Maksuseaduste muutmise seaduste eelnõude esitamine

Teine lugemine 14.06 .20 23 147 SE II Seletuskiri käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 1. Menetlus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2023. aasta 11. mail. Eelnõu kohaselt kavandatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti. Eelnõu 147 SE esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 1 7 . mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. maiks kell 17.15 esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 240 muudatusettepanekut. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas 5 muudatusettepanekut ja Isamaa fraktsioon 8 muudatusettepanekut . Riigikogu liikmed Arvo Aller , Evelin Poolamets ja Rain Epler esitasid koos 25 muudatusettepanekut , Riigikogu liikmed Kert Kingo , Mart Helme ja Evelin Poolamets esitasid koos 125 muudatusettepanekut ning Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Kalle Grünthal ja Rene Kokk koos 25 muudatusettepanekut . Lisaks esitasid Riigikogu liikmed Aivar Kokk, Tõnis Lukas , Mart Maastik ja Priit Sibul igaüks eraldi 13 muudatusettepanekut . Eelnõu kohta laekusid Rahanduskomisjonile kirjaliku d arvamuse d mittetulundusühingute lt Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ning Pärnu Linnavalitsus elt MTÜ Destination Pärnu nimel, samuti Võru linna majutusettevõtja telt. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit väljendas oma arvamuses seisukohta , et kavandatud maksumuudatustega kaasneks majutusteenuste hinna tõus ulatuses , mis võib kahjustada Eesti majutussektori ettevõtete konkurentsivõimet, kuid vastavad maksumuudatused ei tooks kaasa oodatud tulu riigieelarvesse. Eesti Kinnisvarafirmade Liit palu s esitatud arvamuses sätestada kõrgemale maksumäärale üleminekuks pikem ajavahemik, mis arvestaks eelnõu seadusena vastuvõtmise a jaga . Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Destination Pärnu palu sid kaaluda majutusteenuste käibemaksu määra erisuse säilitamist, isegi juhul kui maksumäär peaks muutuma ning Võru linna majutusettevõtjad palu sid majutusettevõtjaid puudutava osa eelnõust välja jä tta . Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks 16. ja 23. mai ning 2. juuni istungitel. 16. ja 23. mai istungile oli kutsustud huvigruppide, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja esitanud selle käigus ettepanekuid, esindajad. 16. mail osalesid arutelul mittetulundusühingute Eesti Konverentsibüroo, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Eesti Tööandjate Keskliit, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Eesti Spaaliit , Eesti Hotellide- ja Restoranide Liit ning Tallinna linna ja Rahandusministeeriumi esindajad. 23. mail osalesid arutelul mittetulundusühingute Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ehitusettevõtjate Liit , Eesti Õliühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Rahandusministeeriumi esindajad. Arutelu de käiku kajasta vad vastav ad rahanduskomisjoni istungi te protokoll id . 2. juuni istungil vaatas juhtivkomisjon läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, kuid ei kujundanud nende osas seisukohta. Arvamused, ettepanekud ja arutelu protokoll id on leitavad eelnõu 147 SE eelnõu kaardil t . 2. Muudatusettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku d puudutavad madalamat käibemaksumäära raamatutele ja õppekirjandusele, ravimitele, majutusele ning toiduainetele, samuti eelnõu rakendussätete ja jõustumisnormi muutmist. Isamaa fraktsioon i muudatusettepaneku d näevad eelkõige ette eelnõuga kavandatud käibemaksumäära de muutmata jätmis e , maksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäära muutmis e käibemaksuseaduses ning eelnõu jõustumisnormi muutmis e . Riigikogu liikmete Arvo Alleri , Evelin Poolametsa ja Rain Epleri muudatusettepaneku d lähtuvad peamiselt soovist jätta 20% käibemaksu standard määr muutmata ning näevad ette erinevatele kaupade ja teenuste käibemaksu määra erisus ed , sh toiduainete käibemaksu määra vähendamis e ning ajakirjandusväljaannete käibemaksu määra tõstmis e , samuti maksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäära muutmis e käibemaksuseaduses ning eelnõu jõustumisnormi muutmis e . Riigikogu liikmete Kert Kingo , Mart Helme ja Evelin Poolametsa 125 muudatusettepanekut puudutavad alternatiivseid käibemaksu määra sid . Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Kalle Grünthali ja Rene Koka 25 muudatusettepanekut näevad ette eelkõige 20% käibemaksu standard määra vähendamis e , majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamis e ning eelnõu rakendussätete ja jõustumisnormi muutmis e . Riigikogu liikmete Aivar Koka, Tõnis Lukase, Mart Maastiku ja Priit Sibula muudatusettepanekud lähtuvad soovist jätta käibemaksumäärad muutmata, kuid näevad ette erinevate käibemaksuseaduses sätestatud piirmäärade, sh maksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäära, muutmis e ning eelnõu jõustumisnormi muutmis e . Muudatusettepanekute selgitused, kui need esitati, on toodud muudatusettepanekute loetelus muudatusettepanekute juures. Vabariigi Valitsus eelnimetatud muudatusettepaneku i d ei arvestanud, peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega. V abariigi Valitsus tegi eelnõus kolm sisulist muudatust , mis on esitatud ühes muudatusettepanekus (vt muudatusettepanek nr 1) . Esiteks , käibemaksuseaduse § 15 täiendatakse lõikega 1 2 , mille kohaselt kehtestatakse majutusele 13-protsendine maksumäär. T ulenevalt huvigruppide poolt eelnõule esitatud vastukajast, mis puudutab majutuse käibemaksumäära standardmäärale tõstmise võimalikke negatiivseid mõjusid, säilitatakse majutusele vähendatud käibemaksumäär, kuid tõstetakse see seniselt 9 protsendilt 13 protsendile. Ma jutuse käibemaksumäära tõus 13 protsendile suurendab käibemaksulaekumist perioodil 2025-2027 7 mln euro võrra aastas. Vt tabel majutuse käibemaksumäära tõusu mõjust võrdluses Riigikogule esitatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus planeerituga. Tabel . Majutuse käibemaksumäära tõusu mõju (mln €), 2025-2027 2025 2026 2027 Majutuse 22%- se määra hinnanguline mõju (käibemaksutulu kasv), mln € 20 21 22 13% määra kehtestamise hinnanguline mõju, mln € 7 7 7 Erinevus käibemaksuseaduse eelnõus planeeritust (st KM 22% määraga võrreldes) -13 -14 -15 L isaks täiendatakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2 punktiga 5, millega kehtestatakse ajakirjandusväljaannetele 9-protsendine maksumäär senise 5 protsendi asemel. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks seaduse § 15 lõige 2 1 , millega on kehtestatud ajakirjandusväljaannetele 5-protsendine maksumäär. Ajakirjanduse maksumäära langetati 2022. aasta 1. augustist 9 protsendilt 5 protsendile. Üheks põhjuseks oli tasandada ebavõrdsust rahvusvahelisel turul, mis soodustab suurkorporatsioone . S ell e aasta suvel on oodata OECD Kaasava Raamistiku kokkulepet ettevõtete tulumaksu rahvusvaheliste reeglite muutmiseks . Muudatuse eesmärk on muuta suurkorporatsioon id e kasumi maksustamine õiglasemaks nende riikide vaatenurgast, kelle territooriumil paiknevate klientide arvel suurkorporatsioonid kasumit teenivad, aga kus nad füüsilise kohaolu puudumise tõttu tulumaksu ei maksa. Ajakirjandusväljaannete maksumäära tõstmine 9 protsendile suurendab käibemaksulaekumist hinnanguliselt 2,3 mln euro võrra aastas. Majutuse ja ajakirjandusväljaannete vähendatud käibemaksumäärade muutmine eeldab Maksu- ja Tolliametilt IT-arenduste tegemist käibemaksu kogumist puudutavates rakendustes ja süsteemides. Hinnanguline IT-are nduse kogukulu on 2024. aastal 100 000 eurot, mille eraldamine Maksu- ja Tolliametile otsustatakse 2024. aasta riigieelarve koostamise raames. Uue 13-protsendi se käibemaksumäära kehtestamisega muudetakse ka käibemaksuseaduse § 27 lõiget 1 2 , mis puudutab käibedeklaratsiooni lisal kajastatavaid arveid ning lisatakse maksu määra de loetellu ka 13-protsendi ne maksumäär. Teiseks, käibemaksuseaduse § 46 lisatakse lõige 27 ja muudetakse vastavalt järgmise lõike numbrit. Lõikega 27 kehtestatakse s arnaselt majutuse maksumäära muudatust puudutavale rakendu ssättele (lõige 26) ka kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel ajakirjandusväljaannete käibe maksustamiseks rakendussäte , kuna nimetatud erikorra rakendamisest tulenevalt võib tekkida olukord, et kuni 2024. aasta 31.dets embrini 5-protsendise määraga maksustatava käibe korral tekib kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval käibemaksukohustuslasel 2025. aastal käive 2024. aastal võõrandatud ajakirjandusväljaannete eest, mille eest on 2024. aastal esitatud arve 5 -protsendi se käibemaksumääraga, kuid makse laekub 2025. aastal. Sellisel juhul, vastavalt üleminekusättele, on kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval käibemaksukohustuslasel õig us deklareerida selline käive 5 -protsendises määras. Kolmandaks täiendatakse ja täpsustatakse eelnõu § 2 lõikes 2 tulenevalt §-s 1 tehtud muudatustest sätete loetelu, mis jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvad muudatused, mis puudutavad majutuse ja ajakirjandusväljaannete maksumäära muutust. Eelnõu teksti viidud muudatused ning keelelised ja tehnilised täpsustused on alla joonitud. 3. M enetluslikud otsused ja ettepanekud Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aasta 12. juuni istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist. Istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 2023. aasta 14. juuni istungi päevakorda. _________________________________________________________________________ Esitab Vabariigi Valitsus 12.0 6.