppemiste põhjuste analüüsis on välja võetud detsember 2023 lõppemised, mis tulenesid PKT
pilootprojekti lõppemisest.
12
teenust osutama tihtipeale vaid 1 pakkuja. Enamik teenuseosutajaid olid lokaalsed, pakkudes teenust
vaid ühes maakonnas (tabel 5).
Tabel 5. Teenuseosutajad, kes osutavad PKT teenust ühes või mitmes maakonnas
1 maakonnas 42 teenuseosutajat
2 maakonnas 3 teenuseosutajat
11 maakonnas 1 teenuseosutaja
PKT teenuse ei ole erihoolekandeteenus SHSi mõistes ja selle teenuse osutajatele ei seatud PKT
hanketingimustes nõuet, et teenusosutajal peab olema tegevusluba erihoolekandeteenuste
osutamiseks. Siiski osutasid praktikas teenust peamiselt hoolekandevaldkonnas tegutsevad asutused.
Eelkõige oli selle põhjuseks PKT teenuse tingimustes sisalduv nõue, et teenusesaajaid otseselt
juhendavatel spetsialistidel peab olema varasem sihtrühmaga töötamise kogemus ja tegevusjuhendaja
kvalifikatsioon. Seega tulid hankesse osalema peamiselt sellised ettevõtted, kus nõuetekohased
spetsialistid töötavad.
Selliseid ettevõtteid, mis olid konkreetselt spetsialiseerunud erivajadusega inimestele töövõimaluste
pakkumisele, oli PKT teenuseosutajate hulgas 4 – Tallinnas tegutsevad Astangu
Kutserehabilitatsioonikeskus ja MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner, Pärnus tegutsev MTÜ
Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning üle Eesti paljudes maakondades SA Hea Hoog. Hea Hoog, mis on RAS
Hoolekandeteenused tütarettevõtte, on keskendunud erihoolekande teenusel olevatele inimestele
töövõimaluste loomisele.
PKT teenuseosutajad ei tegelenud ainult PKT teenuse pakkumisega, vaid osutasid ka muid teenuseid.
34 asutust ehk 74% kõigist PKT teenuseosutajatest olid ka erihoolekandeteenuse osutajad. Lisaks
erihoolekandeteenuste pakkumisele osutati rehabilitatsiooniteenuseid, KOV-i sotsiaalteenuseid,
tööturuteenuseid, pakuti koolitusi, tegutseti kogukonna vabatahtliku ühinguna või puuetega
inimestele erinevate teenuste pakkujana.
3.4. Töövaldkonnad
Hanke tingimustes oli nõutud teenuseosutajalt võimekust pakkuda teenuse sihtrühmale tööd
vähemalt kolmes erinevas valdkonnas, sisult erinevates töölõikudes. Tööde mitmekesisusega sooviti
näha, et võimaldatakse töötamist nii sise- kui välistingimustes, füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid
töötegevusi, tegevusi grupis ja individuaalselt.
PKT teenuse saajad on aastatel 2016-2023 teinud mitmesuguseid töid:
• komplekteerimine • pesu pesemine, sorteerimine, triikimine
• pakendamine • küttepuude tegemine, pakkimine,
• markeerimine ladustamine
• väli- ja sisekoristus • teenindamine
• käsitöö (viltimine, tikkimine, kudumine, • abitööd (köögis, aiandis, farmis, metsas
õmblemine, kaartide ja karpide jm)
valmistamine, meenete ja suveniiride • massööriteenus (nägemispuudega
valmistamine jmt) inimestel)
• puidutöö, mööbli restaureerimine • IT konsultant (nägemispuudega inimesed)
• savitöö • audiofailide redigeerimine
• metallitöö (nägemispuudega inimesed)
• laotöö
13
Töid ei teostatud vaid töökeskustes või teenuseosutaja territooriumil. Mitmetel teenuseosutajatel olid
koostöökokkulepped teise tööandjaga või KOViga ning regulaarselt või hooajaliselt tehti töid PKT
teenuse raames ja juhendamisel teise tööandja juures või kogukonnas.
Töövaldkondades oli erinevusi Harjumaa ja muu Eesti vahel. Harjumaal esines rohkem allhanketöid
nagu komplekteerimine ja pakendamine, mujal tehti seda väiksemas koguses. Teenuse piloteerimise
esimestel aastatel tehti rohkem käsitööd, teenuse osutamise ja arendamise käigus asutused
mitmekesistasid pakutavate töövaldkondade nimekirja. Enamlevinud töövaldkond oli käsitöö,
erivajadustega inimestele mõeldud töökeskustes valmivad kõrge kvaliteediga ilusad käsitöötooted,
mida turustatakse kohapeal ja e-poodides (vt ülevaadet Lisa 2).
Hankedokumentides sisaldus tingimus, millega PKT teenuse eesmärki silmas pidades oodati
teenuseosutajalt suutlikkust leida piisavalt tulutoovaid töid, mille tegemisel PKT teenusekasutaja pidi
olema suuteline välja teenima oma töötasu valmistatud toodete või osutatud teenuste müügitulust.
Praktika näitas, et suurem osa PKT teenusesaajatest on madala töösuutlikkusega ning tegi jõukohases
tempos lihtsaid töid, millega ei olnud võimalik välja teenida töötasu VV poolt sätestatud
miinimummääras. Teenusel olevatele inimestele pakutud töötegevuste puhul tekkis vahel ka küsimus,
kas tegemist on tööga või töölaadse tegevusega, kuna need tegevused nõudsid vähe oskuseid,
tegevuse tulemusena valmisid vähese müügiväärtusega tooted, mille eest saadud müügitulu oli väga
väike või üldse puudus.
3.5. Töö tegemiseks sõlmitud lepingud ja töö tasustamine
PKT teenuseosutajalt nõuti teenusekasutajaga kaitstud tingimustes töötamise II etapis ning 2022.
aastast ka III etapis töölepingu või võlaõiguliku teenuse osutamise lepingu sõlmimist, mille konkreetne
sisu sõltus töö iseloomust ja mahust. PKT teenusel pidi teenusekasutaja töötama koormusega
vähemalt 40 tundi kuus.
Teenuse katsetamise käigus tuli teadmine, et Eesti tööseadusandluses on puudu kaitstud tingimustes
töötamiseks sobiv lepinguvorm. PKT teenuse saajale ei ole võimalik seada kõiki kohustusi, mis on
töötajal töölepingulises suhtes, nt erivajadusest tingituna võib esineda sagedamini ette teatamata
töölt puudumisi, mis tavalise töölepingu puhul võib kaasa tuua tööandja poolt lepingu lõpetamise.
• Olemuselt sarnanes PKT teenuse raames töötamine töölepingu alusel töötamise tunnustele, sest
oli nõutud kindlaksmääratud koormus, teenusesaaja töötajana allus vahetult tööandja
korraldustele ja juhendamisele, oli kokkulepitud tööaeg (min 2 tundi päevas) ja töögraafik. Samas
tõi töölepingu alusel töötamine kaasa töötasu maksmise kohustuse VV sätestatud
miinimummääras, mida teenusesaajad välja ei teeninud ning teenuseosutajad doteerisid inimesele
makstavat töötasu enamasti PKT teenuse eest makstavast pearahast.
• VÕS-lepingu alusel töötamisel oodatakse töötajalt rohkem iseseisvust tööülesannete täitmisel.
PKT raames sõlmiti teenusekasutajatega VÕS-lepinguid peamiselt seepärast, et teenusel tehtavad
tööd oma loomuselt sageli sarnanesid VÕS-lepinguga tehtavatele töödele (nn tükitöö –
pakendamised, komplekteerimised, voltimised jm) ning võimaldasid töötasu maksta vastavalt
inimese tööpanusele ja asutuse tööde hinnakirjale.
Teenuse katsetamisel sai seatud erinevaid nõudeid töösuhte vormistamiseks (vt ka p.4.2).
Hankeperioodis 2019-2020 seati hanketingimustes kohustus sõlmida II etapis töötava inimesega
tööleping. Teenuseosutajatelt tuli tagasiside, et kuigi PKT teenus on teatud inimestele väga vajalik,
olles ainuke võimalus mõtestatult tööd teha, siis nende töösuutlikkus on tugevalt alla avatud tööturu
nõudeid ning üldjuhul ei suuda PKT teenuse kasutaja oma tööga miinimumtunnitasu välja teenida.
Seetõttu tõi töölepingu nõue kaasa teenuseosutajate poolt madalama töösuutlikkusega inimeste
14
teenuselt välja hindamiste sagenemise ning vähendas valmisolekut pakkuda inimestele töötamist
suuremas mahus kui 40 tundi kuus, mis oleks suurendanud töötasu doteerimise kulu.
Mitmed teenuseosutajad otsustasid igal aastal teenusesaajatega töösuhte sõlmida töölepingu alusel,
peamiseks põhjuseks toodi soovimatust minna vastuollu tööseadusandlusega.
Tabel 6. 2023. aastal teenuseosutaja ja teenusekasutaja vahel sõlmitud töösuhte vorm:
Ainult töölepinguline töösuhe 7 teenuseosutajat
Ainult VÕS lepinguline töösuhe 8 teenuseosutajat
Nii töö- kui VÕS lepingulised töösuhted 5 teenuseosutajat
PKT projektis osalevatelt teenuseosutajalt oodati paindlikkust teenusesaajale sobiva töögraafiku
pakkumisel. Igakuise aruandlusega esitatud osavõtulehtede analüüsimisel nähtus, et oli asutusi, kus
inimesed töötasid graafiku alusel ja päevas keskmiselt 3-5 tundi ja oli asutusi, kus teenusesaajad
töötasid igapäevaselt ning korraga 2 tundi. Teenuse lepingulise järelevalve käigus tehtud asutuste
külastustel vestlesid SKA töötajad võimalusel teenusesaajatega ning enamasti hinnati 40-tunnist
töökoormust jõukohaseks ja optimaalseks. Mõnel üksikul juhul avaldas inimene arvamust, et ta soovib
töötada suurema koormusega.
3.6. PKT projekti töökorraldus SKAs
PKT teenuse pilootprojekti viis SKAs ellu projektimeeskond, mis projekti algusaastatel oli
kaheliikmeline, projektijuht ja üks koordinaator. 2017. aastal lisandus projektimeeskonda teine
koordinaator. Projekti elluviimise kaheksa aasta jooksul toimus meeskonnas vahetusi - projektijuhi rolli
kandsid 4 inimest ja koordinaatori kohal 3 inimest. Lisaks oli projekti arendustegevustesse kaasatud
ESF projektide arendusprojektijuht (arendusnõunik). PKT teenuse korralduses oli oluline roll ka TEO
erihoolekande- ja rehabilitatsiooni talituse teenuste konsultantidel (projekti esimestel aastatel
juhtumikorraldajad), SKA raamatupidajatel ja juristidel, kes nõustasid hangete ettevalmistamisel ning
järelevalves tekkinud olukordade lahendamisel.
PKT teenusele jõudmiseks oli vajalik inimese poolt SKAle nõuetekohase taotluse esitamine ja teenuse
sihtrühma kriteeriumitele vastamine. Peale PKT koordinaatori poolt teostatud teenusele õigustatuse
kontrolli võttis SKA teenuste konsultant teenuse taotlejaga ühendust ning selgitas välja valmisoleku
alustada teenusel (teenuse tingimuste kohaselt tuli uuel teenusesaajal alustada teenusel hiljemalt 7
kalendripäeva jooksul alates teenusele suunamise perioodi algusest). Teenuse taotleja valmisolekul
ning teenuseosutaja juures vaba kliendikoha olemasolul väljastati inimesele teenuse suunamisotsus
PKT I etappi, mille eesmärk oli välja selgitada inimese oskused ja suutlikkus teha eesmärgipärast tööd
vähemalt 40 tundi kuus.
4. Märkamised. Järeldused. Muudatused
4.1. Tähelepanekud
Teenuse piloteerimise positiivsed mõjud:
• Perioodil 2016-2023 osales PKT katseprojektis kokku 2051 inimest, kes said võimaluse proovida,
harjutada, õppida erinevaid töid ning paljud neist said aastatepikkuse töökogemuse ning
omandasid tööoskused ja tööharjumuse. PKT teenuse katseprojekt näitas, et Eestis on
15
erivajadusega inimesed, kes väga soovivad töötada ning on võimelised juhendamise ja toetava
keskkonna olemasolul stabiilselt osalise ajaga töötama, kuid kes avatud tööturule ei ole võimelised
suunduma 10 . Teenuseosutajate tagasiside kinnitas, et töö tegemisel on oluline roll teenuse
kasutajate sotsiaalse- ja majandusliku toimetulekuvõime ning enesehinnangu ja –väärikuse
parandamises ning see aitab vähendada aktiivravi vajadust. PKT teenus, mis oma olemuselt liigitub
pigem hoolekandeteenuseks, võimaldab töötamise sooviga motiveeritud erivajadusega inimestel
leida jõukohast rakendust ja anda panus ühiskonnaellu.
• Töötamine töökeskuses on olnud paljudel juhtudel inimese ja tema lähedaste jaoks kergemini
vastu võetav esimene toetav teenus, mis toob abivajaja koduseinte vahelt välja ning vähendab
lähedaste hoolduskoormust. Teenuseosutajad tõid korduvalt välja teenuse suure positiivse mõju
inimesele ja tema lähedastele.
• Töökeskuste võrgustik üle Eesti on laienenud. Eestis on mitmeid omanäolisi tublisid töökeskuseid,
kel on PKT teenuse osutamise raames välja kujunenud produktiivsed koostöösuhted ettevõtetega,
KOVidega, kohaliku kogukonnaga, oma turunduse ja müügikanalid ning kes oskuslikult juhendavad
teenusel olijaid tööoskuste arendamiseks ja tööproduktiivsuse tõstmiseks. Valiku tegutsevatest
töökeskustest leiab lisast 2.
• Sihtrühmale sobivad töövaldkonnad. PKT teenuse piloteerimine võimaldas selgemini mõista,
millised tööd ja töövaldkonnad sihtrühmale enam sobivad ja kuidas neid leida. Kui teenuse
piloteerimise algusaastatel võimaldati PKT raames teenusesaajatel teha töölaadseid tegevusi,
mille tulemusel ei valminud müügiks sobilikke tooteid, siis projekti lõpuaastatel oli hea meel näha,
et kasvanud oli lisandväärtust loovate töötegevuste võimaldamine.
• PKT teenuse katseprojekt on olnud heaks täienduseks kõigile nendele võimalustele, mis juba
varem olid psüühilise erivajadusega inimeste toetamiseks olemas. Näiteks andis PKT teenus
täiendava võimaluse pakkuda selle teenuse kaudu tuge inimestele, kellele TT teenuse teenuskohta
ei olnud kohe tagada, vaatamata sellele et inimese seda vajas.
• PKT teenuse piloteerimine ja sellega kaasnenud meediakajastused aitasid kindlasti kaasa
ühiskonnas teadlikkuse tõstmisele sihtrühmast ja suurendas ettevõtete valmisolekut
erivajadusega inimesi tööle võtta ja neilt toodete valmistamist tellida (ettevõtete sotsiaalse
vastutuse teema jõudsam esilekerkimine Eestis).
Teenuse piloteerimisel ilmnes ka väljakutseid ja kerkis diskussioone tekitanud teemasid:
• ESF projektidele omaselt oli ka PKT teenuseosutajatel mure teenuse stabiilsuse ja jätkusuutlikuse
pärast – mure oli selle pärast, kuidas teenuse osutamist jätkata, kui projekt läbi saab. Ja teisalt,
pidevad hanked ei võimaldanud tekkida kindlustundel, et teenuseosutaja saab terve
projektiperioodi vältel teenust osutada. SKA poolt lühikese perioodiga hangete läbiviimine on
olnud teenuseosutajate poolt sageli ära märgitud probleem, sest ei võimaldanud neil oma tegevust
pikemalt planeerida. Projekti käigus tuli ette, et mõned teenuseosutajad lõpetasid PKT hangetes
osalemise, kuid osutasid inimestele omal algatusel või muude teenuste raames (IET ja KE)
samalaadset tööga seotud tuge edasi (asenduseks TT teenus, osalemine ISTE projektis,
10
Teenuse esimese rahastusperioodi lõpu seisuga oli avatud tööturule liikunud vaid 3,5% perioodil
PKT teenusele sisenenutest (1808 inimesest jõudis tööturule 67 inimest). Teisel rahastusperioodil
liikus avatud tööturule 21 inimest. Kogu teenuse piloteerimise perioodi jooksul oli avatud tööturule
liikujaid 4% teenusele sisenejatest.
16
töötuturuteenustest nt tugiisikuga töötamine). Näitena saab välja tuua SA Pahkla Camphilli Küla,
SA Maarja Küla, Tallinna Tugikeskus Juks, MTÜ Erivajadustega inimeste Toetusühing Tugiliisu.
• Teenuse stabiilsus erivajadusega inimese jaoks. Inimese järjepidev teenuse raames töötamine
sõltus teenuseosutaja iga-aastasest teenuse võimaldamisest ja hankes osalemisest. Kui
teenuseosutaja uuel hankeperioodil teenuse pakkumisega ei jätkanud, siis
Sotsiaalkindlustusametil oli võimalik inimest suunata teenusele teise teenuseosutaja juurde
eelkõige suuremates linnades, kus teenuseosutajaid oli rohkem, nt Tallinn, Tartu, Pärnu. Sageli
inimene sellest pigem loobus, soovides jääda harjumuspärasesse keskkonda, eriti kui ta sai seal ka
mõnda toetavat erihoolekandeteenust. Projekti kogemus näitas seda, et PKT sihtrühma kuuluvad
inimesed sageli ei kohanenud teises asutuses tehtavate tööülesannetega ning mõne kuu pärast
teenus katkes. Projekti käigus ilmnes, kui keerukas on tegelikkuses psüühilise erivajadusega
inimestel kohaneda uue keskkonnaga ja uute tööülesannetega. Sageli on inimene pika aja jooksul
ja juhendamisel omandanud mingid töövõtted, iga uue töölõigu õppimine on aeganõudev. Kui
lisaks uue töö õppimisele lisandub uus keskkond ja uus juhendaja, siis see on teenuse sihtrühmale
korraga liiga suur muutus, millega kohaneda sageli ei suudeta.
• Projekt näitas, et enamik PKT teenuse saajatest ei jõudnud avatud tööturule.
Teenusekasutajatest on avatud tööturule edasi liikunud või PKT toetuseta töötamist jätkanud 5-20
inimest aastas. Sellel oli erinevaid põhjusi. Projekt kinnitas, et erivajadusega inimesed, kelle
töövõime on hinnatud puuduvaks, ei ole sageli võimelised avatud tööturul teistega samaväärselt
töötama (projekti käigus esines korduvalt juhtumeid, kus vaatamata teenuseosutaja poolt
osutatud jätkutoele lõppes avatud tööturule siirdunud teenusesaaja töösuhe katseajal ning
inimene naases töökeskusesse kaitstud tööle). Selle kogemuse ilmnemisel tehti PKT piloteerimisel
muudatus projekti põhieesmärgis (uus TAT) – kui projekti algusaastatel oli sihiks inimeste kaitstud
tingimustes töötamise järgselt avatud tööturule jõudmine, siis aastatel 2022-2023 oli fookus
inimestele jõukohase rakenduse pakkumine toetatud keskkonnas.
• PKT teenuse katseprojekti ühe tulemusena sai selgeks, et enamasti teenusekasutajad ei suuda välja
teenida miinimumtunnitasu. Eesti tööseadusandluses puudub erivajadustega inimestele kaitstud
tingimustes töötamiseks sobiv töösuhte vorm, mis võimaldaks erisustega lepingu sõlmimist ja
töötasu maksmist vastavalt inimese suutlikkusele. Töölepinguga kaasneb kohustus maksta töötasu
VV sätestatud töötasu alammääras, mis nõuab tööandjalt lisaressurssi ja samas ei pane töötajat
pingutama. VÕS-lepingu alusel töötamine eeldab töötajalt suuremat iseseisvust, milleks teenuse
sihtrühm suuteline ei ole.
