Riigikantselei Meie 09.06.2023 nr 1.1-11/4211-1
[email protected]
Maksuseaduste muutmise seaduse
eelnõud
Austatud härra riigisekretär
Rahandusministeerium ei toeta eelnõusid SE 32, 33, 34, 79, 80, 81, 83, 84, 87, 102, 103, 107,
108, 109, 111, 113, 114, 115, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 125, 126, 128, 129, 131, 132, 134,
149, 152, 153, 154, 169, 170, 172, 177, 178, 179, 180, 182, 183, 184, 185, 186, 187, 193, 195,
196, 197, 198, 200, 201, 202, 211, 219 ja 220.
Riigikogu menetluses on SE 145, 146, 147 ja 148, mis ammendavalt sätestavad
maksuseaduste muudatused, mida peame tänases eelarve- ja majandustingimustes vajalikuks.
Muudatused on osaks 2023. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
maksupaketist, mille eesmärgiks on eelkõige maksutulude tõstmine. Vabariigi Valitsus on
seadnud koalitsioonileppes oma olulisemateks eesmärkideks Eesti iseseisva kaitsevõime
hoidmise ja riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Need kaks eesmärki on Eesti pikaajalist
arengut silmas pidades möödapääsmatud, kuid kulukad. Eesmärkide elluviimise ühe osana on
otsustatud tõsta tarbimismakse ning ümber korraldada tulu maksustamine, samal ajal tööjõu
maksukoormust langetades. Maksupaketi tulemusena tõuseb riigieelarve tulu ca 200 miljonit
eurot aastas. Täpsem tulude mõjuhinnang on toodud järgmises tabelis:
2023 2024 2025 2026 2027
Aktsiisid kokku (koos KM-ga) 19 17 34 35 58
Hasartmängumaks 8 8 12 13
Käibemaks 233 261 269 277
Juriidilise isiku tulumaks 34 92 106 110
Füüsilise isiku tulumaks -306* -223 -231
KOKKU 19 292 89 199 227
Kinnitame, et Rahandusministeerium hindab maksumuudatuste ja eelarvemeetmete puhul
reeglina netomõju eelarvepositsioonile. Näiteks maksumäärade langetamise puhul on juba
arvesse võetud majanduse elavnemisest tingitud mõju teiste maksude laekumise kaudu ja
vastupidi. Reeglina ei kata selline kaasnev mõju maksualandamisest tingitud maksutulude
langust. Viimast kinnitavad ka nii teadusuuringud kui ka empiirika.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kokkuvõtlikult on ettepanekutel negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus tänaste
eelarveliste eesmärkidega.
Samuti märgime, et Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse maksupaketis on
arvestatud kõigi vajalike asjaoludega: eelarve tasakaalu suunas liikumise pikaajalise
eesmärgiga; asjaoluga, et sügava eelarvedefitsiidi tõttu on tänane eelarvepoliitika majandust
tugevalt stimuleeriv; ning asjaoluga, et eelarvedefitsiidi vähendamisel eelarvepoliitika tugi
majandusele mõnevõrra väheneb. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi säilib
valitsussektori eelarvedefitsiit siiski ka maksupaketi rakendamise järgselt 2024. aastal,
mistõttu on eelarvepoliitika ka maksupaketi rakendamise järgselt endiselt majandust üsna
tugevalt stimuleeriv. Samuti prognoosib Rahandusministeerium endiselt 2024. aastaks
majanduskasvu ka olemasolevate (ja valitsuse maksupaketi kohaselt kerges tõusujoones)
maksumäärade juures.
Teatud ettepanekud (SE 33, 34, 81) näevad ette ka maksumäära tõusu, konkreetsemalt
ajakirjandusele kehtiva käibemaksumäära tõusu kuni 25%ni. Rahandusministeerium ei toeta
nimetatud eelnõusid. Selgitame, et tulenevalt nõukogu direktiivist 2006/112/EÜ, mis käsitleb
ühist käibemaksusüsteemi, kehtestavad riigid hariliku maksumäära ja teatud tingimustel on
õigus kehtestada vähendatud maksumäärasid. Harilikust maksumäärast kõrgemat
maksumäära kehtestada ei ole lubatud.
Ajakirjanduse käibemaksumäära langetamise põhjus 2022. aastal oli pakkuda kirjastajatele
tuge olukorras, kus Venemaa agressiooni tingimustes oli ajakirjandusel täita oluline
informatsiooni jagaja roll. Riigile oli oluline, et infosõja tingimustes jõuaks võimalikult
paljude Eesti elanikeni info, mis ei ole mõjutatud vaenuliku riigi propagandast. Tänaseks ei
ole olukord muutunud, ja ajakirjanduse soodusmäär on seega jätkuvalt õigustatud, isegi kui
määra muudetakse.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Erle Kõomets 58851335
2
[email protected]
3