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik EELNÕU Teine lugemine … .06.2023 148 SE II Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikest 14 jäetakse välja tekstiosa ” tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud ” . § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Tulumaksu määr, välja arvatud lõi g e te s 2 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 22%. ” ; 2 ) paragrahvi 4 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 1 ) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul . ” ; 3 ) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Paragrahvis 47 1 nimetatud juhul on tulumaksu määr 15%.“ 5) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa ” , § 18 lõikes 1 3 nimetatud dividend ilt ” ; 6 ) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2 ) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised. ” ; 7 ) paragrahvi 18 lõige 1 3 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 23 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ” 7848 eurot, arvestades lõiget 2 ” tekstiosaga ” 8400 eurot ” ; 9 ) paragrahvi 23 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 10 ) paragrahvid 23 1 , 23 4 ja 25 tunnistatakse kehtetuks; 1 1 ) paragrahvi 28 2 lõiked 1 ja 1 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Paragrahvides 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. (1 1 ) Kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus. ” ; 1 2 ) paragrahvi 29 lõige 7 1 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahvi 41 punkt 7 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summast. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 1 3 nimetatud juhul. ” ; 1 5 ) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (8 ) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui lõikes 1 või 1 3 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus tulumaksu kinnipidajat sellest teavitada. ” ; 1 6 ) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 1 7 ) paragrahvi 44 lõikes 1 2 asendatakse tekstiosa ” 23, 23 1 ja 23 5 ” tekstiosaga ” 23 ja 23 5 ” ; 1 8 ) paragrahvi 44 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2 1 ) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis teha §-s 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 28 2 sätestatut. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid. ” ; 1 9 ) paragrahvi 44 lõike 6 punktist 1 1 jäetakse välja tekstiosa ” või soovib kasutada § 23 lõikes 4 sätestatud õigust ” ; 20 ) paragrahvi 44 lõike 6 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2 1 ) paragrahvi 47 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt. ” ; 2 2 ) paragrahvi 50 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa ” , arvestades §-s 50 1 sätestatut ” ; 2 3 ) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (9 ) Lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 2 4 ) paragrahv 50 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ” 50, 50 1 või 50 2 ” tekstiosaga ” 50 või 50 2 ” ; 2 6 ) paragrahvi 54 lõige 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4 1 ) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2 , § 50 lõike 2 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 47 1 alusel makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 2 2 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud. ” ; 2 7 ) paragrahvi 54 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus: 1 ) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset; 2 ) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 3 ) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla. ” ; 2 8 ) paragrahvi 54 6 lõikes 19 asendatakse läbivalt sõnad ” tehingute ahel ” sõnadega ” tehing või tehingute ahel ” vastavas käändes; 2 9 ) paragrahvi 54 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui usaldusfondi osanik: 1) on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest, ja 2) asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena, ja seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. (2 ) Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud. ” ; 30 ) paragrahvi 54 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena. ” ; 3 1 ) paragrahvi 57 1 lõiked 1, 5 1 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3 2 ) paragrahvi 61 lõiked 20, 49, 51, 53 ja 56 tunnistatakse kehtetuks; 3 3 ) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 67 järgmises sõnastuses: ” (67 ) Füüsilise isiku deklaratsiooni esitamisel 2023. aasta eest kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseadust. ” ; 3 4 ) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 68–71järgmises sõnastuses: ” (68 ) Residendist äriühing peab kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud käesoleva seaduse § 50 lõike 1 1 alusel tulumaksust vabastatud dividendilt või muult kasumieraldiselt, juhul kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 50 1 alusel. (69 ) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võivad käesoleva seaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 47 1 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. (70 ) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tasuvad käesoleva seaduse §-s 47 1 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga. Nimetatud kasumilt makstud avansiline makse arvatakse maha jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 54 lõike 4 1 kohaselt. (71 ) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse §-de 23 1 , 23 4 ja 25 kehtetuks tunnistamisega ning 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 50 1 kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks . ” . § 3. Seaduse jõustumine (1 ) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2 ) Käesoleva seaduse § 2 punktid 27 ja 29 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. (3 ) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1– 9 , 12 – 16 , 19 – 26 , 31 ja 34 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Esitab Vabariigi Valitsus … .06.2023. Vabariigi Valitsuse ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teine lugemine 1 4 .06.2023 14 6 SE II S eletuskiri hasartmängumaksu seadus e muutmise seaduse eelnõu teise ks lugemise ks 1. Menetlus juhtiv komisjonis esimese ja teise lugemise vahel Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 11. mail. Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu seaduses erinevate mänguliikide maksumäärade tõus, mille peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. E elnõu e simene lugemine lõpetati käesoleva aasta 17. mail . Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mail laekus rahanduskomisjonile 203 muudatusettepanekut . Riigikogu liikmed Evelin Poolamets ja Anti Poolamets esitasid koos 50 muudatusettepanekut , Kert Kingo , Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglai d esitasid koos 150 muudatusettepanekut ning Isamaa fraktsioon esitas 3 muudatusettepanekut . Eelnõu menetlusest teavitati Eesti Hasartmängude Korraldajate Lii tu , Eesti Kaubandus-Tööstusko da ja Eesti Kaupmeeste Liitu. Huvirühmade esindaja d kutsuti rahanduskomisjoni 22. mail toimunud istungile. Oma arvamust eelnõus esitatud maksumuudatuste kohta tulid komisjoni i stungile tu tvustama Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu esindajad Tõnis Rüütel ja Hindrek Vain . Eelnõu kohta esitas kirjaliku arvamuse Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit. Kirjalikus ja suulises arvamuses toodi välja, et Eestis on Euroopa riikide võrdluses üks madalamaid hasartmängumaksu määrasid, mis on suureks maksukonkurentsi eeliseks rahvusvaheliste mängukorraldajate ligimeelitamisel. Eelnõule esitatud kirjaliku ja protokollitud suulis t e arvamus t ega on võimalik tutvuda eelnõu 146 SE eelnõu kaardil . 2. Muudatusettepanekud Muudatusettepanekute loetelus on 203 ettepanekut. Rahanduskomisjonile laekunud muudatusettepanekud vaadati läbi komisjoni 2. juunil toimunud istungil. Kert Kingo , Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu esitatud muudatusettepanekud puudutasid mängulaua tasu muutmi st ühe euro kaupa 1279 eurost kuni 1428 euroni . Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa esitatud muudatusettepanekud puudutasid kõikide mänguliikide maksumäärade suuremat tõ usu kui eelnõuga kavandatud, samuti tehti ettepanek muuta Eesti Kultuurkapitalile laekuva hasartmängmaksumaksu eraldiste osatähtsust kultuuriehitistele ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondadele . Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud puudutasid eelnõu tekstist maksumuudatuste väljajätmist. Muudatusettepanekute selgitused on esitatud muudatusettepanekute loetelus. Vabariigi Valitsus eelnimetatud muudatusettepanekuid ei arvestanud , peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega. Eelnõu teksti viidud keelelised ja tehnilised täpsustused on alla joonitud . 3. Menetluslikud otsused ja ettepanekud Vabariigi Valitsus otsustas 8. juuni 2023. a istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega enne teist lugemist ja tegi samal istungil ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 14. juuni 2023. a istungi päevakorda. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Esitab Vabariigi Valitsus 12. juunil 2023. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teine lugemine … . 0 6 . 202 3 148 SE II Seletuskiri t ulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus e eelnõu teise ks lugemise ks 1. Menetlus juhtiv komisjonis esimese ja teise lugemise vahel Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2023. aasta 11 . mail . Eelnõuga soovitakse kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga. E elnõu e simene lugemine lõpetati käesoleva aasta 17 . mail . Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3 1 . mail laekus eelnõule 377 muudatusettepanekut . Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 1 muudatusettepaneku ning Isamaa fraktsioon 30 ja Eesti Keskerakonna fraktsioon 6 muudatusettepanekut. Riigikogu liikmed Kert Kingo , Arvo Aller ja Henn Põlluaas esitasid koos 125 muudatusettepanekut ning Riigikogu liige Henn Põlluaas eraldi täiendavalt 27 muudatusettepanekut . Riigikogu liikmed Leo Kunnas , Alar Laneman, Varro Vooglaid esitasid koos 35 muudatusettepanekut ning üheskoos Martin Helmega täiendavalt veel 25 muudatusettepanekut. Riigikogu liikmed Aivar Kokk, Tõnis Lukas, Mart Maastik, Andres Metsoja, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Riina Solman esitasid igaüks eraldi 16 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjoni le laekus eelnõu kohta Eesti Pangaliidu kirjalik arvamus. Selles juhitakse tähelepanu asjaolule , et kavandatav pankade suurem avansiline tulumaks vähenda ks pankade võimalusi ettevõtete investeeringute finantseerimiseks ja väiksem laenumaht tähenda ks omakorda väiksemat majanduskasvu, samuti vähenda ks see Eesti pankade konkurentsivõimet. A rvamuses leitakse , et maksukoormuse tõusul on oluline negatiivne mõju krediidiasutuste ärimudelitele. Rahandus k omisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks 23 . mai ja 2. juuni istungi tel. 23 . mai istungil e oli kutsustud huvi gruppide , kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja esitanud selle käigus ettepanekuid, esinda jad. Arutelul osalesid mittetulundusühingute Eesti Pangaliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit ja FinanceEstonia ning aktsiaseltsi Ernst & Young Baltic ja Rahandusministeeriumi esindajad . Arutelu käiku kajastab vastav rahanduskomisjoni istungi protokoll. 2. juuni istungil vaa tas juhtivkomisjon läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud , kuid ei kujundanud nende osas seisukohta . 2. Muudatusettepanekud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon i esita tud muudatusettepanek puuduta b krediidiasutuste ajuti s t kõrgem at tulumaksu määr a. Isamaa fraktsioon i muudatusettepaneku d lähtuvad eelkõige soovist jätta seni n e tulumaksumäär , samuti kehtiva d maksusoodustus ed , sh eluasemelaenu intresside hüvitami s e kor d j a regulaarse lt makstava dividendi maksustamise kor d ning äriühingute avansilise tulumaksu soodusmäär muutmata. Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku d puuduta vad eelkõige tulumaksumäära ja maksuvaba tulu suuruse muutmist, samuti kehtivate maksusoodustuste, sh eluasemelaenu intresside hüvitamine korra ja ka regulaarse lt makstava dividendi maksustamise korra ning äriühingute avansilise tulumaksu soodusmäära muutmata jätmist. Riigikogu liikmete Kert Kingo , Arvo Aller i ja Henn Põlluaas a koos esitatud muudatusettepaneku s näevad ette alternatiivsed tulumaksu määrad. Henn Põlluaasa eraldi esitatud muudatusettepaneku d käsitlevad alternatiivseid tulumaksu määrasid , samuti maksusoodustus i , regulaarselt makstava dividendi maksustamis t ning äriühingute avansilise tulumaksu soodusmäära. Riigikogu liikme te Leo Kunnas e , Alar Laneman i ja Varro Voogla iu koos esita tud muudatusettepaneku d puudutavad muuhulgas äriühingute regulaarsete kasumieraldiste maksustamist, krediidiasutuste tulu avansilist maksustamist, maksuskeemi mõistet, usaldusfondi tulu maksustamist, eluasemelaenu intresside hüvitamist ja muid tulumaksu soodustusi ning vastavaid eelnõu rakendussätteid, samuti eelnõu seadusena jõustumise aeg a. Alar Laneman i , Leo Kunnas e , Varro Vooglai u ning Martin Helme koos esitatud muudatusettepaneku d käsitlevad peamiselt maksusoodustusi ja maksuvaba tulu arvestamist, regulaarselt makstava dividendi maksustamist ning krediidiasutuste tulu avansilis t maksustamist , samuti tulumaksu kinnipidamisest teavitamist. Riigikogu liikmete Aivar Koka, Tõnis Lukase, Mart Maastiku, Andres Metsoja, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi , Priit Sibula ja Riina Solmani eraldi esitatud muudatusettepaneku d puudutavad eelkõige senise tulumaksumäära, samuti kehtivate maksusoodustuste, sh eluasemelaenu intresside hüvitamine korra ja ka regulaarselt makstava dividendi maksustamise korra ning äriühingute avansilise tulumaksu soodusmäära muutmata jätmist, samuti erinevate piirmäära d e muutmist tulumaksuseaduses. Muudatusettepanekute selgitused, kui need esitati, on toodud muudatusettepanekute loetelus. Vabariigi Valitsus eelnimetatud muudatusettepaneku i d ei arvestanud, peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega. Vabariigi Valitsus tegi eelnõus 3 muudatust (muudatusettepanek ud nr 1 46, 153 ja 251 ). Muudatusettepanekute kohaselt tõstetakse krediidiasutuste avansilise makse määr 14%- lt 18%- le . Eesti Pangaliidu arvamuse kohaselt kavandatav pankade suurem avansiline tulumaks (22%) vähendaks pankade võimalusi ettevõtete investeeringute finantseerimiseks ja väiksem laenumaht tähendaks omakorda väiksemat majanduskasvu, samuti vähendaks see Eesti pankade konkurentsivõimet. Arvestades, et erinevalt teistest äriühingutest maksavad krediidiasutused tulumaksu sisuliselt jooksvalt kasumilt, tõstetakse avansilise makse määra 14%- lt 18%- le erinevalt eelnõu esialgsest tekstist, mille kohaselt tõuseks avansilise makse määr 22%- le . Muudatuse mõju on välja toodud allolevas tabelis (mõju hinnangus on eeldatud, et krediidiasutused ei vii kasumeid Eestist välja, kui avansilise makse määr tõuseb 14%- lt 18%- le 22% asemel). 