• Piloteerimisel kerkis üles juhtumeid, kas SKA poolt on teenusele suunatud sobiv inimene või
pigem ei peaks ta väheste oskuste ja motiveerituse tõttu teenusele saama. Teenuseosutajate poolt
oli arvamusi, et SKAs tuleks inimeste PKT teenusele sobivust ja töösuutlikkust eelhinnata. Teisalt
oli teenuseosutajaid (sh Astangu KRK), kes oma praktikale tuginedes olid seisukohal, et selle
sihtrühma puhul võtab töösuutlikkuse hindamine rohkem aega ja seda tuleb teha reaalses
töösituatsioonis, mistõttu SKA poolne varasem hindamine ei ole vajalik. Ja kuna PKT teenuse I
etapp oma sisult ongi töösuutlikkuse väljaselgitamise etapp, on ootuspärane, et osad teenusele
asunud isikud katkestavad teenuse vähese töösuutlikkuse tõttu pärast I etappi. Samale järeldusele
jõudsid ka RAKE kaitsud töö uuringut teostanud analüütikud (p.4.3).
Seda teemat arutati ka SKAs. Eelhindamist PKT teenuse taotlejate puhul ei rakendatud, kuid
muudatusena viidi sisse, et SKA teenuste konsultant võttis inimesega telefoni teel ühendust ning
selgitas põhjalikumalt PKT teenuse raames töötamise nõudeid ja püüdis vestluse teel välja
17
selgitada inimese motivatsiooni teenusel osaleda. Vähenesid juhtumid, kus suunamise saanud
inimene teenusele ei ilmunud või ei saanud aru, mis teenusega tegu on.
• PKT teenusele jäi pidama vähese töösuutlikusega inimesi. Põhjusi oli selleks mitu. Näiteks TÜ
RAKE analüüs tõi välja, et PKT teenuse eesmärk ei ole kõigile osapooltele ja teenusepakkujatele
ühtmoodi selge. Kui osade jaoks oli PKT eesmärgiks inimeste avatud tööturu jaoks
ettevalmistamine, siis teised nägid teenuse sihtrühmana eelkõige kaitstult mõtestatud tegevust
vajavaid inimesi, kes tavapäraselt töötada ei suuda. Projektis leidis kinnitust, et vahel sai
töösuutlikkusest määravamaks inimese stabiilsus ja motivatsioon teenusel osaleda ja midagi teha,
seda isegi siis, kui töötulemus oli väga madal.
• Teenuseosutajate pädevus, oskus hinnata teenusesaajate puhul teenuse tulemuslikkust.
Teenusel oleva inimese PKT vajaduse tuvastamisel oli määravaks teenuseosutaja vastav hinnang.
Korduvhinnanguid soovis SKA PKT meeskond saada teenuseosutajalt iga 6 kuu tagant. Probleemiks
osutus, et teenuseosutajad tihti ei osanud märgata kliendis muutusi, mida hinnangus välja tuua.
Tagasiside tegevusplaanis seatud eesmärkidele ei antud, eesmärgid püsisid ajas muutumata.
Korduvalt sai PKT meeskonna poolt juhitud tähelepanu sellele, et hinnangust peavad välja tulema
teenusesaaja personaalsed vajadused, tugevused ja nõrgad küljed. Asutused, kust taolised
hinnangud tulid, olid pigem vähemuses.
• Kaitstud töö teenuse osutamine nõuab teenuseosutajatelt nii sotsiaalvaldkonna teadmisi, sh.
teenuse sihtrühma eripäradest kui ka oskust majanduslikult ning jätkusuutlikult tegevusi
planeerida. PKT teenuse osutamiseks pidi teenuseosutajatel olema mitmekülgne pädevus –
lisaks inimeste toetamisele ja nõustamise oskustele (sotsiaaltöö oskustele) tuleb tegeleda ka
töövõimaluste leidmisega, sh allhanketööde võimalike tellijatega läbirääkimised, müügitöö,
turundus jm oskused, mida tavapäraselt sotsiaalteenuseid pakkuvalt asutuselt ei eeldata. Teenust
osutasid peamiselt EH teenuseosutajad, nn avatud tööturu ettevõtted-asutused ei liitunud
teenuse pakkumisega – selle põhjuseks oli, et teenuse osutamiseks oli nõutud sotsiaaltöö
kvalifikatsiooniga juhendajate olemasolu asutuses, neid aga tavaettevõtetes ei ole.
Tavaettevõtteid ei liitunud PKTga ka sel põhjusel, et tingimustes oli nõue, et teenusele tuleb võtta
minimaalselt 5 inimest (praktikas oli pöördumisi PKT projektijuhi poole, kus sooviti nt ühte kaitstud
töökohta pakkuda oma asutuses – sh nt tundis huvi võrdõiguslikkuse voliniku büroo).
Selles osas sai genereeritud lahendusideid, tuginedes näidetele teistest riikidest – nt juurutada
kolmepoolseid töösuhteid (inimene, sotsiaalasutus juhendamise rollis, tööandja) või renditöö
põhimõtet. Need siiski ei leidnud kõlapinda ega edasiarendamist.
• Töid, mida PKT sihtrühm teha suudab, on raske leida. Eriti keeruliseks muutus see kriiside ajal
(COVID, Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse, tööpuuduse üldine tõus), mil erivajadusega
inimeste töötamine jääb ettevõtetes kiiresti tahaplaanile muude pakiliste murede kõrval.
• Info PKT teenusest, selle olemasolust ja taotlemise võimalustest jõudis sihtrühmani piiratult,
peamiselt läbi teenuseosutajate. See mõjutas piirkonniti kohtade täitumist.
• Eri teenuste sisuline sarnasus ja sihtrühmade kattuvus. Siin komplektis eelkõige PKT, LKT
(Töötukassas) ja TT teenus, kuid kattuvusi oli ka teiste EHK teenustega. Praktikas nt esines, et sama
teenuseosutaja osutas kõiki neid teenuseid ja võis juhtuda, et töökeskuses töötasid ühiselt koos
nii PKT teenusesaajad, LKT teenusesaajad kui TT teenusel olijad. Seda probleemi arutati kogu
projekti vältel nii SKA sees kui väliselt, sh Töötukassaga. Sellele juhtis tähelepanu ka RAKE oma
uuringus, samuti SOM töörühm. PKT projektis rakendati maandamisabinõudena: 1) PKT teenuse
osutamise tingimustes on reguleeritud nõuded, milliste teenustega samaaegselt PKT teenust
18
osutada ei tohi (selleks oli LKT ja TT, hiljem ka ÖE ja ISTE töökomponendid); 2) inimeste teenusele
asumisel kontrolliti SKA poolt võimalikku teenuste kattuvust; 3) infovahetus Töötukassaga
teenusesaajate osas; 4) SOM töörühmas töötati välja selge eristamispõhimõte sihtrühmade lõikes
– töötukassa ei tegele nn hoolekandeteenuseid vajavate inimestega, see jääb SKA
tegevusvaldkonda. Koos sellega võeti arutluselt maha ka plaan PKT ja LKT ühendamiseks. Ja asuti
tegelema PKT ja TT integreerimisega, PKT piloteerimine liikus nn hoolekandeTAT alla.
• Teenuse piloteerimisega kaasnes teenuseosutajate suhtes lepinguline järelevalve
teenuseosutamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Projekti meeskond külastas igal aastal PKT
töökeskusi, tutvus kohapeal teenuse osutamise korraldusega, originaaldokumentidega, vestles
teenusekasutajatega ning tööjuhendajatega. Lisaks küsiti pisteliselt lisadokumente (nt töötasu
maksmise tõendamiseks maksekorraldusi, töötamiseks sõlmitud lepingu koopiaid). Teenuse
sisulise kvaliteedi huvides oleks vaja olnud suuremas mahus järelevalvet, mille tegemiseks aga SKAl
piisavalt töötajaid ei jätkunud (projektimeeskond koosnes 3 inimesest).
• Nägemispuudega inimestele PKT teenuse osutamine. Teenuse piloteerimisel oli korduvalt
tõdemust, et nägemispuudega inimeste töötamise soodustamine vajab teistsuguseid
abimeetmeid kui PKT psüühilise erivajadusega inimestele. Projekt näitas, et nägemispuudega
inimeste töösuutlikkus on kõrgem kui psüühilise erivajadusega inimeste töösuutlikkus, nad on tööl
produktiivsemad. Nad vajavad ka vähem juhendamist, küll aga vajavad kindlasti kohandatud
töökeskkonda. Töötukassa on olnud valmis töökoha kohandamise osas ja toetavate
tööturuteenuste osas antud sihtrühma toetama.
4.2. Teenuse sisus ja korralduses tehtud muudatused
Piloteerimise kogemuse põhjal tehti aastatel 2016-2023 erinevatel hankeperioodidel PKT teenuse
kirjelduses täpsustusi ning tulemuste analüüsist ja projekti eesmärgist tulenevalt muudeti hanke
tingimusi. Aruande siinses osas käsitletakse ja selgitatakse kõige olulisemaid muudatusi, mis PKT
piloteerimisel erinevate teemade lõikes projektiperioodi vältel sisse viidi. Tehtud muudatuste
põhjalikuma koondi aastate lõikes leiab Lisast 4.
Teenuse osutamise stabiilsus, jätkusuutlikkus
Projekti vältel läbivalt soovisid teenuseosutajad pikemat hankeperioodi kui üks aasta, mis annaks
stabiilsust teenuse arendamiseks ja tööks inimestega. Vastuseks 2018. a teenuseosutajate küsitlusel
laekunud ettepanekutele viidi järgmine hange läbi kaheaastaseks perioodiks, 2019-2020 perioodiks.
Hilisemad hanked olid küll taas 1-aastase perioodiga, aga selle põhjuseks oli PKT pilootprojekti
pikendamine ühe aasta kaupa, mistõttu SKAl ei olnud võimalik teha pikemaid hankeid.
PKT teenuse ülesehitus, sisu
Teenuse piloteerimisel ilmnes, et on suur teenuselt väljalangejate arv peale I etappi (vt p.3.2.). Paljud
teenusesaajad soovisid olla teenuse I etapis võimalikult kaua. Üks põhjus selleks oli, et II etapis hakkas
inimene saama töötasu, mis osutus sageli väiksemaks kui I etapis saadud stipendium ning sõidutoetus,
mis ei motiveerinud inimesi töötamisega jätkama. Teenuseosutajad ei kiirustanud vähese
töösuutlikkusega inimesi teenusele mittesobivaks hindama enne, kui I etapi lõpus.
PKT projektimeeskond analüüsis teemat ja 2019 alates vähendati I etapi pikkust 4 kuu peale
(võimalusega põhjendatud juhtudel pikendada I etappi 6 kuuni). 2019-2020 lisati teenuse ülesehitusse
II etapi jätkuetapp neile, kes olid teenuse raames töötanud 3 aastat, kuid polnud võimelised suunduma
19
tööle avatud tööturule. Jätkuetapi rahastus oli madalam põhjendusega, et teenusesaaja
juhendamisvajadus peaks olema ajas vähenenud.
01.03.2022 algas teenuse rahastusperiood teise TATi alt. PKT teenuse piloteerimise viimaseks kaheks
aastaks tehtud olulisim muudatus puudutas II jätkuetappi ja III etappi, mille muutmisel võeti aluseks
erihoolekande töötamise toetamise teenuse ülesehitus (kuna TT teenusega integreerumine oli PKT
ESFist väljumise eesmärk). III etapis teenuseosutaja nõustab ja toetab inimest vastavalt vajadusele,
minimaalselt 4 tundi kuus.
Teenuse osutamise nõuded teenuseosutajale
2018. a teenuseosutajate küsitluselt laekus ettepanek teenusekasutajate ja juhendaja suhtarvu
suurendamiseks, kuna praktika näitab, et üks juhendaja suudab tegeleda rohkemate teenusesaajatega.
Vastuseks: 2019 suurendati teenusekasutajate-juhendajate suhtarvu (5:1 asemel 7:1).
Teenuse sisulise kvaliteedi parendamiseks tõsteti 2019-2020 juhendajate pädevusnõudeid, millega pidi
teenuseosutajal olemas meeskonnas vähemalt üks spetsialist, kel on kõrgharidus sotsiaaltöös või
siduserialal ja kes oskab hinnata iga inimese juhendamisvajaduse intensiivsust, eripära ning nõustab
kolleege tegevuste planeerimisel. 2019- 2020 täpsustati ka teenuse sisu, nt sai kirja et PKT II etapi
töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, mida erihoolekande kliendid teevad
oma eluruumides (nt koristamine, puude tuppa toomine, köögitööd, pesu pesemine jmt.). Veelgi
selgemalt anti teada, et PKT töötegevused peavad olema reaalsed tööd ja looma rahalist
lisandväärtust.
Aruandlus, teenuse administreerimine
2016. a sügisel teenuseosutajatelt küsitud tagasisides toodi välja, et projektiga seotud aruandlust on
liiga palju, teenuse tingimused võiksid olla paindlikumad. Sama soovi oli läbivalt projekti vältel.
Vastusena: SKA hangetes püüti ettepanekuid võimaluste piires arvestada ja sisse viia. Kõike ei saanud
arvestada ESF nõuetest tulenevalt, samuti oli vaja koguda andmeid, mille toel analüüsida PKT
piloteerimise seisu.
Mõned näited muudatustest: 2017. aasta hankeperioodi ettevalmistamisel viidi teenuse kirjeldusse
sisse väikesed muudatused, mis lihtsustaks teenuse korraldust (nt inimese teenusel osalemise
arvestamine kuupõhiseks) ja vähendaks bürokraatiat (nt teenusele suunamine kalendrikuu põhiselt).
Kuna 2017 sisse viidud kellaaegade märkimise nõue osavõtulehtedel osutus töömahukaks nii
teenuseosutajatele inimesega osavõtulehtede täitmisel kui ka SKA-le kontrollimisel, siis sellest nõudest
2018. aastal loobuti. Kui varasematel aastatel oli teenuseosutajal kohustus I etapi esimese kuu
lõppedes esitada inimese kohta sisenemishinnang, siis 2021. aastal sellest loobuti põhjendusega, et 1
kuu (sageli 10 päeva) on liiga lühike aeg sisulise hinnangu andmiseks.
Teenusel olijate töötasu ja nendega sõlmitavad lepingud
Erinevatel hankeperioodidel katsetati mitmesuguseid lähenemisi töösuhte reguleerimisel.
Kui aastatel 2016-2018 oli hankes lubatud II etapis sõlmida teenusekasutajaga töösuhe töö iseloomu
arvestades töö- või võlaõiguslik leping, siis hankeperioodil 2019-2020 seati tingimuseks sõlmida
tööleping, millega kaasneb töötasu maksmise kohustus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
miinimummäära alusel. Muuhulgas oli töölepingu nõude eesmärk vähendada teenuse raames
tehtavate töölaadsete tegevuste tegemist ning suunata teenuseosutajaid teenust pakkuma suurema
töösuutlikkusega inimestele.
20
Töölepinguga kaasnev töötasu suuruse nõue tõi kaasa teenuseosutajate poolt madalama
töösuutlikkusega inimeste PKT teenuselt välja hindamise. Näiteks, töölepingu nõue tõi 2019. aastal
kaasa suuremas määras SA Hea Hoog poolt teenusekasutajatele teenuse lõpetamise hinnangus toodud
põhjendusega „Inimene ei ole võimeline ka juhendamise abil välja teenima VV kehtestatud töötasu
alammäära“.
Lisaks selgus, et inimeste tööle vormistamine töölepinguga oli mõnede asutuste jaoks probleem,
tulenevalt nende juriidilisest staatusest. Üheks selliseks teenusepakkujaks oli Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus. 2021 hankeperioodiks loobuti teenuse tingimustes töölepingu nõudest,
seda muuhulgas põhjusel, et antud tingimus raskendas hankes osalemist asutustel, kel ei olnud
võimalik enda struktuuris luua teenusekasutajatele töökohti. Lisaks andis 2020. aasta Covid-
pandeemia aegne teenuse korraldamise kogemus pigem põhjust paindlikkusele. Teenuseosutaja võis
alates 2021 kliendiga töösuhte sõlmimisel valida sobiva lepinguvormi (kas siis tööleping või VÕS
leping).
See tõi kaasa eelmise hankeperioodiga võrreldes suured erinevused teenusekasutajatele makstava
töötasu osas. Paljud teenusepakkujad jätkasid uues hankes inimestega töösuhet töölepingu alusel (vt
ka p. 3.5 tabel 5).
2022. aastal sõnastati töötasu puhul nõue, et see ei või olla madalam kui VV sätestatud töötasu
alammäär. Sooviti tagada teenusel osalejatele tasustamine ühtsetel alustel ja et ka hankes pakkujad
oleks oma hinna kujundamisel võrdsetes tingimustes.
Töövaldkonnad ja tööde leidmise võimalused
2018: Küsitlusega teenuseosutajate seas selgus, et 48% vastajatest hindasid PKT inimestele sobivate
tööde leidmist võimalikuks ja 45% tundsid, et jõukohaste tööde leidmine on raske.
Vastuseks: SKA soovitas teenuseosutajatel suurendada omavahelist koostööd ja infovahetust.
Arendusideena oli teenuse tulevikku käsitlevatel aruteludel põgusalt arutlusel ka ühe
katusorganisatsiooni alla kaitstud töökeskuste tegevuse koondamine (analoogiliselt teiste riikide
praktikale). See mõte ei leidnud kandepinda, sh ka mitte teenuseosutajatelt, kes tulusa allhanketöö
leidmisel ei soovi seda võimalust teiste asutustega jagada.
Teenuse kulud
PKT pilootprojekti käik näitas teenusekulude iga-aastast suurenemist (vt p.3.1 tabel 2), mistõttu kerkis
rahastaja ja teenuse korraldaja poolt üles mure teenuse osutamiseks vajaliku eelarve katte pärast.
Hakati analüüsima, kas kõik PKT teenuse kulud on põhjendatud ja jõuti arvamusele, et nende inimeste
puhul, kes on samaaegselt PKT teenusega mõnel erihoolekandeteenusel, on sotsiaalsete oskuste
juhendamise osas kattuvus. 2018. aastal viidi läbi küsitlus teenuseosutajate seas, kust selgus, et
enamiku arvates moodustab kliendile osutatavast teenusest sotsiaalse komponendi osakaal kuni 30%.
Vastuseks: Alates 2019. aastast viidi PKT teenuseosutajatele teenustasude maksmise tingimustesse
sisse viidi pearaha eristus nende inimeste lõikes, kes on PKT ja EHT teenusel korraga (nende puhul
hakati maksma 80% pearaha täismäärast) - sest need inimesed said sotsiaalset toetust juba EHK
teenuse raames ja sama tegevuse dubleeriv tasustamine mitme teenuse raames ei olnud põhjendatud.
Sihtrühm
PKT projekti kahel viimasel aastal oli uue TATi eesmärkidest tulenevalt sihiks PKT teenuse muutmine
TT teenusega sarnasemaks. Sellega seoses sai 2023 suuremaks muudatuseks sihtrühma piiritlemine -
sihtrühmast jäid välja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajad, kes SHSi järgi ei ole õigustatud saama
töötamise toetamise teenust.
21
Projekti viimasel kahel aastal sisse viidud muudatused olid planeeritud SKA ja SOMi koostöös, mõeldes
ESFi rahastuselt väljumisstrateegia peale.
