Väätsa eakate kodu
[email protected]
28.01.2025 nr 5.1-3/2879-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Türi Vallavalitsuse hallatavas
hoolekandeasutuses Väätsa eakate kodus (registrikood 75039126).
1.3. Järelevalve teostamise koht: Järva maakond, Türi vald, Väätsa alevik, Türi tee 1, 72801.
1.4. Paikvaatluse aeg: 08.01.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Kadri Plato, Tõnis
Palgi ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingutes osales: Väätsa eakate kodu juhataja Tiia Mettus.
JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Väätsa eakate kodu (Hooldekodu) ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Järelevalvemenetluse algatamisel 06.01.2025 olid Hooldekodu MTRi andmed muutmisel.
13.01.2025 järelevalvele esitatud dokumentidest (töötajate nimekiri) selgus, et Hooldekodus
töötab kokku 11 hooldustöötajat, kellest kaheksa hooldustöötaja vastavust SHSis sätestatud
nõuetele ei olnud võimalik kontrollida sh paikvaatluse päeval tööl olnud hooldaja (M.S.), kuna
MTR oli jätkuvalt muutmisel. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1.
Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 17.01.2025 seisuga on rikkumine
kõrvaldatud.
Võttes arvesse, et Väätsa eakate kodu kõrvaldas järelevalve menetluse ajal rikkumise,
lõpetab SKA järelevalvemenetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Türi Vallavalitsuse hallatavas Väätsa eakate kodus
06.01.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 08.01.2025. Hooldekodule on 11.12.2019
väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000072) tegevuskohas Türi tee 1, Väätsa alevik, Türi vald,
Järva maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 40le inimesele. Paikvaatluse
päeval oli teenusel 39 inimest.
Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2)
järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele.
Majandustegevuse registri andmed (MTR) olid seisuga 06.01.2025 muutmisel.
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt
MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu
sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse
algatamisel (06.01.2025) olid MTRi andmed muutmisel. Viimase versiooni kohaselt olid
Hooldekodu kaheksast hooldustöötajat TÖRi andmetel töösuhe lõppenud varasemalt: T.M.l
24.04.2024, L.Sl.28.05.2021, M.L.l 12.10.2020, T.T.l 15.01.2024, M.S.l 24.09.2020. Hooldekodu
esitas 13.01.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (hooldustöötajate nimekiri,
tööajatabelid perioodil november - jaanuar), millest nähtus, et Hooldekodus töötab kokku 11
hooldustöötajat, neist kaheksa hooldustöötaja vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud
SKAl võimalik kontrollida, sh paikvaatluse päeval tööl olnud hooldaja (M.S.) andmeid, kuna MTRi
andmed olid jätkuvalt Hooldekodu poolt muutmisel. Kontrollimistel (17.01.2025) selgus, et MTRi,
TÖRi ja Hooldekodu poolt esitatud vahetult teenust osutavate töötaja nimed lagesid kokku. Ühe
töötaja (K.O.) andmed töötajate nimekirjas kvalifikatsiooni osas erinesid, täpsustamist vajas, kas
tegemist on hooldaja või abihooldajaga. Hooldekodu korrastas MTRi ja kõrvaldas rikkumise
järelevalvemenetluse ajal.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele
turvalise keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad
hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.
Väätsa eakate kodu on Türi Vallavalitsuse hallatav asutus, kus SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 nõuete
täitmine on tagatud. Hooldekodu kodulehel on info kontaktandmete, asukoha, ÜHteenuste
osutamise ja kohamaksumuse kohta.
Hooldekodu asub looduskaunis kohas 2015. aastal valminud ÜHteenuse osutamiseks
projekteeritud hoones. Teenusesaajatel on võimalus elada ühe- või kahekohalistes möbleeritud
WC ja rõduga tubades hoone kahel korrusel. Hooldekodu üldalal on puhkenurki ja
teenusesaajate vajadustele vastavaid sisustuselemente, meeleolu loomiseks on akvaarium,
raamatud lugemiseks on kättesaadavad ja paigutatud mitmetele riiulitele, suvehooajal oli loodud
võimalus rõdudel tomateid kasvatada. Territoorium on heakorrastatud ning teenusesaajatele on
loodud head tingimused värskes õhus viibimiseks (jalutusrajad, lehtla, toaga külgnevad rõdud,
pingid väljas istumiseks). Õueala on aiaga piiramata, kuid Hooldekodus on turvalisuse
tagamiseks kasutusel elektrooniline valvesüsteem, mis annab märku Hooldekodu hoonest
väljumisest, nii on võimalik jälgida dementsusega teenusesaajate liikumist. Toit tuuakse
Hooldekodusse termostega Väätsa koolist, põhitoidukordi on kolm (8.30, 12.30, 17.00) ja lisaks
2
veel oode. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate
individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga
seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu.
Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (nt töökorralduse reeglid, kodukord,
ametijuhendid, tegutsemine õnnetusjuhtumite korral, riskianalüüs), mille üldiseks eesmärgiks on
kvaliteedipõhimõtetest lähtuva ÜHteenuse osutamine.
Paikvaatluse päeval oli tööl kolm hooldustöötajat, meditsiiniõde ja juhataja.
3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36).
Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud
(isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute
teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, nende tahte ja võimekuse arvestamine.
Hooldekodul on selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus.
Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumist.
Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 nõuetest. Järelevalve
menetluses kontrollitud (teenusesaajate H.T., I.P., P.P., L.E., Õ.V., A.P.) hooldusplaanid lähtuvad
teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused,
terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu.
Hooldusplaanid sisaldavad isikuhooldustoiminguid, terviseseisundiga seotud toiminguid ning
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid. Teenusesaajate
lähedastega vestlustest selgus, et neid on teavitatud lähedaste terviseseisundi muutustest, nad
ei ole tutvunud küll teenusesaaja hooldusplaaniga, kuid nad ei ole selleks ka soovi avaldanud.
Hooldekodus on privaatsus tagatud, hooldustöötajad kasutavad hooldustoimingute tegemisel
kahekohalistes tubades sirme (vestlused hooldustöötajatega, juhataja, teenusesaajate ja
lähedastega), sirmid on püsivalt potitooliga tubades. Hooldustöötajate sõnul on selgitamine
hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja
võimekust ning vajadusel ka motiveeritakse hooldustoimingutes ja päevategevustes osalema. Kui
teenusesaaja seisundis on ilmnenud oluline muutus, tuleb hooldajal muutusest teada anda
meditsiiniõele (viibib majas tööpäevadel 9.00 - 17.00), kes teavitab lähedast. Meditsiiniõe
puudumisel annavad hooldajad info juhatajale. ÜHteenusest parema ülevaate saamiseks
korraldatakse lähedastele ka avatud kohtumisi.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat
abistada ja juhendada. Hooldekodul on olemas teave, millist toitu tuleb teenusesaajatele
pakkuda, kolmandik teenusesaajatest on suure hooldusvajadusega, söögi ajal rakendatakse
kogu meeskonda. Enamus I korruse teenusesaajatest sööb söögisaalis (söötmist vajas kolm
teenusesaajat), II korrusel olevatest teenusesaajatest liigub ratastooliga söögisaali neli,
ülejäänud on voodikesksed ja söövad toas. Kasutusel on isikupõhised jälgimislehed
hooldustoimingute ja asendivahetuse kohta. Hooldustöötajad tuletavad vedeliku tarbimist meelde
dementsusega inimestele ja pakuvad juua voodikesksetele teenusesaajatele. Teenusesaajate
riideid pestakse Hooldekodus kohapeal. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja
jalanõusid. Abi riietumisel on hooldustöötajate poolt tagatud. Korraldatud on teenusesaajatele abi
liikumisel ja asendivahetustel ning abivahendite kasutamisel (olemas on liikumisabivahendid ja
hooldustööks vajalikud abivahendid). Suuhügieenitoiminguid tehakse vähemalt üks kord päevas,
toiminguid teevad teenusesaajad ise, vajadusel puhastavad proteese hooldustöötajad,
teenusesaajad vajavad suuhügieenitoimingute meeldetuletust ja juhendamist. Mähkmeid
vahetatakse üldjuhul kolm korda päevas, vajadusel sagedamini. Üle keha pesemine toimub
vähemalt üks kord nädalas, soovi korral on võimalik käia ka saunas. Pesupäeval vahetatakse ka
teenusesaaja riided ja voodipesu ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse
habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest juuksuriteenust. Avalikele
teenustele juurdepääsu korraldavad lähedased või Hooldekodu, kasutades KOVi
sotsiaaltransporditeenust. Hooldustöötajad omavad teavet ja toimetavad teenusesaaja surma
korral vastavalt olukorrale või varasematele kokkulepetele lähedastega.
3
Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud. TPN
Konsultatsioonid meditsiiniõde töötab E-R kella 9.00-17.00 ning vajadusel annab muul ajal nõu
telefonitsi. Meditsiiniõde järgib teenusesaajate raviskeeme, korraldab ravimite andmise, teostab
õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit ja teeb koostööd teenusesaaja
perearstiga, vajadusel kutsub kiirabi, majas olles fikseerib lahkunu surma. Meditsiiniõde jagab
hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendab ja paneb logiraamatusse kirja, milliseid toiminguid
on hooldustöö käigus vajalik täiendavalt teostada (nt käsimüügiravimite andmine ja
dokumenteerimine, kui teenusesaaja soovib ravimeid võtta iseseisvalt).
Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud
toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodus töötavad kaks tegevusjuhendajat, kes
sisustavad teenusesaajate vaba aega mõtestatud ja huvidest lähtuvate tegevustega, korraldatud
on võimlemine, kord nädalas külastab Hooldekodu füsioterapeut. Teenusesaajad saavad osaleda
käsitööringis, voltida ja meisterdada, toimuvad tantsuõhtud ja muud üritused, esinemas käivad
lasteaialapsed.
3.2.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
Hooldekodu on koostanud (kontrollitud H.T., I.P., P.P., L.E., Õ.V., A.P.) hooldusplaanid
tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest). Hooldekodu juhataja
selgitas, et esmane hooldusplaan koostatakse nädala jooksul tuginedes saabumisel kaasas
olnud arsti epikriisile või lähedaste ütlustele, mil hinnatakse teenusesaaja hooldusvajadus
(hooldusvajaduse tasemeid kolm). Hooldusplaani koostamise eest vastutab tegevusjuhendaja,
kes arutab koos meditsiiniõega läbi teenusesaajale vajaminevad õendus- ja aktiviseerivad
tegevused ning koostab plaani. Hooldajate sõnul ei ole hooldusplaani koostamine nende
ülesanne, juhataja sõnul annavad hooldustöötajad hooldusplaani koostamiseks sisendi, kuid
igapäevases hooldustöös hooldusplaane pigem ei kasuta. Hooldusplaanid sisaldavad teenuse
osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste
elluviimise kohta. Meditsiiniõde koostab eraldi õendusplaani. Hooldekodu vaatab üle
teenusesaaja tegevus- ja osalusvõimet vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel sagedamini
(oluliste muutuste ilmnemisel). Vestlustest selgus, et teenusesaajad ja nende lähedased pigem
ei ole teadlikud hooldusplaanist, kuid on väga rahul Hooldekodus osutatava ÜHteenusega.
SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud hooldusplaanide koostamisel SHS § 21 nõuetest,
hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt lähtudes kaasamise ja turvalisuse põhimõtetest.
3.2.4. SHS § 22 sätestab nõuded üldhooldusteenuse osutajale.
ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku 17 töötajat, kellest hooldus- ja
abihooldustöötajaid on 11. Hooldekodu personali hulka kuuluvad juhataja, kaks
tegevusjuhendajat, koristaja ja köögitöölised. Hooldekodu tööajatabelitest novembrist kuni
jaanuarini nähtus, et abihooldustöötajate tööd juhendab hooldustöötaja. Üks hooldustöötaja
töötab 24- (kella 7.00-7.00), ülejäänud paindliku pikkuse ja tööaja algusega 11-, 12-, 13- tunnistes
vahetustes. Hooldekodul on kavandatud töökorraldus, kus päevasel ajal on tööl kolm
hooldustöötajat ja öösel üks hooldustöötaja. Nii on päevasel ajal hooldatavaid ühe hooldaja kohta
13, paljusid hooldustoiminguid tehakse kahekesi kogu maja ulatuses. Juhataja sõnul
valmistutakse ministri määruse nr 36 §d 3 ja 4 täitmiseks (rakendatakse alates 01.07.2026), mille
kohaselt tuleb tagada teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohalolek
kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või
abihooldustöötaja kohalolek kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni
jooksul.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust,
Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud.
Hooldekodu juhataja sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist kord aastas ja uue töötaja
tööle asumisel. Juhataja esitas 13.01.2025 karistusregistri kontrolli andmed.
4
SKA seisukoht: Hooldekodu on taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle
kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutada.
3.2.5. SHS § 221 lõigete 2 ja 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada
teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu on kehtestanud kolm hooldusteenuse taset, mille maksumus kaheses toas on
vastavalt 1200/1270/1350 eurot/ kuus, millest hoolduskulud on alates 01.06.2024 625 eurot.
Üksinda toas olemise korral lisandub 400 eurot/ kuus.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (11
hooldustöötajat) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 683 eurot. Kalkulaatoris on
hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate
hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
SKA seisukoht: Hooldekodu on avalikustanud teenuskoha maksumuse ja hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest
(tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva
jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa
kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.
4.2. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse
pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse
kasutajatele.
4.3. Mõelda töökorralduslikult läbi, et hooldustöötajad näeksid ja kasutaksid hooldusplaane
hooldustoimingute tegemise alusdokumendina.
4.4. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani rohkem
teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide kootamise eesmärki.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
peaspetsialist (järelevalve)
5