2025 2026 2027 Krediidiasutuste avansiline tulumaks kevadprognoosis 75 69 68 Kasum 534 495 489 Uus laekumine 18% määraga 91 89 88 Mõju valitsussektori positsioonile, mln € 16 20 20 Erinevus 22% määraga mõjuhinnangust 2 2 2 Eelnõu teksti viidud muudatused ning keelelised ja tehnilised täpsustused on alla joonitud. 3 . M enetluslikud otsused ja ettepanekud Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aasta 12. juuni istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist. Istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu Ri igikogu täiskogu 2023. aasta 14. juuni istungi päevakorda. __________________________________________________________________________ Esitab Vabariigi Val i t s us … .06.2023. Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik EELNÕU Teine lugemine 1 4 .06.2023 145 SE I I Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi- , tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ 15) piiritus, mida kasutatakse sellise desinfektandi tootmiseks, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 94, mis on pakendis mahuga kuni viis liitrit ja mis ei ole jaemüügi korras müüdav alkohol; ˮ ; 2) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (1) Õlle aktsiisimäär on 13,34 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. ˮ ; 3) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (1) Õlle aktsiisimäär on 14,00 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. ˮ ; 4) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (1) Õlle aktsiisimäär on 14,70 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. ˮ ; 5) paragrahvi 46 lõiked 2 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 66,52 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 155,21 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 155,21 eurot veini hektoliitri kohta. (5) Vahetoote aktsiisimäär on 303,80 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 19,75 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. ˮ ; 6) paragrahvi 46 lõiked 2 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 69,84 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 162,97 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 162,97 eurot veini hektoliitri kohta. (5) Vahetoote aktsiisimäär on 319,00 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 20,74 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. ˮ ; 7) paragrahvi 46 lõiked 2 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 73,34 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 171,12 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 171,12 eurot veini hektoliitri kohta. (5) Vahetoote aktsiisimäär on 334,95 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 21,78 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. ˮ ; 8) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Fikseeritud määr on 100,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ”; 9) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Fikseeritud määr on 106,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ”; 10) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Fikseeritud määr on 111,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ”; 11) paragrahvi 56 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (1 1 ) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 169,10 eurot 1000 sigareti kohta. ˮ ; 12) paragrahvi 56 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (1 1 ) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 177,70 eurot 1000 sigareti kohta. ˮ ; 13) paragrahvi 56 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (1 1 ) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 186,70 eurot 1000 sigareti kohta. ˮ ; 14) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 222 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. ˮ ; 15) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 233 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. ˮ ; 16) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 244 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. ˮ ; 17) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 112,40 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta. ˮ ; 18) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 118,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta. ˮ ; 19) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 