4.3. Muud PKT arendustegevused
Kõrvuti reaalse kaitstud töö teenuse osutamisega sihtrühmale toimus PKT projektis projektiperioodi
vältel käivitatud teenuse katsetamiskogemuse analüüs, järelduste tegemine ja vajalike muudatuste
kavandamine. PKT teenust puudutav arendustöö toimus nii projektimeeskonnas, SKA siseselt kui
koostöös väliste partneritega. Kaitstud töö teenuse tulevikuvaate arendamise toeks tellis
Sotsiaalministeerium 2019. aastal analüüsi sõltumatult konsultatsioonifirmalt ning käivitas 2020.
aastal teemakohase töörühma.
RAKE uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused“, 2019-2020
2019. aastal viis RTK Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse
tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 200584).
Hanke võitis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), kelle
uuringumeeskonna töö tulemusel valmis 2020. aasta alguseks uuringuaruanne „Kaitstud töö teenuse
tulemused“ 11 . Analüüsiti võrdlevalt Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalise kaitstud töö
(PKT) teenust ja Töötukassa korraldatavat lühiajalise kaitstud töö (LKT) teenust12. Analüüsiti mõlema
teenuse seniseid piloteerimise tulemusi, kaheksa Euroopa riigi teenusekorraldust kaitstud töö osas
ning anti soovitusi teenuse edasiseks arendamiseks.
RAKE analüüsis oli rohkelt tähelepanekuid ja soovitusi, järgnevalt mõned neist: Eestis sihtrühmale
pakutavad erinevad teenused dubleerivad üksteist osaliselt (eelkõige LKT, PKT, TT teenus) ja senist
teenuste süsteemi on kõrvaltseisjatel keeruline mõista. PKT teenuse eesmärk ei ole erinevatele
osapooltele selge ja üheselt mõistetav. PKT ei täida seda eesmärki, et toetaks erivajadusega inimes
tööturule liikumisel. Pigem võiks teenuse eesmärk olla erivajadusega inimestele mõtestatud töiste
tegevuste võimaldamine juhendamisel ja sobivas keskkonnas. PKT ja LKT teenustel olevad inimesed
on tegelikkuses paljuski sarnased, vaatamata nende erinevaks hinnatud töövõimele (puuduv vs
osaline). PKT ja LKT sihtrühmal on kattuvus ka TT teenusel olijatega. Inimese tegelik töösuutlikkus ja
motivatsioon selgub paljude teenusesaajate puhul alles teenuseosutaja juures töökeskuses töö jm
tegevuse käigus, mitte aga töövõime hindamisel või teenusele suunamisel. Eestis tegutsevad
töökeskused erinevad üksteisest nii teenuse sisemiselt korraldamiselt, omandivormilt, sobivate tööde
leidmise suutlikkuselt, teenusesaajatesse suhtumiselt, organisatsioonikultuurilt. Teenuse korraldajate
poolt hangetesse sissekirjutatud nõuetel on keskuste argipraktikatele vähene mõju, välja arvatud
aruandlus. Teenusekorraldus läheb praegu võrdlemisi mööda omavalitsustest, kus võiks ise vähenenud
töövõimega inimestele töökohti luua ja välja otsida sihtrühma abivajajaid, kes sobivad teenust saama.
Teiste riikide kogemuse kohta tähelepanekud:
• Kaitstud töö teenuse mõiste, selle eesmärk, sihtrühmad, korraldus ja rahastusskeemid on riigiti
väga erinevad. On riike, kus teenuse eesmärgiks on tööturule liikumine, teistes mitte. Kaitstud töö
teenust käsitletakse nii sotsiaalhoolekande-, tööturu- kui rehabilitatsiooniteenusena.
• Enamikus analüüsitud riikidest osutatakse kaitstud töö teenust koos teiste toetavate teenuste ja
hüvitistega. Saab öelda, et kaitstud töö teenus toimib mitme teenuse kombinatsioonis.
11
„Kaitstud töö teenuse tulemused. Lõpparuanne“ − Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus, 2019-2020. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-
05/Kaitstud%20t%C3%B6%C3%B6%20uuring_l%C3%B5pparuanne.pdf
12
Töövõimereformi raames käivitati Eestis struktuurfondide rahastusel projektipõhiselt kaks
kaitstud töö piloteerimist – Sotsiaalkindlustusamet korraldamisel PKT teenuse katsetamise projekt
ja Töötukassas lühiajalise kaitstud töö teenus.
22
• Rahvusvaheliselt järgitakse üha enam võrdse kohtlemise, kogukonda kaasatuse, individuaalse
lähenemise ja tööturul toetamise põhimõtteid. St enam ei ole parimaks tavaks osutada kaitstud
töö teenust selleks loodud keskustes, samas nähakse siiski vajadust ka töökeskuse laadsete
asutuste järele vähemate võimetega inimestele - nt Rootsis on Samhall, spetsiaalselt erivajadusega
inimeste aktiveerimiseks ja tööturule aitamiseks loodud keskus.
• Kõigis uuritud riikides toodi välja, et kaitstud töö parim alternatiiv on subsideeritud töötamine,
mida võimaldatakse tavaliste tööandjate juures riigi või omavalitsuste toetusel. (nt flexijob).
RAKE uuringus väljatoodud tähelepanekuid ja soovitusi arvestati edaspidi Sotsiaalministeeriumi
algatusel kokkukutsutud kaitstud töö töörühma poolt.
PKT ja TT teenuse saajate võrdlev analüüs, 2020
SKA analüüsis 2020. aasta kohta EMTAst saadud andmeid PKT ja TT teenustel viibinud inimeste kohta,
milles tuli esile kahe teenuse sihtrühma suur sarnasus. Ligi pooled (47,3%) TT teenusel olnud inimestest
töötasid teenuseosutaja juures ja nende keskmine töökoormus oli sarnane PKT teenusel nõutud
koormusega. Sarnasust oli märgata ka väljamakstud töötasude suuruses. Avatud tööturul (muu
tööandja) töötava TT teenuse kasutaja keskmine töökoormus oli suurem.
Kaitstud töö töörühm, 2020
Märtsis 2020 moodustati eri asutuste koostööna töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindajad, et
arutada läbi senise PKT ja LKT piloteerimise kogemusi ja mõelda võimalikele alternatiividele
edaspidises teenusekorralduses. Hiljem kaasati töögruppi ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ja
nägemispuuetega inimeste huviorganisatsioonide esindajaid, Linnade ja Valdade Liit ning
teenuseosutajaid. 2020. aasta lõpuks kirjeldati töörühmas neli erinevat teenusekorralduse mudelit,
millest valiti lõpuks välja kaks mudelit, mida esitada Sotsiaalministeeriumi juhtkonnale kaalumiseks (vt
Lisa 3). Tulemusena valmis SHS muutmise väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mille järgselt oleks
kaitstud töö jätkunud peale piloteerimise lõppu iseseisva teenusena, kuid selle dokumendiga
sotsiaalministeeriumis edasi ei mindud.
Mudel 1 (2016-2020 piloteeritud lahenduse põhine mudel) keskne põhimõte: erinevate vajaduste
katmisega tegelevad erinevad osapooled, püütakse vältida dubleerimist.
• Teenussüsteemi kuuluvad teenused: SKA pakub kaitstud töö teenust sihtrühmale, kes ei jõua
avatud tööturule. Töötukassa pakub toetatud töölerakendumise metoodikal põhinevat
tööturuteenust sihtrühmale, kes on võimelised jõudma avatud tööturule. KOVilt
päevakeskuse teenus.
• SKA korraldatav kaitstud töö on hoolekandeteenus. Tähtajatu, regulaarse hindamisega.
Teenus neile, kes vajavad pidevat juhendamist selleks loodud keskkonnas ning kelle töötamise
võimekus on muutuv. Sihtrühma ei eristata osalise/puuduva töövõime või diagnoosi alusel.
Teenuse eesmärgiks on pakkuda jõukohaseid ja sobivaid töiseid tegevusi inimestele, kes oma
terviseprobleemist tulenevalt avatud tööturul töötada ei suuda, kuid soovivad tööd teha.
Teenus koosneb kahest etapist.
• Süsteemi käivitumisel jääb SKAsse üks psüühilise erivajadusega inimeste töötamist toetav
teenus senise kahe asemel (PKT ja TT teenused).
Mudel 2 (KOV juhtumikorraldajaga mudel) keskne põhimõte: protsessis on läbivalt inimesega tegelev
juhtumikorraldaja, kes vaatab inimese abivajadust terviklikult, mitte ainult tööalase rakendumise
aspektist.
23
• Teenussüsteemi kuuluvad teenused: KOV tegeleb juhtumi korraldamisega, vajadusel
ostetakse hindamisteenus KOV poolt sisse. Juhtumikorraldaja annab inimesele soovituse
sobivate teenuste osas. Erinevad teenused ei pea tulema ühest kohast. Näiteks võib inimene
vajada samaaegselt kaitstud töö teenust ja rehabilitatsiooniteenust ja võibolla ka mõnda
kohaliku omavalitsuse pakutavat toetavat teenust – neid kõiki võivad osutada erinevad
teenusepakkujad. Võtmeks on siin juhtumikorraldaja, kes on pädev otsustama, milliseid
teenuseid inimene vajab. SKA pakub kaitstud töö teenust (töökeskused jäävad ainult SKA
hallata, Töötukassa sellega ei tegele). Töötukassa pakub oma teenuseid, KOVilt päevakeskuse
teenus.
• Hindamisteenus – sisuliselt senine PKT I etapp – inimesega tehakse proovitöid, kasutatakse
toetavaid metoodikaid. Tehakse koostööd või pakutakse rehabilitatsiooni ja/või EHK
teenuseid. Selgitatakse välja kliendi suutlikus, oskused, huvid ja takistavad tegurid.
Tegeletakse töö- ja sotsiaaloskuste ning rutiinitaluvuse arendamisega, aga ka takistavate
tegurite lahendamisega (nt motivatsiooniga).
• SKA korraldatav kaitstud töö on hoolekandeteenus. Tähtajatu, regulaarse hindamisega.
Teenus koosneb kahest etapist, mille esimest nelja kuud nimetatakse kohanemisajaks.
Töötamine on üles ehitatud, arvestades kliendi suutlikust. Teenuse pakkuja hindab teenuse
saajat regulaarselt ning esitab hinnangu juhtumikorraldajale. Juhtumikorraldajal on õigus
teenus lõpetada ja suunata inimene muule teenusele.
• Sihtrühma ei eristata osalise/puuduva töövõime või diagnoosi alusel. Sihtrühm võib olla laiem
tänasest, nt lisaks pikaajalised töötud, pagulased vt. Laiemale sihtrühmale teenuse pakkumine
peaks olema KOV-i huvi.
• Süsteemi käivitumisel jääb SKAsse üks psüühilise erivajadusega inimeste töötamist toetav
teenus senise kahe asemel (PKT ja TT teenused).
2022. aastal koostati Sotsiaalministeeriumis SHSi muutmise VTK, millega planeeriti muuta olemasoleva
TT teenuse sisu selliselt, et ühendada sarnased teenused, mis toetavad psüühikahäirega inimeste
töötamist - olemasolev TT teenus ning PKT teenus (kuna sihtgrupid suuresti kattuvad). Samuti
analüüsiti konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks
tulemuslikum tööhõivesüsteemis.
2023. a kevadel alustati SHSi muutmise eelnõu ettevalmistamisega ning riigi eelarve pingelist olukorda
arvestades viidi seadusesse sisse minimaalsed muudatused, et seni PKT teenust saanud puuduva
töövõimega psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed kvalifitseeruksid edaspidi töötamise
toetamise teenusele. 2024. aastast täiendava riigieelarvelise rahastuse saanud 170 töötamise
toetamise teenuskohta ning teenuse sihtrühma muudatus (edaspidi on töötamise toetamise teenus
vaid puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele) võimaldab PKT teenusekasutajatel aasta
jooksul üleminekut töötamise toetamise teenusele.
Kokkuvõtteks
TAT-is seatud eesmärgid said täidetud - kaitstud töö teenuse raames suurenesid tööealiste
erivajadustega ja puuduva töövõimega inimeste tööturul osalemise võimalused. Teenusega loodi
kaitstud tingimustel töötamise võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele
sihtgruppi kuuluvatele inimestele. Kaitstud töötamise teenust pakuti üle Eesti (kõikides maakondades,
v.a. Hiiumaa), enamasti töökeskustes, kuid ka kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, inimestele
tagati vajalik juhendamine. Inimestele sobivate tööülesannete valik sõltus teenuseosutaja
ettevõtlikkusest ja piirkonnas olemasolevatest töövõimalustest. Inimese soovi ja eelduste korral otsiti
24
talle tööd avatud tööturul. Selgemini määratleti teenuse sihtgrupp - vähenenud töövõimega inimesed,
kes on suutelised täitma teenusel osalemise ajamahtu, looma oma töötegevusega lisandväärtust ning
on motiveeritud töötama.
Maailm liigub kinniste kaitstud töö keskuste kaotamise suunas, selle asemel nähakse erivajadusega
inimesi töötamas avatud tööturul ja seda kaitstud tingimustes vajaliku toega.
Töövõimereform on näidanud, et avatud tööturule PKT teenust vajavad inimesed enamasti ei jõua,
sest isegi aastatepikkuse juhendamise järel ei ole nende töövõtetes sellist kiirust, mida seal nõutakse.
Samuti on vähenenud töövõimega inimeste jaoks avatud tööturul keeruline leida sobivat osalise
koormusega tööd.
Seetõttu saab lugeda positiivseks lõpptulemust, millega 2024. aastast on SHSis kirja saanud töötamise
toetamise teenuse raames teenuseosutajale lisaks avatud tööturule tööle aitamisele pakkuda isikule
võimalust töötada töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal.
25
Lisa 1. PKT teenuseosutajad 2016-2023
Hankes eraldatud kliendikohtade arv
Teenuseosutaja maakond
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Aktiviseerimiskeskus
1. Tulevik MTÜ Pärnumaa 15 21 21 21 28 21
Astangu Kutse-
2. rehabilitatsiooni Keskus Harjumaa 5 10 25 28 28 28 28 28
3. AtChron MTÜ Pärnumaa 25
4. Avitus MTÜ Valgamaa 15
5. Eesti Agrenska Fond SA Tartumaa 8
Eesti Hoolekande Selts
6. MTÜ Pärnumaa 15 20
Eesti Pimemassööride
7. Ühing MTÜ Harjumaa 15 10
Erivajadustega Inimeste
8. Toetusühing Tugiliisu MTÜ Harjumaa 10 15 15 21 21 18 24
9. Hea Hoog SA Harjumaa 20 21 35 35 23 35
Ida-Virumaa 15 20 25 28 28 18 32 21
Jõgevamaa 22 25 25 28 28 21 21 18
Järvamaa 10 10 10 14 14 14 3 10
Läänemaa 10 10 10 14 14 14 8 10
Lääne-Virumaa 10 20 25 14 28 28
Põlvamaa 14 20 20
Pärnumaa 7 3 7
Saaremaa 5 15 28 28 28 15 15
Valgamaa 15 15 15
Viljandimaa 15 15 20 21 21 14 5 14
10. Iseseisev Elu MTÜ Jõgevamaa 10 21 7 16
Tartumaa 25 25
11. Johanna MTÜ Lääne-Virumaa 10 15 15
Jõgeva Valla
12. Hoolekandekeskus Jõgevamaa 7
13. Järva Vallavalitsus Järvamaa 5 5 5 7 7
14. Keerub OÜ Jõgevamaa 10 20 20 28 28 42
Lääne-Virumaa 10 10 10 28 28 35 10
15. Keila Linnavalitsus Harjumaa 20 25 30 35 35 35 23
16. Koduhooldus OÜ Tartumaa 10 10 10 35 35 28 28 21
17. Kohila Turvakeskus MTÜ Raplamaa 8 15 13 12 12 12
18. Kuusalu Hoolela MTÜ Harjumaa 9 18 20 22 22 22 15 12
19. LaNoor MTÜ Harjumaa 1 12 10
Lõuna-Eesti Erihoole-
20. kandekeskus MTÜ Võrumaa 20 20 25 25 25 25 20
21. Maana MTÜ Võrumaa 10 10 10 10
22. Maarja Küla Põlvamaa 16 25 30 30 30 13 7 15
Tartumaa 5 5 10 7 7 12 7
Merimetsa Tugikeskus
23. MTÜ Harjumaa 2 15 7 11 15 7 10
26
24. Pahkla Camphilli Küla SA Raplamaa 7 15 17 16 16 19 14
Pimedate Töökeskus
25. Hariner MTÜ Harjumaa 10 15 10 10 10 4 14
26. Põhja-Eesti Pimedate Ühing Harjumaa 10 20 20 27 15
Põhja-Pärnumaa
27. Vallavalitsus Pärnumaa 15 14 14
Põlvamaa Puuetega
28. Inimeste Koda MTÜ Põlvamaa 10 10 10 14 14 14 7
29. Päevakeskus Käo Harjumaa 24
30. Päikeseringi Selts MTÜ Valgamaa 10 21 21 21
Randvere Tööõppekeskus
31. MTÜ Saaremaa 5 7 7 7
Saaremaa Puuetega
32. Inimeste Koda MTÜ Saaremaa 10 12 8 14 14 14 10 10
33. Solve et Coagula OÜ Pärnumaa 10 15 20 28 28 42 42 28
Sotsiaalarenduse
34. Koolituskeskus Liider MTÜ Ida-Virumaa 2
35. Tabivere Sotsiaalkeskus Jõgevamaa 18 15 20
36. Taheva Sanatoorium SA Valgamaa 15 10 15
37. Tallinna Tugikeskus Juks Harjumaa 20 30 30 10
Tallinna Vaimse Tervise
38. Keskus Harjumaa 10 15 20
Tartu Vaimse Tervise
39. Hooldekeskus SA Tartumaa 32 20 30 28 28 35 49
40. Tartu Vallavalitsus Tartumaa 7 14
41. Töötoad MTÜ Viljandimaa 15 10 15
42. Valga Abikeskus MTÜ Valgamaa 21 21 35 28 14
Võrumaa 7 7
Virumaa Nõustamis- ja
43. Aktiviseerimiskeskus MTÜ Ida-Virumaa 15 14 14
Virumaa Tugiteenused
44. MTÜ Lääne-Virumaa 28 28 30 25 28
45. Võhma Linnavalitsus Viljandimaa 5
46. Vändra Alevivalitsus Pärnumaa 15
KOKKU 484 649 685 679 702 700 598 488
27
Lisa 2. Erivajadusega inimeste valmistatud toodete e-poed
Merimetsa Tugikeskus https://www.merimetsa.ee/kingiideed Käsitöö
Pesumaja
Kuusalu Hoolela MTÜ https://www.facebook.com/kuusaluhoolela/?locale=et_EE teenus
Tallinna Tugikeskus Juks https://juks.ee/kingipood/ Käsitöö
Hea Hoog SA https://heahoog.ee/ Käsitöö
Astangu
Kutserehabilitatsiooni
Keskus https://headasjadastangult.ee/ Käsitöö
Põhja-Eesti Pimedate https://pood.erivajadus.eu/product-tag/eesti-pimemassooride-
Ühing uhing/ Käsitöö
https://maarjakyla.ee/osta-meie-tooteid/
Maarja Küla SA https://pood.erivajadus.eu/product-tag/maarja-kula/ Käsitöö
https://amanitaeesti.ee/pood/ ;
Solve et Coagula OÜ https://pood.erivajadus.eu/product-tag/solve-et-coagula/ Käsitöö
Iseseisev Elu MTÜ https://www.facebook.com/iseseisev.elu/ Käsitöö
Lõuna-Eesti
Erihooldusteenuste
Keskus MTÜ https://www.facebook.com/Mosaiik/ Käsitöö
Pahkla Camphilli Küla https://pahklack.org/et/shop/ Käsitöö
Maana MTÜ https://www.facebook.com/mtumaana Käsitöö
Mitme asutuse ühine e-
pood https://pood.erivajadus.eu/ Käsitöö
28
Lisa 3. SOM töörühmas väljatöötatud mudelid, 2020
Mudel 1. Riiklik mudel, 2016-2020 piloteeritud lahenduse põhine
Mudel 2. KOV juhtumikorraldajaga mudel
29
Lisa 4. PKT teenuse katsetamisel tehtud muudatused, 2016-2023
Teema 2016 2017 2018 2019-2020 2021 2022 2023
PKT sihtrühmast jäid
välja ööpäevaringse
tööealised puuduva töövõimega isikud, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on peaajutrauma, ajukahjustust tekitava haigusega
erihooldusteenuse
saajad
Sihtrühm
lisandus III etapp, kuhu suunduvad I ja II etapi
II etapp jaotati kaheks: II põhietapp ja II jätkuetapp. I ja III etapp
I ja II etapp läbinud inimesed, kes on võimelised ja I etapp, II etapp (ei jagunenud kaheks), III etapp
jäid samaks
soovivad siirduda avatud tööturule
Teenuse etapid
I etapi kestus kuni 6 kuud, II etapp I ja II etapp jäi samaks, III etapp kuni 12 kuud - I etapp kuni 4 kuud (võimalusega pikendada +2 kuud); II etapp I etapp kuni 4 kuud (võimalusega pikendada +2 kuud); II etapp
tähtajatu paneks sama mis kõrval kas 1 a või 12 kuud kuni 3 aastat ja II jätkuetapp tähtajatult; III etapp kuni 1 aasta kuni 3 aastat ja III etapp tähtajatult
Etappide pikkus
I etapis min töömaht 20 tundi ja 10 tööpäeva; II etapis min 40
I etapis vähemalt 5h nädalas, II I etapis min töömaht 20 tundi ja 10 tööpäeva; II etapis min 40 tundi kuus, III etapis max 720 juhendamise tundi
tundi kuus, III etapis TO toetab ja nõustab vastavalt
etapis keskmiselt 10 h nädalas (lahtri nimi nõutav töömaht)
Teenuse maht (nõutav töö vajadusele, aga min 4 tundi kuus
maht)
Teenuse saajate ja juhendajate
teenusekasutajate ja juhendajate suhtarv 5:1 teenusekasutajate ja juhendajate suhtarv 7:1
suhtarv
I etapis vabatahtliku töö leping. II tingimus, et II etapis tuleb PKT
I ja II etapi puhul jäi samaks. III etapis on
Teenuse saajatega sõlmitavad etapis TO sõlmib teenuse saajaga teenuse saajaga sõlmida tööleping TO sõlmib teenuse saajaga kas töölepingu või VÕS lepingu.
inimesel töösuhe avatud tööturu tööandjaga.
lepingud jm tingimused kas töölepingu või VÕS lepingu. (mitte VÕS)
II etapis lepingust tulenev töötasu, töölepingu nõude tõttu tuli maksta töötasu maksmine töötasu maksmine
I ja II etapis sama. III etapis töötasu töölepingu töötasu maksmine VV miinimumtasu
mille tunnihind ei või olla madalam töötasu vähemalt VV kehtestatud vastavalt sõlmitud vastavalt sõlmitud
või VÕS lepingu alusel. määras olenemata lepingust
kui 1 eur/h. töötasu alammääras lepingule lepingule
PKT teenusel olijale tasu
lõpetati I etapis TTTS
alusel stipendiumi ja
I etapis makstakse TTTS alusel stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetust. sõidu- ning
PKT teenusel olijale stipendiumi majutustoetuse
ja sõidu- ning majutustoetus maksmine
I ja II etapis jäi samaks. III etapis tasutakse
pearaha diferentseerimine: kui isik on samaaegselt PKTga ka mõnel EH teenusel, makstakse teenuseosutajale 80% lepingujärgsest
I ja II etapis pearaha Tole tunnitasu vastavalt inimesele osutatud
pearahast. Muul juhul 100%
teenuste ajalisele mahule.
TO teenustasu (pearahad)
I etapp: kuni 305 eur/in I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 eur/in kuus; II I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 eur/in kuus; III
II etapp: kuni 400 eur/in kuus eur/in kuus; III etapp: kuni 6,5 eur/in tunnis jätkuetapp: kuni 285 eur/kuus; III etapp: kuni 10 eur/in tunnis etapp: kuni 175 eur/kuus
Pearaha piirmäärad (hankes)
30
Lisa 5. Joonis: PKT teenuse osutamine ja arendustegevused 2015-2023
31
ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs
Aruanne
Käesolevas aruandes antakse ülevaade ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüsist, mis viidi läbi koostöös Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti ISTE projekti meeskonna poolt 2024. aasta I kvartalis.
Dokument sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast ja kokkuvõtet tulemustest, esitatud on
järeldused ja ettepanekud. Mõju-uuringu teostasid ja aruande koostasid Sotsiaalkindlustusameti
TEO erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse arendusnõunik Anu Hall, projektijuht Viktooria Iljin
ja analüütik Kärt Saarsen. Oma panuse andsid talituse juht Lagle Kalberg, nõunikud Ülle Riisalo
ja Kai Kivisild ning analüütik Kati Karelson.
Aprill 2024
Sisukord
Sissejuhatus ...............................................................................................................................3
1. Metoodika ........................................................................................................................3
1.1. 2019-2022 abivajaduse hindamise andmete analüüs ................................................3
1.2. ISTE projektis 2019-2023 osalenud KOVide ja teenuseosutajate küsitlus .................4
2. Tulemused .......................................................................................................................5
2.1. Ülevaade ISTE ja EHT saajate abi- ja toetusvajaduse muutumisest..........................5
2.2. Ülevaade KOV ja teenuseosutajate küsitluste tulemustest ......................................12
Kokkuvõte .................................................................................................................................19
Lisad .........................................................................................................................................20
Lisa 1. Kvantitatiivse uuringu ning TO ja KOVide küsitluse andmetabelid ..............................20
Lisa 2. Küsitluse küsimustikud ...............................................................................................20
Aruandes kasutatud lühendid:
• ATV - abi- ja toetusvajadus
• BTO - baastoetuse osutaja ISTE mudelis
• ESF - Euroopa Sotsiaalfond
• EHT - erihoolekandeteenused
• IP - intellektipuue
• IET - igapäevaelu toetamise teenus
• ISTE - isikukeskse erihoolekande teenusmudel
• KE - kogukonnas elamise teenus
• KOV - kohalik omavalitsus
• LTO - lisatoetuse osutaja ISTE mudelis
• PH - psüühikahaigus
• PNH - päeva- ja nädalahoiu teenus
• SKA - Sotsiaalkindlustusamet
• SRT - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
• TE - toetatud elamise teenus
• TO - teenuseosutaja
• TT - töötamise toetamise teenus
2
Sissejuhatus
2024. aasta I kvartalis Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt koostöös Sotsiaalministeeriumiga
läbiviidud ISTE projekti1, erihoolekandeteenuste (EHT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
(SRT) mõju analüüsi eesmärk oli selgitada välja EHT, SRT ja ISTE süsteemi tugevused ja
nõrkused teenuse saaja, teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse vaatest. Uuringuga sooviti
leida vastused küsimusele, kas ja kuidas on mõjutanud EHT, SRT või ISTE süsteemis teenuse
saamine teenusesaaja toimetulekut ja heaolu.
Uuringu lähteülesande koostamisel kaaluti erinevate uurimismeetodite rakendamist, mis
võimaldavad teenuse mõju hinnata, sh teenuse saajate intervjueerimist, ISTE projektis osalevate
KOVide ja teenuseosutajate küsitlemist ning ISTE, EHT ja SRT teenuste osutamisega seotud
andmete statistilist analüüsi. Selleks, et saada ülevaade teenuse osutamisega seotud osapoolte
arvamusest ning selgitada välja ISTE ja EHT mõju ehk teenuse saaja abivajaduse muutumine
ajas, kombineeriti uuringu tegemisel kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Teenuse saajate
intervjueerimisest loobuti kitsa ajaraami ning valimi väiksuse tõttu 2.
Esimeses peatükis antakse ülevaade uuringu metoodikast. Teises peatükis antakse ülevaade
kvantitatiivse analüüsi ja küsitluse tulemustest. Kolmandas peatükis esitatakse uuringu
järeldused ja ettepanekud.
1. Metoodika
1.1. 2019-2022 abivajaduse hindamise andmete analüüs
Uuringu ühe osana teostati SKAs olemasolevate EHT, SRT ja ISTE teenuseosutamise andmete
põhjal kvantitatiivne analüüs.
Kontrollitavaks hüpoteesiks oli, et teenuse saamise tulemusel võib teenuse saaja abivajadus
muutuda. Selle väljaselgitamiseks analüüsiti perioodil 2019-2022 eri süsteemides teenust saanud
isikute abi- ja toetusvajaduse hindamise3 andmeid eri tunnuste lõikes.
• EHT puhul võeti aluseks SKA teenuse konsultantide poolt läbiviidud EHT saajate abi- ja
toetusvajaduse hindamiste koondandmed;
• ISTE puhul kasutati ISTE teenusmudelit piloteerivates KOVides töötavate ISTE
koordinaatorite poolt läbiviidud abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid4.
• Kuna selgus, et SRT hindamiste andmed sellest perioodist ei ühildu EHT ja ISTE
hindamistega (kasutati teistsugust hindamisinstrumenti), jäeti SRT teenusele suunamisel
tehtud abi- ja toetusvajaduse hindamise andmed analüüsist välja.
Tunnused, mille lõikes perioodil 2019-2022 eri süsteemides teenust saanud isikute abi- ja
toetusvajaduse muutumist ajas võrreldi, olid vanus, diagnoosigrupp (IP/PH), elukoht KOV
täpsusega, toetusvajaduse raskusaste üldiselt ja eluvaldkondade lõikes.
Uuringu lähteülesandes piiritleti kvantitatiivse etapi jaoks valim järgmiselt: statistilisse analüüsi
hõlmati nende inimeste andmed, kes on saanud perioodil 01.04.2019-31.12.2022 ISTE, EHT
ja/või SRT süsteemist (kõikidest, kahest või ühest) teenuseid ja kellele on tehtud kaks või enam
abi- ja toetusvajaduse hindamist (hindamiste vahe vähemalt 1 aasta ning võrreldakse esimest ja
viimast hindamist). EHT ja EHT+SRT valimisse võeti ainult need inimesed, kellel on
1 ISTE projektiks nimetatakse ESF vahenditest rahastatud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse
kättesaadavus“ alategevust „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“.
Vt lähemalt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-
noustamine/isikukeskse-erihoolekande
2 ISTE ja EHT süsteemis ATVH läbinud ja teenust saanud inimesi oli kokku 3.
3 Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend ja selle kasutamise juhend on leitav: vorm_3.3.hindamisvahend_2023-
2024.xlsb (live.com) ja hindamisvahendi_metoodiline_juhis_2023-2024.pdf (sotsiaalkindlustusamet.ee)
4 ISTE projektis osalevate KOVide poolt saadetakse SKAsse ISTE koordinaatoritele igakuiselt koond KOVis
läbiviidud abi- ja toetusvajaduse hindamiste kohta.
3
hindamisvahendis sobivaks teenuseks määratud ainult toetavad EHT (IET, TE, TT, välja jäid IET
PNH, IET autistidele ja KE)5.
Abi- ja toetusvajaduse hindamise andmete analüüsi hõlmatavate isikute valimi kujunemisest on
antud ülevaade tabelis 1.
Tabel 1. Kvantitatiivse uuringu valimi kujunemine
Valimi kujunemise kirjeldus Erihoolekanne ISTE projekt
projektis osalenud inimesi perioodil 2019-20226 1073
inimeste arv, kellele on perioodil 2019-2022 tehtud abi- ja
toetusvajaduse hindamisinstrumendiga vähemalt üks hindamine 6540 898
...sh kellel neist on tehtud vähemalt kaks hindamist, hindamiste
vaheline aeg vähemalt üks aasta 1046 486
...sh kellel neist on tehtud vähemalt kaks hindamist, hindamiste
vaheline aeg vähemalt üks aasta, inimesed on hindamise järgselt
olnud reaalselt teenusel 485
...sh kellele on tehtud vähemalt kaks hindamist, hindamiste vaheline
aeg vähemalt üks aasta, ja kes on hinnatud toetavatele teenustele
(IET, TE, TT), st ilma KEta 402
...sh kellele on tehtud vähemalt kaks hindamist, sobivateks
teenusteks IE, TE, TT (st ilma KE-ta), inimesed on hindamise
järgselt olnud reaalselt teenusel 348
...sh on saanud toetavaid teenuseid IET, TE, TT 7 345
Uuringu käigus analüüsiti valimisse kuuluvate inimeste abi- ja toetusvajaduse hindamise skoori
(skaala 0-4) muutumist vaadeldava perioodi vältel. ISTE ja EHT teenuse saajate ATV
hindamistulemusi8 võrreldi nii abivajaduse üldskooride lõikes kui ka eluvaldkondade ja
üksikküsimuste lõikes. Tulemused esitati eri tunnuste lõikes (vanusrühm, diagnoosigrupp, KOV),
lisaks esitati ISTE ja EHT valimi kohta võrdlev rahaline vaade teenuse kasutamise vahendite
osas.
1.2. ISTE projektis 2019-2023 osalenud KOVide ja teenuseosutajate küsitlus
Mõju-uuringu teine osa viidi läbi kvalitatiivuuringuna. Koostati veebipõhised poolstruktureeritud
küsimustikud9 ja saadeti ISTE katsetamises perioodil 2019-2023 osalenud omavalitsustele ja
nende teenuseosutajatest partneritele10, et välja selgitada võrdlevalt nende arvamus EHT, SRT
ja ISTE süsteemidest. Küsitlusse kaasati ka 2023 aastal ISTE mudelit katsetavad KOVid ja TOd,
et laiendada vastajate hulka ja arvesse võtta uue projektiperioodi kogemust.
Küsimustike vastused koondati ja analüüsiti KOVide ning TO-te ning üksikküsimuste lõikes.
5 et välistada inimesed, kes tegelikult vajavad ööpäevaringset EHT teenust, aga kellele erinevatel põhjustel
osutatakse mõnda toetavat EHT teenust.
6 KOVidele oli ISTE projektis jaotatud 2021. aasta lõpuks 558 teenuskohta ja 2022. aastal 700 teenuskohta.
7 Välja on jäetud isikud, kes on hinnatud toetavatele teenustele (IET, TE ja/või TT), aga on saanud ka
ööpäevaringseid EHT teenuseid või KE teenust.
8 Analüüsi teostamisel kasutati anonümiseeritud andmeid.
9 KOVidele suunatud küsimustik koosnes 54 küsimusest ja TOdele suunatud küsimustik koosnes 49 küsimusest (vt
lisa 2).
10 Aastatel 2019-2023 on ISTE teenusmudeli katsetamisel osalenud 36 KOVi ja 200 teenuseosutajat.
4
2. Tulemused
2.1. Ülevaade ISTE ja EHT saajate abi- ja toetusvajaduse muutumisest
Aruande selles osas on esitatud mõju-uuringu kvantitatiivse analüüsi olulisemad tulemused.
Huvi korral leiab detailsemad andmetabelid lisast 1.
Valimi profiil
Kvantitatiivse uuringu käigus võrreldi aastatel 2019-2022 ISTE projektis osalenute abi- ja
toetusvajaduse hindamise andmeid EHT toetavaid teenuseid saanud isikute andmetega. ISTE
valimi suuruseks oli 485 ja EHT valim 345 inimest (vt tabel 1).
Kokkuvõtvalt saab välja tuua tulemustest lähtudes, et ISTE ja EHT valimite profiilid on omavahel
sarnased. Joonis 1 visualiseerib võrdlevalt ISTE ja EHT valimi vanuselist profiili, joonisel 2 on
valimite jaotus diagnoosigruppide lõikes.
Joonis 1. Perioodil 2019-2022, võrdlevalt ISTE ja EHT valimi vanuseline profiil
Joonis 2. Perioodil 2019-2022, võrdlevalt ISTE ja EHT valimi jaotumine diagnoosigruppide lõikes
Tähelepanekud:
• ISTE valimis on nooremate inimeste osakaal mõnevõrra suurem kui EHTs. Alla
30-aastaseid on 37% kogu ISTE valimist, EHT valimis on alla 30-aastaste osakaal 19%11.
• Diagnoosigruppide lõikes on nii ISTE kui EHT valimis rohkem psüühikahaigusega ja vähem
intellektipuudega inimesi. Kui ISTE puhul moodustab PH-diagnoosigrupp rohkem kui ¾ kogu
valimist, siis EHT puhul on PH inimeste osakaal vähem kui 2/3 kogu valimist (vastavalt ISTEs
76%, EHT 62%).
11 ISTE katsetamises saab osaleda alates 16-st eluaastast (mh seetõttu noorte osakaal suurem kui EHT), EHT saab
alates 18-st eluaastast.
5
Joonisel 3 on ISTE ja EHT valimid erineva abi- ja toetusvajaduse astmega inimeste osakaalu järgi
(võrreldud on mõlema valimi puhul I hindamise andmeid). Erineva abi- ja toetusvajaduse astmega
inimeste osakaal on ISTE ja EHT valimites sarnane.
Joonis 3. Perioodil 2019-2022, ISTE ja EHT valimid abi- ja toetusvajaduse skoorigruppide osakaalu järgi (I
hindamise andmed)
Tähelepanekud:
• Enamik inimesi nii ISTE kui EHT valimis on keskmise abi- ja toetusvajadusega.
• ISTEs on vaadeldaval perioodil kaasatud 5% äärmusliku toetusvajadusega inimesi, EHT
toetavate teenuste valimis ei ole selles skoorigrupis inimesi, kuna äärmusliku
toetusvajadusega inimesed on ööpäevaringsel EHT-l.
Hindamisandmete analüüs näitas ka, et ATV skoorigruppide omavaheline proportsioon ei muutu
oluliselt ka teenuse osutamise tulemusel, vt tabel 2.
Tabel 2. Perioodil 2019-2022, eri abivajaduse astmega isikute osakaal esimesel ja viimasel hindamisel,
võrdlevalt ISTE ja EHK
Skoorigruppi kuuluvate Skoorigruppi kuuluvate
inimeste arv inimeste arv
esimesel hindamisel viimasel hindamisel
Abi- ja toetusvajaduse aste EHT toetavad EHT toetavad
ISTE (IET, TE, TT) ISTE (IET,TE,TT)
madal (skoor 0-15) 134 82 130 59
keskmine (skoor 16-30) 249 232 245 244
kõrge (skoor 31-45) 80 31 88 42
äärmuslik (skoor 46-60) 22 22
KOKKU 485 345 485 345
EHT toetavad EHT toetavad
OSAKAAL ISTE (IET,TE,TT) ISTE (IET,TE,TT)
madal (skoor 0-15) 28% 24% 27% 17%
keskmine (skoor 16-30) 51% 67% 51% 71%
kõrge (skoor 31-45) 16% 9% 18% 12%
äärmuslik (skoor 46-60) 5% 0% 5% 0%
KOKKU 100% 100% 100% 100%
6
Inimeste ATV skoori muutumine teenusel olemise jooksul
Joonis 4 näitab trende, kuidas on ISTE ja EHT valimitesse kuulunud inimeste ATV üldskoor
muutunud teenusel olemise vältel perioodil 2019-2022. ISTE valimisse kuuluvate inimeste
üldskoorid on vaadeldaval perioodil ISTEs jäänud pigem samaks (39%) või suurenenud (37%),
vähenenud on skoor vaid 24% inimeste puhul. EHT valimisse kuuluvate inimeste puhul on ATV
skoor pigem suurenenud (55%) või vähenenud (32%) ja vaid 14% jäänud samaks (joonis 4 ja
tabel 3).
Joonis 4. Perioodil 2019-2022, ATV skoori muutumine (I ja viimase hindamise andmetel), ISTE ja EHT
võrdlevalt
Tabel 3 annab detailsema ülevaate inimeste ATV üldskooride muutumise trendidest.
On näha, et valdavalt on nii ISTEs kui EHTs toimunud väikesemahuline ATV skoori muutus, st
inimese ATV skoor on suurenenud või vähenenud 1-5 skoori punkti võrra. EHT valimisse
kuuluvate inimestest on 19% neid, kellel ATV skoor on suurenenud rohkem kui 5 punkti, ISTE
valimi puhul on sarnase skoorimuutusega inimesi 13%.
Tabel 3. Perioodil 2019-2022, analüüsi kaasatud inimeste üldskoori muutus, võrdlevalt ISTE ja EHT
Inimeste arv Osakaal kogu valimist
EHT toetavad EHT toetavad
SKOORI MUUTUMINE ISTE (IET,TE,TT) ISTE (IET,TE,TT)
vähenes 118 109 24% 32%
...vähenes (1-5 punkti) 78 79 16% 23%
...vähenes (6-10 punkti) 29 22 6% 6%
...vähenes (11+ punkti) 11 8 2% 2%
jäi samaks 189 47 39% 14%
...jäi samaks 189 47
suurenes 178 189 37% 55%
...suurenes (1-5 punkti) 114 121 24% 35%
...suurenes (6-10 punkti) 40 43 8% 12%
...suurenes (11+ punkti) 24 25 5% 7%
KOKKU 485 345 100% 100%
ATV skooride muutumist eri tunnuste lõikes analüüsides selgub, et:
• Diagnoosigruppide lõikes (vt tabel 4) ei olnud EHT valimis märgatavaid erinevusi. ISTE valimi
puhul oli teatav erinevus intellektipuudega ja psüühikahaigusega inimeste alarühmade puhul
– kui intellektipuudega inimestest vähenes skoor 19%, siis psüühikahaigusega inimeste
rühmas oli vähenenud skooriga inimeste osakaal 26% (detailsemalt vt lisa 1, leht 3(a), tabel
3).
• Vanusrühmade lõikes märgatavaid erinevusi ei olnud (vt lisa 1, leht 3(a), tabel 4).
7
• Vaadates ATV profiile KOVide lõikes, on näha, et eri KOVides on kaasatud teenustele
erisuguse abivajadusega isikuid. ATV skooride muutumise kohta ei saa aga sisukaid üldistusi
teha, kuna EHT ja ISTE valimite maht KOVide lõikes on ebapiisav (antud KOVi esindavate
inimeste arv on KOVide lõikes väike, vt lisa 1, leht 3 (a)).
Tabel 4. Perioodil 2019-2022, analüüsi kaasatud inimeste üldskoori muutus diagnoosigruppide lõikes,
võrdlevalt ISTE ja EHT
Inimeste arv Osakaal diagnoosigrupis
EHT toetavad EHT toetavad
Diagnoosigrupp ISTE (IET,TE,TT) ISTE (IET,TE,TT)
intellektipuue 103 126 100% 100%
...skoor vähenes 20 41 19% 33%
...skoor jäi samaks 44 15 43% 12%
...skoor suurenes 39 70 38% 56%
psüühikahaigus 367 214 100% 100%
...skoor vähenes 95 67 26% 31%
...skoor jäi samaks 138 32 38% 15%
...skoor suurenes 134 115 37% 54%
Eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes ATV skooride muutumine
Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendis on skaalal 0-4 hinnatavaid üksikküsimusi kokku 15
ja need jaotuvad seitsmesse eluvaldkonda. Mõju-analüüsi raames analüüsiti ISTE ja EHT
valimitesse kuuluvate inimeste ATV skoore ka eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et ISTE ja EHT valimite puhul on eluvaldkondade ja üksikküsimuste
lõikes ATV hindamise skooride trendid sarnased (tabel 5, detailselt vt lisa 1, leht 4(a) ja 4(b)).
Kuna ISTEs ja EHT taotlejaid hinnatakse sama hindamisinstrumendiga, on andmed omavahel
hästi võrreldavad ja kinnitavad, et ISTEs on EHT-l olijatega sarnane abi- ja toetusvajaduse profiil.
Seega võib järeldada, et KOVides on arvestatav hulk inimesi, kes ei ole praegu EHT ega SRT-l,
kuid seda abi vajavad.
Tabel 5. Perioodil 2019-2022, ISTE ja EHT valimitesse kaasatud inimeste abi- ja toetusvajaduse aste
üksikteemade lõikes
Abivajadus keskmine Kõrge Äärmuslik
puudub madal (skoor 16- (skoor 31- (skoor 46-
Abi- ja toetusvajadus (skoor 0) (skoor 1-15) 30) 45) 60)
Küsimus 1: Sotsiaalsete suhete säilitamine jm (valdkond SOTSIAALSED SUHTED)
Inimeste osakaal ISTE valimis 3% 20% 50% 22% 5%
Inimeste osakaal EHT valimis 3% 23% 59% 14% 1%
Küsimus 2. Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine (valdkond VAIMNE TERVIS)
Inimeste osakaal ISTE valimis 12% 23% 38% 22% 6%
Inimeste osakaal EHT valimis 16% 28% 41% 15% 1%
Küsimus 3. Psüh.h. tulenev mõju käitumisele tegevustele (valdkond VAIMNE TERVIS)
Inimeste osakaal ISTE valimis 2% 8% 52% 33% 5%
Inimeste osakaal EHT valimis 4% 15% 62% 19% 0%
Küsimus 4. Kognitiivne võimekus (valdkond VAIMNE TERVIS)
Inimeste osakaal ISTE valimis 12% 19% 40% 24% 4%
Inimeste osakaal EHT valimis 3% 22% 63% 12% 0%
Küsimus 5. Füüsilise tervise eest hoolitsemine (valdkond FÜÜSILINE TERVIS)
Inimeste osakaal ISTE valimis 14% 26% 42% 13% 6%
Inimeste osakaal EHT valimis 17% 35% 39% 8% 1%
Küsimus 6: Liikumine eluruumides (valdkond FÜÜSILINE TERVIS)
Inimeste osakaal ISTE valimis 89% 5% 2% 2% 1%
Inimeste osakaal EHT valimis 92% 6% 2% 1% 0%
8
Küsimus 7: Liikumine väljaspool eluruume (valdkond FÜÜSILINE TERVIS)
Inimeste osakaal ISTE valimis 41% 23% 21% 9% 6%
Inimeste osakaal EHT valimis 36% 35% 21% 9% 0%
Küsimus 8. Hõivega seotud tegevused (valdkond HÕIVE)
Inimeste osakaal ISTE valimis 5% 16% 40% 31% 8%
Inimeste osakaal EHT valimis 7% 12% 48% 30% 2%
Küsimus 9. Vaba aeg, huvitegevus (valdkond VABA AEG)
Inimeste osakaal ISTE valimis 13% 29% 38% 17% 3%
Inimeste osakaal EHT valimis 14% 37% 41% 7% 0%
Küsimus 10. Eluaseme säilitamine või saamine (valdkond ELUKESKKOND)
Inimeste osakaal ISTE valimis 23% 23% 24% 21% 10%
Inimeste osakaal EHT valimis 12% 16% 40% 25% 7%
Küsimus 11: Asjaajamine, rahadega toimetulek (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)
Inimeste osakaal ISTE valimis 14% 19% 32% 22% 13%
Inimeste osakaal EHT valimis 9% 20% 45% 20% 6%
Küsimus 12: Söögi valmistamine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)
Inimeste osakaal ISTE valimis 36% 21% 24% 14% 6%
Inimeste osakaal EHT valimis 24% 33% 33% 9% 1%
Küsimus 13: Söömine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)
Inimeste osakaal ISTE valimis 85% 7% 4% 3% 1%
Inimeste osakaal EHT valimis 84% 11% 5% 0% 0%
Küsimus 14: Majapidamine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)
Inimeste osakaal ISTE valimis 30% 26% 27% 12% 5%
Inimeste osakaal EHT valimis 17% 37% 37% 10% 0%
Küsimus 15: Enese eest hoolitsemine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)
Inimeste osakaal ISTE valimis 52% 23% 15% 7% 3%
Inimeste osakaal EHT valimis 47% 32% 20% 2% 0%
Graafikud joonisel 5 visualiseerivad eluvaldkondade lõikes ISTE ja EHT valimite puhul, kui
paljudel inimestel ühes või teises eluvaldkonnas abi- ja toetusvajaduse skoor teenuse saamise
jooksul muutus ja mis suunas. Tulemustest nähtub, et eluvaldkondades 7 (igapäevatoimingud),
3 (füüsiline tervis) ja 2 (vaimne tervis) on rohkem, kui ülejäänud eluvaldkondades, suurenenud
nende inimeste hulk, kellel abivajaduse skoor selles valdkonnas on teenuse saamise vältel
kasvanud. Toetusvajaduse skoori muutus, sh suurenemine, võrreldes esimese ATV
hindamisega, võib olla tingitud hindamisvahendi eripärast ehk hinnatakse inimese olukorda antud
ajahetkel ning seejuures ei arvestata osutatud abimeetmete mõju. Samuti võib ATV suureneda
kuna esialgsel hindamisel ei avaldu inimese tegelik olukord ja teenuse osutamise käigus selgub
täpsem toetusvajadus, mis kajastub järgmises ATV hindamises. Muutus skooris võib olla tingitud
ka psüühikahaigusega inimese terviseseisundi ebastabiilsusest.
9
Joonis 5. Perioodil 2019-2022, ATV skooride muutumine eluvaldkondade lõikes, ISTE ja EHT valimid
võrdlevalt
Eluvaldkondade ja üksikteemade lõikes ATV skooride muutumise detailsemad vaated on lisas 1
viidatud failis, leht 4(a), tabelid 1-8. Kokkuvõtlikult saab eri tunnuste kohta tehtud analüüsi põhjal
öelda, et vaadates eluvaldkondade või üksikküsimuste lõikes ATV skooride muutumist erinevate
diagnoosigruppide või vanusrühmade lõikes, siis eri tunnuste lõikes olulisi erinevusi ei ole.
Finantsandmed − osutatud EHT ja ISTEs teenuskomponentide keskmine maksumus
Uuringu kvantitatiivse analüüsi etapis analüüsiti muuhulgas ISTE ja EHT valimisse kuuluvatele
inimestele osutatud teenuste (ISTEs teenuskomponentide) keskmist maksumust.
• ISTE valimisse kuuluvate inimeste teenusekulu leidmisel on aluseks võetud ISTE projektis
osalevate KOVide poolt igakuiselt esitatav aruandlus ja sealt saadud info projektis osalevatele
inimestele teenuskomponentide reaalse osutamise kohta. Nende andmete baasil on võimalik
iga inimese puhul välja arvutada temale osutatud teenuskomponentide keskmine igakuine
kulu12.
• EHT valimi puhul on aluseks võetud aastatel 2019-2022 kehtinud EHT teenuste pearaha
maksumused ja SRT teenuse reaalsed kulud. St iga EHT valimisse kuuluva inimese puhul on
teenusekulu arvutamisel sisse arvestatud kõigi nende EHT pearaha, mis teenust inimene sai13
ning lisaks tema poolt kasutatud SRT kulud (juhul, kui inimene sai lisaks EHT-le ka SRT).
Tabelis 6 on andmed ISTE või EHT valimisse kuuluvate inimeste keskmise teenusekulu kohta
kuus. Joonis 6 on koostatud samade andmete põhjal.
12 Teenuskomponentide kulu arvutamisel on arvesse võetud kogu ajavahemik, mil inimene ISTE projektis on
osalenud aastatel 2019-2022.
13 Arvestatud on neid EHT teenuseid, mida inimene sai viimase ATV hindamise ajal perioodil 2019-22. Isikule SRT
teenuse osutamise reaalsed kulud on võetud sama aasta seisuga.
10
Tabel 6. Perioodil 2019-2022, keskmine teenuskomponentide kulu eri abivajadusega isikute
(skoorigruppide) lõikes
Keskmine maksumus kuus/in, €
Skoorigrupp ISTE EHT koos SRTga EHT ilma SRT-ta
madal (skoor 0-15) 280,8 283,2 243,8
keskmine (skoor 16-30) 350,5 360,3 302,7
kõrge (skoor 31-45) 394,9 362,6 312,2
äärmuslik (skoor 46-60) 617,5
Keskmine üle kõigi 350,7 342,2 289,5
Joonis 6. Perioodil 2019-2022, keskmine teenusekulu ühe isiku kohta kuus, ISTE ja EHT valimid võrdlevalt
Tähelepanekud:
• Keskmine maksumus inimese kohta kuus on olnud EHT ja ISTE valimitesse kuuluvate
inimeste puhul vaadeldaval perioodil samas suurusjärgus.
• SRT kulu juurdearvestamine EHT valimisse kuuluvate inimeste teenuse
kogumaksumusele (290 eurot/kuus/in) suurendab ühe teenusesaaja kohta teenuse
kuukulu ca 20% ehk 342 euroni.
• Äärmusliku toetusvajadusega inimeste eemaldamine ISTE keskmise maksumuse
arvestusest vähendab ühe teenusesaaja kohta teenuse kuukulu 351lt eurolt 338 euroni.
Rohkem ja detailsemaid andmevaateid leiab teenuse (teenuskomponentide) keskmise
maksumuse kohta käesoleva aruande lisast 1, lehel 5.
11
2.2. Ülevaade KOV ja teenuseosutajate küsitluste tulemustest
KOVide küsimustikule vastas 25 omavalitsust ja TO küsimustikule 33 teenuseosutajat.
Kokkuvõtvad tabelid ja joonised küsitluse tulemustega on lisas 1 (lk 6-12). Küsimustikud KOVile
ja TOle leiab lisast 2.
Küsitlusele vastanud omavalitsused on peamiselt keskmise suurusega (5000-11000 elanikku) ja
2-5 aastase ISTE katsetamise kogemusega. Täpsem ülevaade on tabelis 7.
Tabel 7. KOV küsimustikule vastanud omavalitsuste profiil
Jrk Elanike arv Teenuskohtade arv ISTE katsetamise
nr Omavalitsuse nimi 01.01.2023 ISTEs 2023 kogemus
1 Antsla Vallavalitsus 14 4 329 15 2-5 aastat
2 Harku Vallavalitsus 17 520 10 2-5 aastat
3 Hiiumaa Vallavalitsus 9 758 5 alla 2 aasta
4 Jõelähtme Vallavalitsus 7 217 25 2-5 aastat
5 Jõhvi Vallavalitsus 11 459 5 2-5 aastat
6 Kehtna Vallavalitsus 5 432 15 2-5 aastat
7 Keila Linnavalitsus 10 387 5 alla 2 aasta
8 Kiili Vallavalitsus 6 364 5 alla 2 aasta
9 Kohila Vallavalitsus 7 768 25 rohkem kui 5 aastat
10 Kohtla-Järve Linnavalitsus 32 296 27 2-5 aastat
11 Kose Vallavalitsus 7 700 15 2-5 aastat
12 Lääne-Nigula
Vallavalitsus 7 269 8 2-5 aastat
13 Lüganuse Vallavalitsus 8 188 8 2-5 aastat
14 Otepää Vallavalitsus 6 541 10 alla 2 aasta
15 Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsus 7 976 12 2-5 aastat
16 Pärnu Linnavalitsus 51 874 55 2-5 aastat
17 Raasiku Vallavalitsus 5 344 10 2-5 aastat
18 Rapla Vallavalitsus 13 228 60 2-5 aastat
19 Rõuge Vallavalitsus 5 253 7 2-5 aastat
20 Tallinna Linnavalitsus 458 373 130 rohkem kui 5 aastat
21 Tartu Linnavalitsus 97 435 46 2-5 aastat
22 Tori Vallavalitsus 12 474 38 2-5 aastat
23 Türi Vallavalitsus 10 661 30 2-5 aastat
24 Valga Vallavalitsus 15 456 60 2-5 aastat
25 Väike-Maarja
Vallavalitsus 5 679 10 2-5 aastat
Tabel 8 annab ülevaate TO küsimustikule vastanud teenuseosutajatest. Kolmandik vastanutest
olid õigusliku vormi poolest MTÜd või KOV allasutused ja olid ISTEs nii BTO kui LTO rollis ning
osutasid lisaks ISTE komponentidele EHT, SRT, KOVi ja/või muid teenuseid.
14 Antsla vald liideti andmete esitamisel keskmise suurusega KOVide hulka kuna ühe omavalitsuse põhjal ei saa teha
üldistusi väikeste (kuni 5000 elanikuga) omavalitsuste kohta.
12
Tabel 8. TO küsimustikule vastanud omavalitsuste profiil
Jrk ISTEs roll
nr (komp. Mitut BTO Mitut LTO
Õiguslik osutamise komponenti komponenti
Teenuseosutaja nimi vorm järgi) osutanud? osutanud?
1 Sotsiaalne Kaasatus MTÜ MTÜ BTO, LTO 2 20
2 Ida-Virumaa Puuetega Inimeste
Koda MTÜ BTO , LTO 3 17
3 Akersoni OÜ OÜ BTO, LTO 2 20
4 Aegamööda OÜ OÜ BTO, LTO 3 19
5 Hiiumaa Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 3 13
6 MTÜ Lõuna-Eesti
Erihooldusteenuste Keskus MTÜ BTO, LTO 2 18
7 Jõhvi Haigla SA SA BTO, LTO 2 12
8 Kose Sotsiaal- ja Hariduse
Tugiteenuste Keskus (endine
Kose Päevakeskus) KOV allasutus BTO , LTO 3 17
9 MTÜ TerviseKuld MTÜ LTO 0 2
10 MTÜ Virumaa Tugiteenused MTÜ BTO, LTO 2 12
11 Viljandi Linnavalitsus KOV BTO , LTO 2 19
12 Rakvere Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 3 15
13 MTÜ Iseseisev Elu MTÜ BTO, LTO 3 16
14 Käo Tugikeskus KOV allasutus EBTO, LTO 2 16
15 OÜ Nurme Caring OÜ BTO, LTO 2 22
16 Mittetulundusühing MEIE MTÜ BTO, LTO 2 8
17 MTÜ Masaan MTÜ BTO, LTO 3 20
18 Harku Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 2 10
19 Tallinna Tugikeskus Juks KOV allasutus EBTO, LTO 2 11
20 MTÜ Liikur MTÜ LTO 0 2
21 Pool&looP OÜ OÜ EBTO, LTO 3 23
22 MTÜ Papaver MTÜ BTO, LTO 3 15
23 MTÜ Pesapuu MTÜ BTO, LTO 2 14
24 Keila Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 2 10
25 Medimir OÜ OÜ BTO , LTO 2 13
26 MTÜ Me hoolime Sinust MTÜ BTO, LTO 2 7
27 MTÜ Päikeseringi Selts MTÜ BTO, LTO 2 16
28 Pärnu Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 2 19
29 Solve et Coagula OÜ OÜ LTO 0 2
30 Valga Aktiviseerimiskekus KOV allasutus BTO, LTO 2 3
31 Versta Lootust OÜ OÜ LTO 0 8
32 William Barrow Counselling OÜ OÜ LTO 0 1
33 Tallinna Sotsiaal- ja
Tervisehoiuamet KOV allasutus BTO , LTO 3 1
Enamik omavalitsusi on EHT ja SRTga kokku puutunud tulenevalt sellest, et nende piirkonna
inimesed on nendel teenustel. Täpsem info joonisel 7.
13
Joonis 7. Perioodil 2019-2023, KOVide kokkupuude EHT, ISTE ja SRTga
Peaaegu pooled ehk 46% küsitlusele vastanud teenuseosutajatest on EHT osutanud rohkem kui
5 aastat. Tabelis 9 on välja toodud nii ISTE, EHT kui SRT osutamise kogemus aastates.
Joonis 8. Perioodil 2019-2023 teenuseosutajate kogemus teenuse osutamisel aastates ja teenuste lõikes.
Joonis 9 annab ülevaate küsitluses osalenud teenuseosutajate poolt aastatel 2019-2023 osutatud
teenuste kohta.
14
Joonis 9. Teenuseosutajate poolt aastatel 2019-2023 osutatud teenuste liigid
ISTE teenusmudeli katsetamise käigus esile kerkinud hüpotees, et ISTE mudel sobib pigem
psüühikahaiguse kui intellektipuudega inimestele, ei leidnud küsitluses kinnitust. Mudelit peeti
sobivaks ka 16-17 aastastele, kuid sõltuvusega inimestele sobivuse osas olid KOVid ja TOd
eriarvamusel ehk TOd pigem leidsid mudeli sõltuvusega inimestele sobivaks ja KOVid mitte.
Täpsemalt joonistel 10 ja 11.
Joonis 10. ISTE sobivus sihtrühmadele KOV vaates
15
Joonis 11. ISTE sobivus sihtrühmadele TO vaates
Tabel 10 annab ülevaate peamistest ISTE ja EHT tugevustest ning arengukohtadest nii teenuse
saaja, teenuse osutaja kui KOV vaates. Küsitlus hõlmas samu küsimusi ka SRT kohta, kuid
käesolevas kokkuvõttes on esitatud info vaid ISTE ja EHT kohta. SRT kohta käivate küsimuste
vastuseid saab lugeda lisast 1.
Tabel 10. ISTE, EHT peamised tugevused ja arengukohad
ISTE tugevused EHT tugevused ISTE arengukohad EHT arengukohad
Teenuse Isikukeskne, Kvaliteetne teenus Ei ole üle Eesti kaetud, Kvaliteet ebaühtlane
saaja vaates vajaduspõhine TO ja kohti vähe
Kompleksne, Isikukeskne Mudel segane, Järjekorrad,
komponendipõhine, komponendid kattuvad teenuskohtade
mitmekesine vähesus
Kodu lähedal, Terviklik teenus ühest Komponentide Teenuspõhine
mobiilne kohast kättesaadavus
Koostöö SKA korraldatud, pikk Koostöö osapoolte Paindlikkus puudub
suunamine vahel
Lähedaste, pere Harjumuspärane Mitu TO, Ei saa teenust kodu
toetamine süsteem juhtumikorraldajat, lähedal
spetsialisti
TO vaates Isikukeskne, Kindel periood, SKA Rahastus – Alarahastus, pearaha
paindlik, suunamine valmisolekutasu, väike
vajaduspõhine stabiilsus, käibemaks
Koostöö osapoolte Kindel rahastus, Mahukas Ei ole paindlik,
vahel valmisolekutasu dokumentatsioon vajaduspõhine
Hind kulupõhine Harjumuspärane Koostöö osapoolte Järjekorrad
vahel
Kompleksne Isikukeskne, Mudeli sisu SKA ja KOV koostöö,
vajaduspõhine täpsustamine info liikumine
Hästi reguleeritud Pikaajaline teenus Infosüsteem puudu Ei saa kombineerida
süsteem teenuseid
KOV vaates Isikukeskne, Teenus üle Eesti Infosüsteem puudu Järjekorrad,
paindlik, teenuskohti vähe, ei
vajaduspõhine saa valida
KOVile lisavõimalus KOV ei pea tegelema Rahastuse stabiilsus Teenuse kvaliteet
abistada
Kodulähedus, Kvaliteetne teenus Jätkusuutlikkus, KOV ei tea, kes on
mobiilne teenus projektipõhisus EHT, järjekorras
Koostöö, KOVil ei ole kulu TO ebaühtlane Alarahastus
võrgustikutöö kvaliteet
KOV saab teadlikuks Toimiv süsteem TO ja teenuskohti Ei saa kodu lähedal
abivajajatest puudu teenust
16
KOVide esindajad leidsid, et SRT ja EHT süsteemidega pigem ei peaks jätkama tänasel kujul
ning ISTE mudel on kolmest süsteemist sobivam (joonis 12). TO esindajate arvamus ISTEga
jätkamise osas jagunes peaaegu pooleks, kuid SRT ja EHT süsteemidega jätkamist pidasid
võimalikuks alla 30% vastajatest (joonis 13).
Joonis 12. KOV hinnang, millise süsteemiga jätkata
KOVid põhjendasid EHT süsteemi sobilikkust järgmiselt:
• Kõik süsteemid on vajalikud, kuna toetavad eriraskusega abivajavaid inimesi. Liitpuudega
inimesed vajavad oluliselt suurema mahulist abi, mida on võimalik tagada ainult asutuse
hooldusega.
• Raske ja äärmusliku toetusvajadusega inimeste puhul ei piisa ISTE projekti võimalustest.
• Võtaks ISTE tugevused ja sellest tulenevalt täiendaks EHTd, et teenus oleks rohkem
isikukeskne, kuid jätkuks üleriigiline ühtlane tase.
• Väga vajalik teenus, ISTE saab olla sellele eelnev, aga mitte asendada.
• Sobib psüühilise erivajadustega inimestele, kes vajavad pidevat järelevalvet ja toetust.
KOVid põhjendasid ISTE süsteemi sobilikkust järgmiselt:
• Paindlik aitamine koduses keskkonnas.
• Tervik lähenemine, mis toetab klienti just tema vajadusi arvestavalt antud hetke vajadusi
arvestades, teenus on pikaajaline.
• Kergema toevajadusega isikute puhul on kodulähedane toetus mõistlik.
• Kõige laialdasem tugi, pere kaasatav, teenusele jõudmine kiire ja võimaldab inimesel
elada enda kodus.
• Pigem kombineeritult.
• Parim variant minu meelest, saab kombineerida inimese vajadustele vastava teenuse.
• KOViga tihedalt seotud. Lihtne nii abivajajale kui ka KOVile.
• Mulle on sümpaatne ISTE lähenemine, aga teised süsteemid ei peaks kaduma, vaid
muutuma. Kõik on olulised.
• Valisin ISTE, kuna teistega puudub kokkupuude.
• Kõige suurem valik teenuseid ja tuge kliendile.
• Väga vajalik, et toetada inimest, et tema abivajadus ei kasvaks EHT teenuse vajaduseks.
• Teenuste hulk ja rahalised võimalused on suuremad.
• ISTE süsteem suudab tagada kodus ja kodulaadsetes tingimustes elavate abivajajate
vajaduste toetust.
• Tänu ISTEle saame KOVis päriselt aru, mis teenuse saajaga toimub ja kuidas teda
toetatakse + mida vajab ning millised on teenuste võimalused. EHK kliendid on KOVile
tihti tundmatud.
• ISTE võimaldab inimest toetada igas eluvaldkonnas.
17
Joonis 13. TO hinnang, millise süsteemiga jätkata
TOd põhjendasid EHT süsteemi sobilikkust järgmiselt:
• Need on kliendid, kelle toimetulekuvõimet tuleb säilitada vähemasti samal tasemel.
• Teenus on toimiv ja isikule lihtne. Praegune EHT on väga paindlik ja isikukeskne.
• Kindlus eelarve tegemisel ja järgimisel. Tegevusjuhendajad hea juhi juhtimisel teevad
oma tööd nagunii südamega.
• Sobib, sest inimesekeskne toetus igapäevategevustes, kui ei vaja eri spetsialistide tuge.
• Oleneb abivajadusest, aga osad saaksid ilusti mõlemates projektides hakkama. Kui vaid
soovitakse muutusi.
• Kõik sobivad.
• Me oleme ISTEs pettunud ja oleksime rõõmsad, kui säiliks EHT süsteem ja osade
klientide puhul EHT ja SRT koos osutamise võimalus.
• Praegune süsteem töötab ja on kindlatel alustel üles ehitatud ning korraldatud nii inimese
kui teenuseosutaja vaates. Praegune EHT on stabiilne teenus inimese jaoks. Reguleeritud
riigi poolt, ei tekita abivajajale segadust. On asjatundlike ametnike poolt koordineeritud
(SKA teenuse konsultant, tiimijuhid jne). KOV poolel on asjatundmatust, palju segadust,
oskamatust, mitte süvitsi minekut, ametnik on ülekoormatud muu KOV tööga - ei süüvita
infosse põhjalikult, huvi puudus ja algatus puudub teenuseosutajaga kontakteeruda,
küsimusi ei esitata, parandusi ei tehta.
TOd põhjendasid ISTE süsteemi sobilikkust järgmiselt:
• Sobivaim isikukesksuse, teenuskomponentide mitmekesisuse ja erinevate valdkondade
koostööle suunatuse tõttu.
• ISTE kombineerib EHT ja SRT, võimaldades igakülgset toe pakkumist vastavalt inimese
vajadusele.
• KOV kui koordineerija.
• Paljude eri probleemidega on psüühikahäirega inimesed. Eriti krooniline depressioon jne.
• Teenust osutatakse vastavalt isiku vajadusele, rahastus on hetkel selle tagamiseks piisav.
• Sobib, sest on kompleksteenus, inimese toetamise/arendamisega tegelevad nii
tegevusjuhendaja kui erialaspetsialistid.
• Arvan, et ISTE projekt on parim lahendus psüühilise erivajadustega inimeste toetamiseks.
... linnavalitsus pakub hetkel vaid ISTE projekti.
• See võimaldab operatiivselt ja paindlikult reageerida muutustele ja kliendi vajadustele.
• Kompaktsem ja isikliku lähenemisega teenus. Sobib osadele kindlasti paremini kui teised
teenused.
• Annab võimaluse erinevate mahtudega tegelemiseks, isikukeskseks lähenemiseks ja
erinevate LTO kaasamist.
• Valiks ISTE, aga peab olema kombineeritud.
• Paindlik, kombineeritud, pole vaja mitut suunamisotsust.
• On vaid selle programmi kogemus. Puudub kogemus EHT ja SRT osutamisel.
• ... (jah,) kui rakendada eelnevates küsimustes välja toodud muudatusi.
18
Kokkuvõte
ISTE, EHT ja SRT süsteemide võrdleva uuringu peamine järeldus on, et inimese vaates ei ole
vahet, kummas süsteemis (ISTE või EHT+SRT) ta teenust saab ehk ei selgu ühe või teise
süsteemi eelis üheselt.
ISTE piloteerimine on näidanud ja uuringu valimi analüüs kinnitas, et KOVides on arvestatav hulk
inimesi, kes vajavad abi ja vastavad seejuures toetavate EHT profiilile.
ISTEs ja EHTs hinnatakse inimeste abi- ja toetusvajadust sama hindamisvahendiga, mis
võimaldab mõlemas süsteemis hinnatud inimeste hindamistulemusi omavahel võrrelda. ATV
hindamise andmete analüüsist selgus, et ISTEs ja EHT toetavatel teenustel on sarnase ATV
profiiliga inimesed ehk peamiselt keskmise abi- ja toetusvajadusega (üldskooriga 16-30). ATV
hindamisandmete analüüsi käigus võrreldi esimest ja viimast hindamistulemust inimestel, kelle 2
hindamise vaheline aeg oli vähemalt 1 aasta ja kes said hindamise järgselt reaalselt teenust. EHT
toetavatel teenustel on 87% ja ISTEs 61% inimestel kahe hindamise tulemuste võrdluses
toimunud teenuse saamise järgselt muutus ehk ATV skoor on suurenenud või vähenenud. Samas
on ATV skoor jäänud samale tasemele või vähenenud EHT 46% ja ISTEs on 63% inimestest.
Vanuserühmade ja diagnoosigruppide lõikes ei tulnud valimis esile olulisi erinevusi ATV skooride
muutumisel. Samuti ei olnud olulisi erinevusi eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes. Analüüs
näitas, et ATV skoorigruppide omavaheline proportsioon ei muutu oluliselt teenuse osutamise
tulemusel ehk inimese ATV küll muutub, aga vaid mõne punkti võrra, mis ei muuda ATV
skoorigruppi.
Analüüsi tulemustest nähtub, et eluvaldkondades 7 (igapäevatoimingud), 3 (füüsiline tervis) ja 2
(vaimne tervis) on rohkem kui ülejäänud eluvaldkondades suurenenud nende inimeste hulk, kellel
abivajaduse skoor selles valdkonnas on teenuse saamise vältel kasvanud. Toetusvajaduse skoori
muutus (sh suurenemine, võrreldes esimese ATV hindamisega) võib olla tingitud
hindamisvahendi eripärast ehk hinnatakse inimese olukorda antud ajahetkel ning seejuures ei
arvestata osutatud abimeetmete mõju. Samuti võib ATV suureneda, kuna esialgsel hindamisel ei
avaldu inimese tegelik olukord ja teenuse osutamise käigus selgub täpsem toetusvajadus, mis
kajastub järgmises ATV hindamises. Muutus skooris võib olla tingitud ka psüühikahaigusega
inimese terviseseisundi ebastabiilsusest.
Keskmine maksumus inimese kohta kuus on olnud ISTE ja EHT+SRT valimitesse kuuluvate
inimeste puhul vaadeldaval perioodil samas suurusjärgus, vastavalt 351 eurot ja 342 eurot kuus.
SRT kulu juurdearvestamine EHT valimisse kuuluvate inimeste teenuse kogumaksumusele
suurendab ühe teenusesaaja kohta teenuse kuukulu ca 20%. Äärmusliku toetusvajadusega
inimeste eemaldamine ISTE keskmise maksumuse arvestusest vähendab ühe teenusesaaja
kohta teenuse kuukulu 351 eurolt 338 euroni.
Teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste seas läbiviidud küsitluse vastustest selgub, et 60%
KOVidest ja 52% TOdest eelistaksid kolme süsteemi vahel valimise puhul jätkamist ISTEga. EHT
süsteemiga jätkamist pooldas 24% KOVidest ja 27% TOdest.
ISTE teenusmudeli katsetamise käigus esile kerkinud hüpotees, et ISTE mudel sobib pigem
psüühikahaiguse kui intellektipuudega inimestele, ei leidnud küsitluses kinnitust. Mudelit peeti
sobivaks ka 16-17 aastastele, kuid sõltuvusega inimestele sobivuse osas olid KOVid ja TOd
eriarvamusel ehk TOd pigem pidasid mudelit sõltuvusega inimestele sobivaks ja KOVid mitte.
Kokkuvõttes eeltoodut saab uuringu tulemustele tuginedes öelda, et ISTE ja EHT+SRT
süsteemide võrdluses on kõikidel süsteemidel inimesele mõju, kuid ei saa öelda, et üks või teine
süsteem on selgelt tulemuslikum või parem. Kõikidel süsteemidel on oma tugevused ja
arengukohad ja ka rahalises vaates ei ole ühe inimese maksumus selgelt väiksem või suurem.
19
Lisad
Lisa 1. Kvantitatiivse uuringu ning TO ja KOVide küsitluse andmetabelid
Põhjalik võrdlev ülevaade aastatel 2019-2022 erihoolekandeteenuseid saanute ja ISTE projektis
osalenute abi- ja toetusvajaduse hindamise andmetest on failis Lisa 1.
2024_MõU_tulemused_kvant_küsitlus.
Kvantitatiivse uuringu tabelid on failis lehekülgedel 1-5.
KOVide ja TOde küsitluse tulemuste kokkuvõtted on failis lehekülgedel 6-12.
Lisa 2. Küsitluse küsimustikud
Küsimustik KOVidele on failis Lisa 2. 202402_Kysitlus_KOV_kysimused.
Küsimustik TOdele on failis Lisa 2. 202402_Kysitlus_TO_kysimused.
20
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 16.12.2024
MEMO Kehtib kuni: 15.12.2029
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet
Kellele: SoM
Koopia:
Kellelt: SKA
Kuupäev: 16.12.2024
Teema: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) seisukoht Terviseameti (TeA) ettepanekule, mis
puudutab terviseohutuse hinnangute väljastamise lõpetamist sotsiaal- ja
hoolekande asutustele.
Milleks: (otsustamiseks, arvestamiseks)
Taust:
TeA on teinud ettepaneku lõpetada asutustele kirjalike terviseohutuse hinnangute väljastamine.
Viidatud hinnangutega on TeA andnud sotsiaalteenuse osutajatele eelhinnangu teenuse
osutamise koha vastavuse osas tervisekaitsenõuetele. Ühtlasi on TeA hinnangust sõltunud
tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada.
Hinnang/seisukoht:
Teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele kuulub SHS § 153 punkti 3 kohaselt
sotsiaalteenuste tegevuslubade kontrolliesemesse. Tegevusloa kontrolliese on
majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks
(MSÜS § 18 lõige 1). Arvestades, et luba on lühemaks või pikemaks perioodiks tuleviku suunatud
otsustus adressaadi õiguste tekkimise ja ulatuse üle, siis on tegevusload tihedalt seotud
järelevalve teostamisega. Seda põhjusel, et MSÜS-i loakohustuse ülesanne on võimaldada
teostada majandustegevuse üle eelnevalt sisulist järelevalvet.1 Seega on tegevusluba
klassikaline kontroll-luba, mis kõrvaldab üksikjuhtumil seadusliku keelu ja annab loa konkreetseks
tegevuseks.2 Olemuslikult on siin tegemist preventiivse kontrolliga, mis erineb järelevalvest
peamiselt selle poolest, et loakohustuse kehtestamisega on seadusandja teatud tegevuse loa
saamiseni keelanud. Samas teostatakse kontroll-loa puhul kontrolli ex ante, mis kattub osaliselt
riikliku järelevalvega (nt ohu ennetamine).
Lähtuvalt eeltoodust on seadusandja otsustuskoht, kas SHS §-s 151 nimetatud sotsiaalteenuste
osutamine on lubatud üksnes tegevusloa alusel, mille väljastamisel on muuhulgas kontrollitud
teenuse osutamise kohta vastavust tervisekaitsenõuetele. Selle alternatiiviks on sellisest
eelkontrollist loobumine ja reageerida võimalikele rikkumistele läbi järelevalvemenetluse.
SKA hinnangul on teoorias mõlemad lähenemised võimalikud, kuid TeA ettepanek eeldab
muudatusi õigusaktides ja sellega kaasnevaid mõjuhinnanguid. Siinkohal toome välja mõned
riskikohad, mis võivad tervisekaitsenõuete eelkontrollist loobumisega kaasneda:
▪ Riigil (läbi SKA) puudub (nt erihoolekandeteenus) teenuse osutajaga lepingu sõlmimisel
edaspidi kindlus, kas riigi poolt rahastatavat teenust osutatakse kvaliteetselt ja kooskõlas
tervisekaitsenõuetega.
1 MSÜS eelnõu (806 SE) seletuskiri, § 16 lõige 2 selgitus.
2 H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 139.
▪ Joogivee analüüsi ennetava kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua saastunud
joogivee tarbimise ja sellest tingitud terviseprobleemid (Escherichia coli, enterokokid jt.
patogeenid).
▪ Valgustiheduse mõõtmise kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua silmade ja
nägemisega seotud terviseprobleeme.
▪ Ventilatsiooni ja müramõõtmise kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua erinevaid
terviseprobleeme.
▪ Tervisetõendite kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua võimaliku nakkuskandluse
teenuseosutaja töötajalt (tegevusjuhendaja, tugiisik, hooldaja) teenusesaajale,
kaaskolleegile.
▪ Ruumide plaani kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua ruumide ja ruutmeetrite
tahtliku/tahtmatu kuritarvitamise ning sellega kaasnevad negatiivsed mõjud klientide
heaolule/tervisele.
Ettepanekud, soovitused:
▪ TeA on terviseohutuse hinnanguid väljastanud ca 30 aastat. Nii pika halduspraktika
muutmine ei saa toimuda ilma õigusloome muudatuseta, mille käigus kaasataks huvigruppe
ja hinnataks muudatusega kaasnevaid mõjusid.
▪ Juhul kui TeA ei väljasta sotsiaalteenuste tegevuslubade menetluses terviseohutuse
hinnanguid, siis kaasneb sellega SHS § 153 punkti 3 kehtetuks tunnistamise vajadus.
Seda põhjusel, et sotsiaalteenuste tegevusloa kontrolliesemeks ei saa sellisel juhul enam
olla teenuse osutamise koha vastavuse kontrollimine tervisekaitsenõuetele, kuna
tegevuslubade väljastamisel sellekohast sisulist eelkontrolli enam pädeva asutuse poolt ei
teostata.
▪ Kuivõrd TeA hinnangutest lähtuvalt on SKA muuhulgas märkinud tegevuslubadele
maksimaalset isikute arvu, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada, vajab
läbimõtlemist, kas sotsiaalteenuse osutajate tegevusloale saab edaspidiselt enam alati
märkida SHS § 154 punkti 1 kõrvaltingimust.
▪ Seoses SHS § 153 punkti 3 kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda vajadus üle vaadata
sotsiaalteenuste kontrolliese laiemalt ja hinnata, kas järele jääv kontrolliese õigustab
jätkuvalt loakohustuse olemasolu või võiks loakohustusest loobuda ja asendada selle
vajadusel nt teatamiskohustusega (MSÜS § 14).
▪ Juhul kui sotsiaalteenuste kontrolliesemesse ei kuulu edaspidiselt teenuse osutamise koha
vastavus tervisekaitsenõuetele, jääb ebaselgeks, millistel kaalutlustel peaks sellisel juhul
kontrolliesemesse kuuluma teenuse osutamise koha vastavus tuleohutusnõetele (SHS §
153 punkt 4).
Lõpetuseks markeerime, et 2020 aasta TeA peadirektori ja SKA peadirektori kokkuleppeid tuleks
vaadata konteksti arvestavalt ja neist ei saa teha pikaaegseid järeldusi. Esiteks jõustus
01.01.2020 tegevusloa nõue väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks. Kahjuks
selgus aga viidatud tegevuslubade taotlemise käigus selgus, et osad varasemalt teenust
osutanud asutused olid teenust osutanud teenust suuremale hulgale klientidele kui
tervisekaitsenõuete seisukohalt oleks see põhjendatud.3 Sellest tulenevalt lepiti kokku, et
asutused saavad küll teenuse osutamisega jätkata, kuid nad peavad oma tegevuse viima
vastavusse kehtivate nõuetega. Tegevuslubade väljastamata jätmine oleks tähendanud juba
teenusel olnud klientidele teenuse osutamise lõpetamist. Lisaks puhkes 2020 aasta alguses
COVID-19 kriis, mis pani nii ametiasutused kui ka teenuse osutajad väga keerulisse olukorda.
3 Ka antud näide näitab ilmekalt, mis võib kaasneda sellega kui nõuete täitmist ennetavalt ei kontrollita
pädeva asutuse poolt.
Ines Metsalu-Nurminen Teie 03.12.2024 nr 2-2/80144/29/
Riigikontroll
[email protected] Meie 29.01.2025 nr 1-13/35291-4
Kiriku 2/4
15013, Tallinn
Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule auditi
"„Ülevaade erihoolekandeteenuste
kättesaadavusest“ raames
Lugupeetud
Sotsiaalkindlustusamet edastab vastuse päringule auditi „Ülevaade erihoolekandeteenuste
kättesaadavusest“ raames tulenevalt Teie 3.12.2024 nr 2-2/80144/29 kirjale ja 18.12.2024
edastatud e-kirjale täiendatud küsimustega.
1. Käesoleva kirja lisana esitatud tabel ülevaatega Sotsiaalkindlustusameti
erihoolekandeteenuste lepingupartnerite teenuskohtade loetelust, mis sisaldab 30.11.2024
seisuga järgnevaid andmeid:
a) erihoolekande teenuseosutajate poolt osutatavate teenuste tegevuskohad
omavalitsuste lõikes
(andmete ülevaade failis: Lisa 1 Erihoolekande teenuskohtade arv tegevusloa järgi 30112024),
Erihoolekande teenus (edaspidi EHK) on riigi poolt korraldatav sotsiaalteenus intellektipuudega
ja psüühikahäiretega inimestele alates 18-ndast eluaastast, kes vajavad oma vaimse tervise
olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande
tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik
vajalikku abi osutada. EHK teenuse korraldamiseks ja osutamiseks eraldatakse sihtotstarbelised
vahendid riigieelarvest (riigieelarve seadusega läbi sotsiaalhoolekande programmi tegevuse
1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine). EHK teenused jaotatakse
toetavateks-, kogukonnas elamise- ja ööpäevaringseteks teenusteks (alates 01.01.2025 kokku
12 teenuse liiki). Kõikidel EHK teenustel toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse
suurendamine – teenusel olles peab inimene ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu
tegevustesse.
Erihoolekandeteenuseid ja teenuste osutamist reguleerib Sotsiaalhoolekandeseadus (edaspidi
SHS). Eestis on 150 SKA lepingupartnerit (30.11.2024 seisuga, millest üks lepingupartner, AS
Hoolekandeteenused haldab nt 69 erinevat hoolekandeüksust), mille kaudu pakutakse teenuseid
6184 isikule 7710 teenuskohal 236-s tegevuskohas üle Eesti (30.11.2024 andmetel).
b) majandustegevusregistri järgi tegevusloaga teenuskohtade arv (teenuseosutajate
võimekus teenust osutada), riigieelarvelise kattega teenuskohtade arv, täidetud
teenuskohtade arv – teenuse liikide ja omavalitsuse lõikes (andmete ülevaade failis: Lisa 2
Erihoolekande teenusel 301102024),
Riigi poolt eraldatud eelarvelised vahendid jaotab Sotsiaalkindlustusamet 12 EHK teenuse
rahastamiseks. Rahastatavate teenuskohtade arv on kujunenud välja ennekõike
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
teenuseosutajate võimekusest üldse teenust pakkuda (just majutusega teenuskohad) ning
püütud arvestada ka riigi ootuseid, et toetavate teenuste (ehk kergemate teenuste) saajate
osakaal oleks suurem, ennetamaks hiljem majutusega teenuse vajajate arvu kasvu. Tegelikkuses
moodustab aga järjekorras olijatest suurema osakaalu raskemate teenuste vajajad. Kuna
erihoolekandeteenused on alarahastatud (riik suudab tagada 66% ulatuses teenuse hinna
vastavalt teenuse tegelikule hinnale (SKA poolt koostatud kulumudeli arvestuse alusel)), siis
teenuseosutajad ei ole valmis majutusega teenuskohti sellises mahus juurde looma nagu oleks
tegelik teenuse vajadus. Ka on riigi poliitika kujundajate suund ööpäevaringsete üksuste mitte
juurde loomisele ja koduteenuste suurendamisele. Lisaks mõjutab teenuseosutajaid oluliselt
2023.aastal jõustunud hooldusreform, kus väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on
majanduslikult kasumlikum teenuseosutajale, sest seal on suudetud teenuse hinda tõsta teenuse
tegelikule hinnale vastavaks. Et tagada hetkel erihoolekandeteenusel õiglane teenusehind, tuleks
ilma lisarahastuseta hetkel rahastatavaid teenuskohti vähendada, mis omakorda tooks kaasa
abivajavate osakaalu kasvu, hoolduskoormuse tõusu lähendastele ning rahaliste kohustuste
kasvu kohalikele omavalitsustele, et toetada psüühilise erivajadusega inimesi/ nende peresid
teiste teenuste ja toetustega tulenevalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 5-st.
SKA sõlmides EHK teenuseosutajaga lepingu, ei fikseeri igale partnerile konkreetses summas
lepingu mahtu. Lepingu partner, omades EHK teenuse tegevusluba konkreetsele teenusele ja
konkreetsete teenuskohtade arvuga, annab SKAle kinnituse teenuseosutamise võimekuse kohta
lepingu sõlmimise hetkel. Teenuskoha valikul teeb lõpliku otsus teenuse saaja/ tema seaduslik
esindaja. Täna teenuseosutamise võimekus toetavate teenuste puhul suurem, kui rahaliste
teenuskohtade arv. Seda põhjusel, et toetava teenuse teenuskohaga ei kaasne teenuseosutajale
selliseid igakuised püsikulusid (nt kommunaalkulud, personali palga kulud), mida tasuda näiteks
majutusega erihoolekande teenuskoha puhul, kui teenuskoht seisab tühjana.
Sotsiaalkindlustusamet korrigeerib eelarve prognoosi jooksvalt vastavalt teenuseosutajate
käitumisele ja teenuse saajate vajadustele. Kõik teenuste järjekorras olevad isikud ei ole valmis
pakutavat teenuskohta vastu võtma, põhjendades, et saavad veel kodus hakkama, pakutav
teenuseosutaja ei ole sobiv vm põhjus.
c) riigieelarvelistel teenuskohtadel olevate inimeste rahvastikuregistri järgsed elukoha
aadressid kohaliku omavalitsuse täpsusega (andmete ülevaade failides: Lisa 1 Erihoolekande
teenuskohtade arv tegevusloa järgi 30112024 ja Lisa 2 Erihoolekande teenusel_301102024).
Üldine põhimõte ja lähenemine võiks olla, et erihoolekande teenuse saaja saab tema vajadusele
vastava riikliku teenuse kodu lähedalt. Sellest põhimõttest püütakse lähtuda ennekõike toetavate
teenuste puhul, kui isik igapäevaselt elab enda eluruumis – sel juhul ei ole mõeldav, et teenuse
saaja läheb enda KOVi piiridest välja poole toetavat erihoolekande teenust saama. Küll aga on
võimalik olukord, et toetava teenuse osutaja on korraldanud oma töö nii, et asutuse
registriaadress on ühes KOVs, aga tema töötajad töötavad teise KOVi piirkonnas erihoolekande
teenuse saajaga vahetult kontaktis olles.
Ööpäevaringsete erihoolekande teenuste puhul on igakord keeruline kodulähedast teenust
tagada, kuna vabanenud teenuskoht, mida pakutakse ei pruugi olla samas KOV-s, kus isik
varasemalt elas. Ning olude sunnil, kui lähedaste hoolduskoormus on ületanud võimekuse piiri,
ollakse nõus kaugemal asuv teenuskoht vastu võtma.
Teenuse saajate puhul, kel esineb ka sõltuvusprobleeme (alkohol, narkootilised ained, ravimid
jm), on sageli mõistlik teenuse osutamine just varasemast elukohast kaugemal, et endised
elukeskkonda ja toimetulekut mõjutavad tegurid (sh endised sõbrad sarnaste probleemidega)
oleksid minimaalsed.
2. Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste järjekorra andmed (30.11.2024
seisuga):
a) teenuste järjekorras olevate inimeste arv teenuste lõikes (märkida teenuste lõikes eraldi
ära ka eelisjärjekorras olevate inimeste arv koos eelise alusega),
b) teenuste järjekorras olevate inimeste rahvastikuregistri järgsed elukoha aadressid
teenuste lõikes kohaliku omavalitsuse täpsusega,
c) teenuste järjekorras olemise mediaanaeg teenuste lõikes.
Kõikide punktide osas alusinfo failis: Lisa 3 Erihoolekande järjekord 301102024.
2
Erihoolekande teenuse järjekorda saab suunata isiku alates 16.eluaastast, kui talle on teostatud
abi- ja toetusvajaduse hindamine ning tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.
Erihoolekande teenuste järjekorra puhul kehtib sama põhimõte nagu teenuse saamise puhul –
isik võib olla korraga samaaegselt mitmel toetaval erihoolekande teenusel ja ka mitme teenuse
järjekorras. Seega andmetes on alati vajalik kõrvutada kahte numbrit – kui palju on isikuid
teenusel/ teenuse järjekorras ja mitmel teenuskohal. Teenuskohtade arv on alati suurem, kui
isikute arv. Lisaks on veel võimalus, et isik on juba mõnel erihoolekande teenusel, aga samal ajal
ootab enda vaatest prioriteetsema teenuse järjekorras. St, et riik võimaldab hetkel olukorda, kus
raskema teenuse vajadusega isiku puhul püütakse abi ja tuge tagada mõne teise kergema
erihoolekande teenusega. See olukord on pannud teenuse osutajad sageli keerulisse olukorda,
kus keerulisema profiiliga teenuse saaja kergemal erihoolekandeteenusel võtab enamus
personali ressurssist, samas kui teenuse saaja lähedane on saanud kergendust
hoolduskoormuse osas.
Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid
vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet inimese
teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.
Järjekordi peetakse nii teenuse liigi kui maakondade kaupa. Iga inimene saab
erihoolekandeteenuse taotlust esitades ära märkida, millisesse maakonda ja millise
teenuseosutaja juurde ta teenusele soovib minna.
Lisaks teenuste ja maakondade jaotusele peame vastavalt SKM määrusele nr 70 erihoolekande
teenustele tava- ja eelisjärjekorda. Eelisjärjekorda lisame inimesed:
kes viibivad asenduskodus ja peale nimetatud teenuse lõppemist vajavad
erihoolekandeteenust;
kes on sund- või tahtevastasel ravil ning kes vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise
lõppemist erihoolekandeteenust;
kes on kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel või
kinnise lasteasutuse teenusel ja vajavad pärast nimetatud teenuste lõppemist
erihoolekandeteenust;
kes saavad teenuseid läbi pilootprojektide;
kelle teenusevajadus on muutunud samal ajal teisel erihoolekandeteenusel või järjekorras
viibides ja kes pärast ümberhindamist vajavad erihoolekandeteenust;
kelle erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuse osutaja tegevusloa või -
lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu.
3. Sotsiaalkindlustusameti viimase viie aasta jooksul koostatud ülevaated ja analüüsid
erihoolekandeteenuste kättesaadavuse kohta.
Sotsiaalkindlustusamet edastab igal aastal hiljemalt märtsis eelmise aasta 31.12. seisuga
SKAIS_AE andmebaasist väljavõetavad andmed Exceli formaadis Sotsiaalministeeriumiga
kokkulepitud alusandmete osas (nt teenuse saajad vanuse ja soo järgi ning maakondade lõikes,
teenuse saajate dgn, puude liik, teenuse saajate pensioni liik, teenuse osutamise kulud, esmased
ja korduvad suunamised, teenusel viibimise aeg, teenuse järjekorra info teenuse liikide lõikes).
Päringute kriteeriumid on järjepidevalt üle vaadatud koostöös ministeeriumiga. Lisaks igakuised
seire ülevaated teenuskohtade täituvuse, teenuse järjekorra, eelarve täitmise osas ning
vajaduspõhiselt õigusaktide muudatusettepanekuid teenuse korraldamise osas üleskerkinud
kitsaskohtade lahendamiseks.
Alljärgnevalt ülevaade olulisematest analüüsidest/ ettepanekutest, mida SKA on SOMle esitanud
viimase viia aasta jooksul:
3.1. Erihoolekandeteenuste vajaduse analüüs 2019;
3
3.2. Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste vajaduste uuringu kokkuvõte
2019;
3.3. ISTE kokkuvõte 2019-2022 (ESF projekt);
3.4. Memo ÕK kohtade juurde vajadus ja nõustamisteenuse rahastamine 2022;
3.5. Ööpäevaringsetelt erihoolekandeteenustelt toetavatele erihoolekandeteenustele
suunatud isikute toimetuleku analüüs 2023;
3.6. Kohtumäärusega ööpäevaringsete erihoolekande teenuskohtade analüüs 2023;
3.7. Rahvatervishoiu seaduse eelnõu tagasiside 2023;
3.8. Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.2024 andmete põhjal;
3.9. Pikaajalise kaitstud töö teenuse lõppraport 2024 (ESF projekt);
3.10. ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs
2024 (ESF projekt);
3.11. Memo_SKA seisukoht TeA memole 2025.
Lisaks eelnevale loetelule on SKA edastanud SOMi ametnikega suhtlustasandil veel hulgaliselt
ülevaateid teenuse sisu, ettepanekute või analüüside osas, mis on SOMs võetud teadmiseks ja
osaliselt arvesse teenuse edasiste tuleviku plaanide osas (nt erihoolekande teenuse
tegevusjuhendajate 40 h e-õppe väljatöötamine; ülevaade teenuse saajate profiilidest ja
diagnoosidest, koondstatistilisi ülevaateid, teenuse järelevalve ja kvaliteedi hindamise ülevaade,
ettepanekud igapäevaelutoetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenuse ümberkujundamiseks,
järjekorra määruse muudatusettepanekud vms). Soovi korral saame edastada ka need
materjalid.
4. Sotsiaalkindlustusameti viimase viie aasta jooksul koostatud taotlused
Sotsiaalministeeriumile erihoolekandeteenuste rahastamiseks.
Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud erihoolekandeteenuste viimased viia aasta taotlused
2019-2024 on esitatud vastuskirja lisas (andmete ülevaade failis: Lisa 3 Erihoolekanne RES
taotlused).
Siinkohal märgime ära, et iga-aastane RES taotluse viimane sisend on esitatud nendel alustel,
mis on SOMst SKAle ette antud. SKA kaardistab iga-aastaselt, mis on erihoolekande maksimum
lisaraha vajadus, kui teenuse eest tasutaks kulumudelipõhist hinda ning esitab koguvajaduse
SOM-le. Lisaks teenuse tegeliku hinna tagamise taotlusele esitatakse lisaraha vajadus teenuste
järjekorras olevate isikute teenusele suunamiseks (seda eeldusel, kui vajalike teenuskohtade
loomiseks on teenuseosutajatel võimekust, mis omakorda eeldab tegelikku turu hinna tasumist
riigi poolt teenuseosutajale).
a) 2019-2022 RES taotluses esitati SOMga koostöös lisaraha vajaduse arvutused teenuse
järjekorrast inimeste teenusele suunamiseks; enne 2001.a. ööpäevaringsele
erihooldusteenusele suunatud inimeste, kelle elukohaks kuni 2001 aastani kehtinud
rahvastikuregistri seaduse sätte kohaselt registreeriti erihoolekandeasutus,
üldhooldusteenuse eest tasumise skeemi välja töötamine; päeva- ja nädalahoiuteenuse
osutamiseks; SKA juhtumikorraldajate töötasu katteks lisapersonali värbamisel tulenevalt
töökoormuse kasvust.
b) 2020-2023, 2021-2024, 2022-2025, 2023-2026 RES taotlustes esitati SOMga koostöös
lisaraha vajaduse arvutused teenuse järjekorrast inimeste teenusele suunamiseks;
lisaraha vajadus 2019.a RESi otsusele rahastada enne 2001.a erihoolekandeteenust
saanud isikute teenuse kulu KOVdele, kui nad on üldhooldusteenusele suunatud (mahu
kasv esialgse prognoosiga ja teenuse hinna kasv); teenuse hinna tõstmiseks, et tagada
tegevusjuhendajale õiglane töötasu; varem ESF rahastatud pikaajalise kaitstud töötamise
teenuse (PKT) ning integreeritud isikukeskse ja paindliku erihoolekandesüsteemi
piloteerimise järgselt mudeli rakendamine RE rahastusel. Lisaks eraldati Vabariigi
Valitsuse reservivahenditest 2021.aastal täiendavad rahalised vahendid COVIDi levikul
tekkinud suurenenud tööjõukulude katmisega ning 2022.aastal lisaraha
energiahinnatõusust tulenevate raskustega teenuseosutamise jätkusuutlikkuse
tagamisel.
4
c) 2024.a RES taotluses esitati SOMga koostöös lisaraha vajaduse arvutused
kohtumäärusega erihoolekandeteenuse ja ebastabiilse remissiooniga teenuskohtade
juurde loomiseks ning ISTE ja PKT teenuste väljumiseks RE teenusteks ja sellega seoses
SKA personali lisavajaduseks teenusvajaduse hindamisel.
18.12.2024 kirjas esitatud täiendatud küsimused, mis ei eeldanud dokumentide ega
andmete esitamist, vaid piisab selgitusest.
1. Kelle vastutada on Sotsiaalkindlustusameti arusaamist mööda seaduse järgi
erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste toetamine ja hooldamine?
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lõike 1 kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste,
sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse
kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.
2. Kas Sotsiaalkindlustusametil on ülevaade sellest, mis abi ja teenuseid saavad
erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed? Kui jah, siis palun kirjeldage
lühidalt, kuidas te seda ülevaadet peate ja mis andmeid selle jaoks kogute. Kui ei,
siis palun selgitage, miks te sellist ülevaadet ei pea.
SKA-l ei ole ülevaadet sellest, mis abi ja teenuseid saavad erihoolekandeteenuste järjekorras
olevad inimesed (v.a need juhud, kui isik, kes tuleb SKAsse abi- ja toetusvajaduse hindamisele
ning samal ajal juba saab toetust/ teenust KOVst. Sel juhul see info märgitakse
hindamisvahendisse. Kui isik hakkab saama toetuseid/ teenuseid erihoolekandeteenuse
järjekorras olemise ajal, siis seda infot SKA-l jooksvalt ei esitata ja SKA ei kogu)
Põhjendus, miks SKA sellist ülevaadet ei pea: SKA-le ei ole sellist õigusaktidega sätestatud
kohustust jooksvalt andmeid koguda, v.a. uus abi- toetusvajaduse hindamine, mille viime läbi
teenuse osutamise otsuse (üldjuhul 5 aastaks) lõppedes ka järjekorras olevatele isikutele,
selgitamaks välja, kas teenuse vajadus on muutunud. Kui hindamise käigus selgub, et isik vajab
peale EHK veel muud sotsiaalabi meedet, siis teavitame sellest KOV-i (SHS § 13 sätestab, et abi
vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja
haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast
isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse
üksusele). Samuti ei ole KOV-l kohustust jooksvalt SKA-le infot anda.
3. Kuidas on teie hinnangul tagatud, et erihoolekandeteenuste osutamise
otsustamisel ja suunamisotsuse tegemisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet eelkõige
inimeste abivajadusest (SHS § 3 lg 1 p 1) – teenusele suunamisel on alati kaalutud
kõigi järjekorras olevate inimeste abivajadust, inimene on ära kuulatud ja
suunamisotsuse viibimisel põhjendatakse, miks just sellele inimesele teenuse
jaoks raha ei jätku?
SKA hindab inimese abivajadust, kui isik on esitanud SKA-le taotluse EHK teenuse saamiseks,
hindab SKA Praxise poolt valideeritud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi abil isiku abi- ja
toetuse vajadust (SHS § 70 lg 2), kasutades taustaandmetena ka riiklikest andmebaasidest
kättesaadavat informatsiooni (Tervise infosüsteem, Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet).
Hindamisvahend sisaldab ülevaate saamist inimese kohta seitsmes eluvaldkonnas: sotsiaalsed
suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, elukeskkond, hõive, vaba aeg ja huvitegevus,
igapäevaeluga toimetulek. Kui inimesel tuvastatakse erihoolekandelise teenuse vajadus ning
seda ei saa katta teiste teenustega, siis otsustatakse, et inimesel on õigus teenust saada. SKA
saab väljastada suunamisotsuse (lisaks teenuse osutamise otsusele) vaid juhul, kui isikule
vajalikule teenusele on vaba teenuskoht ning kui RE-s on olemas vajalikud vahendid (SHS § 71
lg 1). Teenuse järjekorda suunamine toimub sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 70
„Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ (SKM määrus nr 70) alusel.
Üldpõhimõte nii eelis- kui ka tavajärjekorra puhul on see, et järjekorras olevale isikule pakutakse
tema vajadustele vastavat vaba teenuskohta temale soovitud teenuseosutaja juurde siis, kui
järjekord konkreetse isikuni jõuab.
Kõiki järjekorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt, mistõttu ei selgitata inimesele, miks just tema
jaoks ei jätku raha ega kohta, vaid iga teenuskoha vabanemisel pakutakse see järjekorras
5
järgmistele inimestele lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduses ja SKM määruse nr 70 sätestatud
regulatsioonist. Igale inimesele väljastatakse järjekohateade koos vastava numbriga, mille järgi
on tal võimalik igal hetkel SKA veebilehe kaudu kontrollida, mitmendal kohal on tema teenuse
järjekorras.
4. Milliseid konkreetseid samme olete Sotsiaalministeeriumile välja pakkunud ja/või
ise rakendanud, et kiirendada erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste
teenusele saamist?
Sotsiaalministeeriumile edastatud ettepanekud, kuidas erihoolekandeteenuse järjekorrast
inimesed kiiremini teenusele jõuaksid (enamus ettepanekuid puudutab seadusliku regulatsiooni
muutmist):
inimene pannakse ainult ühe erihoolekandeteenuse järjekorda, mis on tema jaoks
sobivaim (SKA paneb praegu inimesi mitme toetava teenuse järjekorda või ka mõne
ööpäevaringse ja samal ajal ka igapäevaelutoetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse
järjekorda, mis näiliselt paisutab järjekorra pikkust). KOV teenuste tugi jrk-s olemise
perioodiks. SKA kompenseerib ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puuduvaid
teenuskohti ööpäevaringse erihoolekandelise teenuse vajadustega inimestele läbi
toetavate teenuste osutamise (millest aga sageli inimesele abiks/toetuseks ei piisa) (SHSi
muudatus).
EHT taotlusele täiendavalt lähedaste kontaktandmed. Soovitus taotlusele lisada
kontaktandmete muutmise teavitamise kohtustust, kuna järjekorras on isikuid, kellega ei
ole pikemat aega kontakti saadud (muudatus jõustub SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).
Lisada taotlusele kohustus teavitada SKA-d koheselt, kui inimese/pere olukord muutub ja
ta vajab kohta enne inimese/EK poolt taotlusele märgitud kuupäeva.
Teenuse järjekorda lisamisel märgitakse juurde inimese eelistatud teenuseosutaja,
maakond või maakonnad ning tähtaeg, millal isik soovib teenusele minna (muudatus
jõustus SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).
Kehtiva SHS § 76 lõike 5 kohaselt on erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik
kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse
tegemise kuupäevast arvates. Tegime ettepaneku regulatsiooni muutmiseks: teenuse
saaja peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise majutusega teenuste puhul 14
kalendripäeva, ilma majutuseta teenuste puhul 7 kalendripäeva jooksul SKA poolt
pakkumise tegemisest. Vajab selgust, kuhu märgitakse, et inimene/eestkostja nõustus
koha vastu võtma ja kinnitus vajalik taasesitatavas vormis (SHSi muudatus).
Vaba teenuskoht pakutakse järjekorras järgmisele inimesele, kui teenuskoha pakkumisel
5 päeva jooksul inimest kätte ei saa (muudatus jõustus SKM määruses nr 70 al
01.01.2025).
Inimene arvatakse järjekorrast välja, kui teenuskoha pakkumisel ei õnnestu kontakti saada
6 kuu jooksul (eeldaks SHSi muudatust).
Tavajärjekorra jaotus - tavajärjekord ja ootejärjekord - mitteaktiivne isik annab teada, et
soovib teenuskohta x ajal, seni kuni ei ole tähtaeg käes, talle kohta ei pakuta (muudatus
jõustus SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).
infosüsteemi arendus, kust oleks SKA-le automaatselt näha, millal hakkab inimesele
määratud kuupäev kätte jõudma ja mis ajast alates SKA on kohustatud talle hakkama
kohta pakkuma.
Erihoolekande teenuse järjekorda suunatakse isikud alates 18.eluaastat, mitte alates 16
eluaastast, nagu hetkel kehtib. Põhjendus: teenusele õigustatuse alus on 18.eluaastat,
järjekord näiliselt pikeneb; isiku abivajadus võib olla kahe ja enama aasta jooksul
muutunud, kui teenuskohta pakutakse, et vajalik on uus abi- ja toetusvajaduse hindamine
läbi viia – halduskoormus; isik on võibolla vale teenuse järjekorras (SHSi muudatus).
Kui KOVi rahastusel luuakse uus EHK asutus, siis anda õiguslik tugi (SHS muudatus peab
jõustuma hiljemalt 2029.aastal, kui Tallinn loob ERF toetusel erihoolekande
teenuskohad), et nad võiksid nt 50% oma KOVi inimesi ja 50% riigi üld järjekorrast inimesi
teenusele võtta (mitte ainult riikliku järjekorra alusel nagu seni) – seoses sellega, et meil
uusi teenuseosutajaid turule ei tule.
6
5. Sotsiaalministeerium viitas kahele kohtuvaidlusele (3-12-2298 ja 3-24-713, viimane on
pooleli), kus inimesed on pöördunud halduskohtusse erihoolekandeteenuse järjekorra
tõttu. Neist esimeses, juba 2013. a jõustunud lahendis, pidasid nii halduskohus kui ka
ringkonnakohus mõistlikuks ajaperioodiks, mille jooksul tuleb Sotsiaalkindlustusametil
inimene pärast ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise otsuse andmist teenusele
suunata, kolme kuud. Meil pole küll veel täpsemaid andmeid, milline on ööpäevaringse
erihooldusteenuse järjekorras ootamise aeg praegu, kuid seniste vestluste põhjal saame
aru, et inimesed ootavad siiani järjekorras palju kauem, kui kolm kuud. Seejuures rahuldas
kohus toonases vaidluses ka kaebaja kahjunõude, mis tuli tal tasuda n-ö asendusteenuse
ehk üldhooldusteenuse eest.
5.1 Mida Sotsiaalkindlustusamet pärast toonast kohtuotsust ette võttis? Kas te
arutasite kohtute antud hinnangut teenusele suunamise mõistliku ajaperioodi kohta
Sotsiaalministeeriumiga? Kui jah, siis mis oli arutelu tulemus? Kui ei, siis palun
selgitage, miks te seda ministeeriumiga ei arutanud?
2013. a. kohtulahendile järgnevate tegevuste kohta ei saa ülevaadet anda, kuna praegused EHK
eestvedajad ei töötanud 2013. aastal SKA-s ning vastavad võimalikke arutelusid puudutavad
ettepanekud on meile teadmata. Küll aga on käesoleval aastal käimas SOMiga aktiivsed arutelud
järjekordade lühendamise teemal, SKA on omapoolsed ettepanekud SOMile korduvalt esitanud
ning 2025. aastal on plaanis SHS-is järjekordasid puudutavate sätete muudatused, eesmärgiga,
et inimesed saaksid kiiremini teenusele.
Lisaks on oluline teadmine, et tagamaks kõikide teenuse järjekorras olevate isikute puhul kohene
teenusele suunamine, kui selleks on ilmnenud vajadus, on vajalik tagada riigi poolt teenuse
õiglane rahastamine. Isikut saab suunata teenusele, kui selleks on olemas teenuskoht.
Teenuseosutajad ei ole valmis looma juurde teenuskohti, kui riiklik rahastus ei kata enam ära
baaskulutused teenuse osutamiseks ega võimalda maksta personalile konkurentsivõimelist
töötasu. Samuti on poliitika kujundajate kurss soodustada ja edendada pigem kodus pakutavate
teenuste osakaalu, mitte luua juurde uusi ööpäevaringseid teenuskohti (mille järele SKA
hinnangul on siiski suur vajadus tulenevalt sihtrühma raskusastmest ning nende lähedaste
hoolduskoormusest, kui inimesed vananevad).
Hetkel ümberkujundamisel erihoolekande kolme toetava teenuse tulevik – eesmärgiga luua üks
toetav teenus (ISTE mudeli piloteerimise kogemusi arvestades), uue teenuse mudel peaks
rakendatama alates 01.01.2027.a. SKA korraldusel ning säilinud on siiski ootus ja loots, et
toetavate teenuse korraldajaks saab tulevikus KOV (prognoosi järgi 2023.aastal), kes on
inimesele kõige lähemal ja teab oma kogukonnas olevaid võimalusi kõige paremini, kuidas
vajaduspõhist tuge psüühikahäirega inimesele pakkuda.
5.2 Sisuliselt tähendab praegune olukord ju seda, et olete teadlikult rikkunud
inimeste õigusi üle kümne aasta pärast seda, kui kohtud andsid väga täpse
tõlgenduse sellele, millise ajaperioodi jooksul on amet kohustatud inimese
erihoolekandeteenusele suunama. Kuidas on läinud nii, et enam kui kümme aastat
tagasi kohtute antud hinnang pole siiani muutunud Sotsiaalkindlustusameti
tavapäraseks praktikaks ja inimeste õiguste rikkumine jätkub igapäevaselt?
Eesti õigusruumis see nii ongi, st ei ole pretsedendi õigust, kuna raha ja teenuskohti ei ole kunagi
piisavalt.
Eelkõige peame vajalikuks rõhutada, et SKA ei ole mitte kunagi teadlikult või tahtlikult rikkunud
inimeste õigusi.
Haldusasja nr 3-12-2298 ajal kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse (kehtiv kuni 31.12.2015, RT
I 1995, 21, 323; 30.12.2015, 5) § 1115 kohaselt võis erihoolekandeteenust osutada muuhulgas ka
riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu. Sama seaduse § 1124 kohaselt volitas SKA lepinguga
teenuse osutamise füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse
üksusele; täidesaatva riigivõimu asutusega lepingu sõlmimist ei olnud ette nähtud. Seega kehtis
õiguslik regulatsioon, mis võimaldas SKA-l täidesaatva riigivõimu asutusena teenust ka ise
osutada oma struktuuriüksuse kaudu.
Kehtiva SHS § 77 lg 1 kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga
täitmiseks erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele
7
isikule, kohaliku omavalitsuse üksusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele. SKA on
valitsusasutus, mitte valitsusasutuse hallatav asutus (VVS § 39 lg 3, § 43). Seega kehtiv SHS
näeb ette üksnes teenuse väljavolitamise, mitte aga SKA enda struktuuriüksuse kaudu teenuse
osutamise.
Seni on SKA käitunud seadust ning hoolsust järgides temale pandud ülesannetes ja pädevuse
piirides, lähtudes SHS § 71 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning lõigetest 10 ja 11. Ka halduskohus ei
ole viimati tehtud otsuses haldusasjas nr 3-24-713 SKA-le ette heitnud, et SKA on nimetatud
õigusnorme rikkunud.
Praegu võib kindlalt öelda, et seni on:
- SKA tegutsenud kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega;
- regulaarselt hinnanud isikute teenusevajadust ja pakkunud vabu kohti järjekorras
järgmistele inimestele viivitamatult;
- esitanud oma ettepanekud iga aasta eelarve koostamisel Sotsiaalministeeriumile;
- esitanud oma ettepanekud seadusliku regulatsiooni muutmiseks (täpsem loetelu
eespool);
- sõlminud lepingud kõikide teenuseosutajatega, kes on avaldanud soovi lepingu
sõlmimiseks ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamiseks.
Lisaks peame vajalikuks korduvalt märkida, et tänapäeval on peamiseks probleemiks ka vabade
teenuskohtade puudus, mis tuleneb suuresti erihoolekande teenuste alarahastusest. Nagu
eespool öeldud, on 30.11.24 seisuga majandustegevuse registri (MTR) järgi kokku 1675
ööpäevaringset riigi eelarvelist teenuskohta, millest täidetud oli 1667 kohta. Erihoolekande
teenuse eelarvelise kattega rahastatavaid teenuskohti oli SKA sel hetkel eelarvestanud kokku
1701, mis tähendab, et hetkel on eelarvelise kattega kohtade arv isegi suurem kui turul
pakutavate teenuskohtade arv (põhjenduseks, miks eelarvelise kattega teenuskohtade arv on
suurem – üks ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutaja vähendas järk-järgult aasta lõpuks
20 kohta, vormistades need ümber üldhooldusteenuse kohtadeks, kuna see on ettevõtte
jätkusuutlikkuse vaatevinklist tulusam).
Juhime tähelepanu, et tegemist on väga spetsiifilise teenusega. Arvestades
erihoolekandeteenuse keerulist sihtrühma ning Eesti väiksust, siis isegi seadusandja poolt teatud
turutõrgete (nagu nt nõuded teenuseosutajatele, teenuste hinnad) leevendamisel peab teenus
jääma reguleerituks. Seega ei pruugi Eesti väiksust arvestades tekkida kunagi piisavalt
teenuseosutajaid ja seda eelkõige vajamineva kvalifitseeritud personali nappuse tõttu. Toome
näitena, et perioodil 2022-2024 on sõlmitud ainult 19 uut teenuse osutamise lepingut (2024 – 7,
2023 – 7, 2022 – 5), samal ajal lõpetati aastatel 2023-2024 kokku 11 lepingut (2024 – 9, 2023 –
2).
Selleks, et saada osutada kõikidele ööpäevaringset EHK teenust vajavatele isikutele riigieelarest
rahastatavat EHK teenust, on vaja:
1) luua juurde uusi erihoolekande ööpäevaringseid teenuskohti. Takistuseks on riigi suund
prioriseerida kodus osutatavaid erihoolekande teenuseid.
2) vajadus eraldada täiendavad rahalised vahendid uute teenuskohtade loomiseks ja
tegevusjuhendajate motiveerivaks palgakomponendiks, mis eeldab tervikuna tegelikele kuludele
vastava kulupõhise hinna tagamist riigi poolt.
3) vajadus tagada kvalifitseeritud personali ettevalmistus ja järelkasv.
5.3 Kas lisaks kahele nimetatud kohtuvaidlusele on Sotsiaalkindlustusametil olnud
veel sarnaseid kohtuvaidlusi, kus inimesed on pöördunud kohtusse
erihoolekandeteenuste järjekorra tõttu? Kui jah, siis palun esitage nende
kohtuasjade numbrid.
Tartu Halduskohtus on hetkel menetlemisel Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud kaebus
eestkostetava nimel, kes on võetud ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorda alates
10.04.2023 (haldusasi 3-24-1029).
8
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lagle Kalberg
talituse juhataja
Lisad:
Lisa 1 Erihoolekande_teenuskohtade_arv_tegevusloa_järgi_30112024
Lisa 2 Erihoolekande_teenusel_30112024
Lisa 3 Erihoolekande_järjekord_30112024
Lisa 4 Erihoolekande RES taotlused
Lisa 5 Erihoolekandeteenuste vajaduse analüüs 2019
Lisa 6 Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste vajaduste uuringu kokkuvõte 2019
Lisa 7 ISTE_2019-2022_kokkuvõte
Lisa 8 Memo ÕK kohtade juurde vajadus ja nõustamisteenuse rahastamine 2022
Lisa 9 Ööpäevaringsetelt erihoolekandeteenustelt toetavatele erihoolekandeteenustele suunatud
isikute toimetuleku analüüs 2023
Lisa 10 Kohtumäärusega erihoolekande teenuskohtade analüüs 2023
Lisa 11 Rahvatervishoiu seaduse eelnõu tagasiside 2023
Lisa 12 Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.24 andmete põhjal
Lisa 13 Pikaajalise kaitstud töö lõppraport 2024
Lisa 14 ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs 2024
Lisa 15 Memo_SKA seisukoht TeA memole 2025
Lagle Kalberg
53002295,
[email protected]
9