124,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta. ˮ ; 20) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,21 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. ˮ ; 21) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,22 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. ˮ ; 22) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,23 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. ˮ ; 23) paragrahvi 56 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata alternatiivse tubakatoote aktsiisimäär on eurodes sama, kui on tubakavedeliku aktsiisimäär, kuid aktsiisimäära ühik on milliliitri asemel üks gramm. ˮ ; 24) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ˮ Sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind teatatakse: 1) 0, 1 0 euro täpsusega, kui hind on kuni kümme eurot; 2) ühe euro täpsusega, kui hind on üle kümne euro kuni 100 eurot; 3) kümne euro täpsusega, kui hind on üle 100 euro. ˮ ; 25) seadust täiendatakse §-ga 85 2 1 järgmises sõnastuses: ˮ § 85 2 1 . Seaduse kohaldamine seoses käibemaksumäära ning sigarite ja sigarillode aktsiisi muutumisega (1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 1 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata sigarite ja sigarillode puhul nende aktsiisimäära muutmisel 2024. aastal ning juhul, kui sigaritelt ja sigarillodelt makstav aktsiisisumma ei suurene aktsiisitõusu, sealhulgas minimaalselt makstav a aktsiisisumma t õttu. (2) Enne 2024. aasta 1. jaanuari tarbimisse lubatud sigarette, sigareid ja sigarillosid on lubatud võõrandada või pakkuda müügiks käibemaksumäära tõusu korral maksimaalsest jaehinnast käibemaksumäära tõusust tuleneva summa võrra kõrgema hinnaga . ˮ . § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 14.12.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 7 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv ˮ 107 ˮ arvuga ˮ 21 ˮ ; 2) paragrahvi 1 punktis 8 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv ˮ 115 ˮ arvuga ˮ 21 ˮ ; 3) paragrahvi 1 punktis 9 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv ˮ 123 ˮ arvuga ˮ 21 ˮ ; 4) paragrahvi 1 punktis 10 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv ˮ 133 ˮ arvuga ˮ 21 ˮ . § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2024. aasta 1. mail. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6, 9, 12, 15, 18 ja 21 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 7, 10, 13, 16, 19 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Esitab Vabariigi Valitsus 12 . 06.2023 Vabariigi Valitsuse ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt ) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teine lugemine 1 4 .06.2023 14 5 SE II S eletuskiri a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi- , tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus e eelnõu teiseks lugemiseks 1. Menetlus juhtiv komisjonis esimese ja teise lugemise vahel Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu a lgatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 11. mail. Eelnõuga kavandatakse tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid , et suurendada aktsiisitulu . Samuti jäetakse ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud aastateks 2024-2027 ning sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid. E elnõu e simene lugemine lõpetati käesoleva aasta 17. mail . Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mail laekus rahanduskomisjonile 23 0 muudatusettepanekut. Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme, Siim Pohlak ja Kert Kingo esitasid koos 25 muudatusettepanekut, Ants Frosch , A rvo Aller ja E velin Poolamets esitasid koos 23 muudatusettepanekut, K ert Kingo , H elle -M oonika Helme ja A rvo Aller esitasid koos 125 muudatusettepanekut , M art Helme, Siim Pohlak ja Kert Kingo esitasid koos 25 muudatusettepanekut , Isamaa fraktsioon esitas 31 muudatusettepanekut ja Keskerakonna fraktsioon esitas 1 muudatusettepaneku. Eelnõu menetlusest teavitati Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit u, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Kaupmeeste Liit u, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Õliühing ut, Eesti Õlletootjate Liit u, E-sigareti Kaupmeeste liit u, aktsiaselts i British American Tobacco Estonia , aktsiaselts i Eugesta Eesti , aktsiaselts i Rasa Trading Company , Dannemann Cigarrenfabrik GMBH , Habanos Nordic Eesti filiaal i, osaühing ut Philip Morris Eesti , osaühing ut Sigari Maja , Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni, Japan Tobacco International Baltic ut. Huvirühmade esindajad kutsuti rahanduskomisjoni 2 3 . mail toimunud istungile oma seisukohti tutvustama. Eelnõu kohta esitas id kirjaliku arvamuse Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon, Euroopa Sigaritootjate Assotsiatsioon ja Dannemann Cigarrenfabrik GMBH esindaja advokaadibüroo LEXTAL . Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni kirjalik arvamus puudutas kõi kidele tubakatoodetele 5%- lise aktsiisitõusu jõustumise edasilükkamist kuue kuu võrra . Euroopa Sigaritootjate Assotsiatsiooni ja Dannemann Cigarrenfabrik GMBH esindaja advokaadibüroo LEXTAL kirjalik ud arvamus ed puudutas id sigarite ja sigarillode maksimaalse jaehinna astmete väljajätmist või astmete muutmist väiksemaks , minimaalselt makstava aktsiisisumma asemel fikseeritud aktsiisimäära osa tõstmist 5% ning sigarite ja sigarillode puhul müügipiirangu erandi sätestamist, mille kohaselt üldreegli kolme kalendrikuu asemel lubatakse vana maksumärgiga sigareid ja sigarillosid müüa 12 kalendrikuud. Eelnõule esitatud kirjalik e ja protokollitud suuliste arvamustega on võimalik tutvuda eelnõu 145 SE eelnõu kaardil . 2. Muudatusettepanekud Muudatusettepanekute loetelus on 23 0 ettepanekut. Muudatusettepanekute selgitused on esitatud muudatusettepanekute loetelus. Rahanduskomisjonile laekunud muudatusettepanekud vaadati läbi komisjoni 2. juunil toimunud istungil. Kert Kingo , Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri esitatud muudatusettepanekud puudutasid õlle aktsiisimäära 1 sendi kaupa muutmi st. Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud puudutasid eelnõust maksumuudatuste väljajätmist ühe erandiga , mille kohaselt kavandatakse täien dada desinfektantide aktsiisivabastuse tingimust pakendi maksimaalse mahu määratlemisega viis liitrit . Mart Helme, Siim Pohlaku ja Kert Kingo esitatud muudatusettepaneku te kohaselt ei loeta alternatiivse d tubakatoote d tarbimisse l uba tuks teises liikmesriigis , kui toode või selle komponendid on algselt Venemaa , Hiina, India, Valgevene, Lõuna-Aafrika, Iraani, Venetsueela, Kuuba, Brasiilia , Põhja-Korea, Mehhiko, Süüria, Egiptuse, Nigeeria, Angoola , Liibüa, Sudaani, Mosambiigi, Namiibia, Afganistani, T šaadi, Alžeeria, Indoneesia, Boliivia päritolu. Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku ja Kert Kingo esitatud muudatusettepanekud puudutasid p liivaba bensiini aktsiisimäära vähendamist praeguselt 563 eurolt 359 kuni 383 eurole 1000 liitri kohta. Ants Froschi , Arvo Alleri ja Evelin Poolametsa esitatud muudatusettepanekud puudutasid õlle, veini, vahetoote, sigarettide, suitsetamistubaka, tubakavedeliku aktsiisimäära muutmist, samuti väikeõlletootjate soodusaktsiisimäära puhul tootmismahu piiri tõstmist 50 000 hektoliitrini ja eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära ajutise vähendamise tähtaja pikendamist 2024. aasta 1. detsembrini. Keskfraktsiooni esitatud muudatusettepanek puudutas diislikütuse aktsiisi soodus määr a pikendamist aastateks 2024-2027. Vabariigi Valitsus eelnimetatud muudatusettepanekuid ei arvestanud, sest need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega. Vabariigi Valitsus tegi eelnõus ühe muudatuse. Osaliselt arvestati Dannemann Cigarrenfabrik GMBH arvamuses esitatud ettepanekut vähendada sigarite ja sigarillode hindade ümardamise astet. Aste vähendati 0,50 eurolt 0,10 eurole . Ettepanek on esitatud muudatusettepanekute punktis 149. Eelnõu teksti viidud muudatused ning keelelised ja tehnilised täpsustused on alla joonitud . 3. Juhtiv komisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aasta 8. juuni istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist. Istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 14 . juuni 2023. aasta istungi päevakorda . ___________________________________________________________________________ Esitab Vabariigi Valitsus 12 . 06.2023. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik EELNÕU Teine lugemine 1 4 .06.2023 146 SE I I Hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus § 1. Hasartmängumaksu seaduse muutmine Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ 1) 1406 eurot ühe mängulaua kohta; ˮ ; 2) paragrahvi 6 punktid 3–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ3) 3 2 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; 4) 22 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast; 5) 22 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast; 6) 6 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 7) 6 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast; 8) 6 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast. ˮ; 3 ) paragrahvi 6 punktid 6 – 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : ˮ 6) 7 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 7) 7 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast; 8) 7 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast. ˮ. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev a seadus e § 1 punktid 1 ja 2 jõustu vad 2024. aasta 1. jaanuaril . (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Esitab Vabariigi Valitsus 12 .06.2023 Vabariigi Valitsuse ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik